Elektromobiilne viikingilaev Turm alustas reisi Pariisist kodu poole

Emajõe Lodjaseltsi elektromobiilne viikingilaev Turm alustas reisi Pariisist kodu poole. Reis kulgeb esialgu Euroopa jõgedel läbi Prantsusmaa, Luxemburgi ja Saksamaa. Sisevetel kestab reis kuu aega, reisi teine pool kulgeb üle mere ja koduvetele jõutakse kahe kuu pärast.

Reisil tutvustatakse Eestit kui omanäolist maad, kuhu tasub tulla oma paadiga ja millele saab vett mööda ringi peaaegu peale teha, kus on taasehitatud ja ehitatamisel arvukalt põnevaid ajaloolisi purjelaevu ning kus edukalt lõimitakse iidset ja moodsat. Viimast näitlikustab Turm ise – 1000 aasta tagusel moel ehitatud laevale on paigaldatud kaasaegne, keskkonnasõbralik ja hääletu elektrimootor. Reisi käigus testitaksegi laevaga elektri jõul ühest Euroopa otsast teise kulgemise võimalikkust.  Loe edasi: Elektromobiilne viikingilaev Turm alustas reisi Pariisist kodu poole

Konkurss Võrumaa 2013. aasta tantsupeo ideekavandi leidmiseks

Võru Maavalitsus kuulutab välja konkursi Võrumaa 2013. aasta tantsupeo ideekavandi ja kunstilise juhi leidmiseks. Võru maakonnas on rahvakunstiõhtute ja tantsupidude toimumist on talletatud aastast 1930, kuigi peotraditsioonil endal on märksa pikem ajalugu. Võrumaal on traditsiooniks on kutsuda igal aastal kokku erinevas vanuses koorilauljad ja rahvatantsijad ning võimlejad isetegemise ja koosolemise rõõmuks. Aastal 2013 möödub 95 aastat Eesti riigi iseseisvuse välja kuulutamisest, aasta on kuulutatud pärimuskultuuri aastaks, maikuus kõlavad võrukeelsed laulud III Uma pidol, 8. juunil 2013 toimub maakonna tantsupidu.

Tantsupeo korraldamine koos ettevalmistusprotsessiga leiab aset kunstilise toimkonna, Võru Maavalitsuse ja Rahvakultuurikeskuse koostööna vastavalt allpool esitatud lähteülesandele. Kunstiline juht teeb ettepaneku kunstilise toimkonna moodustamiseks (nt liigijuhid, assistendid jt), kellega koos asutakse arendama tantsupeo etendust ja kujundust lähtuvalt ideekonkursi tulemustest.

Ideekavandid palutakse esitada märgusõnaga “Võrumaa pidu 2013“ hiljemalt 1. oktoobriks 2012 Võru maavalitsusele aadressil. Kavandi autori (kaasautorite) ja kunstilise juhi kandidaatide andmed lisada kinnises ümbrikus. Autor peab olema valmis esitama oma kavandit ka elektrooniliselt. Konkurssi mitte võitnud kavandi autori soovil tema kavandit ei konkursi komisjon ei avalikusta. Konkursi auhinnafond on 100 eurot.

Lähemat infot konkursi kohta: kersti.kattai@mv.werro.ee tel +372 786 8355.

Lähteülesanne: tantsupeo ideekavandi autor esitab kirjalikult tantsupeo etenduse sisu ja vormi kohta ettepaneku, milles on esile toodud järgmised aspektid:

  • peo kava ülesehitus ning esinejate kooslus,
  • peo sidusus 2013.aasta tähtsündmustega,
  • peo repertuaari valiku koostamise põhimõtted, sh repertuaarinäited,
  • rahvamuusika kasutamine peol elavas esituses,
  • ettepanekud kunstilise toimkonna moodustamiseks,
  • peo koht ja kujunduse põhimõtted.

Idee peab olema Võrumaa tingimustes reaalselt teostatav.
Ideekavandi autor peab olema valmis oma idee kooskõlastamiseks ja tasakaalustamiseks tegelike võimalustega.
Kui ideekavandi autor ei soovi ise võtta tantsupeo kunstilise juhi rolli ja vastutust, siis palume esitada kunstilise juhi kandidaat ning lisada valiku põhjendus.

Osalema on oodatud kõik huvilised!

