5500 piparkoogist loodud teos valmis spetsiaalselt viimaseks Piparkoogimaania näituseks. Teose mõõdud on 120 x 100 cm. Teose autorid on kunstnikud Eve Arpo ja Riin Rõõs rühmitusest You Must Relax.
Oksjon toimub osta.ee keskkonnas: http://www.osta.ee/23775193
Allikas: You Must Relax
Kuidas mõõta maakonna kultuurielu kirevust ja kultuuriasutuste panust võrukeste hindäpidämisõn? Meil on üheks alustalaks triibuseelikutes ja pasteldes folkloorikandjad, teiseks pidepunktiks keeleuurijad ja kultuuriteadlased, kolmandaks sisseostetud professionaalsed näitused, kontserdid, neljandaks kodanike initsiatiivil moodustatud filmiklubid, käsitöötared…
Kuidas võrrelda või vastandada väikese rahvamaja tantsuringile rahvarõivaste ostmist ja maakonnakeskuses toimunud rahvusvaheliste artistide ülesastumist? Kuidas võrrelda rahvaraamatukogu ja Võru Instituudi tegevusi ja tulemusi? Ma arvan, et ei saa ega tohigi. Igale saavutusele on kulunud ühevõrra ettevõtlikkust, energiat ja asjaajamist. Saab vaid kõrvutada ja leida ühisosa.
2011. aastast jääb kindlasti meelde traditsioonide säilitamine ning samal ajal nende kaasajastamine, kooskäimise- ja koostegemise soov ja rõõm sellest ning muidugi arvukalt erinevaid žanriüritusi. Nopped maakonnas toimunust olen korjanud välja kultuuriasutustest saabunud infokildudest.
Number 1 ja kõige tähtsam on inimesed ja nendega seonduv – kui üks rahvamaja sai juhataja kõrvale kunstilise juhi, siis võib aastat lugeda superkordaläinuks. Kui inimene usub endasse ja oma võimetesse ja lõpetab õpingud Kultuuriakadeemias, siis võib aastat lugeda tema enda jaoks kordaläinuks. Aga ka kogukonna jaoks, sest kui parafraseerida Oskar Lutsu, siis „kodumaa vajab väga haritud kultuuritöötajaid!“ Kindlasti on selliseid isiklikke saavutusi Võrumaa kultuuriinimestel veelgi ja ma loodan siiralt, et vähemalt kohaliku omavalitsuse tasandil on teid suudetud märgata. Loe edasi: Võrukestel oli mitmekesine kultuuriaasta
Ugala teater jagab kolleegipreemiaiad traditsiooniliselt teatri sünnipäeval. Parima lavastaja preemia sai sel aastal Tanel Ingi debüütlavastuse „Väike raha” eest.
Parimaks kujundajaks hindasid kolleegid kunstnik Jaanus Laagrikülli, kes tegi 2011 aastal kujundused lavastustele „Väike raha”, ” Kollane nool”, „Duetid” ja „Kardemoni linna röövlid”.
Parima näitlejanna preemia sai Carita Vaikjärv, kellel on rollid lavastustes “Duetid”, “Postmodernsed leibkonnad” ja «Kollane nool».
Parimaks näitlejaks hinnati kolleegide poolt Indrek Sammul, kellel rollid lavastustes “Amadeus”, “Meeste kodu” ja “Minu isa 20 aastat hiljem”.
Parim lavastust teenindav ja ettevalmistav töötaja 2011 on Ugala kunstnik-dekoraator Taimi Põlme. Parim maja ja publikut teenindav töötaja on Ugala klienditeenindaja Elvi Toom. Südamega tehtud töö preemia sai avalike suhete juht Kairi Leivo. Preemia said ka 2011 aasta jooksul enim etendusi andnud näitlejad Aarne Soro (88 etendust) ja Carita Vaikjärv (91 etendust).
2011. aastal andis Ugala teater kokku 241 etendust. Teatris käis aasta jooksul 57 250 inimest, mis on 2010 aastaga võrreldes 13 656 inimese võrra rohkem.
