Pärnus Steineri aias tuleb nädalavahetusel taluturg

Laupäeval, 10. septembril toimub Pärnus Steineri aias taluturg, mille seekordne teema on seened.

Merike Palginõmm keskkonnaametist korraldab kell 12.30 seeneteemalise õpitoa. Kohapealt saab osta kaasa seenehoidiseid ja ka kuivatatud seeni.

Kultuuriprogrammi pakub sel korral Gabriele moe- ja tantsukool. Seenelkäijad saavad esinejatelt ka omale tantsuliigutusi noppida.

Olemas ka kõik muu hää, mis alati taluturul on olnud: vabajooksukanade munad, mahepiimatooted, suitsukala, saunasuitsuliha, erinevad meesegud, kodused juuretisega leivad ja karaskid, kitsepiimajuustud, mahlad, juur- ja köögiviljad, jahud, moosid ja hoidised, tatar ja tatrajahud, ürdisegud…

Taluturg toimub Steineri ikka aias kella 10-14.

Lisaks toimuvad meisterdamistoad nii suurele kui ka väikesele, ja seda nii värskes õhus kui ka Maarja-Magdaleena Gildi majas (Uus 5).

NB! Steineri aed asub Pühavaimu 8, Pärnu kunstide maja vastas.

Seenesõbrad saavad kokku Rõuges

Eile, 5. septembril algasid Rõuges neljandad seenepäevad, kus saavad kokku seeneteadlased ja -korilased.

Seenenädalasse mahuvad seeneretked asjatundjate juhendusel. Eile seati rahvamajas üles seenenäitus ja sellega saab tutvuda kuni reedeni.

Rõuge seenepäevade korraldajad koostöös Looduskalendri meeskonnaga on püstitanud Võrumaale ka seenekaamera, mis jälgib looduskaitsealuse korallnarmiku (Hericium coralloides) viljakeha arengut. Kindla ajavahemiku järel peegelkaameraga tehtud pildid monteeritakse videoks ning teadaolevalt on see esimene omataoline seene arengut järgiv ettevõtmine Eestis.

Kahe nädala jooksul üles võetud videoid näeb aadressil www.viitinalhk.ee.

Uudsena on seenenädala kavas veel seentega värvimise õpituba, juhendab Airi Gailit. Esmaspäevast pühapäevani on avatud ka Airi Gailiti seentega värvitud lõngadest valmistatud vaipade ja kangaste näitus. Angelica Udekülli (Eesti kulinaaria instituut) juhendusel avatakse seeneköök.

Pühapäeval, 11. septembril kell 9 algab koduaialaat, mille raames toimub ka seenehoidiste konkurss.

Kõik tegevused toimuvad Rõuge rahvamaja juures ja ka seeneretkedele starditakse rahvamaja eest.

Rohkem infot: www.viitinalhk.ee.

Sääriksääsklane korallnarmikul.
Foto: Urmas Tartes

Meerapalu selts palub toetust kalmistute korrastamiseks

Meerapalu küla selts palub abi kalmistute korrastamiseks.

Selts on pannud Meeksi valla veebilehele üleskutse, kus juhitakse tähelepanu, et Meerapalu ja Pedaspää kalmistu piirdeaiad on kehvas seisus. Selts soovib ehitada uue aia, kuid vajab selleks rahalist abi.

Taskukohaseid annetusi (märgusõnad „Pedaspää kalmistu” või „Meerapalu kalmistu”) saab teha MTÜ Meerapalu küla seltsi kontole (Swedbankis 221050249302) või tuua sularahas Meerapalu raamatukogusse Tatjana Zovo kätte.

Täna avab uksed äsja renoveeritud Tartu loomemajanduskeskus

Foto: Ahto Sooaru

Täna, 6. septembril kell 12 avab uksed Tartu loomemajanduskeskuse (Kalevi 15) vast renoveeritud hoone, kuhu loomeettevõtjad on end  juba sisse seadnud, teiste hulgas ka esimesel korrusel paiknev disainikauplus.

Kalevi 15 uued asukad on filmikompanii Pimik, maastikuarhitektibürood TajuRuum ja Ökodisko, kunsti- ja disainikauplus Disainimaja, 3D ja 4D programmeerimisega tegelev ettevõte Visar Studio ning vabastava hingamise tuge ja koolitust pakkuv Hingamisruum. Kalevi 13-st kolis üle graafilise disaini ja fotograafia teenuseid pakkuv Mikser Disain. Kokku mahutab see kahekorruseline ja 500 ruumeetri suurune maja kümme ettevõtet.

Majas on ka väike külaliskorter välisekspertide tarbeks, mis võimaldab loomemajanduskeskusel osaleda rahvusvahelistes vahetusprogrammides ja võtta vastu nii koolitajaid, spetsialiste, loomeinimesi kui ka vabatahtlikke mujalt riikidest, pakkudes neile soodsat ja vajadusel pikaajalist majutusvõimalust.

Kalevi 17 unikaalse puithoone renoveerimine jätkub ja loodetakse avada tuleva aasta alguses.

