Külauudised

Kaheksa meest lähevad sõitma 60. Estolopeti maratoni

Laupäeval lähevad Mõedakul Viru Maratoni starti kaheksa meest, kes on läbinud kõik Estolopeti suusamaratonid.

Oma 60. maratonile läheb talispordifänn Arvo Raja, kes läbis mullu lausa 1176 km jagu suusaradasid. «Kuna lumi tuli sel aastal veidi hiljem, siis alates jaanuarist on mul juba 150 km koos,» peab mees treeningute kohta eraldi päevikut. «Viru maratoni rada on üks huvitavamaid ja seda eelkõige tänu oma mägisele lõpuosale, kus pigistatakse suusatajatest välja viimased jõuvarud. Aga olgu mis on, finiš tuleb ikka,» pole ükski suusamaraton Arvo Rajast veel jagu saanud.

Sarnaselt rahvusvahelise pikamaasuusatajate sarjale Worldloppet on ka Estoloppetil oma pass, kuhu saab koguda templeid läbitud maratonide kohta. Passiomanikud, kes on läbinud sarja pikad maratonid 12-l korral, pärjatakse Estoloppeti meistri nimetuse ja sellega kaasneva medali ning tunnistusega. Kokku on meistritunnistused ette näidata lausa 313 suusasportlasel.

Arvo Raja kontol on ligikaudu 2660 km Estoloppeti sarja radu ning neli meistritunnistust. «Kaks maratoni tuleb veel sõita, nii et saan tänavu ka viienda kätte,» rõõmustab ta. Lisaks Arvole sõidavad oma 60. maratoni Mõedakul Mati Kallemets, Kristjan Lood, Sulev Muru, Indrek Pak, Ulvar Pavlov, Kaarel Toss ja Margus Viisut.

28. Viru Maraton, toimub Lääne-Virumaal Rakvere külje all 28 jaanuaril. Vastavalt võimetele saab valida kas 42 km või 25 km pikkuste radade vahel, kuid eraldi sõidud on ka kõige pisematele. Start maratoni pikaledistantsile antakse kell 11.00.

Estoloppeti suusamaratonidele on võimalik registreeruda veebilehel www.sportinfo.ee. Loe edasi: Kaheksa meest lähevad sõitma 60. Estolopeti maratoni

Gaasitoru teine tulemine

Arved Breidaks, ajakirjanik

Valitsus on ilmselt mõistnud, et 2007. aasta septembris tehtud otsus, millega keelduti Vene-Saksa gaasitoru paigutamisest Eesti mandrilavale, oli viga.

Nordstreami gaasijuhtme Eesti vetest möödajuhtimine oli valitsusest küll kangelaslik, kuid olemuselt pisut donkihotlik üritus, mis ei viinud mitte kuhugi. Tollane lootus, et eestlaste eeskujul blokeerivad torujuhtme ehituse ka Soome ja Rootsi, ei täinud ja praeguseks on gaasitoru reaalsus.

Mäletatavasti oli/on Nordstreamiga seoses välja pakutud salakavalaid vandenõuteooriaid. Üks neist räägib sellest, et Vene sõjalaevad kasutavad olukorda ära selleks, et hakata toru kaitsmise nime all Läänemerel patrullima ja sellega võetakse Euroopa Liidu sisemeri, sisuliselt oma kontrolli alla.

Rääkimata sellest, et gaasitarnete suurendamine seob Euroopa Liidu eesotsas Saksamaaga veel tugevamasse sõltuvusse Vene toorainest. Samuti peeti võimalikuks, et Läänemere põhjas lebavad, II maailmasõja ajal sinna uputatud mürgitünnid võivad torujuhtme ehitamise ajal või pärast tööde lõppu lekkima hakata, muutes Läänemere surnud veekoguks. Ja nii edasi.

Valitsusel ei olnud raske 2007. aastal Gazpromi kontrollitavale Nordstreamile EI öelda, sest aprillikuine venelaste märatsemine Tallinnas oli kõigil värskelt meeles. Või peaks küsima, kas valitsus oleks üldse julgenud toona teisiti otsustada?

Küsida võib ka seda, kas meie valitsus ütleb Nordstreamile EI ka juhul, kui ettevõte pöördub uuesti Eesti poole, et küsida luba gaasijuhtme järgnevate torude ehitamiseks, mis võiksid kulgeda läbi Eesti vete?

Eleringi juht Taavi Veskimägi esitas küll selle küsimuse, kuid ei soovi ise vastata. See on mõistetav, sest ükspuha, milline oleks võrguettevõtte juhi seisukoht, võib see muuta teda haavatavaks. Ka poliitiliselt.

On veel üks asi. Paralleelselt käib arutelu selle üle, kas ja millise hinnaga riigistab valitsus ASile Eesti Gaas kuuluva Eesti gaasivõrgu. Valitsus pole riigistamisega kiirustanud, sest gaasifirma vastuseis on tuntav ja tegelikult kiiret kuhugi pole. Meie gaasituru osakaal on energiabilansis sedavõrd madal, et ELi poolt seatud kohustus, hoida gaasi müük ja jaotamine lahus, siin sellele ärile ei laiene. Eesti Gaas on sealjuures Gazpromi tütarfirma.

Kas võib olla, et need asjad on omavahel seotud? Mine püüa tuult väljal!