Maanteemuuseum ootab kõiki suurele ühislaulmisele

Sel aastal avaneb ETV suvine lauluhooaeg varakult, sest juba pühapäeval, 20. mail kell 16 algab ühislaulmine Põlvamaal Varbusel, Eesti Maanteemuuseumis, kus saatekülaline on Hanna-Liina Võsa.

Pühapäeval, 20. mail kell 16-18 leiabki Maanteemuuseumis aset ETV ja Maalehe ühisprojekti „Lauluga maale“ salvestus. NB! Kogunemine, autode parkimine jms võtab aega, seega palume soovijatel aegsasti kohal olla!

Salvestuspäeval on muuseum külastajatele tavapärasest pikemalt avatud: ekspositsioonidega saab tutvuda kell 11-19. Maanteemuuseumi väljapanekuid saab külastada muuseumipiletiga, avatud on püsinäitus „Tee ajalugu“, samuti hooajanäitus „Laadawärk“. Lapsed saavad lustida liikluslinnas.

Programmi “Lauluga maale” veab muusikatoimetaja Reet Linna, kelle sõnul on Põlvamaal saateansambliks ikka Antti Kammiste ja sõbrad. Ka sellesuvistel rahvapidudel on eeslauljaks oodatud Gerli Padar. Teine saatejuht Jüri Aarma uurib paikade eripära, huvitub inimeste elust ja tegemistest. Suve jooksul käiakse kümnes maakonnas, et vaatajateni tuua kümme telesaadet. Üritused toimuvad iga ilmaga ja tasuta. “Laulude hulgas on kindlasti midagi vanemat, aga tuleb ka päris uusi laule,” lubas Reet Linna. Salvestuste pildiread panevad kokku režissöörid Sten Lukas ja Jaanus Nõgisto, helirežissöörid on Urmas Voolpriit ja Priit Kuulberg.

Sari valmib ETV ja Maalehe koostöös. “Lauluga maale” on ETV eetris laupäevaõhtuti kell 20.10 alates 26. maist. Maanteemuuseumis salvestatud saade läheb eetrisse 2. juunil.

Põlvamaal Varbusel asuv Eesti Maanteemuuseum on Eesti maanteede ajalugu kajastavamaterjali kogumise, uurimise ning üldsusele vahendamise keskus nii teaduslikel, hariduslikel kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Eesti ainsa terviklikult säilinud postijaama ümber rajatud muuseumikompleksis tutvustatakse interaktiivsete väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni tänapäevani. Muuseumi originaalne ja innovatiivne vabaõhu näitusekeskkond kannab nime Teeaeg. Siin segunevad omavahel eriilmelised näitusekeskkonnad, puhketegevused, maastikuarhitektuur ja põnev ruumikogemus. Pinnasesse süvistatud keskkonnas liikudes saab kogeda ajas rändamist. Teede temaatika on avatud mänguliselt ja atraktiivselt, seades selle keskmesse tee kasutaja – inimese.

Eesti ime 2012 järjekordsel hääletusel on 500 häält täis saamas

Eesti ime 2012 järjekordsel hääletusel on 500 häält täis saamas ja Käsmu meremuuseum – piiride purustaja 12.9% (64 häält) uue tulijana aina tõusmas.
Teised tulemid – võimalikud väljalangejad:
Pokumaa – loodusest sündinud muinasjutt 3.23% (16 häält)
Piisonifarm – õnnelike loomade kodu 5.04% (25 häält)
Ahhaa keskus – elava teaduse meka 5.04% (25 häält)
Tublid edasi kulgejad:
Piusa koopad – allilma tagasitulek 7.86% (39 häält)
Tuhala nõiakaev – pulbitsev müstika 9.27% (46 häält)
Vabaõhumuuseum – koht, kus majad räägivad 10.69% (53 häält)
Haapsalu valge daam – kuulsaim kummitus 10.69% (53 häält)
Jääteed – Euroopa pikimad 13.51% (67 häält)
Maanteemuuseum – tavalise tee eriline elu 21.77% (108 häält)
http://www.facebook.com/EestiIme2012
Hääletamine: http://www.epl.ee/eestiime/
Rein Sikk,
Eesti Päevaleht