Vastavalt Facio Ehituse AS ja OÜ Elinord Ehituse 2010. aasta mais tehtud ühispakkumusele renoveeritakse Kalevi 15 ja Kalevi 17 hooned kokku 933 279 euroga (14,6 miljonit krooni). Hoonete renoveerimist rahastatakse EASi poolt avatud loomemajanduse tugistruktuuride toetamise meetmest. Tartu linn kaasfinantseerib ehitust 383 470 euroga (6 miljonit krooni).

Kalevi 15 avamisel kõnelevad Tartu linnapea Urmas Kruuse, kultuuriminister Rein Lang ja EASi juhatuse esimees Ülari Alamets ning musitseerib loomemajanduskeskuses äriplaani kaitsnud Mari Kalkun.

2009. aastal Tartu linna poolt asutatud SA Tartu Loomemajanduskeskus koordineerib katusorganisatsioonina loomemajandust Tartus ja Lõuna-Eestis,  jagades loomemajandusalast infot, pakkudes alustavatele loovettevõtjatele inkubatsiooniteenust ning viies läbi valdkondlikku arendustegevust.  Keskusele kuulub kolm hoonet Kalevi tänaval: Kalevi 13, Kalevi 15 ja Kalevi 17. Kokku on Tartu Loomemajanduskeskuses äriplaane kaitsnud 55 ettevõtet, millest 36 soovivad ruume rentida keskuse majades. Kui tegevus on käivitunud kõigis kolmes hoones,  hakkab loomemajanduskeskuses  tegutsema kuni 40 ettevõtet ja luuakse kuni 100 uut töökohta.

Lisainfo: Raul Oreškin, Tartu Loomemajanduskeskuse juhatuse liige, tel 746 1051, 5564 7803, raul@lmk.ee.

Toidupank korraldab nädalavahetusel üle Eesti kogumiskampaania

Eesti Toidupank korraldab 10. ja 11. septembril toidukogumiskampaania Rimi supermarketites üle kogu Eesti. Toidu kogumine toimub kell 12 kuni 18. Väljas on Toidupanga kaubakärud, kuhu ostjad saavad panna annetatud toiduaineid. Kampaania lõpuks kogutakse kõik annetatud toiduained kokku ja saadetakse peredele, kellel on raskusi oma igapäevase toidulaua katmisega.

Kõik Eesti inimesed on oodatud toidukogumise päevadel osalema – seda saab teha nii toitu annetades kui ka ise vabatahtlikuna osaledes.

Vabatahtlikuna registreeruda saad SIIN.

Kartulivõtt kui aamen kirikus

Elina Kononenko,

virulane Võrumaalt

Kui kartulit tuleb võtma minna, siis tuleb kartulit võtma minna. Kartulivõtt on püha üritus.

Ühel augustipäeval mõtlesin just, et nagu keskmine eestlane ikka, pole ma ammu kirikus käinud. Pisut hiljem hõimlasega telefonitsi vesteldes selgus, et kodukirikus on just samal päeval heal kellaajal kontsert. Nii saigi kultuuriline ja vaimne rikastamine plaani võetud. Aga kus sa sellega! Kontsert tuli peagi unustada, sest saabus teade riigiametnikunahas põliselt põllumehelt: täna peab kartuli üles võtma, kuna varred on juba maas ja vastasel korral läheb kartul mädanema.

Kartulivõtt on sama püha nagu aamen kirikus. Kui kartul kord maha on pandud, siis tuleb see ka kõige sobivamal päeval üles võtta. Muidu on see üks suur pühaduse teotamine.

Eelnevast võib jääda mulje, et kartulivõtt pole teps mitte see kõige ihaldatavam tegevus ühel suvisel pühapäeval. Tegelikult aga pean tunnistama, et iga aastaga muutub kartulite noppimine värskelt lahti aetud vaovahelt aina mõnusamaks. Peaaegu et unustatud on juba need taasiseseivunud vabariigi algusaja külmad sügislaupäevad, kui sai Sõmerul vihma käes muda seest varahommikust pimedani kartuleid välja kraabitud ja mõistatatud, kas antud mullakamakas sisaldab eesti rahvast näljast päästnud mugulat või mitte. Keegi enam ei mäletagi ilmselt, et Sõmerul, seal, kus nüüd vohab põllukultuuri asemel päriskultuur, kunagi kartulipõld võis asuda. Ununemas on seegi, kuidas Tõrma taga, higipull otsa ees, tuli maaubinad ultrahelikiirusel korvi korjata, sest ega traktorist ju ometi vahepeal enne järgmise vao lahtiajamist traktorist maha viitsinud tulla. Loe edasi: Kartulivõtt kui aamen kirikus

Noortebändide õhtu Sindi seltsimajas

Laupäeval, 10. septembril algusega kell 21 astuvad Sindi seltsimajas publiku ette kolm omanäolist ja isikupärase helikeelega rockbändi Telly Addicts, Mai Skizo ja Must Valgus. Lisaks bändidele esinevad noorte muusikaõhtul solistid Merilin Kauniste ja Marylin Ollep. Seekordse muusikaõhtu eesmärgiks on esinejate ja erinevate muusikastiilide tutvustamine publikule.

