Õigõ külänime ammõtlikus!

Evar Saar,
kotussõnimmi uurja

18. märdikuu pääväl Valgan peetül kotussõnimepääväl oll’ üts moment, miä pandsõ minnu tsipa häbendämä esihindä ripakil tüü peräst.

Taheva valla inneskine maakõrraldaja Sirmaisõ Viivi saistas’ üles ja küsse, et kost naa parhilladsõ küläpiiri omma võetu? Et Taheva vallan es olõ Eesti aigu üttegi küllä, olli talusõ ja elu käve talunimmi perrä.

Ku ammõtnigu midägi es mõista vastada, vastas’ tä esi: «Taheva külänõukogust minnu kutsuti kah tuukõrd rajooni ja üteldi, et nüüt teemi siiä säändse ja säändse külä. Rahvaloendusõ kaart anti ette, et kaegõ, kostkottast olõssi hää piiri tõmmada.» Nii taa sõs 33 aasta iist (1977) saadi ja nii ähvärdäs jäiäki.

Sääl, kon 13 aastat tagasi vana külänime tagasi tetti, tuud hätä olõ-i. A Õdagu-Võrumaal Vinne aigu kokku liidetüid külli tagasi es tetä.

Üts põhjus, et valla tuudaigu taad asja väega es toe, om arvada tuu, et Õdagu-Võrumaal om elu käünü tõtõst talunimmi perrä, mis tuust, et sama nimega tallõ om kõrvuisi vähämbält kats, vahel ka rohkõmb. Ku mõni talu väega jõudsalõ om jagunu, om naatu tuud talurühmä ka küläs kutsma. A külä aoluku sääl takan ei olõ. Loe edasi: Õigõ külänime ammõtlikus!

Keda sooviksid tunnustada kodanikuühiskonna edendajana?

Igal aastal tunnustatakse EMSLis kodanikuühiskonna parimaid liikmeid, valides aasta kodanikuühenduse, avaliku võimu asutuse, ettevõtte, missiooniinimese ja teo, kes ja mis kodanikuühiskonna arengule kaasa aidanud. Kandidaate saavad üles seada kõik, valiku nende vahel teeb EMSLi nõukogu.

Aasta tegijaks saab see, kes on ühiskonnas midagi uut liikuma pannud, loonud või muutnud. Ta ei pea mägesid liigutama, tunnustamist väärib ka väike heategu. Esita ka oma ettepanek 2010. aasta parimate väljaselgitamiseks, kandidaate saab eesitada siin.

EMSL korraldab konkurssi juba 1996. aastast. Läbi aegade on parimaid selgitatud kategooriates nagu aasta mittetulundusühing, aasta sihtasutus, aasta ettevõte, aasta avaliku võimu asutus, aasta eraannetaja, aasta vabatahtlik, aasta missiooniinimene ja aasta tegu.

Allikas: EMSL

Aitame Rakvere varjupaiga loomad jõuluks koju!

Et Rakvere koduloomade varjupaik pannakse uuel aastal kinni, on alanud kampaania “Jõuluks koju”.

Oleks imehea, kui enamik loomadest leiaks kodu, kõige parem on muidugi, kui nad kõik saavad omale kodud.

Kui sa tead kedagi, kes teaks kedagi, kes tahaks looma, või tahad sa ise endale uut parimat sõpra, siis mine ja võta endale üks sind armastav silmapaar varjupaigast oma koju. Pea meeles! Võetud loom vajab hoolt ja armastust! Mõtle hoolega enne, kui looma võtad!

Loomi saad vaadata nendelt saitidelt: www.rakvereloomad.ee (varjupaiga kodulehekülg) , http://fotoalbum.ee/photos/kiskoe (pilte koertest ja kassidest) ja http://kiisudjakutsud.blogspot.com/ (siin räägib iga kuts veidi endast).

Peagi saab saartele sõita mööda jääteed

Foto: Meie Maa
Ööl vastu teisipäeva külmus Suur väin 70% ulatuses kinni ja kohati on jää paksus juba 7–8 cm. Seetõttu võib maanteeamet tänavu teha veeteede ametile taotluse laevatee sulgemiseks Väinameres senisest tunduvalt varem, kirjutab tänane Meie Maa.