Eile oli rahvusvaheline Taimede lummuse päev

18. mail toimus Eestis teadusaasta raames esimene rahvusvaheline taimede lummuse päev, mille puhul toimusid Tartus ja Tallinnas arvukad põnevad ettevõtmised. Tartu Raekoja platsis ootasid huvilisi õpitoad, 3D simulatisoon taimede mõjust linnale, näitused ja videoprogramm, mis avasid külastajale taimede värvilise sisemaailma. Tallinnas avati Viru keskuse II korrusel näitus, Miia-Milla-Manda muuseumis toimusid töötoad lastele.
Taimed on imetabased organismid. Nende võime ise toitaineid sünteesida muudab nad loomade ja inimeste olemasolust sõltumatuks. Kuid meie ilma taimedeta ei saa. Ettevõtmise eesmärgiks on tekitada inimestes üle maailma huvi taimede vastu ning panna neid mõistma taimeteaduste tähtsust.
19. mail kell 21.30 linastub muuseumiööl Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9) film “Vaimustavad taimed” (“Amazing Plants”). Film on eestikeelse tõlkega, sissepääs tasuta.
19. ja 20. mail saab Taimede lummuse päeva plakatite ja fotode näitust vaadata Tartu Ülikooli botaanikaaias.
Taimede lummuse päeva kava on leitav internetis:
http://environ.emu.ee/taimede-lummuse-paev/
Lisainfo Teadusaasta sündmuste kohta www.miks.ee <http://www.miks.ee>

Noorsootöö teenused peavad olema kättesaadavad kõigile noortele

Noorsootöö valdkond on Eestis viimastel aastatel struktuurselt väga kiiresti arenenud, kuid paraku ei ole kõik noorsootöö teenused kõikides kohalikes omavalitsustes noortele ühtlaselt kättesaadavad.
Eesti Noorsootöö Keskus on Ernst & Young Baltic AS-i ning noortevaldkonna partneritega välja töötanud noorsootöö kvaliteedi hindamismudeli, mis aitab välja selgitada, missugustes valdkondades ja milliste noorte vanusegruppidega on veel vaja tööd teha, et noortel oleks sõltumata elukohast võrdsemad võimalused noorsootööst osasaamiseks.
Neljapäeval alanud rahvusvahelisel konverentsil Olümpia konverentsikeskuses rõhutatati noorsootöö tegevuste teadvustatud mõõtmise ja arendamise olulisust ning loomulikku rolli igapäevase tööprotsessi osana. Konverents jätkus 18. mail. www.entk.ee/rahvusvahelinekvaliteedijuhtimisekonverents

Terviseklubi Siruta ootab sind 20. mail kell 12 tervisekõnnile

Koguneme Rõuge koolimaja juures kell 12, sealt sõidame oma raja alguspunkti – Tamme külalistemaja juurde. Ära muretse, kui sul pole sõiduvahendit, anna endast julgelt teada  tel 555 78 422, Terje. Käimiskeppe saab laenutada ka kohapeal (10 paari).
Tervisekõnd lookleb läbi mägede ja orgude mööda imekaunist Haanjamaad. Kõnni pikkuseks ligikaudu 7 km. Kõnni järel saab mõnuleda suitsusaunas. Pärast sauna kuulame põnevat loengut ravimtaimedest, nende mõjust tervisele, taimekosmeetikast. Lektor on Metsamoor Irje Karjus.
Ürituse lõppedes sõidame koos tagasi Rõugesse. Võta kaasa 2 eurot.
Kohtumiseni pühapäeval, 20. mail kell 12 Rõuge koolimaja juures. Tule ise ja ära unusta ka sõpra kaasa kutsuda!
Terviseklubi Siruta

 

Laupäeval toimub Rosmal IV kogupere konverents

Hetk mullusel kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts

19. mail toimub Põlva külje all Rosmal IV kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kogukond”, mis võtab sel aastal vaatluse alla kooli ja kogukonna. Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu korraldatavast kogupere konverentsist plaanib osa võtta 170 inimest.

Neljandat aastat peetava kogupere konverentsi eesmärk on vaadata terve pilguga haridusmaastikul toimuvale ning kutsuda kaasa mõtlema ja tegutsema rohkem lapsevanemaid. Esimesel korral oli konverentsi fookuses terve laps, teisel aastal terve pere, kolmandal terve kool ja nüüd terve kogukond.

Kogukonna ja kooli suhetest on viimasel ajal palju juttu olnud. Konverents püüab lahti mõtestada kogukonnakooli olemust ja käsitleda võimalusi, kuidas kool tagaks lastele parima kasvukeskkonna ning kujuneks terve kogukonna arengu keskuseks.

