Üle Eesti süüdati nädalavahetusel linnade ja väiksemate asulate jõulukuuskedel advendituled, Otepääl paelub tänavu traditsioonilise tuledes jõulupuu kõrval pilku ka 1,8 meetri kõrgune LED-lampidel põhinev karuinstallatsioon.
Otepää jõulupuud ja karuinstallatsiooni saab imetleda kuni kolmekuningapäevani.
Karu pea kujutis ehib ka Otepää valla vappi ja lippu.
MTÜ Kõlleste Spordiklubi renoveerib ligi miljoni krooni eest Krootuse põhikooli juures oleva spordihoone, kirjutab Põlvamaa ajaleht Koit.
Päevasel ajal toimuvad hoones õpilaste kehalise kasvatuse tunnid, õhtuti ja puhkepäeviti on võimla spordiklubi liikmete ja kõigi spordihuviliste vallaelanike käsutuses.
Remondi käigus vahetatakse spordisaali ja abiruumide aknad ja uksed. Spordisaali aknad tellitakse purunemiskindlast klaasist ning need peaksid isegi pallilöökidele vastu pidama. Hoone välisseinad soojustatakse penoplasti, kivivilla ja tuuletõkkeplaatidega ning krohvitakse.
Keraamik Sirje Rump Uusvada külas. Foto: Ahto Raudoja
Selle tumeda juuksepahmakaga, pruunide ülisäravate silmadega naerusuise Uusvadasse elama tulnud keraamiku Sirje rõõmsameelsus võtab lihtsalt õhku ahmima – ta on endale Setomaale rajanud kodu, töökoha ja imedemaa, kus täituvad unistused.
Kust sa üldse pärit oled, Sirje?
Ma tulin Setomaale suure veoautoga Tartust. Ema poolt on mul suguselts Saverna kandist, isa poolt Tartust.
Elad praegu Setomaal Uusvada külas. Miks sa just sinna elama läksid?
Mul oli üks unistus – maale elama ja oma kunstiateljee-töökoda kodus. Ühel hetkel tundus, et nüüd on õige aeg. Alustasin majaotsinguid ikka Tartu ümber, aga ring läks järjest suuremaks ja rohkem lõuna poole, kuni aasta pärast leidsin ennast Uusvada külas. Sellele aitasid kaasa ka mu kallid sõbrad, kes Setomaalt pärit on. Muidugi ka aidauks ja suur vene ahi keset tuba, mis lausa kutsusid mind sinna majja elama.
Millist tähelepanu sa oma lähedastelt pälvisid, kui teatasid, et lähed nüüd Setomaale elama?
Mu isa lubas mulle kohe, et kui tüdinen sellest perifeeriast, siis üks maja on mul tsivilisatisoonis ootamas. See maja ootab ikka veel seal. Aga mu sõbrad kergitasid vuntsi, olid rõõmsad ja tervitasid mu ideed. Miks? Sest meil on siin väga lõbus, kui nad mulle külla tulevad. Avastame koos uusi paiku ja inimesi siin Setomaal.
Kuidas sind Setomaal vastu võeti?
Mul on siin ülitore naaber Ode, tema tutvustas mind külarahvale. Kõik on väga sõbralikud. Ode on mul nagu seletav sõnaraamat: kui ma millestki aru ei saa, siis koputan tema uksele ja ta tõlgib mulle, tulnukale. Loe edasi: Sirje Rump: tulin veoautoga Setomaale unistusi täitma
Kristel: Ida-Eestist niipalju, et Peipsi on silmapiirini jääs. Roostiku servades on vesi veel lahti, kaugemal on näha “väikesi jäämägesid”. Külarahvast jääl ei ole, kõigi korstnad aina tossavad – kogu võhm läheb kütmisele, jääpangalt kalapüüki ei harrastata. Seega piirivalvuritel ka vähem tööd 🙂
Ekke-Kristian: Põhjas tõesti ainult sajab. Iga öö ja iga päev.
Mikk: Öösel Läänemaalt läbi Tallinna ja Rakvere kodu poole sõites vajus auto termomeeter Rakvere lähistel miinus 24-ni. Külm on tõesti krõbe!
