Külauudised

Soomaa rahvuspark ootab sügisestele talgutele

Soomaa rahvuspark pakub seekord sügisesteks talguteks välja kaks aega. Vali omale sobivamad kuupäevad ja tule Soomaale, kutsuvad korraldajad.

Soomaa I sügistalgud 7. – 9. oktoobrini
Loe ja liitu siin: http://www.talgud.ee/talgud/2011/soomaa-1

Soomaa II sügistalgud 21. – 23. oktoobrini
Loe ja liitu siin: http://www.talgud.ee/talgud/2011/soomaa-2

Tänavusele talguhooajale pannakse punkt peretalgutega sügisesel koolivaheajal, 28.–30. oktoobrini Palupõhjas.

NB! Otsitakse vabatahtlikku moositalgujuhti, kes võtaks korraldada tänavused moositalgud, et ka tuleval aastal oleks talgulaual mõnus ja omavaaritatud moos. ELFi moositalgute korraldamiseks on olemas peaaegu kõik – tugev traditsioon, silmapiiril mõned potentsiaalsed võõrustajad, kindlasti leidub ka talgulisi, anumaid ja suhkruraha, ent puudu on EESTVEDAJA(D)! Huvi korral võta ühendust!

Sänna kultuurimõisas on filmiõhtu

Täna, 17. septembril kell 18 näidatakse Sänna kultuurimõisas filmi „Kogukonna permakultuuri aed Sänna külas”.

Filmi on teinud Ieva Dubanevica. 12 minutiga antakse ülevaade, kuidas ehitati Sännas kuppelkasvuhoonet, kanatraktorit, pitsaahju, mandalaaeda, maitsetaimespiraali ja palju muud.

Pärast seda film „Jumalad on vist hulluks läinud” („The Gods must be crazy”), inglise keeles eestikeelsete subtiitritega.

Rohkem infot: www.kultuurimois.kultuuritehas.ee, tel 5558 8929

Põlva talurahvamuuseumis tuleb leivanädal

Nagu juba heaks traditsiooniks on kujunenud, oodatakse selgi aastal oktoobrikuu esimesel täisnädalal Põlva talurahvamuuseumi kõiki, kes tahavad teada, kuidas vanal ajal leib lauale jõudis.

„Poolteise tunni jooksul räägime ning proovime suitsuses rehetoas ja rehealusel vanu sügisesi talutöid, mõtiskleme ja mõistatame, jutustame ja laulame. Saab heita pilgu ka veskisse või magasiaita,” kirjeldas muusemipedagoog Marge Luude leivanädala tegemisi.

Loodetavasti pakub perenaine sellelegi korral ahjusooja leiba.

Vajalik eelregistreerimine telefonil 797 0310 või muuseum@polvamaa.ee.

Lisainfo: www.polvatalurahvamuuseum.ee

Võru instituut esitles uut „Mino Võromaa” kogumikku

Võru instituut esitles neljapäeval, 15. septembril „Mino Võromaa” 24. jutuvõistluse parematest töödest valminud lasteraamatut „Häiermit ja pisarit”.

Tänavu osales laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistlusel 143 kirjutajat 146 tööga. Osalejaid oli Võru ja Põlva maakonna 16 koolist.

Töid hindas kuueliikmeline žürii, kuhu kuulusid Aimi Hollo, Helle Laanpere, Mariko Faster, Triinu Ojar, Tiia Allas, Hardi Saarniit. Nende hinnangutele toetudes valis Kaile Kabun koostajana raamatusse 64 tööd.

Noori kirjutajaid oli seekord enim köitnud kalapüügiteema, samuti tuli võistlusele päris palju sauna-, looma- ja arvutilugusid. Juttude ja luuletuste kõrval oli selleaastane konkurss rikas näitemängude poolest.

Raamatuesitlusel tehti teatavaks ka kirjatööde konkursi võitjad. Peapreemia sai kõige nooremas (1.–3. klass) vanuserühmas Kadri Ann Madismäe (Mammaste lasteaed-algkool), 4.–6. klasside õpilaste seas Carmen Kaurson (Võru Kreutzwaldi gümnaasium), 7.–9. klasside õpilaste seas Keiu Grossberg (Võru Kreutzwaldi gümnaasium) ja vanimas (10.–12. klass) vanuserühmas Henn-Hillar Kalkun (Võru Kesklinna gümnaasium).

Kogumiku „Häiermit ja pisarit” on illustreerinud Võrumaa juurtega kunstnik Kristina Viin.

Laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistlus sai alguse 1987. aastal Võru hariduskoondise eestvõtmisel. Võistluse mõte on õpetada Võrumaa lapsi väärtustama oma kandi põlist keelt, traditsioone ja kodukohta. Alates 2000. aastast korraldab võistlust Võru instituut.

