Veebis saab jälgida õhus lendlevat õietolmu hulka

Puude ja taimede õitsemise ajal sisaldab välisõhk tavapärasest enam õietolmu, mis võib põhjustada vaevusi tundlikele inimestele. Õhuseireveebis saab igapäevaselt jälgida õietolmu taset viies asulas: Tallinnas, Tartus, Kuressaares, Pärnus ja Jõhvis.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) koostöös MTÜ-ga Eesti Allergialiit alustas eelmisel aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel katseprojektiga, mille käigus mõõdeti õietolmu hulka õhus Tallinnas. Tänaseks on projekti haaratud lisaks neli linna, kus toimub õietolmu seire. Tulemusi mõõdetakse iga päev ning need on kõigile kättesaadavad EKUK õhuseire veebis http://mail.klab.ee/seire/airviro/pollen.html.

Astmaatikutele ja allergikutele on oluline võimalusel vältida vaevusi põhjustavaid tegureid. Igapäevased andmed õietolmu kontsentratsiooni kohta välisõhus on oluliseks infoks allergikutele.

Pille Rõivas

Vikerraadios algab aiandusnädal

Vikerraadio nõuandesaade “Huvitaja” keskendub uuel nädalal aiandusteemadele. Argipäeviti alates kella 10st tuleb juttu linnaaiandusest, ravimtaimede kasvatamisest, peenarde rajamisest, kahjurite hävitamisest, aiatööst kui treeningust, aga samuti uuematest aiatöömasinatest ja nende hooldamisest.

Teisipäeval räägitakse ravimtaimedest, aga ka laiemalt aiasaadustest c-vitamiini allikana. Teemast räägib pikemalt Tartu Ülikooli arstiteaduskonna farmaatsia instituudi farmakognoosia dotsent Ain Raal. Tervisespordi rubriigis arutletakse treener Ülle Ptšelovodovaga, kuidas muuta aiatööd tõhusaks treeninguks ning antakse nõu, kuidas selle käigus vältida vigastusi.

Kolmapäeval on jutuks kultuurmustikate kasvatamine Eestis, stuudios on Maaülikooli aiandusteadlane Kadri Karp.

Neljapäeval uuritakse, kuidas valida istikuid, samuti kahjurite vältimise viisidest. Nõudandeid jagab Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur Heino Lõiveke.

Reedel on tähelepanu aiamasinatel, eriti muruniidukitel ja aiatraktoritel. Nädala toiduminutites kõneldakse aga umbrohuks peetavate taimede kasutusvõimalustest köögis.

“Huvitaja” on eetris esmaspäevast reedeni kell 10.05, aiandusest räägitakse 14.-18. maini. Saatejuhid on Krista Taim, Meelis Süld, Sven Paulus ja Madis Kimmel. Teemakohased küsimused on oodatud e-posti aadressil huviaja@err.ee.

Anneli Tõevere-Kaur

Eile avati Jüri Arraku maalinäitus Ühendkuningriigis

Reedel, 11. mail avati Suurbritannias, Gloucesteri Linnagaleriis Jüri Arraku ja nimeka inglise kunstniku PJ Crooki ühisnäitus ”Kunst ja hing”.

Tegu on kunstnike teise ühisnäitusega. Esimene sai teoks 2006. aastal Tallinnas Draakoni galeriis ning oli pühendatud kuninganna Elizabeth II visiidile Eestisse. ”Kunst ja hing” on osaline kuninganna teemantjuubeli pidustustes. Teoste valikut suunas autorite mõttekaaslus inimlikkuse ja vaimsuse teemadel.

Väljapaneku avas Briti parlamendisaadik Richard Graham, kohal viibis ka Jüri Arrak.

Näitus jääb avatuks 30. juunini.

Reet Remmel

Tartus tunnustati täna ajaloohuvilisi õpilasi

President Toomas Hendrik Ilves tänas õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlusel tänavu osalenuid ning kuulutas välja tulevaks õppeaastaks uue võistluse teemal “Eesti tee demokraatiale“.

Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi poolt korraldatud ja president Toomas Hendrik Ilvese poolt patroneeritava XIII õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistluse pidulik lõpetamine toimus täna Tartus, Haridus- ja Teadusministeeriumis, kuhu president Ilves saatis oma tervituse.

Tartus anti tänavu toimunud võistluse parimatele üle Vabariigi Presidendi auhinnad. President Ilves rõhutas seejuures, et korraliku hariduse osaks on hea kirjalik eneseväljendusoskus ning selle arendamisele tuleb koolides enam rõhku panna. Põhikoolidele oli selle aasta uurimisteemaks ”Minu pere”, mille eesmärgiks oli oma perekonnaloo uurimine ning parimate ajalooalaste uurimustööde autoriteks olid Siret Müller Nõo Põhikooli 9. klassist (”Eesti laste kasvukeskkond ja kohustused perioodil 1941- 2012 Mülleri perekonna näitel”, juhendaja Reet-Ingrid Haamer), Karmen Vesso Kuuste Põhikooli 8. klassist (”Koolikiusamisest ning distsipliiniprobleemidest Eesti kodudes 20. sajandi 1. poolest kuni 21. saj alguseni”, juhendaja Kersti Kivirüüt) ja Markus Vares Pärnu Kuninga tänava Põhikooli 8. klassist (”Kahe põlvkonna kaheksas klass”, juhendaja Elve Tamvere).

