III Soome-Eesti tantsupidu viib tantsurahva Tamperesse

17. juunil toimub Soomes Tamperes kolmas Soome-Eesti tantsupidu “Velisinfonia/ Vennassümfoonia”.

Peol osaleb 5000 tantsijat, pillimängijat ja lauljat, neist pooled Eestist.
„Vennassümfoonia“ on tantsulavastus kahest rahvast ja kõneleb sellest, kuidas keset Soome lahte kohtuvad eestlaste Kalev ja soomlaste Kalevi. Kangete meeste kohtumisest tekib ühendav sild kahe naaberrahva vahel. Koos leitakse, et kahel rahval on palju ühist – armastus oma maa ja mere vastu, ilusad naised, mehised mehed, kuum saun ja palju sarnaseid sõnu. Sünnib arusaam, et kahe kauni maa inimesed peavad kuuluma ühte, moodustades koos karge Põhjamaa rahva.
”Vennassümfoonia” lavastajad ja peo kunstilised juhid on Petri Kauppinen Soomest ja Kalev Järvela Eestist, kunstnik Minna Kauhanen Soomest.
Peo Eesti osa liigijuhtideks on Helen Reimand (3.-4. klasside rühmad), Mall Järvela (noorte segarühmad), Agne Kurrikoff-Herman (naisrühmad) ja Maido Saar (segarühmad), pealavastaja assistendid Kadri Tiis, Kristiina Kapper ning Rauno Zubko.
Soome-Eesti III tantsupeo korraldavad Folklore Suomi Finland ry ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Koostööd teevad ka Eesti Rahvatantsukeskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja Suomen Nuorisoseurojen Liitto.
I Soome-Eesti ühine tantsupidu toimus 2000. aastal Helsinkis ja II Eesti-Soome ühine tantsupidu 2005.aastal Tartus.

Neljapäeval tuleb Tartus kogukonna töötuba

17.-19. maini toimub Tartus loomeinimestele mõeldud töötuba Creative tools, mis võtab vaatluse alla kaks omanäolist kogukondade kohtumispaika: Tartu Loomemajanduskeskuse ning Antoniuse Õue.
Kolme päeva jooksul räägitakse nii nende erinevustest kui ühisosadest. Töötoa raames tutvutakse eelpool mainitud kogukondadega, toimuvad avatud loengud kodanikualgatuse, koostöövõimaluste, taaskasutusdisaini ning linnas toidu kasvatamise teemadel. Töötoa käigus meisterdatakse väliruumi-inventari nii Loomemajanduskeskuse pargialale kui Antoniuse Õue, mis loob paremaid võimalusi inimestevaheliseks lävimiseks ning väliruumi kasutuseks. Töötoas osaleb kokku 20 loomeinimest Tartust ja Cesisest, kes töötavad koos kohalike elanike ning kogukondade esindajatega. Töötuba korraldab TajuRuum koostöös Tartu Loomemajanduskeskusega. Kogukonna töötuppa on võimalik end registreerida kuni homseni. Töötuppa on piiratud arv kohti. Registreerimiseks helista või kirjuta: Kerli, kerli@tajuruum.eu, 56 358 065.

ELF kutsub seminarile „Väljakutsed ja lahendused teel jätkusuutliku puiduvarumisturuni“

Eestimaa Looduse Fond kutsub kõiki huvitatuid seminarile, kus üheskoos üritatakse leida vastust küsimusele, kuidas liikuda jätkusuutlikuma puiduvarumisturu suunas.

Toimumiskoht: Eesti Rahvusraamatukogu nurgasaal, Tõnismägi 2, Tallinn

Aeg: 25. mai, algusega kell 11:00

Üritus on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud, seega palutakse huvilistel ennast kindlasti registreerida 23. maiks e-maili aadressil liis.kuresoo@elfond.ee

Seminari kava:

11:00 – 11:20 kogunemine, ELFi poolsed avasõnad

11:20 – 11:50 – Liis Kuresoo, Eestimaa Looduse Fond. Eesti ettevõtete puiduvarumispoliitikad ja –parktikad, kolmanda kordusuuringu esitlus.

11:50-12:20 – Mikk Link, keskühistu Eramets. Metsaühistud – usaldusväärne võimalus puidu müügiks ja ostuks.

12:20-12:50 – Kaido Lemendik, Eesti Maksu- ja Tolliamet. Milline on ettevõtluskeskkond läbi maksuhalduri andmete metsandussektoris? Mis on viimase kolme aasta jooksul muutunud?

