Külauudised

Täna on rahvusvaheline elurikkuse päev

Täna tähistatakse rahvusvahelist elurikkuse päeva, mis seekord keskendub metsade elurikkusele. Lisaks on ÜRO kuulutanud käesoleva kümnendi elurikkuse kümnendiks. Ülemaailmselt katavad metsad maismaast u 31% ja umbes 2/3 maismaa liikidest elavad metsades, sh üle poolte liikidest võib leida troopilistest vihmametsadest. Samas on metsad inimtegevusest tugevalt ohustatud – viimase sajandi jooksul oleme kaotanud üle 45% maailma metsadest ning koos sellega ka paljud seal elavad liigid ning kahjuks see kadu jätkub.

Selle aasta elurikkuse päeva eesmärgiks ongi juhtida tähelepanu metsade olulisusele meie igapäeva elus, metsade väärtustamisele ning nende säästvale kasutamisele.

Eesti on võrreldes muu Lääne-Euroopaga suhteliselt metsarikas riik, ligi pool Eestit on kaetud metsaga. Oleme metsasuselt Euroopas Soome, Rootsi ja Sloveenia järel 4. kohal. Ka Eesti eluslooduse mitmekesisuse puhul etendavad metsad väga olulist rolli – ligi pooled Eesti liigid elavad metsades (kokku on Eestis teada ca 26 600 liiki). Eriliselt elurikkad metsaelemendid on näiteks surnud puud, millelt võib leida u 5000 liiki. Ligi 500 metsaliiki on punases nimestikus kantud ohustatud liikide hulka.

Eestis on 11 üle-euroopalise tähtsusega Natura 2000 metsaelupaigatüüpi, neist eriti elurikkad, kuid ka väga ohustatud, on vanad loodusmetsad, laialehised salumetsad ja pangametsad. Elurikkuse säilitamiseks on meil ligi viiendik metsadest kaitse all. Näiteks on Lahemaa rahvuspark oma metsaalaga üks Euroopa suuremaid kaitstavaid metsaalasid.

Vaatlustornid ootavad linnuhuvilisi

Eesti Ornitoloogiaühing korraldab täna kell 5-13 tornivaatluse. Nüüd võib külastada vaatlustorne nii, et hea optika puudumise või vähese linnutundmisoskuse tõttu nähtud sulelised määramata ei jääks. Kodulehel www.eoy.ee väljakuulutatud vaatlustornides ooavad huvilisi linnuvaatlejad, kes aitavad linde määrata ning annavad ülevaate ka piirkonna linnukaitselisest tähtsusest. Lisaks tiivuliste naabrite tutvustamisele peetakse igas vaatlustornis ka liiginimekirja ning selgitatakse välja kõige linnurohkem torn.

Huvilisi oodatakse linnutornidesse juhendajate poolt määratud kellaaegadel – koguneda tuleks vaatlustorni juurde vastavaks täistunniks. Linnutorne külastada soovivad huvilised end eelnevalt registreerima ei pea.
Tornivaatluse tulemused palume linnuvaatlejatel edastada juba sama päeva õhtuks, hiljemalt kella 18.00-ks, e-postiga: tarvo.valker@gmail.com.

Jõgevamaa peab täna laulu- ja tantsupidu

Tänasel Jõgevamaa laulu-ja tantsupeol esineb 101 kultuurikollektiivi. Oma loomingut tutvustavad 750 koorilauljat, 700 tantsijat ja võimlejat, 70 puhkpillimängijat ja mitmed kapellid. Kaugeimaks külaliskollektiivis on puhkpilliorkester Jõgeva sõpruslinnast Keuruust. Metsatukast peoplatsile suunduvas rongkäigus marsitakse kunagiste kihelkondade kaupa, „ütles Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt.. Lavastaja tantsuõpetaja Merleen Läänemägi sõnul püütakse peo pealkirjast „Las laps arvab” lähtudes iseäranis põhjalikult välja tuua ja väärtustada laste maailma nende töökust , tarkust ja andekust jne.

Laulutoimkonna juht Maret Oja tunneb head meelt peoks valminud ja koorilauljatele mõeldud astmestikust, mille muretsemiseks vajaliku raha taotlemiseks koostas projekti Pala kooli direktor ja mitmete tantsurühmade juhendaja Malle Weinrauch.

Jaan Lukas

Täna lõpetab järjekordne rahvatantsujuhtide kool

Täna lõpetab Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse juures tegutseva kolmeaastase rahvatantsujuhtide kooli järjekordne lend. Pikaajaliste traditsioonidega kooli eesmärk on anda põhjalikke teadmisi ja praktilisi oskusi eesti rahvatantsu alal. Sellest koolist on välja kasvanud paljud praeguseks tunnustatud tantsujuhid.

