24. ja 26. novembril on Tartu keskkonnahariduskeskuses Kompanii tn 10 kahepäevane projekti planeerimise ja kirjutamise kursus.
Kursuse esimeses osas saab kuulata loengut projektide taotlemisest ja planeerimisest keskkonnainvesteeringute keskuse näitel. Teises on võimalik esitada projektiga seotud küsimusi ja saada praktilist abi.
12. novembril sai teatavaks Eesti maaülikooli (EMÜ) tänavune aasta tegu. Selleks osutus üliõpilaste edukas võistlustöö “Ajas muutuv vanaema lillepeenar” Tallinna lillefestivalil.
Aianduse eriala magistrandid Karin Kapp, Helen Hendrikson, Reelika Rätsep ja maastikuarhitektuuri eriala üliõpilane Anu Kägu on andnud oma lillefestivalil valminud aiakujundusega võimaluse reisida ajas ja märgata muutusi aianduses. Eduka võistlustöö teinud üliõpilasi juhendas aianduse lektor Ele Vool.
Aasta teo tiitliga tunnustab maaülikooli rektor juba kaheksandat aastat ettevõtmisi, mis jäävad väljapoole igapäevakohustusi. Varasematel aastatel on tunnustuse pälvinud Rõhu katsekeskus, keskkonnaüliõpilaste selts, keskkonnahoidlik reoveepuhasti, tervisliku piima arenduskeskus, Võrtsjärve järvemuuseum, tudengite erialaseltside ühisprojekt “Oma kodu” ja maaülikooli vilistlaste kokkutulek.
Esimest korda välja antud aasta täienduskoolitaja auhinna pälvis toiduhügieeni osakonna juhataja Mati Roasto. Parimad uuendusmeelsed õppejõud on Arvo Viltrop ja Lauri Lihtmaa.
Akadeemilisel aktusel anti üle ka EMÜ teaduse populariseerimise auhinnad. Esimese auhinna (15 000 krooni) pälvis Ivar Sibul puittaimi ja puiduteadust populariseeriva mitmekülgse tegevuse eest. Teise auhinna (10 000 krooni) sai Indrek Sell ja kolmanda (7000 krooni) mullamuuseumi kollektiiv.
Homme on Eesti Põllumajandusmuuseumis noorte põllumajandusteadlaste konverents, mille eestmärgiks on leida uusi, põnevaid ja julgeid ideid, pakkuda noortele uurijatele esinemisvõimalusi ning avastada lootustandvaid teadlasi.
Konverentsil esinevad noored uurijad Eesti Maaülikoolist. Ettekanded räägivad agraarajaloo ning põllumajandusteaduste aktuaalsetest probleemidest, valdkondadest ja suundumustest. Konverents toimub sel aastal kolmandat korda.
Konverentsile valitud ettekannete teesid avaldatakse trükisena, paremad ettekannete põhjal kirjutatud artiklid publitseeritakse.
Muhulane Arni Ots esitleb populaarses filmi- ja muusikavahendamisportaalis YouTube oma lühifilmi “Marvin”.
Kaheksa minutit kestev linateos visualiseerib edukuse määra. Arni Otsa sõnutsi, kui küsimusele “Kuidas sul läheb?” vastata “Kiiresti-kiiresti”, siis on see justkui positiivne märk sellest, et sa oled tubli inimene. “Samas ei peaks see aga paika pidama,” märkis ta ja arvas, et just aja ja asjadega kiputakse mõõtma edukust. “Et kui palju sul mingit värki on,” lisas ta.
Film oleks justkui vägagi realistlik tõmme elust, aga viimased kaadrid annavad kogu loole just selle õige nõksu.
Näitlejatena löövad kaasa Kuressaare ametikooli õpilased Raido Soosaar, Karli Kirsch, Jörgen Kohal ja Jussi Kaldaru. Tüdruk Viktooriat mängib rahvateatri kogemustega Kätlin Taimsaar.
Sel laupäevl, 27. novembril läheb Tallinnas Ovaalstuudios käima põnev kolmeosaline kursus “Majandusest, lihtsalt ja teistmoodi”, kus räägitakse majandusest tavapärasest veidi teise nurga alt. Kursusel kõneldakse inimesest lähtuvast majandusest ja teadlikest valikutest ehk kuidas iga inimene saab muuta maailma paremaks läbi omaenda tegevuse.
