TartuTeatemaratoni start. Foto: Tarmo HaudTäna, 12. veebruaril toimus esimest korda Tartu Teatemaraton, mille võitjaks tuli meeskond SK Biathlon. Teise koha suusatas välja meeskond Team TT ning kolmandaks tuli Haanja Rattaklubi.
Võitjameeskonna mitteametlik sõiduaeg oli 2:44:15. Suusatajate meeleolu rajal oli väga hea ning 1. Tartu Teatemaratoni saatsid positiivsed emotsioonid: „Kõik on hästi, kõik on õnnelikud,“ sõnas võitjameeskonna ankur Marten Kaldvee ning järgmisel aastal lubati kindlasti tulla võitu kaitsma.
Tartu Teatemaratoni ellukutsuja Madis Lepajõe on kindel, et teatemaraton muutub traditsiooniks: „Kui sellel aastal võttis osa üle 100 meeskonna, siis järgmisel aastal on arv kindlasti kahekordne.“
Kokku oli 1. Tartu Teatemaratoni stardis 105 vahvat meeskonda.
Täna toimusid ka Avatud Raja 63, 31 ja 16 km distantside sõidud ning Tervis Plussi 11. Tartu Maratoni Naistesõit. 41. Tartu Maratoni programm kulmineerub 19. veebruaril, kui sõidetakse maratoni põhidistantsid – 63 ja 31 km. Loe edasi: Esimese Tartu Teatemaratoni võitis meeskond SK Biathlon
Mulgi uisumaratoni meeleolu. Foto: Veiko ŠmidtTäna peetavaks Mulgi uisumaratoniks valmistatud 4,3 kilomeetri pikkune rada on uisutajate kinnitusel väga heas korras ning korraldajad jätkavad raja kastmist, et pakkuda Viljandi järvele saabuvatele sportlastele parimaid tingimusi.
«Kogu uisuring on kahekordselt kastetud,» teatas Mulgi uisumaratoni korraldava Viljandi rattaklubi president Veiko Šmidt. Alates kolmapäevast on järvel olnud ka hulgaliselt maratoniks treenijaid, kes on jääolusid kiitnud.
Mulgi uisumaratoni start antakse täna kl 12. Maratonil on kavas 50 kilomeetri pikkune põhisõit ja 30 kilomeetrine poolmaraton. Osaleda soovijad saavad end kirja panna ka vahetult enne starti võistluspaigas.
Kell 15.15 on jääle oodatud aga kõik need, kes võidu peale uisutada ei soovi. Neile on kavas 10 kilomeetri pikkune rahvasõit. Reede hommikuks oli end maratonile kirja pannud sada osalejat.
Maratoni stardi- ja finišipaik asub Viljandi järve rannas, kus on kõigile kohalesaabujatele piisavalt parkimiskohti. Võistlejatel on võimalus abi ja kehakosutust saada raja servas olevast teeninduspunktist, finišis ootab neid soe jook ja supp. Ilmaprognoos on uisutajatele soodne, sest lubatakse 5-10 kraadi külma ning kerget lõunatuult. Loe edasi: Mulgi uisumaraton toimub väga heades oludes
Muinsuskaitseamet kinnitas riikliku programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ 2012. aasta eelarve, mille põhjal eraldatakse pühakodade restaureerimiseks 660 486 eurot.
Pühakodade programmi juhtnõukogu otsusel saavad restaureerimistoetust seitsme eri konfessiooni pühakojad. Eelarve koostamise peamine eesmärk on programmi raames varem alustatud, kuid hetkel pooleliolevate tööde lõpetamine. Rahalise abiga loodetakse läbi viia tänuväärne töö Eestimaale iseloomulike ja kultuuriväärtust omavate hoonete säilitamisel.