Lõpetajad – kokku 20 tantsujuhti, pea igast Eesti maakonnast (Tartu-,Valga-, Lääne, Saare-, Järva-, Võru-, Ida-ja Lääne-Viru, Harju jm), soovivad saada heaks, loovaks ja mõistvaks tantsuõpetajaks, et arendada edasi meie oma eesti rahvatantsu. Tänavusi lõpetajaid iseloomustab tõsine suhtumine oma töösse ja hea tantsuoskus.
Rahvatantsujuhtide koolis jagasid oma teadmisi ja oskusi õpetajad Ilma Adamson, Kalev Järvela, Angela Arraste, Maie Orav, Ülo Luht, Ülle Toming, Kai Randrüüt, Ago Herkül, Helen Reimand, Igor Tõnurist, Reet Piiri, Mall Noormets, Anu Sööt, Meeli Roosalu, Ulrika Grauberg ja paljud meie tuntud tantsuloojad.

Vanapaberi kogumine on endiselt au sees

Väätsa prügila korraldas juba üheksandat korda vanapaberi kogumise kampaaniat, mis sel nädalal pidulikult Paide kultuurikeskuses ka

: foto Katrin Lipp, www.bioneer.ee

lõpetati. Üheksa aastaga on õpilased korjanud 1359,625 tonni vanapaberit.

Sel korral vedasid õpilased kokku 125,6 tonni makulatuuri. Kampaanias osales 27 kooli, neist 9 Rapla ja 18 Järva maakonnast. Gümnaasiumitest kogusid kõige rohkem vanapaberit Paide Gümnaasiumi õpilased 23,360 tonni ja põhikoolidest Väätsa Põhikooli õpilased 10,705 tonni. Arvestuses kogutud vanapaberit ühe õpilase kohta jagasid esimest kohta Peetri Põhikool ja Sargvere Lasteaed-Algkool, kus koguti ühe õpilase kohta 165 kg vanapaberit. Auhinnaks neile Järvamaa Omavalitsuste Liidu, AS Tallinna Sekto ja AS Väätsa Prügila poolt rahalised preemiad väärtusega 125.- eurot.

Vanaajamaja kutsub restaureerima

MTÜ Vanaajamaja eestvedamisel toimub sel kevadel Mooste Mõisa Meistritekojas kolm vanade puitesemete restaureerimise õpituba.

Õpitubade käigus saadakse ülevaade põhilistest töövõtetest (vana värvi, laki ja liimi eemaldamine, eseme puhastamine ning lahtivõtmine, uuesti kokkupanek ning viimistlus jne), kuid huvi korral on võimalik arutada ka keerulisemaid töövõtteid.

Õpitoad on praktilist laadi, seega tuleks osalejatel igaühel kaasa võtta oma puitese, mida koolituspäevade raames meistri juhendamisel restaureerida. Õpitubade juhendaja on restauraator Indrek Tirrul Eesti Rahva Muuseumist. Esimene õpituba Mooste Mõisa Meistritekojas toimub laupäeval, 28. mail kell 10-15.

Raplamaa Oxford Park korraldab kirjandusvõistluse

Raplamaale Juurusse rajatav uuslinnak Oxford Park kuulutab koos kirjanik Igor Kotjuhiga välja kirjandusvõistluse “Oxford Parki loovkirjanik 2011”. Jutuvõistluse üheks läbivaks ideeks on jätkusuutlikkus. Vähemalt üks jutus sisalduv idee võiks olla rakendatav Oxford Parki arenduses ka praktikas. Kümme parimat jutustust avaldab Oxford Park raamatuna.

Lühijutuvõistlusele esitatavad jutud võivad olla ükskõik, millisest žanrist. Kirjutada võib nii eesti, vene kui inglise keeles.

Konkursil on võimalus osaleda Oxford Parki Facebooki fännidel ja kodulehel registreerunutel. Võistlusele oodatakse 5-15 leheküljelisi lühijutte. Žürii hindab kirjutise loovust, omanäolisust, ülesehitust, süžeed, karakterite sügavust. Žüriisse kuuluvad kirjanik Igor Kotjuh, Juuru vallavalitsuse liige, valla arendus- ja kultuurispetsialist Aili Normak ning Kadri Josua ja Natalja Frolova Oxford Sustainable Group´i meeskonnast.

„Kirjanikuna on mul väga hea meel sellise algatuse üle, mis aitab kindlasti leida uusi andeid ja neid kilbile tõsta,“ ütles kirjanik Igor Kotjuh. „Usun, et taoline jutuvõistus toob värsket hingamist Eesti kirjandusellu,“ lisas Kotjuh.