Kursuse juhendaja Riinu Lepa ütleb, et majandus on teema, mis paljusid inimesi hirmutab, samas oleme kõik sellega seotud olles majandussüsteemi käimalükkajaid läbi elatise teenimise. Kursus püstitab mitmeid küsimusi, millele otsitakse koos vastust: Millise süsteemi oleme inimkonnana käima lükanud 21.sajandil? Kas meie roll elatise teenijatena on meie enda vaba valik või on see suuresti stereotüüpne süsteemi osa? Kas see, mida me iga päev teeme, on meie hingega kooskõlas? Või töötame selleks et, kunagi lähi- või kaugemas tulevikus saaks teha seda, mida “hing on alati ihaldanud”? Kas me töötame vaid tuleva hetke nimel? Kas me tajume oma rolli oma igapäevaste valikute kaudu? Loe edasi: Võimalus õppida kogukondlikult majandama
Laupäeval Tartus Eestis Kirjandusmuuseumis toimunud Maavalla koja tunnustamissyndmusel kuulutati tänavuseks Hiie sõbraks pärimuseuurija Mari-Ann Remmel, kellel on olulisi teeneid Eesti hiiepaikade kaitsmisel ja uurimisel.
Maavalla 21.11.10223 (2010) Hiie sõber Mari-Ann Remmel
1990. aastate teisel poolel lõpetas tema julge tegutsemine raietööd Rae vallas asuvas Lehmja hiietammikus. Samuti on ta teadlasena andnud suure panuse Kunda, Kautjala Taaritammemäe ning Palukyla Hiiemäe kaitsmisse. Hiie sõber on ka tänuväärselt tegutsenud hiiepärimuse tutvustamisel. Eesti Rahvaluule Arhiivi andmetele tuginedes andis ta 1998. aastal välja seni ainsa yksnes hiiepaikadele pyhendatud raamatu Hiie ase.
Hiie sõber ytles, et Lehmja hiietammikut kaitstes jätkas ta isa, Jaan Remmeli, alustatud tööd. “Jõuan ikka ja jälle oma kodukandi paiakade juurde tagasi. Tegelen praegugi Lehmja pärimustega ning saadud tunnustus on mulle suureks auks ja innustuseks” ytles Mari-Ann Remmel.
Godi KellerTäna, 22. novembril kell 15.00 algab Tartus ümarlaud „Südamega kool“, kus räägitakse sellest, kuidas aidata probleemidesse sattunud noori taas ühiskonda sulanduda ja leida elus oma tee. Ümarlaua on kokku kutsunud Tartu Waldorfgümnaasium koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
Aina sagedamini kogeme keerulisi lapsi ja noori enda ümber. Lihtsam tundub neid lapsi endast eemale tõrjuda selle asemel, et otsida probleemse käitumise tagamaid ja toetada isiksuse arengut. Ümarlaual räägitakse, kuidas selles olukorras täiskasvanuna hakkama saada ning mida saavad kodu, kool ja ühiskond koos teha, et aidata raskustesse sattunul taas kogukonda sulanduda.
Ümarlaual jagavad oma kogemusi praktikud Eestist ja Norrast. Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskuse psühholoog Tõnu Jürjen ja Lõuna Prefektuuri politseileitnant Marina Paddar räägivad probleemidesse sattunud noortest ja nendega kontaktisaamise võimalustest.
Tartu Herbert Masingu kooli sotsiaalpedagoog Siim Värv ja Euroopas laialt tuntud õpetajate koolitaja ja lapsevanemate koolide käivitaja Godi Keller Oslost räägivad noorte toetamise võimalustest Eesti ja Põhjamaade praktilise kogemuse läbi. Ümarlaua lõpus toimub ühine arutelu ja küsimustele vastamine, moderaatoriks on lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen.
Godi Keller on pikaaegne waldorfkooli õpetaja Norras, noorukite rehabilitatsiooniprojekti Pøbel meeskonna liige, lapsevanemate kooli eestvedaja.