Gümnaasiumide teemaks oli ”Minu kodukoht ja rahvas” ning parimateks osutusid Triinu Avans Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11. klassist (”Magus Võrumaa”, juhendaja Helle Ruusmaa), Rauno Jallai Vastseliina Gümnaasiumi 11. klassist (”Vastseliina külade ühendus”, juhendaja Külli Lendsaar) ja Tuuli Talah Tamsalu Gümnaasiumi 11. klassist ( ”Pioneeritööst nõukogude ajal 1945- 1990 Tamsalu kooli näitel”, juhendaja Maie Nõmmik).

Eripreemia spordi väärtustamise eest said Merilin Šaitor ja Marilin Ait Rakvere Gümnaasiumi 12. klassist (”Andres Sõber ja BC Rakvere Tarvas”), eripreemia kodukoha tööstusajaloo jäädvustamise eest sai Riin Olvet Kadrina Keskkooli 12. klassist (”Artellist aktsiaseltsini”), eripreemia sotsiaalse sidususe teema käsitlemise eest sai Ingrid Kaasik Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11. klassist (”Lapsepõlve mängud kolme põlvkonna naiste mälestuste põhjal”), eripreemia kodukoha elukeskkonna käsitlemise eest sai Laura Kivilo Vastseliina Gümnaasiumi 11. klassist (”Muutused Vastseliina aleviku arengus selle tekkimisest tänaseni”), eriauhinna tervislike eluviiside väärtustamise eest anti Karoliine Kruusile Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 8. klassist (”Sport minu suguvõsas”), eripreemia hea eluteemalise töö eest pälvis Merlin Sepp Kuressaare Gümnaasiumi 6. klassist (”Metsa Johani talu – selle lugu, tööd ja tegemised”) ning eripreemia huvitava perekonnaloo eest sai Ksenija Borovichuk Võru Kesklinna Gümnaasiumi 9. klassist (”Minu esivanemate lood”).

Sel aastal võistles 75 põhikooli ja 75 gümnaasiumi uurimust. Õpilaste uurimusi säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis, kus nendega on võimalik tutvuda kõigil huvilistel.

Puna-valged Poola õhupallid täitsid Suure-Jaani kooli

Poola-teemaline Euroopa päev Suure-Jaani gümnaasiumis. Vasakul (laua taga) seisab Poola suursaatkonna I sekretär Tomasz Grzybkowski.

10. mail korraldasid Europe Directi Viljandimaa teabekeskus ja Viljandi maavalitsus koostöös Poola suursaatkonna ning Suure-Jaani gümnaasiumi ja vallavalitsusega Suure-Jaanis Poola-teemalise päeva.

“Pilt oleks siis ilmselt samasugune, sest lapsed on igal pool sarnased,” ütles Poola suursaatkonna majandus- ja turismiekspert Oksana Kustova üht valges kirjas sõna “POOLA” kandvat punast õhupalli teise järel õhuga täites ning teda ümbritsevatele õpilastele ulatades. See kõlas nimelt vastuseks küsimusele, kas Eesti värvides õhupalle mõnes Poola koolis jagades oleks laste elevus sama suur.

Varem olid aga Oksana Kustova ja suursaatkonna I sekretär Tomasz Grzybkowski pidanud Euroopa päeva tähistamiseks korraldatud teemapäeval kooli vanematele õpilastele loengu, kus nad tutvustasid nii Poola ajalugu kui tänapäeva, samuti erinevaid Poola linnu.

Loengus leidsid käsitlemist ka kuu aja pärast algavad 2012. aasta Euroopa jalgpalli meistrivõistlused, mis peetakse Poolas ja Ukrainas. Tomasz Grzybkowski jutu järgi tõi see suurvõistlus lisaks staadionite turniiriks ettevalmistamisele ühtlasi kaasa ka mitu korda suuremad investeeringud lennujaamade jm. oluliste objektide renoveerimisse.

Samuti jagati koolis õpilastele erinevaid Poola ja Euroopa Liidu (EL) teemalisi teabematerjale. Ette oli valmistatud väike mälumäng Poola ja ELi teemaliste küsimustega, millele õigesti vastanute vahel loositi hiljem välja Europa Directi sümboolikaga meeneid.

Gümnaasiumist suundusid saatkonna esindajad vallamajja kohtumisele maavanema ja valla esindajatega. Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu andis ülevaate Suure-Jaani linna ja valla ning Poola Hajnowka linna kultuuri-, spordi- ja ka plaanitavast tihedamast ettevõtluse alasest koostööst. Just hiljuti, aprilli keskel käis Suure-Jaani delegatsioon taas Hajnowkas ning sealset delegatsiooni oodatakse vastukülaskäigule juunis Suure-Jaani muusikafestivali paiku.