Kaldun uskuma, et kui Gazprom peaks Eesti käest Nordstreami teise etapi tarbeks merealust maad küsima, siis see talle ka antakse. Valitsusel on hoobasid, millega läbirääkimisi mõjutada ja ka eesmärk, mida saavutada – madalam gaasi hind, mida peaminister Andrus Ansip on tähtsustanud.

Aga ma pole sugugi kindel, et Gazpromil Eesti mandrilava enam vaja läheb.

Kuul olku suurõ perre lähkül

kassilaane — Imä Otsmani Ulvi ja esä Justusõ Piitre perre.

«Iks hirmsa tunnõ om, et ei tiiä, mis edesi saa. Meil om jo kats last viil tävveste koolitamada,» murõht’ säitsme latsõ imä Otsmani Ulvi (39) Räpinä lähkült Rahumäe küläst. Timä perre jaos om väega tähtsä, et Räpinäle gümnaasium alalõ jääsi.
«Väega kavvõlõ olõssi iks kävvü, tuu om ull’ mõtõ,» arvsi Ulvi tütre, Räpinä gümnaasiumi opilasõ Justusõ Taisy (17) ja Kati (16) tuust, ku nä pidänü nakkama sõitma kuuli Põlvalõ vai Võrolõ.

Imä Ulvi ja esä Justusõ Piitre (46) ütlivä mano, et latsõ piät sis väega varra üles tulõma: Põlva bussi pääle pidänü minemä 6.30 ja kodo saanu pääle kellä kuut õdagu. Põlvalõ om 35 kilomiitret ja bussisõidu pääle kulunu hulga rahha. Parhilla om Räpinäle kuuli kävvü õnnõ viis-kuus kilomiitret ja kodo saava tütrigu kas 14.30 vai kell 16.

Tuu om perre jaos esihindäst mõista, et tütrigu käävä gümnaasiumin, mitte kutsõkoolin – pää omma näil hää ja hinde puhta viie. Räpinäl om koolin käünü ka perre vanõmb poig Jaano (22), kiä eläs naasõ ja katõ latsõga Räpinäl ja käü Kirmsehe tüüle palkmajju tegemä. Ka keskmäne poig Priit (20) tege palkmajju. Noorõmb poig Jaanis (18) saa-i sukugi liiku ja om hoolõkoton. Viil omma suurõn perren tütre Jaanika (6) ja Kaisa (2), kiä kah tulõ koolita. Loe edasi: Kuul olku suurõ perre lähkül

Häid tüüliisi ei olõ saia

«Käve miis kaeman, olõs tulnu karjakus, a sis kõlist’, et ei tulõ: töötukassa saatsõ raamadupidämise kursuisilõ!» pahandas Põlva-lähküdse Eoste külä Mäe talo peremiis Kaine Hainer, kiä ei lövvä vahtsõhe lauta karjamiist ja nüsjät.

Töötukassa Põlva osakunnan om arvõl säidse ilma tüüldä nüsjät ja katõssa kar’akut, Võro osakunnan 16 nüsjät ja 15 kar’akut. «Ma võtassi näide kõigi käest abiraha är,» ütles Kaine Hainer päält noidõ numbridõ teedäsaamist süämetävvega.

Talomehe halv miil om õigustõt. Minevä aasta ehit’ tä valmis vahtsõ lauda. Piimälehmi om parhilla 130 ja plaan om näide arv 200ni nõsta. A puultõist kuud kar’agu ja nüsjä otsmist om olnu tühi vaiv. Tüükuulutusõ omma töötukassan, maakunnalehen, Kirka tüüportaalin. Kaejit om käünü, a inämbüsel ei ollõv tüüharinõmist.

Kaine Hainer ütles, et tüüliisi löüdmine ei saisa raha takan. 800 eurot, midä tä nüsjäle 160 tüütunni iist pakk, om Eesti keskmäne palk. A kiäki taha-i hummogu kelläs neläs tüüle tulla ja õdagu ilda ei taheta kah tüüd tetä. «No tulõ sis Aafrikast vai Poolast sisse tuvva,» ütles tä hapnõ nal’aga poolõs. Loe edasi: Häid tüüliisi ei olõ saia

Tartumaa noored mängisid läbi karjäärivalikuid

Tartu Kutsehariduskeskus ja MTÜ Partnership for Active Learning uurisid protsessdraama vormis Tartumaa noorte karjäärivalikuid.T

Tartu Kutsehariduskeskus koostöös mittetulundusühinguga Partnership for Active Learning viis 2011. aasta lõpus ellu projekti „Tööle kandideerimine kui takistuste rada? Protsessdraama töötoad Tartumaa gümnaasiumilõpetajatele”. Töötubades osalemine pani noored proovile: kuidas nad käituksid mõjustamisolukorras ja moraalse dilemma korral? Ühe võimaliku olukorrana mängiti läbi tööintervjuu, kus ettevõtte juht pakub võimalust mitte-ametlikult töötada.

Selgus, et noored on vägagi mõjustatavad „mustalt töötama”. Alluti mõjustamisele ka kolleegide poolt, kui oli võimalik tööandjat petta ja endale lisateenistust saada. Siiski oli ka neid, kes leidsid, et nad pigem lahkuksid töölt, kui nõustuksid pettusega. Ühiselt leiti, et parim viis mitte langeda liigse mõjustatuse ohvriks on läbi iseenda tundmise, sealhulgas eesmärkide, isikliku missiooni ja põhiväärtuste sõnastamise. Sellest lähtuvalt julgustasid töötoa läbiviijad noori rohkem kasutama karjäärinõustamise võimalusi.