Ümarlaud on kokku kutsutud Tartu Waldorfgümnaasiumi poolt koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Ümarlaua toimumist toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.
Fotonäituse üheks osaks on hallide agulihoonete kõrvutamine modernsete linnavaadetega. Foto: Silver Lusti“Postembrüogenees” (sünnijärgne areng) on täna Põlva Eksperimentaalteatri noortetrupi poolt avatav fotonäitus, mis on pildiseeria mälupilti talletunud elulistest hetkedest.
“Mõtlesime, et teeme midagi sellist, mille sisu ja mõte peitub vaataja silmades,” selgitas fotonäituse ideed üks autoritest Linda Varusk. Lisaks näituse visuaalsele osale täiustab keskkonda fotode autorite valitud muusika.
Ühes näituse avamisega Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse undergroundis etendub ka lavaaugus etüüdlavastus, mis täiustab fotodel kujutatavat. “Valisime välja igaühe isikuomadustega kõige enam kokkusobituvamad luuletused ning neid analüüsides tuligi idee rääkida lugu arengust ehk eluringist,” rääkis noortetrupi vanemnäitleja Silver Lusti.
Fotoseeria avatakse Põlva linnas toimuva noortenädala raames ning jääb avatuks novembri lõpuni.
Lisainfo: www.polvanoored.ee
Tõrjeks kulus ligikaudu 4,8 miljonit krooni, mis tänavu saadi Euroopa regionaalarengu fondist. Üle Eesti väljakuulutatud hanke tulemusel sõlmiti 35 töövõtulepingut tõrjeks 1253 hektaril, kuid vastu võeti tõrjetööd 1173 hektaril.
“Ligikaudu 80 hektaril oli tõrje teostamata või teostatud ebapiisaval määral, mille tulemusel valmisid koloonias uued karuputkeseemned ning keskkonnaamet ei võtnud tööd vastu,” ütles projekti koordineeriv keskkonnaameti looduskaitsebioloog Eike Vunk.
Karuputke tõrje kaks peaeesmärki on vähendada mullas leiduvat seemnepanka ning takistada uute seemnete teket. Kuna seemned võivad idanemisvõimelisena püsida kuni kaheksa aastat ja üks taim suudab toota kuni 10 000 seemet, siis võib ühe taime viljumine koloonias muuta kasutuks mitme varasema aasta töö.
Tõrjetöödest teavitati üldsust ning tänu maa-ameti kaardirakenduse abil avalikustatud levikuinfole laekus keskkonnaametile hulganisti teateid uute kolooniate asukohtade kohta.
Suurimad tänavu tõrjutud karuputkekolooniad asusid Härjanurme külas Jõgevamaal, Sigula ja Liivi külas Harjumaal, Viiratsi ja Polli vallas Viljandimaal ning Haeska külas Saaremaal.
Karuputke tõrjuti tänavu juba kuuendat aastat. Eelmisel aastal kulus 878 hektari tõrjeks umbes neli miljonit krooni. Keskkonnaamet tänab korrektse tõrje tegijaid hea koostöö eest ja hoolivaid kodanikke uute leiuteadete eest.
Pärnumaa Kodukandis hakati külaseltsides tegutsevatele noortele suuremat tähelepanu pöörama ülemöödunud aastal, et nende elu tegevustega mitmekesistada.
“Nüüd on meil oma noortekoda, kus praegu on üle 20 liikme,” ütles Kodukant Pärnumaa juhatuse esimees Eve Sikka, kelle sõnul aitavad noored erinevaid üritusi korraldada.
Noored on käinud koolitustel ja oskavad projekte kirjutada, korraldavad ise üritusi, julgevad igas asjas sõna sekka öelda, oskavad oma juttu argumenteerida ning tehtu eest vastutada. Ürituste korraldamisel on igal noorel oma lõik, mida ta peab tegema ja selle eest vastutama: ühed peavad kokkuleppeid sõlmima, teised turvalisuse tagama jne.
“Neid on huvitav jälgida. Noored on oma vaadetega andnud meie Koduakandile uue hingamise,” märkis Sikka.
Praegu on noortekojal üle 20, vahepeal oli üle 30 liikme. Kaugemale õppima läinud vahetavad Kodukandiga informatsiooni. Noortekoja liikmed on 15-19 aastased.
