Kirde Kaitseringkonna kaitseväelased asuvad Rakvere linnametsa koristama

Kirde kaitseringkond on üks Rakvere metsapealinna koostööpartnereid, kes saadab 90 kaitseväelast selle nädala kahel päeval metsaaluseid prügist puhtaks korjama.

Esmaspäeval on linnametsas töid tegemas 30 pioneeri- ja 30 õhupataljoni, kolmapäeval 30 suurtükiväepataljoni sõdurit.

Linnapea osaleb koos kaitseväelastega talgutel kolmapäeval ning kutsub ka linnarahvast oma kodumetsa koristustalgutele.

Kogunemine mõlemal päeval Rakvere haigla parklas kell 9. Tööd tehakse lõunani. Töökindad palutakse tulijail endil kaasa võtta.

Missos on pühapäeval suur liikumispäev

Missos toimub 22. aprillil suur liikumispäev Sinu Sammud Loevad. Tervisepäeval on võimalik mõõta oma tervisenäitajaid Lõuna-Eesti haigla õdede abiga. Mõõtmised on tasuta.

Võimalik mõõta pikkust, kaalu, veresuhkrut, kehamassiindeksit, rasvaprotsenti. Suitsetajatele pakutakse võimalust mõõta nikotiinisisaldust hingeõhus.

Kell 14 on võimalik kuulata loengut “Meie eluviis – võti paremasse tulevikku”. Loengu peab Tartu Ülikooli õppejõud Kaja Hermlin, kes tutvustab lähemalt seljavaevuste põhjuseid, rühitemaatikat ning viib osalejatega läbi praktilised harjutused, mis aitavad vältida sundasenditest põhjustatud seljavaevusi, parandada rühti jne.

Päeva lõpetab ühisele liikumisringile suundumine. Igaüks võib valida omale jõukohase raja ja liikumisviisi, kas käimise, kepikõnni, jooksu või rattaga liikumise.

kultuur@misso.ee

Birgit Lüüs, 5307 2744

Eesti tähistab 20. korda südamenädalat

Kogu Eestis tähistatakse alanud nädalal südamenädalat, mis sarnaselt eelmisele aastale on pühendatud liikumisele kui ühele parimale viisile ennetada südamehaigusi. 20. südamenädala lõpetab pühapäeval, 22. aprillil peetav suur liikumispäev „Sinu sammud loevad“.

Südamenädala algataja, kardioloog professor Margus Viigimaa sõnul alustati südamenädalatega 1993. aastal, et innustada Eesti elanike tervislikumate eluviiside poole ja sellega langetada ülikõrget suremust südamehaigustesse.

„Igal aastal on südamenädalal olnud erinev deviis ja me oleme 20 aastaga läbi käinud kõik olulised riskitegurid – suitsetamine, kõrgenenud kolesterooli, kõrge vererõhu, liikumisvaeguse, ülekaalulisuse, stressi jne. Südamenädalad on toonud Eesti elanike teadvusesse liigse kolesterooli kui südamehaiguste sagedase põhjustaja.“

Margus Viigimaa lisas, et südamenädalasse on aastate jooksul andnud oma olulise panuse südametervise tõelised entusiastid. „Ühiste jõududega oleme suutnud viia Eesti riikide hulka, kus suremus südamehaigustesse  on langemas. Kuid me ei saa jääda puhkama loorberitele, südametervise tugevdamine ja südamenädalad Eestis peavad jätkuma,“ lisas ta.

Südame-veresoonkonnahaigused on Eestis suurimaks eluaastate kao põhjustajaks. Südame-veresoonkonnahaigusi registreeritakse aastas veidi üle 80 000 uue juhu (2009. a 80 502 ja 2010. a 80 056 uut juhtu). Need on ka peamiseks surmapõhjuseks – nii 2009. kui ka 2010. aastal olid üle poole surmadest Eestis tingitud südame-veresoonkonnahaigustest (2009. a 8796 surma ja 2010. a 8750 surma). Loe edasi: Eesti tähistab 20. korda südamenädalat

Võru Folkloorifestivali esitleb: Puigal tuleb ungari tantsutuba

Sel reedel jätkab XVIII Võru Folkloorifestival oma hooaega ungari tantsutoaga Puigal.