„Jätkusuutlikkus on meie jaoks võrdkuju ühiskonna mõistlikule, säästlikule arengule. Arenguvõimelisusele üldse,“ ütles Kadri Josua Oxford Sustainable Group’ist. „Oma lühijutuvõistlusega soovime ühiskonnas laiendada diskussiooni ja teadlikkust jätkusuutlikkuse teemadel. Leiame, et Oxford Park on ideaalne koht uute talentide ja innovatsiooni jaoks. Konkurss „Oxford Park’i loovkirjanik 2011” on osa sellest,“ lisas Josua.

Konkurss kestab juulikuu lõpuni. Sel ajavahemikul oodatakse jutustusi e-posti teel aadressile Info@OxfordPark.ee märksõnaga „Loovkirjanik 2011“. Edaspidise kohta antakse teavet Oxford Parki Facebooki lehel ja e-kirjaga Oxford Parki kodulehel registreerunutele.

Oxford Park on 560.000 m² territooriumil rajatav terviklik uusasum, mis asub looduskaunis kohas Tallinna ja Rapla vahel Atla külas, Juuru vallas. Tegemist on tööta-puhka-mängi elustiili arendusega, mis on uut laadi kontseptsioon Eestis, kuid populaarne Lääne- ja Põhja-Euroopas. Oxford Parki on plaanitud ja disainitud üle 5 aasta ning ta fookus on elanikel ja ettevõtetel, kes valivad sealse piirkonna elamiseks elustiili pärast. Jätkusuutlik elustiil, mis on uudne Eestis, esindab suurt väärtust ning kogu arendus koosneb hüvedest, mida pole täna üheski teises Eestis arendatavas projektis.

Noored püüavad täna flash mobiga tähelepanu vabatahtlikule tegevusele

Täna kell 15 Euroopa noortenädala raames Tallinnas Vabaduse platsil toimuv a flash mobiga loodavad noored vabatahtliku tegevuse Tallinna linnaruumis nähtavaks muuta.

Euroopa Noortenädala projektijuhi Maris Pajula sõnul on vabatahtlikkus siiani teema, mis tekitab laiemas üldsuses veel segadust. “Vabatahtlikud on kõikjal meie ümber, kuid neid ei osata veel piisavalt esile tõsta, et nemad ja nende tegevus oleks nähtav ja tunnustatud. Meie eesmärk ongi Euroopa noortenädala tegevustele punkt panna Tallinna tänavatel, et näidata, kes on vabatahtlikud ja miks vabatahtlik tegevus on oluline”, selgitas Pajula.

15.-21. maini toimunud Euroopa Noortenädal „Hüppa ellu tundmatus kohas!“ tõi Eesti noorteni vabatahtlikuna tegutsemise võimalused bussituuri, noortekeskuste vabatahtlike nädalate ja eriprogrammiga Tallinnas. Euroopa Noortenädala tegevustega tutvustati noortele, milliseid vabatahtlikuna tegutsemise võimalusi nad kasutada saavad, näidati, mida on oma projektidega korda saatnud Eestis tegutsevad välisvabatahtlikud ja prooviti kätt ka vabatahtliku tööga.

Flash mobi (flash < hetk, mob < inimrühm) peetakse sotsiaalse kunsti fenomeniks, kus hulk inimesi koguneb hetkeks, et sooritada mingi kokkulepitud ebatavaline tegevus, ja kaob seejärel kiiresti. Flash mob annab vaba võimaluse end avalikus ruumis väljendada, rikkumata seejuures ühtki seadust. Esimene teadaolev flash mob toimus USAs 1987. aastal.

Obinitsas tuleb külateatrite päev ja näidatakse filmi Pekost

Homme keskpäeval Obinitsas ateljee-galeriis Hal´ las Kunn toimuval IVSetomaa külateatrite päeval saab näha Setomaa küla- ja kooliteatreid. Esinevad Meremäe ja Mikitamäe noored, Karisilla külateater, Mikitamäe leelokoor “Helmine” ning teised.

Kell 16 näidatakse Luhamaa nulgas tehtud mängufilmi “Peko päiv”, mis käsitleb Peko austamise kombestikku ja konteksti lähtuvalt Napi
küla mehe Aasa Semmeli mälestustest.

„Peko päiv“ on Luhamaa nulga rahva suvine filmiprojekt. Idee sai alguse juba viis aastat tagasi internetist avastatud mälestuste lugemisel. Need kuuluvad Napi küla mehele Semjon Aasale, kes pani need kirja 1971. aastal vana mehena. Kirjapandu jutustab kohalike meeste riitustest seoses viljakusjumal Pekoga XX sajandi alguses. Filmi tegevus on sellest lähtuvalt asetatud aastasse 1910. Sel ajal oli kohalikus kõnepruugis Aasa Semmeliks kutsutu veel poisike. Intriigi tekitab vastuolu ametliku religiooniga – õigeusuga – ja ikalduse tõttu meestesse siginev kahtlus, et kõik halb tuleneb vanade kommete hääbuda laskmisest.

