Karakatitsa toimub taas

SIBULATEE MARTS 2011 12 300x200 Karakatitsa 2012Laupäeval, 25. veebruaril toimub Kallaste linnas Peipsiveere talvine tähtsündmus “Karakatitsa 2012″.
Esmakordselt on võimalus osaleda karakatitsa ja kaunilt restaureeritud soome kelgu oksjonil.

Toimub talvelaat, põnev kontserdiprogramm Kallaste kultuurimajas, pakutakse kuuma suppi ja on võimalus osaleda pannkoogi küpsetamise võistlusel! Õhtul 80ndate tantsuõhtu! Võta sõbrad kaasa toredat talvepäeva veetma Kallastele!

Kell 11 Talvelaada algus
Kell 11-12 karakatitsate kogunemine Sõpruse ristmikul
Kell 12 paraadi algus
Kell 12.15 Karakatitsa 2012 avamine
Pannkookide küpsetamise võistlus
Soomekelgu ja karakatitsa oksjon
12.30-14.30 kontsertprogramm
14.30 autasustamine
15.00 esineb Sergei Maasin
18.00 80ndate tantsuõhtu kutsekooli sööklas

Üritus on tasuta!

Üritust korraldab Kallaste linn.

Avalik pöördumine Käsmu meremuuseumi sõprade poole

Sellel suvel saab Käsmu meremuuseum 20aastaseks. Selle aja jooksul olen siin Eesti rahva maadel ellu viinud oma nägemuse meie merekultuuri tutvustavast muuseumist.

Käsmu meremuuseum koosneb kollektsioonist ja kodust ehk majast ja maast. Need on 20 aasta jooksul lahutamatult kokku kasvanud ja seda mitte üksnes minu, vaid ka paljude muuseumit külastanud inimeste arvates.

Saan sel aastal 70aastaseks. Loomulikult paneb selline iga mind muretsema,  mis saab pärast mind. Minu kindel soov ja tahtmine oleks kinkida kollektsioon eesti rahvale. Olen seda arutanud kultuuriministeeriumi ja Eesti meremuuseumi esindajatega.  Nüüd tahaks seda ka teiega arutada.

Minu soov oleks, et Käsmu meremuuseum jätkaks Eesti meremuuseumi osana siinsel mereäärsel maalapil, mis oleks ka tulevikus kõigile avatud.

Suunan oma pöördumise ka neile, kellest sõltub muuseumi tulevik ja edasine käekäik.

Aarne Vaik

Kirjutatud 2012. aasta talvel Käsmus. 09.02.2012

Vaata-kuula Ott Sandraku intervjuud Aarne Vaiguga siit.

Ranna-Viru kohalikud said info tarbeks oma portaali

Möödunud sügisel kodanikualgatuse korras Lääne-Virumaal käivitatud Kohaliku Info Keskus peab pisitasa laienemisplaane ning naudib sissesaadud hoogu ja lugejate kasvavat huvi.

Internetiaadressil www.kohalik.info leviv Kohaliku Info Keskus keskendub peamiselt Haljala, Kunda, Sõmeru ja Viru-Nigula piirkondlike uudiste ja ametlike teadete avaldamisele, kuid suurt rolli mängivad portaalis ka Eesti uudised, arvamused, sport ja kultuur.

Portaali käivitaja Kaido Veski sõnul on värske veebiajalehe eesmärgiks anda piirkondlikule informatsioonile uus mõõde ning olla lihtne, kvaliteetne ja sõbralik infoallikas.

“Me leiame hõlpsasti üles küll oma koduvalla või linna veebilehe ning saame sealt kätte suuremal või vähemal määral vajaliku informatsiooni, kuid pahatihti piirdubki see vaid oma vallaga,” sõnas Veski.

Naabrite tegemisi on tema sõnul hoolimata paljudest erinevatest võimalustest juba keerulisem jälgida. Aga siiski – miks?

“Aga miks mitte paigutada kaardile üks uus mätas, mille otsast ümbruskonnas toimuval silma peal hoida?”

Lehe tulevikuplaanide hulka kuulub ka soov anda oma pisike panus kogemuste ja ideede priilt levimisele – oma rubriigid on reserveeritud nii põnevatele ideedele kui ka väärt nõuannetele.

Loe edasi: Ranna-Viru kohalikud said info tarbeks oma portaali

Kapa stuudiumis esineb akadeemik Enn Tõugu

Pühapäeval, 12. veebruaril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarja Kapa stuudium kevadsemester. Loenguga „Kuidas kasutavad teadmisi inimesed ja arvutid“ esineb akadeemik ja informaaatika
valdkonna visionäär Enn Tõugu.

Loenguteemat tutvustades ütles akadeemik, et Eesti ühiskonna sõltuvus internetist ja seal toimuvatest protsessidest ehk n-n küberruumist on suurem kui mistahes teisel riigil.

„Ei kodanikud ega ettevõtted saa Eestis tegutseda enam ilma interneti toeta: üle 98 protsendi kõigist pangaoperatsioonidest tehakse meil elektroonselt,” ütles Enn Tõugu. Interneti kaudu täidetakse enamik maksudeklaratsioone, kasutatakse avalikke teenuseid, saadakse infot, peetakse sidet, allkirjastatakse dokumente, osaletakse valimistel.“

Loengus püüab Enn Tõugu heita pilku tulevikku ja ära arvata, milliseks kujuneb inimese ja arvuti vahekord mõnekümne aasta pärast.

