PRIA kutsub maaelu mitmekesistamiseks investeeringutoetust taotlema

12. septembrini saavad mikro- ja väikeettevõtjad taotleda PRIAst toetust investeeringuteks, millega kaasajastada maapiirkondades ettevõtlust, luua töökohti ja pakkuda teenuseid väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist. Käimasolevas taotlusvoorus on maaelu mitmekesistamise väikeprojektidele toetuste maksmiseks 10,2 miljonit eurot, üks taotleja võib seda toetust programmperioodil 2007-2013 saada kuni 100 000 eurot. Nii jätkub seekord toetust rohkem kui sajale ettevõtjale.

“Kui enamasti on maaelu investeeringumeetmete puhul üsna konkreetselt piiritletud, mille jaoks ettevõtja toetuseraha kasutada saab, siis maaelu mitmekesistamise toetuse puhul on tegevuspõld väga lai,” märkis PRIA arengutoetuste osakonna juhataja asetäitja Sigmar Suu. Ka maainimene tahab kohapeal kasutada selliseid teenuseid nagu linlane – mitmesugused (remondi)töökojad, pesumaja, rätsep, kingsepp, iluteenused ja palju muud. Ka põllumajandustootjatele on selle meetme abil võimalik teenuseid pakkuda: viljakuivati, põhupelletite tootmine, heina rullimine, villaveski jne. Puhkajad ja külalised tahavad eest leida majutus- ja söögikohti, minna sauna ja ratsutama, osta kohalikku käsitööd ja sooja leiba. “Varasemad taotlusvoorud näitavad, et maaettevõtjatel on põnevaid ja originaalseid ideid: laste liikluslinnak, invakämping, sepikoda, autode tehnoülevaatuse keskus, kauplusauto, tuuleveski rekonstrueerimine, hambaravi-seadmete soetamine,” loetles Sigmar Suu.

Elluviidud projektid aitavad tõsta maaelu kvaliteeti ning toovad kohale tuntust ja uusi külastajaid. See omakorda suurendab kohalike inimeste võimalusi tööd leida, teenuseid ja kaupu müüa. Maaelu mitmekesistamise investeeringutoetuse abil saab rajada või parendada ettevõtluseks vajalikke hooneid, soetada ja paigaldada seadmeid, investeerida tootmise kaasajastamisse, turu-uuringutesse, litsentsi või patendi saamisse, bioenergia tootmisse turustamise eesmärgil. Toetuse saamise tingimustega saab põhjalikumalt tutvuda PRIA kodulehe vahendusel.

Taotlusi võetakse PRIA maakondlikes büroodes vastu 12. septembrini, seejärel algab dokumentide menetlemine ning toetuste määramise tähtaeg on 16. jaanuar 2012. Selle meetme käimasolev taotlusvoor on programmperioodil 2007-2013 viies. Aastatel 2008-2010 oli kaks taotlusvooru nn väikeprojektide rahastamiseks (toetuse piirmäär kuni 100 000 eurot) ning kaks taotlusvooru suurprojektidele (toetuse piirmäär 300 000 eurot). Kokku on neljas taotlusvoorus PRIAsse laekunud 972 taotlust 102,7 mln euro saamiseks. Toetusesoove on alati olnud rohkem kui vooru eelarves raha. Kokku on PRIA määranud 612 ettevõtjale 55 mln euro ulatuses toetusi.

Pärast toetuse määramist on ettevõtjatel kaks aastat aega oma projekt ellu viia ja PRIAle kuludokumendid esitada, pärast mida toetus välja makstakse. “PRIA soovitab siiski alustada projektide elluviimist võimalikult varakult, et kiiresti muutuvad turusituatsioonid- näiteks ehituses – ei saaks hiljem takistuseks. Tööde ja kaupade kallinemise puhul pole võimalik PRIAlt lisaraha saada,” märkis Sigmar Suu.
Maaelu mitmekesistamise meetme toetusi on PRIA seni välja maksnud kokku 23,2 mln eurot.

Üle 300 õpilase veedab muuseumiõppepäeva ERMis

Reedel, 2. septembril toimub ERMis suur koolipäev. Üle 300 õpilase Tartu Forseliuse Gümnaasiumist osaleb muuseumiõppe programmis. 2.–5. klass omandab mänguliste tegevuste käigus teadmisi Raadi ajaloost, samuti tutvustatakse neile põnevaid esemeid ERMi kogudest. 6.–12. klass tutvub ERMi näitustega giidide saatel, saades teada, kes on eestlane, millised toitumistavad on üheksas Euroopa riigis, lisaks ka lühiülevaade postiajaloost.

„See on põnev väljakutse nii muuseumile kui ka koolile,“ ütles ERMi giid-metoodik Virve Tuubel, kes loodab, et toimuv inspireerib ka teisi koole viima oma õppepäevi muuseumisse. Lisaks erinevatele teadmistele, mida on võimalik omandada näitusekülastuste kaudu, pakutakse õpilastele võimalust ka ise käed külge lüüa ja meisterdada endale meene. Vanemale koolieale näidatakse ka filme rahvakultuurist. Nooremad koolilapsed saavad teadmisi mänguliste tegevuste kaudu.