Esinejatena astuvad üles Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Viive-Riina Ruus, Tallinna waldorfkogukonna üks eestvedajaid Aivar Haller, Pühajärve Haridusseltsi juhatuse liikmed Ene Reedi ja Margit Prede, Rosma Haridusseltsi lapsevanem Indrek Maripuu ning Võru uue waldorflasteaia idee käivitajad Pille Sõrmus ja Mari Peetsalu. Paralleelselt ettekannetega toimuvad tegevused nii kooliealistele lastele kui noorematele, kelle päralt on waldorflasteaed.

Johannese Koolis Rosmal peetavale kogupere konverentsile tulevad osalejad koos peredega. Konverentsirahvale valmistavad tervislikku toitu Seto sõsarad. Päeva lõpetab fantaasiapillimees Silver Sepp. Ajakava leiab veebist (www.rosma.edu.ee). Konverentsil osalemine on tasuta, omapoolse toetuse saab toidu ja korralduse eest anda kohapeal annetuse korras. Loe edasi: Laupäeval toimub Rosmal IV kogupere konverents

Muuseumiöö Võrus. Juba homme öös on kino!

Tulge muuseumidesse kinno laupäeval, 19. mail.

Kreutzwaldi muuseum (Kreutzwaldi 31, Võru):

Kell 18 ja 20 – ringkäik muuseumis ja film „Aeg ja inimesed muuseumis”

Kell 19 – külas on tulevik! Võru koolinoorte animafilmid.

Kell 21 – film „Kaleva hääled”

Kell 22 – sündmusi ja inimesi Võrus. Amatöörfilmid.

Võrumaa muuseum (Katariina 11, Võru):

Kell 18 ja 20 – film „Võru Koduloomuuseumi sünd 1976 – 1983”

Kell 19 ja 21 – filmiprogramm sündmustest Võrus ja Võrumaal – Eesti Kultuurfilmi haruldased kaadrid Võrust ja võrulastest 1930. aastatel. Amatöörfilmid Vladimir Murometsalt jt.

Kell 22 – filmid Võrumaa Muuseumi lõõtsa- ja kandlepäevadest.

Näitused: Kaalud ja mõõdud

                Vanad filminäitajad

                Võru Kunstikooli lõpetajate tööde näitus

Mõniste muuseum (Kuutsi küla, Mõniste vald):

Näituse „Vanad fotod jutustavad” avamine – vanad fotod ja neil kujutatud paigad tänapäeval; erinevate aegade fototehnika.

Õpituba „Kuidas valmis mustvalge foto?”

Pildimäng „Minu kodu läbi aegade” – kodude muutumine aegade jooksul, kuidas ja mida on pildistatud.

Mõniste Muuseumi mustvalge pildimaailm on avatud kella 18 – 23.

Sissepääs tasuta!

Ilmunud on uus Eesti spordi aastaraamat

Sel nädalal esitleti Oru hotelli konverentsikeskuses äsja valminud kogumikku „Eesti spordi aastaraamat 2011”. Raamatu on koostanud Toivo Kivimets, Aare Oja, Matis Song ja Veiko Ulp, fotod on Lembit Peeglilt.

Esimest korda on aastaraamatu kokkupanemisel olnud abiks veebipõhine spordi andmebaas www.sport24.ee, mis koondab endasse Eesti sporti puudutava statistika.

Eesti spordi aastaraamatu kaante vahele on kogutud täiskasvanute, juunioride ja noorte Eesti meistrivõistluste tulemused, kajastatud on ka karikavõistlusi, maavõistlusi ja sõpruskohtumisi. Ühtlasi annab aastaraamat üksikasjaliku ülevaate meie sportlaste võistlemisest rahvusvahelisel areenil. „Aastaringi” rubriik võtab kokku Eesti Olümpiakomitee, Kultuuriministeeriumi ja spordialaliitude tegevuse, saavutuste lehekülgedel on ära toodud tiitlivõistlustel esikuuikusse jõudnud Eesti sportlaste nimed.

 

