Aasta küla tiitli pälvis Kehtna valla Ohekatku külade piirkond. „Ohekatku, Kehtna-Nurme, Hiie, Nadalama ja Rõue küla koostöö on kinnituseks, et üheskoos jõuab rohkem. Need külad on leidnud end üheskoos ja võtavad suurelt ette,“ ütles oma tänusõnades Kehtna vallavanem Kalle Toomet.
Sädeinimene 2010 nominendiks esitati Eli Nevski (Märjamaa valla Põlli küla, külaseltsi liige, volikogu liige ja valla külavanemate ühenduse liige), Ülle Rüüson (Rapla vald, aktiivne projektide kirjutaja, üks alusepanija valla külaliikumisele), Ede Talistu (Raikküla vald, uuendusmeelne pidevõppija) ja Kehtna valla noorsootöötaja Kaire Soometsa, kes ka tiitli pälvis.
Külasõbraliku valla nime pälvis Rapla vald.
Küla sõbra tiitli pälvis Janor Metsallik, kes Rapla valla Valtu küla tegemisi on toetanud nõu, jõu, raha ja ruumidega. ´
Rapla Maakonna Külade Liit tunnustab külasid ja ettevõtlikke inimesi 2005. aastast.
Mullu suvel kodanikualgatuse korras loodud ning õhinapõhiselt tegutsev kogukonna- ja kodanikumeedia portaal www.kylauudis.ee avas kuulutustekeskkonna “Sulle-mulle”, mille vahendusel saab asju tasuta ära anda, tasuta soovida või vahetada.
Kuulutustekeskkond on inspireeritud Eestis mitmel pool populaarsust kogunud rohevahetusest. Ühtasi on lähtutud ilusast tõekspidamisest, et parimad asjad siin maailmas on tasuta. Tegemist ei ole traditsioonilise ärilise kuulutusterubriigiga, sest kuulutuste avaldamine on tasuta.
Kui sa tahad ära anda mõnda kasutust mitte leidvat kodumasinat, lasteriideid, toalille, kassipoegi, ehitusmaterjali, koju kuhjunud raamatuid vms, siis on selleks sobiv koht just siin. Võib-olla tekib sul hoopis vajadus mõne asja järele, mida sa ei pea mõistlikuks poest osta või mida sealt ei leiagi? Aga võib-olla tahad hoopis mõne eseme kellegagi vahetada, näiteks läbi loetud raamatu sellise raamatu vastu, mida poes enam ei müüda? Võib-olla tahad roosa tüdrukute jope vahetada sinise poistejope vastu? Sellest kõigest kuulutamiseks pakub “Sulle-mulle” tasuta võimalust. Loe edasi: Kylauudis.ee avas tasuta asjade vahetamise keskkonna
Maavalla Koda kirjutas pöördumise Maardu hiie laastamistööde peatamiseks Eesti Vabariigi Presidendile, Eesti Vabariigi
peaministrile, Kultuuriministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile,
Haridus- ja Teadusministeeriumile, Muinsuskaitseametile, Riigikogu kultuurikomisjonile, Riigikogu keskkonnakomisjonile,
Riigikogu muinsuskaitse ühendusele, ajakirjandusele:
2. aprillil alustas OÜ Eremka kaitsealuses Maardu hiiemetsas lageraiet Keskkonnaametist saadud loa alusel. 8. aprillil tegi Muinsuskaitseameti Ajalooliste looduslike pühapaikade ekspertkomisjon avalduse, milles peab raietöid kahetsusväärseiks
ning toob esile mitmeid puudusi mälestise piiride määratlemisel ning muidki küsitavusi kooskõlastuses. Kultuuriminister Laine Jänese
poolt 2008. aastal kinnitatud looduslike pühapaikade riiklik arengukava nendib, et Muinsuskaitseametil pole piisavalt asjatundmist
looduslike pühapaikade kaitsmiseks. Olukorra parandamiseks moodustas Muinsuskaitseamet 2010. aastal looduslike pühapaikade ekspertkomisjoni.