„Mino Võromaa 24” paremad kirjutajad:
1.–3. klass
1. koht – Kadri Ann Madismäe, Mammaste lasteaed-algkool, 2. klass (õpetaja Marju Lepasson)
2. koht – Magnus Runtal, Parksepa keskkool, 3. klass (õpetaja Ene Kärg)
3. koht – Hanna Visnapuu, Kääpa põhikool, 3. klass (õpetaja Jana Kähr)

4.–6. klass
1. koht – Carmen Kaurson, Võru Kreutzwaldi gümnaasium, 6. klass (õpetaja Helena Linnamäe)
2.-3. koht – Revlis Saarestik, Mikitamäe kool, 5. klass (õpetaja Eevi Jüriöö)
2.-3. kotus – Eliise Aniott, Parksepa keskkool, 5. klass (õpetaja Ene Kärg)

7.–9. klass
1. koht – Keiu Grossberg, Võru Kreutzwaldi gümnaasium, 7. klass (õpetaja Helena Linnamäe)
2.-3. koht – Madis Poolak, Mikitamäe kool, 9. klass (õpetaja Vello Jüriöö)
2.-3. – Kaisa Hälvin, Mikitamäe kool, 8. klass (õpetaja Eva Sulaoja)

10.–12. klass
1. koht – Henn-Hillar Kalkun, Võru Kesklinna gümnaasium, 12. klass (juhendaja Hardi Saarniit)
2. koht – Greta Pentsa, Põlva ühisgümnaasium, 10. klass (juhendaja Tiia Pentsa)
3. koht – Hedy Liin, Põlva ühisgümnaasium, 11. klass

Tõrvaaugul matkatakse homme metsatöötajate auks

17. septembril Tõrvaaugus toimuval metsa-ja matkapäeval jagub tegevust nii suurtele kui ka väikestele.

Rassi külaseltsi eestvedamisel toimub homme, 17. septembril Tõrvaaugus metsa- ja matkapäev.

Selle raames näeb, kuidas vanasti tõrva aeti, saab osaleda mitmesugustel metsanduslikel võistlustel nagu silmateritamine, raievõistlus jms ning metsamatkadel koos seenetargaga. Avatud on seenenäitus, võimalik on valmistada ise seenepaberit ja proovida seenetoitu. Tegevust pakuvad korraldajad ka lastele ja päev lõpeb ühise lõkkeõhtuga.

18. korda toimuvast metsa-ja matkapäevast on osa võtma oodatud kõik huvilised. Tegevused algavad Tõrvaaugus kell 11 ja kogu üritus on osalejatele tasuta.

Kel soov, saab Tõrvaaugule matkata jalgratastel. Väljasõit rattaretkele, mille pikkuseks on umbes 25 kilomeetrit, on kell 9.30 Jaama tänava parklas.

Metsapäev on pika traditsiooniga üritus, mida korraldatakse metsatöötajate päeva tähistamiseks ning küla traditsioonide hoidmiseks.

Seentega sinasõbraks!

Sügis ning suur seeneaeg on kätte jõudmas, seepärast korraldabki RMK Emajõe-Suursoo looduskeskus 17. septembril päeva „Seentega sinasõbraks!”.

Üritus toimub Kaiu järve lõkkekohas ning selle ümbruses. Päev algab kogunemisega kell 9 Kaiu järve lõkkekohas, kust igaüks siirdub metsa seeneotsingule, et pärast üheskoos lõkke ääres keeva supipaja juures seenesaagiga tutvuda.

Seentega aitab paremini sinasõbraks saada Teele Jairus, kes tutvustab täpsemalt, mis seeni on korjatud ning milleks neid saab kasutada.

Üheskoos keedatakse seenesuppi, kuhu loodetakse ka äsja korjatud seentest lisa saada. Kaasa võta korv, nuga, sõbrad ning hea tuju!

Seenepäev on tasuta. Selle paremaks kordaminekuks palutakse registreeruda telefonil 5305 0999 või emajoe-suursoo.looduskeskus@rmk.ee hiljemalt 16. septembril.

Pühapäeval tunnustatakse paremaid mahetootjaid

Juba teist korda valitakse Eesti parim mahetootja ja mahetoode, et tunnustada tublisid tegijaid ning tutvustada neid ka avalikkusele, annab teada Eesti mahepõllunduse sihtasutus. Võitjad kuulutatakse välja 18. septembril Tallinnas Eesti Vabaõhumuuseumi leivapäeval Kolu kõrtsi ees kell 14.

Sassi-Jaani talu õuel toimub ka mahetoodete laat ja degusteerimine. Kella 12-13 saavad külastajad valida lemmikmahetoote. Avatud on kaks mahetoidu valmistamise töötuba: kella 13-14 lastele ja kella 15-16 suurtele.