Viljandi maakonnal on sõprussidemed Poola Podlaskie vojevoodkonnaga, kuhu kuulub ka Hajnowka linn. Podlaskie ja Viljandimaa suhted said alguse 2002. aastal, kui president Arnold Rüütlit saatis tema ametlikul Poola visiidil toonane maavanem Helir-Valdor Seeder. Kahe piirkonna vaheline sõprusleping kirjutati alla 2004. aasta mais.

Tartus tuleb kogukonna töötuba

17.-19. maini leiab Tartus aset loomeinimestele mõeldud töötuba, mis võtab vaatluse alla kaks omanäolist kogukondade kohtumispaika: Tartu loomemajanduskeskuse ning Antoniuse õue.

Kolme päeva jooksul räägitakse nii nende erinevustest kui ka ühisosadest. Töötoa raames tutvutakse eespool mainitud kogukondadega, toimuvad avatud loengud kodanikualgatuse, koostöövõimaluste, taaskasutusdisaini ning linnas toidu kasvatamise teemadel. Töötoa käigus meisterdatakse väliruumi-inventari nii loomemajanduskeskuse pargialale kui ka Antoniuse õue, mis loob paremaid võimalusi inimestevaheliseks lävimiseks ning väliruumi kasutuseks.

Töötoas osaleb 20 inimest Tartust ja Cesisest, kes töötavad koos kohalike elanike ning kogukondade esindajatega. Töötuba korraldab TajuRuum koostöös Tartu loomemajanduskeskusega ning projekti rahastatakse Eesti-Läti programmist.

Kogukonna töötuppa on võimalik end registreerida kuni kolmapäevani, 16. maini.

Telefon 735 5003
E-post info@lmk.ee
Veebileht http://www.lmk.ee

Nädala pärast pealinnas sotsiaalse ettevõtluse foorum

Täpselt nädala pärast, 18. mail algusega kell 17 toimub Tallinnas hotellis Tallink City (A. Laikmaa 5, II korrus) sotsiaalse ettevõtluse foorum.

Heateo sihtasutus tutvustab ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) toetusel ning koostöös AIESEC Eestiga toimunud projekti “Hakka sotsiaalseks ettevõtjaks!” raames valminud sotsiaalseid äriideid.

  • Tutvustatakse järgmiseid sotsiaalse ettevõtluse äriideid:
  • Sotsiaalne talu – erivajadustega inimeste kaasamine talupidamistöödesse
  • 100 puud – tervislikud ning mahedad õunad koolilastele
  • Sõber koer – tark loom, kes aitab inimest
  • Viru keskus Soomes – eestlaste integratsioonitugi Soomes
  • Maku – keskkonna säästlik ja kaasaegne kinkepakend
  • Griinbiin – omanäoline noortekohvik
  • Loomade hotell – omaniku ja looma rõõmuks
  • Ridere – südamlik paik eakale inimesele
  • Õueõpe – teistpidi koolitund

 
Tutvu ajakavaga ning registreeru aaderssil http://maailmamuutjad.wordpress.com

Üritus on kõigile tasuta! Registreerida saab 14. maini kella 23.55ni.

Pühapäeval Rõuge kirikus: Heli Teppole pühendatud kontsert koos Tõnis Mäega

Pühapäeval, 13. mail kell 16 saab Rõuge Maarja kirikus kuulata emadepäeva kontserti, mis on pühendatud omaaegse tunnustatud Rõuge muusikaõpetaja Heli Teppo 85. sünniaastapäevale. Kaasa löövad Heli Teppo lapselapsed, Rõuge kooli vilistlastest koosnev Helikoor, VNMÜ bänd ja Tõnis Mägi.

Kontserdile järgneb kohvilaud Rõuge koolis. Ka on võimalik tutvuda koolimaja ja kevadnäitusega. Näitusel saab vaadata endiste ja praeguste Rõuge õpilaste loomingut.

Kontsert on kõigile tasuta.

Lauluõpetaja Heli Teppo (22.03.1927-14.12.1996)

Picture Helikoori liikmed mäletavad Heli Teppot (fotol) hallipäise lauluõpetajana, kellel oli alati helihark taskus. Tema jaoks oli täpsus ja distsipliin ülimalt tähtsad, mis viisid Helikoori esimese kategooria kooride sekka ning vahele ei jäänud ükski Laulupidu.

Heli Teppo õpetajakarjäär algas Vana-Saaluse koolis kehalise kasvatuse ja muusikaõpetajana. Hiljem jätkas ta lauluõpetaja tööd Rõuge põhikoolis. Väsimatu visadusega süstis ta muusikaarmastust koorilauljatesse ning andis neile kaasa tugeva musikaalse põhja nii muusikaga tegelemiseks kui ka selle hindamiseks.

Heli Teppo laste ja lastelaste argipäev on tihedalt seotud muusikaga. Poeg Andres on Keila muusikakooli direktor ja tütar Inge töötab Vanalinna hariduskolleegiumi muusikakoolis klaveriõpetajana. Lapselapsed on andekad viiuli-, tšello- ja orelimängijad, kes annavad oma panuse ka emadepäevakontserdil Rõuges.