Juba teises festivalieelses tantsutoas tutvustavad korraldajad lähemalt selleaastaseid plaane ja kutsuvad kõiki folkloorihuvilisi koos pilli mängima ja  tantsima. Tantsutuppa on palutud kõik, kel huvi nii eesti kui meie sugulasrahva, ungarlaste, seltskonnatantsude vastu. Tantse õpetab ning muusikat mängib ansambel Cürrentõ Ungarist.

Võrumaa üks suuremaid iga-aastaseid kultuurisündmusi, 12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime „Päivgi tands tsõõrin“.  „Sellega rõhutame koostantsimise ja – musitseerimise võlu,“ ütleb festivali tegevjuht Kadri Valner. „Loodame  festivali eel ja ajal toimuvates tantsutubades  esinejaid ning publikut  koostantsimise ja musitseerimise abil senisest veelgi tugevamalt siduda,“ lisab ta.

Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku  ja esinejate ühised õhtulaule, Võrumaalt pärit kuulsa  lõõtsameistri August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist,  töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi vabalaval. Festivalil esineb ligi 400  rahvatantsijat  ja –muusikut nii Eestist kui üle maailma.

Ungari rahvamuusikaansambel Csürrentő sündis 1997. aastal. Praeguses koosseisus mängitakse aastast 2006. Juba asutamisest alates esitab Csürrentő oma kontsertitel ja tantsutubades peamiselt moldva csangode rahvamuusikat. Ansamblit iseloomustab nooruslikkus, autentse rahvamuusika isikupärane esitamine, külatraditsioonide toomine linnakeskkonda..

Csürrentő on ungari rahvamuusikaelu üks aktiivsemaid liikmeid. Juba kümme aastat on neil Budapestis oma tantsutuba, 2008. aastast alates võetakse osa ka Ungari enimkülastavaid tantsutubasid korraldava Gödöri klubi tegevusest.

XVIII Võru Folkloorifestivali ungari tantsutuba toimub Puiga koolimajas reedel, 20. aprillil algusega kell 21.

Toetab Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp

 

Pane end kirja Teeme Ära talgupäeval osalemiseks

Sõnnikuveotalgud Võrumaal Haanjas. Foto: Teeme Ära

Teeme Ära viies talgukevad kogub hoogu – pühapäevast saavad kõik eestimaalased valida talgupäeva kodulehelt www.teemeara.ee endale sobivad talgud ning panna end 5. mai talgupäevale osalejana kirja. Esmaspäeva hommikuse seisuga oli talguveebis valida juba 544 talgu seast, kuid talguid lisandub pidevalt.

Teeme Ära talgupäeva meeskond avas oma välihooaja ja talguliste kaasakutsumise üle-eestilisele talgupäevale lõppenud nädalavahetusel Võrumaal Haanjas sõnnikuveotalgutega. Ühiselt sai lambalaut sõnnikust tühjaks veetud ja põlluramm laiali laotatud, pealetükkiv võsa ära piiratud ning talguveebi ka suur roheline nupp üles seatud. Talgupäeva menüüsse kuulusid veel talgusupp ja saun.

Teeme Ära talgupäeval osalemiseks saab registreerida talguveebis aadressil www.teemeara.ee, klikates avalehel suurt rohelist nuppu „Liitu talgutega“. Jätkuvalt saab üles märkida ka talguid, selleks on sinine nupp „Korralda talgud“. Talgupäev meeskond kutsub märkima talguveebi ka neid talguid, mis korraldatakse mõnel teisel päeval kui 5. mai.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et talgute ülespanek on läinud mullusest isegi hoogsamas tempos ja nüüd on paras aeg talguveebis ringi vaadata ning talgulistel end kirja panna. „Kui märkate, et teie kodukandis, külas või linnaosas ei olegi veel talguid toimumas, arutage oma rahvaga läbi ja tehke ise ära. Talgute lisamine talguveebi on avatud mai alguseni,“ sõnas Tüür. Ta lisas, et talgutele kirjapanekut ei tasu jätta viimasele minutile, sest see aitab talgujuhtidel talgupäev paremini ette valmistada.
Loe edasi: Pane end kirja Teeme Ära talgupäeval osalemiseks

Raplas algab täna õpimess

Täna kell 14 avatakse Rapla Kultuurikeskuses õpimess “Rapla rada 2012” , kus tutvustatakse Raplamaa noortele edasiõppimisvõimalusi nii gümnaasiumites, kutseõppeasutustes kui ka kõrgkoolides.