Kõik, mis linateoses näha, on võetud mälestustest ja on reaalselt omal ajal toimunud. Midagi pole ära võetud ega lisatud.

Ühtseks looks sidus mälestused Aarne Leima, teostamisega aitas Matis Leima. Näitlejad on kohalikud külamehed, kel indu asjaga kaasa tulla. Filmi maksumuseks oli ligikaudu 100 eurot (poolteist tuhat krooni), millest enamuse moodustasid valgustamiseks ostetud prožektor, antiikne handsapudel (eelarvest lausa kolmandik) jm pisiasjad. Enamus rekvisiite on leitud kohapealt, võttepaikadeks on enda ja teiste kohalike taluõued.

Kolmanda Uma Pido lavalõsäädjä om Tarmo Tagamets

Uma Pido toimkunna puult volitõdu kommisjon valisi 2013. aastagal Võrol tulõva kolmanda Uma Pido lavastajat. Lavastajakonkursilõ
tull’ kolm kandidaati. Kommisjoni valisi Tarmo Tagametsa, kiä om parla Võro Liinatiatri kunstiline juht.

Kommisjonilõ miildüsi Tagamõtsa mõtõ pruuki pido ettevalmistuisin ja lavastusõn kujondina Võhandu jõkõ, miä pututas kuut vana Võromaa katsat kihlkunnast. “Kõnõldas, et Võhandu jõkõ müüdä tulli’ vanalõ Võromaalõ edimädse’ inemise’, mi edevanõmba’. Sama vesi juusk nii Urvastõ ku Räpinä kihlkunnan, taa köüt meid ütte. Minnu huvitasõ’ mi edevanõmbidõ tii’ ja uskmisõ’, tuuperäst taha ma tiidä’ ja tundma oppi seo ilosa jõõ mälehtüisi ja aoluku,” kõnõl’ Tagamets. “A kats kihlkunda (Karula ja Harglõ), midä Võhandu ei pututa, kuis mi noid ütte köüdämi?” küsse kommisjon. “Sääl om Mustjõgi ja ma jätässi üte võrokõsõ muudu krutskilidse küsümüse õhku: kon om Võhandu ja Mustjõõ kokkosaamisõ kotus?” vastas’ Tagamets.

Valmis uus lastepärane Haapsalu linna turismikaart

Äsja saabus trükist Haapsalu linna kaart, mis on aga tavapärasest hoopis erinev – Eesti lapsesõbralikumaks linnaks nimetatud Haapsalut näeb kaardil lapse silmade kaudu ja tema soove arvestades, kirjutab www.laanlane.ee.

Uus linnakaart on joonistatud, pliiatseid ja pintslit hoidis kunstnik Kaia Rähn.

A3-formaadis kaardi ühel küljel on märgitud lapsi huvitavad paigad, aga ka peamised turismiatraktsioonid, Haapsalu hostelid, hotellid ja väikesed kodumajutused.

Teisel küljel saavad lapsed ristsõna ja mõistatust lahendada, värvida ja joonistada.

Niisuguse kaardi tegemise idee tuli Müüriääre kohvikut ja kuursaali pidavalt Marget Vatkult. Linnavalitsuses tegeles asjaajamisega kultuurijuht Anne Andrejev.

Andrejevi sõnul anti linna külalistele mõeldud kaart välja Haapsalu linna raha eest ja see läks maksma umbes 1000 eurot. “Katsetame esialgu, kaarti trükiti 500 eksemplari eesti keeles ja 500 inglise keeles,” ütles ta.

Vaata kaarti:

http://laanlane.ee/article/valmis-uus-lastep%C3%A4rane-haapsalu-linna-turismikaart

Kultuuritegelased ja tippametnikud tulevad laupäeval Rõngu

Mati Hint on öelnud parafraseerides Liivi, et mineviku tundmise abil saaksime kindlustada tulevikku.

Rõngust on alguse saanud emadepäeva tähistamine Eestis. Rõngus on Kusta Toom ajakirja välja andnud ja Rõngu hämara suitsutare heledalt verandalt liikus Ivar Ivask maailmatuntusega teadusajakirja tegijaks.

Hansatee ääres ja suurte maanteede ristumiskohal asuval Rõngul on olnud nii häid kui halbu aegu, kuid Rõngu kandist on pärit palju inimesi, kes oma töö ja tegudega on tuntust võitnud nii Eestis kui ka laias maailmas. Rõngu rahvas kutsub mõned neist külla, et nendega paremini tuttavaks saada ja nende visioneerimist kuulata.