“Noortekojal on plaanis kaasata liikumisse 10-14 aastasi, et nende kaudu viia Koduakandi liikumine peredesse,” teadis Sikka.
Noortekojas on poiste ülekaal, sest poisid vajavad rohkem tegevust ja seda, et neid märgataks. 24-st noortelaagris viibinust oli poisse 18.
Kodukant Pärnumaal on 56 füüsilisest isikust, 10 juriidilisest isikust ja 23 noort liiget.
Rahvakunstiseltsi Leigarid tantsijad tegid oma kunstilise juhi Kalev Järvela loomingu ainetel Eesti esimese rahvatantsufilmi, mis esilinastub 24. novembril kell 17 Tallinnas kinos Kosmos. Film sündis Järvela 50. juubeliks.
„Film “Kust see laps need laulud saanud” on sellest, kuidas üks mees tantse teeb. Ja elust, mis neis tantsudes peegeldub. Kalev Järvela rõhutab alati, et tants pole asi iseeneses, vaid vahend, mille kaudu rääkida ühiskonnas olulistest teemadest,” võtab filmitegemise kokku Leigarite kunstilise juhi assistent Sille Kapper.
Tema sõnul näeb filmis huvitavat tantsu, argiste liikumiste koreografeerimist ja vahvaid inimesi, saateks hea muusika. „Üks filmi märksõnadest on üksindus. Seal on igapäevast kiirustamist ja üksteise mittemärkamist, samas ka rahulikku olemist, sügavat huvi ja tähelepanu inimeste vastu.”
Ligi kolmveerandtunnise linateose tegemisel osales pea 100 inimest, enamik neist Leigarite ansambli tantsijad.
Filmimine toimus tänavu suvel peamiselt Tallinna tänavatel, hoovides ja majades, juubilari enda eest rangelt salaja. Filmis on kasutatud ka arhiivikaadreid Kalev Järvela loomingu paremikust.
Hiidlaste Koostöökogu korraldab 23.-24. novembril Hiiumaal suure rahvusvahelise Läänemere strateegia konverentsi “Planeerides Euroopat”, mis sisaldab kahte eraldi sündmust. Läänemere strateegia konverentsi eesmärgiks on arutleda Euroopa Liidu Läänemere strateegia mõju ja võimaluste üle. Loe lähemalt siit.
Fotomeenutus liikluslinnaku avamisest 19. mail. Vasakul Aivo Värton, paremal avamispidu juhtinud Contra. Foto: Elina Kononenko
Noortefoorumi “101 last Toompeale” osavõtjad valisid kõige lapsesõbralikumateks ühiskonnategelasteks Aivo Värtoni ja Maria Vahteli, kes rajasid Võrumaale Uue-Antslasse liikluslinnaku.
Aivo ja Maria Värtoni kandidatuuri esitasid õpilased veidi enne hääletust, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Värtonid rajasid Võrumaal ühte vanasse kolhoosilauta liikluslinnaku, kus lapsed saavad läbi mängu õppida liikluses hakkama saamist.
Lapsesõbraliku ühiskonnategelase tiitlile oli esitatud ka nimekamaid inimesi, kuid seekord neid ei valitud.
“Inimesed hakkavad aru saama, et selleks, et olla lapsesõbralik, ei pea sa olema kuulus. Võid teha kogukondlikul tasandil midagi sellist, mis jääb inimestele kõrvu ja silma,” selgitas “101 last Toompeale” projektijuht Nikolai Kunitsõn.
Kõige lapsesõbralikumaks ettevõtteks valiti bussifirma SEBE, kus on langetatud noortele bussipiletite hindu.
Kui Sul on mõni mänguasi või lasteraamat, mille soovid annetada “Unustatud mänguasjade kodule”, siis too see palun kohalikku lasteaeda või kooli jõulukuu 10. päevaks. Kõik annetatud mänguasjad ja raamatud lähevad uude ringlusse Rogosi jõululaadal jõulukuu 19. päeval. Annetatud raha läheb kohalike laste huvitegevuse fondi. Kõik, mis jääb laadast järele, annetatakse edasi mõnele lasteasutusele!
