31. mail pandi nurgakivi Imavere sotsiaalmajale. 12 korteriga maja valmib selle aasta sügisel, kirjutab Järvamaa infoportaal.
Seal pakutakse eluasemeteenust erivajadusega ja puuetega inimestele ning eakatele. Võimalus on pakkuda ka asenduskoduteenust ning eluasemeteenust vältimatut abi vajavatele inimestele.
Ehitust toetatakse kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste programmist 460 163 euroga. Valla oma osa on 88 929 eurot.
Rännumehed Marek Sadam ja Toomas Laur kuulutavad suve algust vabaõhukontserdiga Plaani karjamõisas täna, 2. juuni õhtul algusega kell 19.
See on mõnus õhtupoolik reisilugude ja lauludega. Võrumaa Plaani kiriku juurest alates on üleval viidad, mis juhatavad sind kontsertpaika. Soovi korral kaasa piknikutekk.
Sissepääs prii.
Tutvu rännumeestega:
http://www.youtube.com/watch?v=7_KE9uwfKGo
Seinaleht: http://plaani.edicypages.com/teated/plaani-karjamoisas-saab-toimuma-esimene-vabaohukontsert
Pühapäeval, 5. juunil algusega kell 11 toimub Kareda vallas Esna vanas vallamajas 115 aasta vanuse pliidi rekonstrueerimise avaüritus, annab teada Järvamaa infoportaal.
Tuntud ahjumeister Arvo Täheväli Järvamaalt annab ülevaate hoonete küttekolletest ja ekspluatatsioonist. Koolituse esimesel päeval tutvustatakse praktilisi töövõtteid.
Eestvõtja on MTÜ Karessen. Üritusel on võimalus teha toetusannetusi. Pakutakse Karesseni seljankat.
Seoses Tõlliste valla küladepäeva ja 20. aastapäevaga on kuulutatud välja fotokonkurss „Koduvald läbi aja”.
Konkursile on oodatud tööd ajaetappidest, mis on jätnud jälje Tõlliste valla ellu, olgu selleks siis erilised objektid, majad, paigad, sündmused.
Konkursil võivad osaleda kõik soovijad. Täpsemad tingimused leiab Tõlliste valla veebilehelt www.tolliste.ee. Fotod tuleb saata hiljemalt 15. juunil e-posti aadressil konkurss@tolliste.ee.
Korraldajal on õigus tasuta kasutada konkursi fotosid mittekommertslikel eesmärkidel näitusel, trükistes ja meedias tingimusel, et on lisatud autori nimi.
Lisainfo: Valdo Kõrge, Tsirguliina keskkooli IT-juht, tel 766 6383, 528 0818.
Täna, 2. päranakuud on Maaema sünnipäev, mis kannab rahvakalendris ka maahingause ja suure ristipäeva nime. Enesest lugu pidav inimene ei tee sel päeval mingeid mullatöid, ei niida rohtu, ei raiu ega murra puid ning ei tee maa peale tuld. Maaema ja vanajumal tahavad maahingausel rahu saada.
Vadja maarahva juures on säilinud päeva põline nimetus maaentðäyzspäivä, mis tähendab maahingust ehk maapuhkust. See on maa sünnipäev, mil kogu maa ja maast kasvav on püha. Maa puhkab. Samasugune tähendus on sel päeval ka ülejäänud Maavallas.
Maahingause pühadust on rõhutatud kõnekäänuga, et sel päeval ei kasva rohi ja lind ei tee pesa. On usutud sedagi, et maahingausel pole mõtet leiba ega taari teha, see lihtsalt ei lähe hapuks. Koos maaga puhkab kõik elav ja peaks puhkama ka inimene.
Maa ja taimedega seotud töid ette ei võeta. Ei tohi künda, kaevata, külvata, istutada, niita ega rohtu katkuda. Ei või ka rohtu tallata, joosta või maad lüüa. Murul ei tohi isegi magada. Mitte üksnes maa, vaid ka kõik puud on maahingausel pühad nagu hiies, seetõttu ei kõlba oksagi murda.
Keelatud on noa ja kirve ning muude terariistadega, näiteks nõela ja varrastega tehtavad tööd. Samuti tööd-tegemised, mis põhjustavad kolinat ja mürinat. Pikne, kõu, uku, äikene, vanajumal ehk taevaisa tahab, et inimesed sel päeval puhkaksid. Tööd ja asjad, mis on tehtud maahingausel, võib pikne hiljem hävitada.
On tähelepanuväärne, et maahingause pidamise eest vastutas terve küla. On usutud, et kui kas või üks mees ei pea püha, rikub see kogu küla saagi.