Kuid Maardu hiiemetsa piiritlemisel ega ka raieloa menetlemisel ei vaevunud Muinsuskaitseamet komisjoni arvamust küsima. Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse hinnangul on Maardu hiie puhul jämedalt eksitud ka pühapaikade piiritlemise metoodilise juhendi vastu, mille amet on ise heaks kiitnud. Loe edasi: Maavalla koja pöördumine Maardu hiie kaitseks
Homme esitleb Eesti Rahva Muuseum oma 102. sünnipäeval Postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) postmarke „Rahvarõivad – Jõelähtme ja Rapla“ . Eesti Posti välja antud margid kujundas Mari Kaarma. Sellega tähistab ERM ka oma 102. sünnipäeva. Samas saab ka nii Rapla kui Jõelähtme rahvariiete ilu imetleda. Välja on pandud Rapla rahvariiete komplekt, imeilus Jõelähtme põll ja naiste peakatted.
Eesti Post alustas rahvariiete margisarja 1994. aastal. Sarja esimeses osas, mis kestis 2005. aastani emiteeriti igal aastal kaks marki. Nii on neil kujutatud Mustjala ja Jämaja, Muhu, Emmaste, Reigi, Ruhnu, Vormsi, Kihnu, Setu, Hargla, Põlva, Paistu, Tarvastu, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Äksi, Otepää, Viru-Jaagupi, Jõhvi, Ambla ja Türi rõivaid.
Kõrvuti uute markidega saab ERMi Postimuuseumis näha ka ehedaid esemeid, mida kunstnik kasutas eeskujuna markide joonistamisel. Näha saab ka varasemaid Mari Kaarma kujundatud rahvariiete margikavandeid.
Jüripäeval, 23. aprillil toimub Mooste mõisas Põlvamaal XII eesti rahvamuusikatöötluste festival “Moisekatsi Elohelü.” Festivali
kunstilise juhi Ülle Podekrati sõnul algab seekord kõik pärast suurt reedet, pärast suurt vaikust.
Juba viiendat korda kutsub Mooste kõiki folgisõpru kevade esimesele suurele folgipeole. Festivali tegevused võtavad hoo üles laupäeval, 23. aprillil kell 11 Veskiteatri õuel, kus Põlva Kunstikooli õpetaja Mart Vesteri, Mooste Linakoja perenaise Ülle Prosti ja MoKS-i kunstnike eestvedamisel läheb lahti suur pühade munade keetmine, värvimine ja kaunistamine, mis lõpeb näitusega “Mooste muna.”
Lisaks toimuvad munaveeretamise mängud munaloomkal koos Põlva Seto Seltsiga, külapillimeeste õu Mooste noore andeka lõõtsamehe Henrik Hinrikuse eestvedamisel ning vabalavakontserdid Veskiteatris, mis on kõigile külalistele tasuta. Loe edasi: Moisekatsi Elohelü algab vaikusest
Von Krahli Akadeemia annab teada, et 15. aprillil kell 19.00 toimub dokumentaalfilmi “Elu ilma rahata” (“Living Without Money”) tasuta esilinastus Von Krahli teatris.
Kas on võimalik tunda end rikkana, kui sul puudub omand ja vara? Kas on võimalik elada õnnelikult ilma rahata? Dokumentaalfilmis „Elu ilma rahata“ kohtume Saksa naise Heidemarie Schwermeriga (68), kes otsustas 14 aastat tagasi teadlikult hakata elama ilma rahata. Ühel päeval ütles ta üles oma korteri, andis ära kogu oma vara ning alustas uut elu, mis põhineb teenuste vahetamisel – ilma rahalise vahenduseta.
Saadud kogemused muutsid täielikult ta ellusuhtumist. Tänaseks on Heidemariel huvitav ja põnev elu, mis seondub suuresti sellega, et ta elab käesolevas hetkes ning ei muretse tuleviku pärast. Ta on pidevalt liikvel ja proovib alati otsida viise, kuidas aidata teistelgi leida teed lihtsama ning harmoonilisema elu poole. Temasse suhtutakse väga erinevalt. Mõned saavad vihaseks ja kutsuvad teda parasiidiks, teised peavad teda visionääriks ning suureks inspiratsiooniallikaks.
Film mõtiskleb materialismi ja ületarbimise teemadel, käsitledes seda, kuidas raha mõjutab meie ellusuhtumist, eluviise ja tegusid ning uurib tagajärgi, mida see tekitab meie elu, tervise ja keskkonna osas. Loe edasi: Kas elu ilma rahata on võimalik?
Laupäeval, 16.aprillil esietendub Ugala teatris Jaan Kruusvalli “Salaste laulupidu”, mille lavastab Peeter Tammearu. Näidend on kirjutatud 1995. aastal, ent jõuab lavale esmakordselt alles nüüd. Jaan Kruusvalli sõnul soovis ta KGB teemal kirjutada ja kohtus selle tarvis ka huvi pärast KGB-s töötanud inimestega.
