Saada oma käekiri “Terevisiooni” konkursile

ETV saade “Terevisioon” kuulutas välja Eesti ilusaima käekirja konkursi, kus silmapaistvaima osaleja selgitavad välja Kunstiakadeemia rektor Signe Kivi, kirjandusteadlane Rein Veidemann ja kirjanik Kadri Kõusaar.

“Terevisiooni” saatejuhi Urmas Vaino sõnul on käsitsi kirjutamine kaduv kunst, aga need, kes ilusasti kirjutavad, on meie seas endiselt alles. “Soovime konkursi abil üles leida inimese, kel on kõige ilusam käekiri. “Terevisiooni” toimetus ootab teie kirju, mille teema ja sisu hindamisele ei kuulu – oluline on käekiri,” ütles Vaino.

Inspiratsiooni konkursi väljakuulutamiseks said “Terevisiooni” tegijad Tallinna Ülikooli eesti kultuuriloo professorilt Rein Veidemannilt, kui temaga saates vesteldi ülemaailmse kirjakirjutamise nädala teemadel.

Rein Veidemann: “See on tõesti õige kui mitte viimane aeg rõhutada käsitsi kirjutamise kultuurilist tähendust, sest tänasel massilisel meilivahetamisel on väga vähe ühist minevikus inimeste kirjavahetusest arenenud epistolaarse ehk kirjakirjutamise kultuuriga.”

Kirja käsitsi kirjutamine on tunnete ja mõtete käega voolimine, meilid aga “toksitakse” arvutisse, osutab professor. See soosivat tema sõnul pealispindust, sest arvutis kirjutav inimene sõltub rohkem tekstiredaktorist kui omandatud kirjaoskusest. “Seda võib juhtuda küll,” oletab professor Veidemann,” et tulevikus, kus kõik on omandanud arvutioskuse näol niinimetatud kolmanda kirjaoskuse, osututakse käsitisi kirjutajatena tegelikult hoopis kirjaoskamatuteks.”

Žürii liikmena pakub Rein Veidemann, et konkursil osalejad võiksid alustada oma teksti nii, nagu algab üks kuulsamaid kirju maailmakirjanduses, Tatjana kiri Oneginile: “Ma teile kirjutan…”

Eesti ilusaima käekirja konkursil osalemiseks on kirjad oodatud aadressil: Eesti Rahvusringhääling, ETV Terevisioon,
Gonsiori 27, 15029 Tallinn. Konkurss kestab 8. novembrini (arvesse lähevad hiljemalt 8. novembri postitempliga kirjad).

Allikas: Eesti Rahvusringhääling, www.err.ee

Setomaal tuleb puitkatuste koolitus

koolitus27. oktoobril kell 10-16 toimub Misso rahvamajas Seto Käsitüü Kogo, MTÜ Vanaajamaja ja MTÜ Piiriveere Liider korraldatud koolitus „Puitkatused“.

Räägitakse puitkatuste materjalist, paigaldamise töövõtetest, hooldusest ja parandamisest. Esinejad:
Ahto Raudoja, OÜ Katusõkatja – laastu- ja kimmkatused.
Jaanus Salm, OÜ Alternatura – sindelkatused.
Andres Uus, MTÜ Vanaajamaja – laudkatused.

Ettekannetele järgneb väljasõit Setomaa laud-, sindel- ja laastukatustega hoonete juurde ning vaatama tõrva-ajamise ahju. Tõrvaahju tutvustab kohapeal Ain Raal (OÜ Tõrvas). Koolitus korraldatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil.

Koolitus tasuline, registreerimine 22. oktoobrini e-posti aadressil kogo@setomaa.ee või telefonil 56200076.

