Kõik on oodatud Pikakannu Põhikooli lahtiste uste õhtule 12. mail kell 18.00. Räägime muutustest koolis seoses pärimuskultuuri sisseviimisega õppekavasse. Tutvume ainsa Võrumaal töötava lastehoiuga Pikakannu Seltsimajas ja koolimajaga. Lapsed kaasa!
www.pikakannu.ee
Allikas: Ave Tamra, tel 5028783
Sel suvel toimub 5.-7. augustini Läänemaal Roostas liikumise Kodukant IX Maapäev. Maapäeval toimuvat kajastatakse kodulehel http://www.maapaev.tk/.
Maapäev on külaliikumise ühine ettevõtmine, mis toimub 2011.a üheksandat korda. Möödunud Maapäevad on näidanud, et üheskoos vastu võetud otsused omavad jõudu ka riigi poliitikates. Maapäeva kaudu jõuab maa- ja külaelu edendajate hääl Riigikokku ja ministeeriumidesse ning rahvusvahelisele tasandile. Töögruppides arutatud teemade tulemustele rajatakse võrgustikutöö järgnevaks kaheks aastaks.
Maapäeva teemadevalik täidab Liikumise Kodukant strateegias (kinnitatud üldkogu poolt 17.mail 2008) 2008-2013 seatud eesmärke, mille kohaselt on prioriteetseteks valdkondadeks noored, organisatsiooni arendus, maaettevõtlus, rahvakultuur.
Maapäeva peateema “Tagasi koju” sihiks on maapiirkonnast lahkunud elanike, sh noorte kaasamine maaelu arengusse ja ettevõtluse arendamisse. Samas on tagasi koju ka oma juurte juurde tagasitulek ehk kogukonna vaimse kultuuripärandi säilitamine nii kodus kui võõrsil. Kodanikuühiskonna Arengukava (KODAR) ja selle valdkondade tutvustamine Maapäeval loob eeldused Kodukandi kui huvikaitset teostava organisatsiooni aktiivsemaks kaasamiseks nii riigi kui kohalikul tasandil. 2011.a. on Euroopa Vabatahtlike Aasta, mis annab hea võimaluse vabatahtliku töö esiletoomiseks maapiirkondades, sh külavanema ja külaseltside rollist kogukonna arengul, koostööst kohaliku omavalitusega, kaasamisest otsustusprotsessidesse jms.
Täna on esimene ristipäevadest – tuuleristipäev. Tuuleristipäeval maa ja maasta kasvajate segajaile tuleb palju tuulekahju aasta jooksul – tuul lõhub aknaid, murrab metsa, tõmbab läbi ja teeb kõike muud mõeldavat ja mõeldamatut kahju.
Nädala pärast tuleb linnuristipäev – sel päeval okste ja lillede murdjale ning maa häirijaile arvati linde igatsugu kahju ja meelehärmi tooma. Rästad söövad marjad ära, kull viib kanad ära, linnud reostavad auto- või majaakndad jne jne.
Nädal hiljem – lehe- ehk heinaristipäeval ei tohi maast kasvajaid ja toitujaid mingil kombel häirida. Neile tuleb anda hingamist. Kes lehe- ehk heinaristipäeval seda keeldu rikub, näeb suvi läbi hirmsat vaeva küll umbrohtude, lehekasvu ja kõige kasvavaga, kes omakorda hingamisruumi ei jäta leheristipäeval teiste häirijale.
Leheristipäev on viimane hingetõmbepäev enne suurt ristipäeva ehk maahingamispäeva. Suur ristipäev on 40 päeva peale lihavõttepühi, kristlikus kalendris tähistatakse sel päeval Jeesuse taevasseminemise püha. Maarahva jaoks on see maa hingamise päev, kus tuleb hingamist anda nii maale kui kõigele, mis maast kasvab ja elu saab.
Nii oli igal aastal kevadeti tavaks neljal neljapäeval pidada sügavat ja põhjalikku rahu, mis lasi maal ja kõigil maast sõltujatel rahus kasvada.