10.-12. aprillini viibis Tartus Hiina Rahvavabariigi Ningbo linna 7-liikmeline delegatsioon. Esmaspäeval allkirjastati kahe linna vaheline koostöödeklaratsioon.
„Maailma suuruselt neljanda kaubasadamaga linn on huvitunud koostööst Tartuga juba mõnda aega. Nüüd jõudsime koostööprotokolli sõlmimiseni, mis on kahtlemata suur samm Tartu rahvusvahelistumisel. Vastastikkuste koostöösuhete arendamine suurriigi mitmemiljonilise linnaga pakub kahtlemata Tartu ettevõtjatele, haridus- ja kultuuriasutustele uudseid võimalusi,“ ütles Tartu linnapea Urmas Kruuse.
Tartu linnapea ja Ningbo abilinnapea Wu Hemini poolt alla kirjutatud koostöödeklaratsioon näeb ette mitmetasandilist koostööd, informatsiooni ja delegatsioonide vahetust majanduse, ettevõtluse, hariduse, kultuuri jt valdkondades.
Peale kohtumist Tartu linnavalitsuse liikmetega külastasid Ningbo esindajad Greifi trükikoda, ASi Salvest, Geenivaramut ja Tartu Teadusparki.
Hiina külalised tundsid huvi kohalike investeerimisvõimaluste ja toodete ekspordi-imporditingimuste vastu.
15. aprillil algusega kell 9 toimub Tallinna Ülikooli ruumides (Mare õppehoone, ruum M-225) Linnaökoloogia avatud seminar.
Ootame kõiki huvilisi kuulama ettekandeid linnaökoloogia erinevatest valdkondadest. Peaesineja on Helsingi Ülikooli linnaökoloogia uurimisrühma juht professor Jari Niemelä. Lisaks esinevad Jüri Uljas, Sander Tint (Linnalabor) ja Meelis Uustal (SEI). Seminarijärgselt olete oodatud jätkama vestlust kohvi ja suupistete ääres.
Ajakava:
9.00 professor Jari Niemelä, Helsingi Ülikool “Urban ecological research in Finland”
10.30 Jüri Uljas “Perception of life quality and environment in Tallinn”
16. aprillil 2011 algusega kell 07.30 korraldab Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus õppepäeva „Linnud“. Õppepäev toimub Hellenurmes, Palupera vallas, Lustimäe puhkealal. Kogunemine Lustimäe puhkeala parklas. Elva poolt tulles juhatab viit Lustimäele veidi enne Hellenurme asula silti. Linnulauluhommikut viib läbi ornitoloog Jaanus Elts. Kaasa võtta soe jook, kestvus 3-4 h.
Osavõtuks palutakse registreerida telefonil 5254172 (Triinu) või triinu@vvvs.ee. Linnulaulu õppepäev on osalejatele tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Jälgige lisainfot: www.vvvs.ee. Loe edasi: Tulekul õppe- ja matkapäevad
Tartu linnavalitsus kuulutas välja konkursi “Tartu suveniir 2011”, et leida uusi Tartu linna ja maakonda tutvustavaid suveniire. Tööde esitamise tähtaeg on 31. mai.
„Ootame suveniire, mis rõhutavad Tartu piirkonna omapära, oleks seotud meie ajaloo või kultuuriga, on huvitavad ja pilkupüüdvad. Väga teretulnud on ka kohalike ettevõtjate toodang, mille spetsiaalne pakend või markeering näitab toote Tartu päritolu. Peale isikupära ja originaalsuse arvestatakse hindamisel ka eseme praktilist väärtust, keskkonnasõbralikkust ja loomulikult hinda,“ selgitas abilinnapea Karin Jaanson.
Konkursile tuleb esitada suveniiri joonis või foto, originaalformaadis näidis, eseme kirjeldus ja info selle valmistamise (tehnoloogia ja materjalid) ning turustamisvõimaluste kohta, samuti maksumuse kalkulatsioon.
Töid hindab komisjon, mille koosseisu kuuluvad disainerid, turismi- ja teiste valdkondade esindajad.
Parematele suveniiridele annab linn rahalised auhinnad: I koht – 500 eurot, II koht – 300 eurot, III koht -200 eurot.