Mikk: Läänemaa külarahvas pidas eile Üdruma külamajas aru teemal “Kiida vanu ja õhuta noori!” Kuuetunnises avatud ruumi arutelus koorus kirgas mõte alustada liikumist “Lapsed kaasa!” Tegelikult on täiesti võimalik võtta lapsi kaasa konverentsidele ja koosolekutele. Ja kui laps hakkab väga jonnima või karjuma, siis on pahatihti viga ettevõtmise õhustikus ning suhetes.
Tänasest kuni viienda detsembrini on kõigil võimalus arutleda ja toetada Eesti maakondade visioonipäevade ideid. Visioonipäevadel mõtles üle Eesti ligi 300 inimest, milline on maailmas edukas ja koduselt armas Eesti.
Maakondade arutelude aluseks olid ekspertide poolt pakutud võtmeteemad majanduse ja ühiskonna arendamiseks. Iga teema raames töötasid osalejad välja oma ettepanekuid, mis on avaldatud veebikeskkonnas http://ideeturg.arengufond.ee
Veebikeskkonnas enim toetust kogunud ettepanekud esitatakse aruteluks Kasvuvisiooni kokkuvõtvale Eesti tuleviku foorumile, mis toimub 7. detsembril Tallinnas.
Visioonipäev on osa Arengufondi eestvedamisel toimuvast Kasvuvisioon 2018 koostamisest.
Sel neljapäeval, 2. detsembril toimub Võrumaal Varstu kultuurikeskuses ettevõtluspäev “Tuulteroos”, millega soovitakse elavdada diskussiooni vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse põhjustest ning aktiveerida Võrumaa noori ettevõtlusega tegelema.
“Oleme omavahel arutanud, et tihti aitab vaesusele kaasa ellusuhtumine: inimene seisab iseenda varjus ja mõtleb, miks siin nii pime on,” sõnastas ettevõtluspäeva lähtepunkti MTÜ Varstu Noorteklubi Kõgõkogo juhendaja Lea Mändmets. “Probleem, millele noored lahendusi otsivad, on: kuidas tulla iseenda varjust välja ja elada täisväärtuslikku elu?”
Päev algab meeskonnakoolitusega ning jätkub improvisatsiooniliste töötubadega, mida viivad läbi lavastajad-näitlejad Tarmo Tagamets jaMarianne Kütt ning majandusõpetaja Neidi Hansen.
Ettevõtluspäevast osa võtvad Kanepi, Valga, Mõniste ja Varstu noored on ette valmistanud ka kodutööd – lühietendused sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise vaesumise põhjustest ning probleemidest.
Päeva teises osas reklaamivad oma tooteid õpilasfirmad, kes on ka aktiivselt kaasatud ürituse korraldusse. “Näiteks on üks õpilasfirma koostanud “Tuulteroosi” kiidukirjad, teine tegi vanadest tsiklimootori juppidest auhinnad, kolmas valmistas ürituse nimest lähtuvaid paberist volditud kunstilised kaunistused ning neljas õpilasfirma vastutab ürituse konfereerimise (teadustamise) eest,” selgitas Lea Mändmets.
Kolmapäeval, 1. detsembril kell 17.00 avatakse Tallinnas Vabaduse platsi all, jalakäijate tunneli Eksperimentaalgaleriis näitus “Kuidas ma siia sain?“.
Galeriis saab tutvuda üle-eestilise Talendijahi tulemustega ehk kolme eelvooru käigus enam kui sajakonna töö hulgast väljavalitud parimate noorte kunstnike projektidega.
“Eesti eelvoorude tulemusi võib pidada väga huvitavaks, professionaalsete kunstnike ja kuraatoriga koos töötamine on uudne kogemus nii noortele endile kui kunstiprofessionaalidele. Mitmest voorust koosnev üle-eestiline Talendijaht ei ole kindlasti kõige lihtsam viis ühe näituse kokkupanekuks, kuid kuna Eksperimenta! eesmärk on jõuda võimalikult paljude koolinoorteni ja tekitada jätkusuutlikke muutusi üldhariduskoolide kunstiõpetuses, oli see möödapääsmatult vajalik,” sõnas Eksperimenta! eestvedaja ja Sally Stuudio direktor Annely Köster.