Rõngu vastrenoveeritud koolimajja tulevad sel laupäeval, 21. mail, tuleviku üle koos vallarahvaga mõtisklema mitmes kunagi Rõngus elanud või Rõnguga seotud silmapaistvad inimesed.

Üritus algab kell 14 ja kestab veidi alla kahe tunni. Silmarõõmu pakuvad ja ajalugu aitavad meenutada vanade fotode koopiad. Kella 16 ajal saab minna Rõngu Mihkli kirikusse kontserdile.

Ootame kõiki huvilisi Rõngu kodukandipäeva üritustele. Juba hommikul saab ka laadarõõme maitsta.

Vaata ka http://www.ymarlaud.eu/Visioonikonverents

Eesti Rahva Muuseum kutsub paeltepäevale

Pühapäeval, 22. mail kell 12–15 on kõik huvilised oodatud paeltepäeva töötuppa. Töötuba toimub näituse „UKU ja Mulgi Ukuvakk“ raames.

Paeltepäeva töötoas tehakse näpunööri, kaaruspaela ja kõlapaela. Osalemiseks palume registreeruda telefonil 5669 3368 või e-posti aadressil marvi.liina(at)gmail.com (Marvi-Liina Riid), telefonil 735 0425 või e-posti aadressil virve.tuubel(at)erm.ee

Eriti on oodatud noored laulu- ja tantsupeolised ning nende juhendajad!

Huvilistel on võimalik külastada näitust „UKU ja Mulgi Ukuvakk“.

Karlova päev lööb linnaosa kihama

Laupäeval, 21.mail kulmineerub Karlova linnaosa ehedust tutvustav nädal Karlova päevaga, kus külalistele jagub tegevust Karlova erinevates nurkades.

Karlova päev algab kell 11.30 rongkäiguga Sõpruse silla juurest, kus tervitatakse kollase jõetrammiga saabuvaid sõpru Supilinnast. Rongkäik suundub läbi Karlova peoplatsile TÜ Füüsikahoone ette (Tähe 4), kus kl.12.00 päev avatakse.

Päeva jooksul kuni kella neljani saab osaleda karlovlaste laadal, rohevahetuses, Karlova teemalises maastikumängus ja fotoorienteerumises. Platsil räägib arukast kütmisest ning küttekollete hooldusest pesuehekorstnapühkija, avatud on omanäoline rattanäitus ning jalgratta vigurrada.

Kogu perega saab kaasa lüüa pilliõpitoas, robotiklubis, meisterdada rätinukku või rattakotti ja uudistada keeduvärvi valmistamist. Lapsi lõbustavad tuntud muinasjututegelased.

Lähemalt loe www.karlova.ee

Esmaspäevast hakkavad Tartu raekoja kellad uut moodi helisema

Tuleva nädala esmaspäevast hakkavad Tartu raekoja 18 kella mängima erinevaid põhjamaiseid viise. Uudne kellamäng on pühendatud 23.-29. maini Tartus toimuvale põhjamaade sõpruslinnade kokkutulekule.

Esmaspäevast pühapäevani mängivad raekoja kellad erinevaid meloodiaid neli korda päevas – kell 9, 12, 18 ja 21. Mängitavaid lugusid on kuus – igast kokkutulekul osalevast riigist üks. Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Islandilt ja Eestist pärit lood mängis sisse muusik ja raekoja kellamängu koordinaator Merle Kollom.

Üks kellamäng kestab poolteist kuni kaks minutit, lugudest tehtud popurrii umbes viis minutit.

Samad muusikapalad kõlavad ka noorteprojekti raames valmival kontsertetendusel, mida esitletakse laupäeval, 28. mail kokkutuleku lõpetamisel Vanemuise teatris.

Kellamängu täpsem kava linna kodulehel: http://bit.ly/m8yFFP

Kohvik l.u.m.i toetab Otepääle laste mänguväljaku loomist

Otepää vallavalitsus ja kohvik-restoran l.u.m.i kuulutab välja heategevuskampaania laste mänguväljaku atraktsioonide ostmiseks. Kampaania toimub aasta jooksul. Esimene heategevusüritus selle raames toimub täna kohvik-restoranis l.u.m.i

Täna õhtul kell kaheksa toimub kohvik-restoranis l.u.m.i esimene heategevusõhtu, mille tulu läheb Konsumi poe juurde rajatavale laste mänguväljaku atraktsioonide ostmiseks. Heategevusõhtul on plaanis tants, kus kuulajate ette astub Otepää vallavanem Andres Visnapuu ansambliga “Projekt”.

Kohvik-restoran pakub sel õhtul kõigile külalistele üllatuse. Külastajad saavad omapoolse toetuse jätta kogumiskasti, milline jääb aasta lõpuni kohviku abivalmite külastajate annetusi vastu võtma. Sarnaseid kogumiskaste peaks kohtama teisteski enimkülastatavates asutustes Otepääl.