Eelmisel aastal suleti laevaliiklus Pinukse neeme ja Obholmenit (Vormsi kagurannikul) ühendava joone ja Rohuküla–Sviby laevatee vahelisel merealal ning Väinameres Virtsu-Kuivastu laevateest põhja poole, Rohuküla-Heltermaa laevateest lõuna poole ja Sõru-Triigi laevateest ida poole jääval merealal jõululaupäeval ja avati taas naistepäeval. “Maanteeamet teeb lähematel päevadel taotluse veeteede ametile ettepanekuga sulgeda laevaliiklus võimalikel rajatavatel jääteede aladel alates püsijääkatte tekkimisest,” teatas eile Meie Maale maanteeameti teehoiuosakonna juhataja Rain Hallimäe.

Eelmisel talvel avas maanteeamet neli jääteed – Haapsalu-Noarootsi, Rohuküla-Vormsi, mandri ja Hiiumaa ning Hiiumaa ja Saaremaa vahel. Kuigi Kuivastu-Virtsu jäätee rajamiseks kulutas maanteeamet tänavu jaanuarist märtsini 39 000 krooni jää olukorra ning trassi võimaliku asukoha uurimisele, jäi trass siiski avamata. Loe lähemalt siit.

Allikas: Meie Maa

Põllupidajad ootavad tänasest pindalatoetuste laekumist

Alates 1. detsembrist laekub PRIA põllumeestest klientide kontodele ühtne pindalatoetus. Koos tänavuse põllumajanduskultuuride ja heinaseemne täiendava otsetoetusega ulatub pindalatoetuste summa 1,34 miljardi kroonini.

Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud nii toetusesaajate arv, kõigi toetuste ühikumäärad kui ka põllumaa pindala. Toetusesaajaid on üle 200 mullusest rohkem, põllumajanduslikus kasutuses oleva maa pindala ligi 16 000 ha suurem ning toetuste üldsumma 0,2 miljardi võrra tõusnud.

Pindalapõhiseid otsetoetusi makstakse põllumeestele selleks, et toetada põllumajandustootmise jätkamist ning osaliselt hüvitada kulutusi, mis tehtud maa harimiseks ja heas põllumajanduslikus korras pidamiseks.

Allikas: PRIA

Eesti Koostöö Kogu korraldab täna Tallinnas foorumi

Eesti Koostöö Kogu korraldab täna Tallinnas foorumi „Uue kümnendi väljakutsed – inimvara, haridus ja regionaalareng. Eesti ja Euroopa vaade“.

Eesti Koostöö Kogu sihiks on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühenduste seisukohtade teadvustamine, läbirääkimine ja kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine Eesti ühiskonna tuleviku võtmeküsimustes. Selle eesmärgi saavutamiseks võetakse aeg ajalt vastu Harta. Tänaseks on Hartaga ühinenud 74 organisatsiooni. Koostöö Kogu tegevuse olulisemateks väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti Inimarengu Aruanne.

Allikas: Eesti Koostöö Kogu

Aita täita Oisu perekodu laste unistus!

Alanud on heategevuskampaania „Meie pere auto“, mille käigus kogutakse annetusi, et Oisu perekodu lastele minibuss soetada.

Oisu perekodus kasvab kaksteist last. Perekodu asub Türi vallas Oisu alevikus, kus lasteaed, kool ja kauplus on kodu lähedal. Laste unistuseks on sõita ühise perena teatrisse, kinno, spordivõistlusele või suvel lihtsalt randa ujuma, kuid selleks puudub sõiduvahend.

Annetuse saab teha igaüks. Annetuse saaja on MTÜ Lõuna-Järvamaa Lasteabiühing, konto 10220115011013 SEBis. Ülekande selgituseks tuleks märkida „Annetus minibussi fondi“. Kõikide annetajate nimed avaldatakse tänutäheks meedias, juhul kui annetajal sellist soovi ei ole, siis palutakse sellest teatada e-posti aadressil oisukodu@tyri.ee.