Konkursil võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud.
15. aprillil kell 10 toimub suveniirikonkursist osa võtta soovijatele teabepäev. Huvilisi oodatakse kell 10 linnavalitsuse avalike suhete osakonda Jaani 7. Teabepäevale saab registreerida kuni 14. aprillini aadressil: kairi.ustav@raad.tartu.ee
Täpsem info konkursitingimuste kohta Tartu linna kodulehel: http://bit.ly/gQWXtI
Suitsusaun ehk savusann küdemas. Foto: ohtuleht.ee
Pakutas nõvvu ja api üte savvusanna ehitamisõs.
Inemiste huvi ja tahtminõ saija nõvvu hindäle vahtsõ savvusanna esitamise asjan vei Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala üliopilase Andres Ansperi mõttõni panda kokko juhend-abimiis savvusanna ehitämise kotsilõ. Kona savvusanna omma prõlla inämb pruugin Lõunõ-Eestin, valisi tä ehitämises säändse plaaniga sanna, midä om Vana Võromaal tettü.
Juhend and tekstina tiidmisi savvusanna ehitamise traditsioonest Võromaal, juhatas materjali kokko-otsmise man, kõnõlõs pallo üts vai tõnõ asi aigu või võtta, määndsit tiidmisi ja tüüriistu vajja om, ku pallo üts vai tõnõ asi rahan masma või minnä. Pildi’, joonissõ’ ja juhissõ’ omma abis ehitämise man. Juhend piäs nii hää saama, et ehitamisega kokko puttunu inemine saanu tuu perrä hindäle sanna pistü panda.
Tollõs, et juhendi häädüst ja õigsust pruuvi, om Andresel plaan seo suvõ joosul laskõ üts vai paar sanna juhendi abiga üles raku. Kõgõ rassõmb om Andrese sõnul vällä märki, ku pallu või “hobiehitäjal” üts vai tõnõ tüü aigu võtta – tuud tahtnu innekõkke täpsembas saija. Ja muiduki om tähtsä, kuis inemise timä kirotet jutust arrvu saava.
Üts Pärnumaa küläselts taht savvusanna tetä, a tõsõ sanna võinu üles raku kongi Vanal Võromaal. Seo teedäandmisega tahamigi avita Andresel löüdä seltskund vai peremiis, kiä taht juhatuse perrä hindäle savvusanna tetä. Loe edasi: Pakutakse nõu ja abi ühe suitsusauna ehitamisel
Eesti Maavarade Ühing esitas Tallinna halduskohtule kaebuse, et vaidlustada 15. märtsil Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud otsus kinnitada “Ehitusmaavarade riiklik arengukava aastateks 2011-2020”.
Eesti Maavarade Ühingu juhatuse liige Mihkel Pukk ütles, et arengukava on läbinisti ebapädevalt koostatud dokument, mis kahetsusväärselt ei arvesta kuidagi Eesti maavarade kui rahvusliku rikkuse heaperemeheliku kasutamisega. “Vaatamata aktiivsele tööle aidata kaasa sisuliselt tugeva arengukava valmimisele peame kahjuks tõdema, et Ansipi valitsus sõidab taas justkui suurettevõtjate poolt rööbastele pandud rong üle nii kodanikest kui keskkonnast,” ütles Pukk. „Antud arengukava kinnitamise tagant paistavad selgelt välja suurettevõtjate kõrvad. Tegemist on eelkõige ehitusettevõtjate jõulise lobby tulemusega, mis aitab kindlustada nende ärihuvisid.“
Märtsi keskel, vaevalt nädal pärast valimispäeva ja keset pingelisi koalitsiooniläbirääkimisi kiitis valitsus heaks “Ehitusmaavarade riiklik arengukava aastateks 2011-2020”. Vahetult enne valimisi saadeti arengukava Riigikantselei poolt kahel korral Keskkonnaministeeriumisse tagasi täienduste sisseviimiseks, kuid pärast valimisi võeti see siiski vastu ilma täiendusteta. Loe edasi: Maavarade ühing kaebab valitsuse otsuse kohtusse
Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik on alguse saanud Võrumaa taluliidu toidu ja ühistegevuse alasest koolitusest 2006. aasta septembris. Samal ajal läks käima ka Kagu-Eesti talude toiduring Tartu inimeste juurde. Nüüd on jõutud organisatsiooni loomiseni ning selleni, et talutoidu huvilised Tartu linnast saavad ise let.ee kodulehel taludega tutvust teha ning toiduaineid tellida.