Messil osalevad kõik maakonna gümnaasiumid, kuus ametikooli üle Eesti. Oma esitlustega on kohal ka kaheksa kõrgkooli.
Et huviline paremini kohale jõuaks, on korraldajad liikuma pannud eribussid liinidel  Vigala-Märjamaa-Rapla-Märjamaa ning Kohila-Juuru-Rapla-Juuru-Kohila.

Vaata tutvustavat videot ka siit:  http://www.youtube.com/watch?v=pK4RC9oDipc

Ruhnu saarel peeti karupäeva

Juba teist aastat järjest tähistasid Ruhnu saare elanikud üheskoos seda ajaloolist päeva, mil karu esmakordselt oma käpad Ruhnu rannale tõstis. Teadupärast eksis n-ö Ruhnu karu 2006. aasta kevadel jääpangal Ruhnu saarele ning tekitas sellega nii kohalike seas kui laiemalt meedias ja ühiskonnas elevust. Esimesed teated temast jõudsid saarele teisipäeval, 11. aprillil, mil kalamehed märkasid Ruhnu saarest 12 km loodes jääpangal triivivat pruunkaru. Nähtust teatati piirivalvele ja Tallinnast lendas kohale piirivalve helikopter, mis teel saarele Pärnust uinutusvahenditega looduskaitsekeskuse töötajad peale võttis. Udu tõttu karu siiski ei leitud. Arvati, et karu pärines Lätist Kolka neemelt.

Eile võtsid saareelanikud ette karupäeva matka. Ruhnu saare tegemisi kajastav Ruhnu blogi teatel lookles matkarada mööda nõlvu ja orge, niiskeid samblalaukaid, pliiatssirget metsa ja tormi sakutatud puid. Lapsed otsisid ja leidsid magusaid üllatusi.
“Maastik muutis nägu ning lõpuks viis tee ikka mereni,” jätkab blogi. “Kuunsis istusid lõkke ääres Udo “Rebane” Mägi ja Mitja “Karu” Riisenberg. Väidetavalt küpses tule peal karukints, mis olevat maitsenud küll kahtlaselt sealiha moodi. Rüübati karumarjajooki. Karuteenet ei tehtud, küll aga mängiti. Viktoriin selgitas meie teadmisi karude füsioloogiast ning eluharjumustest. Pärast mängisime rahvamaja katusekorrusel lauamängu.”

    

Viimaseid päevi saab esitada kandidaate noore looduskaitsja auhinnale

Kuni 18. aprillini saab esitada kandidaate Noore Looduskaitsja Auhinnale.  Selle eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade.

Auhinnale saavad kandideerida Eesti looduskaitsjad, kes on nooremad kui 35 aastat passi järgi või enesetunde alusel.ning omavad väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel. Kandidaat võib töötada nii riiklikus, era- kui mittetulundussektoris,või panustada looduse hoidmisse vabatahtlikuna.

Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri. Kandideerimiseks oodatakse avaldusi koos põhjendusega Eestimaa Looduse Fondi e-postiaadressile elf@elfond.ee.

Noore looduskaitsja auhinda on antud alates 2005. aastast. Siiani on auhinna pälvinud: Asko Lõhmus Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia suuna arendamise eest; Peep Mardiste, kes on olnud pikka aega seotud Eesti keskkonna- ning looduskaitsega ja valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide tugevdamisega; Marek Sammul teaduspõhise looduskaitse arendamise eest; Tarvo Valker linnukaitseliste tegevuste eest; Murel Merivee innuka looduskaitsjana; Ulvar Käärt töö eest eestlaste keskkonnateadlikkuse tõstmisel; Indrek Tammekänd, kes töötab Keskkonnaameti looduskaitsebioloogina ja on Eesti looduskaitsesse panustanud väga palju ka vabatahtliku tööga.

Otsuse auhinna määramise kohta teeb Eestimaa Looduse Fondi poolt kokku kutsutud zürii, kuhu kuuluvad Alex ja Kaja Lotman, Tiit Randla, Mart Jüssi ja Indrek Tammekänd. Auhinda rahastavad Alex ja Kaja Lotmani sünnipäevalised ja Estonian Nature Tours. Annetusfondi on oodatud toetama kõik, kel soov ja tahe noori looduskaitsjaid tunnustada.