Homme keskpäeval toimub Kumu kunstimuuseumis neljandat korda programm KUKESAMMUD peredele. Kukk on Kumu hariduskeskuse märgilind, kes aitab jõuda tarkuse ja julguseni. KUKESAMMUD käsitleb teemade kaupa teoseid Eesti kunstiklassika varamust.
Hooaja neljandal perepäeval saavad väikesed kunstisõbrad tuttavaks uute müütiliste tegelastega ja kuulevad nende kohta tuhandeid aastaid vanu lugusid. Seekord on programmi pealkiri „HERAKLES JA LORELEI. Müütilised tegelased”.
Muuseumi väikesed ja suured külalised saavad nautida uhkeid maale Kumu klassikakorrusel saalis „Kõrge stiil”, mida lapsed kõige enam armastavad. Sealt saadud elamustega suundutakse kunstiateljeesse, kus tegeletakse loovtööga.
Kumu kunstimuuseumi pereprogrammis KUKESAMMUD toimuvad lihtsas vormis vestlused kunstist, kunstiajaloost ja põnevatest asjadest nende ümber. Oodatud on lapsed vanuses 5–11 aastat. Programm arvestab eeskätt kõige väiksemate osalejatega, kuid on põnev ka nende vanematele. Pereprogramm KUKESAMMUD toimub Kumu kunstimuuseumis iga kuu esimesel pühapäeval.
Matsalu 9. loodusfilmide festivali parimad filmid jõuavad taas Tartu Keskkonnahariduse Keskusesse kõigile kaeda. Teisipäeval, 10. jaanuaril saab näha filmi “Serengeti”. Saksamaal režissöör- operaatori Reinhard Radke käe all valminud film “Serengeti” pälvis festivali parima operaatoritöö auhinna kategoorias „Loodus“. Paljufilmitud loomaparadiisist Serengetist on tehtud tohutult häid filme, kuid veel kunagi pole seda suudetud kujutada niivõrd haaravalt ja efektselt, kui selles filmis. Eks paljuski on tulemus saavutatud tänu filmitehnika viimase sõna kasutamisele, samas on ka töö kaameraga tõeliselt meisterlik. Filmis saab kaasa elada mastaapsele iga-aastasele gnuukarjade ja ka teiste
loomade rändele vee ja toidu järel sõltuvalt looduse rütmidest.
Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis saab iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval vaadata festivali filme. Kuni kevadeni pakume
võimalust osa saada festivali filmidest ka neile, kes Lihulasse filme vaatama ei jõudnud.
Põlvamaal lõõtspilli traditsiooni taaselustanud pillimees Heino Tartes kutsub täna huvilisi taas avatud lõõtsade päevale.
Keskpäeval algav lõõtsapäev on mõeldud kõigile vanadele ja uutele pilli- ja muusikasõpradele. Lõõtsa näeb nii seest kui väljast ning loodetavasti tekitab see koguni nii suurt huvi, et ise pillimängu juurde asuda.
Lõõtsakooli kursuse lõpetanud ja nüüdki kooli juures tegev Kati Taal kirjeldab lõõtsatundi selliselt. kus õpetaja näitab ette ja õpilased pusivad järgi. “Nii kaua harjutad kui lõpuks kätte saad,” rääkis Taal. Tema arvates on Põlvamaal tõeliselt andekaid lõõtsamängijaid. “On selle sama lõõtsakursuse varalgi näiteid, kus õpilane on pilli ülikiirelt omandanud ning Heinole abiõpetajaks hakanud.”
Lõõtsaisa Tartese sõnul on lõõtsa mängimine olnud läbi aegade “meistrilt õpilasele” ning seejuures noote ei kasutata. “Mina olen ikkagi selle poolt, et seda pilli ei peaks noodi järgi mängima.”
IV avatud lõõtsade päev toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses täna kell 12-15. Muusikat teevad lõõtsapoisid Mart Kirotar ja Herbert Konnula. Üles astuvad esimene lõõtspillitüdrukute ansambel ja noorte lõõtsaansambel. Laval on ka Suured Lõõtsad (Lõuna-Eesti pillimehed, lõõtsakooli õpetajad) ja koondorkester Elurõõm.