Hea mõte on nendel neljapäevadel minna lihtsalt parki või metsa, seisatada, kuulata, kõnelda puude ja taimedega, küsida neilt nõu ja pidada plaani, kuidas seda ainukordset aastat koos teiste elusolenditega mõnusalt ja üksteist aidates elada.
Nõnda toimides teritub meel märkama taimi, kes ise püüavad meile abiks tulla. Paljud ravimtaimede tundjad teavad, et haige inimese lähikonda, otse õuemurule või aiaäärde tulevad kasvama taimed, kes suudavad inimese vaevusi leevendada.
Pühitseme ristipäevi ja hoiame meeled lahti märkamaks teisi elusolendeid meie kõrval. Nii on neil lihtne ka meid märgata ja abistada.
Autor: Mikk Sarv
Elame Eestimaal, kus talv kestab peaaegu pool aastat. Värsket hakkame aiast saama alles maikuu lõpus. Kas on midagi, mida saame tervise turgutuseks tarbida kohe praegu?
Me arvame, et salatiks sobivad vaid poest ostetavad jääsalatid jt salatid ning enamus inimesi ei tea, et nendest palju väärtuslikumad on umbrohuna kasvavad taimed. Kui te omate oma aeda, siis leidke sealt naadid, nõgesed, maltsad, vesiheinad. Ärge neid minema visake. Need on väga väärtuslikud toiduained igapäevaseks kasutamiseks. Külvake endale ökonisu ja oder peenrasse, siis saate nende võrseid tarbida smuutidena.
Esimesed väiksed lehed on kõige võimsamad, nendes on kõik elu alustamiseks vajalikud ained, lisaks on neisse paisatud kogu juurtes säilinud energia, et alustada uut tsüklit ja varustada kogu taim eluks vajalikuga. Inimene võiks sellest samuti osa saada. On ju läbi aastatuhandete söödud just neid toiduaineid, mida loodus parasjagu pakub. Talvel rohkem valku, seemneid, vilju, kevadel aga rohelisi taimi.
Nõgesed ja naadid koos aias tärkava peterselli ja murulauguga on suurepärane toidulisa nii toorelt kui ka kuumtöödeldud toidule pärast tulelt ära võtmist juurde panemiseks. Siis tulevad juba paiseleheõied, võilillelehed, nurmenukud, jänesekapsad ja esimesed puude lehekesed. Vihmaste ilmadega hakkavad kasvama ka vesiheinad – äärmiselt mahlased ja õrna maitsega taimed. Loe edasi: Kevadise turgutuse leiad koduaiast
Eesti Looduseuurijate Selts kutsub seminarile “Kas ja kuidas jõuab loodushoiu sõnum inimesteni?”
Päevast päeva oleme arvutute reklaamide ja muu infovoo mõjuväljas. Need kõik kannavad endas mingit sõnumit. Nende kõikide eesmärk on meid kuidagi mõjutada. Elukeskkonna alalhoiu ja uurimisega tegelevatel vabaühendustel ja inimestel on edastada oma oluline sõnum, ometi vaadatakse neid tihtipeale vaid kui arengu vastalisi puudekallistajaid. Kuidas oma sõnumit ühiskonnas edukalt levitada? Kuidas jõuda sihtgruppideni ja olla neile arusaadav? Kuidas meid ümbritsevas inforägastikus pildile jääda?
Selle üle arutlevad loodushoiu, kommunikatsiooni, semiootika, psühholoogia, eetika, sotsioloogia ja reklaaminduse valdkonna asjatundjad. Loodame, et sellest eri teadusvaldkondi ühendavast mõttevahetusest kooruvad ideed ja arusaamad, mis aitavad kaasa elukeskkonna alalhoidlikke väärtushinnangute levikule.
Seminar toimub 20. mail kell 14-18 Tartus Looduseuurijate Seltsi majas (Struve 2).