Külastajate lemmikmahetoote valimisel ja auhinna kätteandmisel osaleb ka Evelin Ilves.

Parima tootja ja toote valisid välja spetsialistidest koosnevad
seitsmeliikmelised žüriid.

Konkursil „Parim mahetootja 2011” osalesd kümme mahetootjat üle Eesti. Konkursile „Parim mahetoode 2011” esitati 29 toodet 14 ettevõttelt.Toodete hindamine toimus septembri alguses Eesti kulinaaria instituudis tippkokkade osavõtul.

2010. aasta konkursil saavutas tihedas konkurentsis parima mahetootja tiitli Arvo Veidenbergi Pajumäe talu. Tema trumpideks olid nii edukas põllumajandustootmine kui ka oma toodangu väärindamine talu meiereis. Parimaks mahetooteks tunnistati ASi Saidafarm Saida valge juust.

Otsitakse parimat õuna-pohlamoosiretsepti

Tammsaare muuseum Vargamäel ja AS Põltsamaa Felix otsivad parimat õuna-pohlamoosi retsepti.

Konkurss „Tammsaare moos 2011” toimub sel aastal 2. oktoobril kell 12. Samal päeval kella 12–15 leiab aset Vargamäe mahevahetus. Mullu pärtlipäeval alguse saanud ettevõtmise käigus saab vahetada hoidiseid, aia-ja metsaande ning põllusaadusi.

Osaleda saavad kõik moosikeetjad üle Eesti. Konkursil osalemiseks tuleb varuda vähemalt 500grammine purk moosi ja kaasa võtta ka retsept või moosi kirjeldus (milliseid õunu on kasutatud, milliseid maitseaineid jms).

On teada, et kirjanik Anton Hansen Tammsaare lemmikmoos oli õuna-pohlamoos. Milline oli aga selle täpne retsept, kui magus see moos oli, kui palju oli seal õunu, kui palju pohli, pole täpselt teada. Et selgitada välja „maailma parim A.H. Tammsaare lemmikmoos”, korraldab muuseum teist aastat moosikonkurssi.

Kui mullu korraldas Vargamäel asuv A.H. Tammsaare muuseum konkurssi üksi, siis sel aastal on kaasatud partnerina AS Põltsamaa Felix. Konkursile esitatud õuna-pohlamooside pimemaitsmise tulemusena selgubki parematest parim. Kui kõik läheb plaanipäraselt, jõuab A.H. Tammsaare 135. sünniaastapäevaks turule kirjanikuhärra lemmikmoos tänapäevase retsepti järgi.

Samal päeval, 2. oktoobril toimub ka Vargamäe mahevahetus, kus saab vahetada hoidiseid, aia- ja metsaande ning põllusaadusi. Igaüks võib tuua kohale oma magusaid ja soolaseid hoidised ning neid teistega vahetada. Vahetuses osalevad hoidised peavad olema arusaadavate siltidega, kus on kirjas nii hoidise koostis kui ka valmimisaeg. Vahetusse minevaid saadusi peab olema vahetaja soovi korral võimalik kaaluda ning pakendada.

Eelmisel aastal vahetati näiteks puuvilju, hoidiseid (seened, kurgid, suvikõrvits jpm) ravimtaimi, mett, mahla, moosi ja muudki.

Kontakt ja info: Birgit Itse, SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel programmijuht, tel 5340 3461, e-posti aadress programmid@albu.ee.

Räpinas algavad sügisesed loodusõhtud

Kolmapäeval, 21. septembril algusega kell 18 toimub Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu „Roheline Räpina”.

Pilte näitab ja räägib maastikuarhitekt Edgar Kaare. Juttu tuleb Räpina rohelisest miljööväärtusest laiemalt ning lähemalt Räpina mõisa pargist. Õhtu lõpus on võimalus diskuteerida Räpina tuleviku üle.

Loodusõhtul osalemine on tasuta.

Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Loodusõhtu korraldab keskkonnaamet keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel.

Seenepäev Ristna looduskeskuses

Seeneaeg on käes. Kõikvõimalikke kübaraid ja muudki, mida esmapilgul seeneks pidada ei oska, piilub siit ja sealt.

Ristna looduskeskus ootab seenesõpru laupäeval, 17.septembril kell 11, kaasas korv ja nuga ning terav pilk. Lisaks söögipooliseks minevatele seentele kavatsetakse seeneretkel kokku korjata kõik seeneriigi esindajad ja sellest pärast näitus kokku panna.

Kel seeneretkele minekuks jaksu või huvi pole, võib looduskeskuses kätt proovida seenepaberi või meisterdamisega.

Ilusa ilma korral podiseb õuel ka värvipada seente ja lõngadega.

Tule kohale omal käel või bussiga, mis väljub Kärdla pritsumaja parklast kell 10. Vajalik eelregistreerimine tel 5322 9499.