12:50-13:10 – kohvipaus

13:10-13:40 – Taivo Denks, Keskkonnaministeerium. Euroopa Liidu puidumäärus – mida toob see kaasa Eesti metsasektori ettevõtetele?

13:40-14:10 – Evelin Urbel-Piirsalu, Säästva Eesti Instituut. Eesti metsasektor üleminekul jätkusuutlikkusele?

14:10-14:30 – arutelu ja kokkuvõte

Üritust modereerib Silvia Lotman, seminari korraldamist rahastab Rootsi WWF.

 

Lisainfo: www.elfond.ee/mets

Tallinna päeval toimub teatejooks „Toompea 18.45“

Tänasel Tallinna päeval toimub pealinnas teatejooks ” Toompea 18.45″, millega tähistatakse Eesti Kodukaitse moodustamise aastapäeva.
Täna möödub 22 aastat murrangulistest sündmustest, kus Toompeale, Interrinde miitingule kogunenud ülesköetud ja raevunud miitingulised murdsid lossi sisehoovi eesmärgiga kukutada alles mõned kuud ametis olnud ja riiki iseseisvumisteele suunama hakanud valitsus. Halvema hoidis ära tolleaegse peaminister Edgar Savisaare raadiopöördumise peale Toompeale appi rutanud tallinlased ja ümberkaudsete piirkondade elanikud, sundides märatsejad taltuma ning lossi sisehoovist ja platsilt lahkuma.

Öösel kell kolm võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu otsuse kodu, rahu ja ühiskondliku korra ning kodanike turvalisuse tagamise luua organisatsioon Eesti Kodukaitse.

Nende sündmuste meenutamiseks hakati alates 1993. aastast korraldama teatejooksu „Toompea 18.45“. Kahjuks katkes traditsioon peale Kodukaitse
organisatsiooni tegevuse lõpetamist 1996. aastal. Sel aastal on ajaloolise teatejooksu traditsioon kavas taaselustada ja võistlema oodatakse arvukalt osavõtjaid.

Jooksu korraldavad Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts koostöös Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Tallinna Kesklinna Valitsuse, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametiga.

Räpina liinan tulõ savvusanna-raamadu kaejatsi ja tsõõriklaud

Lehekuu 17. pääväl alostusõga kell 15 om Räpinä liinan Põlvamaa Keskkunna-ammõdi majan (Kalevi 1A) vahtsõ savvusanna raamadu vällänäütämine. Värviline, hulga piltega raamat “Mi uma savvusann” kõnõlõs vana Võromaa ja Setomaa suidsusannust ni sannakombist.

“Nii ku kõik mi elo om kõge muutuman, muut aig ka sannu ja sannakombit. Suidsusann om tan maanukan viil siiäni püsünü. Raamatun näüdätäski päämidselt prõllatsid sannu ja kõnõldas seoao kombist, a vällä tulõ ka köüdüs inneskiidsi aigõga” and lühkü seletüse raamatu kokkopandja ja kunstnik Margna Epp.

Raamadu andsõ vällä Võro Selts VKKF. Raamadu kokkopandmist ja trükmist omma tugõnu MTÜ Hinokad, Kultuuriministeerium Vana Võromaa kultuuriprogrammist, Eesti Kultuurkapital, Piiriveere Liider LEADER-programmist, Võro Instituut. Loe edasi: Räpina liinan tulõ savvusanna-raamadu kaejatsi ja tsõõriklaud

Loomaaed ootab täna talgutele

Et lasteloomaaed 1. juuniks avada, kutsub Tallinna Loomaaed täna vabatahtlikke talgutele lehti riisuma ja muid õuetöid tegema. Pärast töötegemist räägib zooloog Aleksei Turovski lasteloomaaia õues loomajutte.

Talgutele registreerida saab meiliaadressil last@tallinnzoo.ee, mis tagab tasuta sissepääsu loomaaeda koos talguliste grupiga. Tööriistad ja kindad on kohapeal olemas.

Kogunemine on 14.15 loomaaia Põhjaväravas Paldiski mnt 145. Tunniajane loeng algab kell neli.

 

Kust sa tulid, võõras mees?

Kuu aega tagasi kirjutasin puukidest ja puugihaigustest, aga see lugu sai ootamatu jätku. Nimelt tuli headelt sõpradelt Saksamaalt sõnum, et borrelioosi raviks võiks katsetada ühe Euroopas levinud taime tinktuuri. Hildegard küsis, et kas meie metsades kasvab selline taim mille ladinakeelne nimi on Dipsacus sylvaticus. Ei kasva, pidin vastama ja pole tal õiget eestikeelset nimegi… siiski, uniohakas on talle nimeks antud.