Lisainformatsioon: Liis Sinijärv sinijarv@gmail.com, +372 56 259 747
Sel laupäeval, 14. mail kell 12-16 ootab Saaremaa Laevakompanii uus parvlaev Hiiumaa Heltermaa sadamas kõiki väikeseid ja suuri hiidlasi ning teisi huvilisi oma pardale perepäevale.
Väinamere Liinide teenindusjuht Anu Hiiuväin rääkis, et kuna laevad teevad iga päev tõsist tööd, siis lustimiseks tavaliselt aega ei jää. „Perepäev on teistmoodi päev – seda ei juhtu tihti, et laeva nina naeratavalt kõigile niisama avatud on. Ootame kõiki külla ning laeva saab uudistada ja küsida nii palju, kui igaüks jaksab,“ kutsus Hiiuväin.
Perepäeval tutvustavad laevapere ja kapten Ain Pulk oma uhiuut laeva ning teevad soovijatele ekskursioone laeva südamesse masinaruumi ja kaptenisilda, kuhu tavaliselt reisijaid ei lubata – see on ainulaadne võimalus näha laeva iga nurga alt.
Laulab Hiiumaa oma superstaar Leemet Onno. Päeva ohjab väle madruspoiss Venno Loosaar. Laevapere jagab kringlit ja morssi, iga väike hiidlane saab tasuta jäätise. Lastele toimuvad võistlused ja jagatakse auhindu ning alumine autotekk on muudetud vahvaks mängumaaks. Perepäeva väisab ka Saaremaa Lihatööstuse Notsu.
Caparol koos tootesarjaga Alpinaga kutsus juba teist aastat järjest lasteaedasid üle terve Eesti osalema värviuuenduse projektis. Eesti lasteaedade seas on Caparoli projektis osalemine muutunud väga populaarseks ja projekti esitajaid on palju.
Žürii valis 50 soovi avaldanud lasteaia seast välja 10 lasteaeda, kes saavad projekti raames tasuta värviuuenduse. Valga maakonnast osutus valituks Valga Lasteaed Walko, kelle esitatud projekt oli Caparol Baltica Eesti filiaali juhataja Jaan Vikati sõnul väga hästi ja korrektselt koostatud. Kandideerimise üheks kriteeriumiks oli, et lasteaia juht suudaks kaasata kogukonna liikmed – lapsevanemad, hoolekogu, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjad. „Kõige tähtsamaks eduteguriks konkursil ongi lasteaia hoolekogu, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna omavaheline koostöö“, lausus kokkuvõtteks Jaan Vikat.
Lasteaia juhataja Riina Vähi sõnul toetas teda projekti koostamisel lasteaia hoolekogu, aktiivsed lapsevanemad ja lasteaia töökas meeskond: „Suvel on linnavalitsus planeerinud kolme rühmaruumi renoveerimise, lasteaia vajadus ruumide värskendamiseks on palju suurem ja seetõttu oligi vaja leida veel teisi võimalusi“.
Tänu lasteaia aktiivsele kogukonnale ongi nüüd SIA Caparol abiga võimalus saada mitmetele ruumidele värske ja lapsesõbralik värvilahendus.
Lõuna-Eestis on kõikjal toomingad täisõites. Kohe-kohe on koorumas ka kuldnokkade pojad, mis on vanarahva tarkuse järgi õige kartulipaneku aeg.
Paraku ennustab EMHI mai lõpuks-juuni alguseks külmalainet, seega peaksid madalamate alade põllupidajad olema ettevaatlikumad.
Kõikjal üle Eesti on kukkumas kägu, tagasi on suitsu- ja räästapääsukesed. Laulmist alustasid rohelised konnad.
Musträstastel on pesas pisikesed pojad.
Peipsi Koostöö Keskuse annab teada, et alates 10. maist on kõigil huvilistel taas võimalik külastada näitust “Peipsi järve elu tuba”. Uus näituseruum asub vahetult Peipsi järve ääres, Jõgevamaal Kasepääl. Üheskoos näitusega on Peipsi Infopunkti ja Kasepää valla koostöös avatud turismiinfopunkt.