Selgus ka, et enamikul noortest on soov juba gümnaasiumi kõrvalt töötada, et olla iseseisev ja raha teenida. Mõned projektis osalenud noortest on endale juba töö leidnud. Võimalike ametitena mainiti eelkõige klienditeenindust, aga ka nooremate õpetamist, talus töötamist ja ehitamist. Loe edasi: Tartumaa noored mängisid läbi karjäärivalikuid

Põlvamaa Arenduskeskus kutsub koolitusele

Põlvamaa Arenduskeskus annab teada, et veel on mõned vabad kohad Põlvamaa Arenduskeskuse poolt korraldatavas koolitusprogrammis „Ühingu/küla arendamine“.

Koolitus on suunatud Põlvamaa Partnerluskogu piirkonna mittetulundusühenduste liikmetele ja külade eestvedajatele, koosneb kolmest moodulist ja kahepäevasest õppereisist Tartumaale ning kestab veebruarist kuni aprillini.

Veebruaris toimuva koolitusmooduli fookuses on projektid kui arengu teostumise vahendid ning on üles ehitatud praktilisele meetodile, kus osaleja läbib kahe päeva jooksul kõik projekti kirjutamise-juhtimise sammud.

Märtsi alguses toimuv koolitusmoodul keskendub projektide hindamisele ja kirjutusoskuste lihvimisele, samuti arutletakse, kuidas korraldada elluviidava projekti turundust.

Kolmas koolitusmoodul toimub märtsi lõpus ning siis on vaatluse all ühingu/küla arengu planeerimine ja juhtimine. Juttu tuleb ka ühingu turundamisest ja maine kujundamisest, liikmete ja kogukonna kaasamisest.

Aprillis toimuval kahepäevasel õppereisil külastatakse aktiivseid ja kogemustega ühinguid ja külaseltse Tartumaal: Jaago käsitöötalu, Sava ja Sirgu külaseltsi, Peramaad, Nina kordonit, vanausulisi Kolkjas, Sibulateed, Peipsimaa külastuskeskust, Alatsikivi lossi ja restorani Apollo Beldevere.

Täpsemat infot koolituste kohta leiab siit.

Tervisesõdalaste mängud õpetasid õpilasi märkama ümbritsevaid kasulikke jõude

Tervisesõdalased meid ümbritsevaid jõude uurimas.

20. jaanuaril toimusid Paide Ühisgümnaasiumi aulas Tervisesõdalaste mängud. Kaks ja pool tundi uurisid kõik viiendate klasside õpilased mängujuht Tõnu Einasto juhtimisel meid ümbritsevaid kasulikke jõude.

Saadi teada, milline jõud on puhtal õhul, valgusel, veel, hügieenil ja liikumisel. Kõigi viie jõu kohta lahendati neljas meeskonnas erinevaid ülesandeid ning lõpuks sooritati kaheksas grupis eksam. Kõik lapsed said tubli osalemise eest valge särgi ja mõlemad viiendad klassid kleepsud positiivsete jõudude meelespidamiseks.

5. a klassi õpilase Arlis Aroldi arvates oli päev äge, kuna lõpus sai särgi ja eksamit sooritati kaaslastega koos. Marika Jaas 5. b klassist pidas päeva põnevaks, kuna sai teada uusi asju. Näiteks, mida pimedam toas on, seda kiiremini uni tuleb. Mõlemale lapsele meeldis väga lõbus mängujuht, kes rasked ülesanded arusaadavaks tegi. Kooli külastas ka firma Philips esindaja Enn Tammesson, kelle sõnul on Philipsi eesmärgiks tuua koolidesse rohkem valgust. Projekti raames saab üks klassiruum uued energiasäästlikud lambid ning vaimuvalgust jagati rohkem kui 40-le õpilasele.

Õpetaja Tiina Kivimäe sõnul ollakse uhked ja rõõmsad, et kool on üks viiest väljavalitud koolist, kus selline päev toimub.

Pilte saab näha siit!

Allikas: Järvamaa infoportaal

JÄÄÄÄR kutsub oma 21. sünnipäevale

Unikaalne Tartu urban-folgi sound sündis 21. jaanuaril 1991. Kaante vahel on tosin helikandjat ja tublisti üle saja laulu. Jäääär on rõõmustanud sõpru suvetuuridel ja jõuluajal. Traditsiooniliselt toimub kontsert ka sünnipäeviti – külalised on sel puhul oodatud nii lavale kui saali. Jääääre legendaarsele nelikule lisaks on seekord laval tšellist ja viiuldaja (ühes hurmavas isikus) – Ann Kuut, samuti võrratu ning ‘rujaline’ Jaanus Nõgisto – mandoliinil. Jäääär õpib parasjagu hoolega Jaanuse lugusid ja vastupidi. Jaan ostis endale koguni valge klaveri, mida saab ka sünnipäevakontserdil kindlasti kuulda. Õhtu erikülaline Mari Pokinen.

Reedel, 27. jaanuaril 2012 Tallinnas Rock Cafes!

Piletiinfo Piletilevist!

Vanusepiirang 18 a.
Uksed avatakse kell 21. Ürituse kestus 5 tundi.
Fotoaparaat, kaamera – ei ole lubatud.

Homme avatakse Elvas energiatõhus koolimaja

Kolmapäeval, 25. jaanuaril kell 13 avatakse Elvas energiatõhus koolimaja. Elva Gümnaasiumi Tartu mnt. õpphoone renoveerimise tulemusena
peaksid hoone küttekulud vähenema poole võrra.