Põlva talupood viib huvilised hoidisemessile

Põlva talupood korraldab järgmisel laupäeval, 24. septembril väljumisega kell 9.30 talupoe eest (Jaama 52, Põlva) huvireisi Olustvere hoidiste messile, vahendab Põlvamaa infoportaal.

Talupoe perenaise Eve Veski sõnul kuulub esialgsete plaanide hulka ka teele jääva Viljandi Rohelisema Maja kohviku ja poe külastus. Kella 13ks jõutakse Olustverre, kus kõigil on vabad käed tutvuda nii messi, lossi kui ka hoidistega.  

Tagasiteel tehakse kõrvalepõige Suure-Jaanis asuvasse kohvikusse „Arturi juures”, Põlvas ollakse tagasi kella 19 paiku.   

Oma osavõtusoovist tuleks teada anda hiljemalt 22. septembriks kas telefonil 520 6576 või e-posti aadressil talupood@gmail.com.

  Lisainfo: http://www.talutoit.blogspot.com/

Olustvere kutsub taas hoidiste messile

Laupäeval, 24. septembril kella 11-15 toimub Olustvere leivakojas järjekordne hoidiste mess. Reede ja laupäev, 23.-24.september on Olustveres künnivõistluste päralt.

Hoidised on eestlase jaoks traditsioon läbi aegade. 2006. aastal kogunes sadakond Eesti perenaist Olustvere maamajandus- ja teeninduskooli, et kinnitada veel kord: Eestis on aastasadade jooksul valmistatud häid koduseid moose, kompotte, siirupeid, mahlu ja veine. See traditsioon pole kuskile kadunud ja kogub uut jõudu.

Teisel ja kolmandal moosimessil 2007. aasta märtsis ja septembris arutlesid kokkutulnud juba tõsisemalt juba mitmel teemal, alates sellest, kuidas kodus tehtud hoidised pääseksid turule konkureerima suurtootjatega.

Kuuel aastal on hoidiste messil osalenud üle 200 perenaise, kes on toonud messile kaasa ligi 700 purki erinevaid hoidiseid nii oma kui ka naabrinaise keldrist. Igal üritusel on kõik osalejad saanud ka hoidiseid hinnata ja nii on välja selgitatud parimad moosid ja soolased hoidised; ühtlasi on vahetatud retsepte ja kontakte.

2007. aastal välja antud trükis „Kodused hoidised” sisaldab kolme aasta n-ö paremaid palasid Eesti perenaiste leidlikkusest hoidiste valmistamisel.

Kui oled oma suvelõpusaagi üle vaadanud, siis arutle, kas sinu keldririiulil on ahvatleva väljanägemisega moosipurk, mis maitseb sama hea, kui välja näeb. Kui on, vii oma hoidis võistlema!

Info telefonidel 437 4280 (Olustvere mõis), 509 1318 (Tiina Randaru).

Eestis toimus esimene aiandusteraapia õppepäev

Möödunud laupäeval, 10. septembril kogunesid Sauele aianduskeskuse Hortes kohvikusse 30 aiandusteraapia huvilist osalema selle ala Soome spetsialisti Tarja Takala-Hotti koolitusel.

Selleteemaline koolitus toimus Eestis esimest korda ning huvi oli peakorraldaja, MTÜ Inkotuba projektijuhi Pirjo Vaarmaa sõnul suur.

Tarja Takala-Hotti andis ülevaate aiandusteraapia olemusest ja ajaloost. „Teraapilise aiatöö eesmärgiks on inimese heaolu edendamine taimede ja aiatöö abil,” ütles ta. „Vältimatu ei ole ise aiatööd teha, võib nautida ka teiste saavutusi,tehtut ja nautida ümbritsevat rohelust.”

Aiandusteraapia eesmärgiks on inimese heaolu taseme tõus, elukvaliteedi paranemine, toimetuleku toetamine ja rehabilitatsioon. Takala-Hotti rõhutas, et selline teraapia vorm ei pruugi kõigile sobida ja klient ongi see, kes dikteerib teraapia sisu ja ka tempo.

Uskumus aia tervendavast võimest on erinevates kultuurides ja religioonides väga ammune. Üks tänapäeva aiandusteraapia pioneere on USA, kus aedade ja taimekasvatuse tervendavat mõju hakati kasutama sõjajärgsel ajal lahingutes palju koledusi kogenud sõdurite tervendamiseks.

Helen Urbanik,
MTÜ Inkotuba turundusjuht

Urvaste koduloomuuseum suurema venna juures külas

2011. aasta talvel alustas Võrumaa muuseum näituste sarja „Väikemuuseum näitab”. Oma kogusid on juba tutvustanud Vastseliina koduloomuuseum ja Obinitsa Seto muuseumitare.