Enn Tõugu on teaduste akadeemia liige alates 1981. aastast, tema uurimistöö peasuunad on juhtimis- ja projekteerimissüsteemide tarkvara; programmide automaatne süntees; deklaratiivsed keeled; tehisintellekt jm. Alates
2000. aastast on Enn Tõugu Eesti kõrgema kommertskooli professor ja alates 2005. aastast Küberneetika Instituudi juhtivteadur.

Loeng on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Algab rahvusvaheline metsandusviktoriin
“Noored Euroopa metsades”

Tänasest avatakse registreerimine metsanduslikule viktoriinile “Noored Euroopa metsades”, mille eesmärgiks on suurendada õpilaste teadmisi Euroopa metsadest, metsandusest ja looduskaitsest.

Teist aastat toimuv kahest voorust koosnev võistlus viiakse ka sel aastal läbi 11s Euroopa riigis. Kui 2010. ja 2011. aastal oli osalejaid üle 9000, siis sel aastal loodetakse 10 000 piir ületada. Osalema oodatakse 13-19aastaseid õpilasi kahe- või kolmeliikmelistes võistkondades. Õppematerjalid tutvustavad noortele 19 Euroopa riigi metsakorraldust, ökosüsteeme, peamisi liike, jahindust ja looduskaitse olemust.

Võistlus toimub kahes voorus. Eesti voorus saavad osaleda kõik koolid, kes registreerivad võistkonnad hiljemalt 23. märtsiks metsainfo.ee kodulehel. Võistkondade arv kooli kohta ei ole piiratud. 50 küsimusest koosnev viktoriin toimub 4. aprillil. Eesti voorus parima tulemuse saanud võistkond pääseb “Noored Euroopa metsades” finaali, kus osalevad kokku 11 riigi noored. Võistluse võitja selgitatakse välja viktoriini ja oma riigi metsandust tutvustava ettekande alusel. Rahvusvaheline finaal toimub 26. – 27. septembrini Sagadis.

Info, õppematerjalid, registreerimislehe ja täpsemad reeglid leiate siit<http://www.metsainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1304&Itemid=232>.

Lisainfo: Kristi Teppo, Eesti Metsaseltsi “Noored Euroopa metsades” projektijuht, e-post: kristi.teppo@metsaselts.ee

Põllumajandusmuuseum uurib maakinokülastajaid

Eesti põllumajandusmuuseum kutsub Nõukogude ajal maakinosid külastanud inimesi kirja panema oma mälestusi maakinovõrgu tegevuse kohta.

Küsimused on mõeldud kirjutamisel pidepunktideks, oodatud on ka vabas vormis kirjutised. Võimalikud on ka intervjuud.

  • Kus näidati filme ja kui kaugel asus see koht Teie kodust?
  • Kui tihti seal filme näidati ja kui sageli vaatasite Teie?
  • Milliseid üritusi toimus enne või pärast kinoseansse (tantsuõhtud, loengud, pallimängud jne)? Kui olulised need inimestele kinoga võrreldes olid?
  • Milliseid teisi võimalusi kokkusaamiseks leidus ümbruskonnas?
  • Kust saite informatsiooni filmide näitamise kohta?
  • Kas rahvas sai filmide valikul ise osaleda?
  • Millised mängufilmid inimestele kõige rohkem meeldisid? Nimetage kõige enam meeldejäänud filmid.
  • Mida mäletate kinomehhaanikutest, kinovõrgu ühiskondlikest organisaatoritest?
  • Millistel kellaaegadel toimusid seansid? Kas neid toimus ka hommikuti?
  • Kas korraldati temaatilisi linastusi või festivale? Milliseid?
  • Milliseid populaarteaduslikke ja harivaid filme näidati? Kas neid näidati ainult enne mängufilme või oli neist ka eraldi programme?
  • Mida mäletate põllumajandusteemaliste filmide kohta? Kas majandid tellisid neid eraldi esitusteks? Kas neist oli kasu?
  • Kas Teie piirkonnas tegutses valgusleht (käsitsi filmilindile kirjutatud teateleht, mida esitati enne filmiseanssi ekraanil)? Millist informatsiooni see vahendas?
  • Kuidas kinovõrk ja kinoskäimine aja jooksul muutusid? Mis muutus, kui hakkas levima televisioon?

Oodatud on ka fotod, kinopiletid, plakatid jne.
Vastused palutakse saata hiljemalt 1. septembriks 2012. a. aadressil Eesti Põllumajandusmuuseum, Pargi 4, Ülenurme vald, 61714 Tartumaa või kaarel.vissel@epm.ee .

Kogumise tulemused tehakse teatavaks 22. novembril, kui Eesti põllumajandusmuuseumis toimub maakinoõhtu, kuhu
kõik on oodatud. Esitatakse filmiprogramm Nõukogude põllumajandusteemalistest filmidest ja avatakse näitus. Linastub film „Ideaalmaastik” (1981).

Eesti-Vene põllumajandusalane koostöö
saab hoogu juurde

Eesti-Vene põllumajandusalane konsultatiivrühm on sel nädalal visiidil Moskvas, et seada sihte koostööks kaubanduse ja teaduse-arenduse alal.

“Kootöögrupi kohtumise peamine eesmärk on asjalike töiste sidemete tugevdamine mõlemale poolele huvi pakkuvates valdkondades,” ütles Eesti delegatsiooni juht Ruve Šank.