Uus õppehoone Tartu maanteel on lisaks energiatõhususele veel õpilassõbralik ja invasõbralik, sest vana õppehoone mõlemaid osasid ühendav galerii ehitati ümber nii, et liikumispuudega inimestel oleks võimalik hoones liikuda ning lisaks on hoone mõlemas osas liftid.

Hoone renoveerimine läks maksma 1 914 776 eurot, sellest 1 786 954 rahastati EAS Koit kava meetme “ avalike teenuste arendamine” raames.
Täiendav toetus 127 822 eurot eraldas SA Kredex just hoone energiatõhusaks ehitamiseks. Ülejäänud summa investeeris linn ise.

Õppehoone B osale saadud täiendav Kredexi toetus võimaldas soojustada välispiirded ning paigaldada madala soojaefektiivsusega aknad.
“Hoone peaks vastama tingimusele, et kütte neto energia vajadus on 45kw/m2 kohta. See on madal ja küttekulud peaksid vähenema poole võrra”,
ütles projekti juht, linnavalitsuse jurist Salle Ritso.

Rakvere linn tunnustab Kaido Höövelsoni aumärgiga

Rakvere Linnavalitsus otsustas esmaspäeval, 23. jaanuaril toimunud istungil anda sumomaadlejale Kaido Höövelsonile Rakvere linna aumärgi – Vallimäe medali Rakvere linnale osutatud teenete eest ning seoses sumo suurturniiri Hatsu-Basho võiduga.

„Rakvere nimi on kõlanud kogu Baruto kaheksaaastase sumoprofikarjääri jooksul igal tema kohtumisel. Me oleme selle üle väga uhked. Sumo on
Rakverele toonud Jaapanis suurt tuntust,“ ütles Rakvere linnapea Andres Jaadla. Linnapea sõnul on Barutol palju teeneid selles, et Rakvere linnal
avanes võimalus kahel korral – aastatel 2006 ja 2008, olla sumo MMi võõrustajaks.

Tänu Barutole on Rakveres korduvalt viibinud mitmed Jaapani telekanalid, kes on teinud linnas inimeste seas tänavaküsitlusi, filminud noorte sumotoridetreeninguid jm sumoga seonduvat.

Pääsküla noored võistlevad trikiratastel

26. jaanuaril 2012. a algusega kell 17.00 toimub Pääsküla noortekeskuse ekstreemhallis (Rännaku pst 1) trikirataste võistlus “BMX SLAM JAM”, kus
autasustatakse kolme parimat ratturit ja selgitatakse välja parim trikk ja trikitaja. Üritus on nii võistlejatele kui pealtvaatajatele tasuta.

Võistlus toimub jam formaadis, mis tähendab, et võistlejad jagatakse enne võistluse algust gruppidesse ning ratturitel tuleb esmalt konkureerida oma grupiliikmetega. Seejärel võtavad omavahel mõõtu iga grupi parim trikirattur. Võistluse lõpuks selgitatakse välja ja autasustatakse kolme
parimat ratturit.

Lisaks toimub parima triki väljaselgitamine, kus võistlejatel tuleb ette antud ajalimiidiga näidata erinevaid vigureid. Võistluse lõppedes valivad
kohtunikud välja oma lemmiku.

„Pääsküla noortekeskus on sarnaseid BMX-ratastel võistlusi korraldanud varemgi, kuid antud võistlus toimub esmakordselt. Auhinnad on vägevad ning neid on palju. Siinkohal täname kõiki ürituse toetajaid, kes selle võimalikuks on teinud,“ lisab Pääsküla noortekeskuse noorsootöötaja Kaia
Kask.

Võistlusele saab registreeruda Pääsküla noortekeskuses (Rännaku pst 1) samal päeval alates kell 14.00.

Pühapäeval on viimane võimalus registreerida 41. Tartu Maratonile soodushinnaga

29. jaanuar on viimane päev panna ennast soodushinnaga kirja 41. Tartu Maratoni põhipäeva distantsidele ja tagada oma stardikoht vastavalt eelmise aasta tulemusele.

19. veebruaril toimuva 41. Tartu Maratoni 63 km pikkuse põhidistantsi osavõtutasu on kuni 29.01 50 eurot, alates 30.01 aga juba 80 eurot. 31 km distantsi osavõtumaks kuni 29.01 on 30 eurot, alates 30.01 50 eurot.

19. veebruaril toimuvale 63 km distantsile on tänase seisuga minemas 4859 suusatajat, 31 km distantsil on kirjas 1249 suusasõpra. Korraldajad on valmis 8000 osaleja teenindamiseks pikal distantsil ning lühikesele distantsile saab ennast kirja panna kuni 2000 inimest, seega on veel
võimalus ennast maratonile kirja panna!

Petitsioon: väikekoolide sulgemine rikub laste õigusi

Võrumaal Lasva vallas Pikakannu kooli sulgemise eest võitlev Ave Tamra algatas internetilehel www.petitsioon.ee allkirjade kogumise järgmisele avaldusele:

Pöördumine Eesti Vabariigi presidendi, Valitsuse, Riigikogu, õiguskantsleri, Eesti Lastekaitse Liidu ja Eesti avalikkuse poole

Alates Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest 1991.a. on rahvastiku vähenemise tõttu suletud või reorganiseeritud kümneid põhi-ja algkoole. Suurem osa neist asusid maapiirkondades.