Asusime siis Mikuga kohe uurima, mis taim see on, millest nii palju Euroopas ja Ameerikas abi on, koguni süüfilist ravivat see taim. Imerohi tõega! Miks siis meil sellest midagi ei teata?

Tellisime interneti kaudu Ameerikast koguni põneva ravimtaimede raamatu, mis sellest taimest pajatab. Uurisime Aili Pajult ja Ain Raalilt, Lembit Kuhlbergilt, Rein Sanderilt ja Mall Värvalt, taimetarkadelt kellest väga lugu pean. Kuid Euroopa metsades kasvav taim on võõras, mis võõras. Ehkki, jah facebooki pandud küsimus tõi ka teate, et ühel sõbral selline taim aias kasvab.

Kogu sellest mitmenädalasest otsingust jäi kumama küsimus: Miks on üks taim meie jaoks võõras ja teine omane ja armas? Loe edasi: Kust sa tulid, võõras mees?

“101 last Toompeale” ootab selle aasta teemasid

Taaskord kogub tuure iga-aastane demokraatiaüritus „101 last Toompeale“. Ürituse eesmärgiks on toetada noorte osalust riiklikus otsustusprotsessis. Et ka noored saaksid hääle sekka öelda, oodatakse kõigilt noortelt teemasid, mis on neile olulised.

Mida tahaksid riigikogus koos saja teise noorega arutada?

Hääletada saab siin.

Lastekaitse Liidu Noortekogule juba traditsiooniks saanud üritus „101 last Toompeale“ on iga-aastane üritus, mille eesmärgiks on toetada noorte osalust riiklikus otsustusprotsessis.

Noortefoorumiga „101 Last Toompeale“  tähistatakse ÜRO Lapse õiguste konventsiooni vastuvõtmist ÜRO Peaassamblee poolt 1989. aastal 20. novembril.

Aastatega on nii sisu kui vorm muutunud. Foorumist on saanud üritus, kus tõsiste arutelude ja mıttevahetuste käigus selguvad noorte seisukohad, mis Riigikogu istungite saalis ka laiema avalikkuseni jıuavad.

Igal aastal on foorumil keskendutud ühele teemale, mille noored on ise valinud. Viimastel aastatel on foorumile eelnenud eelfoorumid Eesti eri linnades. Alates 1998. aastast on koostööpartnerina osalenud samal aastal asutatud õpilasesinduste katusorganisatsioon Eesti Õpilasesinduste Liit.

Padisel õpitakse Kreeka tantse

Pühapäeval, 20. mail algusega kell 16 Padise Rahvamajas on võimalus õppida tantsima Kreeka tantse.

Kreeka tantse tuleb õpetama elukogenud muusik Olavi Kõrre, kes on muuhulgas ka elanud Islandi saarel. Kavas on sirtaki, kalamatianos ja Kreeka rumba ning veel mitmed kuumaverelised tantsud. Kreeka tantsudele lisaks saab ka Eesti tantse tantsida.

Eelnev tantsuoskus ei ole vajalik, tantsusammud näidatakse ette. Saab tantsida elava muusika järgi, mida juhtub igapäevaelus ju harva. Kasutagem võimalust!

Meil on teelauake, kuhu võib kaasa võtta head ja paremat põske pistmiseks.

Osalustasu 3 eurot.
Olete oodatud!
Info: Helle Suurlaht, tel +372 5554 1494

Hõimuklubi otsib eesti sõnade juuri

Kolmapäeval, 16. mail kell 17 on Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) järjekordne Hõimuklubi, mis seekord uurib, kust on pärit eesti sõnad.

Äsja valminud “Eesti etümoloogiasõnaraamatus” käsitletakse eesti kirjakeele sõnavara päritolu. Sõnaraamatus on üle 6600 märksõna, eesti keele tüvevara ajaloo ja etümoloogiateaduse metoodika lühiülevaade ning teiste keelte sõnade register.

Eesti Keele Instituudis aastatepikkuse töö tulemusel valminud raamatut tutvustavad koostajad Iris Metsmägi, Meeli Sedrik ja Sven-Erik Soosaar. Etümoloogia-alase uurimistöö põnevatest tagamaadest räägib Udo Uibo.

Hõimuklubi toimub koostöös Eesti Keele Instituudiga, toetab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.

Kõik huvilised on oodatud! Üritusest osavõtt on prii.