Lisaks kõige ilusama lõõtsamuusikaga sisustatud kontserditele on huvitatuile avatud lõõtspillimängu töötuba. Kogu päeva vältel on võimalus tantsupõrandal lõõtsamuusika saatel seltskonnatantse keerutada.
Eile kogunes viiendale palvuslõunasöögile poolsada Rakvere kogukonna poliitilise, äri- ja vaimuliku elu liidrit . Varasematel
aastatel oli palvuslõunasöök üks osa Rakveres peetavatest kirikunädalatest, tänavu toimub palvuslõunasöök aga eraldiseisva sündmusena uue aasta algul.
Kokkutulnuile kõnelesid ajakirjanik ja EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse juhatuse esimees Indrek Treufeldt ning vaimulik ja eetik, Eesti Evangeelse Alliansi president Meego Remmel.
Palvuslõuna peakõneleja oli ajakirjanik Indrek Treufeldt, kes ütles oma mõtiskluses, et uskumus on seisnud, mis on pidev ja mida ei saa niisama lihtsalt nupule vajutades välja ja sisse lülitada. Indrek Treufeldt kutsus koosviibijaid mõtlema rohkem väärikusele ja asjadele, mis on olnud palju kauem ja vanemad kui meie.
Palvushommikusöökide traditsiooni tutvustas vaimulik Meego Remmel, kelle sõnul see on rahvusvaheline sündmus, mis toimub üle maailma rohkem kui 160 riigis. Remmeli sõnul peetakse Eestis palvushommikusööke alates 2001. aastast. Tänaseks on palvushommiksöökide tava levinud 12 maakonda üle Eesti.
Muusikaliste vahepaladega rikastas koosviibimist Karmeli koguduse laulja Irina Pikat, keda saatis kitarril Mattias Einstein.
Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen sirvib tänases KUKU Ilmaparandaja saates detsembrikuiseid keskkonnauudiseid laiast maailmast:
Sarnaselt Eestile räägivad teiste hulgas ka näiteks Soome uudised praegu sellest, kuivõrd eriline on tänavune soe talv. Yleisradio uudisteportaal kirjutab, et eriliselt soe on praegune talv just Lõuna-Soomes. Ja Läänemerel ei ole nii vähe jääd nähtud alates 1930ndast aastast. Detsembrikuus mõõdeti rekordiliselt palju sooja Ålandis, Kemiös, Salos ja Helsingis. Viimati oli soojemat sorti talv Lõuna-Soomes 2006ndal aastal ja Põhja-Soomes 2007ndal aastal.
Õhutemperatuurid Soome mereäärsetel aladel olid tänavu novembris ja detsembris aastakümneid mõõdetud keskmisest viie kraadi võrra soojemad. Sademeid tuli detsembrikuu jooksul Soomes rohkesti, Lõuna-Soomes ja osades Lapimaa paikades tuli kaks ja pool korda rohkem vihma, lörtsi ning lund kui keskmiselt.
Siiski on detsembris lumesadu olnud Soomes tavapärasest väiksem. Lõuna-ja Lääne-Soome on olnud peaaegu lumevaba, kuigi harilikult on neis piirkondades detsembris 5 kuni 30 cm lumikatet. Kõige sügavam lumi on tänavu mõõdetud Kirde-Soomes asuvas Puolankas.
Soome uudised kirjutavad ka sellest, et lumevaba ja pehme talv häirib metsas elavate karude talveund. Näiteks on Lappeenranta lähistel nähtud talveuinakust ärganud karu, kes tõenäoliselt otsis uut sobivat koobast. Kuna vihma on olnud Soomes palju ja lund vähe, siis usutavasti hakkavad paljud karud liikuma, et otsida kuiva koobast, kus talveund magada. Loe edasi: Maailma keskkonnauudiste keskmes oli detsembris ilm
Esmaspäeval, 9. jaanuaril algab Tallinna Ülikooli arvult kolmas rahvusvaheline talvekool Tallinn Winter School, mis toob Eestisse üle 30
osaleja 15 riigist (Austraaliast, Itaaliast, Leedust, Lätist, Kanadast,Mehhikost, Norrast, Poolast, Saksamaalt, Šveitsist, Soomest,
Suurbritanniast, Türgist, USAst ja Venemaalt).