Lisainformatsioon: www.kogo.ee

Allikas: MTÜ Seto Käsitüü Kogo

Võrumaa aasta õppija on naiskodukaitsja

Võrumaa aasta õppija tiitli pälvinud naiskodukaitsja.Võrumaa Naiskodukaitse ringkonna liige Anu Jõgeva (40) on hea näide inimesest, kelle kohta käib vanasõna, kes palju teeb, see palju jõuab. Nelja lapse ema, aktiivne Naiskodukaitse liige ja Vastseliina Naiskodukaitse jaoskonna juht on tegus naine, kes on auga välja teeninud tänavuse Võrumaa aasta õppija tiitli.

Anu Jõgeva õppis Räpina aianduskoolis keskkonnakaitset. Kevadel lõpetas ta aianduskooli kiituskirjaga. Tulevikus loodab ta oma tegevuses ühendada kaks peamist huviala – keskkonnakaitse ja Kaitseliidu.

Naiskodukaitsja läbis keskkonnakaitse õpingute kõrval ka sõdurioskuste ja naiskodukaitse staabiassistendi baaskursuse. Lisaks läbis ta ka seikluskasvatuse juhendaja koolituse.

8.-15. oktoobrini peetakse Eestis täiskasvanud õppija nädalat. Võrumaa aasta õppija, aasta koolitaja ning koolitussõbralikuma organisatsiooni tunnustamine on 20. oktoobril kell 15 Võrumaa raamatukogus.

Tanel Rütman

Riigikogus algas Harjumaa kuu

Riigikogu esimees Ene Ergma avas eile Toompea lossi Valges saalis Harjumaa kuu Riigikogus. „Iga maakond on ennast tutvustades toonud Riigikogu hoonesse alati tükikese endast. Harjumaa on kaasa võtnud päris suure tüki, mille kilde saab siin näha igal korrusel,” ütles Ergma. Harju maavanem Ülle Rajasalu lisas, et Harjumaa pakub huvilistele terve kuu jooksul palju huvitavaid üritusi nii Riigikogus kui Harjumaal.

Avaüritusel esinesid viiuliansambel Pillipiigad, Viimsi kooliteatri noored näitlejad ning Jõelähtme noortetrupp. Riigikogu hoone sisehoovis jutustas skulptor Aivar Simson samas eksponeeritud isikunäitusel näha olevate taieste loomislugusid.

Kuu jooksul saab Toompea lossis vaadata digifoto installatsioone „Harjumaa inimesed eri ajastutel”. Riigikogu hoone II korrusel eksponeeritakse Harjumaa Muuseumi näitust „Eramaa?“, SA Rannarahva Muuseumi näitust „Salapiirituse vedu“ ning nukunäitust „Kehra Nukk”. Raamatukogus on väljapanek Harjumaa autorite teostest ning koduloolistest uurimustest. Riigikogu hoone vestibüülis saab näha Harjumaa rahvamajade ja valdade näitust ning konverentsisaalis Harjumaa muuseumi näitust „Üllatavad avastused“.

22. oktoobril on kavas Riigikogu teabepäev Lääne-Harjumaal. Kuu jooksul toimuvad kohtumised Riigikogu komisjonides ning Harjumaa kuu lõpeb 26. oktoobril Harjumaa konverentsiga.

Margit Liivoja, Riigikogu pressisekretär

Rahvusraamatukogus avatakse näitus „Andrei D. Sahharov: hoiatus ja lootus”

Kolmapäeval, 13. oktoobril kell 16 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis näitus „Andrei D. Sahharov: hoiatus ja lootus”. Näituse avab välisminister Urmas Paet. Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Thomas Hammarbergi algatusel korraldatav näitus on osa Sahharovi kui suurmehe rahu- ja edumeelse, inimõigustel põhineva ühiskonna visiooni meeldetuletamisest. Lisaks Andrei D. Sahharovi elutööle soovitakse näitusega juhtida tähelepanu ka Euroopa Nõukogu tegevusele inimõiguste kaitsel ja edendamisel. Euroopa Nõukogu tähistas eelmisel aastal 60. aastapäeva ning sel aastal täitub Euroopa inimõiguste konventsiooni vastuvõtmise 60. aastapäev.