Šanki sõnul lepiti kohtumistel Vene Föderatsiooni põllumajandusministeeriumi ametnikega kokku jätkata head koostööd veterinaar-, fütosanitaar- ja toidukontrolli valdkonnas. Arutluse all oli ka koostöö arendamine taimekasvatuse, tõuaretuse ja piima tootearenduse vallas. „Muuhulgas lubas Venemaa toetada Eesti initsiatiivi kogu Euroopat hõlmava rukkiprojekti arendamisel. Eesti pool tegi omakorda ettepaneku korraldada kahepoolne ühistegevust käsitlev seminar Eestis,” selgitas Šank.

Lisaks kohtumistele Vene Föderatsiooni põllumajandusministeeriumi ametnikega külastatakse tõuaretuse ja loomakasvatuse näitust AgroFerma 2012.

Eesti ja Venemaa põllumajandusministrid allkirjastasid eelmisel aastal ühisavalduse, mille tulemusena moodustati riikide vahel konsultatiivrühm, kes koordineerib vastastikku kasulikku koostööd ja aitab kaasa majandus-, kaubandus- ja teaduslik-tehniliste sidemete aktiviseerimisele põllumajanduse ja toiduainetetööstuse vallas. Antud visiidi puhul on tegemist esimese pooltevahelise töökohtumisega.

Eesti konsultatiivrühma kuuluvad lisaks Ruve Šankile põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja asetäitja Ene Maadvere, välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna peaspetsialist Galina Jevgrafova, Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel ning Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse liige Peeter Padrik.

Järgmine konsultatiivrühma kohtumine toimub oktoobris Eestis ja sinna on plaanis kaasata ka tootjaorganisatsioonide esindajaid.

Kuressaare Ametikool ootab vilistlasi kooli juubelile

Tänavu 90. sünnipäeva tähistav Kuressaare Ametikool kutsub oma vilistlasi ning endisi töötajaid vilistlaste kokkutulekule Kuressaares, 25. augustil 2012.

Kokkutuleku esialgne kava
Kell 11 – osalejate registreerimine kooli õppehoone fuajees (Kuressaare, Kohtu 22); külastamiseks on avatud õppebaasid linna ja Upa õppekompleksides; avatud on kooli kohvik ja restoran, osta saab sooja sööki.
Kell 12 – bussid sõidavad Kudjape kalmistule õpetajate kalme ning Upa õppekompleksi külastama.
Kell 17 – algab kontsertaktus Kuressaare Spordikeskuses, Vallimaa 16a.
Kell 18 – pakutakse tervitusjooki kooli hoovis, algab vilistlaspidu kooli saalis K4 ning restoranis.

Osta saab õpilastöid ning kooli meeneid, vaadata albumeid vanade piltidega ning koolis tehtud videofilme, tulemas on ka üllatused!

Osalejate registreerimine vilistlaste kokkutulekule on alanud. Seda saab teha  kooli infosekretäri telefonil +372 452 4600 või e-mailil info@ametikool.ee. Registreerimisel palub kool lisaks oma nimele teada anda lõpetamise aasta ja telefoninumbri.

 

Tulemas on rahvusvaheline turismimess TOUREST 2012

Reedel, 17. veebruaril 2012 kell 12 avab välisminister Urmas Paet Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses rahvusvahelise turismimessi TOUREST 2012. Baltimaade vanim ja suurim turismimess TOUREST toimub nüüdseks juba 21. korda. Kui esimesel rahvusvahelisel turismimessil TOUREST 1.-3.11.1991 Tallinnas osales 82 eksponenti 8-st riigist, siis tänavusel TOURESTil on ligikaudu 450 eksponenti, kes esindavad 25 riiki: Araabia Ühendemiraadid (Dubai), Austria, Eesti, Gruusia, Hispaania, Iisrael, Indoneesia, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Mauritius, Namiibia, Poola, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Tai, Tshehhi, Tuneesia, Türgi, Valgevene.

Messi külastama ootame üle 20 tuhande külastaja.

Peahallis on eripakkumistega väljas kõik Eesti suured reisikorraldajad, kõik laevafirmad, mitmed lennu- ja bussifirmad, paljud reisibürood, spaad, muuseumid jpt. Puhka Eestis hallis tutvustavad kõik Eesti maakonnad koos ettevõtjatega oma piirkonna eripära, kultuuriüritusi ja turismitooteid. Lastehallis ootab lapsi tore lasteprogramm.

TOUREST pakub külastajatele ka huvitavat interaktiivset melelahutusprogrammi. Pealaval ootavad külastajat traditsioonilised oksjonid ja mängud eksponentide auhindadele ning kirev kultuuriprogramm. Hulgaliselt mänge, loosimisi ja etteasteid toimub ka Puhka Eestis hallis ja eksponentide boksides. Lapsi ootab laupäeval ja pühapäeval Lastehallis taas oma tegemistega Pipi. Turismiasjalistele on kaasalöömiseks erialaprogramm.

Täpsem info kodulehelt.

Kohtumiseni messil TOUREST 2012!

Aruküla käsitöökojas leiab igal kolmapäeval aset maaliring

Kes ja kuidas
Tegemist on teraapilise maalimisega, pole vaja eelnevat kogemust ning mingisuguseid erilisi tehnikaid samuti ei õpetata. Kasutatakse akvarelle, tehniliselt toimub värvide paberile kandmine, nende tunnetama õppimine. Õpitakse tundma värvide mõju endale ja ka üldisemalt.