Lisainfo: Virve Tuubel, giid-metoodik, telefonil +372 735 0425 või e-posti aadressil virve.tuubel@erm.ee

SEB Tartu Rattamaraton kogub populaarsust

Foto: Kaimo Puniste

Rahva – ja tervisespordi jätkuvast populaarsusest annavad märku ka Tartu Rattamaratoni registreerimisnumbrid. Esimese vooru lõpuks oli end spordipeole kirja pannud 4463 inimest 11 riigist, mis tähendab pea 10-protsendilist kasvu võrreldes eelmise aastaga. Viimane päev end maratonirajale üles anda on 17. september.

Eelmisel aastal panid end esimeses voorus kirja 4103 ratturit. Kõikide aastate lõikes oli aga enim registreerunuid 2009. aastal, mil esialgne registreerimisvoor tõi maratonile üle 4200 osaleja. „Tänavune aktiivne registreerimine esimeses voorus purustas kõikide seniste  maratoniaastate rekordid,“ ütleb Indrek Kelk, SEB 14. Tartu Rattamaratoni võistluste direktor. „Ootame maratonirajale nii profirattureid kui ka harrastajaid. Juba praegu on maratonirada korrastatud ja tähistatud. Kõik kes soovivad, saavad sinna veel enne suurpäeva treenima minna,“ lisab ta.

Foto: Kaimo Puniste

Tartu Rattamaraton ületas 5000 osaleja piiri 2008. aastal, mil ürituse kõikidel distantsidel lõpetas kokku 5213 spordisõpra. Senine maratoni osalejaterekord pärineb aga eelmisest aastast kui finišijoone ületasid 6439 suurt ja väikest ratturit. „Kas möödunudaastane osalejatenumber saab sel korral ületatud, selgub juba vähem kui kolme nädala pärast,“ ütleb Kelk ning kinnitab, et korraldusliku poole pealt on maraton selleks valmis.

Maratoni põhisõidud distantsidega 89 km ja 40 km peetakse pühapäeval, 18. septembril stardipaigaga Otepääl Tehvandi Spordikeskuse staadionil ning finišiga Elva lähedal all asuvas Tartumaa Tervisespordikeskuses. Päev enne, 17. septembril ootavad lapsi Tartus Tähtvere Spordipargis toimuvad TILLUsõit ja MINImaraton. Samal päeval toimub spordipargi BMX-rajal ka 10. Tartu Maastikurattasprint.

Nädal enne põhisõite, 11. septembril, korraldab Klubi Tartu Maraton sarnaselt eelnevate aastatega soovijatele rajaga tutvumiseks ühistreeningu. Maratonile saab registreerida Klubi Tartu Maratoni koduleheküljel, Klubi Tartu Maraton büroos (Laulupeo 25, Tartu) ning Hawaii Expressi kauplustes üle Eesti.

Lisainfo maratoni ja ühistreeningu kohta!

Plektrum Festival 2011 uurib seekord ELU

Aastal 2011 toimub järjekorras üheksas Plektrum festival, seda 8.-18. septembril Tallinna erinevates paikades. Sel aastal on festivali kandvaks teemaks “Elu?”. Eluteemaline on ka 2011 aasta festivali programm, mida jagub kümneks päevaks.

Plektrum toob Tallinna maailma suurmetropolide vaimu ja ebatavalisi elamusi, esitledes ja uurides kaasaegse kultuuri, kunsti, muusika ja hariduse kokkupuutepunkte. Rahvusvaheline festival pakub juba 9ndat korda peateemast elust inspireeritud nüüdisklassika ja elektroonilise muusika kontserte ja pidusid, kohtumisvõimalust maailma tipptegijatest kunstnike ja mõtlejate, VJ-de ja DJ-dega, linnaruumi installatsioone, kunstiprojekte ja performance’eid, õpitube, tehnoloogiat ning keskkonnasäästlikku ja kogukonnapõhise koostöö mõtteviisi arendavaid sotsiaalprojekte.

Programm:

Vaata – Lúmine Ibrentum, Ludo ergo sum, Plektrum kino, Interaktiivne performance MÄLUPILT

Kuula – Meistriklass: Kuniyuki (JPN), Reinhard Flender (GER); Kontsert: Bareljeef – Helid ja kujundid, Prosthetic brain, Elu elektroonika – New Japanese Electronic Artists In Estonia, Egress – Glitterbug + Ronni Schendar live (GER/ISR), Plektrumi Klubiöö, Laste disco

Mõtle: Workshop: Uue eluorganismi sünteesimine Joe Davis (MIT, USA), Open P2P Design; Mõttemasin: Joe Davis, Alan N. Shapiro (USA), Ars Electronica FutureLab, Mõttemasin ja ÖÖÜLIKOOL

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas.
Lisainfo Plektrumi kodulehelt!

Parlamendi lugemissaalil täitub 20. tegevusaasta

20 aasta jooksul on parlamendi lugemissaal teenindanud ENSV Ülemnõukogu viimast koosseisu ja Eesti Riigikogu alates 1992. aastast.