Tahkuna tuletornis esietendub Theatrumi “Üks suvepäev”

Septembrikuus on Tahkuna tuletorni uksed avatud teatrikülastajale – tuletorni sisemuses teisel korrusel toimuvad viiel õhtul Theatrumi uuslavastuse “Üks suvepäev” etendused.

Theatrum on varem mänginud Tahkuna tuletorni õuel Marcel Pagnoli “Tuulesaari” (suvel 2011 ja 2010). Esmakordselt kolib teater tuletorni sisse – “Üks suvepäev” etendused leiavad aset teisel platvormil, mis mahutab ühel õhtul vaid 35 vaatajat.

Jon Fosse “Üks suvepäev” on mereäärne lugu. Naine ja mees lahkuvad linnast, et viia ellu oma unistus: elada omaette, ilusas kohas, fjordi kaldal. Siia toob neid igatsus elada vaikuses ja rahus, eemal maailmast, selle suhete segapuntrast ja kärast. Kuid selgub, et vaikuski võib kanda eneses rahutust…

Lavastaja Lembit Peterson: “Jon Fosse „Ühte suvepäeva“ lavastades olen ma hakanud paremini mõistma mind ümbritsevaid inimesi. Ehk ka iseennast. Inimese peamisi vajadusi, mille hulka kuulub ka vajadus rahustava vaikuse järele. Kust seda leida? Eraldumisest maa vaikusesse ja rahusse – üksi või kaksi? Paadiga meresügavustel õõtsudes? Inimsuhete korrast? Kui kaugele tuleb minna, et leida see rahu sisaldav vaikus…”

Osades Maria Peterson või Laura Peterson, Eva Eensaar või Anneli Tuulik, Mare Peterson, Andri Luup või Marius Peterson, Helvin Kaljula või Ott Aardam.

Pokumaale pääseb ka septembris

Septembris pakub Edgar Valteri tegelaste järgi loodud Pokumaal kooliõpilastele mitmeid võimalusi aega veeta ja loodust tundma õppida.

7.-9. september – Metsa-aasta õppeprogrammid Pokumaal

I programm on mõeldud I-IV klassi õpilastele ja II programm V-IX klassi õpilastele.

I programmi kestuseks on ligi  1 tund ja 45 minutit; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 50 EUR.

II programmi kestuseks orienteeruvalt 2 tundi; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 60 EUR

 

14.-16. september – metsa-aasta õppeprogrammid Pokumaal

I programm on mõeldud I-IV klassi õpilastele ja II programm V-IX klassi õpilastele.

I programmi kestuseks orienteeruvalt 1 tund ja 45 minutit; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 50 EUR.

II programmi kestuseks orienteeruvalt 2 tundi; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 60 EUR.

16. september – Luulekonkurss

21.-23. september – metsa-aasta õppeprogrammid Pokumaal

I programm on mõeldud I-IV klassi õpilastele ja II programm V-IX klassi õpilastele.

I programmi kestuseks orienteeruvalt 1 tund ja 45 minutit; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 50 EUR.

II programmi kestuseks orienteeruvalt 2 tundi; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 60 EUR.

21. september- Kõige vanema poku sünnipäev

Kavas: Kõige vanema poku sünnipäeva tähistamine kell 12 ja 14. Vajalik on eelregistreerimine.

24. september – kommide valmistamise õppepäev

Kavas algusega kell 12 ja 14 kommide valmistamine. Päev kogu perele. Vajalik on eelregistreerimine. Osalemistasu on 1 EUR/in.

28.-30. september –  metsa-aasta õppeprogrammid Pokumaal

I programm on mõeldud I-IV klassi õpilastele ja II programm V-IX klassi õpilastele.

I programmi kestuseks orienteeruvalt 1 tund ja 45 minutit; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 50 EUR.

II programmi kestuseks orienteeruvalt 2 tundi; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 60 EUR.

Haanjamail saab taas loodpuspargi kaitsekorralduskava koostamises kaasa lüüa

Aprillikuiste algatuskoosolekutega Võrus, Rõuges ja Haanjas sai alguse Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamine, suvel koondati asjakohaseid materjale ja septembri keskel on kohalikel inimestel taas võimalus kava koostamisel kaasa rääkida – toimuvad ekspertarutelud.  Arutelude toimumisajad:

 

Esmaspäeval, 12. septembril kell 17.00 Rõuge rahvamajas –

teemaks järved ja teised veekogud;

Teisipäeval, 13. septembril kell 17.30 Haanja rahvamajas –

teemaks liigid ja loodusmaastikud;

Kolmapäeval, 14. septembril kell 15.00 Kütioru keskuses –

teemaks niidud, sood ja kultuurmaastikud.