Aeg ja koht
Kolmapäeviti, seekord 8. veebruaril 2012 algusega kell 18, Aruküla mõisas Raasiku vallas.

Eelregistreerimine
Jane tel +372 516 7902 või e-postil janetiidelepp@gmail.com.

Uuri teiste töötubade kohta kodulehelt!

Avati Otepää-Kuutsemäe mootorsaanirada

Otepää-Kuutsemäe avalik mootorsaanirada on avatud. Tegemist on Eesti seni ainukese avaliku, märgistatud mootorsaanirajaga.

Rada algab Tehvandilt Tartu maratoni raja stardisirge lõpus olevast autoparklast, kulgeb Väikesele Munamäele Pühajärvele ja sealt edasi Kuutsemäele, raja pikkuseks on 18 km. Rada on kahesuunaline ja seal kehtib parempoolne liiklus ning parema käe reegel. Rajal sõitmine toimub kasutaja omal vastutusel. Pühajärvel on rada tähistatud jäässe torgatud okstega, rajamärgistust tuleb ka jälgida. Raja hooldusega tegeleb Rajameistrite Selts, sõitmiseks tuleb soetada saanile kleebis-märgis, müügil Nuustaku Pubis ja Kuutsemäel Saanikuuris.

„Mootorkelguga on lubatud liikuda ainult selleks ettenähtud rajal,“ sõnas Otepää vallavanem Andres Visnapuu. „Oleme loonud mootorkelguhuvilistele võimaluse sõita nii, et ei oleks häiritud ei loodus ega ka teised inimesed.“

Raja läbi sõitnud Tristar111 korraldaja Ain-Alar Juhanson sõnas, et rada oli tema jaoks heaks üllatuseks. „Eeldasin, et avalik rada pole nii huvitav, kuid rada pakkus huvi ja pinget – oli nii kiiremaid kui ka aeglasemaid lõike,“ ütles Ain-Alar Juhanson.

Mootorkelgurajal on keelatud liigelda mootorrattaga ja neljarattaliste sõidukitega (sh ATV).

Saanijuht peab jälgima kõiki hoiatavaid märke, kuna rada kulgeb üle maanteede ning ka suusaradade. Samal ajal on aga Otepää vallas keelatud mootorsaaniga sõitmine mujal, kui avalikul rajal. Mootorsaani juhil peab olema mootorsõiduki juhtimise õigus, kindlasti ei tohi mootorsaani juhtida ei alkoholi -ega narkojoobes. Mootorkelkude üle teostab kontrolli politsei.

Sõitmise lisavõimaluste kohta info Kuutsemäe Mootorkelkude Rendikeskusest ja Paap Kõlari Safarikeskusest.

Veel fotosid raja avamisest! (Monika Otrokova)

Läheneb kalapüügivõistlus Võrtsjärve Karikas 2012

Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi kutsub kõiki kalapüügihuvilisi laupäeval, 11. veebruaril Limnoloogiakeskuse juurde Võrtsjärve jääle võistu kala püüdma – toimub kalapüügivõistlus Võrtsjärve Karikas 2012.

Korraldajate teatel on tegemist juba neljandat korda toimuva üritusega, mille eesmärgiks on populariseerida kalastamist kui virgestavat tegevust värskes õhus ning soodustada kalastajatevahelist suhtlemist. Tänu heale koostööle Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskusega on sel üritusel ka hariv eesmärk: võistlusjärgselt on võimalik tutvuda järvemuuseumi ekspositsiooniga ning samas toimub ka kalateadlase Teet Krause loeng Eesti väikejärvede kalastiku olukorrast.

Kalapüügivõistluse reglemendi järgi võisteldakse kolmes individuaalklassis: noorte ehk kuni 16-aastaste; naiste ja meeste arvestuses. Kõigil võistlejatel on võimalus koonduda ka kuni neljaliikmelisteks võistkondadeks, kes siis samuti omavahel mõõtu võtavad. Registreerimine kohapeal algab kell 9.30 ning püügiaeg on kella 11–14.

Võistluspüük toimub selleks ettenähtud akvatooriumis. Püügivahendiks on taliõng, mis võib olla varustatud kas kirptirguga või tirgu ehk siis talipüügiks mõeldud landiga. Kalameeste keeles on esimene niinimetatud marmõssiõng ja teine sikuõng, öeldakse pressiteates. Söötadena võib kasutada traditsioonilisi talikalastamisel kasutatavaid naturaalseid söötasid: usse, tõuke, vastseid.

Võitjad selgitatakse välja saakide kaalumise teel ning autasustatakse karikate või medalitega ja meenetega. Lisaks loositakse kõigi osalejate vahel välja rohkesti loosiauhindu.

Arusaamatuste vältimiseks paluvad korraldajad enne võistlust kindlasti tutvuda täieliku võistlusjuhendiga Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi kodulehel www.kalastusinfo.ee.

Kõik osalejad võivad teha ka ühe pisikese heateo Elistvere loomapargi heaks, kui annetavad oma päevasaagi loomapargi asukate toidulaua rikastamiseks. Kalastusklubi liikmed koguvad püütud kalad kokku ning toimetavad loomadele-lindudele maiustamiseks.