Rakvere tegevus Targa Maja Kompetentsikeskuse rajamisel äratas Brüsselis suurt huvi

12. mail tähistati Brüsselis 20. korda Euroopa Festivali, mille raames toimusid Euroopa institutsioonides Avatud Uste Päevad ja lisaks üritusi üle
kogu Brüsseli.

Rakvere linna delegatsioonil oli au olla 40 Euroopas esile tõstetava linna ja regiooni seas ja tutvustada Rakveret kui tarka, energiasäästlikku ja atraktiivset linna. Linnapea Andres Jaadla sõnul on Rakverele suureks tunnustuseks, et linna tegevus Targa Maja Kompetentsikeskuse rajamisel on
leidnud Euroopas suurt tähelepanu.

Targa Maja Kompetentsikeskuse näol on tegemist ühega kuuest Eestisse rajatavast kompetentsikeskusest. Rakvere kompetentsikeskuse tegevuse
eesmärgiks on hoone planeerimis- ja projekteerimisprotsesside kaudu luua testkeskkond kaasaegse hooneautomaatika rakendamiseks.

Lisaks tavapärasele tutvustavale infolauale esitles Rakvere end ka targa linna näitusega, mis oli eelnevalt üleval ka Kopenhaagenis. Rakvere oli üks
kuuest linnast, kellel Brüsselis Avatud Uste Päeval õnnestus end nii suurelt esitleda. Rakvere infolaua ja -stendide vastu suur tuntu suurt huvi.
Rakvere kohta küsiti ka muud infot, näiteks erinevate vabaajaveetmise võimaluste kohta.

Rakvere saavutused antud valdkonnas leidsid äramärkimist juba 22.-23. märtsil Kopenhaagenis toimunud viiendal Euroopa linnade ja regioonide
üldkogul. Seal tutvusid Rakvere tegemistega nii Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, Euroopa Parlamendi president Martin Schulz kui ka Regioonide Komitee president Mercedes Bresso.

Eestist oli Brüsselis Avatud Uste Päeval esindatud lisaks Rakverele ka Tallinn.

Endel Susi tutvustab oma uut raamatut

29.mail kell 15.00 tutvustab Otepää Gümnaasiumi kohvikus otepäälane Endel Susi oma uut raamatut “Vana-Otepää muinasajast tänapäevani”. Valgas toimub raamatututvustus 29.mail kell 12.00 Valga Keskraamatukogus.

Raamatu autori, Endel Susi sõnul on raamatus juttu talude päriseksostmisest, küüditamisest, kollektiviseerimisest, kultuurist enne ja peale sõda, taasiseseisvumisest. „On ka ära toodud 73ne tuntud inimese lühielulood,“ täpsustas Endel Susi. „Kajastamist leiavad mõned faktid, mida üldsus vähe teab, näiteks, et Otepää alevi esimene nimi oli Vastse-Otepää, hiljem Nuustaku.“

Vana-Otepää külas asuva Uandi linnamäe järgi on lätlaste juures tuletatud Eestimaa nimetus Igaunia. 1879. a lasi Jakob Hurt rajada Vana-Otepääle uue kihelkonnakooli hoone, mis on praegugi kasutusel. Selles koolis on õppinud hilisemad kolm professorit, viis üleeestilise tähtsusega kirjanikku, kaks maailmameistrit, Otepää esimene linnapea, samuti Otepää esimene aukodanik ja muid tuntud tegelasi. Kes need tegelased olid, saab raamatust teada.

Otepää valla Aasta ema 2012 on Marge Tadolder

13.mail toimus Otepää Kultuurikeskuses emadepäevale pühendatud kontsert ning Otepää valla uutele ilmakodanikele sünnikirjade üleandmine. Otepää valla Aasta emaks 2012 sai Marge Tadolder.

Valla aasta ema konkursile laekus kolm nomineti: Ann MLT OÜ juhataja Marge Tadolder, IF Kindlustuse klienditeenendaja Tiiu Aart ja Pühajärve Põhikooli direktor Miia Pallase.

Aasta emale ja nominentidele andsid valla tänukirjad üle volikogu esimees Aivar Nigol ja vallavanem Andres Visnapuu. Emasid tunnustas Otepää
Naisseltsi esinaine Riita Aader, kes andis Aasta emale üle Aasta ema meene. Otepää valla Aasta ema esitati ka Vabariigi Aasta ema aunimetusele.

Emadepäeva kontserdil said sünnikirjad ka uued vallakodanikud, kes on sündinud ajavahemikul 1. oktoober 2011 – 31. märts.2012. Sünnikirja said 21 last, 7 poissi ja 14 tüdrukut.