Ekspertaruteludel saavad kokku vastavate teemade eksperdid ja Haanja looduspargi olusid, inimesi ning tavasid tundvad kohalikud asjatundjad, et üheskoos sõnastada kaitseala visioon, peamised väärtused ning kaitse-eesmärgid. Selgitatakse ja räägitatakse läbi eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused. Osalema ja kaasa rääkima oodatakse kõiki asjast huvitatud ametkondi, organisatsioone, kodanikuühendusi, aga ka maaomanikke ja kohalikke elanikke.

Kaitsekorralduskava koostamisega tegelevad Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni tellimusel Eesti Maaülikool, AS Kobras ja OÜ Vesterra, tööd rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Täpsemat lisainfot kava koostamise kohta saab Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistilt Jaanus Tanilsoolt (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon: 5322 9241) ja AS Kobras keskkonnaekperdilt Kadi Kukelt (kadi@kobras.ee, telefon:  7300 316) ning Keskkonnaameti kodulehelt http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=haanja

Valgamaa ootab järgmisel nädalal seenepäevadele

13.-17. septembrini toimuvad Valga, Tõrva ja Otepää piirkonnas Valgamaa seenepäevad. Huvilistel on võimalik osaleda mükoloogide poolt juhendatavail seeneretkedel, kuulata loenguid, külastada seenenäitusi, meisterdada seentest paberit ja värvida lõnga, osaleda joonistusvõistlusel, seente makropildistamise koolitusel ning hoidiste väljapanekul.

Kõik üritused, v.a. seenenäitus Valga muuseumis, on tasuta.

 

Valgamaa seenepäevade kava

 VALGA

Teisipäev, 13.09

10.00-17.00 Seente pildistamise koolitusretk õpilastele Valgamaal – Urmas Tartes (bioloog, loodusfotograaf).

 

Kolmapäev, 14.09

13.00- 18.00 Valga Avatud Noortekeskuse (ANK) õuel (halva ilma korral sees) seentega lõngavärvimise programm (Helle Väärsi Lääne-Virumaalt).

Osalejate arv on piiratud. Huvilistel palume registreeruda Merike.tsimmer@arenguagentuur.ee, 7679803, 53408756.

13.00-15.00 Valga Muuseumis loodushariduslikud programmid lastele „Seened – mitte ainult söögiks“ Tiina Rintal (RMK Sagadi Metsakeskuse Looduskool).

15.30-16.30 Valga Muuseumis  programm kõigile soovijaile „Seened – mitte ainult söögiks“ (Tiina Reintal, Sagadi Looduskool). Loe edasi: Valgamaa ootab järgmisel nädalal seenepäevadele

Valmisid mahepõllumajandust tutvustavad videoklipid

 

Euroopa Liidu mahelogo

Kolmes mahetoitu tutvustavas videoklipis tutvustatakse kõige olulisemaid põhimõtteid, mille poolest erineb mahetootmine tavatootmisest. Klipid on kättesaadavad www.youtube.com/maheklubi. Videod valmisid Eesti Maaülikooli Mahekeskuse eestvedamisel, toetas põllumajandusministeerium.

„Eesti elanike teadlikkus mahe- ehk ökotoodetest, nende erinevusest võrreldes tavatoodetega ning eelistest tavatoodete ees võiks olla suurem. Seepärast alustame videotes mahetootmise tutvustamist päris algusest. Tihti arvatakse, et kõik, mis on kasvanud või valmistatud Eestis või pärit talust, on ka mahetoode, kuid nii see pole,“ sõnas Elen Peetsmann Eesti Maaülikooli Mahekeskusest. „Valminud kolm videoklippi tutvustavad ja rõhutavad kõige olulisemaid ning lihtsamaid tõdesid, mis on mahetootmine ning miks see on hea. Igas videos keskendutakse omaette teemale: taimekasvatus, loomakasvatus ja toiduainete töötlemine.“

Elen Peetsmanni sõnul on videote eesmärk tutvustada Eesti tarbijatele ka mahemärke, mille abil on võimalik poes mahetooted ära tunda. „Eestis märgistatakse mahetooteid nii Eesti riikliku ökomärgi kui ka Euroopa Liidu mahelogoga – nende olemasolu toodetel on kindlaks garantiiks, et tegemist on ökopõllumajandusest pärit toodetega. Tänaseks on mahetoodete valik tavakauplustes ning ka mahepoodide hulk juba piisavalt suur, et kõikidel soovijatel on võimalik eelistada mahedat,“ rääkis Elen Peetsmann.

Klipid on üleval Youtube’s www.youtube.com/maheklubi ning on mõeldud kõigile vaatamiseks ja kasutamiseks. Neid näitab ka rahvusringhääling 29.08.2011-25.09.2011 ETV-s ja ETV2-s.

Mahemärgistusest
http://www.maheklubi.ee/margistus/

Sirli Pehme, Eesti Maaülikooli Mahekeskus

Tallinnas tuleb V Põhjamaade budismikonverents

15-16. septembril 2011 toimub Tallinnas Eesti Njingma korraldusel Põhjamaade 5. budismikonverents „Budism ja Põhjala”, kus võetakse kõne alla budistlik tühjuse-teooria ja tantrad, chan-budismi areng ning iidne kalligraafiakunst Hiinas.