Auhind antakse välja 28. aprillil  fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2012  autasustamistseremoonial, kus ELF annab üle ka enda lemmikloodusfoto auhinna.

Lisa saab auhinna kohta lugeda siit: http://www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/loodusharidus/noore-looduskaitsja-auhind

Tulemas jooks ümber Vaskna järve



Ümber Vaskna järve jooks toimub esmaspäeval, 23. aprillil. Start antakse kell 19.00. Jooks kulgeb mööda Vaskna järve äärseid teid. Start ja finiš on Haanja vallamaja esisel platsil. Raja pikkus on 7 km.

Eelregistreerimine kadriparts73@gmail.com või telefonil 526 7027. Kohapeal registreerimine kell 17.30- 18.30. Osalustasu õpilastele 1 €, täiskasvanutele 2 €.

Loomemajanduskeskus kutsub huvilisi seminaridele

Tartu Loomemajanduskeskus korraldab laupäeval, 21. aprillil kella 12-17 projekti “Local Artists for Regional Development” raames kaks seminari loomevaldkonna inimestele. Seminarid on inglise keeles ja osalejatele tasuta.

Esimene koolitus kannab pealkirja “Communication for art and artists”. Selle läbiviija, meedia- ja kommunikatsiooniekspert Liene Kupca õpetab loovisikuid ja kunstnikke ennast julgemalt turundama. Tema koolituse motoks on “Kui muudame oma suhtlemise viise, muudame kogu oma maailma” ning ta aitab leida sobivaid töövahendeid meediasuhtluseks, et leida parim viis oma kliendini jõudmiseks. Koolitus toimub Tartu Loomemajanduskeskuses, Kalevi 13.

Teise koolituse “Paint your success” läbiviija Janis Zingitis on maalikunstnik, õpetaja ja Riia kunstikooli juhataja. Olles töötanud ka tõlgi ja meeskonnakoolitajana, kasutab ta oma kursustel kunstivahendeid meeskonna, organisatsiooni ja isiksuse arendamiseks. Koolitusel kasutatakse eesmärkide visualiseerimiseks, tegevusplaanide kavandamiseks ning tulu teenimiseks kunstnike töövahendeid: värve, pliiatseid, paberi ja loovat mõtlemist. Tema koolituse moto on “Have fun and make money with art!” Koolitus toimub Tartus Antoniuse õues, Lutsu 3.

Piiratud kohtade arvu tõttu palutakse hiljemalt 17. aprilliks end registreerida meiliaadressil mari-liis.nummert@lmk.ee.

“Local Artists for Regional Development” on projekt, mida toetab Eesti-Läti programm ja mille raames toimub tasuta koolitusi ning kultuurivahetusi Tartu ja Cesise linna vahel kuni 2012. aasta lõpuni

Lisainfo: Tartu Loomemajanduskeskuse praktikant Mari-Liis Nummert, tel 5192 2019, http://www.lmk.ee/koolitused

Talgud Mukre rabarajal

Neljapäeval,  19.aprilli pärastlõunal kell 14 toimuvad Eidapere juures Mukre rabarajal töötalgud. Ettevõtmise peamine eesmärk on väsinud rajalõigu uuendamine, mis seisneb vana osa  lammutamises ja välja kandmises, uute plankude maanteelt järveni toimetamises ja paikapanekuks ning kokkunaelutamises. Lisaks veel lLaasturaja ülevaatus ja sealt läbitunginud kännuotste eemaldamine ja senise turismivärgiga tekkinud “kõrvalproduktide” kokkukogumisest ja rabast välja toimetamine.

Tuleb talgusupp ja muudki kehakinnitust

Vajalik väliriietus, kummikud ja töökindad, teotahe ning hea tuju!

Kel võimalik, lisagu mõni haamer, sõrgkang või kirves -labidas varustusse!