Täna, 16. septembril kell 14 avatakse Võrumaa muuseumis Urvaste valla koduloomuuseumi näitus „Talutööde abilised”.

Urvaste valla koduloomuuseumi esimene väljapanek avati Uue-Antsla rahvamajas 11. märtsil 2006. Nüüdseks on muuseumihaldjad Ellen Varov ja Varje Kukker kogunud oma valla rahva abiga üle nelja tuhande museaali.

Näitusel eksponeeritakse metsa- ja puidutööriistu, piimanduse ja sügisese kapsateoga seotud esemeid ning kauneid käterätikuid. Näitus jääb avatuks oktoobri lõpuni ja on abiks muuseumitunni „Taluhooned ja talutööd” korraldamisel.

Uma kandi tarkus koolin

Väiku maakooli otsva umma näko ja ellojäämist: oppasõ inämb kodoluku, rahvapillimängu, rahvuslikku käsitüüd ja muud mi kandi jaos umma.

«Opminõ ja oppaja omma hää!» ütel’ edimädsel koolipääväl Pikäkannu kooli edimädse klassi opilanõ Künnapuu Gabriel. Poiskõsõ silmä leivä helkämä jutu pääle, et päält koolioppusõ saa koolin ka kannõld mängi ja rahvalaulõ laulda.

«Koolih om kümme kannõld – ansambli tulõ suur!» muhel’ Gabrieli klassijuhataja Nagla Anneli. Tä om kõrraga kolmõ klassi juhataja, selle et 29 latsõga Pikäkannu põhikoolin omma kolmõ klassi kaupa liitklassi. 1.-3. klassin om kokko 13 last.

Nagla Anneli selet’, et latsilõ kõnõldas koolin inämb umast kodopaigast, rahvakallendri tähtpäivist, käsitüü- ja kunstitunnin pandas kah uma kandi värve ja väke sisse. Et suurõmb jago oppajist mõist võro kiilt, sis kõnõlõsõ nä tuud ka latsiga, iks kodotsõmba tundõ peräst.

Seost sügüsest om Pikäkannu koolin ka uma perimüskultuuri oppaja: Põlvast peri perimüsmuusik Hainsoo Meelika. «Võissi kävvü läbi mi vana Võromaa lõunaeestikeelidse perimüse luu, mis pututas muusikat,» kõnõl’ tä umast tunnist. «Regilaulust pääle, võtta pilli, mängu ja muinasluu. Tulõ pall’o muusikat ja laulmist!»

Meelika ütel’, et timä jaos om tähtsä, et Pikäkannu om tsill’okõnõ, mitte suur mammutkuul nigu liinan. «Perimüskultuuri opmisõs om kõgõ tähtsämb tuu, et inemise, kes latsõ kuuli toova, omma maainemise. Selle et perimüskultuur om maakultuur. Liinalatsõ sagõhõhe ei tiiä inämb tüüriistu, eläjit. Tal’na latsõ ei tiiä, et muna tulõ kana seest. Ütlese, et poodist, külmästletist. Maal om elo viil normaalnõ ja tuuperäst saa perimüskultuuri opada häste õnnõ maal.» Loe edasi: Uma kandi tarkus koolin

Rosmal jätkub Vanemate Kool

Vanemate Kool toimub Rosma koolis. Foto: Rosma Haridusselts

MTÜ Rosma Haridusselts alustab Vanemate Kooli neljandat õppeaastat, mille fookuses on sel hooajal looduse aastaringiga seotud pühad ja lapsevanemate oma initsiatiiv ehk „lapsevanemalt lapsevanemale“.

Inimene elab ja tegutseb kooskõlas maailma ja loodusrütmidega. Pööripäevad annavad aastaringile rütmi, toimub valguse kvaliteedi muutus. Üleminekul ühest seisundist teise on alati arenguvõimalus. Mida kõnelevad meile aastaringipühad, mis on tänapäeval pühade mõte, kuidas leida nende tähistamisest jõudu ning kuidas seda kõike vahendada lastele?

Lapsevanemate initsiatiiv sündis kooli ja lasteaia visioonipäeval ning seisneb selles, et lapsevanemad ise tutvustavad üksteisele omi töid ja tegemisi, hobisid, reise või muidu huvitavaid ettevõtmisi.

Neljanda õppeaasta esimese poolaasta tunnid on 21. septembril, 19. oktoobril, 2. ja 30. novembril. Loe edasi: Rosmal jätkub Vanemate Kool

Lasteluuletajad kogunevad reedel Pokumaale

Pärast 7-aastast vaheaega toimub teine Pokumaa lasteluulepäev. Reedel, 16. septembril saab Pokumaal Hauka talu lavalt kuulata nii lastele kirjutatud kui laste kirjutatud luulet. Üles astuvad Milvi Panga, Lehte Hainsalu, Sulev Oll, Peep Pedmanson, Heiki Vilep, Jaanus Vaiksoo, Wimberg ja Contra. Lisaks on kohal ajakiri „Täheke“, lavalaudadele astuvad Jõõpre ja Kuldre kooli õpilased. Kava algab kell 12 ja kestab umbes 3 tundi.