Rahvusvahelisel konverentsil tuleb juttu Rolpai Dorje müstilisest loost tsatsa kujudega, budismi arengust Ungaris, ‘Kajo Zendost’ Soomes ja budismist igapäevases elus. Vaadeldakse Peterburi budiste ja budolooge, Läti budismi tänapäeval, tiibeti meditsiini korüfeesid Burjaatias ning tiibeti meditsiini dialoogi tänapäevase biomeditsiiniga. Konverentsi töökeel on inglise keel.

Allikas: Eesti Njingma, www.budcon.com

Põrmandu alt löüti tarõsuurunõ kivi

Põrmandu alt löütü kivi. Foto: Uma Leht

Sõmmõrpalo vallast Liinamäe mõisast asunigutalo köögipõrmandu alt tull’ vällä tarõsuurunõ kivimüräk. Tuu om arvada sama kivimüräk, mink kotsilõ om üles kirotõt juttõ kivi ala matõtust varandusõst.

«Seo ots lätt vundamendi ala, tõsõlõ poolõ,» kõnõl’ löütü kivi suurusõst Murumäe talo peremiis Helsteini Lembit. «Tõnõ ots lätt ahu ala ja kolmas küünüs viil poolõ tarõni. Seo om õnnõ nukakõnõ siin päält nätä. Ja ku pall’u tä alla viil lätt?!»

«Mi tiidsemi nii pall’u, et määnegi suur kivi om põrmandu all. Esä veidükese ragusi taad, ku tegi tarõnukka,» ütel’ Lembit. «A köögijaku es tiiä sukugi. Ku viitrassi kaivõti, läts tuu täpsele kivist müüdä.»

Kivvi kaiõn tunnus, et maja ehitämise aigu om tuud päält kõvastõ lahutu. Maja om ehitet tuudaigu, ku mõisamaa asunigõlõ vällä jaeti. «1928 vai kuna nä tetti,» tulõt’ miilde Lembitü 86aastanõ imä Miralda, kiä tuudaigu oll’ väiku lats. «Maa anti ja naksiva kõik ehitämä. A nuu omma kõik är koolnu, kes teivä ja olli. Tuu oll’ paruni man üts Tammi Miina, tälle anti maa ja tä nakas’ siiä ehitämä. Kõgõpäält oll’ maja vundament tettü tõsõ kotussõ pääle, a sis millegiperäst märgiti ümbre ja tetti tarõ siiä.»

Mõisaaigu olli ümbretsõõri talli, vask’alauda, küünü, kaiv, munakivvega katõt huuv, tiidse Miralda uma imä jutu perrä. Tä esi sai majja elämä päält sõta. A köögipõrmandut olõ-s putnu päält maja ehitämist kiäki. Lembit om väke täüs, et vahtsõ köögipõrmandu jaos iks kivvi vähämbält päält är lahku. Loe edasi: Põrmandu alt löüti tarõsuurunõ kivi

Esmaspäeval saab õpetajate palgatõusule toetust avaldada

Evelin Tamm
Õpetajate palkade tase jääb kolmandiku võrra alla riigi keskmist. Aktiivsed kodanikud on teema käsile võtnud. Eelmisel esmaspäeval loodi facebook liikumine „Õpetajale vääriline palk“, millega on tänaseks liitunud üle 9300 inimese.

Samal lehel on kodanikualgatatuse korras avatud aruteluvood, kus õpetajad räägivad oma töötingimustest koolides ja lasteaedades, inimesed kirjutavad oma kogemustest ja jagavad haridusinfot.

Liikumise eesmärgiks on juhtida avalikkuse ja riigijuhtide tähelepanu, et õpetajate nõudmised palgatõusuks on põhjendatud. “Olukord koolides ja lasteaedades vajab kiiret reageerimist ja otsuste vastu võtmist esmases järjekorras. Õpetajate, lastevanemate ja õpilaste hääl peab jõudma kõikideni, sest me räägime olukorrast Eesti hariduselus, räägime meie lastest ja tulevikust. Kodanike otsustada on, kas Eesti tulevik on meie riikliku poliitika prioriteediks,” selgitab üks eestvedajaid Evelin Tamm.

Algatuse eestvedajate hinnangul tuleks noorele õpetajale maksta Eesti keskmise palgaga võrdsustatud palka. Õpetaja palka tuleks edaspidi hakat arvutama sarnaselt Riigikogulaste palgaga, et lõppeksid pidevad vaidlused, ebakindlus ja põhjendamatud viivitamised palgatasemete reguleerimisel. Loe edasi: Esmaspäeval saab õpetajate palgatõusule toetust avaldada

Võrus alustab naiste ja ka rasedate joogagrupp

Mari Peetsalu. Foto: erakogu
Teisipäeval, 6. septembril alustab Võru beebikoolis (Lembitu tn 2, II k) sügistalvist hooaega naiste joogagrupp, lisaks on ka lapseootel naistel võimalus tulla samal päeval esmakordselt kogunevasse rasedate joogagruppi.