Maaema on maarahva tähtsaim jumal. Eluandja ja toitjana on ta kõigi olendite, sealhulgas ka inimeste ema. Maaemast on sündinud ja tema armust elavad kõik rahvad, elmad, keeled ja usud. Isegi veekogud lättest mereni kõige oma elustikuga on Maaema hoida.
Kõlbeline ja väärikas inimene austab ema ja elu allikat. Seepärast tasub neljapäeval aeg maha võtta ja pidada esivanemate kombel Maaema sünnipäeva.
Kuva: Tõrma hiiemägi Rakvere kihelkonnas
Allikas: Maavalla Koda
Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Eestimaa Looduse Fond kutsuvad tutvuma Kurese pärandkultuuriobjektide ja Soontagana maalinnaga.
Laupäeval, 11. juunil 2011 kutsume kõiki Pärnumaale tutvuma Kurese sumbkülaga, mille asustuslugu ulatub pronksiaega. Retk kauni loodusega pärandmaastikul on 7 km pikk. Soosaarel asuv Soontagana maalinn on olnud mitme sajandi vältel inimestele pelgupaigaks. Rikkaliku kultuuriajalooga piirkonnas leidub vanu talukohti, keldreid, kiviaedu. Teekonna pikkus 3 km. Retke Kurese külas ja Soontagana maalinnas viib läbi Urmas Vahur.
Väljasõit 11. juunil kell 8 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse eest Kompanii tn 10. Tagasi Tartus oleme orienteeruvalt kell 21. Palume selga ja jalga panna looduses liikumiseks sobivad riided ja jalanõud.
Registreerimine kuni 9. juunini telefonil 7366 120 või e-posti aadressil info@teec.ee. Osalustasu 3,20 eurot, tasuda saab bussis.
Keskkonnabussi ekskursiooni toetavad Eesti-Läti programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Külastus toimub keskkonnasõbralike talude projekti DemoFarm raames: loe siit
Tartu Keskkonnahariduse Keskus Facebookis: http://www.facebook.com/tartukeskkonnaharidusekeskus
Pokumaal toimuvad huvitavad üritused, millest saab kogu pere osa võtta.
4. juuni – fotograafia õppepäev. Kavas: kell 12 ja kell 14 õpetab loodust läbi fotoobjektiivi nägema kõigile tuntud loodusfotograaf Arne Ader. Kaasa oma fotoaparaat. Päev kogu perele. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas.
5. juuni – fotojaht Pokumaal. Kavas: kella 11-15 üritame tabada huvitavaid jäädvustusi Pokumaalt. Paremad fotod leiavad koha Pokumaa kodulehel ja külastajad saavad fotosid hinnata. Võitjale vääriline auhind. Päev kogu perele. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas.
11. juuni – võru keele päev. Kavas: kell 12 ja 14 räägitakse võru keele kujunemisest ja eripärast, saab ise proovida võru keelt rääkida ja kuulata võru keeles muistendeid ja muinasjutte. Päev kogu perele. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas.
12. juuni – punase maasika päev. Kavas: kell 12, 14 ja 16 otsime punaseid maasikaid, kuid räägime ka teistest taimedest. Päev kogu perele. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas.
18. juuni – saunavihtade ja metsloomadele lehisvihtade valmistamise päev. Kavas: kell 12, 14 ja 16 õpetame koos Puuko ja teiste asjatundjatega sauna- ja lehisvihtade valmistamist. Kõik saavad proovida ise vihtu valmistada. Päev kogu perele. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas. Loe edasi: Pokumaa pakub juunis üritusi kogu perele
Laupäeva, 4. juuni hommikul tähistavad Viljandi maavalitsus ja linnavalitsus ning Kaitseliit ühiselt Eesti lipu päeva maavalitsuse ees väikese piduliku tseremooniaga, kuhu on oodatud kõik huvilised.
Kell 8 heisatakse Viljandi maavalitsuse (Vabaduse plats 2) ees lipumasti Eesti Vabariigi riigilipp. Lipuvalves seisavad noored kotkad ja kodutütred. Maavanem Lembit Kruuse peab lühikese päevakohase sõnavõtu. Pärast seda tantsivad Maie Roosimaa rühma rahvatantsijad kaks tantsu.
Seejärel viivad noored kotkad ja kodutütred juhendaja saatel lillekimbu esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauale Viljandi Vanal kalmistul. See 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks õmmeldud siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. 127 aastat tagasi, 4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas.
Eesti lipu päeva seadis Riigikogu sisse 14. aprillil 2004, kui võeti vastu Isamaaliidu fraktsiooni ja Riigikogu liikme Tiit Matsulevitši algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus. Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 2004. aasta 4. juunil, sinimustvalge lipu pühitsemise 120. aastapäeval.
