*Sel nädalal jätkub registreerimine erametsanduse aastakonverentsile „Puit kui parim energiaallikas”, mis toimub 14. septembril Jänedal. Konverents analüüsib, kuivõrd tasuv on puitu energia tootmiseks kasutada, millist kasu saab energiapuidust kohalik kogukond ning millised on erametsaomaniku võimalused puidust energia tootmisel. Saame teada, kas meie metsaressursid on selleks piisavad ja millised toetused aitaksid kaasa puidu paremale kasutamisele. Lisaks ettekannetele Eesti arengutest toovad külalisesinejad värsket infot Euroopa uusimatest praktikatest.
Osalemine on tasuta. Konverentsi läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Konverentsi päevakava ja registreerimisinfo leiate aadressil: http://www.eramets.ee/urituste-kalender?art=3174
*Portaalis eramets.ee saab vaadata „Metsakaja” 22. saadet. Teemad: Kikepera Metsaühistu kutsub Pärnumaa metsaühistuid ühinema, Kadri-Aija Viik valgustab selle üleskutse tagamaid; Võrumaa Metsaomanike Liidu tegemisi tutvustab Erki Sok. Saate toimetaja on Argo Lilles. Saadet saab vaadata aadressil: http://www.eramets.ee/metsakaja
Teisipäeval, 19. juunil kell 11 toimub Tartus, Kreutzwaldi 64 aulas metsandus- ja maaehitusinstituudi bakalaureuseõppe lõpuaktus. Kell 15 algab metsandus- ja maaehitusinstituudi magistriõppe ja ehitusinseneriõppe lõpuaktus, kus saavad diplomi 12 metsamajanduse, 12 metsatööstuse ning 7 loodusvarade kasutamise ja kaitse eriala magistrit. Lõpuaktuste kohta leiab infot: https://www.emu.ee/oppijale/lopuaktused-2012/, aktused on otseülekandena jälgitavad aadressil http://video.emu.ee/
Pühapäeval, 17. juunil toimus Vinni-Pajusti staadionil Eesti jalgpalli meistrivõistluste esiliiga kohtumine Rakvere JK Tarvas ja Tallinna FC Flora II võistkondade vahel. Tarva kodumäng peeti erandkorras Vinnis ning see oli edukas, sest punktiarve sai võidu läbi tubli lisa. Võiduvärava lõi Henri Hang. Turniiritabelis hoitakse kolmandat kohta. Flora farmklubile oli see esimeseks kaotuseks.
Erilist heameelt valmistas tõik, et pealtvaatajaid oli meie matšil rohkesti – 125 jalgpallifänni. Nii sai tuleristsed ka Vinni Spordiklubi Tammed poolt PRIA projektirahade toel äsja paigaldatud 200 kohaline tribüün.
Anti Ronk
Homme, 19. juunil kell 13 toimub Kadrioru roosiaias heategevuskampaania „Aitan lapsi” üritus, millest võtavad osa ürituse patroon Evelin Ilves, heategevuskampaania korraldajad, lasteorganisatsioonide esindajad ja Eesti teatrite juhid – kokku ligi 300 inimest, kellest üle 100 on lapsed.
Aasta tagasi käivitas SA Heategevusfond Aitan Lapsi koos patroon Evelin Ilvesega ulatusliku heategevusprojekti vähekindlustatud lastele kultuurielamuste pakkumiseks. Projekti raames paigaldati pakendiautomaatidele üle Eesti täiendav automaatika, mis võimaldab laste toetuseks annetada. Aasta jooksul on pandipakendi automaatide kaudu annetanud üle 60 000 inimese ning annetuste toel on Eesti teatritesse jõudnud 12 500 vähekindlustatud peredest pärit last.
Täna lõpetab esimene lend Loov Eesti virtuaalses tootearendusprogrammis PESA osalenuid aastase koolitusprogrammi. Valminudtooteid esitletakse näitustel Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Pärnus. Kandideerimine 2012. aasta tootearendusprogrammi on avatud 5. septembrini.