Talgutel osalemas ja jõudusid ühendamas on:

RMK  Looduhoiuosakonna  esindus VAHE-EESTIS

RMK RAPLAMAA metskond

Keskkonnaameti RAPLA kontor

Kehtna Vallavalitsus

Looduskaitse Seltsi osakonnad Raplamaal

Materjalid OÜ Pajo Saeveski

Talgutele on oodatud kõik hea tahted elanikud(:

Võru Maavalitsus ootab Võrumaa aasta ema kandidaate

Läheneva emadepäeva eel kutsub Võru Maavalitsus esitama kandidaate Võrumaa aasta ema tiitlile. Kandidaate võivad esitada kohalikud omavalitsused, organisatsioonid kui ka üksikisikud.

Võrumaa aasta ema kandidaadiks võib üles seada Võrumaal elava ema, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui ka perekonna väärtustamisel ja kes on ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi.

Tiitlit on välja antud alates 2002 aastast, 2011 aastal pälvis Võrumaa Aasta Ema tiitli Klarika Hirv. Võrumaa Aasta Ema avalikustatakse emadepäeval, 13. mail Võru kultuurimajas Kannel toimuval emadepäeva kontserdil. Ettepanekuid koos kandidaadi lähema tutvustamise ja selle valiku põhjendustega ootab Võru Maavalitsus 25. aprilliks 2012. a.

Metsaülikool kutsub noori mõtisklema tuleviku kooli üle

Sihtasutus Metsaülikool (SA MÜ) kuulutab välja haridusteemalise esseekonkursi gümnaasiumiõpilastele, kutsudes üles aktiivselt kaasa mõtlema haridusreformist ning kooliga seotud arengutest Eestis. Konkursil võivad osaleda kõik gümnaasiumiastme õpilased. Tähtaeg on 30. aprill. Essee teemaks on “Tuleviku kool” ja võistlustöölt oodatakse arutelu praeguse ja tulevase Eesti kooli teemal.

Esseekonkursi žüriisse kuuluvad Rein Taagepera, Priit Perens, Halliki Harro-Loit, Toivo Maimets ja Kuldar Rosenberg. Parimad tööd saavad auhinnatud ning avaldatakse Metsaülikooli kodulehel.

Esseekonkurss on sissejuhatus tänavusele metsaülikoolile teemal “Haridus. Haritus”  8.-12. augustini Käärikul.

Tartu Akadeemiline Meeskoor tähistab sajandat sünnipäeva Peterburis

Sadat tegevusaastat tähistav Tartu Akadeemiline Meeskoor annab oma juubelikontsertide sarja kolmanda kontserdi laupäeval, 14. aprillil  Peterburi Jaani kirikus.

Kui Tallinna, Pärnu ja Tartu kontserdisaalide jaoks valmistati ette kolmeosaline kontsert, siis Peterburi Jaani kirikus esitatakse seitsmeteistkümnest  laulust koosnev üheosaline kava, mis algab Juhan Aaviku lauluga „Hoia, Jumal, Eestit“. Kavast ei puudu ka juba 1922. aastast koori repertuaaris olev Aleksander Läte laul „Pilvedele“ ja koori kauaaegse dirigendi Richard Ritsingu „Laulmata laul“, mida TAM esitas esmakordselt 1941. aastal ja mis püsib koori repertuaaris tänini. Peterburi kontserdipublikule esitatakse ka Tartu Akadeemilise Meeskoori juubeliks Alo Ritsingu kirjutatud „Päikese tõus“ ning meie koorimuusikaklassikute Konstantin Türnpu, Rudolf Tobiase, Mart Saare, Peeter Süda, aga ka Ester Mägi, Gustav Ernesaksa ja Veljo Tormise kooriloomingut ning Rubinsteini, Verdi, von Weberi ooperikoore ja Mozarti kantaat „Päikesele“. Mitmedki koorilaulud on spetsiaalselt selle kontserdi jaoks tõlgitud vene keelde. Koori juhatab Alo Ritsing ja klaveril saadab Jorma Toots.

Kevad toob ka puugid

Kristel Vilbaste,

loodusajakirjanik

Isegi ilmajaama lumekaardil saab sel nädalal lumi otsa. Vihm peseb olematuks need kübemed, mis veel metsaveeres päikesepaitusest peitu saanud.   Lumest vabanev maa hingab ja liigatab. Vaid sellel hetkel kui lumi läheb, hoiab kogu loodus end Emakese Maa lähedal, lumeraskuse all maadligi vajunud taimestik paljastab kände ja kive, mutimullahunnikuid ja peitu pugenud aardeid.