Parlamendi raamatukoguna on Rahvusraamatukogu ülesanne õigus-, ajaloo- ja politoloogiaalase kirjanduse komplekteerimine ja andmebaaside loomine. Parlamendi liikmeid ja Riigikogu ametnikke teenindatakse Toompea lossis asuvas parlamendi lugemissaalis. Toompeal asuvat parlamendi lugemissaali külastab kuni 40 inimest päevas, aastas esitatakse ligi 2000 eri raskusastmega päringut.

Lugemissaalis on avariiulitel ligikaudu 6 000 trükist, peamiselt teatmeteosed ja nn parlamendivaldkondadesse kuuluvad teavikud, kõik Eesti maakonna-, päeva- ja nädalalehed ning välisperioodika. Kogu uuendatakse pidevalt infovajaduse muutumisest lähtudes. Tavapärastele raamatukoguteenustele lisaks pakutakse spetsiaalselt parlamendile suunatud infoteenuseid, koostöös Riigikogu Kantseleiga koostatakse Riigikogu tegevust kajastavaid väljaandeid ja näitusi, korraldatakse infootsingukoolitusi ja üritusi.

Eesti Rahvusraamatukogu avas Riigikogu teenindamiseks lugemissaali Toompea lossis 1. septembril 1991. Parlamendiraamatukogu ülesandeid täidab Rahvusraamatukogu alates selle asutamisest 1918. aastal Riigiraamatukoguna.

Lisainfo: Marju Rist, parlamendiinfo keskuse juhataja, tel +372 630 7308, Marju.Rist@nlib.ee

Nordecon alustab täna töödega Aruvalla-Kose teelõigu rajamiseks

Nordecon AS alustab homme välitöödega Tartu maanteel kilomeetritel 27-40 Aruvalla-Kose teelõigu rajamiseks, kus esmajärjekorras tegeletakse raadamisega, millele järgnevad septembri jooksul ka ehitustööd Pirita jõe piirkonnas.

„1. septembril tõmmatakse saed käima ning objektil alustatakse raadamistöödega. Samuti alustatakse septembris ettevalmistustöid Pirita jõe piirkonnas kogujatee silla ning kogujatee ehitamiseks,“ lausus Nordecon ASi teedeehituse direktor Jaanus Taro. „Sel aastal teostame töid vaid olemasoleva maantee kõrvale jäävatel aladel – nii häirib see liiklejaid kõige vähem.“

Jaanus Taro sõnul sõlmiti Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimis- ja ehitusleping tänavu 15. aprillil ning koheselt alustati ka täiendavate uurimustöödega ning projekteerimisega. Esimeses järgus valmisid projektid Pirita jõele rajatava kogujatee sillale ning samasse piirkonda rajatavale kogujateele, kuhu on ehitaja nende valmimisel planeerinud suunata olemasoleva Tartu maantee liikluse, et võimaldada põhimaantee vana Pirita jõe silla asemele rajada uued sillad. Projekteerimistööd kestavad paralleelselt ehitustöödega kuni järgmise aasta suveni.

„Kui eelnevatel kuudel toimus tegevus paljuski töölaua ja arvuti taga, siis nüüdsest hakkavad liiklejad ja kohalikud elanikud üha rohkem osa saama reaalsest ehitustegevusest objektil. Tulenevalt väga lühikesest ehitusperioodist tuleb ehituse käigus ette kindlasti liikluse ümbersuunamisi – samas on tööd planeeritud nii, et lõik on alati läbitav tavaliiklusele,“ selgitas Jaanus Taro.

Suuremaid liikluse ümberkorraldamisi on oodata järgmise aasta sügisest kuni objekti valmimiseni 2013. aasta augustis.

Jaanus Taro sõnul on Aruvalla-Kose teelõigu rekonstrueerimise põhieesmärgiks liiklusohutuse tõstmine, kus tähtis osa on kanda samatasandiliste ristmike kadumisel ning kohaliku liikluse ning kergliikluse eraldamisel põhitee liiklusest. Samuti paraneb tee kvaliteet. „Selle ehituse käigus rajatakse muu hulgas Eestisse esimene rohesild ehk ökodukt, mille kaudu saavad suuremad metsloomad ohutult maanteed ületada. Väikeloomade liikumiseks ja rändeks rajatakse tee alla spetsiaalsed truubid.“

Aruvalla-Kose lepingu käigus projekteeritakse ja ehitatakse olemasolev Tallinn-Tartu maantee 13,05 km pikkusel lõigul ümber 2+2 sõidurajaga ja eraldusribaga I klassi maanteeks. Vastavalt eelprojektile ehitatakse 2 eritasandilist liiklussõlme ja 2 ristet, kokku kolme viadukti (üks Kurena ristel ja kaks Kuivajõe liiklussõlmes) ja kahe tunneliga (Kolu liiklussõlm ja Liiva riste) põhimaantee sillad üle Pirita jõe ja Kuivajõe, rohesild, kogujateed ja kergliiklusteed koos neil olevate rajatistega, samuti ehitatakse müratõkked, paigaldatakse põrkepiirded ja maanteevalgustus, rajatakse haljastust ning paigaldatakse liikluskorraldusvahendeid.