Lase vanast lahti, et uus saaks Sinu juurde tulla!
Võru valla pildiarhiivist: vasakul Vannamuudu ansambli juht Helgi Noormets
“Me armastame 11” – just niisuguses kirjapildis oli välja kuulutatud kontsert, mille Võru valla ansambel Vannamuudu korraldas 19. novembril vallamajas. Lahtiseletatult tähendab see, et kontserdiga tähistas populaarne ansambel oma 11. sünnipäeva. Lisatud olgu veel: lauljaid, tegusaid naisi, on Vannamuudus samuti üksteist.
Ansambel esitas läbilõike üheteistkümne tegevusaasta repertuaarist. Kavas oli hulk menukaid meloodiaid, mis publikugi kaasa laulma pani ning tantsupaarid põrandale meelitas. Kontserti juhtis ansambli Vannamuudu asutaja ja selle juht tänaseni Helgi Noormets.
Külas oli Võrumaa Puuetega Inimeste Koja ansambel Elurõõm, mille juht Sigrid Kallion täiendas kontserdi pealkirja: “Me armastame ja aitame üksteist.” Öeldut kinnitas Elurõõmu meeste ja naiste laul Vannamuudu kapelli saatel.
Ansambel Vannamuudu on koos käinud 1999. aasta sügisest. Laulu toetab truult samanimeline kapell. Nimepanekul inspireeris tol ajal üle-eestilise populaarsuse saavutanud ansambel Ummamuudu. Vannamuudu nimega aga tahetakse rõhutada truudust vanadele, ajaproovi läbiteinud lauludele.
Lisaks esinemistele Võrumaal ja mujal Eestis on laulureisid viinud kaugemale – Soome, Rootsi, Saksamaale. Eakate ansamblite arvestuses on Vannamuudu mitmekordne Võrumaa ja Kagu-Eesti vokaalansamblite konkursside laureaat.
Kontsert oli vallamaja kitsukesse saali toonud suure hulga Vannamuudu austajaid ja sõpru. “Armastus väljendub muusikas. Kui inimese suudab laulda ja laulust rõõmu tunda, tähendab see nooruslikkust,” tunnustas lauljaid ja pillimängijaid abivallavanem Aigar Kalk.
Muhu Noortekeskuse projektis Muhu Võte saavad parimad muhuvõtjad parimad teadmised ja ettevõtte arenduseks kuni 5000 krooni!
“Muhu Võte” on noortele mõeldud ja ettevõtlikkuse suurendamisele suunatud koolitussari, mis saab teoks tänu Euroopa Sotsiaalfondi toetusele. Projekti käigus õpivad Muhu noored ettevõtluse aluseid ja proovivad õpitut ka ellu viia.
Õppetöö toimub Noortekeskuses ja Põhikoolis. Käiakse tutvumas teiste edulugudega ja õpitakse muhuvõtteid.
Noored muhuvõtjad arendavad tooteid, teevad rahataotlusi, korraldavad suvel turundustööd ja toodangu müüki.
Projekti eesmärgiks on suurendada noorte võimekust ise organiseeruda, viia oma ideed teostuseni ning teenida oma toodete müügist reaalselt tulu. Koolituse tulemusena saab ettevõtlik noor koostada omale professionaalse CV, kus on kirjas reaalne töö-oskus ja –kogemused.
Koolitustele saab registreerida Noortekeskuses koha peal või helistada numbril 453 0684
või kirjutada aadressile noortekeskus@muhu.ee
Talv oli vastu võetud. Nii algasid tumeda taevaga lumevalged päevad. Metsavälul jäi veel vaiksemaks. Aga ega siis toimetused toimetamata jäänud…
Millega sellel ajal Pintselsabad tegelevad, saab teada, kui lähed soojade soovide ajal ehk 9.-20. detsembrini Pokumaale. Koos Nutsa ja Tutsaga rännatakse All-Pintselvaaniasse, et luua sealgi pühade meeleolu. Päeva Pintselsabadega jääb meenutama tore meisterdus ja hinge soe tunne. Täpsemalt programmi ja ürituste toimumisaegade kohta saab lugeda siit.