Kontserdil esinesid Arsise kellade Tartu noorteansambel. Pärast kontserdi lõppu ootas kõiki emasid ja lapsi Otepää Naisseltsi poolt kaetud kohvilaud.

Aasta Emal 2012 Marge Tadolderil on kolm last, tema suurimaks kireks on käsitöö ning sellega on ta olnud seotud palju aastaid nii oma firma kaudu
kui ka hobina. Marge on Valgamaa Rahvakunsti- ja Käsitöö Keskseltsi asutajaliige ja juhatuse esimees alates selle asutamisest 2005.aastast. Marge Tadolder juhib kõigile otepäälastele teada ja tuntud käsitööpoodi Anni Butiik. Tema lapsed on öelnud, et nende emal on alati aega oma laste jaoks,
ta kuulab nende muresid, annab nõu ja aitab igas olukorras.
Aasta Ema 2012 nominent Tiiu Aart on emaks kolmele lapsele ja vanaemaks neljale lapselapsele. Tema lapsed iseloomustavad teda kui töökat, tublit ja pühendunud ema, kes jõuab kõik tööd tehtud ja energiat jääb veel ülegi. Töökaaslased leiavad, et ta on sõbralik ja hooliv inimene, kes on alati valmis aitama ja ei jäta kedagi hätta.

Aasta Ema 2012 nominent Miia Pallase peres on kaks last ja neli lapselast. Kolleegid hindavad teda kui otsekohest, heatahtlikku, abivalmis, kaastundlikku ja kindlameelset inimest. Tema juurde saavad kõik tulla nii oma rõõmude kui ka muredega.

Viljandi Kultuuriakadeemia koos Drakadeemiaga – “Päästa Magdalen”

„Päästa Magdalen“ on lugu, mille tegelased, kolm noort inimest, satuvad 2012. aasta maikuus Assauwe lossitorni: kes meelega, kes kogemata; ja lugu sellest, mida ja keda nad sealt leiavad. See on lavastus üksindusest, armastusest, illusioonidest. Sellest, kuidas endale loodud ideaalid purunevad nendega silmitsi seistes. Sellest, kas teist inimest on võimalik päästa iseenda käest. Sellest, et meil on vaja teisi, et näha iseennest.

hää küll ma lähen
olen nagu udu
ja laskun vihma-
lume-rahena
ei tule armas-
tusest iial puudu
sest kes on üks
on üks ka kahena
(Juhan Viiding)

Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna tudengid koostöös Drakadeemiaga. Laval teatrikunsti 10. lennu näitlejatudengid.

Lavastaja: Kaija Maarit Kalvet (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Dramaturg: Birk Rohelend (Drakadeemia)
Kunstnik-butafoor: An-Liis Amur (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Multimeedik: Terina Tikka (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Valguskujundaja: Reelika Palk (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Näitlejad: Liina Leinberg, Mihkel Kallaste, Rauno Polman (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)

Etendused toimuvad:
K: 23.05 kell 17
R: 25.05 kell 17
L: 26.05 kell 13
Lisainfo Facebookis.

Euroopa väärtfilmiõhtu III – “Serge Gainsbourg – huligaani armastus”

25. mail algusega 20.00 linastub Sänna Kultuurimõisas Euroopa väärtfilmide sarja kolmas linateos. Sedapuhku näidatakse Prantsuse uuema laine koomiksikuntsniku Joann Sfari debüütfilmi “Serge Gainsbourg – huligaani armastus”, mille aluseks on tema enda koomiksiromaan.

Ekraanile tuleb liigutav episood ühe kunstniku elust, kes on jätnud oma jälje maailma kultuurilukku: see on pilk prantsuse poppikooni Serge Gainsbourg’i elule läbi koomiksikunstnik Joann Sfari silmade. Pilguheit prantsuse laulja, näitleja, režissööri ja poeedi Serge Gainsbourg’i elule algab 1940-ndate aastate natside poolt okupeeritud Pariisist. See on koomiksikunstnik Joann Sfari elutruu muinasjutt tõelisest elukunstnikust,  nõukogude võimu eest põgenenud juudipoisist, kes pääses genotsiidist üle noatera, tahtis saada suureks maalikunstnikuks, ent avastas muusiku rutiinitöös oma ande laulumeistrina. Lugematud afäärid kuulsate kaunitaridega Juliette Grécost Brigitte Bardot’ni on lisanud Gainsbourg’i legendile sära, mida selles filmis lihvitakse. “Serge Gainsbourg – huligaani armastus” on film, kus on palju armastust, seksi ja veel rohkem muusikat.