Tuntud ornitoloog Taivo Kastepõld sai Kumari looduskaitsepreemia

Taivo Kastepõld. Uudised.err.ee

Tänavu avati looduskaitsekuu 16. mail Pirita kloostri varemete pargis, kus keskkonnaminister andis üle Eesti looduskaitsemärgid ja Taivo Kastepõllule Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga. 
Kastepõld alustas Matsalus tööd 1970. aastal ning tema eestvedamisel võeti lindude rände uurimisel kasutusele Matsalu ESTONIA tähistusega rõngad ning Matsalust sai kogu Eesti lindude rõngastuskeskus. Rõngastamise korraldamisel tegi Kastepõld tihedat koostööd ka Erik Kumariga, kelle õpilaseks ta oli. 1973. aastal asus ta tööle Matsalu looduskaitseala direktorina. Aastatel 1977-1992 juhatas ta rõngastuskeskuse tööd ja aastatel 1992-2005 juhtis taas Matsalu rahvusparki. Lisaks sellele on ta üle saja ornitoloogilise teadusartikli autor või kaasautor.
Eesti looduskaitsemärki antakse välja alates eelmisest aastast ja selle märgiga tõstetakse esile neid, kellel teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Hõbedaste tammelehtede omanikeks said tänavu lastekirjanik Jaan Rannap, folklorist Mall Hiiemäe, looduskaitseinspektor Guido Kapp, loodussaadete toimetaja Õie Arusoo, Palupõhja looduskooli juht Robert Oetjen ning tuntud loodushariduse edendaja Külli Kalamees-Pani.
Tänavune looduskaitsekuu on pühendatud vooluveekogudele, täpsemalt teemaks „Allikad ja jõed – elu voolavad lätted”. 

Traditsiooniliselt toimub sel kuul mitmeid üritusi, millega püütakse loodust kõigile lähemale tuua. Looduskaitsetöötajad korraldavad üle terve Eesti ekskursioone, loenguid, võistlusi, õppepäevi ja talguid.
Tänavune looduskaitsekuu toimub juba 32. korda ja kestab kuni 5. juunini. Looduskaitsekuud korraldatakse alates 1980. aastast. Looduskaitsekuu ürituste kohta saab lisainfot Keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee.

Sännas tulekul kolmas Euroopa väärtfilmiõhtu

25. mail algusega 20.00 linastub Sänna Kultuurimõisas Euroopa väärtfilmide sarja kolmas linateos. Sedapuhku näidatakse Prantsuse uuema laine koomiksikuntsniku Joann Sfari debüütfilmi “Serge Gainsbourg – huligaani armastus”, mille aluseks on tema enda koomiksiromaan.

Ekraanile tuleb liigutav episood ühe kunstniku elust, kes on jätnud oma jälje maailma kultuurilukku: see on pilk prantsuse poppikooni Serge Gainsbourg’i elule läbi koomiksikunstnik Joann Sfari silmade. Pilguheit prantsuse laulja, näitleja, režissööri ja poeedi Serge Gainsbourg’i elule algab 1940-ndate aastate natside poolt okupeeritud Pariisist. See on koomiksikunstnik Joann Sfari elutruu muinasjutt tõelisest elukunstnikust, nõukogude võimu eest põgenenud juudipoisist, kes pääses genotsiidist üle noatera, tahtis saada suureks maalikunstnikuks, ent avastas muusiku rutiinitöös oma ande laulumeistrina. Lugematud afäärid kuulsate kaunitaridega Juliette Grécost Brigitte Bardot’ni on lisanud Gainsbourg’i legendile sära, mida selles filmis lihvitakse. “Serge Gainsbourg – huligaani armastus” on film, kus on palju armastust, seksi ja veel rohkem muusikat.

Filmi juhatab sisse ning kommenteerib Sänna Kultuurimõisa tegevjuht Hendrik Noor. 2 tundi ja 10 minutit kestev film on valminud 2010 aastal Prantsusmaal. Film on eestikeelsete subtiitritega. Üritust toetab Euroopa Komisjon, Riigikantselei ja Võru Maavalitsus.

Allikas: Sänna Kultuurimõis

Laupäeval on Kalamaja päevad

19.- 20. mail saamegi kõik jälle Kalamajas kokku!
19 mai, LAUPÄEV

TETERMANNI MAJAS ja KALJU KIRIKUS (Kalju 1)
Laupäev algab traditsioonilise pannkoogihommikuga Tetermanni majas. Samas on avatud ka 1 euro pood.
Kalju kirikus toimub igal täistunnil 11-16 kontsert, lastele avatud mängunurk.

NB! Kell 14 toimub Tetermanni majas endiste ja praeguste seenioride jututund. Jututunni järel on seenioridele bussiekskursioon giidiga.

KOTZEBUE PLATSIL
Kell 11-17 toimub Kotzebue platsil suur kevadlaat.
Laadal toimub ka RAAMATUVAHETUS – võta läbiloetud raamatud kaasa ja vaheta uute vastu! Loe edasi: Laupäeval on Kalamaja päevad

Võrus saab tuttavaks Sänna kandi kirjanikega

Täna, 17. mail algusega kell 16 tutvustab kirjanik Lauri Sommer Võrumaa keskraamatukogus (Jüri 54, Võru) oma uut „Räestu raamatut”.