Ehkki koolide rahastamises osalevad nii riik kui ka kohalikud omavalitsused vastavalt seaduses sätestatule, on kohustusliku põhihariduse andmise ning koolivõrgu ja haridusteenuste mahu üle otsustusõigus eelkõige kohalikel omavalitsustel. Mitte aga kõigis kohalikes omavalitsuses, kohalike omavalitsuste volikogudes ja volikogude
komisjonides ei ole piisavalt pädevust võtta vastu hariduselu puudutavaid otsuseid. Poliitiline lehmakauplemine, lühinägelik majanduslik mõtlemine (pigem selle puudumine), ühiskonna erinevate tahkude omavahelise koosmõju eiramine on juba teinud palju kurja traditsioonilisele maaelule. Kaalutlemata otsused, kus ei pöörata vähimatki tähelepanu keskustest kaugel elavate perede majanduslikele ja sotsiaalsetele muredele, mõjub hävitavalt ja pöördumatult hajaasustusega piirkondade jätkusuutlikule arengule. Loe edasi: Petitsioon: väikekoolide sulgemine rikub laste õigusi

Sangastes mängitakse “Kalevipoega”

26. jaanuaril kell 19 esitab Väägvere külateater Sangaste seltsimajas Andrus Kivirähki näidendi “Kalevipoeg”.

Lavastaja Ira Ritsik. Osatäitjad: Lea Käärik, Birgit Käärik, Merike Kärsin, Marek Kärsin, Andrus Kumm, Jüri Somelar, Kaarel Paap, Teet Lepiksoo, Madis Avi. Lõõtspillil: Ülle Kool. Pääse 2 €.

Rosmal saab vaadata filmi intuitiivpedagoogikast

Rosmal jätkub ka sel poolaastal Vanemate Kool, mille järjekordne koolipäeva toimub kolmapäeval, 25. jaanuaril algusega kl 18.00 – põhiteemaks intuitiivpedagoogika koos äsja tõlgitud filmi vaatamisega põnevast Solviki koolist Rootsis.

Põlva külje all tegutseva Rosma kooli ja lasteaia õpetajad koolitasid ennast aastatel 2007-2009 Rootsis Järnas Solviki waldorfkoolis intuitiivpedagoogika koolitustel. Need koolitused olid omalaadseks kirsiks tordil, mis andsid õpetajatele julgust järgida südant, mitte normatiive, lihvisid pilti inimeseks olemise võimalikkusest ja võimaldasid ka ennast tundma õppida.

Nüüd on Rosma Haridusseltsi inimesed äsja eesti keelde tõlkinud filmi, mis avab Solviki õpetajate põhimõtteid, kuidas kool peaks tegutsema, kuidas lapsed saavad hirmuta koolis käia jne. Vaadates seda filmi võib juhtuda, et mõranevad vaataja ettekujutused koolisüsteemist ja meisse imbuvad kahtlused vabaduse võimalikkusest. Võtke see aeg ja tulge vaatama, kuidas inimesed on teostanud oma tõekspidamised ja kuidas ühiskond võidab inimeste julgetest ettevõtmistest.

Huvilistel on võimalik ka endal liituda Solviki koolis toimuva intuitiivpedagoogika kursusega, mille järgmine kohtumine toimub juba selle nädala teises pooles neljapäevast pühapäevani. Solviki kooli kohta võib lähemalt lugeda siit. Loe edasi: Rosmal saab vaadata filmi intuitiivpedagoogikast

E-rahvaloendusel on loendatud üle poole miljoni inimese

Teisipäeva, 24. jaanuari südaööks oli rahvaloendusel interneti teel loendatud üle poole miljoni inimese ehk 38% Eesti arvestuslikust rahvaarvust. Internetis saab rahvaloendusel osaleda veel vaid 31. jaanuarini.

„E-loenduse lõpuni on jäänud veel vaid kaheksa päeva – kõigil, kes soovivad ennast interneti teel loendada, on nüüd selleks viimane võimalus,“ rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. „E-loendusel osalemist ei tasu jätta viimastele päevadele, sest täitmiskoormus on siis suur ja ankeetide täitmine võib olla aeglasem.”

24. jaanuari kella 00:00 seisuga on e-rahvaloendusel täidetud isikuankeedid 503 560 inimese kohta, mis on 38% Eesti eeldatavast rahvaarvust. Protsentuaalselt on enim loendatud Tartumaal (43%), Harjumaal ja Tallinnas (43%) ning Rapla- (39%) ja Järvamaal (38%).

Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa leiab rahvaloenduse veebilehelt www.stat.ee/58604 . Loenduse edenemise statistika uueneb kord tunnis. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord.
Loe edasi: E-rahvaloendusel on loendatud üle poole miljoni inimese

Setomaal tegutseb rahavaba kauba- ja teenuste turg

Rahavaba kauba- ja teenuste turg on kogukondliku vahetamise süsteem, mis võimaldab vahetada oma kaupu ja teenuseid ilma rahata, nagu seda üldiselt mõistetakse.

Erinevalt tavapärasest rahapõhisest turust puudub rahavabal kauba- ja teenuste turul füüsiline valuuta. Kõik tehingud vormistatakse interneti keskkonnas CES http://www.community-exchange.org/, kus on loodud ka Eesti jaoks alamkeskkond, kus tinglikult on kasutusel seto kroon.