Vinnis toimus võõrkeelte nädal

Jaanuari lõpu ja veebruari alguse külmad koolipäevad möödusid Vinni-Pajusti Gümnaasiumis (VPG) võõrkeelte nädala tähe all.

30. jaanuarist kuni 3. veebruarini pöörati VPG-s rohkem tähelepanu koolis õpetavatele võõrkeeltele – saksa, inglise ja vene keelele. Erinevatel koolipäevadel kõlas kooliraadios vene-, saksa või inglise keelne muusika, väljas oli näitus võõrkeelsetest raamatutest ning tuntumate võõrautorite tutvustused. Õpiti võõrkeelseid luuletusi, üheskoos vaadati erinevaid multikaid. Ka koolitoit püüdis järgida vastavat päevade temaatikat – söödi nii wursti kui barankasid.

Manno Maasikas
VPG erikorrespondent

Fotonäitus Šveitsist tõstab fookusesse migratsiooniteema

Neljapäeval, 9. veebruaril kell 17 avatakse VI korruse trepigaleriis fotonäitus “La Suisse plurielle ehk Šveits ja migratsioon”.

Šveitsi mitmekesisus peegeldub arvukates ja eripalgelistes rahvusgruppides. Maa ajalugu on ühtlasi migratsiooni ajalugu. Välismaalased moodustavad Šveitsi elanikkonnast 20,7%. Kõige rohkem elab seal itaallasi, järgnevad teised Lõuna-Euroopa rahvad. Tänapäeval tuleb kõige enam uusasunikke Saksamaalt. Sisserännanud rikastavad ning tänu neile on tänapäeva Šveits moodne ja maailmale avatud maa Euroopa südames.

Fotonäitus «La Suisse plurielle» otsib migratsiooni jälgi kolmes linnas – Bernis, Lausanne´is ja Luganos, kusjuures peatähelepanu on lastel. Fotograafid Ursula Markus, Edouard Rieben ja Pierre-Antoine Grisoni jälgisid 30 päeva jooksul kohalike ja sisserännanute kooselu kolmes linnaosas – Molino Nuovos (Lugano), Lorraine´is (Bern) ja Maupas’s (Lausanne). Nii valmis seeria, mis annab elu edasi nii autentselt kui võimalik.

Näituse vahendas Eestisse Sveitsi Suursaatkond Helsingis.

Austria, Saksa ja Sveitsi saalis saab näha ka kogusid tutvustavat näitust “Kultuuride mitmekesisus ja multikultuurne kirjandus Austrias, Saksamaal ja Sveitsis”.

TLÜ Studia Generlia avalik loeng: kuidas lugeda loodust?

Tallinna Ülikooli teadusaasta saadik ning Ökoloogia Instituudi vanemteadur Mihkel Kangur peab neljapäeval, 9. veebruaril algusega kell 14 Studia Generalia avaliku loengu paleograafiast kui tööriistast looduse mälestuste uurimiseks. Loeng toimub Tallinna Ülikooli senati saalis (Uus-Sadama 5, Mare hoone, ruum M-648).

„Veebruari tähistatakse üle-eestilisel teadusaastal maateaduste kuuna, sellest tulenevalt kõnelen oma loengus valdkonnast, millega Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudis on tegeletud juba mitmeid aastaid. Paleogeograafia on pea sama lai mõiste nagu geograafiagi, eesliides „paleo” näitab aga, et loeng keskendub peamiselt ajajärkudele, mille kohta meil puuduvad kirjalikud arhiivimaterjalid, kuid mille jooksul toimunud protsessid mõjutavad meid tänini,” tutvustab oma loengu temaatikat Mihkel Kangur ise.

„Kõik loodusnähtused ja protsessid, sh ka inimtegevus, on omavahel sedavõrd tihedalt seotud, et nende lahterdamine või kitsaste piiride etteseadmine viib paratamatult lihtsustamiseni ja naiivsete ettekujutuste tekkimiseni. Samas on lihtsustamine ja protsesside erinevate järkude eristamine sageli vajalik, kuna see võimaldab protsessidest endist paremini aru saada. Geograafia on oma algsest tähendusest ehk Maa kirjeldamisest arenenud omamoodi interdistsiplinaarseks superteaduseks, mis kirjeldab Maal toimuvaid kompleksseid protsesse ajas ja ruumis ning üritab leida seoseid erinevate fenomenide vahel. Mõningatest saavutustest ja  tähelepanekutest oma Studia Generalia ettekandes juttu teengi,” jätkab Kangur.

Mihkel Kangur on hariduselt geoökoloog ning tema uurimissuunad on seotud paleogeograafilise informatsiooni kujunemise teooriaga. Kangur on alates 2005. aastast Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi direktor, 2010. aastal valiti ta ka Eesti Geograafia Seltsi presidendiks.

Studia Generalia on avalike loengute sari, mis koosneb Tallinna Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja ülikooli külalislektorite avalikest loengutest. Igal inimesel, kes ülikooli ustest sisse astub, on võimalik autoriteetsete mõtlejate eestvedamisel ühiskonda puudutavatel aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. Avalikud loengud toimuvad üks kuni kaks korda kuus neljapäeviti. Loengutesse kuulama ja diskuteerima on oodatud kõik huvilised nii Tallinna Ülikoolist kui ka väljastpoolt. Juba toimunud loenguid on võimalik vaadata Tallinna Virtuaalses Ülikoolis.