Üritustele palutakse kindlasti registreeruda tel 53425054 või info@pokumaa.ee
Kui mullu pälvis esimese Hea Eeskuju stipendiumi Käina gümnaasiumi abiturient Reili Rand, siis tänavu märgiti 20 tegusa noore seas ära Kärdla ühisgümnaasiumi 11.a klassi õpilase Silvia Terase tegevus. Pärnu Konverentside, Unicefi ja Eesti Päevalehe poolt ellu kutsutud Hea Eeskuju konkursile esitati üle vabariigi 45 tubli noore nimed, neist 20 tublimat sõidavad auhinnareisile Rootsi.
Hea Eeskuju konkursiga tunnustatakse igas vanuses noori, kes on oma kodukandi, piirkonna või koguni riigi jaoks korda saatnud midagi märkimisväärset. Selleks teoks võib olla koolis heategevuskampaania korraldamine, metsatuka koristamine või hoopis edukas osalemine mõne noorteorganisatsiooni töös.
Eesti Kultuurkapital kuulutab välja maakondliku kultuuripreemia Valgamaa Kultuuripärl 2010 kandidaatide esitamise Valga maakonnas. Korraga võib esitada ainult ühe kandidaadi. Esitamise tähtaeg on 22. november.
Kandidaadiks võib esitada vastavas maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, mittetulundus-ühinguid ja organisatsioone, kellel on silmapaistvaid teeneid oma maakonna kultuurielu edendamisel.
Taotlusi maakondliku kultuuripreemia Valgamaa Kultuuripärl 2010 eraldamiseks võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid 22. novembriks. Esitada võib korraga ainult ühe kandidaadi.
Taotlemiseks tuleb esitada Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupile vabas vormis taotlus, milles peavad olema märgitud:
loomingulised saavutused mööduval perioodil (so 2010. aastal);
põhitöökoht ja kehtivad stipendiumid;
kandidaadi isikuandmed (täpne nimi, isiku- või registrikood, aadress,kontakttelefon).
Kirjalikud ettepanekud saata aadressile: Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp, Kesk 12-339, 68203 Valga, või e- mailile Eha.Mandel@valgamv.ee.
Täna, 21. novembril kell 18.30 toimub Kaika koolimajas (Kaika küla, Antsla vald) heliplaadi “Suurõ’ pilvõ'” esitluspidu. Musitseerivad Celia Roose, Tuule Kann, Robert Jürjendal, Arvo Urb jt. Kõik on oodatud kuulama, laulma, tantsima, juttu puhuma. Sissepääs prii.
22. novembril kell 10.00 avaneb Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kodulehel www.meis.ee taas kord kodanikupäeva viktoriin. Viktoriini seekordne moto on „Tegus kodanik on riigi rikkus“. Käesoleval aastal on üheks küsimuste blokiks ka praegu aktuaalne EURO-temaatika.
Juba kaheksandat korda toimuvast viktoriinist saab osa võtta kuni 28. novembri südaööni – nii kaua on viktoriin MISA kodulehel avatud.
Viktoriinist on oodatud osa võtma eesti ja vene õppekeelega üldhariduskoolide 7.-12. klasside õpilased ja üldkeskharidust andvate kutsekoolide õpilased. Viktoriini eesmärk on anda ja süvendada noorte teadmisi Eesti Vabariigi põhiseaduslike institutsioonide, inim- ja kodanikuõiguste, vabaduste ja kohustuste ning Euroopa Liiduga seonduva osas. Loe edasi: Esmaspäeval algab nädala kestev kodanikupäeva viktoriin
Kodukandi aiatark ja aiandusalaste artiklite autor Elle Ahse tutvustab neljapäeval, 25. novembril kell 16 Kambja raamatukogus oma vastilmunud raamatut „Iiris” ning jagab aednikutarkust.
Pühapäeval, 28. novembril kell 17 ootavad retkejuhid Ingrid Raadom ja Mare Linnamägi huvilisi laternamatkale Elva Paisjärve ümbruses. Oodatud on noored ja vanad täiskasvanud, alla 14aastastele mittesoovitav. Erandid kokkuleppel. Kogunemiskoha saad teada registreerimisel. Metsas ootavad jõulujutud, jõulumängud valguse ja pimedusega, kuum tee ja südamlikud suupisted üllatusega. Taskusse joogikruus, selga kõigekindlad riided. Huvilisi paneme kirja alates 22. novembrist telefonil 556 007 69 (Mare).