PESAs valminud toodete hulgast võib leida nii nupuka lahendusega mööblit, ilusaid ja praktilisi rõivakollektsioone, kvaliteetse disainiga aksessuaare kui ka arendavaid mänge. Loov Eesti algatatud PESA aastane virtuaalne koolitusprogramm toetab alustavat ettevõtjat tootearenduse, turunduse, äriplaani koostamise, finatseerimise planeerimise ning strateegilise juhtimise valdkonnas. Programmi on koostanud professionaalsed koolitajad, nõu annavad personaalsed mentorid ning kaasatakse valdkonna eksperte.
Ettevõtjate sõnul on PESA programmis osalemine aidanud eelkõige tootearenduse ning ettevõtluse osas, mis loovinimese jaoks on tihtipeale suurim väljakutse. ”Olen saanud kasulikku tagasisidet, kuidas panna oskuslikult praktikasse seni koolitustelt omandatud teoreetilised teadmised. PESA projekt võimaldab mul enne esikollektsiooniga turule tulemist koos tegutsevate professionaalidega läbi mõelda äri alustalad. Iganädalane kodutöö esitamine distsiplineerib ja aitab etapiviisiliselt oma eesmärgile lähemale jõuda,” rääkis peagi esikkollektsiooni esitlev nahakunstnik Stella Soomlais.
Rändnäitus saab avapaugu Tallinnast, Eesti Disaini Majast ja on külastajatele avatud 19. juunist – 1. juulini.
9.-22. juulini on näitus Pärnumaa Turismiinfokeskuses, 25. juulist – 8. augustini Viljandi Kultuuriakadeemias, 3.-16. septembrini Tartu Loomemajanduskeskuses.
Keskkonnaministeerium kutsub konkursil Aasta Keskkonnategu 2012 osalema kõiki eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on panustanud oma tegudega elukeskkonna paremaks muutmisesse.
Konkursi eesmärk on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone, asutusi ja ettevõtteid võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal tunnustuse pälvinud tegudest.
Osaleda saab kolmes kategoorias:
*Aasta Keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused, kampaaniad.
*Aasta Keskkonnateokese auhinnale saavad kandideerida laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldatud projektid.
*Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte auhinnale saavad kandideerida ettevõtted neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkumise, keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise ning rahvusvahelise keskkonnaalase koostöö alal.
Kandideerimiseks tuleb vastata konkursiankeedis esitatud küsimustele ning saata ankeet koos konkursitöö materjalidega Keskkonnaministeeriumi e-posti aadressil keskkonnategu@envir.ee või tavalise postiga aadressil Narva mnt 7a, 15172, märgusõna „Aasta Keskkonnategu 2012“. Ankeete saab esitada kuni septembri lõpuni. Konkursil osalemise ankeedid saab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt aadressil www.envir.ee/keskkonnategu.
Konkursi võitjad kuulutatakse välja hiljemalt 1. detsembriks. Aasta Keskkonnateo ja Aasta Keskkonnateokese võitjate vahel läheb jagamisele 4474 euro suurune preemiafond, millele lisandub ka keskkonnamärgise kasutusõigus. Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte võitjatele antakse samuti keskkonnamärgise kasutusõiguse ja lisaks on võitjatel võimalus esindada Eestit üle-euroopalisel keskkonnasõbralike ettevõtete konkursil. Lisateavet konkursi tingimuste ja eelmiste aastate võitjate kohta leiab Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt.
Neljapäeval, 21. juunil kell 19 esinevad Urvaste kirikus sopran Laili Jõgiaas ja organist Anna Humal, viiulil Sirli Laanesaar. Kavas kaunis klassikaline kirikumuusika: Mozart, Händel, Schubert ja Eesti heliloojate romansid. Sissepääs on tasuta.