Laupäeval, 4. juunil toimub Rõuges priitahtlike pritsimeeste 10. foorum. Peale selle toimub Rõuges nii samal kui ka järgmisel päeval hulk priitahtlike pritsimeeste korraldatud üritusi.
Kell 10 Rõuge koolimajas algaval foorumil arutatakse vabatahtlike rolli päästeteenuse planeerimisel (räägivad sisejulgeolelu asekantsler – Võrumaa mees Erkki Koort, Päästeametist Kuno Tammearu), saab näha uut ja vana tuletõrjetehnikat, parimale priitahtlikule annab Vabariigi President üle rändauhinna. Esimest korda võistlevad priitahtlikud pritsimehed kutsemeisterlikkuses ja õhtu lõpeb simmaniga, mis peetakse koos kohaliku rahvaga.
Laupäev, 4. juuni
Foorum Rõuge põhikoolis, Haanja mnt 14
9.00 – 10.00 Saabumine
10.00 – 10.45 Avakõned
Foorumi avab Päästeameti peadirektor Kalev Timberg
Videotervitus siseminister Ken-Marti Vaherilt
Rõuge Priitahtlike Pritsimeeste tervitus, Kalvi Kõva
Loe edasi: Rõuges peetakse 10. priitahtlike pritsimeeste foorumit
10. juunil kell 19-22 toimub Haanja rahvamajas HÖÖÖ ehk Haani Ökofilmide ÖÖ. Vaadatakse kolme filmi ja aetakse juttu maailma asjadest.
Kohal dokfilmi „Inimese mõõt“ loojad Kaie Kotov ja Marianne Ostrat! Võta miskit maitsvat ühisele lauale, ka pilli ja lauluhääle võib ühes võtta!
Osalemine tasuta. Korralduse toetuseks saab panustada annetuse korras kohapeal.
Loe lähemalt:
http://www.facebook.com/pages/H%C3%96%C3%96%C3%96-Haani-%C3%96kofilmide-%C3%96%C3%96/212014992172039?sk=info
Põltsamaal tähistati lastekaitsepäeva linna atraktiivseid ja kultuuriloolisi paiku läbiva väikelaste paraadiga, milles kõndivad lapsed hoidsid käes õhupalle, trumme ja pasunaid. Kõige väiksemad paraadilised marssisid lapsevankrites.
Peakorraldaja, Põltsamaa emadeklubi liikme Annika Kallasmaa sõnul sai väikelaste paraad teoks eesmärgiga tõestada, et Põltsamaa on väike armas linn, kus lastega peredel hea elada, võimalus tunda hoolitsevat suhtumist ja osaleda erinevates põnevates ettevõtmistes. Paraadile kogunenud üle 150 kuni seitsme aastase lapse nende emad-isad ning lasteaedade Tõruke ja Mari õpetajad saatis Lossi tänavalt linnavalitsuse eest tervituskõnega teele linnapea Jaan Aiaots. Millegi tähtsa toimumisest andis märku ka politseiauto sireen. Iga laps hoidis käes õhupalli, mille olid täis puhunud Põltsamaa ühisgümnaasiumi 4. a ja 4. c klassi õpilased.
Rongkäigus kõnniti üle Põltsamaa jõe ehitatud n-n Kohtumaja silla, läbiti Allika ja Kesk tänav, Selveri kaubanduskeskuse juures asuv ringtee, Tartu maantee suur ringtee, Pajusi maantee, Lille tänav ja lõpuks jõuti Veski tänavasse, kus siseneti lastekaitsepäeva tähistama Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskusesse Juventus.
Seal joonistasid ja kleepisid lapsed tapeedirullile teekonnal enam silma jäänud objekte ja inimesi, osalesid joonistusvõistluses „Tee loodusele heategu”, laulsid karaoket, jäädvustasid paberile käejälje, maitsesid Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpilaste küpsetatud pannkooke, vaatasid fotoesitlust paraadilt ja said osa muustki põnevast ajaviitest. Tegevust juhtis Juventuse juhatuse liige Karin Tõnts.
„Möödunud aastal panime emadeklubis kokku tähtpäevade projekti selleks, et teha midagi põnevat erinevatel tähtpäevadel,” ütles Annika Kallasmaa. “Emadeklubi liikmetele tundus, et Põltsamaal korraldatakse vähe üritusi, millest saaks koos perega osa võtta. Siis koostasimegi projekti, mis sisaldas ka lastekaitsepäeva tähistamist. Idee väikelaste paraadiks ja sellele järgnevaks sündmuseks sai alguse aktiivse emadeklubilase Kate Põderi perest. Tõsiseks kaasaaitajaks sündmusele sai ka Põltsamaa linnavalitsus ja ennekõike lastekaitsespetsialist Jane Ott.”