Filmi juhatab sisse ning kommenteerib Sänna Kultuurimõisa tegevjuht Hendrik Noor.

2 tundi ja 10 minutit kestev film on valminud 2010 aastal Prantsusmaal. Film on eestikeelsete subtiitritega.

Karlova päevad pakuvad nädala jagu kirevaid elamusi

14.-20. mail tähistab Tartu Karlova linnaosa traditsioonilisi Karlova päevi. Nädala jooksul pakutakse mitmekülgset kultuuriprogrammi, kiigata saab Karlova aedadesse ja hoovidesse, toimuvad linnaosa ekskursioonid ja arutelud Karlova piirkonna tuleviku üle. Teist aastat järjest tunnustab Karlova Selts „Karlova ehe“ tiitlit väärivaid Karlova hooned.

Nädal on jagatud teemapäevadeks: esmaspäev on pühendatud planeeringutele, teisipäev kannab filmi- ja nostalgiapäeva nime, kolmapäeval keskendutakse kirjandusele, neljapäev on kunsti- ja muusikapäev, reedel on tähelepanu all roheline keskkond, laupäeval tähistatakse Karlova päeva ning nädala lõpetab pühapäevane perepäev.

Karlova päevad juhatab sisse esmaspäeval, 14. mail toimuv planeeringute päev. Päeva põhisündmus on Karlova Seltsi poolt korraldatud Karlova ruumilise planeerimise seminar, mis toimub kell 18 Tartu Kunstikoolis (Eha 41). Teisipäeva, 15. mai ürituste naelaks kujuneb kunagise restoran Kasekese nostalgiaõhtu algusega kell 18 Anna Edasi kohvikus (Tähe 20).

Kolmapäeval, 16. mail saab osaleda kirjanduslikul ringkäigul Karlovas (algus kell 18, Tähe 20), mis lõpeb Eharoosal kirjandusõhtul Eha 31 aias, kus loomingut esitavad Karlova oma kirjanikud ning külalised Uuest Maailmast ja Supilinnast. Neljapäeva, 17. mai õhtul kell 18 ootab aga külalisi Tolstoi 3 aed, kus toimub muusikaõhtu hubase lõkke ääres.

Reedel, 18. mail toimuval rohelise keskkonna päeval räägitakse koduaedade heakorrastamisest, valmistatakse taimseid matkatoite ning kell 18 algab Tähe 20 eest rattaekskursioon tutvumaks omapäraste Karlova aedade ja hoovidega.

Nädal tipneb laupäeval, 19. mail toimuva Karlova päevaga, mis algab traditsioonilise karlovlaste paraadiga kell 11.30 Sõpruse silla juurest kulgedes Karlova päeva peoplatsile Tartu Loomemajanduskeskuse pargialale (Kalevi 13 taga). Päeva jooksul kell 12-17 saab osaleda karlovlaste laadal ja põnevates õpitubades nii suurtele kui ka väikestele ning nautida muusikaprogrammi kohalike ja kutsutud kollektiivide esituses.

Karlova päevad võtab kokku pühapäevane perehommik kell 11 Anna Edasi kohvikus, kell 15 esitletakse samas Karlovast mõjutatud tekstide kogumikku „Kirju Karlovast“.

Täpsem Karlova päevade kava Karlova Seltsi koduleheküljel.

Karlova päevi korraldab Karlova Selts koos paljude heade koostööpartneritega, toetab Tartu linn, Tartu Loomemajanduskeskus, Tartu Kultuurkapital, Kohvik Anna Edasi, „Meie“ toidupood Karlovas Võru tänaval ja Tartu Tuletõrjeühing.

Otsitakse Eesti kauneimat kortermaja

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Eesti Kodukaunistamise Ühendus ootavad kortermaju taas osalema kauneima kortermaja konkursil. Konkursile esitatud objektide puhul vaadeldakse terviklikku ruumimõju, heakorda, haljastust ning väikevorme.  Kaunimad kortermajad valitakse välja neljandat korda ning korteriühistute huvi ürituse vastu on järjest suurenenud.