Pooleliolevatest töödest viiakse lõpule Väike-Maarja kiriku torni taastamine, Ridala kiriku katuse remont, Ilumäe kabeli restaureerimine (kabel on olnud alates 2006. aastast muldpõranda ja tellingutega), Haljala kiriku seenkahjustuste likvideerimine, Harju-Jaani kiriku käärkambri katuse restaureerimine, Kuressaare Nikolai kiriku ning Priipalu kiriku katuste restaureerimine, Hageri vennastekoguduse palvela katuse avarii-restaureerimine (katus kukkus 2011. aasta kevadel lume raskuse tõttu sisse).
Skaudiehitiste võistluse võidutöö aastast 2006. Foto: skaut.eeTäna lõpevad Tapal kogu nädalavahetuse kestnud skautide talimängudele, mille seekordne pearõhk on talvises metsas matkamise oskuste õppimisel ning päästealasel ennetustööl. Laagrisse on oodata ligi 200 skauti.
Põhikooli riiklik õppekava toob ühe õppekorraldust läbiva teemana välja noorte arendamise tervise ja ohutuse valdkonnas. Skautlus formaalharidust toetava noorte liikumisena annab siinkohal oma panuse. Laagris õpetati esmaabi külmakahjustuste korral, lõkke ohutut tegemist, looduse tundmist jpm. Tegevust pakkus ka Päästeamet. „Laagriga õpivad lapsed oskusi, mis kipuvad olema unustatud,“ ütles laagri korraldaja Kristjan Kruus.
Talimängude ühe uudse tegevusena sai esimesel õhtul iga osaleja endale valmistada lumeräätsad ning järgmise päeva matkamängu raames said kõik osalejad lumes räätsadega matkamist proovida.
Skautlusele traditsiooniliselt toimus laupäeval lõkkeõhtu. Lõkkeõhtu on moodus päeva kokkuvõtmiseks mängude, etteastete ja lauludega. Seekordse lõkkeõhtu viis läbi Rakvere teatri näitleja Margus Grosnõi.
Käesoleval aastal möödub 100 aastat skautluse algusest Eestis. Juubeliaastaga seotult toimub laagri esimesel õhtul Eesti skautlus 100 lühifilmikonkursile laekunud filmide vaatamine. Filmikonkursi teemana jäädvustasid osalejad ühe skautlusega seotud tegevuse. Loe edasi: Lõpeb skautide talvine suurkogunemine Tapal
23. veebruaril esitleb Siiri Sisask oma rockalbumit „Hommikupuu“, mis valmis koostöös rahvusvahelise kontserniga Universal Music. Plaadil on 10 uut lugu, esimene singel ”Toolid on tühjad” ilmus jaanuari keskel. Alates esmaspäevast, 13. veebruarist jõuab raadiojaamadesse kaksiksingel „Siin ja praegu“ & „Ma ei ütle midagi muud“.
Möödunud aasta kevadel võttis albumi „Hommikupuu“ produtsent Marko Atso rahvusvahelise plaadifirmaga Universal Music ühendust. Pärast esialgse muusikalise materjali kuulamist allkirjastati koostööleping. „Meil on suur au, et nii unikaalne laulja usaldas oma muusika meie kätesse,“ ütles Universal Music esindaja Leen Kadakas. „Tegemist on äärmiselt andeka ja võimsa artistiga, kelle sahtlisse kirjutatud lugude hulk ja kvaliteet lõid meid sõna otseses mõttes pahviks. Kogu albumi valmimisprotsess oli äärmiselt sujuv ja professionaalne ning album „Hommikupuu“ näitab Siiri Sisaskit täiesti uuest küljest,“ lisas Kadakas.
Esitluskontserdil Rock Cafe’s astuvad lisaks Siiri Sisaskile lavale Eesti tippmuusikud – basskitarril Mihkel Mälgand, trummidel Marko Atso, kitarri mängib Tarvo Valm ja tšellot Kaido Kelder.