Toiduvõrgustiku eesmärk on anda kõigile inimestele võimaluse katta oma toidulaud loodussõbralikult kasvatatud kvaliteetse köögivilja, marjade, pagari- ja piimatoodetega.
Ringi kuuluvad mitmed mahetalud, kes ei kasuta keemilisi umbrohutõrjevahendeid, väetisi ega putukamürke. Võrgustikku on koondatud ka mitte päris maheda, kuid siiski käsitsi nopitud või ise valmistatud toidu tegijaid.K õik, mida pakutakse, on saanud tunda pererahva terast silma ja hoolitsevat kätt.
Mitu võrgustiku liiget müüb oma saadusi ka otse talust. Alt-Lauri talupoest saab osta ka teiste võrgustiku liikmete tooteid. Aidatakse kaasa selliste müügikohtade tekkimisele külades.
Toiduvõrgustikku kuulubpeale tootjate ja töötlejate turismettevõtteid, kes tahavad oma külalistele pakkuda kohalikku puhast toitu.
16. aprillil kella 12–16 toimub ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kartulitrüki töötuba, mis on eelkõige suunatud täiskasvanutele, kuid tegevust leiavad ka lapsed.
Kartul, mis on meie toidulaual tähtsal ja olulisel kohal, pakub lisaks söögitegemisele rikkalike võimalusi kunstiliseks väljenduseks. Alternatiivina traditsioonilistele kõrg- ja sügavtrükitehnikatele on kartulitrükk kõigile kättesaadav. Loodusliku materjalina pakub see vaheldust meid üha enam ümbritsevatele digitaalsetele kujutistele. Mitmeid aastaid Türi vallas Kabalas toimunud kartulitrüki festival ongi tunginud graafika ja trükikunsti ürgolemuseni, milleks on kujutise reprodutseerimine, jälje jätmine. Festivali üks eestvedajatest, Katri Kuusk, tutvustab festivalide jooksul kogunenud teadmisi ka Tartus. Loe edasi: Kartulitrüki festival jagab Tartus kogemusi
Avvohindu jaeti imäkeelepääväl, 14. urbõkuul Tartol kirändüsmuusõumin. Rahvaluulõkorjaja saiva neo kätte president Toomas Hendrik Ilvese käest.
Mondscheini Angela ütel’, et kirot’ tähtpäivist ja tegemiisist, miä omma Parksepä latsiaia aastatsõõrin ja lõppu pand’ viil latsi suust üles kirotõduid vahvit ütlemiisi. Latsiaiaperimüst kor’as’ minevä-aasta ligi 80 Eesti latsiaiaoppajat-kasvatajat.
Õkva sai tuu võigõlus läbi, kos uma kiil hinnäst pildi pääl näüdäs’. Oll’ nätä, kuis ütstõsõga võiki tüküse hää söögi ja joogi silte pääle, kõgõ inämb iks sääl, kos mõnt tähtsät laatu peetäs.
Võromaal om jo uma mekk moodus saanu ja meelütäs ka umma kiilt pruukma. A paistus, et üts põlinõ juuk om iks unõtusõn, nigu olõs tä nimi nii rassõ vällä üldä, et joba tuuperäst ei tihka kiä timmä inämb vahtsõlõ elolõ herätä. Ummõtõ omma kõgõ vähämb kolmõ Võromaa kihlkunna tiidjä (ja viil Tartomaalt üts Kamja uma) meile jätnü oppusõ, kuis tetä rüäjüvvä. Joba joogi nimi esi ütles, ku tähtsä tä mi jaos piässi olõma.
Jüvä jo tähendäs nii tervet viläterrä ku timä sisemäst jako, miä väke and; ja viil kõkkõ viläst saadut süüki ja süümist hinnäst ülepää. Nigu Kanepin ülti: «Kuis sa iks läät ilma jüväldä majast vällä.» A ku joogilõ ligembäle liiku, sõs om tiidä, et jüvä võisõ ka eläjile klopitut jahusüüki tähendä. Viimäte tuuperäst kah naati säändse nimega juuki halvas põlgma, ku rahvas iks jõukambat ello nakas’ elämä – rõõsa piimä ja tsigurikohvi nõal.