Nordecon AS on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud auditeerimata käive oli 2010. majandusaastal ligi 100 miljonit eurot

Lisainformatsioon:
Jaanus Taro, Nordecon ASi teedeehituse direktor
Tel: + 372 616 1200, e-post: jaanus.taro@nordecon.com

Eesti Erametsaliit: maaomanike hoiatusaktsiooni ei toimu

Eesti Erametsaliit teatas oma eilsel pressikonverentsil, et alates 1. septembrist algama pidanud maaomanike hoiatusaktsioon jahipidamise keelustamiseks enam kui 170 000 hektaril jääb ära. Keskkonnaminister, kelle juhtimisel on toimunud läbirääkimised jahiseaduse eelnõu koostamisel, on püüdnud arvestada kõigi osapoolte huvidega ja olulisemad kokkulepped on saavutatud.

„Tänaseks on meie hoiatusaktsiooni alustamisel seatud eesmärgid olulises osas täitunud,“ põhjendas EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Läbirääkimised seaduseelnõu koostamisel on käivitunud ja olulisemad kokkulepped saavutatud.“ Ando Eelmaa märkis, et ehkki mõned kompromissid pole maaomaniku jaoks meeldivad, on aktiivsel maaomanikul uue jahiseaduse jõustumisel võimalik jahipidamist oma maal oluliselt enam mõjutada. „Lepingu nõue maaomaniku ja jahimehe suhete korraldamisel loob eeldused suhtlemiseks võrdsetel alustel. Samuti saavad maaomanikud tulevikus piisava üksmeele korral jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Väikeulukite jahi korraldamise õiguse saab maaomanik olenemata oma kinnistu suurusest. Ulukikahjustuste korral tekib seaduslik alus kahjustuste kompenseerimist nõuda,“ tõi Eelmaa välja maaomaniku jaoks olulised seadusemuudatused.

EEML juhatuse esimees lisas, et kindlasti ei saa maaomanikud rahul olla kahjustuste kompenseerimise korraga. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et kahjustused tuleb korvata piisaval ja õiglasel määral. Jahimeeste piisavalt põhjendamata soov igal juhul senised jahipiirkonnad säilitada jätab meie jahindusse alles probleemide allika, millest me ajapikku loodetavasti vabaneme.“

Ando Eelmaa avaldas, et edasiste aktsioonide vältimise eeldus on see, et tänaseks kokku lepitu lähiajal ka uue jahiseadusena realiseerub.

Eilse presskonverentsi küsimusi-vastuseid saate lugeda erametsanduse infoportaalist.

Uue Maailma tänavafestival toob aia tänavale

Tuleval nädalavahetusel, 3.-4. septembril 2011 toimub Tallinnas Uue Maailma asumis viiendat korda tänavafestival, mille teema on sel aastal “Aed tuleb tänavale”. Uue Maailma tänavafestival toimub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 raames.

Uue Maailma tänavafestivali eesmärk on tuua elu tänavatele ja laiendada inimeste arusaama tänavaruumi kasutusvõimalustest. Selle raames avavad kohalikud aedades kohvikuid, toimuvad tänavaturud, kontserdid, töötoad lastele ja täiskasvanutele ning palju muud.

Aiateemaga seoses ilmestavad festivali ajal Uue Maailma tänavaid taaskasutatavatest materjalidest valmistatud ajutised taimekonteinerid. Nii luuakse asumisse tavalise asfaldikõrbe asemele mitmekesine ja inimsõbralik tänavaruum. Uue Maailma aias on festivali ajal avatud kohvikud, plaate keerutavad DJ-d ning pühapäeval on seal tihe loengute ja töötubade programm.

Vaata täienevat kava siit!

Festivali esitleb Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011, korraldab Uue Maailma Selts.
Sündmust toetavad Tallinna linn, Euroopa Komisjoni Esindus Eestis, Bauhof, A le Coq, EcoOil.

Allikas: Bioneer.ee

Põlvamaal hukkus tulekahjus mees

Ööl vastu neljapäeva kell 1.43 sai häirekeskus teate tulekahjust Põlva vallas Aarna külas.

Päästjate saabudes põles silikaatvoodriga puidust talumaja lahtise leegiga ning osa katusest oli juba sisse kukkunud. Kiirabi toimetas sündmuskohalt haiglasse põletushaavadega mehe, kes oli süttinud majast iseseisvalt välja pääsenud. Kustutustööde käigus leiti majast mehe surnukeha, kelle isik on tuvastamisel.

Päästjatel õnnestus ära hoida tule levik saunahoonele, kustutustööd lõppesid kell 4.37. Tulekahju põhjus on selgitamisel.

Eesti häirekeskused said möödunud ööpäeval kokku 664 teadet, neist 631 kuulusid kiirabi ja 33 pääste valdkonda.

Tsiistre linamuuseumi õpitubades on päevakorral kangastelgedel kudumine

Tsiistre külakoda.