Lisainformatsioon näituse kohta:  http://www.coe.int/t/commissioner/activities/sakharov_EN.asp

Järlepal anti kultuurikeskuse ehitusele roheline tee

Rapla maakonnaleht Nädaline annab teada, et Juuru valda Järlepale hakatakse ehitama aastaid kavandatud ja ootatud haridus- ja kultuurikeskust.

Rahvas on haridus- ja kultuurikeskust sõnade esisilpide järgi hellitavalt HAKUKEseks kutsuma hakanud, ehitus saab teoks tänu KOIT-kavale. Eeltaotlus oli vallal sisse antud juba aastaid tagasi, kuid siiani oli see reservprojektide nimekirjas.

Pärnumaa mõisas tulid ilmsiks uhked seinamaalingud

Pärnumaal Voltveti mõisas tulid siseviimistluse uuringute käigus ilmsiks arvatavalt Eesti mõisakultuuri ühed lopsakamad seinamaalingud, kirjutab Eesti Päevalehe onlineväljaanne. Uuringute põhjal valmib novembri lõpuks restaureerimiskava.
1830. aastal valminud Voltveti mõisahoone kuulus kuni selle võõrandamiseni von Stryckide suguvõsale, pärast seda on kuldsete lõvide valvatud majas maa ja metsaga seotud kutseõpet jagatud.

Tsirguliina rahvamajas lustisid laulukoorid

 Tsirguliina rahvamajas toimus laupäeval rahvusvahelisele muusikapäevale pühendatud kolme koori kontsert. Osalesid Tartu Vanemuise Seltsi segakoor, Tarvastu Laulukoor ja Tõlliste-Puka-Sangaste segakoor.

Päeva avas Tsirguliina rahvamaja juhataja Arne Nõmmik, soovides kõigile meeldivat laulutuju ja toredaid elamusi kuulajaile.
Esmalt astus lavale Tõlliste-Puka-Sangaste segakoor, keda juhatab Margit Aigro-Siibak. Segakoor on saanud tema tatkikepi all uudsemaks ja hea kõlaga kooriks. Tõlliste segakooril on küllalt pikk ajalugu. Kuid ajaratas on teinud lauljate seas korrektiive, 10 aasta eest ühineti Puka ja 5 aastat tagasi Sangaste lauljatega. Nii on sündinud kolme valla segakoor.

Teisena astus lavale Tarvastu Laulukoor,  keda juhendab samuti Margit Aigro-Siibak. 20-liikmeline koor on taasloodud 2004 aastal Margiti poolt. Kui lavatreppidele astus Vanemuise Seltsi segakoor, siis ei tahtnud aplaus kuidagi lõppeda. Koori ajalugu on väga pikk.  Esimene laulu-mänguselts “Vanemuine” asutati 24. juunil 1865. a. Tartus.  Selle asutaja liikmeteks olid 14 meest eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Vastavalt esimesele statuudile oli ta algul meeskoor. 1873. a. alates Karl August Hermanni juhatusel hakkas koor pidevalt tegutsema segakoorina. Vanemuise Seltsi segakoor pani aluse organiseeritud kooritegevusele Eestis. Koori korraldatud on I Üldlaulupidu Eestis, mis toimus 1869. a. Tartus, hiljem viidi need üle Tallinnasse. Vanemuise Seltsi mõju oli tohutu kooride arengule ja eestluse kasvule. Koori on juhatanud paljud nimekad dirigendid: Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Eduard Thomson, Rudolf Kallas, Karl August Hermann, Johann Heinrich Wirkhaus jne.

Alates 1955. a. lauldakse maestro Richard Ritsingu kirjutatud motot ” Laena mulle kannelt Vanemuine”.  Koor on osalenud kõikidel üldlaulupidudel ja laulupäevadel Eestis, kontserte on antud: Venemaal, Ungaris, Austrias, Soomes, Lätis, Leedus, Marimaal, Poolas, Tšehhis jm. Praegu on koori peadirigendiks Ain Tarro ja dirigendiks Valli Ilvik. Hetkel on kirjas ligi 60 lauljat.