Lõimumine: ühisühitused, suhtlemine ja üksteise austamine
Narva ja Narva-Jõesuu gümnaasiumide õpilased osalesid projektis, mis oli suunatud määratlemata kodakondsusega noortele või Euroopa kolmandate riikide kodanikele. Kokku osales projektis üle 100 noore Narva ja Narva-Jõesuu 9.-11. klassidest. Projekti peamisteks tegevusteks oli tutvumine Eesti kultuurilooga läbi kaunite kunstide: teater, muusika ja kunst ning tutvumine Eesti riigivalitsemise põhimõtetega. Õpilasgrupid külastasid Riigikogu Tallinnas, Riigikohust Tartus ja Viljandi Maavalitsust. Kaunitest kunstidest olid esindatud kunstimuuseum KUMU Tallinnas, Viljandi Pärimusmuusika Ait ning „Vanemuise“ teater Tartus.
Mis aitaks kaasa eri rahvuste lõimumisele Eestis?
„Tuleb lihtsalt suhelda erinevate rahvuste esindajatega ja reisida mööda Eestimaad“, arvavad Anna Šeško ja Darja Moiseeva, õpilased Narva Vanalinna Riigikoolist. „Tuleb õppida tundma ja austama teiste rahvuste traditsioone“. Projekti raames toimus õpilastele kolm õppeekskursiooni: Viljandisse, Tartusse ja Tallinnasse. Mitmed õpilased olid Viljandis esimest korda: „Viljandis on suurepärane kodune atmosfäär, see on kodune ja ilus linn.“ Viljandi Maavalitsuse võttis õpilasi vastu maavanem Lembit Kruuse. Maavanem rääkis Viljandimaast ja kutsus kõiki seda suvel avastama. Õpilased omakorda kutsusid maavanemat Narva ja Ida-Virumaale külla. Loe edasi: Lõimumise projekt Narva ja Narva-Jõesuu noortele
Käesoleval aastal toimub Misso vallas juba järjekorras IX Pulli järve jooks. Nüüdseks on jooks liitunud ka Võrumaa pikamaajooksu sarjaga ning tegemist on sarja III etapiga. Seoses sarjaga liitumisega on muutunud ka distantsi pikkus. Seekord joostakse 2 ringi ümber Pulli järve, mis teeb kokku ca 7,2 km. Põhijooks algab kell 15:00. Muutunud on ka stardi ja finiši asukoht. Jooks algab ja lõpeb Misso Kooli staadionilt. Loe edasi: Misso vallas toimub IX Pulli järve jooks
Kolmapäeval, 20. juunil kell 17.30 toimub ajaloolisel Haapsalu raudteejaama perroonil rahvusvaheline kaugushüppe võistlus.
Osalevad Eesti ja lähiriikide parimad kaugushüppajad. Esineb ansambel Apelsin ja Ivo Linna. Lisainfo: Peeter Tishler, tel 5041370.
Toiduainete varjatud talumatust esineb suuremal või väiksemal määral väga paljudel inimestel, kes seda tavaliselt ise ei teagi. Varjatud talumatusele on iseloomulik probleemide süvenemine vananedes. Olete oodatud järjekordsele klubi “Tervis ja Ilu” üritusele teisipäeval, 19. juunil. Seekord on hea võimalus testida oma toidu talumatust. Testimine toimub individuaalselt ja võtab aega ca 1 tund. Testimine toimub voll diagnostikaga.
Võimalik testida ka toidulisandeid, ravimeid jm, mida tarvitate või soovite tarbima hakata – võtke kõik julgesti kaasa. Kasutades sobivaid loodustooteid koos tervisliku toitumisega on võimalik vältida haigusi, parandada enesetunnet ja elukvaliteeti ning tõsta töövõimet. Loe edasi: Klubis “Tervis ja Ilu” saab testida toidutalumatust
Naha-alodsõ kõlu maahavõtminõ naas’ Raagi Kaljul sis edenemä, ku tä vana tünnü appi võtsõ. Foto: Uma Leht
«Taa tüü võtt iks inämb aigu ja vaiva, ku arvada mõistsõmi,» ütel’ Mõnistõ muusõumi juht Tulviste Hele vanaperädse nahaparkmisõ kotsilõ, miä om muusõumirahval parhilla poolõ pääl.