Täna, 21. novembril korraldavad SK Sula, Taebla Vallavalitsus, SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskus ja Orienteerumisklubi Okas järjekordsed talgud Pikajalamäe liikumis- ja suusaradel. Koguneme kell 10 Palivere suusaraja parklas.
Seoses liikumis- ja suusaradade rajamise ja ettevalmistustega algavaks suusahooajaks kutsume kõiki talispordi huvilisi talgutele Pikajalamäe suusaradadel. Kavandatud on puude langetamine suusaradatelt, võsa eemaldamine lumelaua nõlvalt, raiejäätmete kogumine ja vedu ning radade tasandamine. Eriti oodatud on abilised mootorsae ja võsatrimmeriga. Riietuda tuleks ilmale vastavalt, kaasa jook, töökindad ja töövahendid (reha, kirves, labidas).
Talgulistele pakutakse kuuma jooki.
Talgute korraldamist toetab Taebla Vallavalitsus, suusaklubi Sula, Orienteerumisklubi Okas, Selja Talu ja SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskus.
Veetsmanni Aare umalastu ilvesse topissõga Rasina luudustarõn. Foto: Uma Leht«Ku nii edesi lätt, sis unõhtami tan Võromaal är, määne kits vällä näge!» hoiatasõ nii Võro ku ka Põlva maakunna jahiseldsi esimiis: Euroliidu kaitsõalonõ ilves om mõnõl puul kitsõ pia är häötänü, a jahimiihil võeti ilvesselaskmisõ lupõ hoobis veidembäs.
Joulukuust lätt vallalõ ilvessejahi huuaig, laskmisõ-lupõ om Võro maakunna jahimiihile ant 12, nii Põlva ku Valga umilõ 10. «Ilvessit om hulga, mi maakunna pääle 75–100, a riigiesä võtsõva näide laskmisõ piirnormi veidembäs,» kõnõl’ Võromaa jahimiihi seldsi juht Kivistiku Mati. Mineväaasta saiva Võro jahimehe laskõ 15, Põlva ja Valga uma 12 ilvest.
Et ilvessit om ülearvo pall’o saanu, tuud näütäs jahimiihile tuu, et muido inemisepelgäjä elläi tulõ külä vaihõlõ patsiirmä. «Esi näi uman koton Vahtsõn-Saalussõn, kuis ilves kutsikaga jalot’,» ütel’ Kivistiku Mati. Põlva jahiseldsi juht Veetsmanni Aare ütel’ mano, et timä kodokülän Rasinal aiva pini mineväaasta üte ilvesse puu otsa ja üts miis löüdse vanast laudast ilvessepesä kolmõ pojaga.
Kõgõ hullõmb ollõv ilvesse-trandal Erästvere jahtkunnan. Jahtkunna päälik Rammuli Tiit hinnas’, et tsipa alla ütsä tuhandõ hektäri jahimaa pääl jalotas kuus-säidse ilvest, a paras olnu kats-kolm. No kolm om joba õnnõ Hurmioron: nättü om imäilvest katõ pojaga.
«A kitsi jäi päält mineväst talvõ perrä õnnõ kolmandik!» oll’ jahimiis murrõn. «200st kitsõst om perrä nii 70, paras olnu 130. Mineväne talv tekk kah näile muidoki liiga, a ilves võtt tollõgi är, mis perrä om jäänü.»
«Ja ku mul käve mõnõ aasta iist egä süküs 6–8 kitsõ uibuaida, sõs timahava es tulõ üttegi!» ütel’ Kivistiku Mati. Et kitsi om veidü, tuud näütäs ka tuu, et näid auto ala piaaigu inämb ei jääki: jahimiihile andas joba inämb teedä auto ala jäänüist tsikost. Ka noorõ kuusõistutusõ omma kõik putmalda: kitsõ käve varramba näil kallal. Loe edasi: Jahimehe: ilvessekatastroof!