Samuti võib annetused märgusõnaga “Laste mänguväljak” kanda Otepää Vallavalitsuse arveldusarvele SEB panka 10220049075015. Idee heategevuskampaania korraldamisest andis kohvik-restoran l.u.m.i kokk Tanel Rebane.

“Mõte kohvik-restoranis l.u.m.i heategevusüritus korraldada tuli meie kokalt Tanel Rebaselt,” sõnas kohvik l.u.m.i peremees Veikko Täär. “Leian, et head tuleks teha alati ning lapsed vajavad ajast aega hoolivust. Kohvik-restoran l.u.m.i on ennast just positsioneerimas väikeseks kultuurikojaks, kust võiks inspiratsiooni saada positiivsed ja eluterved mõtted ja oskus näha abivajajaid. Tahaks sellest välja kasvatada igaaastase heategevusliku traditsiooni, mil terve kalendriaasta jooksul saab anda oma panuse mõnele sihtotstarbelisele heateole.”

Pärimusmuusika ait viib lapsed koduõppele

Eesti Pärimusmuusika Keskus viib tänavu Kihnus ja Setomaal läbi haridusliku pilootprojekti, millega viiakse vanade muusikatraditsioonide tundjad kokku noorte huvilistega.

Täna allkirjastavad Eesti Pärimusmuusika Keskus, Setomaa Valdade Liit ja sihtasutus Kihnu Kultuuriruum Viljandis ühiste kavatsuste protokolli, mille tulemusena luuakse uus, elavat vaimset kultuuripärandit tähtsustav koduõppe vorm. Ettevõtmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Projekti eestvedaja Sofia Joons selgitas, et pärimusmuusika on leidnud endale kindla koha muusika- ja huvikoolides, samuti akadeemiates. Nüüd tahetakse selle kõrval elavdada pärimuse kandumist otse ühelt põlvkonnalt teisele. „Otsime üles need vanad lauljad, muusikud ja tantsijad, kellel on oma kogukonnas arvestatav positsioon olemas ning aitame neil oma oskusi noortele huvilistele edasi anda,” rääkis ta.

„Pärandkultuuri väljasuremise peamine põhjus on järelkasvu puudumine. Selle asemel, et analüüsida ja paika panna, miks see puudub, oleme hakanud mõtlema hoopis sellele, kuidas me saaksime kaasa aidata uue pärandkultuuri kandjate põlvkonna tekitamisele,” ütles Joons. Loe edasi: Pärimusmuusika ait viib lapsed koduõppele

Eesti mood astub vägivalla vastu

Eestimaiste kinkepakendite looja Disainipood ja ajakiri MOOD on ellu kutsunud heategevusprojekti „Eesti mood vägivalla vastu“, mille tulud lähevad lähisuhtevägivalla ohvrite toetuseks.

Projekti idee kohaselt disainisid viis Eesti tippmoekunstnikku- Aldo Järvsoo, Ülle Suurhans-Pohjanheimo, Britt Samoson, Xenia Joost ja Tallinn Dolls- igaüks heategevuslikul eesmärgil ühe kinkekarbi, tehes seda neile omase käekirjaga. Heategevusprojekti koondunud moekunstnikud kutsuvad seeläbi ühiskonda üles täielikule sallimatusele naistevastase vägivalla suhtes.

Ostes “Eesti mood vägivalla vastu” kinkekarbi, soetab ostja endale või oma lähedasele tükikese ainulaadset Eesti moodi ning samas aitab lähisuhte vägivalla ohvriks langenud naisi ja nende lapsi.
Kinkekarpide müügitulu abil toetatakse ennetustööd lähisuhtevägivalla ohvriks langemisel, täpsemalt MTÜ-d Tallinna Naiste Kriisikodu (www.naisteabi.ee) täiendavate psühholoogiliste ja juriidiliste nõustamisvõimaluste loomisel.

„Eesti mood vägivalla vastu“ kinkekarbid on valmistatud Eestis, keskkonnasõbralikus trükikojas Ecoprint. Selle heategevusprojektiga liitunud edasimüüjad on Loov Eesti Pood, Rahva Raamat, Apollo, Tallinna Kaubamaja, I.L.U, Stockmann, aianduskeskus Hortes, Järve ja Pirita Selver.
Allikas www.looveesti.ee

Homme on VVV maikuine matkapäev

Homme on Vapramäe – Vällavere – Vitipalus suur maikuine matkapäev. Kõiki linnulauluhuvilisi oodatakse homme hommikul kell 8 Vapramäele osalema linnukevade maksimumi matkal. Kaasa on soovitav võtta binokkel. Linnumatk kestab umbes 2 tundi. Retkejuht Külli Kalamees-Pani.