Joogatunnid toimuvad teisipäeviti ja liituma on oodatud kõik soovijad nii Võrust kui kaugemalt.

Naiste jooga algab kl 15.30. Lisaks füüsilistele joogaharjutustele on grupitöös oluline koht ka loovuse äratamisel ning omavahelisel suhtlusel, kus naised ja emad võivad turvalises ringis avada just sel hetkel neile olulisi teemasid. Kohale võib tulla ka koos lastega, kes saavad siis samal ajal omapäi mängida kõrval asuvas mängutoeas.

Rasedate joogatund algab kl 17.00. Seal tehakse sünnituseks ettevalmistavaid ja lõdvestavaid harjutusi, sh hingamisharjutusi. Joogatunni lõpetab juturing, kus lapseootel naised saavad jagada oma kogemusi.

Joogagruppe juhendab Mari Peetsalu, kes on pikka aega tegelenud joogaga, sh rasedate joogaga.

Algavad saatesarja “Seks ja küla” võtted

Kadri Kõusaar. Foto: Ants Liigus, gossip.ee
2.-18. septembrini toimuvad üle Eesti uue saatesarja „Seks ja küla“ võtted. Sügishooajal TV3 eetrisse jõudev uus sari “Seks ja küla” ootab inimesi saadetes kaasa lööma ehk seksiteemadel avameelselt ja valehäbita arutlema.

Eesti mõistes on tegu uudse ideega. Rääkida televisioonis seksi puudutavatel teemadel avameelselt ja ilma tabutundeta, kas meie ühiskond on selleks üldse valmis?

Seda üritavadki seriaali tegijad välja uurida avameelselt ja elurõõmsalt, kuid samas hea maitse piiridesse jäädes. Kindlasti kannab seriaal ka õpetlikke eesmärke, kuigi “Seks ja küla” saadetes on olulisel kohal see, mida arvavad seksist kõige tavalisemad eestlased, saavad sõna ka seksuoloogid ja teised eksperdid. Seksiga seotud rõõmude kõrval räägitakse ausalt ka ohtudest ja muredest, mis seksuaalpraktikaga kaasneda võivad ning meenutatakse seksuaalsel teel levivate erinevate haiguste riski.

Me kõik mäletame legendaarset seriaali “Sex and the City”, milles neli eneseteadlikku New Yorgi daami arutasid iganädalaselt seda, mis nende armuelus viimasel ajal juhtunud on. Uus eestimaine sari “Seks ja küla” viib vaataja saatejuht Kadri Kõusaare juhtimisel Eesti erinevatesse nurkadesse, et arutada koos kohaliku rahvaga seda, mis toimub pimedas ja teki all – või siis hoopis keset heledat päeva ja jõe ääres. Või siis hoopis meie fantaasiates. Loe edasi: Algavad saatesarja “Seks ja küla” võtted

Plaani karjamõisas saab õppida maakivitööd

MTÜ Plaani Mõis korraldab projekti “Plaani küla ajaloopärandi väärtustamine” raames 5-päevase maakivitööde koolituse, mille viivad läbi meistrid Alvar Riismandel ja Andres Uus.

Õpetatakse, kuidas valmistada mörti, kuidas vuukida ja kuidas teha vuugiparandusi, kuidas lõhkuda kive, kuidas laduda müüri jne. Koolitus toimub Haanja vallas Plaani külas Plaani karjamõisas. Loe lähemalt siit.

Registreerimine: tel 5560 3989 (Karel), plaanimois@gmail.com.

Põika Uue Maailma tänavafestivalile

Uusmaailmlased vallutavad sel nädalavahetusel taas tänavad. Foto: Uue Maailma Selts
3. ja 4. septembril peetakse Tallinnas Uue Maailma linnaosas iga-aastast tänavafestivali, mis on Uue Maailma Seltsi tähtsündmus.

Septembri esimene nädalavahetus on seltsi eesmärkide ja tegemiste kõige selgem väljendus. Neil kahel päeval ei ole linnaosa tänavad pelgalt autosid ristmikust teiseni kandvad asfaltväljad ning majades ja aedades ei toimeta mitte üürnikud ja omanikud. Siin tegutsevad ühe kandi elanikud. Mootorsõiduk loovutab koha inimesele, too aga naeratab naabrile ja ütleb talle tere.

Külastajale tähendab Uue Maailma tänavafestival muusikat, kunsti, turge, tänavakohvikuid, mänge, töötubasid, sporti ja lihtsalt mõnusat olemist rahulikus kesklinna asumis. Korraldajadki naudivad tulemust, aga Seltsi jaoks on vähemalt sama oluline teekond, kuidas selleni jõutakse. Kevadel algavate arutelude käigus
tekib ja tuhmub paarikümnel aktiivsel kaasamõtlejal kümneid ideid, osa neist teostamatud, osa lihtsalt täiesti ogarad. Edasi elavad need mõtted, mis panevad silma särama rohkem kui ühel inimesel ja mis leiavad eestvedaja, kes nad ellu viiks.