Kõige enam osalejaid on traditsiooniliselt eesti keele ja kultuuri kursusel, kus õppetöö toimub kolmel erineval tasemel. Lisaks on võimalik õppida vene keelt ning osaleda uusmeedia töötoas. Uusmeedia kursus algab 17. jaanuaril ning osalejatele tutvustatakse interaktsiooni disaini põhitõdesid ning grupitöö tulemusena valmivad erinevate uusmeedia toodete (nt.mobiilirakenduste) prototüübid.
Lisaks õppetööle osalevad rahvusvahelised üliõpilased ka Eestit tutvustavas kultuuriprogrammis, mis sisaldab erinevaid loenguid, muuseumikülastusi ningväljasõite. Kultuuriprogrammi üheks osaks on ka 12.-13. jaanuaril toimuv kultuuridevahelise kommunikatsiooni töötuba, mis mängulise lähenemise kauduaitab arendada osalejate kultuurilist enesetunnetust.
Tallinna Ülikooli rahvusvahelise talvekooli kohta saab lisateavet veebiaadressilt http://winterschool.tlu.ee/
20. jaanuaril kell 13 toimuvad Ruusa kultuurimajas maakultuurikonverents ja mõttetalgud pealkirjaga “Rasketel aegadel on väärtustest lihtne loobuda, kuid nende taastamine ….”.
Räpina koduloo- ja aiandusmuuseumi juhataja Kersti Murumets arutleb teemal „Milleks meile kodukandi kultuuri- ja looduslugu?“ , riigikogulane Meelis Mälberg “Elu võimalikkusest maal” ning sotsiaalteadlane Aare Kasemets kõneleb „Miks ja kuidas maarahva loodushingelist pärimuskultuuri taasluua kaasaegse elu rikastuseks?“
Mõttetalgutel ärgitatakse kohaletulnuid arutlema teemadel, millised on kodukandi kultuuri- ja looduspärandi nähtused ja kuidas on need kaardistatud, mida teha, et esivanemate elukultuuripärimus ja paiga loodus hakkaks kõnelema, oleks kodukandi kutse jne.
Päevale oodatakse piirkonna koolide õpetajaid, kultuuritöötajaid, koduloohuvilisi, külaaktiviste ja kõiki teisi huvilisi.
Korraldajad paluvad osalemisest teada anda hiljemalt 18. jaanuariks Marge Trumsi tel. 5176288, ruusakultuur@rapina.ee või Kersti Murumets tel. 7999545, muuseum@rapina.ee
Reedel, 27. jaanuaril Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, M-225) toimuval seminaril otsitakse vastuseid tulevikku puudutavatele küsimustele. Innovatsioonis, loovuses ja püsivas õppimises nähakse üha rohkem tänaste globaalsete murede ja vastuolude lahendamise võtit. Kui me räägime
õppimisest, loovusest ja innovatsioonist 21. sajandil, siis millest me tegelikult räägime? Mis on tulevikuõppimine ning kuidas saaks see pakkuda
lahendusi riikide ja rahvaste ees seisvate murede lahendamiseks. Mil viisil viib tulevikuõppimine edasi Eesti ühiskonda ja hariduselu?
Ettekannetega esinevad:
* Mati Heidmets, Viive-Riina Ruus, Katrin Aava, Anu Toots, Peeter Normak, Kristjan Port, Grete Arro, Indrek Ibrus, Mart Laanpere, Inge
Timoštšuk, Katrin Poom-Valickis ja Mai Normak Tallinna Ülikoolist;
* Kristjan Rebane Eesti Arengufondist;
* Liina Hirv Eesti Õpilasesinduste Liidust.
Järgneb avatud vestlusring tulevikuõppimise teemal.
Ajakava, ettekannete teemad ja esinejad on kättesaadavad Tallinna Ülikooli kodulehelt.
Registreerumine seminarile on avatud kuni 20. jaanuarini siin
Seminari korraldamist toetab Euroopa Sotsiaalfondi haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko.
Rahvastikuregistri andmeil elas Viljandi maakonnas 2012. aasta 1. jaanuari seisuga 52 100 inimest, neist Viljandi linnas 19 107.