Kell 10.30 algab matk Päidlapalus. Matkaks kogunetakse Elva-Hellenurme teel kruusakarjääri teeristile, edasi sõidetakse Tartu
maratoni rajale, kust algab jalgsimatk mööda Elva jõe äärt ja maratoni rada kuni allikasooni. Matkal saab tutvuda soo tekke põhjustega ja soo elustikuga. Sealt siirdub matkarada Kunimäele ja Linajärve juurde. Matka pikkus on umes viis kilomeetrit ja kestab ligi neli tundi. Retkejuhid Siiri Kaarna ja Evelin Toom.

Kell 15 algab kepikõnniga tervistkosutav matk koos teadmiste täiendamisega tervislikust toitumisest ja jooga hingamisharjutustega. Matka kestvus kaks tundi. Kogunemine Vapramäe bussipeatuse juures. Retkejuht Anu Land. Matkapäeva matkad on tasuta.

Rosmal toimub homme III kogupere konverents

Rosma kool — Hetk kogupere konverentsilt Rosmal möödunud kevadel. Foto: Rosma Haridusselts

Laupäeval, 21. mail toimub Põlva külje all Rosmal III kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kool”, mis võtab sel aastal vaatluse alla nii lapse, kooli kui seda ümbritseva kogukonna.

Kolmandat aastat peetava kogupere konverentsi eesmärk on olnud algusest peale vaadata terve pilguga haridusmaastikul toimuvale ning kutsuda hariduses toimuvatele muutustele kaasa mõtlema ja tegutsema rohkem lapsevanemaid. Kui esimesel korral oli fookuses terve laps ja teisel aastal terve pere, siis nüüd on vaatluse all terve kool.

Konverents otsib vastust küsimusele – milline on ikkagi üks terve kool, mis toetab lapse arengut ja pakub parimat kasvukeskkonda? Praktiline hariduskonverents pakub võimalust kuulata kogenud inimesi, vaadelda näiteid elust ja tunda ka koosolemise rõõmu.

Esinejatena astuvad üles Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja Kersti Nigesen, Tartu Waldorfgümnaasiumi lapsevanem Mati Valgepea, Johannese Kooli Rosmal õpetaja Külli Volmer, Eesti Maaülikooli Rohelise Ülikooli projektijuht Kadri Kalle ja Erakool Läte üks asutajaid Urmas Keller, aruteluringi veab loodusehitaja ning Rosma Haridusseltsi lapsevanem Jaanus Viese. Paralleelselt ettekannetega toimuvad tegevused nii kooliealistele lastele kui noorematele, kelle päralt on waldorflasteaed Täheke.

Konverentsi korraldavad MTÜ Rosma Haridusselts ja Eesti Lastevanemate Liit. Loe lähemalt: www.rosma.edu.ee

MTÜ Rosma Haridusselts

Ilmus ajalehe Kalamajakas teine number

Äsja nägi ilmavalgust Kalamaja ajalehe Kalamajakas teine number, mida annab välja Telliskivi Selts. Ajalehes tehakse juttu ajaloost ja majahooldusest, Avatud Hoovidest, jagatakse mõtteid ruumist ja liiklusest meie ümber ning 21.-22. mail toimuvatest Kalamaja päevadest. Kalamaja päevade kava on ka olemas. Kel pole postkasti Kalamajas, saab ajalehega tutvuda internetis: http://telliskiviselts.info/cmtls/1/2/article/652

Allikas: Juho Kalberg, Telliskivi Selts

Inämb umma kiilt kuuli!

Allasõ Tiia,
Võru instituudi koolioppusõ projektijuht

Pikäkannu kuul küsse ilda aigu Võro instituudi inemiisi käest, kuis oppajit perimüskultuuri vallan koolita. Lisas senitsele võro keele tunnilõ nakkas näil sügüsest pääle ka umakeeline perimüskultuurioppus.

Pakimi vällä keeletsukõlus- vai keelekümblusmeetodi:võrokeelidse matõmaatiga, luudusoppusõ jt tunni. Nii 3. lehekuu pääväl Pikäkannun oll’gi ja oppaja kõnõli päävä lõpus õnnõ uman keelen. Esi kah imehtivä ütstõsõ üle. Kõnõlda mõistsõva tõtõstõ ka nuu, kiä ütli Võromaalõ sissetulnu olõvat.

Uma umasvõtminõ lää-i sõski egäl puul nii laabsalõ. Sakõst om meil arvosaaminõ, et perimüskultuur om folklooriansambli, talorahvamuusõum jms. Tuu tähendäs, et hää om külh etnomuusigapunti kullõlda vai rahvarõivin inemist kaia, a ku esi ei laula, tandsi jne, sis mis taa mullõ õks nii putus.