Kangastelgedel kudumise õpitoaga käivitub esimene Linamuuseumi õpitubade sarjast. Õpitoad koosnevad kuuest 2-päevasest tsüklist ja toimuvad nädalavahetusel septembri lõpust kuni detsembrini. Õpime nii maa- kui kirikangastelgede rakendamist, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, kangakudumise erinevaid tehnikaid – sõbakirja, repptehnikat ja kõladega kudumist – piirkonnale omaste etnograafiliste tekstiilide näitel, materjali arvestamist ja esemete viimistlemist. Igal osalejal valmib kursuse lõpuks sõba ja mõned erinevates tehnikates kangaproovid.
Õpitubade juhendajaks on MTÜ Iida Kursused koolitaja Eva-Liisa Kriis, kes on pikaajalise kogemusega tekstiilidisainer, erinevate kangakudumise õppematerjalide autor ja kangakudumise suvekooli käivitaja (vt http://suvekool.iidadesign.eu/).
Õpitubade maksumus ühe tsükli kohta on 15 €, kogu kursusemaksumus kokku on 90 €. Õpitubades osalejate arv on piiratud. Koha õpitubades tagab 2 tsükli ettemaks(30 €) hiljemalt 16. septembriks. Ettemaks palun teha: Prastuli Selts, Swedbank 221049559605.
Lisainfo ja registreerimine: kristina@lingua.ee või telefonil 503 1514.

Tulemas on suur jalgpallifestival Nõmmel

10. septembril korraldab Nõmme Kalju Hiiu staadionil “Kalju Jalgpallifestivali”, mille raames annab täispika kontserdi Getter Jaani.

Tegemist on suurejoonelise heategevusüritusega lastele ja kõigile huvilistele, mille tulu läheb Kalju noorsportlaste toetuseks. Oma panuse üritusele annavad mitmed Eesti ettevõtted ja erinevad avaliku elu tegelased, seal hulgas noor superstaar Getter Jaani, kelle kontsert jalgpallipäeva kroonib.

Jalgpallipäevale on osalema oodata üle 500 lapse nii Nõmme kui ka teiste linnaosade koolidest ning lasteaedadest, kes võistlevad omavahel Adidase auhindadele nii jalgpallis kui jalgpalli fännamises.

Lisaks Getter Jaani kontserdile ja laste jalgpallimängimisele on päevakorras ka Meistriliiga põnevuslahing kahe kuldmedali pretendendi Nõmme Kalju ja FC Flora vahel. Mängu kannab otse üle TV 6.

Koolidevaheline laste fännamisvõistlus toimub antud mängu raames, mille tarbeks paigaldatakse Hiiu staadionile spetsiaalne 500 kohaline lisatribüün.

Hiiu staadionil on avatud ürituse tarbeks ka eraldi lasteala “Sky Park”, kus saab hullata batuutidel ja lasta teha näomaalinguid. Lastega tegelevad mitmed lahedad karakterid ja batuutidelt ei puudu ka Kalju maskott Roosa Panter!

Mõeldud on ka lapsevanematele, koostöös Fittest spordiklubiga korraldatakse täiskasvanutele “Fittest Aeroobikatund”, mis tutvustab erinevaid aeroobikastiile.

Sportlikku päeva soovides,
Nõmme Kalju pressiteenistus

Võru ihkab kuut elektriautot

Võru linn soovib saada enda käsutusse kuus elektriautot, mis jagatakse võrdselt linnavalitsuse sotsiaalosakonna ja Nöörimaa Tugikodu vahel.

„Linnavalitsus esitab tõesti taotluse kuue auto saamiseks,“ kinnitas kolmapäeval abilinnapea Tarmo Piirmann. Mitu autot Võru viimaks saab, otsustab sotsiaalministeerium.

Võru linna palgal on Piirmani sõnul 14 sotsiaalalal töötavat inimest. „Uute autode abil loodab linn oluliselt parandada sotsiaalteenuse pakkumise kvaliteeti ning ühtlasi ka sotsiaaltöötajate töötingimusi,“ lausus Piirmann.

Elektriautode „tankimiseks“ püstitatakse abilinnapea teatel Kredexi toetuse abil kuus laadimisjaama. Neli neist peaks tulema linnavalitsuse juurde ja kaks Nöörimaale.

Homme tutvustatakse ERMis kogumikku „Setomaa tsässonad“

1.septembril kell 14 toimub ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) Ahto Raudoja koostatud kogumiku „Setomaa tsässonad“ esitlus.
Kogumik võtab kokku viimase 10–12 aasta uurimustulemused Setomaa tsässonate teemal. Suur osa infost on kogutud välitööde käigus, ent raamatusse on haaratud ka muuseumidest, arhiividest, kirjasõnast ja kohalikelt elanikelt kogutud teavet, mis on ühtseks tervikuks koondatud. Raamat koosneb kahest põhiosast: neli uurimuslikku, konteksti loovat originaalartiklit ja nn kataloogiosa, mida täiendab tsässonate kaart ja nimekiri. Kokku on kogumikus teateid 158 tsässona kohta (78 allesolevat ja 80 hävinut).
Käesolevas raamatus pole kirjas lõplikku tõde Setomaal olevate ja olnud tsässonate kohta. Paljud tsässonad on ammu hävinud ja mälestusedki nende kohta kadunud või kadumas. Mitmete tsässonate puhul on info nime, pühaku ja püha kohta puudulik, lünklik või raskesti kättesaadav.
Lisainfo: Ahto Raudoja, telefonil 5182 411

Folgiklubi autoritunni külaline on Mari Kalkun

Mari Kalkun.