Eesti tööõpetajate selts avas virtuaalse õpilastööde näituse

Alates reedest, 11. maist saab Eesti tööõpetajate seltsi kodulehel vaadata virtuaalset õpilastööde näitust “Kingitus emale”. Näituse eesmärgiks oli kokku koguda ning internetikeskkonnas näitusena üles seada pildid esemetest, mida õpilased oma emadele selleks päevaks on teinud.

Esimest korda toimuvale näitusele saadeti üle 300 töö 64 koolist üle Eesti. Eesti tööõpetajate seltsi juhatuse esimees Jürgo Nooni jääb esimese seltsi korraldatud virtuaalnäitusega rahule.

“Rõõmustav on see, et sellega tuli kaasa päris palju õpetajaid ning peaaegu kõik saadetud tööd vastasid tingimustele. Edaspidi kavatseme sarnastest ettevõtmistest pikemalt teada anda ning igaks aastaks välja pakkuda ka konkreetse teema,” ütles Nooni. “Õpilastööde näituse idee ongi ju selles, et näidata enda loodud asju, samas aga ka teiste töödest inspiratsiooni ammutada.”

Virtuaalnäitus ei asenda tavanäitust, aga on sellele vaheldust pakkuvaks alternatiiviks. Tänapäeval on digifotosid väga lihtne teha ja levitada, samuti jääb ära esemete transport ja näitusesaali rent, mis seotud otseste kuludega. Näituse külastajatele aga on plussiks see, et tööde vaatamiseks ei ole vaja konkreetsesse punkti kohale sõita, vaid seda saab teha ükskõik millise internetiühendusega arvutiga. Seetõttu on võimalus sellest osa saada suuremal hulgal huvilistel.

Näitusele saadetud töid saab näha alates 11. maist aadressil www.etselts.ee/naitus.

Väimelas õpetatakse projekte koostama

Väimelas Võrumaa kutsehariduskeskuses on algamas projektikoolitus, mis sel korral kestab kolm päeva.

Koolitaja: Ivika Nõgel – MTÜ Partnerlus (Phare, PPF, ESF projektide juht ja koordinaator).

Koolitusele saab registreerida 14. maini. Õppekohti on 15 ja registreerimine lõpeb kohtade täitumisel. Koolituse maksumus: 150 eurot (võimalik tasuda koolituskaardiga).

Info ja registreerumine:

Võrumaa Kutsehariduskeskuse õppetalitus, juhataja Terje Kruusalu, tel 7850 817, 5690 5389.

 

Pühapäeval avatakse tulbifestival

Pühapäeval, 13. mail avatakse Tallinna botaanikaaias esimene tulbifestival. Festivalil näeb muuhulgas sügisel botaanikaaeda istutatud 55 000 tulpi 55 sordist. Näha saab ka nartsisse, hüatsinte, krookuseid jm.

13. mail pääsevad pered botaanikaaeda soodsa piletihinnaga: perepilet maksab vaid kolm eurot. Tulpide istutamisest ja kasvatamisest peab loengu Frank Timmerman, kes toob näiteid varasemalt korraldatud festivalidelt nii Araabia Ühendemiraatides, USAs, Kanadas kui ka Hollandis.

Festivali kava:

13. mai kell 13 – festivali avamine koos toetajate (Vopak E.O.S, Hollandi saatkond, Maaleht) ja kooliõpilastega üle Tallinna. Ülevaatlik loeng Frank Timmermanilt konverentsisaalis. Huvilised saavad botaanikaaia metoodikutega mikroskoopidest erinevaid taimi uurida. Töötuba, kus valmistatakse paberist ja kangast lilli ning kinkekotte ja meisterdatakse kaarte emadele.

15.05–20.05 – kooliõpilaste poolt taimepottidesse istutatud tulpide näitus palmimajas.

17.05–20.05 – Arvi Paali tulbinäitus palmimajas.

20.05 – parimate kooliõpilaste ja tubifestivali fotokonkursi autasustamine palmimajas.

Kõikidel külastajatel on lubatud siseneda tulbipeenardesse pildistamiseks, kasutades selleks ettenähtud kohta.

Algas endise Valdeku kooli osaline lammutamine

Järgneva kahe aasta jooksul saab praegu tühjalt seisev kunagine Valdeku kooli hoone uue sisu. Osa praegusest hoonest lammutatakse. Lammutustöödeks tegi parima pakkumise OÜ Eldostar ning need lähevad maksma 34 800 eurot. Maja lammutustööd kestavad kaks-kolm nädalat.

Kunagine Valdeku koolimaja koosneb kahest erineval ajastul ehitatud osast. Vanem pärineb 1950. aastate algusest ja uuem, mis on väga kehva ehituskvaliteediga, 1980. aastatest. Viimane suures osas lammutataksegi. Säilitatakse ainult spordisaali ja söökla pool.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul tuuakse endise koolimaja stalinistliku arhitektuuriga peahoonesse nõmmelastele erinevaid teenuseid pakkuvad linnaasutused. Sinna koondatakse ka linnaosavalitsuse osakonnad, mis praegu paiknevad kolmes erinevas kohas. «Endise sööklaosa esimesele korrusele, mis samuti renoveeritakse, tuleb uus saun, teisele korrusele aga spordisaal,» lisas ta.