Kogu kuulajaskond saalis lausa lustis tartlaste koorilaulmist ja lõpuks kutsuti lavale kõik  ligi 100 lauljat, kes ühiselt laulsid tuntuid laulupeolaule. Eriti meeldivalt kõlasid  ,,Kaunimad laulud“ ja ,,Ta lendab mesipuu poole“, mis dirigendi Margit Aigro-Siibaku arvamusel võttis lausa jalad nõrgaks.

Kogu peorahvast tuli tervitama  Tõlliste vallavolikogu esimees Rein Randver, kes soovis kõigile head laululusti ja soovi laulda, sest ilma selliste koorideta ei saa ju toimuda suurt laulupidu suure kaare all. Ta tänas dirigente ja õnnitles lauljaid rahvusvahelise muusikapäeva puhul. Kuna samal päeval oli ka eakate päev, siis Rein Randver soovis neile jätkuvat energiat valla elus aktiivsel osalemisel. Järgnes dirigentidele lillede üleandmise tseremoonia. Vastavalt rahva soovile jätkus lauljate lustimine ühise teelaua ümber  ja tantsupõrandal  jalga keerutades. Peo lõpus lauldi ühiselt  ,,Tuulevaiksel ööl“ ja siis asuti koduteele. Taas kohtuvad kõik koorid  Tartus Peetri kirikus kontserdil “Tere Jõulukuu” 4.detsembril  2010.a. kl. 16 . ,,Oli igati kaunis, võimas, hoogne ja meeldejääv laulusündmus Tsirguliina rahvamajas“ oli dirigendi Margit Aigro-Siibaku arvamus.

Muusikapäeva toetas Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp ja Tõlliste vallavalitsus.

Autor: Arne Nõmmik, Tsirguliina rahvamaja juhataja

Tekst ja foto Tõlliste valla kodulehelt

Talgud Palivere liikumisradadel

Pühapäeval, 17. oktoobril toimuvad Paliveres Pikajalamäe suusaradadel talgud. Kogunemine on kell 10 Palivere suusaraja parklas.

Kavas on liikumisradadel puude langetamine, võsa eemaldamine, raiejäätmete kokkukogumine, radade tasandamine ja WC-de korrastamine. Eriti oodatud on abilised mootorsae ja võsatrimmeriga. Talgulistele pakutakse suppi ja kuuma jooki.

Jänku-Juss tutvustab lastele euro kasutuselevõttu

Eesti Panga ja lastele veebivärava Lastekas.ee koostööna on valminud joonisfilm, mis tutvustab lastele eurole üleminekut.

Eurole üleminek puudutab iga inimest ja on oluline, et ka lapsed mõistaksid, millised muutused leiavad aset igapäevaelus pärast euro kasutuselevõttu. Kolmeosalise joonisfilmiga antakse lastele edasi olulisim info uue raha kasutuselevõtu kohta. Joonisfilmide sarja peamine eesmärk on selgitada, et vaatamata raha vääringu muutumisele läheb igapäevaelu endist viisi edasi.

Oktoobri alguses valminud esimene osa keskendub raha mõiste ja tema väärtuse tutvustamisele, samuti selgitatakse rahavahetuse toimumist. Joonisfilmi lõpus on võimalik lahendada ülesandeid, õppides kasutama seda kurssi, millega kroonid vahetatakse eurodeks – 1 euro = 15,6466 krooni.  

Joonisfilmi kolm järgmist osa tutvustavad lastele euroraha ja euroala riike, uue raha turvaelemente ja selle kasutuselevõtu praktilist kasu. Järgmised osad avaldatakse Lastekas.ee keskkonnas 13. oktoobril, 17. novembril ning 15. detsembril.