Aasta tagasi olid vastavad arvud 52 899 ja 19 145, seega on elanike arv maakonnas aastaga vähenenud 799 inimese võrra ning Viljandis 38 inimese
võrra. Ainsa omavalitusena kasvas elanike arv aasta jooksul Saarepeedi vallas.
Viljandi maavanem Lembit Kruuse hinnangul kajastab Viljandimaal toimuv üldjoontes kogu Eesti tänast olukorda. “Maailma ei tohi vaadata ainult
tumedates toonides, alati on põhjustel palju erinevaid tegureid. Igale tõusule järgneb alati langus. Võiksin ühe olulisema vähenemise tegurina
nimetada kasvõi selle, et 90-nendate aastate alguses oli suurem sündivus ning nüüd kooli lõpetades siirdub suur osa noortest õppima
maakonnast väljaspoole. On loomulik, et kõik piirkonnad soovivad majandust elavdada ja inimesi maakonnas hoida. Suures plaanis ei saa me
töökohti luua, kuid saame luua paremaid tingimusi infrastruktuuri arendamise näol. Paremad tingimused on töökohtade tekkimise eelduseks,
see loob võimaluse elu arendamiseks ning toob loodetavasti seeläbi suurema osa minejatest kodukanti tagasi,” sõnas Kruuse.
Homme algab ja kuni 21.jaanuarini kestab Tartus rahvusvaheline graafikafestival. Näituste asukohtade ja teemadega saab tutvuda siin.
Graafkanäituste formaat on nihkunud Suurelt priskeltsponsoreeritud uhketes muuseumides peetavatelt akadeemilistelt paraadnäitustelt tagasi kunstnike isikliku initsiatiivi ja aktivismi radadele. Viimase paarikümne aasta kestel on graafika piire püütud kombata nii elektroonilise kujutuse, fotograafia, kontseptuaalselt defineeritud kunstiteose paljundatavuse ja muu modernistliku vormiuuenduse hämaraegadest pärit abrakadabraga. Vastupidiselt „gurude“ poolt oodatule on graafika jäänud siiski igaühe eneseväljenduseks-avalduseks. Seda eriti tingimustes, kus traditsioonilised riiklikud- ja kommertsmeediakanalid muutuvad üha formaalsemateks „elukajastajateks“. Elektroonilises meedias vohav nn. kommentaariruum on aga ühelt poolt ilmselgelt pätistunud, teisalt aga tugeva riiklike struktuuride poolt igatsetud tsensuuri ja järelvalve mõnusas patiseisus. Meediaärikad muidugi hõõruvad käsi, pappi tilgub edasi. Ainsaks võimaluseks tõeliselt vabaks meediaks ongi paraku gutenbergiaegne graafika, mis on tänapäeval väljapääsuks isegi siis, kui kõik muud alternatiivid kaovad. Loe edasi: Tartus toimub kolmas rahvusvaheline graafikafestival
Laupäeval 14. jaanuaril algusega kell 13.00 toimub avalik üritus Tartus Tähtvere pargis taastatud monumendi juures. Tähistatakse Tartu vabastamist 14. jaanuaril 1919, mälestatakse hukkunuid, avaldatakse kaastunnet leinajatele.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) viib tänavu koos Eestimaa Looduse Fondiga (ELF) läbi kakskümmend talgureisi, kus tehakse looduskaitselisi töid, pakutakse vabatahtlikele aktiivset puhkust ning tutvustatakse ohustatud alasid ja liike.
RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul pani RMK üle kümne aasta ELF-i eestvedamisel toimunud talguürituste korraldamisele õla alla selleks, et propageerida vabatahtlikku tööd ja edendada loodusharidust, vahendab Bioneer. “Hoolimata ELFi pikast kogemusest on vabatahtliku töö olulisus Eestis alles kujunemas ja ühistalgutega saame näidata, et looduskaitse ja ohustatud alade eest hoolitsemine on meie kõigi ühine asi,” rääkis Kallas ning lisas, et kevadest sügiseni toimuvatele talgureisidele oodatakse igas vanuses inimesi, sest teadmised, kuidas looduses käituda, ei jookse kellelgi mööda külge maha. Loe edasi: Tulevad RMK ja ELFi loodustalgud
Tallinna Ülikooli Tuleviku-uuringute Instituudi nõukogu taasvalis instituudi direktoriks professor Erik Terki, kes on instituudi tööd juhtinud 1992.
aastast.
Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituut tegeleb erinevate stsenaariumide, prognooside ja strateegiliste analüüside koostamisega.
Näiteks võib tuua „Säästva Eesti“, Eesti ruumilise arengu baasdokumendi „Eesti-2010“, Tallinna arengustrateegia, Harjumaa arengustsenaariumite
koostamise, eurointegratsiooni mõjude uurimise, Eesti ja Soome ning samuti kolme Balti riigi integratsioonistsenaariumide koostamise. Hetkel analüüsib instituut muuhulgas Helsingi ja Tallinna linnaregioonide transpordi- ja linnaplaneerimise alase koostöö perspektiive.
Erik Terk on alates 2010. aastast Tallinna Ülikooli tuleviku-uuringute ja strateegilise juhtimise professor. Terki ametiaeg Tallinna Ülikooli
Tuleviku-uuringute Instituudi direktorina kestab 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2016.
Lüllemäe Rahvaõpistu korraldab tasuta koolituskursuse MTÜ-dele programmi 1.1.0603.08-0002 raames Lüllemäe Kultuurimajas
18.-19. veebruaril ja 3.-4.märtsil 2012, alustame 18.veebruaril kell 11.00. Koolituse viib läbi MTÜ Sebra Koolitused, lektor Marek Mekk
Läbitavad teemad:
Mittetulundusühingute suhtekorraldus, tegevuse analüüs ja aruandlus;
teavitustöö ja osalusprotsessi kavandamine, tagasiside ja avaliku arvamuse uuringute läbiviimine (28 ak tundi)
Lisainfo ja koolitustele registreerimine 15.jaanuarini
enekaas@gmail.com või 53301511 Ene Kaas
Viimase aasta jooksul on tasapisi kogutud infot selle kohta, et mis see Uus Maailm on – intervjueeritud kohalikke, jalutatud asumis 
ahitektuuriekspertidega, tuhnitud fotoarhiivides ja uuesti üles pildistatud maju ja tänavameeleolu. Sellest kõigest on kokku saanud raamat pealkirjaga Uue Maailma lood, mis jutustab elust selles asumis oma tekkimise algusaegadest kuni päris viimase ajani välja.
Räägitakse majadest ja tänavatest, nende saamisest ja käekäigust. Kõnelevad need, kes asjast kõige rohkem teavad. Tänavatest jutustavad arhitektuuriajaloolane Oliver Orro, arhitektuuriteadlased Ingrid Ruudi ja Jarmo Kauge ning ajaloolane Robert Nerman. Elust, mis elu nendel tänavatel elati, linnaosa elanikud ise. Raamatus räägitakse kõige enam igapäevaelust — lapsepõlvemängudest ajal kui pärast raudteed algasid heinamaad, ühistest saunaskäimistest, sest vannitubasid ei olnud veel, põranda alt leitud luukeredest ning sellest kuidas 90. aastatel rahad kokku pandi ja koos sõpruskonnaga terve maja ära osteti. Seda raamatut lehitsedes saab selgeks, et kui lähedalt vaadata ja kuulata, on linnaosal tõepoolest oma nägu.
Raamatu koostajad on Uues Maailmas elades seda juba märganud. Et kõik see põnev ainult meie teada ei jääks, siis otsustasimegi selle kirja panna. Ning neid lugusid ja maju, mis selles raamatus kirjas, saab mööda asumit, raamat näpus, ise üles leida.
Kellel on huvi, saab lisainfot siit.
Alates tänasest on A-galerii Seifis võimalus vaadata Kaire Ranniku isikunäitust PÜHENDUSEGA H-LE, mis on pühendatud kunstniku vanaisale, kes oli kullassepp ja kellassepp. Näitusel on eksponeeritud ehtelooming, mille inspiratsiooniks on vanaisa lõpetamata tööd.