“Korteriomanikud tunnevad oma kodumaja korrastamise vastu elavat huvi,” kinnitab ka Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi pressiteates. “Aina enam näeb korrastatud kortermaju, aga korda tehakse ka majaümbrus – maja ümber istutatakse puid ja põõsaid, tehakse korda
rõdusid, luuakse lastele maja juurde vaba aja veetmise võimalusi.” Mardi sõnul on toimunud oluline muutus ning inimesed hakanud mõistma, et kortermaja on neile koduks, mille eest võimalikult hästi tuleb hoolt kanda. “Teadlikud omanikud muudavad ka ühistud tugevamaks ning nii tuleb järjest juurde terviklikult renoveeritud ja tänapäevastatud elukeskkonnaga elamuid.” Loe edasi: Otsitakse Eesti kauneimat kortermaja

Ott Lepland annab kontserdi Plaani karjamõisas

Suvi algab Plaani karjamõisa hoovis 10. juunil 2012. Üles astub Eesti üks hetke armastatum meeshääl Ott Lepland. Ereda tähena Eesti popmuusika taevasse lennanud Ott Lepland annab akustilise vabaõhukontserdi, kus tulevad esitamisele tema parimad palad.

Kuna sisehoov seab piirid külaliste arvule, siis läheb müüki piiratud kogus pileteid. Piletid Piletilevist!

Maalilisel Haanjamaa maastikul asetsev Plaani karjamõis võlub omalaadse savihoonetest ümbritsetud sisehooviga, mis loob suurepärase õhkkonna ja mõnusa olemise ainulaadsete muusikaelamuste nautimiseks. Tule külasta ühte omapärasemat kontserdipaika Võrumaal!

Võta kaasa istumiseks tekk ja soovi korral piknikukorv. Avatud on ka kohvik.

Kontsert toimub Plaani karjamõisa hoovis Plaani külas Haanja vallas Võrumaal. Plaani kiriku juurest juhatavad kontserdipaika viidad.

Piletite hinnad kuni 31.05.2012
Täispilet 8 eurot
Sooduspilet 7 eurot (õpilane)

Piletite hinnad 01.06.2012 ja kohapeal
Täispilet 10 eurot
Sooduspilet 9 eurot (õpilane)

Lastele vanuses kuni 10 eluaastat (kaasaarvatud) on sissepääs tasuta.

Sissepääs avatakse kell 14.00
Kontsert algab täpselt kell 15.00
Palume enne kontserdi algust aegsasti kohale tulla!

Lisainfot Plaani karjamõisa kodulehelt ja nende Facebooki lehelt!

Jõgeva otsib loodavale põhikoolile nime

Seoses lähiaastatel toimuva haridusuuendusega kuulutab Jõgeva Linnavalitsus välja avaliku nimekonkursi loodavale põhikoolile. Konkursil võivad osaleda kõik üksikisikud, kollektiivid, sõpruskonnad ja muud huvigrupid. Konkursi lõpp-tähtaeg on 24. mai 2012.

Põhikooli nimekonkursil osalemiseks tuleb saata oma nimeettepanek koos vabas vormis selgitusega Jõgeva Linnavalitsuse e-postiaadressile konkurss@jogevalv.ee või läbi Jõgeva linna kodulehe.

SEB 30. Tartu Jooksumaratoni võitis Viljar Vallimäe

Täna, 13. mail toimus SEB 30. Tartu Jooksumaraton, mille kindla võidu võttis Viljar Vallimäe ajaga 1:16:03. Teisele kohale jooksis ennast Ilja Nikolajev ajaga 1:18:06 ning auhinnalisele kolmandale kohale tuli Ivar Ivanov ajaga 1:20:35. Esimese naisena oli SEB 30. Tartu Jooksumaratonil finišis Evelin Talts ajaga 1:26:59, üldarvestuses sai Evelin 20. koha.

Tänane parim jooksja Viljar Vallimäe jäi jooksuga igati rahule: „Esimese otsa jooksime kiiresti, aga pärast teist  vahefinišit võtsime veidi rahulikumalt. Täna oli hea joosta!“

Viljari järel finišisse jõudnud Ilja Nikolajev ei olnud enne tänast kindel, et nii hästi jookseb: „Alles täna hommikul stardis olin kindel, et suudan joosta II kohale.“

III koha omanik Ivar Ivanov oli võistluse suhtes igati positiivselt meelestatud: „Läksin täna jooksu nautima ning Tartu Jooksumaratoni rada on profiili poolest mulle alati meeldinud.“ Ivanov lisab veel, et Viljar ja Ilja olid täna tõepoolest omaette klassist.

Evelin Talts, kes jõudis finišisse esimese naisena, oli võistluse suhtes positiivselt meelestatud: „Ma jäin võistlusega väga rahule! Jooks oli hea pikkusega ja rada parajalt raske. Tartu Jooksumaratoni rada on mõnusalt tehniline ja jooksmiseks väga hea.“

Võistluste direktor Kunnar Karu avaldab heameelt, et ilm täna nii jooksjate kui korraldajate poolel oli: „Kuigi lubati vihmast ja jahedat ilma, siis õnneks seekord ilmateade paika ei pidanud. Täna oli jooksmiseks suurepärane ilm – ei olnud ei liiga tuuline ega liiga palav. Tundub, et jooksjatele on ilm ja rada täna igati meeltmööda,“ lisas Karu.