Raamatus avab kirjanik enda seotust Sänna kandiga, samuti kirjanike Artur Adsoni (peatükk „Arthur”) ja Juhan Jaigi (peatükk „Jaikiaana”) köidet selle kohaga.

„Kõige raskem on inimese moodi rääkida just lähedasest. Sest mis on keegi ilma kodu ja kodutundeta – allakäija, keda on raske jalule aidata. Paik settib inimesse aastatega ja inimese olemus imbub maastikku ja hoonete seintesse, nagu jääks kivi pinnale kerge tuulejoon. Ta on seal alles kuni ilma otsani, lõpmatult või ylestõusmise päevani, nagu keegi seda nimetab.”
(„Räestu raamat”, lk 11).

Raamatu kohta on lugeda ka siit: http://www.raamatukogu.viljandi.ee/?op=body&id=1086

Esitlusele on oodatud kõik (kirjandus)huvilised.

Vajame hariduse süsteemset reformi!

Evelin Tamm

Evelin Tamm

Haridus- ja teadusministeerium on välja käinud taaskordse reformikava, mille suhtes täpsustatakse sihtrühmade arvamusi maikuu jooksul. Käesolevaga esitan iseenda seisukoha, mis on muuhulgas kujundatud hariduse mõttekoja interaktiivsetel kokkusaamistel.

Gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealuste slõuganiks on „Igast gümnaasiumist hea haridus!“  Koostatud projekt on kui järjekordne ideevälgatus, millel puudub läbi mõeldud strateegia erinevate sihtrühmade kaasamiseks ja seega ka veenev sisu. Ainukeseks selgelt väljendatud eesmärgiks on koolivõrgu kiire reorganiseerimise vajadus raha kokkuhoiu eesmärgil. Käesoleva artikli taotluseks on selgitada, miks vajame hariduse süsteemset reformi ja et muutused peavad seekord algama meist endist.

Paljudele meist on selge, et meie lapsed vajavad tähendusrikkaks kasvamiseks ja arenguks avatud kaasavat kooli.  Mis on kaasav kool?  Kaasamist saab mõista mitmes võtmes. Esiteks koolielu otsustusprotsessidesse kaasamine. Kas õpilased, lapsevanemad, õpetajad ja kogukond saab kohalikes haridusotsustes kaasa rääkida, osaleda otsustamisel? Kas nende arvamused on seisukohtade kujundamisel tähtsad ja omavad kaalu? Kas kõik asjaosalised on osalema kutsutud? Kas informatsioon on kättesaadav ja kõikidele mõistetav?

Kaasamist saab mõista ka kui suutlikkust integreerida kõik meie tuhanded personaalsed erivajadused sellisel moel, et igaüks meist tunneks oma kohta ja oleks aksepteeritud. Lõppude lõpuks on meil Eestis ainult loetud arv inimesi, kelle hariduse eest hoolt kanda. Kui paneme igale kolmandale mingi diagnoosi või arvame ta iseendast väljaspool olevaks, siis jäämegi lõpuks kolmekesi ja sajad tühjad koolimajad maakondadesse.

Seega peaksime mõistma, et kogu haridussüsteem on kogu tervikus kardinaalselt muutumas. Loe edasi: Vajame hariduse süsteemset reformi!

Pärnu sõnaseadjad esitlevad ühist luulekogumiku “Sõnaga näkku”

19. mail kella 11- 15 toimub Pärnus Steineri aias raamatulaat. (Steineri aed asub Maarja-Magdaleena gildi maja ees).
Selle raames toimub ka Pärnu n-n punkluule kogumiku “Sõnaga näkku” esitlus.

Raamatus on esitletud järgmiste autorite looming: (:)kivisildnik, Papa, Fil, Kaupo Meiel, Tõnu Kann, Annika Lainela, Evelin Laanesaar, Mait Karukäpp, Albert Marginal, Belka, Za-za, Ulakas Tähesõdalane ja Margit Peterson.

Peaesinejaks Contra.

Toimus Kodukaitse teatejooks “Toompea 18.45”

Eesti Kodukaitse Ajaloo selts koostöös Tallinna kultuuriväärtuste ameti, Tallinna kesklinna valitsuse, Tallinna spordi- ja noorsooameti ja Tallinna munitsipaalpolitsei ametiga korraldas teisipäeval, Tallinna päeval teatejooksu “Toompea 18.45”, millega tähistati Eesti kodukaitse moodustamise aastapäeva.