Näituse avamisel kuulutatakse välja need autorid, kelle tööd kandideerivad 2011. aasta koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni.
Eksperimenta! on Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi üks suursündmustest, mis esitleb 14-19-aastaste noorte kunstnike loodud kaasaegset kunsti 14 riigist. Eksperimenta! toimub 26. aprillist 14. juunini 2011.a. Tallinna Lauluväljakul ja seda ümbritseval välialal ning Maarjamäe lossis. Rohkem infot veebilehel www.eksperimenta.net.
Näitus on avatud 1. – 14. detsember 2010.
Allikas: Kerli Kehman
Osula Külaseltsis saab nii käesoleval kui ka järgmisel nädalal õppida seebi tegemist
Just selliseid seepe on võimalik õppida ise valmistama. Foto: Ene Kerge
Õpitoas saadakse teada, millised on erinevate lisandite kasulikud omadused ning kuidas neid seebi tegemisel kasutada, milline peab olema segu vahekord. Sulanud seebimassile lisatakse soovitud lisandid ning valatakse seep vormi.
Glütseriini seebi õpitoad toimuvad:
4. detsembril kell 11.00
8. detsembril kell 18.00
4. detsembril, kell 20.00, Võru Kultuurimajas Kannel materialiseerub vaid üheks unustamatuks õhtuks kaheksakümnendate salapäraseim Eesti rock-grupp: esineb paljude festivalide laureaat, karismaatiline ansambel Hetero.
Vaatamata 30-seks saamisele on Hetero endiselt löögijõus ja tähistab juubelit ülevaatega oma loomingu paremikust
parimas võimalikus koosseisus. Publiku kütab üles Võru kollektiiv Rahe. Meenutusi, vestlusi, liikuvaid ja seisvaid pilte kommenteerivad peasüüdlased ise.
MTÜ Taevapõder kuulutab välja ka Hetero raamatu, CD ja DVD ettevalmistamise, et tehtu saaks väärika jäädvustuse. Siit palve kõigile, kelle kodudes ja mälusoppides võivad peituda mingidki ansambel Heteroga seotud materjalid kas
lihalikul või efemeersemal kujul (fotod, filmi- ja videolõigud, helisalvestused, artiklid, eelkõige aga eredad mälestused).
Piirivalve kehtestas alates 29. novembrist jääle mineku keelu Peipsi järvel, Lämmijärvel ja Pihkva järvel. Keelu järgimist kontrollivad Mustvee, Varnja, Mehikoorma ja Värska kordonid. Täpsem info: Margo Sirendi 7861753.
Täna kell 18.00 kõneleb Põlva keskraamatukogu kõneleb Tartu Ülikooli pofessor Ülo Valk eesti rahvausundist. Loeng toimub Põlva Rahvakooli pärimuskultuuri kursuse raames. Kõik huvilised on oodatud, osalemine tasuta.
Peipsi ja Lämmijärve kalastuskaardi taotlusi nakkevõrguga püügiks 2011. aastal saab esitada alates 1. detsembrist 2010. Järgmisel aastal on võimalik nakkevõrguga püüda 15. märtsist kuni 5. maini. Loa hind nimetatud perioodiks on 6.39 eurot ehk 100 krooni.
Taotluste vastuvõtt algab kell 9.00 Keskkonnaameti Tartu kontoris (Aleksandri 14, 3. korrus) ja ka Jõgeva kontoris (Aia tn 2). Ühele isikule saab väljastada vaid ühe kalastuskaardi. Internetis saab taotlusi esitama hakata samuti alates kella 9st. Vaata täpsemat infot siit.
Täna õhtul kell 19.00 toimub Värskas tantsuklubi, kus õpitakse rahvalikke tantse elava pillimängu saatel. Tavapärane tantsuõhtu on selline, kus üheskoos õpitakse erinevaid seto ja muid rahvalikke tantse ja ikka nii, et pillimees võtab nurgas meloodia üles.