SEB 30. Tartu Jooksumaratonile registreerus kokku 4048 inimest.

Fotod: http://www.argoa.com/press/ (autor Tarmo Haud)

Täna algab looduskaitsekuu

Pirita kloostri varemete juures avatakse 16. mail tänavune looduskaitsekuu. Foto: puhkaeestis.ee

Maikuu teisel pühapäeval ehk 13. mail tähistatakse traditsioonilist looduskaitsepäeva. Sel päeval algab looduskaitsekuu, mis kestab ülemaailmse keskkonnapäevani 5. juunil.

Looduskaitsekuu pidulik avaüritus toimub 16. mail Pirita kloostri varemetes ning seal antakse üle auväärt Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitsemärgid.

Tänavuse looduskaitsekuu teemaks on allikad ja jõed – elu voolavad lätted. Terve kuu vältel korraldavad Keskkonnaameti regioonid erinevaid looduskaitselisi üritusi, ulatuslikum neist on 26. mail toimuv kõigile huvilistele mõeldud matkapäev Eesti kaitsealadele.

Pille Rõivas

Tuleval laupäeval toimub üle-eestiline muuseumiöö ”Öös on kino”

Kultuuriministeeriumi eraldas Eesti Muuseumiühingule muuseumiöö 2012 ”Öös on kino” korraldamiseks 5000 eurot. Üle-eestiline muuseumiöö toimub laupäeval, 19. mail, mil sajad muuseumid ja mäluasutused avavad uksed tasuta külastuseks kella 18-st 23-ni ja mõnes muuseumis kauemgi.Eesti Muuseumiühingu eestvõtmisel toimuv muuseumiöö on seekord pühendatud saja-aastasele eesti filmile, samuti 35. korda peetavale rahvusvahelisele muuseumipäevale ning Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) Eesti Rahvuskomitee 20. aastapäevale.

Esimest korda osales Eesti üleeuroopalises muuseumiöös 2009. aastal, kui tähistati Eesti Rahva Muuseumi juubelit ning üle-eestilist muuseumiaastat. Toona oli muuseumiöö juhtlause “Öös on asju”.

Vaata lisa muuseumiöö 2012  kohta: http://oo.muuseum.ee/

Tartu Jooksumaratoni lastejooksudel osales 2600 last

Foto: Tarmo Haud

 Täna, 12. mail toimusid Tartus Tähtvere Spordipargis Tartu SEB 30. Tartu Jooksumaratoni lastejooksud, kuhu olid päikest ja tuult tulnud nautima 2600 last.
Päev enne SEB 30. Tartu Jooksumaratoni põhidistantse peetud lasteüritustel oli kõige rohkem osalejaid TILLUjooksudel, kust võttis osa 1985 last vanuses 3-8. MINImaratonil jooksis 615 last. Et pakkuda spordirõõmu ka kõigile lapsevanematele ning neile, kes eelistavad veidi pikemaid distantse, toimus 4,3-kilomeetrine avatud raja jooks.
Sõpradega koos jooksma tulnud Andero-Märt (5a), võttis oma jooksuemotsioonid kokku nii: „Mulle meeldis see, kuidas ma issist-emmest mööda panin“.
Kuna iga laps on võitja, siis Tartu Jooksumaratoni lasteüritustel võitjaid ei selgitada – iga laps startis ja lõpetas numbriga 1, lisaks sai iga laps medali ning diplomi. Kõikide osalejate vahel loositi välja auhindu erinevatelt koostööpartneritelt.
SEB 30. Tartu Jooksumaratoni lastejooksud on 2. etapp kogu aasta jooksul toimuvast Tartu MINI Neliküritus 2012 sarjast, mille kolmas etapp toimub juba täpselt kahe nädala pärast, kui Turu tänavas sõidetakse SEB 31. Tartu Rattaralli lastesõidud.
Nii lastele kui täiskasvanutele on terveks nädalavahetuseks koostatud põnevate üritustega maratoniprogramm. Täpsemalt: http://tartumaraton.ee/maratoninadalavahetuse-lisategevused
Juba homme, 13.mail toimub SEB 30. Tartu Jooksumaraton.
MTÜ Klubi Tartu Maraton