Lisainfo urvaste@gmail.com või tel 53305250, Margus Konnula

Tulekul laste ja perede huvikaitse konverents

Lapse Huvikaitse Koda kutsub kõiki huvilisi konverentsile „Laste ja perede huvikaitse – keda huvitab?“ 28. septembril 2011 Clarion Hotell Euroopas (Paadi tn 5, Tallinn) algusega kell 9.30.

Konverentsile oodatakse poliitikate kujundajaid, laste heaolu ja huvide edendajaid (kohaliku omavalituse tasand, vabaühendused, haridusasutused), laste- ja noorteorganisatsioonide esindajaid, kõrgkoolide üliõpilasi ning õppejõude. Konverentsi ettekanded keskenduvad laste ja perede huvikaitse olemuse ja vajaduse mõtestamisele.

Ettekannetega esinevad: Mihail Stefanov (National Network for Children, Bulgaaria), Andres Aru (Õiguskantsleri Kantseleist), Margus Oro (SOS Lasteküla Eesti Ühingust), Sotsiaalministeeriumi esindajad ja
teisedki.

Poliitikakujundajad väitlevad konverentsi raames teemal „Riigi erinevate tasandite suutlikkus laste- ja perepoliitika elluviimisel“. Debatti juhib Sotsiaalminister Hanno Pevkur. Konverents lõpetatakse kuulajaskonna kaasamisel toimuva avatud ruumiga teemal „Laste ja perede huvikaitse kitsaskohad“. Loe edasi: Tulekul laste ja perede huvikaitse konverents

Tartumaal saab õppida seltskonnatantsu

Kuna õhtud lähevad pimedamaks ja õuesoleku aeg jääb järjest lühemaks, siis kutsub seltskonnatantsu õpetaja Eva Kouhia Tartumaa inimesi taas tantsima. Hobikursusel ja algajate kursusel saab osaleda nii Raatuse Gümnaasiumis kui Luunja kultuurimajas.

Registreerumine tundidesse aadressil eva.koolitus@mail.ee või tel 5114081. Kui soovid osaleda tantsutunnis ja sul ei ole hetkel partnerit, siis anna endast ka teada. Praegu otsivad endale tantsupartnerit kaks meest: 32 aastane ca 177 pikk ja 44aastane 184 cm pikk – mõlemad algkursusele. Lähem info seltskonnatantsu kohta siin.

Allikas: Eva Kouhia

Vana pilt kõnõlõs

Jäl om alanu vahtsõnõ kooliaasta ummi murridõ ja rõõmõga, tüü ja lõbustuisiga, vannu ja vahtsidõ sõpruga. Kooliaasta tuu ka vahtsit tiidmiisi ja vahtsit avastuisi. Üts kimmäs kooliaasta osa om puuduminõ, mis om perrile, opilaisilõ ja kuulõlõ esi aol esisugumadsõ mõoga olnu. Kaemi tagasi 1923. aastahe, ku koolielo oll’ veidükese tõistsugunõ ku põra ja ka puudumistõendi olli veidükese tõistmuudu.

Võro liina poiskõisi algkooli (rahva siän tunnõt ku Sirgu kuul) juhatajal tull’ tuul aastal arvada kõgõ rohkõmb puudumistõendit vasta võtta Noorhani Alberti vanõmbidõ käest. Tankotsil omma neo tõendi võro kiilde ümbre pantu. «Anna teedä, et mu hoolõalonõ Albert Noorhani es saa puulpäävä, 1. joulukuul s.a. kuuli minnä siitmishädä peräst, mis koolitüü võimatus olõs tennü».

«V.a. herr! Võlssarvamiisi ärhoitmisõs anna teedä, et mu hoolõalonõ, Ti juhatamisõ all olõva kooli 1. klassi opilanõ Albert Noorhani es saa kuuli minnä 25., 26. ja 27. rehekuul s.a. suurõ paisõ peräst, mis suu üles paistõt’, nii et kõnõlõminõ rassõ oll’. Kõrralduisi tegemisel (trahvõ paikapandmisõl jne.) pallõ taad silmän pitä.»