Kaire Rannik näitusest: “Näitus on pühendatud minu vanaisale Hermanile, kes oli ennesõjaaegses Tallinnas kullassepp ja kellassepp. Vanaisa kunagise äri asemel kõrgub praegu Müürivahe tänaval Kinomaja, seda kohta ei ole võimalik täpsemalt määratleda.
Kahjuks ei ole mul olnud võimalust vanisaga kunagi isiklikult kohtuda, kuid mind on terve elu saatnud temast jäänud poolikud tööd ja katsetused. Tahtsin mõned nendest lõpetada ja vormida eheteks oma nägemuse kohaselt. Loodan, et vanaisal ei ole selle vastu midagi.”
Näitus jääb avatuks 30. jaanuarini 2012.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
A-galerii on ainus Tallinna vanalinnas ligi 70 professionaalse metallikunstniku loomingut esindav ehtegalerii, kelle tegevuste hulka kuulub ka galerii ruumides asuvas ajaloolises Seifis näituste korraldamine. Galeriis on esindatud oma töödega väga erinevate käekirjadega mitme põlvkonna loojad.
Viljandimaa kuues “Pärlipidu” peetakse laupäeval, 7. jaanuaril Viljandi pärimusmuusika aidas. Kutsetega peole oodatakse täissaali jagu rahvast ehk umbes 400 inimest.
Tänavuse “Pärlipeo” peakorraldaja, Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Kati Grauberg-Longhurst ütles, et peo teema on seekord “Kultuurilaegas”. “Selles laekas on peidus Viljandimaa kultuuri- ja spordielu 2011. aasta erilised ning olulised inimesed ja sündmused, kellele ja millele me saame kõik üheskoos tagasipilgu heita,” selgitas Kati Grauberg-Longhurst.
Õhtu piduliku osa algul tervitavad kokkutulnuid maavanem Lembit Kruuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar.
Maavanem Lembit Kruuse sõnul on just kultuur ja sport need, mis keerulistel aegadel aitavad meid rahvusena püsida ning maakaardil hoida. “Pean nende valdkondade võtmeisikute tunnustamist seetõttu eriti vajalikuks,” rõhutas Kruuse.
Auhindamisega teeb otsa lahti Viljandimaa Spordiliit, kes tunnustab aasta parimaid sportlasi ja võistkonda, spordialade edukamaid, tublimaid eestvedajaid ja säravamaid ettevõtmisi.
Seejärel antakse kätte kuus rahvakultuuri auhinda, mille on valmistanud Viljandimaa 2011. aasta rahvakunstimeister Hilda Pidim. Rahvakultuuri auhinna kandidaate esitati kokku 17.
Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aastapreemia laureaate on 10, kes valiti välja 13 kandidaadi hulgast. Aastapreemia määratakse aasta jooksul enim silma paistnud kultuuri- või sporditegelasele ja sündmusele.
Õhtu tähtsaim hetk on aga 2011. aasta Kultuuripärli saaja väljakuulutamine. Sellele tiitlile esitati seitse kandidaati. Kultuuripärliga tunnustatakse ja innustatakse loomeinimeste erialast pühendumist Viljandimaal.
“Pärlipeo” teine osa on tantsimiseks ansambli saatel. Tantsuplokkide vahel on aga Kati Grauberg-Longhursti sõnul ootamas kaks üllatust.
Seekordse “Pärlipeo” korraldavad Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp, Rahvakultuuri Keskus, Viljandimaa Spordiliit, Viljandimaa
Omavalitsuste Liit, Viljandi linnavalitus ja Viljandi maavalitsus. Peo lavastuse on kokku pannud Malle Allese.
Möödunud aastal pälvis Viljandimaa Kultuuripärli Viljandi muusika- ja kultuurielu rikastaja Aivar Trallmann.
Reedel, 20. jaanuaril kell 13 leiab Ruusa Kultuurimajas aset maakultuurikonverents ja mõttetalgud.
Ettekanded teemadel:
– Kersti Murumets „Milleks meile kodukandi kultuuri- ja looduslugu?“
– Meelis Mälberg “Elu võimalikkusest maal”
– Aare Kasemets „Miks ja kuidas maarahva loodushingelist pärimuskultuuri taasluua kaasaegse elu rikastuseks?“
Mõned esialgsed küsimused mõtteärgituseks talgudel:
*Millised on kodukandi kultuuri- ja looduspärandi nähtused ja kui hästi/halvasti on need kaardistatud?