Siis aga äkki, hakkab päike soojalt paistma, kergitab õhutemperatuuri üle maagilise kümne kraadi. Maapind vappub ja rõõmustab, kõik kõrrealgmed imevad end maamahlu täis ja sirutuvad taeva poole. Kulukiht tõstetakse kõrgele, rohelised piigid löövad sellest läbi.

Ühe hetkega saab maa soojaks ja äratab oma putukad-mutukad. Hiidämblikud sibavad iga me sammu peale kihinal-kahinal laiali. Nüüd on õige aeg jääda kuulama nende trummisoolosid. Istun maha ja kuulatan. Ja seal, haavalehe peal, üks asubki kohe jalgadega trummi lööma. Vaevukuuldav krabin, aga küllap see armastatuni jõuab. Loe edasi: Kevad toob ka puugid

Raamatu “20 aastat Järva-Jaanis” jaoks fotode kogumine

Valmimisel on raamat „20 aastat Järva-Jaanis”, mis tutvustab valla arengut viimasel 20 aastal ehk alates sellest ajast, millal taastati Järva-Jaani vald. Raamat peaks oma olemuselt olema peamiselt pildiraamat koos pikemate faktiliste kommentaaridega. See kirjeldab olukorda aastal 1991, kõrvutame seda tänase päevaga ja loetleme peamisi ja suuremaid muudatusi ja sündmusi antud valdkonnas.

Artiklid on valmimas, kuid suurimaks mureks on fotod, sest 1991 aasast ei ole arhiivis säilinud eriti paljuülesvõtteid. Kutsume kõiki üles oma kodust fotoarhiivi üle vaatama, et täiendada valla ajalugu. Eriti on oodatud pildid avalikest üritustest ja hoonetest. Pildid erapidudest ei pruugi olla nii suure ajaloolise väärtusega. Fotod tagastame omanikule peale koopiate tegemist.

Järgmine nädal on südamenädal

Tartumaa Tervisespordikeskuses toimub üleriigilise südamenädala avaüritusena 15. aprillil kogu pere liikumispäev “Sinu sammud loevad”.

Elva lähedal Tartumaa Tervisespordikeskuses toimuv südamenädala liikumisüritus “Sinu sammud loevad” saab alguse 15. aprillil kell 12.00, mil avatakse start jalutamiseks, kepikõnniks või matkamiseks. Võimalus on valida 4, 6 ja 10 kilomeetri pikkuste radade vahel. Finišis ootab kosutav jook ja tervislikud suupisted, lisaks on võimalus kohapeal mõõta oma tervisenäitajaid. Loe edasi: Järgmine nädal on südamenädal

Loomade hoiupaigas saab kampaania korras soodsalt loomi kiibistada

Kuni juuni lõpuni korraldab Tallinna kodutute loomade hoiupaiga veterinaarkliinik juba traditsiooniks muutunud koduloomade kevad-suvist kiibistamise, steriliseerimise, kastreerimise ja vaktsineerimise kampaaniat. Ka seekord tehakse märkimisväärseid allahindlusi, et need operatsioonid oleksid igaühele taskukohased. Samuti puudub kampaania ajal visiiditasu, tehakse tasuta marutaudivastast vaktsineerimist, küünte lõikust ning kõik kiibistatud loomad saavad kaasa ka kaelarihmale kinnitatava medali “Mul on kiip!”

Soodushinnad kehtivad kõikidele loomaomanikele üle Eesti.

Hoiupaiga kliinikut külastades aitad kaasa ka hoiupaiga asukate elutingimuste parandamisele.

Täpsemalt saab pakutavate teenuste ja hinnakirjaga tutvuda Hoiupaiga kodulehel

 

XIII Eesti rahvamuusikatöötluste festivalil lauldakse päike looja kabardiinia, seto ja nepaali rütmide saatel

27. aprillil kell 18 avatakse Põlvamaal Mooste mõisas asuvas Folgikojas Moisekatsi Elohelü nime kandev kahepäevane rahvamuusikatöötluste festival.