Et Mõnistõ muusõumi truksa rahvas taht rüäjahukohetusõ ja paiukoorõga nahaparkmist selges saia ja tuud sis huviliidsilõ oppama naada, kirot’ Uma Leht kats kuud tagasi. No om opminõ säälmaal, et kats lambanahka omma rüäjahukohetusõ seest vällä võedu ja är vinütedü.
Ku naha är kuiusõ, saa neo är hööveldä ja värvmises paiukoorõmöksi sisse panda. «A et naha olli suurõ villaga, võtt kuiuminõ inämb aigu ku arvsimi, tuuperäst proovimi kõrraga naada ka lühkümbä villaga nahku parkma,» ütel’ Tulviste Hele.
Tüü naas’ pääle joba inämb ku kuu aigu tagasi. «Edimäne paiukoorõ korjamisõ võimalus tull’ lehekuu algusõn esihindäst kätte, ku muusõumi sanna takast vana pai tormiga maaha murdu,» selet’ Tulviste Hele. «Kõik noorõmba ossa kuursõmi är ja koorõ pannimi kuiuma. Saimi teedä, et tuu tüü võtt kõvastõ aigu ja saak om küländ väikene. Kuus väikut pundikõist – kolmõ inemise pia päävä tüü!»
Tulviste Helel oll’ kõrraga selge, et tuust väikust koorõunikust jääs värmi-möksi kiitmises veitüs. Tä kutsõ õkva appi mitu hääd inemist, kiä naksi kah paiukuurt korjama ja muusõummi tuuma.
«Ma ei tiiä, ku pall’o paiukuurt vaia lätt. Tuu tulõ kah perrä pruuvi,» tunnist’ Tulviste Hele. Tõugjasõ Leida ja Nahkuri Liidia, umaaigsidõ parkseppi tütre, kelle käest muusõumirahvas nahaparkmisõ kotsilõ hulga väärt oppust sai, mäledi õnnõ, et kuurt tull’ kor’ada «armõdu pall’o». Koorõst keedeti paks möks ja määriti naha tuuga mõlõmbalt puult kokko. Loe edasi: Nahaparkminõ – paras vaiv
Tlakaelel. Foto: LilleoruJaanipäeva nädalavahetusel külasteb Eestimaad auväärt Tlakaelel (Francisco Jimenez Sanchez) – tolteegi teadjamees ja vaimne õpetaja Mehhikost. Ta jagab teadmisi ja õpetusi, alustades tolteekide maailmavaatest ja eluviisist, vaimsuse ja teadlikkuse olulisusest. Koos temaga saab osaleda suve alguse tseremoniaalsel tähistamisel Lilleoru ökokogukonnas Harjumaal.
Tseremoniaalsel kokkusaamisel Lilleorus jagab Tlakaelel teadmisi ja õpetusi. Sel korral on keskseks teemade ringiks tolteekide maailmavaade ja eluviis, vaimsuse ja teadlikkuse olulisus, tseremooniate ja ravimtaimede kasutamine, energia nägemine ja sellega töötamine. Teemad arenevad edasi osalejate endi huvidest ja vajadustest lähtuvalt.
Tlakaelel on tuntud oma vahetu tarkuse ja kõnelemise viisi poolest, küsimused võivad ulatuda väga elulähedastest ja kaasaegsetest asjadest kosmiliste ja iidsete nähtusteni. Võimalik, et Tlakaelel viib läbi ka temazkal’i ehk higistamistelgi tseremoonia.
Koduse leivateo huvilisi kutsutakse täna Tallinnas õdusasse õhkkonda koduleiva küpsetamist õppima. Saad teha jaanipäevaks sellist leiba, nagu just sulle maitseb – ürtidega, suitsulihaga või hoopis kuivatatud puuviljadega.
Selgeks õpitakse kõik leivateo erinevad etapid. Kogu leivateo protsess võtab muidu aega ca 1,5 päeva (juuretise käärimine (10-12h), taignategu (0,5-1h), kerkimine (2-4h), küpsetamine (1h). Koolitus kestab ca 2,5-3 tundi, aga kõik etapid saab koos läbi tehtud. Osalustasu 10 eurot.