“Peipsi järve elu tuba” on püsinäitus, mis jagab Peipsi järve looduslike tingimustega seotud teavet ja annab ülevaate Peipsi-äärsest elu-olust. Näitus tutvustab Peipsi järves elavat 34 kalaliiki, millest on tehtud mulaažid. Peipsi järve kujutab ja iseloomustab ligi 4 m pikkune ja 1,4 m laiune kolmemõõtmeline makett, millelt leiab suuremad Peipsi-äärsed asulad, majutuskohad, muuseumid, vaatetornid ja palju muud põnevat.
Maketti ja kalamulaaže täiendavad saatetekstid eesti, vene ja inglise keeles. Näituselt saab teadmisi ka näiteks järve toiduahelast, kala arengust, vee-elustikust jne.
Näitus ja turismiinfopunkt on suveperioodil avatud T-L kl 11-15 aadressil Sõpruse 84, Kasepää, Jõgevamaa.
Lisainfo: info@peipsi.ee, tel: 602 0105
Kõikidel külastajatel on võimalik kasutada tasuta ka WiFi leviala.
Maist juuni alguseni toimuvad Eesti Ornitoloogiaühingu liikmete, sõprade ja partnerite abil linnulauluõppe hommikud ja õhtud üle Eesti linnades ja ka väljaspool. Kohtade valik ulatub Kallastest saarteni, võimalik on osaleda ka võrokeelsel retkel või lausa linnuööpäeval. Ornitoloogide ja asjatundjate juhendamisel on igaühel võimalik oma teadmisi täiendada ja silmaringi avardada. Kõik õpperetked on tasuta. Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Linnuõppe toimumiskohad leiad EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.
Esmaspäeval kell 18.00 oodatakse kõiki ettevõtlikke inimesi Anna Edasi kohvikusse (Tähe 20) osalema arutelul “Meie ettevõtjad”. Teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval kell 19.00 algavad Anna Edasi kohviku eest ekskursioonid, kord saab tutvuda renoveeritud majadega nende elanike pilgu läbi, teinekord kaeda Karlovat läbi kirjandusprisma.
Mitmed üritused on mõeldud lastele. Näiteks saab kolmapäeval kell 10.30 vaadata Tartu Linnaraamatukogu nukuteatri etendust “Vahtramäe Emil” (Tehase 16) või osaleda neljapäeval kell 16.30 Karoliine lasteaia terviseteemalisel perepäeval (Kesk 6).
Kultuur tuuakse nädala jooksul mitmel korral värske õhu kätte. Neljapäeva õhtul alates kella 19.00 esitavad eharoosa maja aias (Eha 31) oma parimaid palasid Karlova kirjanikud ja muusikud. Reedel kell 21.30 algab Õpetajate seminari staadionil Salme tänaval YTNIGHT ehk tube-videode vaatamine suurelt ekraanilt. Loe edasi: Karlova päevad tutvustavad ehedat Tartut
Huvilised saavad registreeruda Hiiumaa I Maratonile, mis toimub 4. juunil trassil Kõpu tuletorn – Jõeranna küla – Kõpu tuletorn (rada on mõõdistatud ning omab passi). Registreerida saab täismaratoni 42,2 km ja poolmaratoni 21,1 km jooksule. Samal päeval saab osaleda ka rahvajooksul.
Võistluste peakorraldaja on Kõrgessaare vald, seda korraldatakse koostööd Hiiumaa Spordiliidu, Hiiumaa Kergejõustikuliidu ja Viskoosa Spordiklubiga. Maratoni juhendid asuvad www.hiiumaasport.ee lingi juhendid all.
Täiendav info Anton Kaljula, tel 5055129
11.-17. juulini toimub Võrumaal Sänna Kultuurimõisas väikekandle meisterdamise laager, kus iga osaline saab enesele meistri juhendamise abil kandle valmis meisterdada ja tutvuda muusika tegemisega. Laagri juhendajaks on Mihkel Soon.