Seoses kavandatavate riiklike jääteede rajamisega peatab Veeteede Amet Maanteeameti taotluse alusel ajutiselt alates 16. veebruarist 2012 kella 00-st laevaliikluse Väinameres Virtsu–Kuivastu laevateest põhja poole, Rohuküla–Heltermaa laevateest lõuna poole ja Sõru–Triigi laevateest ida poole jääval merealal ning Liivi lahel Munalaid-Kihnu laevatee alal. Lisainfo jääteede rajamise kohta Maanteeametist.
Üks Saare Maavalitsuse teeneteplaadi saaja on laulja Ivo Linna
Maavalitsuse komisjoni otsusega saavad Saare maavalitsuse teeneteplaadi tänavu kaheksa saarlast.
Roomassaare sadama kapten Kaarel Niine saab teeneteplaadi noorte merehariduse ja purjetamise edendamise eest Saaremaal. Kaarel Niine eestvedamisel hakati 1970-ndatel aastatel aktiivselt tegelema noorte mereringi ja purjetamise edendamisega. Tema algatusel rajati Nasva sadamasse jahtklubi, mille ümber koondus hulk purjetamishuvilisi noori. Roomassaare sadamakaptenina on ta igati hoolitsenud selle eest, et sadam oleks purjetajasõbralik.
Laulja Ivo Linnale määrati teeneteplaat Saare maakonna tutvustamise eest nii mandril kui väljaspool Eestit. Ivo Linna on tõeline Saare maakonna kultuurisaadik, kellel on vaieldamatult suured teened kodumaakonna tutvustamisel ja hea maine kujundamisel. Hoolimata tihedast ajagraafikust leiab ta ikka aega olemaks saarlaste-muhulaste esindaja. Muhulased ise ütlevad, et Ivo on üks hirmus südamlik inimene, kellel on teiste jaoks alati aega.
Saarte Hääle toimetaja Rita Loel saab teeneteplaadi Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna taastamise, eestvedamise ning ajaloo uurimise ja talletamise eest. Rita Loel on olnud Naiskodukaitses erinevate ettevõtmiste algataja: Saaremaa ringkonna taastamine, sõduriperede toetusprogramm, sõdurikodu loomine Paldiskisse, Saare maakonna aasta ema ja isa konkurss ning tänuüritused, Naiskodukaitse ajaloo uurimine ja talletamine ning erinevate mälestusürituste läbiviimine. Loe edasi: Saare Maavalitsus jagas teeneteplaate
Eile avati 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis (Jaani 16) näitus uisutamisest vanas Tartus. Kes kordki on uisutanud, teab emotsiooni, mida pakub liuglemine helendaval jääl. Näitus heidab pilgu uisutamisele 19. sajandi ja 20. sajandi alguse Tartus.
See talvine ajaviide oli vanas Tartus väga armastatud nii laste kui täiskasvanute hulgas. Uisutati peamiselt Emajõel ja botaanikaaia tiigil. Liuväljal mängis õhtuti muusika, põlesid laternad, tehti ilutulestikku. Tol ajal nimetati uisutamist lumekingadega jooksmiseks, uisujooksmiseks või tritsutamiseks.
Näitusel esitatud kolm lugu uisutamisest maalivad sõnadega pilte, mida fotodena säilinud ei ole. Meeleolukad on G. J. Schultz-Bertrami kirjeldused, Tartu ülikooli keemia professor Friedemann Goebeli poolt Jenasse abikaasale saadetud kirjad ja K. A. Hindrey mälestused Treffneri kooli uisuteest. Väljapanekut täiendavad artiklid kaasaegsest ajakirjandusest, fotod, postkaardid ning valik uiske.
Eksponeeritud materjalid on pärit Tartu Linnamuuseumi, Eesti Spordimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi ning kollektsionäär Aivo Aia kogudest. Näitus jääb avatuks kuni 18. märtsini. Loe edasi: Avati näitus “Uisutamine vanas Tartus”
Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon (EDA) kuulutab naistepäeval, 8. märtsil taas Athena Keskuses välja Tartu Eduka Daami ja Tartu Aastate Daami ning ootab selleks kõikide ettepanekuid, keda Tartu paljudest tublidest daamidest tõsta esile sel aasta
Tartu Eduka Daami valimine on Tartu Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni poolt algatatud selleks, et tunnustada Tartu ja Tartumaa tublisid naisi. Tiitel omistatakse naisele, kes on viimas(t)el aasta(te)l olnud silmapaistvalt edukas oma põhitöös või/ja ühiskondlikus tegevuses ning edendanud sellega elu Tartumaal.