Siiski ei ole ükski arutelude käigus hinnangu saanud teema kunagi lõplikult suletud. Mõni ettevõtmine kaotab oma võlu korraldamise käigus, mõni juunis mahakantud idee aga võtab augustis uuesti tuld. Tänavafestival sünnib korraldamise käigus üha uuesti, olles iga kord natuke erinev, aga siiski olemuselt sama. See on kui puu, mis kasvatab ja kaotab oksi, aga mille tüvi on kindlalt maa küljes kinni.

Uue Maailma tänavafestival näitab, et ka linnakeskkonnas võivad valitseda sõbralikud suhted. Anonüümsest linnadžunglist elamisväärse kodukandini viib vaid naabrile öeldud “tere”.

Vaata programmi siit.

Alikas: Uue Maailma Selts

Kunaginõ paaripandja nuurpaari kuldpulman

Pennula Maimu ja Vello. Foto: Uma Leht
Et kuldpulmapaar saa pittu kutsu näid 50 aastakka tagasi paari pandnu inemise, tuud juhtus harva. A 20. põimukuul, Eesti umaette riigis saamisõ 20. aastapääväl, sai Vahtsõn-Roosan õkvalt nii uhkõt kuldpulmapitu nätä.

Pennula Maimu (68) ja Vello (73) kuldpulman pandsõ näide paaripandja Järve Leida (78) «nuurpaarilõ» sõrmusõ sümboli mõttõn jälleki sõrmõ ja ütel’ ilusa sõna kah manu. Pennulidõ õigõ pulmapäiv oll’ külh kuupäiv varramba, 19. põimukuul 1961, Vello imä sünnüpääväl.

Järve Leida, kiä registriirse uma 38 tüüaasta joosul tuhandit paarõ, Pennulidõ pulma mäletä-i. «Olõssi patt võlssi, et ma seost pääväst midägi mäletä. Teil, kallis nuurpaar, oll’ iks lihtsämb osa. Piditi õnnõ «jah» sõna ütlemä. Ma pidi muu as’a kõnõlõma,» ütel’ Leida vabandusõs.

Maimul ja Vellol om 50 aasta tagunõ pulmapäiv häste meelen. «Tuuaig sõitsõ Aluksne-Võru buss ja bussiga mi sis Võrulõ lätsimigi,» kõnõl’ Maimu naarulidsõ suuga. «Kubijal läts’ mul süä kur’as ja pidimi maaha minemä. Ülejäänü tii kõndsõmi jalaga täitevkomitee majani. Tagasi tullimi taksoga. Massina pääl oll’ ka üts tutva, kiä läts’ Nursin maaha. A egas mi sis es ütle viil kellelegi, et mi abielupaar olõmi!» Veidü tasalik peigmiis Vello mäletäs tuud, kuis kõrtsist käüti egäs juhus pulmavärtide jaos konjakit ja viina ostman. «Kõik pulmakülälise uutsõva meid kotun jo. Tseremoonia man oll’ õnnõ üts mu klassisõsar,» tulõt’ Vello miilde. Loe edasi: Kunaginõ paaripandja nuurpaari kuldpulman

Ullo Toomi preemia läheb Võrumaale

Maie Pau

Tänavuse tantsutaat Ullo Toomi nimelise stipendiumi saab Võrumaa rahvatantsujuht Maie Pau.  Stipendium antakse üle  tantsupidude algataja Ullo Toomi sünniaastapäeval 14. septembril kell 15 Tallinna Raekojas.

Maie Pau alustas oma rahvatantsujuhi tööd juba 1972. aastal juhendades laste ja mudilasrühmi. 1983. aastal tööle asudes Võru Kultuurimajja Kannel juhendas ta tantsuringe nii kultuurimajas kui ka koolides. Lapsepõlves Kai Leete balletiringis tantsupisiku saanud, hiljem kõrgkoolis tantsualase hariduse omandanud tantsujuht asutas oma rahvatantsurühmad. 1983. aastal loodud segarahvatantsurühm Kannel ja 1985.alustanud naisrühm Tsõõr tegutsevad järjepidevalt tänase päevani. Maie Pau juhendab neid oma põhitöö kõrvalt. Maie Pau aastaid olnud Võrumaa rahvatantsupidude üldjuht-lavastaja ning Võru Folkloorifestivali kunstiline juht.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures olev Ullo Toomi halduskogu leidis, et Maie Pau rahvatantsu traditsioonide hoidjana ja edasikandjana on oma aastatepikkuse tööga Võrus ja Võrumaal väärtustanud ja edasi arendanud Ullo Toomi põhimõtteid.

1987. aastal loodud Ullo Toomi Fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Helju Mikkel ja teised armastatud rahvatantsujuhid. Mullu pälvisid selle esmakordselt ajakirjanikud Anneli Ammas ja Kadri Valner.

Stipendiumi kätteandmist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.