Alates septembrist on folgisõbrad iga kuu esimesel reedel oodatud Tartu Folgiklubisse. Alustame ringmängudega suurtele ja väikestele, järgneb autoritund koos vestlusega loomingust ja pärimusest ning lõpetame traditsiooniliste tantsud elava muusika saatel (tantsud näidatakse ette).
Oodatud on igas vanuses pärimushuvilised kogu perega. Head tuju pole vaja kaasa võtta – see on meie poolt! Rahvarõivastiilis kaunistustega külalisi ootab üllatus! Asukoht: Vilde I korruse kohvik ja klubi (Vallikraavi 4). Kell 18 algab ringmängutund, kell 19 on autoritund. 2. septembril on autoritunni külaline Mari Kalkun.
Autoritega vestleb Ants Johanson.
Kordaläinud kontserte saab järelkuulata Klassikaraadios saates ”Folgialbum”.
Kell 20 on tantsupõrand elava pärimusmuusikaga (tantsud näidatakse ette), plaadiesitlused ja kontserdid.
Korraldaja: Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.
Astrid Hallik

Vanal Võromaal tetti savvusanna vallalõ

Pildi pääl: Külälise Soonõ Mihkli sanna man Kärgula külän. Pildi tekk Salu

Põimukuu perämädsel puulpääväl küti kümne aoluulidsõ Võromaa sanna umanigu uma savvusanna küläliisi silmi all kuumas. Kuun tetti veidü tüüd ja käüti üten pererahvaga sannan.
Jõksi Ado Kirmse küläst oll edimäne, kiä kutsõ pääle sann võõrilõ vallalõ tetä hinnäst üles andsõ. Savvusannapääväs oodi savvusannaperre ummi sannuhe küläliisi. Päält paigapäälitse rahva pand hinnäst kirja ka pääliina ja suvõpääliina inemiisi. Mõnõ tulli lihtsähe sanna, tiidmäldä, miä tuu savvusann om. Tõsõ tuli tõisi sannu kaema, et vällä märki, määne sann hindäle eihtä. Egäl sannal om uma lugu ja nii olli ka sannapääväl egäl sannakambal uma tegemise. Ku Jõksi Ado sannaliisi tüüle es panõ, lasksõ õnnõ miihil vett kanda, sõs Toropi Piitre pand uma sannalisõ ubiniid korjama. Pillimeistri Soonõ Mihkli and sannaliisile kätte kohopiimävarmi ja kuun tetti üts tarõ kõrda. Remondimehe es olõ sukugi õnnõdu. Sann oll hääs palgas tüü iist ja perän olli sannalisõ nii väsünü, et pidi kaema, kuis autoroolin magama jäämäldä Talnalõ jõuda. Soodoma külä pilli- ja laulumiis Kõrgõ Ülar võtt vasta Lyduokiai (Leedu) küläseldsi muusikiid. Kuun köeti lämmäs suur sann, veeti vesi sanna ja manotulnu Eesti huvilise saiva kah sanna aoluuga tutvas. Kanepi kandin oll lähküisi mitu sanna kütmisen, nii et kiä tahtsõ, sai inne umma sanna minekit tõisi kah kaia. Kõgõ põhapoolitsõmb sann oll Rasina külän. Edimält paistu, et sinnä rahvast ei jakkugi, a õkvalt sannapääväl tull seltskund põhjaeesti nuuri ja naas pääle rõõmsa sannaõdak üten lõõtspillimuusiga ja tandsuga. Sannalisõ lätsi niipallo huugu, et külaliisist talguliisi es saaki, a sanna küläliisiraamaduhe kirotõdi lubadus, et edespite tultas mõnõlõ talossõlõ appi. Loe edasi: Vanal Võromaal tetti savvusanna vallalõ

Rahvusraamatukogus näeb nüüdisaegset soome skulptuuri

Täna, 31. augustil kell 16 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Turu skulptorite rühmituse Jöötti ry näitus “Kaks on parem kui üks”. Ekspositsioon on osa ühist kultuuripealinna-aastat tähistavast projektist, mille raames avavad eesti kujurid näituse Turus 23. septembril.
Jöötti ry näitus on läbilõige soome nüüdisaja skulptuurist. Kuigi kõiki rühmituse liikmeid ühendab pronksi kasutamine, leidub ka teisi tehnikaid ja materjale – puitu, klaaskiudu, terast, kivi, segatehnikat ja installatsiooni.
Näitus on avatud külastajatele 1.-24. septembrini tööpäeviti kella 11-20 ja laupäeviti kella 12-19.

Päästekorraldajad õpivad politsei hädaabikõnesid menetlema

Algaval õppeaastal asusid 20 Sisekaitseakadeemia päästekolledži Väike-Maarja päästekooli päästekorraldajat õppima uue laiendatud õppekava alusel, kus esmakordselt lisaks pääste ja kiirabi hädaabiteadete menetlemisele õpitakse töötlema ka politsei valdkonna hädaabikõnesid.