Tantsuõhtu on hea koht perega ajaveetmiseks, sest sel ajal kui emmed-issid tantsivad saavad pere väiksemad liikmed omavahel mänge mängida või miks ka mitte tantse õppida. Ühisele teelauale võta kaasa head-paremat!
Emmaste Avatud Noortekeskus korraldab 1. detsembril kell 17.00-21.00 piarkoogiõhtu. Koos küpsetatakse erinevaid piparkooke ja ehitakse piparkoogimaja. Pärast seda vaadatakse ühiselt jõulufilmi.
Tartu Linnavalitsus ja Tartu Puuetega Inimeste Koda kutsuvad kõiki puuetega inimesi täna kell 14 Dorpati konverentsikeskusesse (Turu 2 IV korrusel) tähistama rahvusvahelist puuetega inimeste päeva. Üritusel esinevad Tartu linnapea Urmas Kruuse, Tartu maavanem Esta Tamm, abilinnapea Vladimir Šokman, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Helju Pikhof, oma tegevusest annavad ülevaate Lõuna-Eesti Pimedate Ühing ja Tartu Autismiühing. Üritusel tänatakse selle aasta jooksul puuetega inimeste jaoks häid ja olulisi tegusid teinud inimesi. Väikese kontserdiga astuvad üles Vanemuise lauljad Siiri Koodres ja Eve Kivisaar, keda saadab Maiu Ellisaar. Päeva lõpul oodatakse osalejaid kohvilauda. Rahvusvahelist puuetega inimeste päeva peetakse Tartus kaheksandat korda.
Laupäeval istusin mitu ilusat tundi kenasti soojaks köetud rahvamajas ja püüdsin kaasa mõelda. Teemal Eesti 2018, oma maakonna mõttekojas, ühes paljudest samasugustest üle Eesti.
Otsiti seekord ühist asja nimega Eesti kasvuvisioon ja korraldajad olid selle tulevase visiooni üldpealkirja sõnastanud „Maailmas edukas, koduselt armas“.
Kõlab ju täitsa kenasti. Kes meist ei tahaks elada kaheksa aasta pärast, Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal, sellises ideaal-Eestis, mis on ühtaegu nii ülemaailmselt edukas nagu näiteks Skype ja seejuures ikka armsalt kodune nagu Bullerby laste koduküla.
Aga kui mõlemat korraga ei saa? Kas maailmas pisut vähem edukas Eesti on vähem armas? Loe edasi: Armas või edukas?
Pressinõukogu arutas Tõrva Tarbijate Ühistu endise juhi Olev Tomsoni kaebust Postimehes septembris ilmunud artikli peale ning otsustas, et leht ei eksinud artikli sisuga, kuid rikkus head ajakirjandustava vastulause avaldamata jätmisega.
23. septembril 2010 ilmunud artikkel „Tarbijate ühistust sai juhataja rahamasin“ räägib sellest, et ühistu uus juhtkond on politseile esitanud Tomsoni suhtes süüteoteateid. Lehe väitel pole prokuratuur aga pooleteise aasta jooksul kahtlustuse esitamiseni jõudnud.
Olev Tomson kaebas Pressinõukogule, et artikkel käsitleb teda kurjategijana, kuigi ajakirjanik teadis, et ta pole isegi kahtlustatav. Lisaks leiab kaebaja, et avalikkusel ei olnud seda infot vaja teada. Kaebaja ei ole rahul, et ajakirjanik salvestas temaga peetud telefonivestluse. Samuti ei ole kaebaja rahul, et leht ei pidanud kinni lubadusest avaldada vastulause.
Postimees vastas, et artiklis on korduvalt viidatud, et siiani pole kellelegi süüdistust esitatud. Toimetuse kinnitusel on antud loo puhul tegemist avalikku huvi vääriva teemaga. Leht märkis, et vastulauset ei avaldatud seepärast, et selles ei lükatud ümber ühtegi faktiviga. Kuigi toimetus lubas algselt vastulause avaldada, siis kaebaja poolt esitatud uue nõudega lugu veebist kustutada, loobus leht varasemast lubadusest ja teavitas sellest ka kaebajat.