Annika Kallasmaa juhtis Põltsamaal lastekaitsepäeva Pipilota Viktuaalia Rullkardiina Pipramünta Eefraimitütar Pikksukka ehk lihtsalt Pipi rollis, tema tähtsamateks assistentideks olid aga Jänes ja Orav.
Lastekaitse päeva tähistamist Põltsamaal esmakordselt teoks saanud ainulaadses vormis toetas Hasartmängumaksu nõukogu.
Jaan Lukas
1.juuni, lastekaitsepäev algas Otepääl traditsioonilise laste rongkäiguga Keskväljakult Otepää kultuurikeskusesse.
Kultuurikeskuses esinesid lasteaia Pähklike ja Pühajärve põhikooli lasteaiarühma Pipi loovliikumise stuudio lapsed, toimus lasteaia Võrukael laste kontsert. Kontserdil esinesid ka Otepää noortekeskuse noored, kokkutulnud huvilisi tervitas Otepää vallavanem Andres Visnapuu.
Hiljem korraldas lasteaed Võrukael mängud ja iga laps sai rõõmsa üllatusena jäätist süüa.
Fotod: http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/110-lastekaitsepaev2011
Haanimaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus ikka veel on traditsiooniline suitsusaun oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanimaa suidsu- ehk savusanna omanikud on uhked oma saunade üle ja soovivad jagada oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone.
Seetõttu ootavad Haanimaa saunaomanikud 23.-30. juulini toimuval Haanimaa suidsusanna nätalal külla pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti.
Suitsusauna nädalal kõlab rahvamuusika Lõuna-Eesti tuntud muusikute Lauri Õunapuu, Tarmo Noormaa ja nende sõprade poolt, saab näha saunafilme, osaleda suitsusauna töötubades ja õppida ise suitsusaunas liha suitsutama.
Suitsusauna nädala kava saab juunis vaadata kodulehtedel www.savusann.ee ja www.haanja.eu
Saunapäevad on 23. ja 30. juulil. Iga Haanjamaa saun võõrustab ühte saunaseltskonda. Kahel laupäeval saab kokku saunatada 80–90 saunasõpra. Koos pererahvaga saab külaline saunaga seotud töid-toimetusi teha, sest igal suitsul uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk. Mõne sauna juurde on oodata kohalikke muusikuid koos laulmiseks (pillid kaasa!). Lihtsa tervisliku toidu saab saunaperelt. Toimeka päeva südameks on SANNAMÕNU. Puhtaks ja helgeks saab nii ihu kui ka hing.
Saunadesse saab kirja panna „kes ees see mees“ põhimõttel, kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil 50 32 341, Eda Veeroja. Anna oma huvist juba täna teada!
Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) nädala jooksul kindla saunahuvi kinnituseks. Sellele lisandub toiduraha, mis lepitakse juba eelnevalt saunarahvaga kokku.
Majutamine on läbirääkimisel sauna omanikega, sest sauna pakkuvad pered ei ole turismitalud. Infot ööbimisvõimaluste kohta leiab http://www.visitvoru.ee/?id=244.
Lisainfo Ivi Rausi, Haanja valla kultuuritöö juht, ivi.rausi@gmail.com, tel 5305 4164.
Tallinna Ülikooli korraldusel toimuvad 3.–5. juunil arvult kolmandad Lotmani päevad, kus sedakorda avatakse lotmanlikku linnasemiootikat ajaloolis-kultuurilisest vaatepunktist ning ühtlasi tähistatakse teemavalikuga Tallinna valimist tänavuseks Euroopa kultuuripealinnaks.
Konverentsi eesmärgiks on paigutada lotmanlik linnasemiootika oma ajastu kontekstis võrdlevasse rahvusvahelisse perspektiivi, aga samuti vaagida võimalusi seda tänastes oludes rakendada ja arendada. Linnasemiootika puudutab ja seob erinevaid teadusvaldkondi, sh linnauuringuid, kirjandus- ja kultuuriteooriat, ajalugu, rahvaluulet ja sotsioloogiat.
Lotmani päevade üheks peakõnelejaks on maailma üks mõjukamaid kaasaegseid linnasemiootikuid – New Yorgi Riigiülikooli professor Mark Gottdiener, kes tunneb muuhulgas suurt huvi nii Lotmani semiootika kui ka Eesti linnauuringute vastu. Konverentsi teiseks peaesinejaks on Leedu päritolu
kirjandusteadlane Tomas Venclova, kes õppis aastatel 1966–1971 Juri Lotmani käe all Tartu Ülikoolis. Venclova on tuntud luuletaja, luule tõlkija ning esseistina, sh Vilniust puudutavate kirjutistega. 1977. aastal sunniti Venclova Nõukogude Liidu vastase dissidendina emigreeruma, alguses Prantsusmaale ning seejärel Ameerika Ühendriikidesse. Tänaseks on Tomas Venclovast saanud Yale’i Ülikooli professor.