Osta.ee korraldataval heategevusoksjonil müüdava antiikse klaveri tulu kantakse Oisu perekodu minibussi fondi. Oksjoni lisainfo: www.osta.ee/oisukodu.

Samuti on kõigil detsembris võimalus osaleda seitsmel Türi vallas toimuval heategevuskontserdil, kus lisaks Türi valla esinejatele laulavad Marju Länik, Mati Palm, Uku Suviste, Voldemar Kusalp ja Boris Lehtlaan. Kontsertide piletiks on annetused kohapeal.

Kontsertide ja heategevuskampaania kohta saab lisainfot perekodu veebilehelt www.tyri.ee/oisukodu.

Raplas toimuvat pärimusmuusikapäeva täidab tuli

11. detsembril toimub Rapla Vesiroosi gümnaasiumis järjekorras seitsmes talvine pärimusmuusikapäev Tule-Tee. 



Kell 16.10 pühendutakse pärimustantsule. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste juhendusel saavad kõik hakkajad osalejad varba tuliseks ja selja märjaks.

Kell 17.10 peetakse videvikutundi, kus teemal „Rapla vaim” kõnelevad Nädalise ajakirjanik Margus Mikomägi, animakunstnik Valter Uusberg ning paigapärimuse uurija Jüri Metssalu. Muusikalisi vahepalu pakuvad RVG pärimusmuusikaõpilased. 


Kell 18.30 on tuleinstallatsioon RVG terviserajal.


Kell 19 läheb lahti n-ö tantsutuli.  Tantsuks mängivad TÜVKA üliõpilased ja ansambel VEM. 



Kareda raamatukogu võtab raamatuaasta kokku

Kareda valla raamatukogu korraldab 4. detsembril algusega kell 19 Peetri koolimaja saalis lugemisaasta lõpuüritusena kohvikklubi õhtu, annab teada Järvamaa infoportaal.

Lugejatega kohtub luuletaja Contra (Margus Konnula) ja kitarri mängib ning laulab kirjastuse Kodutrükk direktor Jüri Henno.
 
Õhtusse mahub humoorikas viktoriin Contra elu ja loomingu kohta. Avatud on puhvet.
Sissepääs tasuta.

Laua saab broneerida tel 384 9027 või 5191 4282 enne 3. detsembrit.

Toidupank laieneb veel kolme linna

Laupäeval ja pühapäeval saab toidupanga toel puudust kannatavatele peredele toitu annetada neljas linnas: Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Pärnus asuvates Rimides.
 
„Meil on hea meel teada anda, et nädalavahetusel toimuv aktsioon on ühtlasi Rakveres ja Pärnus tegutsevate toidupankade tegevuse algus – mõlemas linnas annetatud toit läheb oma linna inimeste toetuseks,“ ütles toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn.

Selle aasta 28. augustil Tallinna Prismades toimunud toiduannetusaktsiooni käigus annetasid inimesed hädasolijatele kokku üle 5000 ühiku toiduaineid. Seekord toimub aktsioon Rimi kauplustes.  

Toidupanga tegemistes on oluline roll vabatahtlikel. Eelmisel toiduannetuspäeval lõi neljas annetuskohas kaasa kokku120 vabatahtlikku, seekord oodatakse appi kohapeal infot levitama ja annetusi vastu võtma 160 abivalmis inimest. Huvi korral saab ennast vabatahtlikuks registreerida Toidupanga kodulehel www.toidupank.eu.

Aktsioonid toimumisajad ja kohad:
4. detsembril: kella 12-18 Norde Centrumi Rimi, Ülemiste Rimi ja Lasnamäe Centrumi Rimi hüpermarketis Tallinnas ning Tartu Lõunakeskuse Rimi hüpermarketis.
4 ja 5. detsembril: kella 11-17 Rakvere Rimi hüpermarketis; kella 12-18 Pärnu Rimi hüpermarketis.