Võta palun kaasa üks väike kaanega suletav karbike, et saaksid kodus oma leiva küpsetamiseks juuretisepoja endaga kaasa võtta. Rõõmsa leivalõhnalise kohtumiseni!
Lisainfo ja registreerimine: signe.israel@gmail.com, tel. 5102474
Foto: pollitalu.wordpress.comNädalane laager pakub varahommikust Sadhanat, erinevaid joogatunde, millest igal ühel on oma spetsiifiline mõju, samuti õhtuseid meditatsioone ja massaaži. Aktiivsest tegevusest vabal ajal on võimalik jalutada Lõuna-Läänemaa puutumatus looduses, sõita rattaga, võtta päikest, ujuda meres ning harjutada olemist olevikus.
Polli talu asub Puhtu-Laelatu ning Nehatu looduskaitsealade keskel. Kahel päeval korraldame väljasõite: saartele ning Matsalu rahvusparki, kus jalutame soos, sõidame paadiga roostikus ning õpime tundma tänu inimtegevuse ohjamisele säilinud unikaalset Eestimaa looduspärandit.
Ööbimine on endistes aitades, millest on saanud kahe, nelja ja viie voodiga külalistetoad. Ka oma telgi püstipanek on võimalik. Toidud on vegetaarsed – lisaks piimatooted ja muna. Igal pealelõunal pakume kosuvat ning puhastavat joogi teed. Teretulnud on kõik – ka algajad. Eelnev joogakogemus ei ole vajalik. Loe edasi: Polli talu kutsub joogalaagrisse
Seo kuu lõpun, 22.–27. piimäkuu pääväl saa Ruusa vanan raudtiijaaman nätä vahtsõt suvõlavastust «Kuurort Ruusa», kon om külälises ka riigivanõmb Päts. Riigivanõmbat mäng tuud innegi elotruult tennü näütlejä Taalmaa Indrek.
«Tükü põh’as omma tõtõstõ sündünü luu 1930. aastist,» ütel’ lavastusõ kõrraldaja Trumsi Marge. Tuuaignõ Eesti kõgõ rikkamb perekund Puhk ostsõ Ruusa mõisa hindäle suvõkodos. Puhki mõtli Ruusast tetä suurõmba ja vägevämba puhkusõpaiga.
Tuus aos oll’ puhkusõpaigana populaarsust kogunu Taivaskua ja Puhkõ ettevõtminõ liiku umbõs saman tsihin. A sis tull’ pääle suur sõda…
Tükü om kirotanu Rahmani Jan, lavastaja om Hansingu Meelis. Päält Taalmaa Indreku mängvä «Kuurort Ruusa» tükün paikligu rahvanäütlejä Põlvast, Verioralt ja Ruusalt: Rüütle Janno, Põvvati Helje, Otsa Pilar, Salfi Taavo, Trumsi Margus, Paulsoni Eduard, Zirnaski Tõnu, Mestiljaineni Sergei, Aia Sirli, Liini Hedy, Peterselli Kristiina, Nargla Leena, Kokmanni Tiia, Leplandi Viktor, Mahlakase Sander ja lõõdsamiis Ojasaarõ Toomas.
30. juunil toimuvad Eesti raiemeistrivõistlused Rakvere linna keskväljakul.
Kaasa teeb Eesti paremik: Andres Olesk, Taavi Ehrpais, Anto Laas ja palju juunioreid Luua metsanduskoolist. Osalema on lubanud tulla ka võistlejad Lätist, Soomest, Leedust ja Valgevenest. Kokku on viimase aja kõige osalejaterohkemale raievõistlusele Eestis oodata 35 võistlejat.
Raievõistluste avaala – langetamine – toimub sel korral metsas. RMK langil Mõedaku spordibaasi lähedal langetatakse eluspuid, nagu seda tehakse ka augusti lõpus Valgevenes toimuvatel raie maailmameistrivõistlustel. Eesti ühe parima raievõistleja Taavi Ehrpaisi arvates muudab puude langetamine metsatingimustes ala jälgimise vaatajale paremini arusaadavaks, sest see sarnaneb enam reaalsele metsas töötamisele.