Lisaks peakõnelejatele astuvad ettekannetega kolme päeva jooksul üles ka teised asjatundlikud esinejaid nii ida kui lääne poolt, samuti Eestist endast. Kõige enam on külalisi Venemaalt, mitmeid ka Horvaatiast, Itaaliast, Leedust, Lätist, Poolast, Soomest, Ukrainast ja USAst. Kõige eksootilisem
külaline on Lõuna-Koreast – Sungdo Kim, urbanistikaprofessor Seoulist. Konverentsi sisulist osa toetab TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi rahvusvahelise magistriprogrammi „Võrdlev kirjandusteadus ja kultuurisemiootika“ õpetlased eesotsas prof Mihhail Lotmani, prof Rein Raua ning lektor Piret Peikeriga.
Lotmani päevad on tasuta ning ettekanded avatud kõikidele huvilistele, eelregistreerumine pole vajalik. Konverentsi töökeelteks on vene ja inglise keel. Täpne kava (vene- ja ingliskeelne) on kättesaadav Tallinna Ülikooli kodulehelt: http://www.tlu.ee/?LangID=1&action=ShowEvents&NewsID=3834&Latest=yes
Lisainfo: Piret Peiker, TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi võrdleva kirjandusteaduse lektor, telefon: 5809 5834.
5. ja 6. juunil toimuvad Saaremaal Laave karjamaa sissesõidutee puhastamise talgud.
Tagute üldeesmärk on luua avar ja avatud aastaringi hooldatud sissesõidutee Laave karjamaale. Otsesed ja kaudsed kasusaajad on harrastuskalamehed, külaelanikud, loodusraja külastajad, Laimjala vald, vastavate maaüksuste omanikud.
Pühapäeval alustatakse võsa puhastusega külateelt tagasipöördega Laave karjamaale. Puhastatakse tee võsast paremalt ja vasakult poolt. Teelõigu kogupikkus on 610m.
Päevakava 5.06.2011, pühapäev:
9.50 – 10.00 päeva sissejuhatus
10.00 – 13.00 lõikame ja ladustame võsa
13.00 – 13.30 Lõuna. Supp, tee, leib, või. Muu on igamehe oma kanda.
13.30 – 16.30 lõikame ja ladustame võsa
16.00 – … Päeva lõpp, diskussioon ja kokkuvõtted
*Kui kõike ei jõua, tee poolgi kaasa!
Päevakava 6.06.2011, esmaspäev:
07.55 – 08.00 päeva sissejuhatus
08.00 – 16.00 lõikame ja ladustame võsa
16.00 – … Päeva lõpp, diskussioon ja kokkuvõtted
Legendid:
Laave karjamaa on veel rahvakeeli Tammelaiu, Pihlatsi, Suuresilma, Paagi mägi. Saareküla alt olevat ennemuiste laeva tee läbi käinud. Merelt olid laevad tulnud läbi Suuresilma ja Paagi mäel olid mõlemal pool seljandikul paagi kohad, kus vanasti tuli põles, et laevadele õiget teed näidata. Tornimäel oli tol ajal tuletorn. Selle sajandi alguses oli üks Rootsi laev Saareküla all maale jooksnud.
Neil olnud veel nii vanad kaardid, kus Saareküla alt veel laeva tee läbi jooksnud. Paagi mägi asub Pihlatsis. Vanarahvas räägib, et Pihlatsis asub seitsme meremehe haud. Pihlatsi külje all, Mustakivi nasvas seisab vees Suure Tõllu tõlla kivi. Kanna Sander oli näinud omal ajal, kuidas Kollist tulev tulekera läks Pihlatsi poole ja oli vajunud Paagi mäele. Paagi mäel asub kivi, millel olla mingi müstiline maine. Kui kivi kõrvale magama jääd, siis pidavat üles hüütama. Titsu Juhan oli kivi kõrvalt kaevanud, kondid olla vastu tulnud. Juhan oli kondid kiiruga tagasi matnud.
Vanasti kasvanud Tammelaiul suur tammemets. See saetud maha ja müüdud jutu järgi Soome. Sajandi algul olnud veel suured tamme kännud kadakate vahel näha.