Tallinna Ülikooli Studia Generalia sari on üle-eestilise Teadusaasta sündmus. Teadusaasta kohta saab lisainfot aadressilt  ww.tlu.ee/teadusaasta või http://www.miks.ee/.

Sellel pühapäeval saab alguse uus Tartu Maratoni traditsioon

Pühapäeval, 12. veebruaril antakse Otepääl kell 9 stardipauk uuele Klubi Tartu Maraton loodud võistkondlikule suusasõidule – 1. Tartu Teatemaratonile.

Teatemaratoni näol on tegemist Eestis esmakordselt korraldatava neljaliikmeliste võistkondade suusasõiduga, kus igal  meeskonnaliikmel tuleb läbida üks etapp 63 km pikkusest kogudistantsist. Analoogselt Tartu Maratoni põhisõiduga kulgeb ka  teatevõistluse rada marsruudil Otepää-Matu-Ande-Kuutse-Palu-Hellenurme-Elva. Kõik neli etappi on erinevate raskusastmetega ning pikkusega vahemikus 12-20 km.

Üks võistluse ellukutsujatest, Madis Lepajõe, kes on osalenud 2004. aastal 1. Vasaloppeti Teatemaratonil, sõnab, et ühise seltskonnaga rajale minnes saab kogeda tugevat meeskonnavaimu ning positiivset emotsionaalset laengut: „Teatevõistlus on võimalus teha midagi vahvat ja meeleolukat ning tegemist ei pea ilmtingimata olema võistlusega, maraton on siiski rõõm.“41. Tartu Maratoni võistluste direktor Indrek Kelk on kindel, et antud üritusest saab traditsioon, mis iga-aastase Tartu Maratoniga kaasas hakkab käima. “Teatemaraton on vahva võimalus kõikidele kollektiividele, sõpruskondadele ning peredele ühiselt suusad alla panna ning meeskondlikult suusavõistlusel osaleda. Öeldakse, et jagatud rõõm on topelt rõõm, Tartu Teatemaraton on selle tõestuseks.“

7. veebruari seisuga on 1. Tartu Teatemaratoni starti tulemas üle 60 vahva meeskonna. Interneti teel registreerimine kestab kuni 10.02.2012 kell 17.00, Klubi Tartu Maraton büroos kuni 11.02.2012 kell 17.00.

Maratonirõõmu ning elamusi saab koguda ka veel samal päeval toimuval Avatud Raja sõidul, Tervis Plussi 11. Tartu Maratoni Naistesõidul ning täpselt nädal hiljem, 19. veebruaril Tartu Maratoni põhipäeval. Päev enne, 18. veebruaril toimuvad Tartus Tähtvere spordipargis 41. Tartu Maratoni tasuta lastesõidud.

19. veebruaril on ka kõikidel tubastel maratonifännidel võimalus suusatajatele kaasa elada – kell 8.30 algab ETV-s maratoni  otseülekanne ja õhtul kell 19.45 võetakse 41. Tartu Maraton kokku ETV2 erisaates. Rohkem infot Teatemaratoni ning teiste Tartu Maratoni ürituste kohta leiab aadressilt http://www.tartumaraton.ee.

Küsimused 12.02 päeva kohta palume saata e-postile press@tartumaraton.ee.

Tantsuõhtu Luunjas

Sel laupäeval, 11. veebruaril 2012 algusega kell 19 on kõik tantsuhuvilised oodatud Luunja Kultuurimajja tantsima.

Toimub:
XXXVI Emajõe Talimängude 2012 Luunja Spordipidu
Esineb: Nancy
Vaheaegadel tantsumuusika ja rahvalikud seltskonnatantsud!
DJ Oma Poiss (Eesti disko)

Pilet:
Talimängudel osalenutele TASUTA
Täispilet 4 €
Üliõplased ja pensionärid 2 €

Info tel 515 2776 ja 5331 0902
http://www.kultuurimaja.luunja.ee/

Sänna kirjandusklubis räägitakse “Hundist toas”

Laupäeval algusega kell 14  toimub Võrumaal Sänna raamatukogus loova kirjutamise õpituba “Hunt uksel”. Juhendavad Dharmachari Sarvamitra (Soome-Itaalia) ja Marika Mark (Tartu). Õpitoa soovituslik osalustasu on 2-3 eurot; õpilastele tasuta. Õpituba toimub eesti keeles.

Õpitoas tehakse kergemaid loova kirjutamise harjutusi, õpituba on sobilik igas vanuses inimesele. Gümnaasiumiõpilastele hea võimalus enne kirjandit oma loovus jooksma panna.

“Hunt uksel” kirjutamisharjutused on loodud selleks, et tuua kujutlusvõime vabadus inimese igapäevaellu. Kujutlusvõimerikkuse ja igapäevaelu ühildamine võib ravida ja jõudu anda, värskendada armastust elu vastu ja tuua muutusterohkeid taipamisi ellu ja inimsuhetesse.

Õpitoas on tähtsal kohal sõprustunde ja usalduse loomine. Tavaliselt areneb “Hunt uksel” sessioonidel kiiresti vaba suhtlemist toetav õhkkond. Selline õhustik annab osalejatele julgust proovida erinevaid väljendusviise ja avaldada vabalt enda mõtteid, ilma et peaks kartma hukkamõistu või kohatut kriitikat.