*Kuidas toimida, et see lisaks kodukandi noortele ja vanematele, naistele ja meestele, põliselanikele ja hilisematele tulijatel nende elus vajalikku vaimuväge, eneseteadvust ja elumõnu?
*Mida teha, et esivanemate elukultuuripärimus ja paiga loodus hakkas kõnelema, oleks kodukandi kutse?
Sihtgrupp: piirkonna koolide õpetajad, kultuuritöötajad, koduloohuvilised, külaaktivistid jt huvilised. Kõik on teretulnud!
Osalemisest palume teada anda hiljemalt 18. jaanuariks Marge Trumsi tel 517 6288, ruusakultuur@rapina.ee või Kersti Murumets tel 799 9545, muuseum@rapina.ee.
Pühapäeval, 29. jaanuaril kell 18 ootame kõiki regilaulu huvilisi Suhka tallu Mäe-Suhka külla Haanimaal.
Pajusti klubis 11. veebruaril 2012 algusega kell 13.
Pajusti klubi on etlejate luulepäevi korraldanud alates 1998.aastast. Üle mitme aasta kutsume taas konkursil osalema nii õpilasi kui ka täiskasvanud etlejaid (deklamaatoreid).
Konkurss toimub neljas kategoorias:
A. Põhikooli õpilased
B. Gümnaasiumi õpilased (ka ametikoolid)
C. Täiskasvanud
D. Kollektiivid (rühmatööd)
Repertuaari valikul piiranguid ei ole. Lähtuge pealkirjast – Hingel ja südamel
– Üksikesinejatel palume esitada 2 (kaks) luuletust eesti autoritelt.
– Kollektiividel esitada seotud luulekava ühe või mitme autori loomingust.
Konkursi zürii annab hinnangu igale esinejale. Kolm paremat igas kategoorias saavad auhinnad. Kõik osalejad saavad tänukirjad.
Lp. Juhendajad, kirjandusõpetajad ja koolide huvijuhid! Palume innustada ja julgustada oma õpilasi konkursil osama.
Osavõtust palume teatada hiljemalt 3. veebruar 2012 Pajusti klubisse e-kirja teel: pajustiklubi@hot.ee või aadressil: Pajusti klubi, Tartu mnt 11 Pajusti alevik, Vinni vald 46603.
Registreerimisel palume esitada järgmised andmed:
1. Esineja (esinejate) ees- ja perekonnanimi, vanus ja klass, kui on tegemist õpilastega ning õppeasutuse nimetus.
2. Juhendaja nimi.
3. Esitatav repertuaar (autorid ja pealkirjad, või kava pealkiri).
4. Osavõtja või juhendaja telefon või e-kirja aadress.
OOTAME ROHKET OSAVÕTTU!
Head pealehakkamist sobiva repertuaari leidmisel ja omandamisel!
Info:
Inge Arula tel 505 7645
Pajusti klubi tel 325 7401
pajustiklubi@hot.ee
Aeg taas kaeda, kes ja mida kodanikuühiskonna heaks mullu ära tegid. Anna siin klõpsates teada, kes sinu meelest vimplit väärib!
Kategooriaid ikka viis ja tähtajaks 24. jaanuar:
Aasta vabaühendus – ei pea tingimata registreeritud olema
Aasta avaliku võimu esindaja – asutus või inimene, Toompealt Torguni
Aasta äriühing – kes oleks enam kui sponsor
Aasta missiooniinimene – kes oleks enam kui hea kodanik
Aasta tegu – märgilisim mullune muutus kodanikuühiskonnas
EMSL otsib vabakonnale parimaid avaliku konkursiga juba üheksakümne .. tollendamast aastast, valiku teeb küünlapäeva kandis EMSLi nõukogu, pidulikud embused veebruaris. Kõiki tiitleid ei pruugita igal aastal välja anda.
Niisiis, kandidaadi või mitu saad esitada siin või kirjutades info@ngo.ee.
Vaata innustuse saamiseks ka varasematel aastatel tunnustatuid.