[youtube IZ3vkR0jR6k]

Kiltsi mõisas toimub laupäeval ajalookonverents

Meresõitja ja maadeuurija Adam Johann von Krusensterni 240. sünniaastapäeva tähistatakse laupäeval Lääne-Virumaal Kiltsi lossis toimuva rahvusvahelise ajalookonverentsiga „Kiltsi mõis ja selle omanikud”, kuhu teiste külaliste seas on oodata ka Krusensternide perekonnaliikmeid Saksamaalt, Venemaalt, Ukrainast.

Adam Johann von Krusenstern (1770-1846) ostis Kiltsi mõisa 1816. aastal. Kiltsi mõisas valmis tal ka oma ümbermaailmareisi materjalide põhjal koostatud „Lõunamere atlas”, mida peeti oma aja parimaks.

Õpilased alustavad taas võistlust suitsuprii klassi tiitlile

Täna, 11. oktoobril algab üheksandat korda võistlus „Suitsuprii klass“, millele on oodatud osalema kõik põhi- ja keskkooliõpilased üle Eesti.

„Suitsuprii klass” on Tervise Arengu Instituudi poolt korraldatav suitsetamisvastane ennetusprogramm koolinoortele, mille eesmärgiks on ennetada suitsetamise ja suitsuvabade tubakatoodete tarbimise alustamist, motiveerida tubakat tarbivaid õpilasi sellest loobuma ning toetada tubakavabadust kui eluviisi.

Võistlusel osalevad klassid koos klassijuhatajaga otsustavad olla tubakavabad vähemalt kuus kuud. Lisaks suitsetamisele ei tohi tarbida ka muid suitsuvabasid tubakatooteid ega teha vesipiipu. Klass kinnitab soovi olla suitsuprii lepinguga, mis ühiselt allkirjastatakse. Lepingu täitmist kontrollivad õpilased ja õpetaja ise.

Konkurss kestab kuni 11. aprillini 2011. Kõigi suitsupriiks jäänud klasside vahel loositakse välja 15 rahalist preemiat suurusega 5000 krooni, mis on mõeldud matka, ekskursiooni või muu toreda klassiürituse korraldamiseks.

Suitsuprii klassi võistluse idee pärineb Soomest.

Matsalus tugevdatakse koostööd kohaliku võrgustikuga

Matsalu rahvuspargis ja selle ümbruses rakendatakse keskkonnaameti projekti, mille eesmärk on tugevdada kohalikku koostöövõrgustikku, elavdada piirkonna majanduskeskkonda, parandada kaitsealade kättesaadavust ja tõsta huvi looduskaitsealade suhtes.

„See projekt on üks osa Läänemere piirkonna programmist aastateks 2007-2013. Sellesse haaratakse majutus- ja toitlustusasutused, kohalikud elanikud, giidid, paadi- ja kanuumatkade korraldajad, külaseltsid ja kalurid,” ütles keskkonnaameti projektijuht Nele Sõber.

Projekti raames korraldatakse kohalike elanike ja ettevõtjate osavõtul mitmeid ümarlaudu, seminare ja infopäevi. Ühisürituste kaudu saavad turismiettevõtjad infot looduskaitsealal lubatud tegevustest ja võimalustest, teisalt aga kogutakse infot võimalustest, mida saavad pakkuda elanikud ja ettevõtjad, et suurendada rahvuspargi populaarsust.

Lisaks soovitakse projekti raames luua tihedamaid kontakte koolide ja õpetajatega, et leida lahendusi puuetega lastele külastuse korraldamiseks Matsalu rahvuspargis. See eeldab erinevate liikumisvõimaluste loomist rahvuspargis.

Toimub ka mitu külastaja-uuringut, et selgitada välja rahvuspargi populaarsus/ebapopulaarsus ja inimtegevuse mõju rahvuspargile.

Veebimänguga uimastite vastu

Täna algab 7.–8. klasside õpilastele mõeldud veebipõhine uimastiennetuslik mängu I.S.E., mille korraldavad Eesti karskusliit AVE ning Tervise Arengu Instituut.
 
Mäng kestab kaheksa nädalat. Mänguline võistlus peaks panema uimastitemaatika üle arutlema ning tegutsema neljaliikmeliste võistkondade kõrval ka nende sõbrad, õpetajad ja vanemad.