Osalustasu on 120 eurot. Osalustasu sisaldab ööbimist ja toitlustust. Lisainfo ja registreerimine mihkel.soon@gmail.com ja 53541175. Laagri toimumist toetab vana Võrumaa kultuuriprogramm.
Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee
Õpilaste joonistusvõistluse „Minu Võrtsjärv“ korraldas Euroopa päeva puhul Europe Direct Viljandimaa teabekeskus koostöös Võrtsjärve Sihtasutuse, Võrtsjärve Ühenduse ja teiste partneritega. Võistlusel oodati töid, kus autor annaks edasi oma mõtteid, tundeid, mälestusi, kogemusi, fantaasiat või muud, mis on seotud Võrtsjärvega.
Joonistusvõistlusele laekus kokku 388 tööd 37-st üldharidus- ja kunstikoolist. Enamik võistlusele saadetud töid oli Viljandimaa õpilastelt, kuid esindatud olid ka naabermaakondade koolid ning töid saadeti võistlusele kaugemaltki. Kõige rohkem töid tuli Kalmetu põhikooli õpilastelt (29), üle kahekümne töö saatsid veel Puhja, Tarvastu ja Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õpilased.
Näitusele on korraldajad välja valinud üle 70 töö. Neid saab Pärimusmuusika Aida fuajees ja teabekogu lugemissaalis vaadata kuni 18. maini 2011. Kõnealune joonistusvõistlus on ühtlasi üheks ettevõtmiseks pikas tegevuste reas, mis on seotud 12. mail Viljandis Pärimusmuusika Aidas peetava konverentsiga “Meie Võrtsjärv”.
Allikas: Katrin Reimo, Viljandi maavalitsus
20. mail toimub Häädemeeste seltsimajas korstnapühkijate konverents, osalejaid oodatakse kogu Eestist ja Lätistki.
Konverents on kaheosaline: päeva esimene pool on mõeldud elukutselistele korstnapühkijatele, samuti selleks elukutseks valmistujatele ning vabatahtlikus tuletõrjes osalejatele. Õhtul toimuvad loengud ja praktilised õppetunnid elanikele. Lektorid on oma ala asjatundjad.
Konverentsil osalemine on kõigile tasuta. Eelregistreerimine aadressil tonukiiver@gmail.com või telefonil 5559 5601, 446 5228.
Võru noortekeskus alustas eelmisel nädalal sellesuvises õpilasmalevas osaleda soovijate avalduste vastuvõttu.
Võru õpilasmalevas saavad kaasa lüüa 40 Võru linnas ning 20 Võru vallas elavat 13-18aastast noort. Noored teevad neli tundi päevas lihtsamaid heakorra- ja põllumajandustöid. Ülejäänud aeg sisustatakse koostöös rühmajuhtidega meelelahutuse ning harivate tegevustega (karjääriplaneerimine, tööseadused, keskkonnakaitse).
Malev toimub kahes vahetuses (esimene vahetus 27. juuni – 8. juuli; teine vahetus 11. juuli – 22. juuli Jaani koolimajas ja Pikakannus).
Rohkem infot: www.vorunoortekeskus.ee ning telefonil 5344 0622. Registreerimine toimub niikaua, kuni kohti jätkub.
Jõgevamaa laulu- ja tantsupidu „Las laps arvab…” toimub 21. mail Pala kooli staadionil.
Peo lavastaja on Merleen Läänemägi, kooride üldjuht Maret Oja, puhkpilliorkestrite üldjuhid Urmas Mägi ja Peep Lõhmus, rahvamuusika üldjuht Eha Niglas, peo korraldustoimkonna juht Malle Weinrauch.
Peole on oodata ligi 1500 osavõtjat. Esindatud on kõik kooriliigid (v.a meeskoor), puhkpilliorkestrid, rahvatantsurühmad ja rahvapilliansamblid.