«Anna teedä, et mu hoolõalonõ Albert Noorhani es saa kuuli minnä 10 skp. (iispäävä) tuuperäst, et pidi uma vele ristjätsile Räpinäle sõitma ja riidi 14. skp kõva (üle 24 kraadi) külmä peräst, minka pallõ rehkendä».
Marie Tugan om kirotanu säändse puudumistõendi: «Pallõ tan uma poja iist andis, et tä es saa saapidõ puudusõ peräst 24-27. skp. kuuli minnä.» (märdikuu 1923)

G.Trussmann om kirotanu koolijuhatajalõ säändse kirä: «Mu poigõ, Elmar ja Arnold Trussmanni koolist puudumist (hingämise päivil) es olõ mul võimalik 17. rehekuul s.a. hoolõkogolõ vabandama tulla. Tii tuud no kiräligult.
Ma sunni uma latsõ kõgõ hoolõga koolin käümä; a hingämise pääväl omma nimä Jumala teenistüsel. Meil om pühäpäiv, puulpääväl, seo om nädäli säitsmendäl pääväl Jumala kümne käsu perrä ja tuuperäst ei olõ näil võimalik kuuli tulla. Uma kooliülesandõ tegevä nimä är järgmädsel pääväl. Pallõmi lahkõlõ kooli Hoolõkogol näile andis anda.»

Pildi löüdse ja jutu otsõ mano Võromaa muusõumi päävarahoitja Ruusmaa Arthur.

Hää lugõja! Uman Lehen om vahtsõnõ nukk «Vana pilt kõnõlõs». Ku sul om koton mõni põnnõv vana pilt ja ummamuudu jutt sinnä mano kõnõlda, anna teedä!

Uma Leht

Loengusari autoriõigusest keskendub loomemajanduse valdkonnale

Tartu Loomemajanduskeskuses toimub avalik loengusari, milles Saksa ja Eesti autoriõiguse valdkonna spetsialistid annavad ülevaate peamistest õigusalastest teemadest, millega intellektuaalse omandi loojad oma töös võivad kokku puutuda.

Kolme kuu jooksul toimuvas loengusarjas räägivad oma ala spetsialistid, mis on autoriõigus ja kuidas looja saab oma tööd kaitsta, tutvustatakse autoriõiguse ja intellektuaalse omandi kaitse küsimusi Eestis ja Euroopa Liidus, samuti infotehnoloogia valdkonnas, selgitatakse ajakirjandusvabaduse põhimõtteid ning jagatakse nõuandeid rahvusvahelisele kunstiturule sisenemiseks.

Tartu Loomemajanduskeskuse arendusjuhi Külli Hanseni sõnul on see loengusari esimene avalikkusele suunatud tasuta kursus autoriõigusest, kuhu eriti on oodatud loomeinimesed. „Peamine mure seoses autoriõigustega on selles, et autori kaitsmine on jäetud ainult autori enda hooleks, mistõttu eriti noorte autorite loomingut kasutatakse sageli julmalt ära. See loengusari on väga heaks alguseks nende teemade selgitamisel.“

Esimene loeng toimub 23. septembril , kui külalislektor Justus Gaden Kieli ülikoolist tutvustab nii Euroopa Liidu kui Saksa autoriõiguseseadust. NB! Viimane päev esimesele loengule registreerumiseks on 21. september.

Enamik loenguid on inglise keeles eestikeelsete materjalidega. Loengusarja lõppedes on võimalik teha eksam ja saada kaks ainepunkti. Loengud on tasuta. Loengutele saab registreeruda tervikuna kogu loengusarjaks, kuid ka ühe loengu kaupa, registreerumine lõpeb kaks päeva enne iga loengu algust. Täpsem info loengusarja ja registreerumise kohta: http://www.lmk.ee/autorikaitse.

Loengusarja korraldab Tartu Loomemajanduskeskus koostöös DAADi (erialalektoraat Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas), Tartu Ülikooli ja LOOV Eestiga.

Loogikavastane privaatsusevajadus?

Elina Kononenko,

ajakirjanik Võrumaalt

Ühel nädalavahetusel maal suvilas viibides hakkasin omale aru andma, et minu privaatsusevajadus on justkui tavaloogikale vastaselt uskumatult suur. Kui on märke, et lähima poole kilomeetri raadiusesse on sattunud mõni inimene, muutun ärevaks.

Linnakorteris veedan aastas rohkem päevi kui maal. Kortermajas elades tunnen end oma kodus täiesti privaatselt. Minu kodu on mu kindlus ja turvaline pelgupaik. Võib-olla tuleb see ka sellest, et otse oma akna all ma inimmasse liikumas ei näe, uksest aga naljalt keegi luba küsimata sisse ei tule.

Ent järele mõtlema hakates on siiski ebamugav, kui suviti tuleb akende alla supelrannast eemale privaatsemasse kohta päevitama mõni inimene, kes ei kuulu meie maja elanike hulka. Ja kui vahepeal elas ühes korteris kriminaalsevõitu kontingent, kadus turvalisus (asi lõppeski muide sellega, et üks tüüp pussitas grillvardaga teist ja oma korterisse jõudmiseks tuli ületada vereloike).