Rahavaba kauplemine võimaldab arendada kohalikku majandust ka ilma selleta, et vaja oleks reaalset raha. Süsteem põhineb usaldusel ja vabastab kohaliku majanduse rahaga seotud probleemidest.

Rahavaba kauba- ja teenuste turg (hetkel Eestis olemas üks turg Seto Turg, kus kehtib seto kroon, soovijad saavad ühineda) on huvitav kaubaturg. Sellel turul kasutatav raha on tegelikult tõeline raha, umbes sama mida kasutavad tänapäeva riigid, kuid see raha pole monopoliseeritud kellegi poolt ning see raha mõõdab lihtsalt reaalset kaubavahetust ja pole kellegi poolt manipuleeritav (pean silmas pankasid, valitsust). Samuti ei ole sellel rahal mingit intressimäära sest seda raha on saadaval piiramatult. See raha mõõdab ainult toimuvad kaupade ja teenuste vahetust ning seda raha pole mingit mõtet koguda. Raha kogumine näitab lihtsalt sinu isiklikku ülejäägis kaubavahetuse bilanssi. Seega on kõige mõistlikum, kui hoiad oma rahakoguse nulli lähedase. Sellisel juhul on sinu isiklik kaubavahetus sinu kogukonnaga tasakaalus.

Lisaks sellele, et rahavabal turul muutub raha kogumine mõtetuks pakub see turg ka head informatsiooni jagamist kaupade ja teenuste kohta. Kui sul on vaja näiteks remondimeest või abilist küttepuude varumisel, saad vastava palve panna turule üles. Seega ideaalsel juhul on kirjeldatud turul kõik turu soovid ja pakkumised. Nõudlus ja pakkumine pole ka väga mõjutatud reklaami poolt ning pakkumiste ja soovide lisamine on tasuta. Turuinfot vahendatakse tasuta. Turul võib pakkuda kõike, mis pole seadusega vastuolus.

Lähem info siin, samuti aadressil http://www.community-exchange.org/docs/join2.asp

Laps kasvab ning areneb armastuse toel

Võrus kogunes laupäeval Terve Pere Kooli esimesse koolitundi 40 inimest, mis näitab, et huvi laste kasvamist ning kasvatamist puudutavate teemade vastu on ka Kagu-Eestis väga suur.

Lektor, 20-aastase staažiga pedagoog, ema ja vanaema Heli Kudu rõhutas oma esinemises, et perekonna ning kõigi last ümbritsevate armastavate inimeste eesmärk peaks olema lapses peituva parima potentsiaali avaldumise toetamine.

„Tänapäeval on iga inimese isikliku teadliku valiku küsimus, kuidas ta tajub inimest ja maailma: kas valu ja võitluse või koostöö ja armastusena,“ ütles Heli. „Laps kasvab parimal viisil rõõmsas, turvalises , pingevabas õhkkonnas, mis on täidetud armastusest. Hirm külmutab keha, peatab või vähendab õnnehormoonide tekke ja seega hetkes võimaliku lapse arengu igal tasandil.“

Lühikese ülevaates lapse arenguteooriast tõi Heli Kudu välja erinevused lapse ning täiskasvanu füüsilises ja vaimses arengus. Arusaamine, et laps ning täiskasvanu on oma arengus erinevad, annab meile ka pidepunktid mõistmaks, millisel viisil saab toimuda mõistev ning rahulduspakkuv kahepoolne suhtlemine lapse ja vanema vahel.

Räägiti ka lapsevanema vastutusest lapse ees. Arutati, kui palju ja kas üldse peaks laps olema kaasatud igapäevastesse valikutesse. Heli Kudu rõhutas, et liigne intellektuaalne analüüsimine lapsele head ei tee, ta lihtsalt ei ole veel võimeline mõistma igapäevaseid elulisi valikuid sellisel kujul, nagu meie täiskasvanutena seda ootame. Loe edasi: Laps kasvab ning areneb armastuse toel

Kuu lõpus toimub talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 28. ja 29. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012. Talvisest aialinnuvaatlusest on kujunenud Euroopa kõige populaarsem linnuvaatlusüritus, mis köidab igal aastal sadu tuhandeid inimesi. Kolmandat aastat Eestis korraldatava vaatluse vastu on eelnevatel aastatel olnud suur huvi – mullu edastas oma vaatlused 1134 linnusõpra 948 vaatluskohast, kokku vaadeldi 30 973 lindu 58 liigist. Kõige arvukam oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas pea veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, järgnesid põldvarblane, leevike ja koduvarblane.

Aialinnuvaatluse suure edu võtmeks on lihtsus, kuna see ei nõua põhjalikke eelteadmisi lindudest. Piisab sellest, kui ühe tunni jooksul pannakse kirja kõik kohatud linnuliigid ning iga liigi kohta suurim üheaegselt nähtud isendite arv ning saadetakse tulemused koordinaatorile. Osaleda võivad kõik, kes tunnevad huvi koduümbruses tegutsevate lindude vastu. Määramise hõlbustamiseks võib kasutada linnumäärajat ja binoklit.

Kõigi osalejate vahel loositakse veebruari keskel välja linnuvaatlusi ja linnumääramist hõlbustavaid auhindu.

Vaata sündmuse Facebooki lehte!

Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Rakveres ootavad seitse tänavat endale nime

Rakvere linnavalitsus otsib nimesid seitsmele tänavale ja Lilleoru tänavale rajatud bussipeatusele.

Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev rääkis, et Lilleoru tänavale rajati uus bussipeatus, sest mitmed linnakodanikud olid avaldanud soovi, et oleks võimalik Pauluse kalmistule bussiga lähemale pääseda.

“Pöördusime bussipeatuse rajamise plaaniga ka maanteeameti poole, kuid paraku ei olnud Tõrma ringtee rekonstrueerimise käigus võimalik peatust kalmistule lähemale rajada ja nii ehitasime selle ise koos kergliiklustee tegemisega välja,” kõneles abilinnapea, kelle sõnul on nüüd peatusele ka nimi vaja anda.

Lisaks ootavad nime tänav Lennuki linnaosas, mis kulgeb laste mänguväljaku ja palliplatsi vahelt Arkna tee poole, teine tänav Lennukis, mis jääb suurte elumajade taha, üks Lõuna tänava tupikust põiktänav, kolm teed Ussimäe garaažide juures ja Õli tänava raudteest põhja poole jääv osa. “Seaduse kohaselt peab tänav olema järjest läbitav, Õli tänav aga seda ei ole, sest raudtee “lõhub” tänava,” rääkis Suurkaev.

Ümber otsustati nimetada just põhjapoolne tänavaosa, sest kui oleks ümber nimetatud lõunapoolne osa, oleksid põhjapoolses osas majanumbrid ikkagi muutunud.

Ettepanekuid bussipeatuse ja tänavate nimede kohta saavad teha kõik, valiku pakutud nimede hulgast teeb linnavalitsuse nimekomisjon, lõpliku otsuse langetab aga linnavolikogu.

Allikas: Virumaa Teataja

Tänasest saavad seiklusspordi armastajad end Ace Xdreamile registreerida

Ace Xdreami 2012. aasta sarjale registreerumine sai alguse täna, 23. jaanuaril kell 12. Osavõistlused:

Pühapäev, 29. aprill – Tallinna sprint. Start on taas Vabaduse väljakult, aga rada võtab eelmisest aastast hoopis erineva suuna. Seiklus Eesti pealinnas saab olema eriline, võistluse rada avastab Tallinna varjatumaid paiku ning võistlejad saavad näha kohti, kuhu nad oma elus varem sattunud ei ole.

Laupäev-pühapäev, 2.-3. juuni – öine pikk Valga/Valka. Toimub „võitlus“ lätlaste vastu, kuna see võistlus on üheaegselt Ace Xdream sarja ja Läti xRace sarja osavõistluseks. See aga tähendab, et tegu saab olema suurima seiklusspordivõistlusega Maailma ajaloos, kus lühikesse öösse sukelduvad kokku 1100-1200 seiklejat.

Pühapäev, 29. juuli – Raplamaa, Kaerepere. Kolmas võistlus leiab aset keset kuumal Eestimaa suvel ja nii kuivaks kui eelmisel aastal võistlejad ei jää, plaanis on ka „uus“ põhiala. Raplamaa on seiklussportlastele ja orienteerujatele vähetuntud paik, kuid selle maakonna parimad pärlid saavad võistluse käigus külastatud.

Pühapäev, 2. september – Kiviõli. Sarja finaalvõistluse maastikke pole kujundanud Jumal, vaid need on inimeste kätetöö. Rajad avastavad industriaalmaastikke Kiviõli linnas, selle ümbruses ja ronida saab mägedele, mille kõrval Suur Munamägi kahvatub. Aga rajal on ka väga-väga ilusaid kohti ning A-rajal võib-olla ka Xdreami ajaloo kõige närvekõditavam köieülesanne.

Igal võistlusel on ka sel aastal kolm rada. Ekstreemne A-rada karmidele ja kangetele seiklussportlastele, kes naeratavad, kui raskeks läheb. Seikluslik B-rada visadele spordisõpradele, kes nii karmid ja kanged veel ei ole. Ning väga kerge C-rada liikumisharrastajale, kes teevad alles esimest tutvust orienteerumise ja seiklusspordiga.

Hooaja lõpupidu toimub 13. oktoobri õhtul peale Vaude Bike Xdreami lõppu.

Täpsem info!

Tulemas on juba 40. Haanja Maraton

Laupäeval, 25. veebruaril 2012 toimuv 40. Haanja Maraton EMV pikamaasuusatamises on Estoloppeti sarja V etapp. Nagu ikka, läbitakse distantsid klassikalises sõiduviisis – pikk 43 km ja lühem 22 km.

Avatud raja sõidud mõlemal distantsil toimuvad 19. veebruaril kell 11.

Reedel, 24. veebruaril algusega kell 15.00 toimub Mini Estoloppet, vanuses kuni 12 aastat (sünd 2000. a ja hiljem).

Maratonipäeval, 25. veebruaril Haanja suusastaadionil:
Kell 11.00 – 43 km distantsi start.
Kell 11.30 – 22 km distantsi start.
Kell 11.40 – lastesõit, 500 m (10-aastased ja nooremad, vaba sõiduviis).
Autasustamine kell 14.30.
Finiš suletakse kell 17.00.

Uuri ka infot registreerimise, osalustasude ja -tingimuste kohta!
Haanja Maratoni kava!

Estoloppet 2012 algab juba tuleval laupäeval 28. Viru Maratoniga Mõedakul.