Järvamaal jätkub 31. maini suveniirikonkurss, tuletab meelde Järvamaa infoportaal. Osaleda võivad üksikisikud, äriühingud, ettevõtjad, seltsingud, huvi- ja hobigrupid ning kõik turismiasjandusest huvitatud.
Konkursile laekunud tööde hulgast valib võitjad SA Järvamaa Arenduskeskus hindamiskomisjon koos kõigi konkursist huvitatutega, kes saavad töid hinnata Järvamaa infoportaalis.
Auhinnatud töödel võib edaspidi kasutada märget „Järvamaa suveniir 2011”. Võitjad kuulutatakse välja 17. juunil turismiinfokeskuse uute ruumide avamise üritusel. Auhinnafond jaguneb järgmiselt: võitja saab preemiaks 319 eurot, teise koha omanik 128 eurot ja kolmanda koha omanik 64 eurot.
Konkursi täpsed tingimused on kättesaadavad Järvamaa infoportaali kodulehel www.jarva.ee/turism.
SA Järvamaa Arenduskeskus korraldab meenekonkurssi teist korda. Esimesel korral laekus kaheksa tööd, kuid peapreemia jäi välja andmata. Seekord oodatakse rohkem lihtsaid, taskukohaseid ja praktilisi meeneid, mida oleks võimalik kinkida ise külla minnes või turistil kaasa osta.
Kooli kolleegiumi liige Külli Volmer ütles, et uus esimene klass avatakse sügisel taas liitklassina. „Kõik meie kooli lapsed õpivad liitklassides ja senine kogemus näitab, et liitklass toetab hästi erineva vanuseastmega laste arengut,“ lausus Volmer. „Praegune 1. klass, kus käib viis poissi ja üks tüdruk, ootab koos klassiõpetaja Diana Asuriga juba pikisilmi uusi lapsi. Meie lasteaiast tuleb kooli hulk uusi koolijütse, aga kindlasti lisandub lapsi ka mujalt.“
Huvilised vanemad saavad ühendust võtta kooli sekretäriga tel 56691167 (Anu Kepler) ja huvist teada anda. Seejärel saab õpetajatega kokku leppida kohtumise sobival ajal.
Rosma kool on kujunenud aastatega tugevaks waldorfkooliks, mis pakub valikuvabadust hariduses tervele Kagu-Eesti piirkonnale. MTÜ Rosma Haridusselts, mis korraldab waldorfkooli ja -lasteaia tegevust, on tunnistajaks teadlike perede lisandumisele, kellest mõnigi on valinud elukoha just Rosma kooli või lasteaia pärast. Aastatega kogunenud Rosma hariduskogukond aga aina tugevneb ning vanemad soovivad üha rohkem panustada seltsi tegevusse ja arengusse. Loe edasi: Rosma waldorfkool alustab õpilaste vastuvõttu 1. klassi
14. mail algusega kell 8 toimub Sännas taas laat.
Müügil käsitöö, põllu-, aia-, tarbe- ja muud laadakaubad. NB! Laadale registreerinute seas on omanäolise kauba pakkujaid.
Kavas on Sänna sumo ning teised laadamängud ja lõbustused (seiklusbatuut, ponisõit, jõutest, jooks kolmikute pükstes jne). Õlu, õhupallid ja õnneloos. Saab süüa-juua, uusi suhteid luua.
Samal õhtul kell 20 algab Sänna rahvamajas pidu. Tuurid võtab üles Viitka kapell, peaesineja on Sulo.
Info ja registreerimine: www.laadale.ee/sanna.
Möödunud neljapäeval oli Pokumaal vahva ja vajaliku taskuraamatu „90 kodumaist puittaime” esitlus. Autoril ei olnud pikk maa kohale tulla, sest ta on Pokumaa vastne tegevjuht Urmas Roht ise.
Esitlusel osales ka Tallinnast startinud Looduse Omnibussi rahvas, samuti olid kohal raamatu välja andnud kirjastuse Huma esindajad.
Raamat on hulga fotode ja joonistustega abimees looduses ringi liikuvale inimesele. Kaane servale on märgitud pisike joonlaud, et lehe pikkust-laiust teada saada.