Ülejäänud raiealade võistlused on Rakvere keskväljakul algusega kell 13, laasimine algab kella 16 paiku.
„Laasimine on vaieldamatult kõige huvitavam ja pingelisem ala, sest selle tulemustest sõltub praktiliselt alati ka võistluste üldtulemus ja seega koht pjedestaalil,“ ütles võistluste projektijuht Mart Kelk. „Võistlejad peavad säilitama veel päeva lõpuski külma närvi, olema kiired ja täpsed,” lisas ta.
Võistluste publikulgi on võimalus omavahel mõõtu võtta ja võita: päeva juht Margus Ader viib pealtvaatajate hulgas läbi viktoriine ja meeleolukaid võistlusi.
Sõru sadam ootab ka sel jaanilaupäeval külla kõiki puulaevu ja puulaevahuvilisi.
Laupäeval, 23. juunil kell 14 algab VII puulaevade pidu. Päeva jooksul on avatud õpitoad ja osa saab võtta mitmetest mereteemalistest tegevustest.
Õhtul jaanituli, tantsuks mängivad Audru Jõelaevanduse Punt ning Teet Kääramees ja Sigrid Leigri. Kõik on lahkesti palutud, nii maad kui ka merd mööda.
Laevaga tulijatele registreerimine tel 5691 2640.
Täpsem info Hiiu Purjelaeva seltsi kodulehelt www.hps.ee
Maailma juhtiv linnukaitseühendus BirdLife International avaldas juuni algul rahvusvahelise liikide punase nimestiku (Red Data List) uuendatud linnustiku osa, kus ülemaailmselt ohustatud liikide hulka on arvatud kaks Eestis veel arvukat mereparti aul ja tõmmuvaeras. Selle põhjuseks on nende kahe liigi Läänemerel talvituva asurkonna väga kiire kahanemine viimase paarikümne aasta jooksul.
Samal ajal on Läänemerel oluliselt vähenenud ka teiste mereliste sukelpartide, nt mustvaera, haha, merivardi ja kirjuhaha arvukus. Viimane on juba varem ohustatud liigiks tunnistatud. Nende muutuste üheks oluliseks põhjuseks peetakse Läänemere halba keskkonnaseisundit – õlireostust, sadamate ja meretuuleparkide arendamist, merepõhja kaevandamist jms. Kuna kõigi nimetatud linnuliikide jaoks on Eesti merealad väga oluliseks läbirände- ja talvituspaigaks, on nende liikide säilimisel ja kaitsmisel Eestil suur vastutus.
Aul. Foto: Mati Kose
Muutused linnustikus kinnitavad, et Läänemere seisundi taastamisse ja selle looduse hoidmisse tuleb suhtuda tõsiselt. Vaatamata viimaste aastate uurimisprojektidele on teadmised Eesti avamerealade loodusväärtustest siiski veel napid. Seetõttu on ilmselt suur osa looduskaitseliselt olulistest avamerealadest seni kaitseta. Eesti Ornitoloogiaühing leiab, et merealade kaitse ja kasutamine tuleb riigi tasemel kavandada ühe või mitme suurema planeeringuga. Tuuleenergia-, kaevandus-, sadamaehitus- ja muude
mereliste arendusprojektide elluviimise eel tuleb aga senisest põhjalikumalt kaaluda nende mõju Läänemerele ja selle elustikule.
BirdLife International (BLI) on maailma suurim keskkonnaorganisatsioonide ühendus, mis on esindatud enam kui sajas riigis üle maailma. Kõigi ca 10 000 maailma linnuliigi ohustatust hindab BLI iga nelja aasta järel. Eestis on BLI ametlik partner Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ). EOÜ on 1921. a. asutatud mittetulundusühing, mille eesmärk on Eesti linnustiku uurimine, kaitsmine ja tutvustamine. Ühingusse kuulub üle 400 liikme Eestist ja välismaalt.
Võru instituut, Tartu ülikooli keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool ning konsortsium ELDIA (European Language Diversity for All) korraldavad 25.–27. oktoobril 2012 Võrus rahvusvahelise konverentsi „Keelte paljusus ja elujõud“.