A vana ilma aig nakkas viirtpiten tagasi tulõma ja vana ao süüke-juukõ pruugitas tervüses. Kaemi sõs vahtsõ silmäga üle naa jüvätegemise oppusõ. Loe edasi: Rüäjüväserbätüs vahtsõst avvu sisse!
Foto: Uma Leht«Midägi iks saa taast vällä nuputa, kasvai suurõ tuulõgeneraatori tetä!» om Vahtsõliina valla Hinsa «UFO-kupli» vai perädüsuurõ höörigu plekkhuunõ umanik, OÜ PNK Grupp juht Keldri Aivar väke täüs. Lumi vaot’ kupli päält purus nigu munakoorõ, sama saatus oll’ timahava talvõl pall’odõlt suuril huunil, a inämbüst esiki ei plaanita kõrda tetä.
«Taa sattõ kokko Jaapani maavärinäga ütel aol, tuuperäst ma lubanu jaapanlaisil sinnä vahtsõ tuumajaama tetä: õnnõ kupli päält är lappi ja saa ilosahe ala är käkki, nii et kiäki ei näe!» muhelõs PNK Grupi saekaatri lõvvamehest juht. «A ka tõsõ tsipakõsõ hullu mõttõ omma oodõdu – iks om jo peedist mõsumassinalõ trumlit tettü!»
7. mail toimuva Teeme Ära talgupäeval osalejate registreerimine sai ametliku alguse täna Tartus peetud kodanikuühiskonna konverentsil “Head lood” – seekord koos väikese teatraalse vahejuhtumiga.
Nimelt selgus, et talguveebi avalehele mõeldud Suur Roheline Nupp, mille abil saavad inimesed end talgutele kirja panna, ei ole avalehele jõudnud. Operatiivselt reageerisid Tartus tegutseva improvisatsiooniteatri Altermann liikmed, kes aitasid konverentsisaali lavale eksinud Suure Rohelise Nupu kiiresti Teeme Ära avalehele.
Vaata siit, kuidas Suur Roheline Nupp talgulehele sai:
16. aprillil algusega kell 7.30 korraldab Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus õppepäeva “Linnud”.
Õppepäev toimub Hellenurmes, Palupera vallas, Lustimäe puhkealal. Kogunemine Lustimäe puhkeala parklas. Elva poolt tulles juhatab viit Lustimäele veidi enne Hellenurme asula silti.
Linnulauluhommikut viib läbi ornitoloog Jaanus Elts. Kaasa võtta soe jook. Kestus 3-4 h.
Osavõtuks palume registreerida telefonil 5254 172 (Triinu) või triinu@vvvs.ee.
Linnulaulu õppepäev on osalejatele tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Jälgige lisainfot: www.vvvs.ee.
17. aprillil kell 14 toimub Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse aprillikuu matkapäev teemal “Puhkeb puudel pungi.”
Kogunemine Vapramäe maastikukaitseala suures parklas. Vapramäe maastikukaitseala asub Nõo vallas Tartumaal. Viit kaitsealale juhatab Tartu-Valga maanteelt Vapramäe bussipeatuse lähedusest. Matka kestus ~2,5 h. Retkejuhid Piret Valge ja Ingrid Raadom.
Jäärünnak Mujaste külas. Foto: Veljo KuivjõgiReede hommikul oli Saaremaal Leisi vallas Mujaste külas rannamaanteel 50 meetri ulatuses poole kuni kahe meetri kõrguselt jää, mille neljapäeva õhtune torm Ingo oli tassinud. Liiklus oli varahommikul seal häiritud, kuni teehöövel jää tee pealt kraavi lükkas, kirjutab tänane Meie Maa.
“Jää oli üsna ebaühtlaselt tee peale tulnud, kahelt poolt oli tee korraks kinni. Ühe koha peal oli jääd nii kahe meetri kõrguselt, muidu nii poolest meetrist kuni meetrini,” kirjeldas olukorda Saaremaa Teede teemeister Vilmar Laak.
Suurt liiklusummikut sellest ei tekkinud, postiauto keeras tagasi ja üks Mujastes elav mees ei saanud Orissaarde tööle sõita. Torm jättis kindlustatud hooned rahule ja lõhkus kindlustamata riietuskabiinid. Loe lähemalt siit.
Aprilli keskpaigas tulevad Eestisse Euroopa töövahendusvõrgustiku EURES nõustajad Saksamaalt, Austriast ja Šveitsist – toimuvad teabepäevad seoses asjaoluga, et 1. maist ei vaja Eesti kodanikud nimetatud riikides ametisse asumiseks enam tööluba.