Häirekeskuse direktori Janek Laeva sõnul tingis päästekorraldajate riikliku õppekava laiendamise vajadus valmistada ette kõigi hädaabiteadete menetlejaid kutseõppe tasemel, sõltumata nende liigist. „Eestis valmistatakse ette üleminekut ühele hädaabinumbrile 112. Ülemineku järel, 2014. Aasta lõpust alates peavad Häirekeskuse päästekorraldaja oskama nõuetekohaselt töödelda kõiki hädaabiteateid“, selgitas Laev kutseõppeprogrammi täiendamise vajadust.

Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur nendib, et 2010. aasta sügistalvel täiendati senist päästekorraldajate õppekava korrakaitsevaldkonna hädaabiteadete menetlemise õppemooduliga selleks, et alustada käesoleva aasta sügisest ka antud valdkonna hädaabiteadete menetlemise õpet. „Hetkeks, kui Eesti läheb üle ühtsele 112 hädaabinumbrile, on meie poolt hea ettevalmistuse saanud juba esimesed 60 universaalset päästekorraldajat“ kinnitas Tabur.

Praegustele hädaabikõnedele vastajatele korraldatakse neile vajalik täiendõpe töökohtadel.

Sisekaitseakadeemia päästekolledžis õpetatakse pääste- ja kiirabi valdkonna ehk siis hädaabinumbrile 112 saabuvate hädaabiteadete töötlemist juba viis aastat. Tulenevalt Siseministeeriumi plaanist minna alates 2014 aastast üle riigi ühtsele hädaabinumbrile 112, hakatakse akadeemias koolitama universaalseid päästekorraldajaid, kes suudaksid hätta sattunuid abistada praktiliselt kõigis ettetulevates probleemides, sh politseilist sekkumist vajavates.

Täpsemalt loe ühtsele hädaabinumbrile üleminekust: www.siseministeerium.ee/public/yleminek_112.pdf

Edvi Freiberg

Disainerite Liit kutsub rahvast vanalinna täiustama

Eesti Disainerite Liit taotleb Tallinna linnavalitsuselt nõusolekut Vabaduse väljakul avaliku ürituse korraldamiseks. Taotluse kohaselt soovib Eesti Disainerite Liit esitleda 19. septembril Vabaduse väljakul interaktiivset vanalinna kaarti – Gulliver Mapi.
Disainiöö ürituste raames soovitakse paigaldada Vabaduse väljakule 40 ruutmeetri suurune ligikaudu poole-meetristel kõrgustel poodiumitel paiknev teisaldatav kaart, mis on tükeldatud erinevateks Tallinna vanalinna tsoonideks. Möödujail avaneb võimalus kaarditükkide vahel liikuda ja kaarti etteantud märgisüsteemi abil oma ettepanekute ja soovidega täiendada. Disainiöö lõppedes analüüsitakse kogukonna poolt planeeritud linnaruumi ning võrreldakse kaardil kujutatud olukorda tegelikkusega. Vanalinna ümberkujundamisele on võimalik kõigil huvilistel sõna sekka öelda kella 9-21.

Tuleval kolmapäeval toimub seenehuviliste retk Elva-Vitipalu kaitsealal

10. septembril algusega kell 10 toimub Elva-Vitipalu maastikukaitsealal VVV õppepäev seentest. Kogunemine kell 9.45 Elva-Hellenurme tee Vitipalu karjääri teeristis. Sealt sõidame koos edasi matka alguspunkti. Juhendab mükoloog Teele Jairus. Retk kestab arvatavalt neli tundi.
Selga panna ilmale vastavad riided ja jalanõud ning kaasa võtta korv ning seenenuga. Jalga soovitame panna kummikud. Soovi korral tuleks kaasa võtta oma jook.
Vajalik on eelregistreerimine tel 525 4172 (Triinu) või e-posti aadressil: triinu@vvvs.ee.
Õppepäev on tasuta. Õppepäeva läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Triinu Pertels,
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA

Volontariat familial

Chantier Famille. Foto: Jérémie Jung

Kaks nädalat Võrumaal Kiidi külas vabatahtlikuna töötanud Prantsusmaa ajakirjanik Jérémie Jung kirjutab oma emakeeles, mida ta Eestis koges.

À trois ou quatre ans, pour certains, c’est leur première expérience d’une culture différente, d’une nouvelle langue.

Encore peu connu, le volontariat familial en est à ses balbutiements. Mais l’Estonie grâce au travail conjoint de l’association EstYes (www.estyes.ee) et de l’éco-ferme Kiidi (www.kiidi.ee) participe au développement de cette alternative aux vacances touristiques et consuméristes traditionnelles.

En famille, d’Israël, de France, de Russie et de Turquie, Ils ont passé leurs vacances en Estonie. Ils ont expérimenté la culture locale au travers d’un projet de volontariat aussi appelé chantier international. Durant deux semaine, dans la ferme Kiidi dans le sud est de l’Estonie à entre la frontière Russe et Lettonne, cinq familles de cultures différentes ont partagé les tâches rythmant le quotidien de cette éco-ferme Estonienne.

Récupérer du vieux matériel agricole soviétique, ramasser du bois de chauffage, entretenir la forêt avoisinante, récolter les pommes de terre puis préparer la prochaine semence, participer à la conception de tapis traditionnels à partir d’anciens draps de lits. Ce sont les tâches que ces familles ont pu partager avec cette petite communauté.