Sarvamitra eestvedamisel on sarnaseid õpitubasid toimunud Eestis ja Soomes 2002. aastast alates.

Marika Mark on Tartus Jaan Poska Gümnaasiumis eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning tegutsenud kirjutamisõpetajana juba aastaid.

Loova kirjutamise õpitoas osalemiseks ei ole vaja eelnevat kogemust ja kirjutada võib endale meelepärases keeles. Võta kaasa vihik (kaustik, märkmik) ja kirjutamisvahend. Kuna kohtade arv on piiratud, siis palume ennast eelnevalt registreerida: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 555 88 929 (Kadi)


Keskkonnaajakirjanikud keskendusid jaanuaris plastikule ja külmale

Eelmise aasta alguses kirjutasin siin välisuudiste rubriigis ühest Itaalia radikaalsest keskkonda säästvast ettevõtmisest. Nimelt keelati aasta tagasi Itaalia poodides ja supermarketites kilekottide kasutamine, kilekotid asendati biolagunevast plastikust, paberist ja riidest kottidega. Populaarne shoppajate sihtkoht Itaalia oli seega esimene riik terves Euroopas, kus selline julge samm ette võeti.

Tänavu jaanuarikuus kirjutas aga ajaleht “The Guardian”, et Põhja-Iirimaa keskkonnaminister teatas otsusest võtta alates 2013ndast aastast piirkonnas kasutusele viipennine ehk kuue eurosendine kilekotimaks. Põhja-Iirimaa on Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi piirkond Iirimaa saare kirdeosas, kus elab 1,8 miljonit inimest. Põhja-Iiri keskkonnaminister Alex Attwoodi sõnutsi tarvitab praegu nende rahvastik umbes 160 miljonit kilekotti aastas.
2014nda aasta aprilliks plaanitakse kilekotimaksu kahekordistada ehk tõsta see 10 pennini, mis eurorahas tähendab 12 sendini. “Tahame näidata, et Põhja-Iirimaa on huvitatud puhtast ja rohelisest poliitikast ning üks viis selleks on vähendada iga-aastast kasutatud kilekottide hulka”  kommenteeris Attwood.
“Pole kahtlust, et kilekotid on keskkonnale koormaks,” lausus keskkonnaminister ja lisas, et teiste riikide kogemused on näidanud seda, et kilekotimaks on lihtne ja tõhus viis kilekottide tarbimise vähendamiseks. Loe edasi: Keskkonnaajakirjanikud keskendusid jaanuaris plastikule ja külmale

Võrokesed, setod, kihnlased ja mulgid tunnustavad ühiselt oma keele ja meele hoidjaid

Võrukeelne aabits

Alates käesolevast aastast annavad Võru Instituut, Seto Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut ja Kihnu Kultuuriruum koos Võru, Põlva, Valga, Viljandi ja Pärnu maavalitsustega omakultuuri hoidmise auhinda. Sellega tunnustatakse oma piirkonna haridus- ja kultuuriasutusi ning -seltse, kes hoiavad paigapealset põlist keelt ja kultuuri au sees.

Võromaal, Setomaal ja Kihnus kuulutatakse auhinna saajad välja ja auhinnad antakse üle emakeelepäeval, 14. märtsil paikkondlikel pidulikel ettevõtmistel. Mulgid teevad konkursi tingimused teatavaks märtsis ja auhind antakse üle 09. juunil Tõrvas, teisel mulkide laulu- ja tantsupeol.
Auhinnaks on tänukiri ja meene, mida iseloomustavad vastava kultuuriruumi ilu ja omapära. Vanal Võromaal kannab see auhind nime Hindätiidmise Avvuhind, Setomaal Kimmäs Seto, Mulgimaal ”Mulgimaa uhkus” ja Kihnus on see Theodor Saare nimeline pärimuspreemia.
Auhinna väljaandmisel vaetakse nii kirjalike esildiste kui paigapealse külastuse käigus, kuidas ühe või teise kultuurikillu identiteeti ja enesest lugupidamist välja näidatakse; kuidas identiteedi ja enesest lugupidamisega väljaspool kodu silma jäädakse ja kuidas identiteeti ja enesest lugupidamist noortele edasi antakse.
Auhinna kandidaate võivad esitada nii eraisikud kui asutused-organisatsioonid. Auhinna soovija võib ka ise ennast välja pakkuda. Vormikohane kirjalik ettepanek tuleb saata vastava kultuuriinstitustiooni (Võru, Seto ja Kihnu Kultuuriruum) aadressile 20. veebruariks. Mulgi Kultuuri Instituut ootab kandidaatide ettepanekuid 30. aprillini.

Teadus- ja arendusasutus Võru Instituut loodi 1995. aastal, MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut 1996. aastal,  SA Kihnu Kultuuriruum alustas tööd 2002. aastal ja SA Seto Instituut 2009. aastal. Kõigi nende asutuste eesmärk on oma põlise ja ainulaadse keele ning kultuuri hoidmine ning arendamine tulevaste põlvede heaks.

Sõbrapäeva saab pidada ka räätsadel

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus korraldab pühapäev keskpäeval Vellavere metsades sõbrapäevamatka räätsadega.

Korraldajad lubavad mõnusat sõbraseltskonda,  kuuma teed talvise lõkke ääres,  veidi seiklust ja mängulusti, killuke salapära, mõnusat ja rahulikku matkatempot

Täiskasvanutel eja suurematele lastele mõeldud räätsadega toetab matka Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus

Osalemiseks palutakse saata meil gea@nvv.ee või sõnum tel. 5088359.