Pressinõukogu leiab, et teema oli avalikkuse seisukohast oluline ja selle käsitlemine põhjendatud. Ka oli artiklis piisava selgusega ära näidatud väidete päritolu ja räägitud, mis seisus on uurimine. Telefonivestluse salvestamise osas Pressinõukogu rikkumist ei näe, sest ajakirjanik tutvustas end vestluse alguses artikli kirjutamiseks materjali kogujana ning sellisel puhul ei saa kaasvestleja eeldada, et tema poolt räägitut ei võida salvestada või muul viisil jäädvustada.
Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.2., mis näeb ette õiguse vastulausele. Kuna artiklis on ulatuslikult tsiteeritud süüteoteateid, siis oleks pidanud toimetus avaldama vastulause, kus kaebaja saanuks võimaluse üritada enda kohta käivaid süüdistusi tõrjuda. Pressinõukogu leiab, et toimetus ja kaebaja oleks pidanud jätkama läbirääkimisi, et mõlemaid pooli rahuldavas vastulause tekstis kokku leppida.
Postimees avaldas Pressinõukogu otsuse 26. novembril.
Reedel, 3. detsembril algusega kell 13 toimub Aravetel metsaomanike teabepäev, kus korraldatakse ajurünnak energiapuidu kasvatamise ja kasutamise teemal. Lektor Meelis Raidlo.
Maa magnetväljade mõjust puude kasvule, inimestele ja loomadele räägib Kalju Paldis.
Kose Noorterühm ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts kutsuvad tantsujuhte ja teisi huvilisi Maie Orava tantsude õpituppa, et lahti rääkida ning tantsida meie rahvatantsumaastiku ühe kõige isiku-pärasema tantsuautori loomingut. Ja seda kõike pakume otseallikast ehk autorilt Maie Oravalt endalt. Õpituba toimub 5. detsembril kell 11-15 Tallinnas, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolitsuskeskuses.
Õpitoas räägitakse meeste tantsupeo idee autori ja kunstilise juhi Maie Orava tantsude omapärasest käekirjast ja õpitakse ka tema tantse, millega valmistutakse kevadiseks Maie Orava tantsude võistutantsimiseks.
Homme õhtul Tartus toimuvas järjekordses maailmakohvikus kutsutakse huvilisi arutlema vaesuse üle Eestis. Maailmakohviku pealkiri on “Vaesuse nägu tänases Eestis – kes, miks ja kuidas edasi?”
Täna räägitakse töötutest, toimetulekutoetuse saajatest ning sellest, et euro tulekuga tõusevad ka hinnad. Eestis on praegu ligi 100 000 inimest, nende hulgas 20 000 last, kellel on tõsised toimetulekuraskused. See on väga suur osa meie hulgast. Kuid kus nad on ja kes nad on? Ning kõige tähtsam küsimus – miks? Millised on need mustrid ja teed, kuidas üks inimene jõuab selleni, et tal pole enam kuhugi külma eest peitu minna, või peab ütlema oma lastele, et täna süüa ei saa? Kas sina võiksid ühel hetkel ennast sellisest olukorrast leida?
Kohvikusse tuleb külla Tartu Toidupanga eestvedaja Merili Mänd, kes räägib oma igapäevatöös kohatud inimestest ja lugudest meie kõrval.
Maailmakohvik toimub Tartu Loomemajanduskeskuse kohvikus (Kalevi 13) algusega kell 19.
Hoolimata pakasest saab täna kella 12-15 vahel näha Suurel Munamäel rahvatantsu. Haanja Tantsu Laulu ja Mängu Selts salvestab siin oma folkloorset tantsukava, mida esitatakse suvel mõnel folgifestivalil Euroopas.
Tantsuõpetaja Ulvi Toomik on valinud kavasse peamiselt Kagu-Eesti tantse, aga ka näiteks hiiu valsi, mida mujal Euroopas ei tunta. Tantsudest koostatakse videopõimik, mis tutvustab rühma ja annab aimu eesti rahvatantsust.
Võttepaikadeks ei ole ainult Munamägi, vaid Haanja erinevad paigad, nii sees kui õues.