«Valdeku 13 hoones saab uued ruumid Nõmme sotsiaalkeskus. Esimesele korrusel planeerime ruumid raske ja sügava puudega laste ja noorte päevahoiuteenuse osutamiseks. Sellist teenust pole ei Nõmmel ega ka Mustamäel. Samuti on Valdeku 13 hoone valmimisega seotud MTÜ NIRK põlvkondade maja projekt, mis hakkaks pakkuma sotsiaal- ja haridusteenuste paketti ning huvitegevust linnaosa eri vanuses erivajadustega inimestele,» tutvustas Korp plaane.

«Kuna renoveeritavas majas on ka saal, saab seda kasutada halduskogu koosolekute pidamiseks, kuid muul ajal linnaosale vajalike ürituste korraldamiseks. Hoone ümber on piisavalt parkimiskohti ning ka ruumi mugavaks liiklemiseks,» arvas Korp.

Renoveerimistöid finantseeritakse olemasolevate hoonete müügist saadava tuluga ning täiendavalt linnaeelarvest. Praeguste kavade kohaselt lõppevad renoveerimistööd 2014. aasta lõpus.

Heategevuslik kontsert Otepää Maarja kiriku oreli heaks

20. mail kell 16 toimub Otepää Maarja kirikus segakoor Eveko heategevuslik kevadkontsert, mille tulu läheb Otepää Maarja kiriku oreli restaureerimiseks.

Eveko koori dirigent Vilve Maide sõnas, et idee teha heategevuslik kontsert kiriku heaks sündis kooriliikmetel juba sügisel. „Kontsert toimub a capella ehk ilma saatemuusikata, see on viide sellele, et kiriku orel vajab remonti,“ selgitas Vilve Maide. „Repertuaaris on nii vaimulikku kui ka ilmalikku muusikat ladina, eesti, vene ja itaalia keeles.“

Vaimulike laulude tekstide kohta jagab selgitusi EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa.

Segakoor Eveko kutsub kõiki annetama kiriku oreli remondi toetuseks. Kiriku orel vajab põhjalikku remonti: üks kahest lõõtsast on katki ja ka teise ressurss on otsakorral. Praegu toodab orelile õhku mürarikas elektrimootor, mis vajaks väljavahetamist nüüdisaegse vastu. Samuti vajavad häälestamist oreli viled.

EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa ütles, et taolisi ettevõtmisi võiks Otepää kirikus rohkemgi olla.

„See toob kohaliku kogukonna kokku nende kodukoha kirikusse, mille funktsiooniks lisaks pühakojaks olemisele on ka kultuuri kandmine,“ rääkis Marko Tiirmaa.

Oreli remonditöödeks on valla eelarves ette nähtud 1000 eurot.

Laupäeval toimub Maaema kevadmess

XXIV Maaema kevadmess on tulekul sel laupäeval, 12. aprillil Eesti rahvusraamatukogus Tallinnas Tõnismägi 2. See on eluterve keskkonna ja teadmiste mess.

Avatud kella 9-19.

Konverents: “Kas maaelu Eestis on veel võimalik?”
Toimuvad tervise-ja ökotoodete näitusmüügid.

Olete teretulnud külastama! Sissepääs on tasuta.

Osalemissoov: 514 3361, pr. Helve Laksberg.

www.maaema.ee

Kust leida see üks euro, mis toob neli tagasi?

Iga kultuuri- või spordisündmuse eelarvesse panustatud euro toob piirkonda tagasi keskmiselt 4 eurot – nii on märgitud Kultuuriministeeriumi poolt tellitud ja Konjunktuuriinstituudi läbiviidud uuringus „Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs“.

Kõige suurema eelarvega on muidugi rahvusvahelised sündmused, mida külastavad nii esinejate kui publikuna ka välismaalased.

Ka Euroopa Liidu programmi Kultuur poolt toetatavad projektid peavad omama rahvusvahelist mõõdet. Koguni pool kultuurikoostöö projektide eelarvest tuleb EL-lt, teine pool jääb korraldajate kanda. Omafinantseering valmistab enamasti kultuurisündmuste korraldajatele palju peavalu, kuid esmapilgul võib jääda märkamata, et selle omafinantseeringu alla käivad ka toetused riigi, kohaliku omavalitsuse ja sponsorite poolt.

Eesti kultuurikorraldajad on ELi programmi Kultuur projektide pea- ja kaaskorraldajatena olnud seni väga edukad: näiteks 2011. aasta taotlusvoorust sai toetust 4 pikaajalist ning 12 lühemaajalist kultuurikoostöö projekti. Loe edasi: Kust leida see üks euro, mis toob neli tagasi?