15. mail 2012 möödus 22 aastat murrangulistest sündmustest, kus Toompeale Interrinde miitingule kogunenud ülesköetud ja raevunud miitingulised murdsid lossi sisehoovi eesmärgiga kukutada alles mõned kuud ametis olnud ja riiki iseseisvumisteele suunama hakanud valitsust. Halvema hoidsid ära tolleaegse peaminister Edgar Savisaare raadiopöördumise peale Toompeale
appi rutanud tallinlased ja ümberkaudsete piirkondade elanikud, sundides märatsejaid taltuma ning lossi sisehoovist ja platsilt lahkuma. Öösel kell kolm võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu otsuse kodu, rahu ja ühiskondliku korra ning kodanike turvalisuse tagamiseks luua organisatsioon Eesti kodukaitse.

Nende sündmuste meenutamiseks hakati alates 1993. aastast korraldama teatejooksu “Toompea 18.45”. Kahjuks katkes traditsioon peale kodukaitse organisatsiooni tegevuse lõpetamist 1996. aastal. Tänavu traditsioon taastati ja vaatamata jahedale ilmale saabus võistlusele enamik varem registreerunud osavõtjaid.

Võistlustrass oli linnajooksuks huvitav ja samas raske. Esimene etapp algas Kiek in de Köki juurest mööda Falgi teed kuni Šnelli tiigini, teine vahetus jooksis paralleelselt Šnelli tiigiga ja 3. etapp kulges Šnelli tiigi lõpust mööda Nunne tänavat Pika jala tõusuni. Kõige raskem, ligi 700 meetrit pikk ja Toompeale suunduv trass sai osaks “ankrumeestele”. Nemad jooksid mööda Pika Jala tõusust Lossi platsile ja finišeerusid Komandandi teel.

Naistest võitis esikoha politsei- ja piirivalve ameti võistkond, teiseks tuli Saue linna naiskond ja kolmandaks Sisekaitse akadeemia. Meestest osutus parimaks Sisekaitse akadeemia, teise tulemuse saavutas politsei- ja piirivalve ameti ning kolmanda Eesti Päevalehe võistkond. Kõiki esimesele kolmele kohale tulnud võistkondade liikmeid autasustati medalite ja diplomitega ning esikohale tulnud võistkonnad said aastaks hoiule rändkarika.

Kohtumiseni 15. mail 2013.

Aadu Jõgiaas, Eesti Kodukaitse Ajaloo seltsi juhatuse liige

Tartus esitletakse liivi aabitsat ja
avatakse liivi kunsti näitus

Teisipäeval, 22. mail kell 16 esitletakse TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses Lossi 3-134  ja liivi aabitsat ja avatakse liivi kunsti näitus.

Liivi kunsti näitusel saab vaadata ja osta kolme liivi kunstniku Baiba Dambergi (sündinud 1957 Sîkrõgis), Valt Ernðtreiti (sündinud 1974 Riias) ja Lilita Lîce (sündinud 1948 Riias) töid: akvarelle, graafikaid ja siidimaalinguid.

Ühes näituse avamisega toimub emakeele seltsi ja Lîvõ Kultûr sidâm (liivi kultuuri keskuse) koostöös valminud liivi aabitsa “Elav sõna. Aabits ja lugemik” esitlus. Aabitsa käsikiri valmis juba 1938. aasta paiku, kuid ilmavalgust nägi see töödeldud ning eesti ja läti koolilaste joonistustega täiendatud kujul alles möödunud aasta lõpus. Lisaks täielikult liivikeelsele aabitsale on valminud ka tõlkevahend, millest leiab kõikide aabitsatekstide tõlked.

Näitus jääb avatuks 23. mai õhtuni. Ootame kõiki!
Lisainfo: Triin Iva, tel 737 5422 või triin.iva@ut.ee

 

Tūoiznapǟvan, 22. mais kīela 16

TI Jedāl-Ēsti kīel ja kultūr tuņšlimizsidāms Līvõ kuņšt nägțimi ja līvõd ābēd vāldiž tiemi.