Plus loin que ce que donnent à voir les clichés promus par les agences touristiques, Aigar, l’hôte de ce chantier international, donne à voir à ces familles internationales, de l’intérieur, la véritable culture estonienne : festivals traditionnels, habitudes culinaire, rapport au travail, rencontres, relations
humaines…

Pour ces familles, dans un contexte où leur repères et refuges culturels sont déstabilisés, confronter sa culture et ses habitudes, adopter pour deux semaines celles de leur hôte participe surement à la compréhension et l’acceptation des différences de chacun. C’est ce pour quoi ils sont venus.

Ainsi depuis cinq années, à quelques kilomètre de Rõuge, en hébergeant et partageant son quotidien avec ses hôtes internationaux, l’éco ferme de Kiidi donne à ces familles un aperçu de la vie locale avec honnêteté et sans vernis.

Jérémie Jung

Täna toimub Väga Väga Vaba Turu raamatueri

1. septembril kell 15.00-18.00 korraldab A-raamatukogu tarkusepäeva „Targaks Tartus!“ raames Väga Väga Vaba Turu raamatueri, kus on võimalik ära anda, vahetada ja leida erinevat kirjandust.

Raamatuturg toimub Tartu Kaubamaja ees suure õpitubade telgi juures. Sinna võib tuua raamatuid, mida ise enam ei vajata, ning leida raamatuid, mis on veel lugemata.

Väga Väga Vaba Turg on kõigile avatud ajutine rahatu turg, mil asjad ja teenused liiguvad inimeselt inimesele kinkimise või vahetamise teel. Tavaliselt saab raamatute kõrval vahetada ja ära kinkida ka kõike muud: riideid, tehnikat, kodutarbeid jne. Ainukeseks tingimuseks on, et esemedoleksid veel kasutuskõlblikud.

Turu eesmärgiks on levitada kinkemajanduse, taaskasutuse ja kodanikualgatuse põhimõtteid, et vähendada ületarbimist ja sellega kaasnevat keskkonna saastamist. Lisaks saab turul suhelda erinevate inimestega, vahetada mõtteid ja leida uusi tutvusi.

Lõppes keskkonnahariduslik võistlus “Läänemeri muutustes”

Publiku lemmikvõistkond “Hans ja Mikk” Saue Gümnaasiunist esitas pildiseeria kevadisest Keila-Joast. Pilt: Rec Estonia

Ülemaailmsel veepäeval, märtsikuus käivitus keskkonnahariduslik võistlus “Läänemeri muutustes” 16-18 aastastele noortele Eestist, Lätist ja Soomest. Osavõtjad valisid vaatluspunkti Läänemere kaldal või vesikonnas ja pildistasid viie nädala jooksul valitud asukohal toimunud muutusi. Nähtud muutusi tuli kirjeldada lühikeses inglisekeelses tekstis. Tulemusena valmis viiest pildist koosnev fotoseeria ja seda toetav essee.
Võistlusele laekus 21 tööd. Võistluse võitis “Welly Team” Soomest, Langinkoski koolist. Võistlustöös “Coastline and Reeds” kirjeldati kiirelt kasvava linnaosa mõju merele. Läti Liepaja Rainise keskkooli võistkond “Amber” võttis vaatluse alla Liepaja ranna ja muuli, vaadeldes sellele lainetest kantud mereorganisme ja olmeprügi.
Nõmme Noorte Loodusmaja rühm “Rabalased” jälgisid kahe erineva veekogu – puhta allika ja Männiku asulast lähtuva oja – ühist kulgemist kevadise suurvee ajal. Publiku lemmikuks sai võistkond “Hans ja Mikk” Saue Gümnaasiunist, kes esitas pildiseeria kevadisest Keila-Joast.
Iga riigi parim võistkond kutsuti loodusfoto töötuppa “Kunst ja keskkond”, mis toimus 9.-11. augustini Eestis, Aegna saarel. Tähelepanu keskmes oli Läänemeri ja seda ümbritsev elukeskkond. Elukutseliste fotograafide juhendamisel õpiti, kuidas teha head loodusfotot. Osavõtjatele tutvustati erinevaid pildistamise tehnikaid, pilte tehti nii päeval, öösel kui päikesetõusul.
Kõikide võistlustööde ja töötoa valitud piltidega saab tutvuda kodulehel http://bsc.recestonia.ee.

Mõnistes tuleb mihklipäeva laat

Võrumaal Mõniste pargis toimub 17. septembril algusega kell 10 mihklipäeva laat.

Kauplema oodatakse kõiki, kellel on aiasaadusi, käsitöid, taimi, istikuid jms. Samuti on laadale oodatud perenaised, kes küpsetavad saiu, kooke, pirukaid. Korraldajad lubavad neil endale kõigiti reklaami teha.

Kui on loodus andnud midagi huvitavat, mida nunnunäitusele panna, siis tasub seegi kaasa võtta. Luuakse ka rohevahetuse nurgake, kus saab püsikuid vahetada.

Info tel 5341 0470 (Ave) või ave.maileht@gmail.com.