Kell 18 algaval avakontserdil astuvad üles noored muusikud üle Eesti, teiste seas ka esimest korda toimuva rahvamuusikalaagri osalejad ning festivalilt varasematel aastatel preemiad noppinud Pärnu ansambel Greip.

Avakontserdile järgneb traditsiooniline päikese looja laulmine Mooste järve ääres koos  Eestis elavate vähemusrahvuste kollektiividega. Poolat esindab  Eestimaa poolakate seltsi juures tegutsev ansambel Laikonik (juhedaja Halina Kisalts),  Tallinnas tegutsev tantsuansambel Terek (juhendaja Ilona Thagazitova) tutvustab kabardiinia kultuuri ning elurõõmus Stuudio Joy esindus Valgast toob killukese vene  traditsioonidest.  Lisaks poola, gruusia ja vene rütmidele aitavad päikest looja laulda ka  Liinatsuraq Tartust ja Põlva Seto Selts,  kes tutvustavad Eesti kagunurgas elavate setode laulutraditsiooni, ning Eesti kooriklassikat esitav Mooste segakoor. Järveäärsesse tseremooniasse toob eksootikat festivali peaesineja, Nepaalist pärit ansambli Rodrighar Nepal oma kirka muusika ja tantsuga. Loe edasi: XIII Eesti rahvamuusikatöötluste festivalil lauldakse päike looja kabardiinia, seto ja nepaali rütmide saatel

Rakvere Teatris mängiti tulekahju

Rakvere Teatris toimus päästeameti korraldatud õppus, mille käigus mängiti läbi olukord kui tulekahju saab alguse etenduse ajal.

Legendi kohaselt algas Rakvere Teatri suures saalis kell 9 etendus ja kell 9:15 süttis tulekahju. Häiresignaali käivitamiseks ja põlengu realistlikuks
kujutamiseks lasti saal tossumasinast suitsu täis. Seejärel evakueeriti publikut kehastanud teatri töötajad ja Rakvere Gümnaasiumi 7. klassi õpilased väiksesse majja. Tulemuslikult mängiti läbi ka olukord, milles 2 näitlejat jäid garderoobi lõksu ja vajasid päästmist.

Rakvere Teatris on koostatud ohuplaan, milles sätestatakse teatritöötajate ülesanded, kuidas toimida, kui on käivitunud häiresignaal või antud muul viisil teada tule-, pommi- vms ohu ilmnemisest. Õppuse eesmärgiks oli reaalilähedases olukorras plaani rakendumist katsetada ja vaadelda, mismoodi see toimib ning kas on võimalik seda tööd paremini korraldada.

„Õppus on Rakvere Teatri ja Päästeameti pikaaegse koostöö ja ettevalmistuse tulemus, mille raames toimusid arutelud, õppimised ja instrueerimised. Rakvere Teater soovib, et oleksime kriisiolukordadeks valmis ja õppus on hea võimalus selles veenduda ning end veel parandada,“ kommenteeris toimunut teatri juht Joonas Tartu.

„Läbimängitud kriisolukorra lahendamisega saadi mõlema poole poolt hästi hakkama. Kindlasti tuli välja neid kohti, mille osas veel paremad ning täpsemad lahendused leiame. On toimunud esimesed asutusesisesed arutelud ning järelduste tegemised. Samuti ühine arutelu. Teeme kokkuvõtted ning instrueerime inimesi veel täpsemalt ning teeme seda pidevalt,“ hindas Tartu.

„Rakvere Teater on hea ja turvaline koht! Seda loomulikult mitte kunstiliselt! Kunstiliselt on ikka ja jälle raputusi ning leeke oodata,“ lisas Joonas Tartu veel lõpetuseks.

Rakvere Teater tänab oma töötajaid, Rakvere Gümnaaasiumi 7. B ja C klassi, Päästeametit ja kõiki teisi, kes aitasid õppuste läbiviimisele kaasa.

Sänna taevarada algab uue hooga

Ekskursioonide hooaeg astronoomia-alasel õppe matkarajal Sänna Taevarada on alanud.

Ekskursioon sisaldab:

– juhendatud matka läbi Päikesesüsteemi (Päike, Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, kangematele ka Neptuun).