Lisainfo: Raul Traumann, tel 5054 203, raul@str.ee või Kalev Koel, tel 5033 136, kalev.koel@katiga.ee
Maastikumängu sari jätkub sel pühapäeval ,,Kultuur kolib mere äärde” pidustuste raames. 5. juunil vahemikus kella 13-18 saab taas osaleda Kalamaja ja Pelgulinna asumites toimuval linnaruumi avastusretkel. Mängulehti ja juhiseid jagatakse kultuurikilomeetri erinevates punktides, Tallinn2011 infotelgis, ökosaarel jm üllatuskohtades.
Maastikumäng toimub Tallinna Kultuuriaasta raames koostöös SA Tallinn 2011. Korraldab Linnalabor.
Laupäeval, 4. juunil kell 12 peetakse Väike-Maarjas Pandivere päevade raames 14. korda Eesti esivõistlusi naisekandmises.
“Tänavu võisteldakse neljal alal: naisekandmise põhivõistluses, sprindis ja maratonis ning võistkondlikus naisekandmises. Loodame, et suurem alade valik pakub osalejatele rikkalikumaid võimalusi võistlemiseks,” rääkis Väike-Maarja vallavalitsuse spordi- ja kultuurisakonna juhataja Ilve Tobreluts.
Edasi loe Virumaa Teatajast.
Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi nõukogu valis 30. mail instituudile direktorit. Kandidaate oli kaks – praegune direktor Magnus Ilmjärv ning arheoloogia osakonna juhataja Erki Russow. Valituks osutus Erki Russow.
Erki Russow on lõpetanud Tartu Ülikooli arheoloogia erialal (1997) ning Tartu Ülikoolis kaitsnud ka magistri- ja doktorikraadi. Erki Russowi
teadustöö uurimissuundadeks on Euroopa ajaloolise aja arheoloogia, linnaarheoloogia ning kesk- ja uusaegne esemeline kultuur. Ta on osalenud või juhatanud mitmeid arheoloogilisi kaevamisi Saksamaal (Lübeck, Dresden) ning järeldoktorina töötanud Londonis Society of Antiquaries of London kutsel Suurbritannia linnaarheoloogiaga tutvumiseks. Ta on osalenud kolmes sihtfinantseeritavas teadusteemas, praegu on ta ühe Eesti Teadusfondi grandi hoidja. Russow on kutsutud 2012. aastal Briti Akadeemia stipendiaadina külalisteadlaseks University College of Londoni arheoloogia instituuti.
Erki Russow asub Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi direktori ametisse alates augusti keskpaigast, tema eelseisev ametiaeg kestab viis aastat.
Maiki Voore
Täna toimub Jõhvi kesklinnas kontorirottide jooks. Rat Race’i eesmärk on tuua ko
ntoris istujad tänavale ja nii läbi huumoriprisma propageerida heategevust ja liikuvat elustiili.
Rat Race on New Yorgist alguse saanud kontoriinimeste meelelahutuslik võidujooks, kus valgekraed jooksevad läbi kesklinna, seljas ülikond või kostüüm, käes mapp ja mobii ltelefon, jalas spordijalatsid. Palun mitte segi ajada stilettojooksuga! Eestis korraldatakse populaarset meelelahutuslikku heategevusüritust Rat Race 2002. aastast Tallinna Vanalinna Päevade avalöögina.
1Jõhvi Rat Race 2011 toimub alles teist korda ja traditsiooniliselt taas 1. juunil.
Kontorirottide jooks on heategevuslik üritus, mille osavõtutasudega toetatakse Eesti Lasterikaste Perede Liidu kaudu Ida- Virumaa vaesusriskis elavate suurperede lapsi, toetamaks piiratud võimalustega laste mitmekülgset arengut ja hariduse omandamist.
Rat Race Jõhvi 2011 toetab Iisakus elavat kasuperet, kus viie bioloogilise lapse ema Ester Treilmann on võtnud 2006. aastal enda hõlma alla ka viis kasulast – kõik ühe pere õed ja vennad. Oma lastest on neli juba iseseisva elu peal
Heategevusliku jooksu ajakava:
Saaremaa Kaarma vallavalitsuse ja veterinaarametnike koostöös päästeti nälga suremast juba kilet, toidupakendi- ning vahtplastitükke söönud kolm kassi, kelle Rootsi kodanikust omanik oli jätnud tallu saatuse meelevalda, kirjutab tänane Meie Maa.
| Kaarma vallast Endla küla taluhoonest leitud kassid on ka kuu pärast leidmist apaatsed, kuid loomade turvakodu inimeste kinnitusel nende seisund kogu aeg paraneb. Foto: MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu |
“Leidsime talust kolm kassi, nad olid arglikud ning alatoitunud,” lausus Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson. “Alguses olime saanud küll teate neljast kuni kuuest kassist, kuid kohapealt leidsime neist kolm, teised olid kas hukkunud või minema jooksnud. Igatahes avanes talus ebameeldiv vaatepilt – kassidel polnud enam süüa ja puudus ka liivakast, väljaheited olid tehtud põrandale.”