Eesti ime hääletamine jätkub

Eesti ime uus hääletusvoor alanud, ca 400 häält antud. Hääletada saab esmaspäeva hilisõhtuni. Kolm viimast langevad välja, kolm uut tulevad asemele.

Kuni esmaspäevani saab oma hääle anda järgmiste imede poolt
  • Pokumaa – loodusest sündinud muinasjutt
  • Ahhaa keskus – elava teaduse meka
  • Lodjakoda – veesõidukite töökas pesa
  • Rakvere linnus – muuseumirevolutsiooni kants
  • Tallinna teletorn – pilk pilvepiirilt
  • Tuhala nõiakaev – pulbitsev müstika
  • Maanteemuuseum – tavalise tee eriline elu
  • Jääteed – Euroopa pikimad
  • Haapsalu valge daam – kuulsaim kummitus
  • Piusa koopad – allilma tagasitulek

Oma hääle saab anda siin.

Homme võidakse koputada ka sinu uksele

Homme, 11. mail toimub suurim tudengite organiseeritud heategevusüritus „Kevadkoputus 2012“, mille käigus koguvad noored raha SOS Keila Lastekülale mikrobussi ostmiseks.

SOS Keila Lastekülal on vaja uut mikrobussi, kuna olemasolev buss on väga vana ja vajab väljavahetamist. Keila lasteküla asub linnast väljas ja seal elab 60 last, seega on buss kogu aeg sõidus, viies lapsi trenni, huviringi, arsti juurde, emasid hulgilattu jne. Ja mis veelgi tähtsam, igas peres on 5-6 last ja selleks, et kõik koos kuhugi minna saaksid, näiteks nädalavahetusel kinno, on vaja väikest bussi.

Suvel Southwesterni programmiga USAs raamatuid müüvad noored alustavad Tallinnas, Tartus ning nende linnade ümbruses ukselt uksele annetuste kogumist. Eestimaa perede ustele on koputama minemas 200 Tallinna ja Tartu tudengit, kes koguvad annetusi SOS Keila Lastekülale mikrobussi ostmiseks.

Kõik need inimesed, kelle uksele ei satuta koputama, võivad bussi ostmist toetada ülekandega: SOS Lasteküla Eesti Ühing, 221001178590 või helistades annetusnumbritele 900 6680 (10 €) ja 900 6690 (5 €).

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub
ökotoodete koolitusele

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub osalema riikliku koolitustellimuse (RKT) kursustele. Kõiguke neile, kes vajavad turismivaldkonnas õpet ja täiendust, soovivad internetiturundust ja tootearendust ning müüki õppida, pakub kutsehariduskeskus 80-tunnist täienduskoolitust “Ökotoote arendus ja turundus turismiettevõttes”.

Koolitus toimub Võrumaa kutsehariduskeskuses kahepäevaste tsüklitena. Ajakava on järgmine: 14. ja 15. mai, 21. ja 22. mai, 28. ja 29. mai, 4. ja 5. juuni, 11. ja 12. juuni.

Kaugemalt tulijatel on võimalik õpilaskodus majutuda.

Registreerimine kestab õppekohtade täitumiseni, info ja registreerimine 11. maini telefonidel 5690 5389, 785 0817 või e-posti teel: terje.kruusalu@vkhk.ee või kodulehel www.vkhk.ee/täiskasvanute koolitus/koolituskalender.

Viljandimaale kogunevad käsitöömeistrid

Homme ja ülehomme toimuvad Viljandimaal XVII üle-eestilised käsitööpäevad. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu eestvedamisel toimuva ürituse eesmärgiks on paikkondlike käsitöötraditsioonide tutvustamine liidu liikmetele, kogemuste vahetamine ja uute koostöökontaktide loomine. Ürituse käigus tutvustatakse kõiki olulisemate Viljandimaa käsitöökeskuste, õppeasutuste ja organisatsioonidega.

Reedel, 11. mail algab üritus Olustvere käsitöökodade külastusega ja jätkub peale lõunat erialase ekskursiooniga Viljandis. Muuhulgas külastatakse Viljandi Loomeinkubaatorit, Bonifatiuse Gildi ja Käsitöökoda. 150 registreerunud osalejat lõpetavad päeva piduliku õhtuga Heimtali koolis ja rahvamajas.
Laupäeval liituvad käsitööpäevalised kell 11 algava Heimtali laadaga, mis tänu toetavale üritusele tõotab sellel aastal tulla kirjum ja kaasahaaravam. Lisaks tavapärastele tegevustele toimub laadal kell 12.00 uute käsitööraamatute esitlus ja kell 13.00 võistlus KÄI JA KOO, mille eesmärgiks on välja selgitada osavaim käigupealt kuduja.

Ettevõtmise peakorraldajaks on TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond ja see on pühendatud akadeemia 60. juubelile. Viljandi kultuuriakadeemias on professionaalset käsitööharidust pakutud 1994. aastast, mil Anu Raua eestvedamisel loodi talukujunduse ja rahvusliku käsitöö eriala. Tänaseks on sellest välja kasvanud 4 õppekavaga osakond, kus teadmisi omandab kokku 100 üliõpilast.