Tartu Aastate Daami tiitliga soovitakse tunnustada Tartu ja Tartumaa tublisid naisi, kes on oma põhitöös ja/või ühiskondlikus ametis olnud paljude aastate jooksul silmapaistvalt edukad.
Varasematel aastatel on Tartu Edukaks Daamiks kuulutatud teaduskeskuse Ahhaa looja ja juht Tiiu Sild, lastekodu Käopesa juhataja Tiiu Reek, Tartu abilinnapea Laine Jänes,Tartu Mänguasjamuuseumi algataja ja direktor Tiia Toomet, TÜ Kliinikumi lastefondi juhataja Merike Kaunissaare, sportlane ja võimlemisklubi Janika rajaja Janika Mölder, ärinaine Olga Aasav, Miina Härma Gümnaasiumi lauluõpetaja Kadri Leppoja, Tartu abilinnapea Karin Jaanson, Tartu H.Elleri nim. Muusikakooli direktor Kadri Leivategija ja Estonian Euromanagement Institute direktor Marju Unt.
Üheskoos Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni Tartu klubiga anti 2009. aastal esmakordselt välja Tartu Aastate Daami tiitel, mis omistati doktor Hele Everausile. 2010 aastal sai selle aunimetuse rahvameditsiini au sees hoidja Aili Paju ja 2011 aastal TÜ professor ja poliitik Marju Lauristin.
Sellel aastal esmakordselt sõidetava Tartu Teatemaratoni vastu on huvi olnud elav – 10. veebruari keskpäeva seisuga on end üles andnud 100 meeskonda. Registreerimine veel kestab ja kõikidel huvilistel on võimalik ka enda meeskond kirja panna.
Mitmed kollektiivid on välja tulnud rohkem kui ühe võistkonnaga. Kahe võistkonnaga on esindatud näiteks Valio, kelle esimese meeskonna viimast vahetust sõidab Valio tegevdirektor Maido Solovjov ning kahe meeskonnaga näitab eeskuju ka Elva linnavalitsus.
„Olen siiralt õnnelik, et Tartu Teatemaraton on suusasõprade seas juba esimesel toimumiskorral üle ootuste suurt huvi tekitanud. See on märk sellest, et inimestele meeldib asju koos teha ning üheskoos eesmärgi nimel pingutada,“ märkis võistluste direktor Indrek Kelk. Kelk peab positiivseks ka seda, et ettevõtete juhid ise on oma meeskondadega liitunud ning näitavad seeläbi head eeskuju ka kõikidele teistele töötajatele.
Samal nädalavahetusel leiavad endale meelepärase distantsi aga ka kõik teised, kes meeskondlikku teatemaratoni sõita ei saa – toimuvad Avatud Raja 63, 31 ja 16 km sõidud ning ainult Naistele mõeldud Tervis Plussi 11. Tartu Maratoni Naistesõit.
12. veebruaril toimuvale üritustele saab end kirja panna veel täna Klubi Tartu Maraton büroos Tartus, Laulupeo pst. 25 või interneti teel kodulehel www.tartumaraton.ee ning stardipaikades tund enne starti.
Alates 11. veebruarist on 19. saj Tartu linnakodaniku muuseumis avatud näitus uisutamisest vanas Tartus.
Näitus heidab pilgu uisutamisele 19. sajandi ja 20. sajandi alguse Tartus. See talvine ajaviide oli vanas Tartus väga armastatud nii laste kui täiskasvanute hulgas. Uisutati peamiselt Emajõel ja botaanikaaia tiigil. Liuväljal mängis õhtuti muusika, põlesid laternad, tehti ilutulestikku. Tol ajal nimetati uisutamist lumekingadega jooksmiseks, uisujooksmiseks või tritsutamiseks.