Kolme kassi päästmise operatsioon sai alguse 25. aprillil, kui Rootsist laekus kassid hüljanud naise tuttavatelt Eesti Loomakaitse Seltsi teade, et Kaarma vallas Endla küla talus on kassid jäänud omapäi, omanik oli aga sõitnud Rootsi.
Edasi loe siit.
Tartu Loomemajanduskeskuse inkubaatorettevõte UÜ Kunstilaenutus on teinud eduka stardi oma tegevuses: kunstilaenutusega tegeleva alustava ettevõtte vahendusel võttis üks Eesti suuremaid veterinaar- ja loomakasvatustoodete hulgimüügiettevõtteid Dimela pooleks aastaks rendile kaks Tartus elava taanlasest kunstniku Per William Peterseni õlimaali. Varem on ettevõtja vahendanud kunstiteoseid ka Tartu Teaduspargi seintele.
Tartu Loomemajanduskeskuse juht Raul Oreškin rõõmustas noore ettevõtte tubli alguse üle. „Võib öelda, et tegu on lausa rahvusvahelise tehinguga − Tartus elava Taani kunstniku maalid on nüüd eksponeeritud ettevõtte ruumides, millel on kontorid nii Lätis kui ka Leedus. Eriti aga teeb rõõmu see, et Eestis üsna haruldane kunstimänedžmendi haru nagu kunstilaenutus on saanud paljutõotava alguse,“ sõnas Oreškin. „Skandinaavia maades on kunstilaenutus juba aastaid edukalt toiminud ning majanduskriisi ajal aitas Soomes kunstituru elavnemisele kaasa just kunstiteoste laenutuse võimalus, mille käibed tõusid kriisi ajal oluliselt.“
UÜ Kunstilaenutus juhi Liina Rausi sõnul on Kunstilaenutuse missioon aidata kliendil leida oma miljöösse sobivad kunstiteosed ning samas pakkuda võimalust oma igapäevast keskkonda ja õhustikku kergesti muuta. Lisaks sellele saab klient hoida ennast pidevalt kursis kõige värskema kunstiga ja leiab sel viisil üles ka oma lemmikud.
„Kuna Dimela tegevus on suunatud loomade heaolule, siis võtsin Dimelasse kaasa kolm Per William Peterseni loomadega seotud õlimaali, kahele õnnestuski leida suurepärane koht. Selles firmas on loodud meeldiv atmosfäär, millele uued maalid on kui kirsiks tordil,“ selgitas Raus.
Tartu Teaduspark laenutas Kunstilaenutuse vahendusel noore Tartu kunstniku Edgar Tedresaare neli maali seeriast “Mootorid”, mis lisavad ilmet Protolabi sissekäigule, ning Erki Jürise korrograafid samuti kuueks kuuks. „Teaduspark on huvitatud ka edasisest koostööst ning seda eriti just noorte kunstnike loomingu eksponeerimisel,“ lisas Liina Raus.
Loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultandi Juta Kuhlbergi sõnul on kunsti laenutamine kunst omaette. “Seda äri ei saa alustada lihtsalt suure rahahunnikuga – vaja on luua ja koguda suhtekapitali.”
UÜ-l Kunstilaenutus on lepingud tehtud ning esinduslikumad portfooliod koostatud kolme kunstnikuga (Per William Petersen, Sirje Protsin Petersen ja Edgar Tedresaar), paljude kunstnikega on portfoolio kokkupanek käimas. Need on põhiliselt Tartu kunstnikud, kelle loomingut alustav ettevõtte saaks laenutamiseks pakkuda.
Lisainfo: Liina Raus, liina.raus@gmail.com ning tel 5560 7971.
Allikas: Tartu loomemajanduskeskus
Ameerika saatkonna toetuse abil paigaldati Puka vana koolimajale uus katus. Täna, 1. juunil toimub Puka kooli ja MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse renoveerimisprojekti pidulik lõpetamine.
Üritusel osalevad USA saatkonna kaitsealase koostöö koordinatsiooni osakonna ning Ameerika Ühendriikide Euroopa Väekoondise esindajad, kes organiseerisid tööde teostamist ning finantseerimist. Töid teostas AS Merko Tartu ning projekti kogumaksumus oli 501 909 USA dollarit.
Saatkonna rahastamisel ehitati Puka vana koolimajale uus kivikatus, asendati mädanenud katusekonstruktsioonid uutega ning soojustati pööning. Samuti paigaldati uus vihmaveesüsteem.