Juba täna saab vaadata Viljandi Kultuuriakadeemia juubeliaastale pühendatud rahvusliku käsitöö osakonna koguni viit näitust  Kondase Keskuses, Pikk tn 8.
Näitused tutvustavad käsitöö osakonna kõigi kolme eriala – tekstiili, ehituse ja metallitöö – tegemisi. Väljas on parimad palad kõige erinevamates tehnikates alates kudumitest kuni kaelarahadeni ja majaehituseni. Lisaks õppetöid tutvustavatele ekspositsioonidele on eraldi väljapanekud ka rahvusliku tekstiili vilistlaste loomest ja õppejõu Christi Küti põimevaipadest.

1994. aastal alustanud talukujunduse ja rahvusliku käsitöö eriala – nüüd tuntud kui rahvuslik tekstiil – on alates 2005. aastast järjepanu omale sõsarerialasid juurde saanud, moodustades nüüdseks nelja õppekavaga osakonna. Esimesena lisandus rahvuslik ehitus, käesolevast õppeaastast on võimalik õppida ka rahvuslikku metallitööd või jätkata õpinguid pärandtehnoloogia magistrantuuris. Kui esialgu õppis käsitööd umbkaudu 15 õppurit, siis tänaseks on osakonnas üliõpilasi saja ringis. Üheltpoolt on see tingitud tekstiili erialal neli aastat tegutsenud kaugõppe vormi tõttu, teisalt aga on ühiskonnas aine enam kasvanud ka huvi ja vajadus antud erialade vastu.

Näituste pidulik avamine toimub täna kell 16. Samas esitleb oma uut raamatut „Kihnu kördid eile ja täna. Semiootiline esemeuurimus” tekstiili õppejõud Kristi Jõeste.

Tuletõrjujad kustutasid eile ligi 20 kulupõlengut

Tuletõrjujatel tuli kolmapäeval Eesti eri paigus kustutada ligi 20 kulupõlengut, milles keegi siiski vigastada ei saanud.

Päästjad said kokku 87 päästekutset, millest 55 olid seotud tulekahjudega ning neist omakorda 19 kulupõlengutega, teatas päästeameti korrapidaja BNS-ile.

Päästeamet kuulutas alates 1. maist välja tuleohtliku aja, millest annab tunnistust maastikupõlengute sagenemine. Looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtade. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) lõkkekohti. Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti uurida kohalikust omavalitsusest.

Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud.

Lahemaa puitpiirete meistrikursus aitab säilitada põlvedepikkust pärandit

Sel nädalavahetusel toimub Lahemaal puitpiirete meistrikursuse. Kursust juhendab Eesti Vabaõhumuuseumi peakonservaator Marike Laht.

Koolituse eesmärgiks on anda ajalooline ülevaade erinevat tüüpi puitaedadest: rääkida aia parandamise võimalustest ja materjali valikust; õpetada töövõtteid neile, kes soovivad taastada esivanemate kodu ajaloolist ilmet või loovad oma perele maakodusid ning väärtustavad seejuures vanu traditsioonilisi ja Eesti külamiljöösse sobilikke arhitektuurseid lahendusi. Kohapeal praktiseeritakse piirkonnale omast abipostidega aiapostide vahel olevat punutud ehk pistandaeda, kasutades traditsioonilisi töövõtteid. Selgeks tehakse ka lattaia tegemise võtted. Oodatud on küsimused kõikide traditsiooniliste puitpiirete kohta

“Tore on tuletada meelde meie esivanemate põlvest põlve edasi antud traditsioone ja oskusi. Meie kultuurimälus on need ju sügavalt juurdunud, tagumine aeg on nad jälle kasutusele võtta. See on meie oma talupojatarkus. Kui me selliseid praktilisi oskusi ja nippe ei tea, võime hakata uuesti jalgratast leiutama ja töö ei pruugi üldse nii kergelt laabuda. Ja mis kõige tähtsam – koostegemise rõõm on kõige suurem. Tere tulemast koolitusele!” kutsub koolituse läbiviija Eesti Vabaõhumuuseumi peakonservaator Marike Laht.

Koolitus toimub Kaarli talus Pedassaare külas Lahemaal, taastatakse Pedassaare külas Kaarli talus olevaid ajaloolisi piirdeid ajalooliste fotode järgi.

Koolitus on tasuta, seda toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, osalema on oodatud kuni 20 huvilist, vajalik on eelregistreerimine aadressil ave.paulus@keskkonnaamet.ee.

Veebis saab jälgida õhus lendlevat õietolmu hulka

Puude ja taimede õitsemise ajal sisaldab välisõhk tavapärasest enam õietolmu, mis võib põhjustada vaevusi tundlikele inimestele. Õhuseireveebis saab igapäevaselt jälgida õietolmu taset Tallinnas, Tartus, Kuressaares, Pärnus ja Jõhvis. Mullu mõõdeti taset vaid Tallinnas.

Tulemusi mõõdetakse iga päev ning need on kõigile kättesaadavad EKUK õhuseire veebis http://mail.klab.ee/seire/airviro/pollen.html.