Tegeligult nakkas perimüskultuur õkva mi seest. Mi, võrokõisi, a muiduki ka mulke, kihnlaisi, setodõ ja tõisi puhul nakkas tä keelest.
Õkva näüde Pikäkannun peetüst võrokeelitsest luudusoppusõ tunnist, mink oppaja oll’ Kalla Urmas. Inemise «sisso» opatõn kõnõl’ tä mõistõst «suurõ süämega inemine». Eesti kiräkeelen tähendäs taa hääd inemist, a võro keelen inemist, kiä kergele süändeles.
Perimüskultuur mi kandin om tuu, midä iks viil teemi. Näütüses lõikami koolnuga kalmuaida sõitõn puu pääle ristimärgi.Olõs hindästmõista, et taad – miä om mi ümbre ja mi seen – oppami seoilmaaigu ka koolin. Loe edasi: Inämb umma kiilt kuuli!

Oodatakse meenutusi Juhan Peeglist

Täna, 19. mail, akadeemik Juhan Peegli 92. sünniaastapäeval kutsub akadeemiline ajakirjandusselts kõiki Juhan Peegli õpilasi kirja panema või sahtlitest välja otsima oma meenutusi ülikooli ajast ja õpetajast. Selts kuulutab välja Juhan Peegliga seotud mälestuste kogumise, kutsub tema õpilasi ja kolleege saatma oma igas vormis meenutusi Eesti Akadeemilisele Ajakirjanduse Seltsile (Tartu, Ülikooli 18) 1. novembriks. Lugude põhjal saab kokku raamat Juhan Peeglist kui õpetajast. Lähem info Maarja Lõhmuselt (maarja.lohmus@ut.ee).

Juhan Peegli sünniaastapäeva puhul toimub täna kell 16.00 Tartu Ülikooli peahoones ajakirjandusseltsi koosolek, kus saab kuulata kahte ettekannet: Kaarel Vanamölder kõneleb 17. sajandi ajakirjandusest Eesti aladel ja Roosmarii Kurvits teemal “Miks tuli Eestisse päevaleht?”
Koosolekuga märgitakse ka 120 aasta möödumist Eesti esimese päevalehe ilmuma hakkamisest (Postimees 1891. aastal). Koosolek on ajakirjandushuvilistele avatud.

28. mail sünnib Tartu Emajõe kirbuturg

Mai viimasel laupäeval on kõik oodatud kauplema, ostma, nautima muusikat ja suurepärast ajaviidet meeldiva seltskonna keskel Emajõe kallastele restoran Atlantise ümber olevasse parki.Turg on avatud igal laupäeval 28. maist kuni 3. septembrini kell 10-16

Tule ja müü

– oma valmistatud asjakesi (ehetest linnupuurideni)

– kasutatud tarbeesemeid (lasteriietest jalgratasteni)

– vanavara, mida Sa ise enam ei vaja (lauanõudest mööblini)

sest müügikohad ja parkimine on kauplejatele TASUTA!

Tule ja saa osa

– tujuküllasest ja kirevast päevast

– linna parimatest hindadest

– elavast muusikast

– tänavakunstnikest ja lasteprogrammist

28. mail innustab kirbuturulisi Maire Aunaste

Võta kaasa oma tekk või lauake, millele saad kauba välja panna ning kauplemise kõrvalt pikniku pidada. Ole kiire, sest eelregistreerijatel on võimalus müügilauda küsida ning autodelt müüjate jaoks on Atlantise parklas kuni 40 kohta.NB! Turule ei ole oodatud tarbekaupu müüvad hulgimüüjad!

Küsi infot telefonil +372 5810 0297 või info@tartukirbuturg.ee

Regilauluansambel Ütsiotsõ võru-setu lauludega Haanjas

Laupäeval, 28. mail kell 18 esitleb võru-setu meesansambel Ütsiotsõ Haanja rahvamajas oma värsket plaati „Puul’päiv”.

Ütsiotsõs laulab neli Lõuna-Eesti juurtega mehest: Urmas Kalla, Andreas Kalkun, Lauri Sommer ja Kaspar Kolk.

Lauri Sommeri sõnul kõlavad lauludes koos traditsioonilised hääled ja pähetulnud partiid, pärimus ja sealt lähtuv vokaalne ulme. „Vana kiiĺ on meile armas ja kodune, samuti lugude tundetoonid, mida praeguses muusikas enam sellisena ei kohta. Nii me siis laulamegi ütsiotsõ, st ühtejärge ja lakkamatult,” lausus ta.

Lisaks Ütsiotsõlõ astuvad üles Mari Kalkun ja keskkonnahelide salvestaja, plaadi toonmeister Patrick McGinley.