Näitusel esitatud kolm lugu uisutamisest maalivad sõnadega pilte, mida fotodena säilinud ei ole. Meeleolukad on G. J. Schultz-Bertrami kirjeldused, Tartu ülikooli keemia professor Friedemann Goebeli poolt Jenasse abikaasale saadetud kirjad ja K. A. Hindrey mälestused Treffneri kooli uisuteest. Väljapanekut täiendavad artiklid kaasaegsest ajakirjandusest, fotod, postkaardid ning valik uiske.
Eksponeeritud materjalid on pärit Tartu Linnamuuseumi, Eesti Spordimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi ning kollektsionäär Aivo Aia kogudest.
Näitus jääb avatuks kuni 18. märtsini.
19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum asub Jaani kiriku lähedal Tartu vanalinna ühes omanäolisemas, 18. sajandi esimesel poolel hoonestatud piirkonnas.
Kuni 23. märtsini saab registreeruda tänavu 26. mail neljateistkümnendat korda toimuvale Räpina laste laulu- ja tantsupäevale.
“Räpina laste laulu- ja tantsupäev on meie rahvakultuurialast järjepidevust kandev väärikate traditsioonidega vabaõhuetendus laulude ja tantsudega,” selgitas Räpina valla haridus- ja kultuurispetsialist Eva Saar. Tänavune, juba XIV Räpina laste laulu- ja tantsupäev toimub laupäeval, 26. mail algusega kell 17.00. Osalema on oodatud kõik koolinoorte tantsurühmad üle kogu Põlva maakonna ja Räpina kihelkonna noored rahvakultuurisõbrad Tartumaaltki.
Koolinoortele on hooaega lõpetav Räpina laste laulu- ja tantsupäev heaks võimaluseks näidata aasta jooksul omandatut ning pakkuda kultuurielamust ning vaba aja veetmise võimalust.
Läbi aastate on laulu- ja tantsupäev olnud temaatiline – nii on lapsi endaga lustima kutsunud Jussike ja tema seitse sõpra, Pipi Pikksukk, Buratiino ja teised lastele tuttavad tegelased. Käesoleva aasta Räpina laste laulu- ja tantsupäeva teema on seotud kirjanik Oskar Lutsu juubeliaastaga ning lastele tulevad külla ning päeva juhivad tegelased raamatust „Nukitsamees”. Kontserdile eelneb pidulik kollektiivide ja külaliste ühine rongkäik Räpina Laulupeo salust kontsertpaika Räpina Tuletõrje väljakule.
XIV Räpina laste laulu- ja tantsupäeva ettevalmistused on käivitunud. Selleks, et peo ettevalmistused paremini sujuksid, ootavad korraldajad kollektiivide registreerumist 23. märtsiks aadressile rahvamaja@rapina.ee. Registreerimiseks vajalikud dokumendid leiab siit.
Koigi vallavolikogu esimees Elmar Luha sõnul sai aasta küla tiitli Prandi küla. Luha põhjendas valikut sellega, et kui Prandi on väärt Eesti küla tiitlit, siis on ta kindlasti väärt ka Koigi valla küla tiitlit.
Samuti otsustati anda teenetemärgid kahele inimesele – Rutt Luhale ja Siiri Haugasele.
Vallavolikogu esimees lisas kommentaariks, et Rutt Luha on olnud väga tubli perearst Koigis alatest 1987ndast aastast alates ja Siiri Haugas on samuti 80ndate lõpust tegutsenud rahva poolt väga lugupeetud hambaarst.
Koigi vald asub Järvamaa kaguosas, piirnedes põhjas Kareda ja Koeru vallaga, läänes Paide vallaga, lõunaosas Imavere vallaga ja idas Jõgevamaa Pajusi vallaga. Prandi küla ise asub Koigi vallas Tallinn- Tartu maantee ääres. Kaugus Tallinna 100 km ja Tartusse 89 km. Küla eluoluga saab tutvuda siin.
Euroopa 112 päeval on kõigil eurooplastel suurepärane võimalus tuletada meelde numbrit 112, mis võib päästa elu, kirjutab Päästeteenistus oma kodulehel.
Euroopa hädaabinumber 112 loodi Euroopa Nõukogu otsusega 29. juulil 1991. aastal. Eestis võeti hädaabinumber 112 kasutusele aasta hiljem. Esimestel aastatel sai Eestis hädaabinumbrile 112 helistada ainult mobiililt. Täna tähistatakse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides hädaabinumbri 20. sünnipäeva.
Kuigi hädaabinumbri loomisest möödub juba 20 aastat, näitas Eurobaromeetri 112-teemaline uuring, et kolm eurooplast neljast ei ole sellise numbri olemasolust informeeritud. Teadlikkuse tõstmiseks korraldatakse 11. veebruaril üle Euroopa 112-teemalisi üritusi.
Eestis kutsub Häirekeskus koostöös Tallinna Nurmenuku Lasteaia laste ja õpetajatega kõiki Tallinna ja Harjumaa lasteaedu ja koole, aga ka peresid tegema ajavahemikul 6.-11. veebruarini oma õuele lumest või lumele hädaabinumbri 112. Täpsem info ürituse kohta on SIIN.
Pärnus toimub Noorte Vabaajakeskuses Euroopa 112 päev “Aita end ja teisi abi saabumiseni”. Täpsem info ürituse kohta on SIIN.
Pealinlasi kutsutakse täna kell 13.00-15.00 Harjumäe uisuplatsile Euroopa 112 päeva tähistama. Täpsem info ürituse kohta on SIIN.
Haapsalu elanikke ja külalisi oodatakse täna kell 12.00-15.00 Haapsalu RIMI kaubanduskeskusesse Euroopa 112 päevale. Täpsem info ürituse kohta on SIIN.
Kuidas helistada hädaabinumbrile 112 Euroopas saab lugeda SIIT. Infot Euroopa Liidu riikides kehtivatest kohalikest hädaabinumbritest leiab SIIT. Lisateavet Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 kohta saab lugeda SIIT.
Järvamaa muuseumis käivitub 14.-22. veebruarini muuseumiprogramm „Talupere tubased tegemised. Sõbrapäevast vastlapäeva”.
Tunni käigus saavad lapsed teada, miks vastlapäeva vanasti tähistati, millised tööd olid sel päeval lubatud, millised mitte. Milliseid mänge mängiti, milliseid sööke söödi, millised olid vastlapäeva ilmaennustused. Mängime, teeme vastlavurri, maitseme vastlapäeva maiust.
Pikad kelgusõidud tuleb aga ise enne või pärast programmi liumäel teha.
Kullamaa kultuurimaja galeriis on avatud näitused ”232 aastat klaveriehitust Eestis” ja ”Eestit külastanud kuulsad pianistid”.
Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi ja Eesti Kontserdi stendinäitused annavad ülevaate Eesti klaveriehituse ajaloost ja Eestit külastanud kuusatest pianistidest.
Näitus on pühendatud klaveri 300-le aastapäevale ja Ferenc Liszti 200. sünniaastapäevale.
Pühapäeval, 12. veebruaril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarja Kapa stuudium kevadsemester. Loenguga „Kuidas kasutavad teadmisi inimesed ja arvutid“ esineb akadeemik ja informaaatika valdkonna visionär Enn Tõugu.