Haanja Maratoni korraldab:
MTÜ Haanja Suusaklubi, Urmas Veeroja +372 513 5746, haanja@haanjamaraton.ee, www.haanjamaraton.ee

Flöödi- ja kitarrimuusika Haanjas

Mägedes ja merel flöödiga ja kitarril reedel, 3. veebruaril 2012 kell 19 Haanja rahvamajas.

Oksana Sinkova (flööt)
Jelena Ossipova (kitarr)

Kavas erinevate ajastute ja stiilide muusika: Ferdinando Carulli, Roberto Beaser, Laurie Randolph, Maximo Diego Pujol.

19. sajandi alguse Pariisis endale nime teinud itaallase Ferdinando Carulli muusikas on valdavad klassikaline elegants ja peen maitse, nii ka palas “Fantaasia”. Roberto Beaseri muusikale on omane rahvamuusika helikeel, eriti võib seda kuulda tema süidis “Mountains songs”. Argentina helilooja ja kitarrist Maximo Diego Pujol on üks maailma silmapaistvamatest tähtedest, kelle muusikas põimuvad Ladina-Ameerika ja Aafrika rütmid. Kõlavad argentina rahvatantsud candomberos. Kava lõpetab ameeriklanna Laurie Randolphi “The Sea Suite”, mis võimaldab nautida flöödi ja kitarri kogu kõlapaletti.

Pilet 5 € ja 4 €

Tõukekelgupäev “Kolkja kelk” on taas tulekul

Tõukekelgupealinnas Kolkjas, kus talvisel ajal põlvest põlve on sõidetud tõukekelkudega, toimub pühapäeval, 5. veebruaril kolmas tõukekelgupäev ‘Kolkja Kelk 2012’.

Tõukekelgusõit ühisstardist algab kell 12. Piki Kolkja külatänavaid (800 m) sõidetakse üksteisega sõbralikult võidu. Pikal distantsil saab jõudu toitlustuspunktist, kus komme jagatakse. Tõukekelgusõidule oodatakse kõiki oma uue või vana kelguga! Kui seda siiski ei ole, saab selle korraldajatelt broneerida eelregistreerimisel.

Meeskondlik tõukekelgu teatevõistlus algab kell 13. Ükst

eisega võtavad mõõtu neljaliikmelised võistkonnad. Meeleoluka võistluse kogudistantsiks on 1 km (4 x 250 m). Teatevõistlus jaguneb eelsõitudeks ja finaaliks, kuhu pääsevad eelsõitude kiiremad. Meeskondlikuks teatevõistluseks saab tõukekelgu kohapealt.

Tõukekelgusõidu ja teatevõistluse start ja finiš on Peipsimaa külastuskeskuse (Suur tee 25, Kolkja küla, Peipsiääre vald, Tartumaa) juures. Kõik finišeerija

d saavad medali eduka osalemise eest. Sõitude võitjaid (meeste, naiste, poiste ja tüdrkute arvestuses) ootavad väärikad auhinnad ning lohutusuhinnad kõige pisematele.

Eriauhinnad jagatakse tõukekelkude omanikele järgmistes kategooriates: rahva lemmik disainkelk, rahva lemmik vana kelk.

Tõukekelguvõistlusi kommenteerib ja hoiab ohjes Ivar Jurtšenko. Tantsumuusikat mängib DJ Rändur Rääbis. Kontserdikavaga astub üles folklooriansambel Suprjadki. Kohapeal saavad pealtvaatajad osta lõkkepannkooke ja lõkkesuppi Samovaride teemajakestest.

Alates kella 11 on avatud Kolkja vanausuliste muuseum (võistluskohast ~ 900 m).

Registreerimise ja osavõtumaksu kohta leiab infot siit.

Otepääl toimusid vahvad suusaüritused, millega avati ühtlasi 41. Tartu Maratoni programm

41. Tartu Maratonini on jäänud veidi vähem kui kuu ning esimesed üritused on juba peetud. 21. ja 22. jaanuaril toimusid Maailmakarika etapivõistlused Otepääl, kus omavahel võtsid mõõtu erinevate riikide tipud. Samal ajal toimusid ka mitmed rahvale mõeldud vahvad suusaüritused 41. Tartu Maratoni programmi raames.
Laupäeval, 21. jaanuaril võttis paarsada suusasõpra osa meeleolukast ühistreeningust. Raja olukord oli hea ning osalejad tundsid rõõmu koostegemisest.
22. jaanuari hommikul oli lastel aeg lumest rõõmu tunda. Koos 38 teise riigiga tähistas Klubi Tartu Maraton ülemaailmset lumepäeva „FIS World Snow Day” Tartu Maratoni Otepää lastesõitudega. Tehvandi Spordikeskuses lustis rajal 93 tublit väikest suusatajat, keda juhendasid Tartu Suusahullude innukad treenerid. „World Snow Day” üritusel said kõik lapsed numbrimärgi numbriga1, sest iga laps on võitja!
Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) korraldatava ürituse eesmärk on edendada suusasporti ja anda lastele võimalus avastada lume võlu. Lisaks pöörab FIS tähelepanu noorte harimisele turvalisuse, keskkonna- ja tervise teemadel. Peagi on käes ka teised Tartu Maratoni suusaüritused: 12. veebruaril sõidetakse Avatud Raja sõit, Tervis Plussi 11. Naistesõit ja Tartu Maratoni ajaloo esimene Tartu Teatemaraton. Juba 19.veebruaril sõidetakse 41. Tartu Maraton, millele päev enne eelnevad meeleolukad lastesõidud.
Greete Kempel