Astmaatikutele ja allergikutele on oluline võimalusel vältida vaevusi põhjustavaid tegureid. Igapäevased andmed õietolmu kontsentratsiooni kohta välisõhus on oluliseks infoks allergikutele.

Külauudiste toimetus uuris antud leheküljel tulemusi ja leidis, et lisaks tabelitele peaks kõrval olema ka seletus, kuidas neid lugeda. Mida tabelites kujutatu peab edasi andma, sellest küll pildi järgi aru ei saa. Loodame, et allergikutel jätkub tarmu nende uurimiseks.


Laste suvelaagrite korraldajad saavad toetust

img_5488Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill kuulutab välja projektikonkursi vähe­kindlustatud perede laste jaoks korraldatavate suvelaagrite toetamiseks.

Projektide sihtrühmad on  paljulapseliste perede lapsed, puuetega lapsed, laste- ja turvakodude ning vähekindlustatud perede lapsed. Toetust saavad
laste ja noorte (alla 25-aastaste) suvelaagrid ja seda saavad taotleda mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Konkursi vahendite maht on 30 000 eurot. Maksimaalne toetus projekti kohta on 2000 eurot.

Abikõlblikud kulud: huvi- ja arendustegevuseks vajalikud vahendid, transport, toitlustamine, juhendaja tasu, osavõtumaks vähekindlustatud perede lastele ja muud projekti elluviimiseks hädavajalikud kulud. Projekt peab olema elluviidud perioodil 1. juuni kuni 1. september 2012. Eelistatud on projektid, kuhu on kaasatud partnerid või omavalitsused, kes panustavad eelarvesse!

Täpsem info www.paikeselill.ee.

Maikuus tehakse mopeedidele väikelinnades registreerimiseelset ülevaatust

Möödunud aasta 1. juulil muutus kohustuslikuks teeliikluses osaleva mopeedi registreerimine liiklusregistris. Kuna uus liiklusseadus andis mopeedijuhtidele selleks aega 12 kuud, mis on peagi täitumas, pakub Maanteeamet maikuu jooksul erandkorras võimalust registreerimiseelne ülevaatus ära teha kodulähedases väikelinnas.

Maanteeamet toob mopeedide registreerimiseelse ülevaatuse klientidele lähemale, külastades graafiku alusel maakondade suuremaid tõmbekeskusi, kuna mopeedi transportimine lähimasse liiklusregistri büroosse võib regioonikeskustest kaugel elavate mopeediomanike jaoks osutuda keeruliseks.

Dokumendid kaasa
Et mopeedi saaks liiklusregistris arvele võtta, tuleb sõiduk eelnevalt ette näidata liiklusregistri büroo töötajatele. Ettenäitamisel peab mopeed olema tehase koosseisus (sh. tulede ja tahavaatepeegliga) ning vastama kehtestatud tehnonõuetele.

Registreerimiseks tuleb kaasa võtta ka mopeediga seonduvad dokumendid. Mopeedid, millel puuduvad sõiduki maaletoomise ja tollivormistuse lõpetamist tõendavad dokumendid ja/või sõiduki seaduslikku omandamist ja valdamist tõendav dokument, registreeritakse omaniku kirjaliku kinnituse alusel. Sellisel juhul piisab kuni 1. juulini 2012 ülevaatusel seletuskirja esitamisest sõiduki omandamise kohta.

Lisaks on mopeedi registreerimise juures oluline arvestada asjaolu, et mopeedi saab registreerimiseelseks ülevaatuseks esitada küll alaealine isik, kuid registreerimistoimingut saab taotleda üksnes täiskasvanu.

Eelnevalt tasuda riigilõiv
Enne erakorralistesse ülevaatuspunktidesse tulekut palub Maanteeamet maksta ära riigilõiv ning võtta kaasa vastav maksetõend. Mopeedi registreerimise eest tasutakse riigilõivu 9,58 eurot ja mopeedi registreerimismärgi väljastamise eest 6,39 eurot. Kokku tuleks Rahandusministeeriumi kontole tasuda riigilõivu 15,97 eurot. Makse rekvisiidid on võimalik leida Maanteeameti kodulehelt www.mnt.ee rubriigist „Riigilõiv“.

Lisaks kehtestatud korras liiklusregistrisse kandmisele ja riiklikele registreerimismärkidele laieneb mopeedidele alates 1. juulist 2012 ka kohustuslik liikluskindlustus.

Lisaks: Milline sõiduk on mopeed?
Mopeed on kahe- või kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on 25-45 kilomeetri tunnis ja mille mootoritöömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit või mille mootori võimsus ei ületa nelja kilovatti. Mopeediks loetakse ka eelnimetatud tingimustele vastavat kerget neljarattalist mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa 350 kilogrammi. Neljarattalise kerge elektrisõiduki korral ei arvestata akude massi tühimassi hulka.

Allpool lisatud maakondade kaupa ülevaatuspunktid Loe edasi: Maikuus tehakse mopeedidele väikelinnades registreerimiseelset ülevaatust