 

MTÜ Inkotuba andis välja põhjalikult uuendatud „Omastehooldaja käsiraamatu“

Jaanuari lõpus ilmus põhjalikult uuendatud “Omastehooldaja käsiraamatu”  kordustrükk. Raamat on tasuta praktiline abivahend mitte ainult lähedase  kodus hooldajale, vaid ka kõigile meditsiini- või sotsiaaltöö  spetsialistidele, kes oma igapäevatöös omastehooldajatega kokku
puutuvad. Raamatu andis koostöös Eesti Haigekassaga välja MTÜ Inkotuba.

Omastehooldajad hoolitsevad kodus oma lähedaste eest, kes raskema või  kergema haiguse tõttu enam ise endaga hakkama ei saa. “Omastehooldajaid  motiveerivad armastus ning kohuse­- ja kaastunne – kes veel, kui mitte  oma pere ei peaks kandma hoolt nende eest, kes üksi toime ei tule,”  ütles MTÜ Inkotuba tegevjuht Eha Topolev. “Sageli ei oska või ei jõua  omastehooldajad otsida oma probleemidele abi väljastpoolt ning kahjuks  ei ole harvad ka juhtumid, kus sotsiaalabisüsteem neile oma abikäe ulatamata jätab.”

“Omastehooldaja käsiraamat” aitab neid vajakajäämisi leevendada. Raamat jagab praktilisi teadmisi ja näpunäiteid sellest, kuidas hooldamisega
paremini hakkama saada: kuidas mõista hooldatavat, saada aru tema seisundist ja vajadustest, osata teda aidata. Lisaks leiab raamatust
pisut nõu ka hooldaja iseendale, kuna ka tema vajab väga tuge, et mitte väsida või läbi põleda. Käsiraamatu täiendatud kordustrükki lisandusid
raamatu sihtgrupi ettepanekul ka mitmed uued teemad.

Esimese „Omastehooldaja käsiraamatu“ andis Inkotuba välja juba aastal 2003, järgmisel aastal ilmus kordustrükk ning aastal 2008 venekeelne
omastehooldaja käsiraamat.

Uuendatud käsiraamatu tiraaž on 15 000 eksemplari, millest 10 000 saadetakse välja tervishoiuasutusele ja kohalike omavalitsuste
sotsiaalosakondadele üle Eesti. Lisaks jagatakse raamatuid Inkotoa piirkondlikes osakondades Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus, Narvas,
Kohtla-Järvel, Rakveres, Kuressaares, Paides, Haapsalus ja Võrus. “Omastehooldaja käsiraamat” on tasuta väljaanne. Veebis lehitsetava ja
allalaetava versiooni käsiraamatust leiab Inkotoa kodulehelt:
http://www.kuivaks.ee/index.php?page=161&

2011. aasta novembris jagati eelinfot raamatu täiendatud trüki kohta Inkotoa 10. tegevusaasta juubeli puhul Tallinnas toimunud perearstide ja
-õdede konverentsil. 28. veebruaril toimub Tartus omastehooldajatele ja sotsiaaltöötajatele suunatud infopäev, kus raamatut tutvustatakse.

Lähem info “Omastehooldaja käsiraamatu” kohta: MTÜ Inkotuba projektijuht Pirjo Vaarmaa, pirjo@inkotuba.ee

Tantsutöötoad Otepääl

Otepää Avatud Noortekeskus kutsub aktiivseid noori tantsutöötubadesse 9. veebruaril kell 15.00 Otepää Kultuurikeskusesse. Üheskoos õpitakse Girlie hiphop/show ja House’i tantsustiile.

Otepää ANK juhataja Kadri Orav sõnas, et treeneriks on Kadi Eenmaa “Cerise” tantsutrupist. Kadi Eenmaa on tegelenud tantsimisega maast madalast peale ning viljelenud erinevaid tänavatantsu stiile: Girlie Hiphop, house, hiphop, popping, locking, break, reggae. Ta on palju esinenud ja osalenud erinevates tantsuprojektides nii Eestis kui ka välismaal.

„Kuna noored soovisid tutvuda ka selliste tantsustiilidega, mida meil pole võimalik õppida, siis siit ka idee korraldada tantsutöötube,“ rääkis Kadri
Orav. “Tantsutöötube soovime kindlasti ka edaspidi teha kui selleks rahalisi võimalusi leiame, antud üritus saab teoks tänu Eesti Kultuurkapitali
Valgamaa Ekspertgrupile.“

Girlie hiphop/ show- on kombineeritud stiil girlie hiphopist , kus segunevad urbanlikud rütmid ning hiphop tantsutehnika, burlesquleliku lähenemise ning jazziliku sensuaalsusega.

House’i tantsustiil on kõigepealt kontroll keha ja energia üle, mida tantsimisel kas hoitakse kinni või lastakse plahvatusliku lainena välja. See
on tants, kus samal ajal töötab terve keha ja kasutatakse ka täies mahus tantsupõrandat.
House trennis tegeletakse selle tantsu põhisammude ja nende variatsioonide harjutamisega (basic), house’i muusika ja liikumise tunnetuse arusaamisega.
Osavõtutasu 1 €. Kõik on oodatud tantsima!