Kõigi mängu lõpetanute seast loositakse välja kuus võistkonda, kes saavad koos kuue kõige enam punkte saanud võistkonnaga osaleda I.S.E talvelaagris. Võistlusel enim punkte kogunud meeskond saab lisaks laagris osalemisele auhinnaks omal valikul kas lumelaua- või mäesuusatamiskoolituse, veekeskuse külastuse või spordipoe kinkekaardid. Lisaks antakse igal nädalal välja eriauhind nädala originaalseimale ülesande lahendajale.

Mängu info ja reeglid

Laste- ja noortenäidendite võistluse tähtaeg läheneb

Viimaseid päevi, kuni 15. oktoobrini, saab esitada võistlustöid laste- ja noortenäidendite võistlusele, mille on välja kuulutanud Eesti Teatri Agentuur koostöös Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti teatritega.

Viieliikmeline žürii eesotsas Doris Karevaga ootab näitekirjanikelt, dramaturgidelt, kirjanikelt, teatripraktikutelt ja harrastajatelt algupäraseid ning kaasaegseid lastele ja noortele mõeldud tekste väikelavadele ja väiketruppidele kõikvõimalikes draamažanrites ja teatrilaadides, välja arvatud jõulunäidendid ja muinasjuttude dramatiseeringud.

Võistluse auhinnafond on 36 000 Eesti krooni, lisaks jõuab üks võidutöödest 2011. aastal Ugala lavale.

Lisainfo

Roosna-Alliku matkamängul osales sadakond inimest

Roosna-Allikul toimus läinud nädalal juba viies matkamäng, milest võttis osa 23 võistkonda kokku ligi saja osalejaga, edastas Järvamaa infoportaal.

Osalejatel tuli kaardi ning legendi järgi orienteerudes läbida Roosna-Alliku ümbruses kümme kontrollpunkti ning täita seal erinevaid ülesandeid alates köitel kõndimisest ja paadisõidust kuni “soo” ületamise ning kalendritähtpäevade järjestamiseni.

Ühe ürituse peakorraldaja, naiskodukaitse Järva ringkonna esinaise Kaire Lõhmuse läbisid võistkonnad, kus oli nii päris väikeseid matkalisi kui täiskasvanuid kontrollpunkte läbides pisut üle 11 kilomeetri. „Juba viiendat korda toimunud üritusega soovime propageerida tervislikke eluviise, looduses liikumist ning tutvustada ka Kaitseliidu ning selle allorganisatsioonide tegevust,” lausus Lõhmus.

„Suurt rõõmu valmistas nii suur osavõtjate hulk, mis on koraldajatele suur tunnustus ning annab jõudu üritusega ka järgmistel aastatel jätkata,” lisas Lõhmus.

Foto: Jarva.ee

Viru-Nigula kirikus õnnistati altarivitraaž

Viru-Nigula kirikus õnnistati altarivitraaž, mis kujutab Kristuse taevaminekut, vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Viru-Nigula kiriku sisustus hävis sõja ajal, ent pühakoja ennesõja-aegsel altarimaalil oli kujutatud sama teema. Möödunud sajandi viiekümnendail aastail sisustati kirik uuesti.

Altarivitraaži idee pärineb 1970. aastatest, kui kogudust teenis praegune luterikiriku peapiiskop Andres Põder.

Vitraaži autor Andrei Lobanov on ka Pöide ja Jõelähtme kiriku vitraaži autor, samuti on ta teinud osa Narva Aleksandri kiriku freskodest ja mosaiikidest.

„Altariaken — ta vajab täitsa konkreetset teemat. Õlimaal, mis kunagi oli siin, kujutaski Kristust enam-vähem samamoodi. Idee oligi teha repliik vanast altarist, mis ei ole säilinud, aga akna sees. Seal oli tahvelmaal, nüüd on vitraaž,” rääkis Andrei Lobanov.