Puka vana koolihoone on ehitatud 1937. aastal. Hoone on kahekorruseline ning kõrge kelpkatusega. Vana koolihoone on muinsuskaitse all. Hoone on kasutusel koolimajana juba aastast 1937. Lisaks Puka keskkoolile tegutseb hoones Valga maakonna ainuke kunstikool. Puka keskkoolis õpib 138 õpilast ja töötab 22 õpetajat.
Kell 11 toimub pidulik tseremoonia Puka koolis ja 13.15 Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuses.
Lisateavet USA saatkonna kaitsealase koostöö koordinatsiooni osakonna humanitaarabi programmide kohta leiab aadressilt: http://estonia.usembassy.gov/odc.html#human
USA saatkonna pressi-ja kultuuriosakond: Mairis Tuisk, tel 668 8150, tuiskm@state.gov
Täna kutsuvad XI noorte laulu- ja tantsupeo “Maa ja ilm” loojad kõiki sõpru ja huvilisi maa ja ilma peo motiividega kaunistatud trammi nr 4, mis sõidab liinil Tondi-Ülemiste. XI noorte laulu- ja tantsupidu “Maa ja ilm” toimub 1.-3. juulini Tallinna lauluväljakul. Laulupeo kunstiline juht on Veronika Portsmuth, tantsupeo kunstiline juht on Märt Agu ning XI noorte laulu- ja tantsupeo programmijuht on Raul Talmar. Laulu- ja tantsupidu algavad 1. juuli õhtul ühise avamisega, mis sujuvalt jätkub tantsupeo esimese etendusega. 2. juuli õhtul annavad tantsijad oma teise etenduse ning 3. juulil toimub laulupidu, mis lõpeb laulu- ja tantsupeo ühise lõpetamisega. Nii laulu- kui ka tantsupidu toimuvad lauluväljakul. Tänavune laulu- ja tantsupidu on Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi üks selle suve suursündmusi.
Jõgeva vallas Kurista lasteaias Karukell saab veel täna vaadata käsitöönäitust, mis tutvustab mittetulundusühingusse Airaan kuuluvate inimeste loomingut nii paikkonnast kui ka kaugemalt.
Airaani eestvedaja Aita Saksingu sõnul valmisid aasta algusest kuni emadepäevani erinevad käsitöötooted: huvitavad klaasmaalid, rõõmsavärvilised siidisallid, marmorvärvidega küünlad, heegeldatud suuremad ja väiksemad kotikesed, kootud öökulliga käpikud, säärised, randmesoojendajad, soolatainast valmistatud kujukesed, fimosavist silmiköitvad kaelakeed, viltimistehnikas sõbrapäeva südamed ja seebiümbrised ning pärlikaunistustega prossid, pärlitest kõrvarõngad, tikitud kampsunid ja seelikud, kootud ja heegeldatud näpunukud, heegeldatud suvebikiinid, lõngadest meisterdatud padjakatted, värvilistest paberitest tervituskaardid, murdmistehnikas kinkekotid jne.
„Kevadperioodil tõi uut hoogu ja veidi elevustki niinimetatud. rokokoo või flamenco lõng erinevate laiustega, mille kudumi lõpptulemus on satsisall. See kõik on tõeliselt kuninglik,” ütles Saksing. Nii saigi teoks väljapanek „Kevadet oodates“ ehk siis taanduv talv ja kosutav kevad, mida saab veel vaadata kolmapäevani. Loe edasi: Kurista lasteaias tutvustatakse paikkonna käsitööd
Eesti Rahvapärimuse Kool kutsub osalema – võta sõber, lapsed, pere ja tule suvekooli “Rahvapärimuse Suveõu”.
Suvekool seob põlvkondi ja osalema on oodatud kõik need, kes tahavad looduskaunil metsavälul koos lastega mängida, tantsida, viltida, maalida, punuda, näitust korraldada, teha lõket, korjata krantsi- ja vihamaterjali, käia metsas seiklemas, saunas ja laulda südaööl regilaule.
Pärimuskooli neljas suvekool toimub 27.-29. juunil 2011 Tartu- ja Põlvamaa piiril, Eesti Rahvapärimuse Kooli Mängude Maal (27 km Tartust Võru poole), privaatses looduskaunis kohas. Suvekooli algus on 27. juunil 13.30, lõpetamine 29. juunil 16.00. Toimumisaja sisse jääb 24h vahvat pärimusõpet. Lühike e-kursus suvekoolist ja kokkuvõtted: 4.-11. juuli 2011. Loe edasi: Osale suvekoolis “Rahvapärimuse Suveõu”