Silma jäi, et raamatus on õige mitu paju, aga mitte näiteks lehist ega hobukastanit, sest need on Eestis võõrliigid. See-eest selgus üllatuslikult, et jugapuu on kohalik taim. Et ükski liik tulevikus määramata ei jääks, on autoril juba koos ka järgmise – võõrpuukiikide kohta käiva raamatu materjal.
Esitlusel mängis autor ise kitarri ja lõõtsa ning laulis ühe laululoo. Pärast söödi Urmase abikaasa küpsetatud muffineid.
Külaliste küsimused käisid rohkem Pokumaa kohta. Kas Pokumaa jääb nüüd pikemaks ajaks lahti? Urmas Roht: „Ma ei tulnud siia kolmeks kuuks, et siis uksed lukku panna. Vahepealne kinniolek on Pokumaad mõjutanud nii, et paljud koolid ei ole julgenud oma kevadisi väljasõite siia planeerida. Mai lõpp on siiski üsna tihe.”
Kas Puuko on juba leitud? Urmas Roht: „Tegelikult tuleb mul see suvi ise Puuko rollis olla.”
Tegevjuht tõi Pokumaa arendamisel välja kaks olulist sihti: muuta see paik lastepäraseks loodushariduskeskuseks ning saada ametlikult muuseumi staatus Edgar Valteri pärandi hoidmiseks ja eksponeerimiseks.
Airi Hallik-Konnula
Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) alustas 2. mail pindalatoetuste taotluste vastuvõttu. Esimese nädalaga jõudsis dokumendid esitada 1985 põllumeest, ligi 14 000 on need veel laekumata.
Taotluste vastuvõtt kestab 23. maini. Pärast seda saab neid hilinenult tuua veel 15. juunini, aga siis väheneb toetus 1 protsendi iga hilinetud tööpäeva kohta. Tänavu võib taotleda kokku 12 liiki toetusi maaharimiseks ja põllukultuuride kasvatamiseks, ohustatud tõugu loomade pidamiseks ning loomade karjatamiseks.
Taotlusi võib esitada nii elektrooniliselt e-PRIAs kui ka paberil maakondlikes teenindusbüroodes ja posti teel. Mullusega võrreldes on dokumentide laekumine aeglasem – esimese nädalaga laekus taotlusi 350 võrra vähem. Kõige arvukamalt on taotlusi laekunud Võrumaal ja Tartumaal. 220 taotlust esitati e-PRIA vahendusel.
PRIA soovitabki eelistada taotluse esitamiseks e-PRIAt, mis töötab ööpäev ringi. Vältimaks järjekorras ootamist, saavad kliendid broneerida aja taotluse esitamiseks büroos (kodulehe www.pria.ee<http://www.pria.ee> vahendusel või helistades infotelefonil 737 7679). PRIA maakondlikud teenindusbürood on erandkorras avatud ka laupäeval, 14. mail kella 8.30-15.
Pindala- ja keskkonnatoetusi makstakse selleks, et hüvitada põllumajandusmaa hooldamise kulutusi, keskkonnasäästliku tootmise eripärast tekkivaid lisakulusid ning tavatootmisega võrreldes saamata jäävat tulu. Pindalatoetuste saajad on igal aastal arvukaim PRIA toetuste sihtgrupp. Tänavuste pindalatoetuste eelarve on 159 miljonit eurot. Toetuste abil haritakse ja hoitakse Eestis heas põllumajanduslikus korras üle 860 000 hektari maad.
Lisainfo toetuste kohta ja taotlusvormid: www.pria.ee. Info telefonil 737 7679.
7. mail toimunud Liiva külaseltsi talgupäev oli suurepärane näide kohalike elanike, ettevõtete ja linnaosavalitsuse koostööst.