 

PRIA kutsub maaelu mitmekesistamiseks investeeringutoetust taotlema

 12. septembrini saavad väikeettevõtjad taotleda PRIAst toetust investeeringuteks, millega kaasajastada maapiirkondades ettevõtlust, luua töökohti ja pakkuda teenuseid väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist.

Käimasolevas taotlusvoorus on maaelu mitmekesistamise väikeprojektidele toetuste maksmiseks 10,2 miljonit eurot, üks taotleja võib seda toetust programmperioodil 2007-2013 saada kuni 100 000 eurot. Nii jätkub seekord toetust rohkem kui sajale ettevõtjale.

„Kui enamasti on maaelu investeeringumeetmete puhul üsna konkreetselt piiritletud, mille jaoks ettevõtja toetuseraha kasutada saab, siis maaelu mitmekesistamise toetuse puhul on tegevuspõld väga lai,“ märkis PRIA arengutoetuste osakonna juhataja asetäitja Sigmar Suu.
Ka maainimene tahab kohapeal kasutada selliseid teenuseid nagu linlane – mitmesugused (remondi)töökojad, pesumaja, rätsep, kingsepp, iluteenused ja palju muud. Ka põllumajandustootjatele on selle meetme abil võimalik teenuseid pakkuda: viljakuivati, põhupelletite tootmine, heina rullimine, villaveski jne. Puhkajad ja külalised tahavad eest leida majutus- ja söögikohti, minna sauna ja ratsutama, osta kohalikku käsitööd ja sooja leiba.
„Varasemad taotlusvoorud näitavad, et maaettevõtjatel on põnevaid ja originaalseid ideid: laste liikluslinnak, invakämping, sepikoda, autode tehnoülevaatuse keskus, kauplusauto, tuuleveski rekonstrueerimine, hambaravi-seadmete soetamine,“ loetles Sigmar Suu.

Maaelu mitmekesistamise investeeringutoetuse abil saab rajada või parendada ettevõtluseks vajalikke hooneid, soetada ja paigaldada seadmeid, investeerida tootmise kaasajastamisse, turu-uuringutesse, litsentsi või patendi saamisse, bioenergia tootmisse turustamise eesmärgil. 

Taotlusi võetakse PRIA maakondlikes büroodes vastu 12. septembrini.

Keskkonnauudiseid maailmast

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen teeb KUKU raadio saatele Ilmaparandaja kord kuus kokkuvõtte põnevamatest keskkonnauudistest laiast maailmast. Saade on eetris täna kell 14:

Augustikuu välisuudistes oli seekord ohtralt juttu ninasarvikute salaküttimisest. Väidetavalt on läinud Aasias liikvele müüdid, et ninasarviku sarvedega saab ravida vähi- ja insuldiohvreid. Ajalehe „The Observer“ andmetel aga kasutatakse Kaug-Ida maade alternatiivmeditsiinis ninasarviku sarvesid kõikvõimalike teistegi haiguste raviks, alates düsenteeriast, lõpetades unetusega. See kõik kokku on tohutult suurendanud ninasarvikute salaküttimist.

Ninasarviku sarve kilohind on tõusnud juba üle 50 tuhande inglise naela. Kuna see on juba suurem kui kulla, teemantite, kokaiini või heroiini kilohind, siis on ninasarvikute olukord läinud vägagi pingeliseks. Ajalehe The Guardian andmetel makstakse Hiinas ninasarviku sarve eest kaks korda suuremat kilohinda kui kulla eest.

Eriti tugevalt on astunud ninasarvikute kaitseks välja Inglismaa, kus korraldatakse mitmeid kampaaniaid, mis kummutavad müüte nende sarvede ravivast mõjust. Samuti korraldab Inglismaa vastavasisulisi seminare Lõuna-Aafrikas-, kus ninasarvikute salaküttimine on praegu väga levinud. Loe edasi: Keskkonnauudiseid maailmast

Viljandimaale Kõpule otsitakse perearsti

Viljandi maavanem kuulutab välja konkursi Kõpu vallas vabanevale perearsti  nimistule. Nimistu suurus 2010. aasta 31. detsember seisuga on 827 inimest. Kõpu  valla piirkonnas on üks perearsti nimistu, seega maksab Eesti Haigekassa  pearaha 1200 isiku eest.

Praksise saanud arsti ülesanne on perearstiabi osutamine seadustega  kehtestatud korras määratud teeninduspiirkonnas ja tegevuse asukohaga  Kõpu vallas. Viljandi maavalitsuse sotsiaalala peaspetsialist Luule  Vitsur ütles, et Kõpu vald on oma perearsti kenasti toetanud.  Perearstiga koos töötav õde on nõus jätkama ka uue arstiga.

Konkursil osalemise tingimusteks on arsti meditsiiniline kõrgharidus, perearsti kvalifikatsioon; õigus töötada Eesti Vabariigis arstina ning
võimalus alustada praktiseerimist hiljemalt 1. novembrist. Avaldusi oodatakse maavalitsusse 8. oktoobrini.