Täna kell 16 võtavad Põlva kesklinna pargis oma koha sisse Põlva Eksperimentaalteatri noored, kelle lavastada on seekordne kuusetulede süütamise avatseremoonia. Tänavusel tseremoonial püüavad noored esivanemate hingi ning koguvad linnarahvalt jõuluande Lasteaed Mesimummi ja Roosi kooli toetuseks.
Puna-valge kuue, päkapikkude ja jõuluvana asemel kõnetavad noored esivanemaid ja Eesti talurahvast. Oma teekonnal erinevatest kesklinna punktidest sihiga parki toovad noored näitlejad kaasa jõuluande. Kõigil linlastel on võimalus anda oma panus ning teha peagi kättejõudva jõuluaja esimene heategu, sest just selles kogu jõulude olemus peitubki! Esimese advendi jõulutulede süütamisega tuuakse tuled kuusele aegade hämarusest ning meenutades minevikku ollakse sel korral heategevuslikud, et luua jõuluaja saabumisest soe tunne nii abivajajaile kui heategijale.
Võru kultuurimaja Kannel naisrahvatantsurühmal Tsõõr on täitunud 25 tegevusaastat. Sündmust tähistati Kandle majas arvukate sõprade seltsis kadripäeva järgsel reedel.
Omaaegne rajoonileht annab teada: 5. novembril 1985 sai esimest korda kokku Võru Gaasianalüsaatorite Tehase naisrühm, juhendaja Maie Pau. Hiljem kanti Võru Aparaadi naisrühma nime. Ajad muutusid, tuuled pöördusid… Koliti Kandle katuse alla. Nime Tsõõr kannab rühm 1992. aastast. Naised ise arvavad, et see nimi on neid kaitsnud: tsõõr (sõõr, ring, ratas) on ümmargune, tsõõrile ei saa küüsi taha ajada… Eski aig ei lää ilma tsõõrita edesi.
Juubeliõhtul vuristasid Tsõõri tantsunaised külaliste ees vokiratast ja kerisid lõnga. Selle tegevuse saatel käis vilgas jutulõnga kerimine oma ajaloost ja tähtsündmustest. Jutt vaheldus tantsudega, tantsisid Tsõõr ja segarahvatantsurühm Kannel, keda samuti juhendab Maie Pau.
Läbi aastate on Tsõõrile meeldinud Kai Leete tantse tantsida. Veebruaris võttis rühm osa Kai Leete 100. sünniaastapäevale pühendatud võistutantsimisest. Sel puhul pani Maie Pau kokku tantsusüidi oma õpetaja tantsudest. Süiti “Kai keerutused” sai näha ka Tsõõri juubelipeol.
Tantsitud on nii oma maakonna kui ka Tallinna tantsupidudel, Võru ja Baltica folkloorifestivalidel, “Viru särul”, “Võru kevadel”, ülemaailmsel tervisesportlaste olümpiaadi avamisel, arvukatel kontsertidel, ülevaatustel, simmanitel, laatadel jm. Esinemisreisid koos kapelli ja segarahvatantsurühmaga Kannel on Tsõõri tantsijaid viinud Kaustise festivalile, Poola, Ungarisse, Prantsusmaale, Egiptusesse ja Austriasse.
Veerandsajandi jooksul on Tsõõris tantsinud üle 70 naise, neist üle kümne aasta tänased vilistlased Regina Halapuu, Anita Suurkivi, Varje Männiste, Virgi Kalda, Marge Vardja, Ülle Voitka. Praegu tantsib siin kolmteist tegusat naist, neist pikemat aega Kaive Timmi ja Marika Mahov. Ja veel: Tsõõri tänastel tantsijatel on sama palju lapsi kui rühmal eluaastaid – 25.
Õitsvasse ikka jõudnud Tsõõri õnnitlemine kujunes meeleolukaks jätkuks rühma peokavale. Heade soovidega astusid tantsijate ja juhendaja ette esindajad maa- ja linnavalitsusest, kultuurimajast Kannel, Kandle teistest kollektiividest, rahvatantsurühmadest linnast ja maalt. Maavalitsus väärtustas naisrahvatantsurühma Tsõõr omakultuuri edendamise eest tänukirjaga. Rühma tunnustas tähtpäeva puhul ka Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.