Ekskursiooni käigus omandatakse kogemuslikult teadmised meie päikesesüsteemist, galaktikast ja universumist laiemalt. Arutletakse meie planeedi bioloogilise mitmekesisuse unikaalsusest võrdluses teiste planeetidega. Matkajuht juhib tähelepanu loodushoiu tähtsusele kosmilises kontekstis. Hind 2.50 eur/osaleja

Matka pikkus Päikesest Uraanini (piknikupaviljon) on ca 2,5 km, mille läbimine võtab 3 h.

– noorematele külastajatele varjuteatri etendus (Jussikese reis kosmosesse). Hind 1.50 eur/osaleja

– kuni 10-ne liikmelisele grupile on võimalus matkata jalgratastel (Sänna Velokuur). Hind 3.50 eur/osaleja

– tervisliku toitumise õpituba: “Maailmapäästja pitsa”

Pärast liikumist värskes õhus pakume ekskursantidele võimalust võtta osa tervisliku toitumise/tarbimise õpitoast. Õpitoa käigus räägitakse tervislikust toitumisest ja iga koolinoor saab endale valmistada kohalikust toorainest maitsva tervisliku “Maailmapäästja” pitsa. Pitsasid küpsetatakse Kultuurimõisa itaalia pitsaahjus (aias). Hind kokkuleppel 5 kuni 7 eur.

Gruppidel, kellel on suur soov Sänna Taevarada külastada, kuid keeruline väljasõitu rahastada, soovitame võtta ühendust Hendrik Noorega (MTÜ Sänna Kultuurimõis 55588927).

Koos leiame kindlasti lahenduse.

Nõmme keraamik Kadri Kaerma avas Helsingis personaalnäituse

Nõmmel elav keraamik Kadri Kaerma avas eile Helsingis Eesti Majas Tuglase Seltsi galeriis (Sörnäisten rantatie 22c) oma personaalnäituse

«Total Catwalk», seisab linnaosavalitsuse pressiteates. Helsingi kunstipublik saab näha sadu meeleolukaid keraamikast, klaasist, nahast, tekstiilist ja puidust kasse. Näitus jääb avatuks 19. maini.
Kadri Kaerma on lõpetanud 1985. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi keraamika erialal. Ta oli pikalt ka Tallinna Keraamikatehase peakunstnik.
Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul on oluline toetada ettevõtlust. «Kadri Kaerma on omanäoline kunstnik, kes läbi personaalnäituse saab juurde rahvusvahelisi kontakte, mis omakorda aitavad tal keraamikatoodetele leida uusi ostjaid ja turge,» selgitas linnaosavanem.
Korpi hinnangul on Tuglase Seltsi galerii Kadri Kaerma näituse toimumiskohana sümboolse tähendusega, sest ka Friedebert Tuglas on olnud Nõmmega väga tihedalt seotud.

Puurmani vallas toimub laste lauluvõistlus

Reedel, 20. aprillil algusega kell 17 toimub Puurmani lossis Puurmani valla laste lauluvõistlus 2012. Proovid toimuvad samal päeval kell 14.00-16.30. Vajadusel on võimalik kokku leppida ka varasemaid prooviaegu.

Iga osaleja esitab ühe laulu – fonogrammi, klaveri või muu pilli saatel. Esineja võib kasutada taustaks ansamblit või taustalauljaid. Puurmani spordi- ja kultuurimaja tagab klaveri, süntesaatori, helitehnika ja 2 mikrofoni.

Lauluvõistlusel osalejaid hindab kuni 5 liikmeline žürii. Lauluvõistlusel osalenud lapsi tänataks aukirja ja väikese meenega.
Iga vanuserühma parim laulja saab – Puurmani Parim Laululaps – tiitli ja auhinna.
Lapsi juhendanud õpetajaid tänatakse aukirja ja meenega.

Žürii annab välja ka 6 eripreemiat (kõigi osalejate peale kokku).

Oma vanuserühma parim (5-7.a.;8-10.a.;11-13.a.) esindab Puurmani valda Jõgeva maakonna Laulukarusselli voorus Põltsamaal 29.04.2012.a.

Lauluvõistluse registreerimisleht tuleb saata e-mailile kultuurimaja@puurmani.ee 17. aprilliks 2012.a.

Kõik Lauluvõistluse korraldamisega seotud küsimustele saab vastuse tel: 5349 4131
Keiu Kess või e-mailil kultuurimaja@puurmani.ee

Info ja juhend!