Maal olles tahan ma saada täielikku privaatsust ja ma ise ka ei tea, millest see tuleb. See on mingi geneetline sisemine vajadus. Meie, eestlased, saame omale õnneks seda lubada. Elu Hiinas või kuskil Lõuna-Ameerika getos ei kujuta ma ettegi. Tahan rahu, tahan vaikust, tahan olla oma pesas pingevabalt ja mõtlemata näiteks sellele, mis ja kas mul üldse midagi seljas on. Suvel maal armastan näiteks käia ka alasti ringi, et püüda iga viimnegi kodumaine päiksekiir, ja loomulikult ei taha ma, et mõni suvaline isik nägema satuks. Kui ma tahan inimesi näha, siis eelistan ise nende juurde minna. Külalistelt ootan, et nad teataksid oma tulekust ette. Loe edasi: Loogikavastane privaatsusevajadus?

Võrkvööde kursus Urvaste seltsimajas

8.–9. oktoobril algusega kell 12 on Urvaste seltsimajas võimalus õppida võrkvööde kudumist.

Võrkvööd on villaste meestevööde peamiseks ja valmistamistehnika poolest ka üheks vanemaks liigiks. Villast vööd kanti valdavalt pidulike (väljaskäimise) rõivastega. Seda kanti kasukal, pikk-kuuel, saartel poolpikal kuuel, hiljem ka palitul. Vööde pikkus oli tavaliselt 2,5-3 meetrit, laiuseks 5–20 cm. Võrkvööd olid tavaliselt kirjud, harva ühevärvilised.

Kursuse juhendajaks on Gerli Kannik, kes on juhendanud võrkvööde kursusi nii Tallinna Rahvaülikoolis kui ka viinud läbi õpitubasid mardilaadal.

Kursus kestab kahel päeval, kokku 8 tundi.

Kursuse maksumuseks on 18 eurot (hinnale lisandub materjali maksumus, võimalus ise kaasa võtta tugeva keeruga villane lõng, 3-4 erinevat tooni).

Täpsem info registreerijatele. Kohtade arv on piiratud!

Registreerimine ja info: klaar.anne@gmail.com; 529 2373 – Anne Klaar.

Algab 2400 rahvaloendustöötaja värbamine

Septembris ja oktoobris kuulutab statistikaamet välja värbamiskonkursid üle 2400 inimese leidmiseks aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse läbiviimiseks.

„Rahvaloenduse läbiviimiseks plaanime järk-järgult palgata üle 2400 inimese ja Eesti oludes on tegemist väga suuremahulise värbamisega. Selleks, et igasse kodusse jõuaksid parimad rahvaloendajad, asusid augusti alguses üle Eesti tööle ka 25 personalitöötajat,“ rääkis 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) personalijuht Palmi Lindjärv.

Esimene konkurss algab 16. septembril, kui hakatakse otsima 132 piirkonnajuhti. Piirkonnajuhi ülesanne on juhtida 15-17 rahvaloendajat ja tagada, et tööplaan saaks täidetud. Piirkonnajuhid värvatakse ajavahemikuks 05.12.2011–23.04.2012.

Nädal pärast seda, 23. septembril avatakse konkurss 90 andmetöötluse operaatori värbamiseks, kes asuvad tööle Tallinnasse ning kelle tööülesanne on korrastada ja töödelda loendusel kogutud andmeid.
Operaatorid värvatakse ajavahemikuks 15.12.2011–04.04.2012.

Kõige suurem töökonkurss 2200 rahvaloendaja leidmiseks kuulutatakse välja 3. oktoobril. Rahvaloendaja töö algab 6. veebruaril koolitusega ja kodudesse inimesi küsitlema lähevad nad alates 16. veebruarist. Rahvaloendaja töö lõpeb 2. aprillil 2012.

Kõikidelt kandideerijalt oodatakse head eesti (olenevalt piirkonnast ka vene) keele oskust kõnes ja kirjas, head suhtlemisoskust, arvutikasutusoskust, ausust ja usaldusväärsust. Kandideerimise täpsemad
tingimused leiab www.REL2011.ee rubriigist „Vabad töökohad”.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud
saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar–31. märts 2012 rahvaloendajad.

Katerina Danilova, REL 2011 kommunikatsioonispetsialist

Võru võõrandab Haanja vallas Jaanimäe spordibaasi

Tänasel Võru linnavalitsuse istungil otsustati võõrandada Haanja vallas Jaanimäe külas asuv Jaanimäe spordibaas, teatas Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Marianne Mett.

Avaliku kirjaliku enampakkumise alghind on 53 500 eurot. Spordibaasi pindala on 5,83 ha ja sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa.