Laupäeval, 18. veebruaril toimuval ühiskalastamisvõistlusel ”Kuldkala 2012” luuakse Viljandi järve jääle 20 000 pallist koosnev pikselpilt.
”Kuldkala” suurtoetaja, spordiennustuse ja internetimängude portaali Paf tegevjuhi Allar Levandi sõnul on Baltikumi ja Skandinaavia suurim ühiskalastamine Viljandi järve jääl täiesti eriline üritus, millesarnast ei leia tegelikult ka kogu Euroopast. ”Selleks, et rõhutada ürituse rekordilist mõõdet, otsustasime suurtoetajana kalastusvõistluse käigus teha esmakordselt Eestis 20 000 rohelisest, valgest ja punasest pallist koosneva pikselpildi,” ütles Levandi.
Pikselpildi loomist alustavad kuus Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia noort kell 10.00 hommikul. Levandi sõnul peaks pilt olema hästi vaadeldav ka Viljandi lossimägedest, kus avaneb kogu järvele suurepärane vaade.
Korraldajad ootavad Kuldkala võistlusele Viljandi järvel rohkem kui kümmet tuhandet inimest. Võistlusel osalevad kalastajad pääsevad järve jääle märgistatud ahvenaid püüdma täpselt keskpäeval. Kuldkala programm järve kaldal algab mõned tunnid varem.
Kogumiskampaania „Aita lapsel olla loov“ raames rõõmustasid Järvamaa noored õppetarvikutega Türi ning Paide lasteaedu.
Vabatahtlikud ning Noored Sotsiaaldemokraadid üle kogu Eesti võtsid eesmärgiks muretseda lasteaedadele õppe- ja kasvatustegevusvahendeid (paberid, r, lastaamatud, värvilised paberid, pliiatsid jne.) ning selle abiga parandada lasteaialaste õppevõimalusi.
„Kampaaniaga soovisime avalikkuse tähelepanu juhtida olukorrale, kus lasteaedade ülalpidamine on vaid omavalitsuste ning lapsevanemate õlul. Riigi panus lasteaedadesse on antud hetkel olematu, kuid leiame, et riik peaks alusharidusse rohkem panustama,“ sõnas projekti koordinaator Sander Laurson.
Kampaaniat toetasid: Finnforest Eesti AS, Sirden Auto OÜ, AS Kuma, Paide Selver, S&M Transport OÜ, Türi Kultuurimaja, Paide Sookure Lasteaed, Siret Pihelgas, Janno Lehemets, Türi ning Paide linna elanikud.
"Kingitus" (Sinitihane). Foto: Arne Ader, vikipedia.org
Täna algusega kell 18.00 näitab loodusemees Arne Ader Põlvamaa Keskkonnamajas oma parimaid talviseid pilte ja räägib neist lugusid. Juttu tuleb lumevalgusest, metssigadest, jäävikerkaarest, saarmastest ja paljust muust.
Arne Ader on tuntud Eesti loodusfotograaf – “BG Wildlife Photographer of the Year” finalist, Eestimaa Loodusfoto konkursi võitja ning kahekordne loomafotojahi “Vereta jaht“ võitja. Pildistamisel on Arne Ader keskendunud Eestimaa looduse mitmekesisusele nii ajas, ruumis kui ka liigis.
Küsimusele, kust on pärit tema loodusehuvi, on Arne Ader 2007. aastal Valgamaalases avaldatud usutluses vastanud: „Kui sünnid loodusesse ja elad selle keskel lapsepõlvest saati, siis teisiti ette ei kujutagi. Minule on see hästi tuttav ja kodune keskkond. Olen pärit Otepää kõrgustikult ja üles kasvanud Valgjärve kandis. Aiaste küla oli vahva koht – mõnus küla maalilise kuppelmaastikuga. Loodusfotograafia on ainult üks viis oma loodusevaimustust jagada. Sellele eelneb ikka väärtustamine. Tean fotograafe, kes mingil eluetapil on hakanud hoopis loodusest kirjutama. Ja nad teevad või on teinud seda väga hästi.“ Loe edasi: Loodusemees näitab pilte ja räägib lugusid
Tiigrihüppe Sihtasutuse eestvedamisel ja projekti Targalt internetis toel on valminud kolm õpetlikku multifilmi kõige noorematele arvutikasutajatele. Multifilme soovitatakse näidata lasteaias ja algklassides, et lastele sobival moel internetiturvalisusest rääkida.
Esimeses osas saab jänkude pere endale uue sülearvuti ja isa selgitab lastele, mis on internet. See osa sai valmis 1. veebruaril ja seda on tänaseks vaadatud rohkem kui 50000 korda. Teises osas tuleb jänkudele külla arvutiasjatundja Tiiger, kes õpetab lihtsaid reegleid, mida järgides on digimaailma avastamine turvalisem. Kolmandas osas tehakse ühiselt paroole, mida on raske võõrastel ära arvata. Multikaid saab vaadata nii www.lastekas.ee lehelt kui Youtube`ist.
Multikad on olemas ka vene ja inglise keeles. Multifilmi ideede autor on Kärt Käeselit Pelgulinna gümnaasiumist, Tiigrile andis hääle Marek Siinvert projekti Targalt internetis noortepaneelist.
Jänku-Jussi internetimaailm, I osa , Jänku-Juss internetimaailm, II osa , Jänku-Jussi internetimaailm, III osa:
Seekordses Tartu tantsuklubis saavad huvised õppida üle mitme aasta prantsuse rahvatantse. Prantsusmaalt on külas viiuldaja Florent Coubard, kes tuleb koos Leanne Barboga tantsuklubisse õpetama prantslaste seas armastatud rahvatantse.
Meeleolu loomiseks Florenti saadetud videoklipp, kus ta musitseerib ansambliga VAG.
Taaskord Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik õppimisest huvitatud rahvamuusikasõbrad. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Vahepeal mängitakse 19.
sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse siinsete külapidude tantsumuusikat meilt meile.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
17. veebruaril kell 17 avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas tarbimiskultuuri käsitlev näitus „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“. Näituse avamisel on võimalus vahetada ostetud pilet (hind 1 euro) ühe kilogrammi suhkru vastu. Nii luuakse näituse avamisele palavikuline osturalli kogemus.
Miks me muretseme, ostame kokku, varume ja hangime asju? Kuidas on need asjad 20 aasta jooksul muutunud? Mida räägivad meist meie tarbimisviisid? Kuidas käsitleb tarbimist meedia? Mis saab asjadest siis, kui me neid enam ei vaja?
Tarbimine on niivõrd igapäevane nähtus, et seda on raske märgata. Ometi on meie tarbimisharjumused teinud paarikümne aasta jooksul läbi suure muutuse talongiaegsest defitsiidimajandusest kaubakülluse ning tarbimist õhutavate osturallide ajastusse. Just nende muutuste uurimisega näitus „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ tegelebki.
Koos näitusega „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ avab uksed ka näituselabor, mis aitab kaasa uues majas avatavate püsinäituste valmimisele. Näituselabor võimaldab huvilistel piiluda, millised hakkavad välja nägema uued püsinäitused. Ka külastajad on oodatud näituselaboris kaasa lööma: saab avaldada arvamust, kuidas üks või teine lahenduselement toimib või ei toimi, mida võiks teha teisiti ja palju muud.
Näitusega „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ kaasnevad teemapäevad, õpitoad ja giidiprogramm. Samuti on võimalik näituse tegemises kaasa rääkida ning osaleda erinevates projektides. Lähemalt saab lugeda siit.
Näituse kuraatorid on Pille Runnel ja Ehti Järv. Näituse kujundasid 3+1 arhitektid (Andres Ojari, Markus Kaasik, Ilmar Valdur, Toomas Adrikorn, Raul Kalvo), Margus Tamm, Marko Raat.
Näitus jääb avatuks 31. detsembrini 2012.
Rohkem infot leiab siit, näitust tutvustava video leiab siit.
Statistikaamet lükkab nelja päeva võrra edasi rahvaloenduse küsitlusloendust, mille käigus külastavad rahvaloendajad neid elanikke, kes e-rahvaloendusel ei osalenud. Loendajad alustavad kodukülastusi järgmisel esmaspäeval, 20. veebruaril.
„E-rahvaloendus ületas meie ootusi peaaegu kolmekordselt ja seepärast vajame mõnda lisapäeva eluruumide nimekirja moodustamiseks, kuhu rahvaloendajatel tuleb veel minna,” rääkis rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze. 31. detsembrist 1. veebruarini toimunud e-rahvaloendusel täideti ankeedid kahe kolmandiku Eesti elanike kohta.
Alates esmaspäevast, 20. veebruarist kuni 31. märtsini külastavad rahvaloendajad neid Eesti elanikke, kes rahvaloendusel interneti teel ei osalenud.
Fenno-Ugria Asutus kutsub kõiki huvilisi kolmapäeval, 15. veebruaril kell 17.00 Eesti Keele Instituudi suurde saali (Roosikrantsi 6, Tallinn) hõimuklubi õhtule “Keeleliste tunnetega Komimaast”.
Keeleteadlane Anu-Reet Hausenberg räägib hõimuklubis oma teekonnast komide juurde – sellest, kuidas ta jõudis väitekirja kirjutamise käigus komide kaugema ajaloo ja hingeelu tagamaade tunnetamiseni.
Tartu Ülikooli doktorant Nikolai Kuznetsov mõtiskleb selle üle, miks on komidel ajalooliselt kujunenud kaks kirjakeelt ja kas neid on tänapäeval võimalik ühendada.
Koostöös Eesti Keele Instituudiga toimuv hõimuklubi on tasuta, kõik huvilised on teretulnud. Üritust toetab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.
Neli Otepää Gümnaasiumi 11. klassi noort on algatanud Eestisisese õpilasvahetusprogrammi, et korraldada ühe- ning kahenädalasi õpilasvahetusi
erinevate Eesti koolide vahel.
Õpilasvahetusprogrammis saavad osaleda kõik Eesti koolide noored, kes käivad 7.-12. klassis. Vahetused on planeeritud toimuma kahel moel – ühepoole vahetus, kus õpilane läheb enda poolt soovitud kooli ning samal ajal tema kooli kedagi vastu ei tule, või siis kahepoolne vahetus, kus õpilane vahetub teise kooli õpilasega.
Projektijuhi Teele Jakobsoni sõnul on projekti eesmärgiks aidata noortel tutvuda Eesti erinevate piirkondadega, leida uusi sõpru, sisendada
ühtekuuluvustunnet, anda julgust ning muutuda iseseisvamaks. „Majutamine toimub peredes,“ selgitas meeskonnaliige Gerle Trifanov.
„Majutatavateks peredeks võivad olla nii osaleja õpilase perekond, mõne tulevase vahetusse mineva õpilase pere või keegi vabatahtlik, kes lihtsalt
soovib kogemust.“
Programmiga on tänaseks liitunud juba 15 kooli erinevaist Eesti paigust – saartelt kuni Ida-Virumaani. Vahetusse minevate õpilaste arv tõuseb
päev-päevalt. Esimene vahetus on plaanis teha selle aasta märtsi alguses pilootprojektina. Kõik seni toimetatu on kirjas ka noorte endi poolt
peetavas blogis aadressil http://venividiviciii.blogspot.com/.
Õpilasvahetusprogramm on algatatud ettevõtlusprogrammi Entrum raames, mis kutsub kokku ettevõtlikke noori ärgitades neid tegema midagi ise, andes selleks enda poolt kõikvõimalikke juhtnööre.
Kui tunned, et soovid „VeniVidiVici“ õpilasvahetusprogrammist osa võtta, siis võid täpsema informatsiooni saamiseks külastada VVV Facebooki
lehekülge, sisestades otsingusse VeniVidiVici Õpilasvahetus.
15. veebruaril toimub järjekordne omastehooldajate kokkusaamine Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59. Tasuta üritus
algab 13.00 ja kestab paar tundi.
Seekordseteks külalisteks on Saku päevakeskuse juuksur Ülle Piip ja pediküürija Leila Talk. Üheskoos arutletakse, kuidas paremini toime
tulla juuste lõikamise ja keha eest hoolitsemisega kodustes tingimustes, lamava haige puhul.
Omastehooldajate tugirühm on kooskäimisvõimalus neile, kes hooldavad kodus lähedast. Siit leiab tuge teistelt hooldajatelt, spetsialistide
loengutest saab uusi teadmisi ja kogemusi.
Tallinna omastehooldajate tugirühm kohtub iga kuu (va juuli) kolmandal kolmapäeval Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59(kui ei
ole märgitud teisiti) ja üritus algab kell 13. Osalemine on tasuta.
Tallinna omastehooldajate tugirühma kokkusaamisi korraldab MTÜ Inkotuba.
Inkotuba loodi 2001. aastal. Igapäevateenusena pakub Inkotuba vastuseid uriinipidamatusalastele küsimustele ning annab tasuta professionaalset
abi kõikidele soovijatele. Inkotoast saab soetada vajalikke mähkmeid, hooldus- ja abivahendeid, samuti korraldab MTÜ Inkotuba
pidamatusealaseid koolitusi. Lisaks Tallinnale on Inkotoad Tartus, Pärnus, Võrus, Viljandis, Rakveres, Haapsalus, Kuressaares, Paides,
Kohtla-Järvel ja Narvas.
Narva Kutseõppekeskuses (Narva KÕK) alustasid alanud nädalal talvise´vastuvõtuga õppetööd 89 uut õppurit.
Kõik uued õpilased hakkavad kutseõpet omandama keskhariduse baasil. Baarmeni, müügikonsultandi ja tarkvara arenduse tugitehniku erialade
riikliku koolitustellimuse õppekohtadel asus õppima 64 ja Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava programmi KUTSE raames müügikonsultandi erialal 25 õppijat.
Baarmeni eriala ja programmi KUTSE raames õppivate müügikonsultantide õppetöö toimub koolipõhises õppes. Müügikonsultandid ja tarkvara arenduse tugitehnikud õpivad töökohapõhises õppes, kus 2/3 õppetööst toimub ettevõttes. Kõikide erialade õppeaeg on 5 kuud.
Programmil KUTSE on kaks suurt eesmärki – luua kutseõppe õpingud katkestanutele (ajavahemikus 01.01.2000-01.09.2010) võimalused oma õpingute lõpuleviimiseks ja luua täiskasvanutele võimalused kutseõppes õppimiseks. Programmi rahastab Euroopa Sotsiaalfond ning rakendab Haridus- ja Teadusministeerium.
Võrumaa turismiettevõtjad tutvustavad Võrumaa puhkamisvõimalusi 17.-19.veebruaril Tallinnas toimuval Tourest turismimessil üheskoos naabermaakonnaValgamaaga.
2012. aasta on Eestis loodusturismi aasta ja ka Võrumaa tutvustab erinevaid looduses puhkamise võimalusi. Võrumaal on kombeks peale aktiivseid tegevusi looduses taastada oma energia saunas ja nautida head kohalikku toitu.
Võrumaa ja Valgamaa ühisel messiesitlusel „Saun ja loodus käsikäes“, tutvustame erinevaid saunasid, saunatavasid, looduse ühisosa saunaga ja
pakume maitseelamusi. Messiesitlused toimuvad reedel kell 15, laupäeval kell 13 ja pühapäeval kell 13. Laupäeval saab näha ja kuulda juulikuise Võru Folkloorifestivali esinejaid.
Külastades Võrumaa messiboksi on messikülalisel ainulaadne võimalus saada Võrumaa turismiteenuste ja Suure Munamäe vaatetorni sooduspakkumiste flaieri, mille alusel saab aasta lõpuni teenuseid kuni 40% soodsamalt.
12.veebruaril toimus Talvepealinnas Otepääl juba kolmandat korda Euroopa Saunamaraton. Sellel aastal võttis Saunamaratonist osa 449 saunalist.
Osalejad pidid läbima 15 erinevat Otepää piirkonna sauna.
Otepää kultuurijuhi Sirje Ginteri sõnul registreerus võistlema 128 võistkonda 449 osalejaga, finišisse jõudis neist 119 võistkonda. Anti välja
auhinnad kolmele kiiremale võistlejale ning hulgaliselt eripreemiaid. Auhinnad panid välja Otepää saunaomanikud. Samuti valiti saunaliste poolt
välja lemmiksaunad, kes said korraldajatelt auhinnaks küttepuid ja puidust seinatahvli.
Esimesi kohti otsustati välja anda kaks, need said võistkonnad Purõja Pini ja Maksumaksjad. Esikohtadele pani auhinnad välja Villa Müllerbeck. „Tulise vaidluse lõppedes otsustati koos auhinna väljapannud Villa Müllerbeckiga anda kaks esikohta võistkondadele, kes jõudsid finišisse üheaegselt aga stardikaardi järgi väljusid erinevatel aegadel, “ selgitas Sirje Ginter. Loe edasi: Toimus Euroopa Saunamaraton Otepääl
Võrumaal tähistab Urvaste Külade Selts oma 15. sünnipäeva. Pidu peetakse Urvaste Seltsimajas, 17. künnlakuu päeval, algus kell 18.00 õdagul ja
lõpp kell 21.00.
Pidulik õhtu:
Meenutusi algusest – Evi Konnula
Kohtumine Vahur Kersnaga
Tantsuks mängib Henrik Hindrikus
Kohvilaud ja tervitusjook
Lastele Urvalinnu mänguring ja oma pidulaud – Elle Kärgenberg
Pilet 6 €, lastele 2 € saab AINULT eelmüügist kuni 14. veebruarini(kohtade arv piiratud)
Kaasa vahetusjalanõud!
Info ja piletid alates veebruarist Urvaste ja Kuldre raamatukogus ja
tel 5236697 (Mariina), 5292373 (Anne)
Eesti Pimedate Raamatukogu kuulutab sõbrapäeval välja võistluse “Märka punktkirja!”.
Kindlasti olete märganud ravimikarpidel väikseid reljeefseid täpikesi. Karpidele on punktkirjas kirjutatud ravimi nimetus ja toimeaine kogus. Pärnus Rüütli platsil asuval mälestusmärgil on ka tahvel iseseisvusmanifesti punktkirjas tekstiga. Filatelistid on kohanud punktkirja mõne riigi postmarkidel ja numismaatikud müntidel. Punktkirjas tähistusi on aga mujalgi.
Võistluse “Märka punktkirja!” eesmärk on leida Eestis kohti või tooteid peale ravimite, millel on punktkirjas tähistus.
Palume panna kirja, millistes kohtades või millistel toodetel (nimetus ja müügikoht) olete leidnud punktkirjas tähistusi ning saata oma tähelepanekud e-posti aadressile priit@epr.ee või postiaadressile Eesti Pimedate Raamatukogu, Suur-Sõjamäe 44a, 11415 Tallinn. Võistlus kestab kuni 12. märtsini.
Kokkuvõte tehakse emakeelepäeval. Auhinnad parimatele antakse üle Eesti Pimedate Raamatukogus, kus tutvustatakse ka punktkirjas raamatute valmistamist.
Eesti Pimedate Raamatukogust on nägemispuude või mõne teise tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimestel võimalik laenata heliraamatuid, punktkirjas, elektroonilisi ja puuteraamatuid ning kirjeldustõlkega filme. Punktkirjas raamatuid on laenutuses üle 750 nimetuse.
Tallinna Ülikooli Maastiku ja kultuuri keskuse ja Eesti Geograafia Seltsi koostöös toimub Teadusaasta maateaduste kuul 15.02 algusega kl 16:00
Delaware’i Ülikooli emeriitprofessori ja Läti Ülikooli külalisprofessori Edmunds V. Bunkše avalik loeng. Loeng toimub Tallinna Ülikooli Mare maja Tallinna saalis (M-218), aadressil Uus Sadama 5.
Loengule järgneb prof. Bunkše raamatu “Geograafia ja elamise kunst” esitlus.
Eestikeelset geograafia erialast kirjandust on vähe ja seda suurem on hea meel, kui eesti keeles ilmub rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustust saanud geograafia raamat. Raamatu on tõlkinud TLÜ geoökoloogia magistrant Martin Küttim, toimetanud TLÜ kultuurigeograafia vanemteadur Helen Sooväli Sepping ning Triin Kaalep. Raamatu on välja andnud kirjastus Varrak.
Kultuurigeograaf Edmunds V. Bunkše (s 1935 Liepājas) põgenes 1944. aastal koos vanematega läände ning emigreerus 1950. aastal Ameerika Ühendriikidesse. Doktorikraadi geograafia alal omandas ta Californias Berkeley ülikoolis. Ta on külalisõppejõuna õpetanud nii Suurbritannias kui ka Lätis. Professor Bunkše on Läti Teaduste Akadeemia välisliige ja Läti ülikooli audoktor. 2008. aastal autasustas Läti Vabariigi president teda ordeniga.
Laupäeval kell 10 õpetab Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilane Maria Konsap Võrumaal Urvaste seltsimajas shibori tehnikat. Shibori on jaapanipärane kangavärvimise tehnika, kus muster tekitatakse kangast tikkides,voltides, kortsutades ja sõlmides, meenutab batika tehnikat.
Kes soovivad põneva tehnkaga tutvust teha, võtku kaasa kangaid, riideid, mida julgeb ümber disainida.
Urvaste seltsimaja toimetab vanas kahekordses koolimajas Kanepi-Antsla tee ääres, Urvaste külas. Seltsimaja aknast paistab Tamme-Lauri tamm ja nii Pokumaale kui kirikusse on siit 5-10 minutit jalgratta- või kelgusõitu.
Eesti Terviserajad kutsuvad kõiki eestimaalasi vabariigi sünnipäeva tähistama aktiivse liikumisega, osalema kõikidel Eesti terviseradadel samaaegselt toimuval sportlikul rekordiüritusel suusatades , sörkides või kõndides.
24. veebruari ürituse „Eesti Terviseradadel … ümber maailma” eesmärk on tutvustada inimestele nende kodukandi looduslike terviseradade võimlusi. Kutsuda kõiki tervislikult aega veetma ja tervisekilomeetreid koguma. Sel päeval antatoimub suur ühismatk, mille stardilähe antakse üle Eesti täpselt kell 12. Nimekiri matka läbiviivatest terviseradadest ilmub 20. veebruariks Eesti Terviserajad kodulehele.
SA Eesti Terviserajad juhataja Jaak Teppani teatel pärineb senine rekord 2010. aasta talvest, kus ühiselt läbitud vahemaaks saadi kokku 98 268,2 kilomeetrit ehk tublisti üle kahe ringi ümber maakera. “Loodetavasti on sel talvel just maratonijärgsel nädalal kõige rohkem terviseliikujaid, kuna talv on siiani olnud üsna heitlik ja suusasõitudest väsimust ei tohiks veel tunda olla” ütles Teppan. „Tervisesportlasi ootavad 24. veebruaril enam kui 80 terviserada, mis on hästi hooldatud ja suures osas ka valgustatud. Osalejate vaevaks jääb vaid kohale tulla ning tund või paar oma päevast tervislikule liikumisele loovutada.
Omapoolse panuse andmiseks rekordi püstitamisse tuleb osalejatel sisestada läbitud kilomeetrid tervisepäevikusse aadressil www.terviserajad.ee. Suuremates keskustes saab läbitud kilomeetrid kirja panna ka kohapeal. Kogutud tervisekilomeetrid summeeritakse ning tulemuse teeb SA Eesti Terviserajad teatavaks vabariigi aastapäeva õhtul. Kogutud tervisekilomeetrid summeeritakse ning tulemuse teeb Sihtasutus Eesti Terviserajad teatavaks vabariigi aastapäeva õhtul.
Selle aasta kõige esimene täiesti tasuta ja ilma rahata turg toimub 18. veebruaril kell 12 – 16 Tartus Genialistide klubi II korruse saalis (Lai
37 taga).
Mis on Väga Väga Vaba Turg?
Väga Väga Vaba Turg (VVVT) on kõigile avatud rahatu turg, kus asjad liiguvad inimeselt inimesele kinkimise või vahetamise teel. 2004. aastal USAst alguse saanud Really Really Free Market pakub võimalust proovida kapitalistlikule ärimudelile alternatiivi, kus raha asemel on olulised inimeste vajadused ja materiaalsete hüvede jaotumine nende põhjal.
Tartus toimub VVVT juba neljandat aastat. Samas võib vaba turu põhimõttel korraldada sarnast üritust igaüks oma kodukohas. Lisaks ebavajalike esemete äraandmisele, toob vaba turg kokku inimesi ja erinevaid teenuseid (näiteks tasuta juukselõikus või kardinapuu paigaldamine). Turul on võimalik ka demonstreerida oma oskusi ükskõik millisel alal, nii on oodatud ka kõiki muusikuid, trikitajaid, kunstnikke jt
Vabale turule võivad kõik tuua asju, riideid, raamatuid, mänguasju, nõusid, tehnikat ja muud, mida endal enam vaja ei ole. Ainuke tingimus on see, et need peavad olema puhtad ja kasutuskõlbulikud. Asjad saab jätta turule ning samal ajal leida endale midagi huvipakkuvat, tutvuda inimestega või süüa maitsvat vegan suppi, mida pakub Genklubi kohvik vaba turu puhul tasuta. Suuremate esemete nagu mööbel, kodumasinad jms jaoks on stend, kuhu võib pakkumise või soovi jätta teate kujul. Kuna korraldajatel puudub transpordi ja hoiustamise võimalus, palume kohapeale suuri asju mitte tuua.
Kõik turule toodud asjad peavad olema tasuta ära andmiseks või vahetamiseks (kokkuleppe alusel), raha jäta koju!
Harjumaal Anija vallas asuva Lilli küla seltsimaja ja spordihoone sai katuse alla. Seltsimaja ehitati ühiselt vana ja mahajäetud küüni asemele, millest olid alles vaid lagunenud müürid. Töid vedas MTÜ Lilli Küla Arendamise Selts, suurim toetaj aoli PRIA 180 000 euroga.
Seltsimaja-spordihoonesse tulevad suur spordisaal, saun, pesemisruumid, kohvik, hotellitoad, internetipunkt ja ruum lastehoiuks.
Seltsimaja-spordihoone ehitamise idee tekkis külarahva ühisel koosolekul juba 2006. aasta kevadel.
Maja sarikapidu on peetud, aga hetkel ehitust edasi ei toimu, sest edasised projektid pole seni toetust saanud.
MTÜ Lilli Küla Arendmaise Selts on külarahva ühisel algatusel loodud ühing küla elukvaliteedi ja üksmeelsuse parandamiseks.
Foto: Bioneer.eeTeisipäeval, 14. veebruaril kell 15.00 avatakse Rakvere Näitustemajas (Tallinna tn 3) õmblusmasinanäitus “Üle kõige on Singer!”, millega tähistatakse Singeri õmblusmasina 160. juubelit.
Singer ei ole mitte ainult õmblemise sünonüüm, vaid sümboliseerib eestlase oskust igal ajal ellu jääda ja toime tulla.
Tänapäeva laia rõivavaliku taustal ei usugi, et see 18. sajandist pärit leiutis kunagi kellegi jaoks eluliselt tähtis võis olla, mida sama suure hoolega hoiti kui oma lähikondlasi. Kaasajal pole õmblusmasin enam esmavajalik, ta on muutunud pigem hinnatud disainielemendiks või elustiili osaks.
Näitusel leiab vastuse küsimusele, mis oli Singeri edu saladus. Kuidas õnnestus just Singeril sadade omasuguste seas silma paista ja edukas olla? Oma loo jutustavad 15 eraisikutelt kogutud õmblusmasinat, nende endised ja praegused omanikud. Loe edasi: Rakveres avatakse teisipäeval õmblusmasinanäitus
Punahirv. Foto: Bioneer.ee16. märtsini saab maavalitsuse trepigaleriis nautida suurepäraseid fotosid hirvedest. MTÜ Hirveklubi president Toivo Lepik, kes on ka galeriis välja pandud fotode autor, arvab, et punahirv on Eesti metsades elav kõige ilusam metsloom.
Põhiliselt elutsevad punahirved Lääne-Eestis ja saartel. Hirveklubi näituse fotod ongi pildistatud Hiiumaal Emmaste ja Kõrgessaare piirkonnas.
Taustaks: Eestis on levinud Euroopa punahirv, kelle arvukus on meie aladel olnud alati väikesearvuline ning jahedamatel kliimaperioodidel täiesti puudunud. Teda on korduvalt asustatud Abrukale, Hiiumaale, Saaremaale. Vähesel määral on hirv Eestisse asunud ka Lätist. Kaasajal on ta sagedasem just Eesti läänesaartel.
Esmaspäeval, 13. veebruaril koguneb Tallinnas Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) žürii, et valida välja eelmise aasta parim uudis, arvamus, olemuslugu ja noor ajakirjanik. Uudise kategoorias kandideerib 49, arvamuse kategoorias 51 ja olemusloo kategoorias 65 tööd. Noore ajakirjaniku kategoorias kandideerib 14 tööd.
Iga pressipreemia auhinna võitja saab diplomi ja 640 euro (neto) suuruse preemia. Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1984. aasta vilistlaste poolt väljaantava noore ajakirjaniku preemia suurus on 1000 eurot.
Žürii avalikustab esmaspäeval nominendid, võitjad tehakse teatavaks 2. märtsil Tallinnas Õpetajate Majas toimuval pidulikul tseremoonial.
Terve Pere Kooli teisest koolipäevast Võrus võttis osa nii suuri kui väikeseid huvilisi. Foto: Terve Pere Kool
Laupäeval toimus Võrus lastevanematele mõeldud loengusarja Terve Pere Kool teine loeng-vestlusring teemal “Rütm ja mäng”, millest võttis taas osa ligi 40 huvilist. Seekord peatus lektor Heli Kudu, kauaaegne waldorfkasvataja, rütmi toetaval mõjul lapse arengule ning pärast loengut jätkus vaba mõttevahetus.
Heli Kudu rõhutas, et kogu elu toetub rütmidel. “On aeg sissehingamiseks ja aeg väljahingamiseks, aeg paljunemiseks ja aeg kokkutõmbumiseks. Kui me töös lastega seda põhimõtet järgime, aitab see nii lapsel kui vanemal väga palju jõudu säästa,” selgitas Heli oma kogemusele tuginedes.
Tänapäeva info- ning võimalusteküllases ühiskonnas on suur oht lapsi emotsionaalselt ülekoormata. Selleks, et saadud informatsiooni seedida, vajavad lapsed aega üksi olemiseks ja iseseisvaks mänguks. „Pidev pingeseisund, kus last ümbritsevad liiga kiiresti vahelduvad muljed, talle esitatavad paljud nõudmised, ootused lapse suhtes, kiirustamine, vaba elamuste läbielamise aja puudus, rahu ja vaikuse puudumine väsitab last. Selline elu peatab arengu ja kahjustab tervist,” rääkis Heli.
Igapäevarütm toetab lapse kasvamist
Soovides last tema „põhitöös“ ehk kasvamises parimal viisil toetada, peame meie lastevanematena kujundama lapse arenguks soodsad tingimused, lihtsaim viis seda teha on läbi rahuliku ning kindla igapäevarütmi. Lapsevanem ja kasvataja on need, kes saavad kujundada lapse päeva nõnda, et tal oleks piisavalt aega sissehingamiseks (uue informatsiooni ammutamiseks, täiskasvanu juhendamisel läbiviidud tegevusteks) ning ka väljahingamiseks (vabaks mänguks ning rahuajaks).
„See on tähtis, et mõlemad tegevused toimuksid vaheldumisi ja et vaba tegutsemise aeg, omaette tegutsemise aeg, oleks pikem kui korraldatud tegevus. Vanema poolt korraldatud tegevuse ajal peab vanem olema jäägitult keskendunud lapsele, sellest saab laps omaette olemiseks jõudu ja inspiratsiooni,“ rõhutas Heli. Loe edasi: Terve Pere Kool jagas soovitusi lapse arengu toetamiseks