Infopäevad leiavad aset 12.-14. aprillini Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Kolme tunni vältel saab vastuseid paljudele küsimustele:
· Kuidas ja kust otsida tööd Euroopas?
· Kuidas kandideerida töökohale?
· Millised on tööturu- ja elamistingimused Saksamaal, Austrias ja Šveitsis?
· Kus tuleb end registreerida?
· Milline on maksukorraldus?
· Kuidas on ravi- ja sotsiaalkindlustusega? Loe edasi: Tulekul teabepäevad välismaale tööle minekuks
Talgupäev Saaremaal Valjala vallas Jööri külamuuseumis eelmisel kevadel. Foto: Teeme ÄraTeeme Ära talgupäeva korraldusmeeskond kutsub tänasest kõiki inimesi Teeme Ära kodulehelt www.teemeara.ee sobivaid talguid valima ja end kirja panema talgutel osalemiseks.
7. mail üle Eesti peetavale talgupäevale on praeguseks välja pandud juba 318 talgut, neist 41 linnades, kuid uusi talgukohti lisandub iga päevaga. Talguliste registreerimise avalöök antakse täna Tartus Eesti Kodanikuühiskonna Nädala raames peetaval seitsmendal kodanikuühiskonna konverentsil.
Talgutele saab end kirja panna veebilehel www.teemeara.ee, Swedbanki kontorites ja esimest korda ka pangabussis. Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür lausus, et praegu on õige aeg minna talgute lehele lähemalt uudistama. „Vaadake, kas teie kodutänaval, külas või muus teile olulises paigas on juba talgud üles pandud. Kui jah, pange ennast kirja ja kutsuge sõpru ka osalema. Kui aga teile sobivaid talguid ei ole veel kirjas, pange pead kokku ja korraldage ise ära!“ rääkis Tüür.
Koostöölepingule kirjutasid alla Jüri Leiten, Jaan Aiaots ja Anti Orav. Foto: Johannes HaavEesti Kontserti direktor Jüri Leiten, Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ja suurtoetaja AS Põltsamaa Felix juhataja Anti Orav allkirjastasid koostöölepingu, mille tulemusena saab pärast mitmeaastast vaheaega tänavu suvel Põltsamaa lossihoovis taas teoks klassikalise muusika kontsert “Põltsamaa Fest 2011 Suur ooperigala”.
31. juulil toimuva kontserdi kava koostaja Arne Mikk märkis, et Põltsamaa lossihoov on seinade ja müüridega ümbritsetud unikaalne paik, mis sobib suurepäraselt klassikalise muusika esitamiseks ja kuulamiseks. Miku sõnul on kontserdi raamiks ooper Carmen, mille avamänguga alustakse ja toreadoori kupleega lõpetakse. “Samuti tulevad esitamisele aariad, koorid ja avamängud ooperitest Sevilla habemeajaja, Vikerlased, Tannhäuser, Lendav Hollandlane, Othello, Trubaduur, Rigoletto, Traviata, Jevgeni Onegin ja Padaemand,” lisas Mikk.
Hetk sündmuse tutvustuselt Põltsamaal. Foto: Johannes Haav“Fantastiline bariton,” iseloomustas dirigent maestro Eri Klas Põltsamaa lossihoovis ooperigalal lavale astuvat Metropolitan Opera solisti Vassili Ladjuki. Moskva Novaja Operast saabuvad esinema Galina Koroleva ja Aleksei Tatarintsev, Vanemuisest Valentina Kremen, Carmen Puis ja Atlan Karp. Kaastegevad on Vanemuise Teatri Sümfooniaorkester ja Eesti Rahvusmeeskoor.
Möödunud nädalal allkirjastasid Põltsamaa veinikeldris ooperigala korraldamiseks lepingu Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten, Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ja suurtoetaja aktsiaseltsi Põltsamaa Felix juhataja Anti Orav.
Põltsamaa linnavolikogu esimees Margi Ein, kes üheksakümnendatel aastatel linnapeana töötades kultuurisündmuse korraldamise idee algatas, ütles: “Klassikalise muusika kontserdid Põltsamaa lossihoovis on üks meie linnale väärikust loovaid magneteid. Kui saabuvad tipptasemel lauljad ja pillimängijad, tuleb kohale ikka märksa rohkem inimesi kui Põltsamaal elanikke.”