Loenguteemat sisse juhatades ütles akadeemik, et Eesti ühiskonna sõltuvus internetist ja seal toimuvatest protsessidest, ehk niinimetatud küberruumist, on suurem kui mistahes teisel riigil. „Ei kodanikud ega ettevõtted saa Eestis tegutseda enam ilma interneti toeta: üle 98% kõigist pangaoperatsioonidest tehakse meil elektroonselt. Interneti kaudu täidetakse enamus maksudeklaratsioone, kasutatakse avalikke teenuseid, saadakse infot, peetakse sidet, allkirjastatakse dokumente, osaletakse valimistel.“ Loengus püüab Enn Tõugu heita pilku tulevikku ja ära arvata, milliseks kujuneb inimese ja arvuti vahekord mõnekümne aasta pärast.
11. veebruaril tähistab Euroopa 112 päeva. Hädaabinumber 112 töötab kõigis Euroopa Liidu riikides. 90% eestimaalastest valiks kiire abivajaduse korral Eestis 112, kuid ainult 59% teab, et see number kehtib kõigis Euroopa Liidu riikides. Euroopa hädaabinumbri teadlikkuse tõstmiseks tähistataksegi 11. veebruaril kogu Euroopas 112 päeva.
Professionaalide kiiret abi vajavate sündmuste lahendamine algab informatsiooni edastamisest. Seetõttu on Häirekeskuse peadirektori Janek Laeva sõnul ülioluline teada õiget numbrit, kuhu informatsioon abivajadusest edastada. „Euroopa ühtne hädaabinumber 112 ongi selleks juba 21. aastat tagasi ellu kutsutud, et inimestel oleks vaja abi kutsumiseks meeles pidada ainult ühte numbrit kogu Euroopas. Eestlaste kõrge teadlikkus hädaabinumbrist 112 aitab kindlasti kaasa abi kiirele kutsumisele ka siis, kui seda vajatakse mõnes teises Euroopa riigis“, tunnustab Janek Laev Eesti inimesi.
Häirekeskus kutsub Euroopa ühtse hädaabinumbri teadlikkuse tõstmiseks kõiki koole ja lasteaedu, samuti peresid tegema lumest või lumele hädaabinumbri 112. Läbi mängulise tegevuse õpetatakse lastele hädaabinumbri tundmist, kes on ju tulevased, vahel ka praegused helistajad, kes aitavat numbrit meenutada tihti ka vanavanematel. Häirekeskus palub edastada lumest või lumele 112 tegemisest pilte e-posti aadressile: lumest112@112.ee. Pildid pannakse üles Häirekeskuse facebooki kodulehele www.facebook.com/hairekeskus. Kõigi pildi saatjate vahel loosib Häirekeskus 15. veebruaril välja hulga auhindu.
Täna, 10. veebruaril pandi nurgakivi Juuru Lastekülale, millest saab järglane Maidla Lastekodule.
Nurgakivi paneku tseremooniast võtsid osa sotsiaalminister Hanno Pevkur, maavanem Tiit Leier, Juuru vallavanem Margus Jaanson, Maidla Lastekodu juhataja Valve Viljak jt. Nurgakivi silindrisse pandi pildid praegusest Maidla mõisast, nimekiri Maidla Lastekodu elanikest ja töötajatest, natukene münte. Rapla maavanem pani silindrisse maakonna logoga võtmehoidja just selle mõttega, et tulevase lasteküla uksed oleksid abivajajatele alati avatud, sotsiaalminister lisas ministeeriumi poolse kirja, Juuru vald pani juurde veel maakonna ajalehe „Nädaline“. Silindri nurgakivisse asetas sotsiaalminister koos lastekodu kasvandikuga. Peale nurgakivi paneku tseremooniat toimus koosviibimine Maidla Lastekodu ruumides, kus lastekodu juhataja Valve Viljak rääkis mõisa ja lastekodu ajaloost.
Laupäeval, 11. veebruaril ootab Võrus huvilisi taas Terve Pere Kool, kus otsitakse ja jagatakse innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.
Kell 11.00-14.00 Lembitu tn 2 (II korrusel Võru Loovuskooli ruumes) toimub loengusarja “Eelkooliealine laps” teine loeng-vestlusring RÜTM JA MÄNG, mille teemadeks:
– Kindla päeva-, nädala- ja aastarütmi mõju lapse arengule.