Annetus toidupangale.
Foto: Eesti Toidupank
 

Kambja rahvas saab soojema toa

Kambja aleviku kortermajade rahvas ja asutused võivad eelseisvat talve tervitada rahuliku südamega, sest tänavu rekonstrueeriti suurem osa kaugküttetorustikust ja see vastab nüüd tänapäeva normidele.

Kui senini saatis katlamaja torusid mööda kuuma vee nii keskküttesüsteemi kui ka kraanidesse, siis nüüd on igas majas oma soojasõlm, kus kraanivett soojendatakse. Nii vähenevad soojakaod, kuna kuum kraanivesi ei saa enam pikkades torustikes jahtuda.

Kokku vahetati Kambja alevikus välja 1486 meetrit kaugküttetorustikku, välja jäid uue koolihoone ja tervisekeskuse küttetorustik, sest nende rajamisel on kasutatud juba tänapäevaseid tehnoloogiaid ja materjale.

Nõnda suure tööks taotleti toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Ettevõtmine läks maksma 2 785 000 krooni, lisaka käibemaks.

Pahklas tuleb sotsiaalse talupidamise ümarlaud

Foto: Pahkla Camphilli küla
8. detsembril toimub Pahkla Camphilli külas sotsiaalse talupidamise ümarlaud. Ettevõtmise eestvedajaks on Eesti maaeluvõrgustik koostöös Eestimaa Talupidajate Keskliiduga.

Sotsiaalne talupidamine on uuenduslik lähenemine, mis kätkeb endas kahte peamist mõistet: põllumajanduse mitmekesistamine ja kogukonnapõhine sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalne talupidamine võib hõlmata kõiki põllumajanduslikke tegevusi, nii taime- kui ka loomakasvatustegevusi koos sotsiaalteenustega näiteks taastusravi, sotsiaalne kaasamine, puuetega inimeste tööhõive jms.

Sotsiaalse talupidamise sihtrühm võib olla nii füüsilise kui ka vaimse puudega inimesed, narko- ja alkoholi taastusravi saajad, hüperaktiivsed lapsed, pikaajalised töötud (heitunud) jt. Peamiseks sotsiaalse talupidamise eeliseks eelnimetatud tegevustes on nende kaasamine põllumajanduslikku tegevusse, st töö taimede ja loomadega.

Pahkla Camphilli Küla rajati 1992.aastal intellektipuuetega noorte elu korraldamiseks. See on osa ülemaailmsest Camphilli liikumisest, mis sai alguse 1939.aastal Šotimaal Karl Königi (1902 – 1966) juhtimisel. Camphilli liikumise eesmärk on luua kogukondi, kus erivajadustega inimesed saavad elada, õppida ja töötada üheskoos teistega sotsiaalselt tervetes, vastastikusel lugupidamisel põhinevates suhetes.

Tänaseks on üle kogu maailma sadakond Camphilli keskust, kõik pühendunud tervisliku sotsiaalse elu korraldamisele kogukondades, mis hõlmavad lapsi, noorukeid, täiskasvanuid ja vanureid. Camphill on inspireeritud austria filosoofi ja haridustegelase Rudolf Steineri (1861-1925) kristlikest ideaalidest ja põhineb iga inimese vaimse ainukordsuse tunnustamisel, sõltumata tema puudest, usust, rahvusest või rassist.

Ümarlaua ajakava vaata siit ja Pahkla Camphilli küla kohta loe lähemalt siit.

Allikas: maainfo.ee, pahklack.org

Järvamaa muuseumis valmistatakse õlgedest pühadeilu

Järvamaa muuseum laseb jõulud tuppa 1. detsembril näitusega „Õlesed jõulud”. 4. detsembril kella 10-14 toimuvas töötoas jagab muuseumi programmijuht kõigile huvilistele õlest jõulukaunistuste valmistamise saladusi.

1.-22. detsembrini liigub majas ringi jõulusokk ja lastele tutvustatakse vanade eestlaste jõuludeks valmistumise kombeid: mida ja kuidas söödi-joodi, millised olid inimeste uskumused ja tavad.