Liivametsa tee, Kalmistu tee ja Pedaja tänava ümbruse korrastamisel osales kokku üle 40 inimese. Liiva elanikud koristasid prügi ning puhastasid männimetsa sinna kasvanud võsast. Nõmme linnaosavalitsus varustas talgulised prügikottide ja kinnastega ning tõi Liivametsa tee äärde kaks suurt prügikonteinerit. OÜ Riigiressursside Keskus töötajad aitasid koristada Liivametsa tee äärde tekkinud prügihunnikuid. Töö kiirendamiseks oli kasutusel ka ükslaadur-ekskavaator.
Kõige enam nördimust tekitas kauni männimetsa alt leitud suur kollane silt, mis veel möödunud suvel Kalmistu teel seisis ning ASi Tallinna Vesi torustike ehituse ja tööde tähtaja kohta infot andis. Seoses tööde tegija vahetusega või järjekordse tähtaja pikenemisega vajas väljavahetamist ka silt ning vana rändas prügimäe asemel lähedal asuvasse metsa.
Me ei tea, kumb ehitusfirma selle sinna viis, kuid Tallinna Vesi võiks sildi kuupäevade järgi selle kindlasti tuvastada ja oma allhankijad korrale kutsuda.
Pärastlõunal kogunesid talgulised Oravamäele, et pidada maha üks mõnus piknik ning arutada kohalikke teemasid, näiteks 15. mail toimuvat Liiva külarahva esimest tänavaturgu.
Lisainfo: www.liiva.ee
Indrek Luberg,
külaseltsi juhatuse liige
Rattaklubi Rõuge Racing Team kutsub kõiki 14. märtsil kell 13 Rõugesse rattapäevale.
Toimuvad mitmesugused rattamängud: vigursõit, aeglustussõit, kiirendussõit. Parematele auhinnad. Võimalik on harjutada jalgrattajuhi eksamirajal. Kohustuslik on kanda kiivrit!
Kohal on politsei rattapatrull, kes peab loengu ohutu rattasõidu teemal. Lastevanematel on võimalik uue liikluseeskirja kohta küsimusi esitada.
Falck Autoabi teeb jalgrataste pisiremonti.
Tauno Aints on maikuus Haabersti linnaosa resideeruv helilooja. Tema muusikaga kontsertetendus „Limpa” kohalike elanikega koostöös Haabersti tunnusmeloodia loomine ja kohtumine publikuga kuuluvad sündmuste sarja „Resideeruv helilooja igale Tallinna linnaosale”, millega Eesti Heliloojate Liit annab oma panuse Euroopa kultuuripealinna programmi.
Resideerumine saab piduliku alguse kolmapäeval, 11. mail kell 18 Haabersti vaba aja keskuses, kus esitletakse Haabersti tunnusmeloodiat. Kõigil Haabersti elanikel oli võimalus osaleda oma linnaosa tunnusmeloodia komponeerimises. Kogutud viisijuppidest on Tauno Aints nüüd kokku pannud Haabersti tunnusmeloodia. Samas on võimalik heliloojaga kohtuda.
Maikuu suursündmus on Tauno Aintsi muusikaga kontsertetendus „Limpa”. Etenduse on Andrus Kivirähki raamatu „Limpa ja mereröövlid” põhjal lavastanud Andres Dvinjaninov, laulutekstide autor on Urmas Lennuk. Kontsertetendust saab nautida kolmapäeval, 25. mail kell 18 Haabersti vaba aja keskuses.
Eestis on täna palju toredaid heliloojaid, kes on meie jaoks ka maailmalavadel toimetades jäänud Mirjamiks, Tanjaks, Märt-Matiseks, Piretiks, Taunoks, Erkki-Sveniks, Urmaseks ja Tõnuks. Inspiratsiooni saavad nad oma teosteks tihti just kodukandist – miks mitte Tallinna
linnaosadest. Euroopa kultuuripealinna aasta jooksul jagavad nad Tallinna linnaosades pisut enda inspiratsioonist taas linnarahvale laiali.
Resideeruvate heliloojate sari jätkub sügisel.
Vaata lisa: http://www.helilooja.ee/_