Līvõ kuņšt nägțimizõs āt nǟdõb ja vȯstõb kuolm līvõ kuņštnikā Baiba Damberg (sindõn 1957 Sīkrõgs), Valt Ernštreit (sindõn 1974 Rīgõs) ja Lilita Līce (sindõn 1948 Rīgõs) tīed: akvareld, grafikad ja zīdõmōļtõkst. Loe edasi: Tartus esitletakse liivi aabitsat ja
avatakse liivi kunsti näitus

Viljandimaa muuseumid kutsuvad muuseumiööle

19. mail toimub taas üle-eestiline muuseumiöö ning sajad muuseumid ja mäluasutused avavad uksed tasuta külastuseks kella 18-23.

Eesti muuseumiühingu eestvõttsel toimuv muuseumiöö on seekord pühendatud 100. aastasele Eesti filmile, samuti 35. korda peetavale rahvusvahelisele muuseumipäevale ning rahvusvahelise muuseumide nõukogu (ICOM) Eesti rahvuskomitee 20. aastapäevale.

Viljandi linnas on avatud Viljandi muuseum ja Kondase keskus. Viljandimaal on avatud Heimtali muuseum, heliloojate Kappide majamuuseum Suure-Jaanis, Mart Saare majamuuseum Hüpassaares ning Mõisaküla muuseum. Kõigis neis pakutakse muuseumiöö teemast lähtuvat programmi.

Viljandimaa muuseumiöö täpsem kava on Viljandi muuseumi kodulehel.

Muuseumid on tasuta avatud ka rahvusvahelisel muuseumipäeval, 18. mail ning lastekaitsepäeval, 1. juunil, mil tasuta on avatud Viljandi muuseum, Kondase keskus ja Vana veetorn. 1. juunil kell 11 algab Viljandi muuseumi hoovis lastehommik.

Tee ise Kinobussi abiga kodanikukino!

Kinobuss otsib (filmi)kultuurihuvilisi aktiivseid inimesi üle Eesti, kes on valmis oma kodukohas kinokultuuri elavdama või keda see idee vähemasti esialgu kõnetab.

Kinobussi tegevuseks on filmihariduse ja kinokultuuri arendamine üle Eesti. Paljudes piirkondades aga on kinotraditsioon kadunud või kadumas – Kinobuss tahab selle tagasi tuua! Tegelikult on neid inimesi palju, kes leiavad, et kodukohas võiks rohkem teha olla. Miks siis mitte haarata mõttest ning alustada oma kodanikukinoga.

Suure huviga ootab Kinobuss tagasisidet aktiivsetelt inimestelt ja kohalikelt omavalitsustelt, kes on oma kodukohas valmis niisugusele üritusele õla alla panema ja kutsuma kohalikud kokku filmi vaatama, silmaringi laiendama ja mõtteid vahetama.

Anna endast märku kirjutades info@kinobuss.ee või helistades 5284 710.

Martiina Putnik

Mikk Sarv kutsub Muuseumiööl Raadile loitsima

Mikk Sarv.

19. mai hilisõhtul toimub hilisõhtune eksurss koos laulude ja loitsudega Raadi mõisapargist ERMi uue maja ehitusplatsile. Retke juhivad Ülo Siimets ja Mikk Sarv, kogunetakse Raadi mõisa peavärava juures kell 21.

Retke juhid kutsuvad osalema: “Tulge appi ERMi uuele majale hingamist ja jõudu looma!”

Lisainfo: Mikk Sarv 55577795

Võrokestele oma lipp!

Ühtne sümboolika tugevdab identiteeti. Võrokestele on vaja oma lippu, mida suuremate sündmuste puhul, näiteks Umal Pidol või Kaika Suveülikoolis masti tõmmata. Lipupildiga saab märkida võrokeelset teksti Internetis, seda saab kasutada rinnamärkide ja aukirjade peal.

Et leida lipp, mida võrokesed omaks peavad, korraldab Võro Selts VKKF võrokeste lipu konkursi.

Igaüks võib esitada sügiseseks pööripäevaks (22.09.2012) enda arvates sobivaima lipukavandi. Nende seast valib komisjon välja 2-4 kõige paremat tööd, mille hulgast rahvas valib võrokeste lipu. Rahvahääletusele minevate tööde autorid saavad rahalise auhinna. Konkursi auhinnafond on 500 eurot.

Väljavalitud lipp on kõigile võrokestele vabaks kasutamiseks ja tuleb esimesele suurele väljanäitamisele kolmandal Umal Pidol 1. juunil 2013 Võrus Kubija laululaval.

Konkursi tingimusi saab lugeda Internetis kodulehelt www.voroselts.ee.

Konkursi korraldamist toetab Vana Võrumaa kultuuriprogramm.