– Ajataju kujundamine. Tervise ja vitaalsuse seos päevakavaga.
– Mängu tähendus ja olulisus eelkoolieas. Sekkumine mängu. Vabamäng. Mängu etapid.
– Kujutlusjõude äratavad lihtsad mänguasjad.
Loengu viib läbi kogenud pedagoog Heli Kudu. Osalema on oodatud väikelaste emad-isad, vanaemad-vanaisad, lasteaiaõpetajad ning kõik teised huvilised. Loengu tasu annetuslik (2-5 EUR). Lastel on võimalus iseseisvalt või koos hoidjaga mängida mängutoas. Loe edasi: Võrus tegutsev Terve Pere Kool kutsub teise koolitundi
Põlva lõõtspillikooli hing, lõõdsapäivi kõrraldaja ja pillimeistri, Savõrna lõõdsamiis Tartese Heino saa lõõtspillimängo vahtsõst avvo sisse nõstmisõ iist presidendi käest Valgõtähe V klassi teenetemärgi.
Teno Tartese Heino vidämisele ja härgütämisele om lõõtspillimängohuviliisi nii pall’o saanu, et Põlva muusigakooli ruumi tüküse näile ahtakõsõs jäämä.
Tartese Heino herät’ vahtsõlõ elolõ ka Teppo-tüüpi lõõtspille meisterdämise.
«Tä tege lõõtspille umbõ häste ja tõistmuudu varatsõmbist lõõdsameistrist om nõun ummi tiidmiisi ka lahkõlõ jagama,» kitt Tartese Heinot Haanist peri lõõdsamiis Noormaa Tarmo. «Heino man käü kuun ka lõõdsameistride klubi, kon sis ütstõsõ tiidmiisi tävvendedäs. Heino om hää, lahkõ inemine ja tä mõist hindä ümbre luvva väega hää õhkkunna. Tuuga om tä käümä touganu tävveste lõõtspillirevolutsiooni. Või üteldä, et tä om lõõtspilli vaim vai hing. Sändsit sädeinemiisi tulõ hoita.»
Sindi Linnvolikogu otsustas neljapäeval, 9. veebruaril, määrata Sindi aastainimese aunimetus kauaaegsele Sindi spordielu aktiivsele eestvedajale Helle Artelile. Aastainimese tiitlile esitas Helle Arteli Sindi Naisliit. Sindi Linnavolikogule esitatud taotluses märgitakse, et Helle Artel on teinud tublit tööd Sindi Spordiklubi Kalju pikaaegse juhi ja liikmena. Ta on olnud tegev paljude linna spordiürituste korraldajana ja eestvedajana. Samuti oli Helle Artel algatajaks kepikõndimise ürituste organiseerimisel ja tema juhendamisel tegutseb ning käib iganädalaselt koos täiskasvanute võimlemisring. Aunimetus ja sellega kaasnev rahaline preemia antakse traditsiooniliselt üle Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul kontserdil, mis toimub 22.veebruaril Sindi Seltsimajas.
Viktor Kaarneem
Foto: parnupostimees.ee
Tartu tantsuklubi tuleb taas kokku 15. veebruaril Tiigi seltsimajas.
Seekordses Tartu tantsuklubis saavad huvised õppida üle mitme aasta prantsuse rahvatantse. Prantsusmaalt on külas viiuldaja Florent Coubard, kes tuleb koos Leanne Barboga tantsuklubisse õpetama prantslaste seas armastatud rahvatantse. Meeleolu loomiseks Florenti saadetud videoklipp, kus ta musitseerib ansambliga VAG. http://www.myspace.com/video/philippe-plard/scottisch-d-accord-pas-d-accord-compo-p-plard/24076925
Taaskord Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik õppimisest huvitatud rahvamuusikasõbrad. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Vahepeal mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse siinsete külapidude tantsumuusikat.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Lisateavet saab e-postiaadressil triinu.nutt@gmail.com