Mis on see rattamääre, tänu millele on Tsõõr veerandsada aastat hooga edasi liikunud?
“Inimesed! Särtsakad naised, kes tahavad, et ilus rüht säiliks ja vaim virge püsiks,” vastab pikemalt mõtlemata tantsujuht Maie Pau.
Üle 20 võrumaalase kogunes täna Haanja rahvamajja, et välja käia oma mõtteid Eesti kasvuvisioon 2018 kokkupanekuks. Töögruppides arutati põhjalikumalt väärtuste ja rohelise majanduse teemal ning jõuti allpool toodud tulemusteni.
Väärtused
Visiooni täpsustus: Kaasav, isikut toetav, koostööaldis ning eestlaste väärtusi kaitsev
ühiskond, mis on valmis aruteluks.
Fotod: Anti Allas
Visiooni täitumiseks tuleks astuda järgmised sammud:
Paremini sõnastada eestlaste väärtused
Maailmas edukas Eesti on endaks jäänud, mitte lahustunud Eesti – maakondlik prioriteet
Suunata raha väärtuste kaitsmisse
Paremini sõnastada kohalikud väärtused
Valimisdebatid eestlaste väärtuste teemal
Roheline majandus
Visiooni täpsustus: Eesti on aastaks 2018 roheline riik, e-riigiga paralleelselt areneme ö-riigiks ehk ökoriigiks.
Tavainimeste rohelise teadlikkuse tõstmine – miks öko on parem
Kõik otsustustasandid alates üksikindiviidist ja kogukonnast kuni riigini langetavad igapäevaseid otsuseid lähtudes ökoloogilisest aspektist
Roheliseks riigiks muutmise jõuline kommunikeerimine Eestist väljapoole
Rohelise ehk jätkusuutliku teadmussiirde eelisarendamine
Hajaasustuse ja lokaalsete majandusmudelite edendamine
Müügikanalite leidmine Eestis toodetavale rohelisele energiale ja ökoloogiliselt puhtale toidule
Puhta toidu programm, st kogu riigi põllumajanduse muutmine täies mahus mahedaks
Taastuvenergia programm, sh targa energiavõrgu loomise ja tavamajapidamiste muutumine energiatootjateks taastuvenergia kasutamise üleminekutariifide abil
Ökoloogilise ja energiatõhusa ehituse programm
Aastaks 2018 tahaksid võrumaalased säilitada:
Kohalik, rahvuslik omapära; keele, kultuur ja ugrimugrilik olemus, iseendaks jäämine
Hajaasustus ja kogukondlik ühiskonnamudel
Energeetiline sõltumatus innovaatilisel moel
Algatusvõime
Haritus
Aastaks 2018 soovivad võrumaalased lahti saada järgmistest nähtustest ühiskonnas:
Partokraatia, bürokraatlik ülereglemeteeritus
Röövkapitalism
Mürkidel ja kemikaalidel põhinev majandus ja tööstus
Ajupesu (kollane media)
Liigne orienteeritus edule (majandus)
Projektipõhisus
Sammud 2018. aastani:
Kogukonnapõhine tegutsemine; kogukondade tugevdamine ja mõistlikum haldussüsteem
Öko-Eesti realiseerumine koos mõjudega
Eduühiskonna mudelist väljakasvamine ja keskendumine iseendale nii isiksuse kui ka riigi tasandil
Tapa Jakobi kirik avab pühapäeval laste mängu- ja palvetoa. Need pühitsetakse sisse homme, esimese advendi jumalateenistusel kell 10. Palvetoa uksed jäävad avatuks kõikidele soovijatele. Pärast jumalateenistust on kell 12 tasuta kontsert, kus esineb vanamuusikaansambel Rondellus. Kell 15.15 toimub protsessioon ning kell 15.30 süüdatakse esimene advendiküünal Tapa linna keskväljakul.
Projekti kogumaksumus oli 55 000 krooni, finantseerimist toetas Tapa sõpruslinna Preetzi kiriku kogudus.