Muuseumituppa toodud õlgedel mängitakse vanu jõuluaja mänge ja lahendatakse mõistatusi. Valmistatakse õlest jõuluehteid ja kaunistatakse nendega jõulupuud.

Muuseumitundidesse tuleb eelregistreeruda telefonil 385 1867.

Helme valda tuleb kergliiklustee

Valgamaal Helme ja Linna küla vahele rajatakse kergliiklustee, kirjutab ajaleht Valgamaalane.

Töid alustati 11. novembril. Kava kohaselt peaks kergliiklustee valmima 2011. aasta juulis.

Kõnnitee algab Helme ordulinnuse varemete esisest parklast ja suundub paralleelselt Valga–Uulu maanteega selle parempoolsel küljel Linna külast läbi Jaan Sootsi sünnikohta viiva teeristini. Kergliiklustee kogupikkuseks kujuneb 3,7 kilomeetrit.

Linna küla piiridesse jääv teelõik on plaanis ka valgustada.  

Luke mõisas avatakse kinkide valmistamise töötoad

Jõulukuu kolmel pühapäeval, 5., 12. ja 19. detsembril on Nõo vallas Luke mõisas avatud jõulukinkide valmistamise töötoad.

5. detsembril saab teha viltimistehnikas ehteid ja klaasimaalimise tehnikas küünlaaluse või vaasi ning meisterdada liiva- ja lõhnakaarte.


12. detsembril on plaanis seebivalmistamine, saab teha viltimistehnikas jõuluehteid jne. 


19. detsembril on võimalik valmistada salvrätitehnikas seinapilt ning maalida kingituseks portselanist tass või taldrik, samuti teha pühadeteemalisi liiva- ja lõhnakaarte.


Registreerumine: info@lukemois või tel 508 8359. 



Eesti parimad e-teenused saavad veebikleebise

Eesti parima e-teenuse konkursi võitjad saavad esimest korda koduleheküljele veebikleebise, mille järgi tunneb internetikasutaja ära tiitlivõidu noppinud e-lahendused.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi osakonnajuhataja Margus Püüa sõnul on tegu digitaalse kvaliteedimärgiga, mis suurendab inimeste teadlikkust Eesti parimate e-teenuste kohta. „Kui hea teeninduse kuu raames enim kiita saanud ettevõtted saavad oma uksele panna tunnustava kleebise, siis parimate e-teenuste pakkujad saavad nüüd kasutada spetsiaalset tunnusmärki oma koduleheküljel,” lisas Püüa.

Veebikleebise „Parim e-teenus 2011” saavad konkreetsed e-teenused, mis on pälvinud ekspertidest koosneva žürii tunnustuse ning läkitatakse võistlustulle maailma parimate e-lahenduste konkursil World Summit Award (WSA) 2011.

Konkursil saab kandideerida kuni järgmise aasta 16. jaanuarini, võitjad valib žürii välja veebruaris.

Rohkem infot: www.e-konkurss.net.

Valgehobusemäe suusakeskus kutsub talverõõme nautima

Möödunud nädalavahetusel avati Albu vallas asuvas Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses lumelauanõlv ja suusarajad, annab teada Järvamaa infoportaal.

Rajatraktoriga on sisse sõidetud 3 ja 5 km rada, kus saab sõita nii klassikalises kui ka uisustiilis. Valgustatud suusarada on avatud iga päev kuni kella 21ni. Laskumisnõlv on valgustatud reedel, laupäeval ja pühapäeval kuni kella 21ni. Lumelauakool alustab tööd detsembri alguses.

Avatud on ka laste kelgumägi. Lumerõngarada avatakse hiljem, kui rada on jõutud katta kunstlumega.

Külastuskeskus on avatud iga päev kella 10-20. Keskusehoones on avatud suusavarustuse laenutus, kohvik, saunad ja pesuruumid. Detsembris avatakse nädalavahetustel ka väikelaste hoiutuba.

Rõuge vald otsib aasta ettevõtjat ja ettevõtet

Rõuge vallavalitsus ootab ettepanekuid valla aasta ettevõtja 2010 väljaselgitamiseks. Kandidaate võivad esitada kõik asutused, ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud.