Konverents keskendub väikese kõnelejaskonnaga keelte väljavaadetele tänapäeva mitmekeelses ühiskonnas. Konverentsi teljeks on uurimisprojekti ELDIA (Euroopa keeleline mitmekesisus kõigile) tulemuste tutvustamine, mis toimub konverentsi teisel päeval ja kuhu on kuulajatena oodatud kõik Võrumaa ja Setomaa inimesed, kes oma keele säilimise pärast muret tunnevad. ELDIA küsitles 2011. aastal võru ja seto keele kõnelejaid Eestis, karjala ja vepsa keele kõnelejaid Venemaal, karjala ja eesti keele kõnelejaid Soomes, eesti keele kõnelejaid Saksamaal jne. Vaatluse all olid seega nii põlised vähemus- ja regionaalkeeled kui ka uusümberasujate keelekogukonnad.
Ida-Virumaa on muutuste lävel ning nüüdsest tasub kursis olla Kirde-Eesti kiirete arengutega. Esimestele arendajatele, investeerijatele ja ettevõtjatele on pakkumisel suurepärased võimalused.
Just niimoodi arvavaid inimesi kohtabki 19. juunil Jõhvi kontserdimajas toimuval fookusseminaril, sest kõik osalejad teavad: ei ole probleeme, on vaid võimalused! Ida-Virumaa lubab ainult asjatundjatel oma söötis maa üles harida.
Fookusseminaril esitletakse piirkonna seniseid edulugusid, tutvustatakse praegu veel paberil olevaid turismiobjekte, sekka ekspertide võrdlevad hinnanguid nii Eesti, Soome kui ka teiste Euroopa turisminäidete põhjal. Sõna saavad erinevad arvamusliidrid ja spetsialistid.
Päeva modereerib Aivar Haller – tunnustatud koolitaja ja mentor.
Päevakava:
10:00-10:10 Riho Breive l- Ida-Viru maavanema tervitussõnad
10:10-10:50 Piia Tamm – Jõhvi kontserdimaja direktor “Ida- Virumaa turism täna”
10:50-11:30 Kirsti Rautio – Lappeenranta WIRMA, Lappeenranta turismidivisjoni direktor “Lappenranta piirkonna turismi edulugu – GoSaimaa”
11:30-12:00 Rait Remmel – LuxExpressi müügidirektor “Est/Rus piiriüleste turistide osakaal ja perspektiivid”
12:00-12:30 Tõnu Valdur – Valgeranna ja Nõmme seikluspargid/ kehakultuurlane “Sport loob sünergia ja toob turistid”
12:30-12:50 Energiapaus “Kohalik Viru toit”
12:50-13:20 Raul Rebane – kommunikatsiooniekspert “Ida- Virumaa turismipotentsiaal ja -võimalused”
13:20-13:50 Rein Lang – EV kultuuriminister “Kultuur ja kultuuriobjektid turismi teenistuses”
13:50-14:20 Anti Talves – Swedbanki hotelli- ja turismisektori juht “Turismisektor muutuste tuules”
14:20-14:50 Tõnu Palm – Nordea panga peaökonomist “Eesti maailmamajanduse muutuste tuules“
14:50-15:20 Aivar Haller – päeva moderaator võtab päeva kokku “Päevakaja”
15:20-15:50 “Kiirkohting fuajees”- kontaktide vahetamiseks ning enda ja oma ettevõtete risttutvustamiseks palutakse kaasa võtta piisaval hulgal visiitkaarte.
Koduteel ootab huvilisi uudistama Kiviõli seiklusturismikeskus. Kostitatakse eriliste paladega otse grillilt. Vaata lisaks: [www.tuhamagi.ee & www.motokross.ee]
Alates 2012 kevadest saab veebikaamerate kaudu jälgida Eesti ning Läti kala- ja merikotkaste pesaelu, samuti jätkatakse reaalajas ülekannet Eesti kotkaste talviselt söötmispaigalt. Tegu on Eesti-Läti ühisprojektiga “Kotkad riigipiire ei tunnista”.