Rõuge vallas tegutsev äriühing/ettevõtja peab vastama alljärgnevatele kriteeriumitele:
1. Ettevõtte tegevus ja eeskuju on enim mõjutanud Rõuge valla elukeskkonda ja inimeste heaolu.
2. Ettevõte on suurendanud elanike tööhõivet, sissetulekuid.
3. Ettevõte on suurendanud Rõuge valla tuntust, muutnud valla atraktiivsemaks selle elanikele, külastajatele, spetsialistidele, investoritele.
4. Ettevõte on aidanud kaasa valla positiivsele ja tasakaalustatud arengule.

Ettepanekud vaatab läbi volikogu arengukomisjon ning otsuse kinnitab vallavalitsus. Ettepanekuid oodatakse valla kantseleisse 6. detsembriks 2010. a aadressil Ööbikuoru 1 Rõuge alevik 66201 Rõuge vald või meili teel vald@rauge.ee

Pärnus toimus rahvamajade mess

Nädalavahetusel Pärnus peetud esimesel maakondlikul rahvamajade messil leiti, et rahvamajad saaksid kodukandile kasulikud olla turistide ligimeelitamisel, vahendab ERR.

Kokku on Pärnumaal üle 40 rahvamaja, neist enamik saatis Pärnusse Nooruse majja esimesele maakondlikule rahvamajade messile ka oma kollektiivid või esindajad. Tutvustati oma võimalusi ja näidati oskusi.

Rahvakultuurikeskuse Pärnumaa spetsialisti Kati Põldotsa sõnul toimus messi raames ka rohke osavõtuga ümarlaud „Kuidas kultuur turismile kosja läheb?”, kus jagati tarkusi, kuidas rahvamajad saaks kodukandi turismi edendamisel senisest kasulikumad olla.

Pärnumaal on siin omad eelised. Pärnu on ju territooriumilt Eesti suurim maakond ja ainukene maakond, kes saab tõepoolest välja öelda 11 000 aastat ajalugu.

Korraldajate kinnitusel ei jää esimene Pärnumaa rahvamajade mess kindlasti viimaseks.

Tuleva aasta pärimuspeo passid tulevad müügile

Homme, 1. detsembril jõuavad müügile 2011. aasta Viljandi pärimusmuusika festivali passid.

Balti- ja Põhjamaade suuremate vabaõhufestivalide hulka kuuluva pärimuspeo pealik Ando Kiviberg avaldas veendumust, et 28.-31. juulini 2011 aset leidev XIX pärimusmuusika festival paneb Viljandi lossimäed ja südalinna lõbusalt pulbitsema – samamoodi, nagu see on olnud eelmiste festivalide aegu.

Sedapuhku on korraldajad otsustanud festivali keskmesse tõsta rütmilisuse. „Eesti pärimusmuusika on olnud valdavalt meloodiakeskne, mistõttu loodame, et pealkiri „Rütm ja pulss” innustab muusikuid oma pillidel rütme üles leidma ning nendega kuulajaid ja tantsijaid inspireerima. Usun, et sellest saab taas kord üks ühtehoidev pidu, kuhu on teretulnud kõik noorusliku meelelaadiga õnnelikud inimesed, kellele pole võõras ka armumis- ja süvenemisvõime,” ütles Kiviberg.

Programmipealik Tarmo Noormaa selgitas, et välisesinejaid valides peetakse silmas ennekõike neid Euroopa ja muu maailma piirkondi, kus rütmipillidel on olnud traditsiooniliselt suur tähtsus. „On oodata ansambleid, näiteks Baskimaalt ja Galiciast, Quebecist, Venemaalt, aga ka niinimetatud kolmanda maailma riikidest.” Kokku on põhiprogrammis ligi 70 kontserti, millele lisanduvad arvukad esinemised Rohelisel vabalaval ja Tantsupõrandal.

Täpsem info festivali passide kohta: www.folk.ee/festival

Allikas: Rannar Raba