Külauudised

Miia-Milla-Manda sünnipäevanädal jätkub

Üks väike puust sammaste ja torniga maja keset Kadrioru parki on oma olemasoluga lapsi rõõmustanud juba 75 aastat. Samuti on Tallinna linnamuuseum, mille koosseisu muuseum Miia-Milla-Manda kuulub, tähistamas oma 75. sünnipäeva. See väärib tähistamist! Kõik päevad on täidetud põnevate tegevustega nii majas sees kui maja ees õuel. Kolmel õhtul etendub ka spetsiaalselt selleks puhuks loodud tantsulavastus.

Kõigil päevadel alustatakse kell 12.

Õues toimuvad tegevused iga päev kella 17ni. Hoovi pääseb tasuta. (v. a. 13., 15. ja 16. juunil, kui hoovis on kell 19 tantsuetendused, kuhu pääseb eraldi piletitega.)

Muuseum on avatud T-P kella 12–18 (piletikassa suletakse kell 17.30). Sissepääs muuseumipiletiga.

Laupäev 16.06 FILMIPÄEV ja KADRIORU SUVEÕHTU

See päev tõotab tulla eriliselt pikk ja vahva. Muuseum on avatud suisa kella 21ni. Seoses Eesti filmi 100. sünnipäevaga on see päev pühendatud filmiteemadele. Külla tulevad Nukufilmi lastestuudio ja kino Artis. Vaata kava siit: filmipäev.

Kell 19 tantsuetendus „Miia-Milla-Manda lugu“

Pühapäev 17.06 MUUSEUMIPÄEV

Sel päeval tulevad külla lastemuuseum, Tartu mänguasjamuuseum ja Iloni imedemaa. Oodata on külalisi Soomestki. Vaata kava siit: muuseumipäev.

Rakvere linn saatis koos Euroopa 30 linnapeaga Riosse ühissõnumi

Rakvere linn koos 30 linnapeaga 30 erinevast riigist saatsid oma ühisdeklaratsioonis Riosse välja jõulise sõnumi energiamajanduse muutmise teemadel.

Muutused linnade energiamajanduses on alanud ning kohalikud omavalitsused on muutuste peamised eestvedajad. Kuu enne 20.-22. juunit Rio de Janeiros algavat ÜRO säästva arengu konverentsi Rio+20 toimus Portugalis, Guimarãesis Energy Cities konverents.

Portugalis arutati muuhulgas küsimust, kuidas mõjutab kultuuritaust seda, kuidas energiat kasutatakse ning mida võiks õppida teistelt riikidelt ja linnadelt. On oluline, et oma piirkonnas ümberkorralduste tegemine võimaldab mõjusalt ja samal ajal toime tulla nii majanduslike, sotsiaalsete kui ka keskkonnaalaste väljakutsetega.

Linnapeade poolt väljapakutud 30 uuenduslikku ideed kohaliku energiatarbe teemadel panustavad otseselt Rio+20 läbirääkimistesse ja pakuvad selge vastuse kriisi ületamiseks.

30 Euroopa linnapea hulgas Eestist ühislähetuse saatnud Rakvere linnapea Andres Jaadla märkis, et sellisel Euroopa juhtivate linnade ühisläkitusel on oluline tähendus. „Välja tuleb selgitada oma kohalik energiapotentsiaal, et elada vastavalt oma võimalustele“, sõnas Jaadla ühisavalduses.

Rakvere linn liitus aastal 2009 ühena esimestest Euroopa linnapeade paktiga ja juba samal aastal valmis linna säästva energia kava. Rakvere linn on võtnud eesmärgiks koos teiste Euroopa linnadega 20-protsendilise süsinikdioksiidi emissiooni vähendamise aastaks 2020. Rakvere on teinud palju, et hoida keskkonda ning vähendada inimtegevuse mõju kliimale. Suurendatud on linna omandisse kuuluvate hoonete energiatõhusust ning kõigis linna avalikes hoonetes ja tänavavalgustuses kasutatakse üksnes rohelist energiat. Osaletakse aktiivselt rahvusvahelistes kliima- ja energiaprojektides. Aastal 2010 oli Rakvere linn Euroopa säästva energia auhinna konkursil kõrgel kohal – kuue parema linna hulgas.

Täpsem info: http://rio20.net/en/iniciativas/energy-cities

Külastusmäng “Unustatud mõisad 2012”

Külastusmängu “Unustatud mõisad” vältel avavad kümned mõisakoolides tegutsevad koolid kuuel päeval suve jooksul oma uksed kõigile külastajatele ja huvilistele. Räpina Muusikakool on Eesti Mõisakoolide Ühenduse ainus huvikool – tulge uudistama!

16. juunil 2012 on mõis avatud 10.00 kuni 18.40, igal täistunnil toimub giidiga jalutuskäik, avatud on miljonivaatega rõdukohvik.
Kell kolm on muusikasõbrad oodatud kella kolme kontserdile!

Külastustasud: pered 3,20, täiskasvanud 1,60, õpilased ja pensionärid 0,90.

Eesti Külaliikumise Kodukant uus projekt

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas projekti Eesti külad 2013 raames
külade ja valdade koostöö kaardistamist.
Liikumine Kodukant maakonnaühendused uurivad, kas valdades on loodud
vabaühenduste katusorganisatsioone. Uuringu eesmärgiks on kaardistada
külade esindajate koostööühendused ning tutvustada avalikkusele
toimivaid ühendusi. Väljaandes Külakiri on ilmunud juba esimesed lood
Vastseliina valla külade ühendusest (veebruar 2012), Rae valla alevike-
ja külavanemate seltsist ning Avinurme külavanemate kojast (juuni
2012). Külakirju saad lugeda ka elektroonselt www.kodukant.ee. Peale
jaanipäeva alustatakse külade andmebaasi koostamisega. Kaardistatakse
külades olevad seltsid, majad ja vanemad. Projekti rahastab
regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab
Põllumajandusministeerium. Projektijuht on külakultuuri valdkonna juht
Külli Vollmer.

Rakveres saab piima automaadist

Rakvere rahval on põhjust rõõmustada, sest Põhjakeskuses töötab Eesti esimene toorpiima automaat.

“Kolmandat nädalat on masin üleval. Katsetame alles,” jääb osaühingu A Piim juhatuse liige Alo Altermann tagasihoidlikuks hoolimata sellest, et Maalehte jõudnud kuulduste kohaselt edeneb toorpiima müük automaadist väga hästi.

Olgugi et alguse asi, Altermann müüdava koguse üle ei nurise. Nädalavahetustel läheb 50–60, argipäevadel 30–40 liitrit päevas. Reklaami pole tehtud sendi eestki. “Enne tee, siis alles kiida ja hõiska,” on automaadi püstipanijate moto.

Praegu on ostjaskond suhteliselt juhuslik, kuid kui ajapikku püsiklientuur tekib, saab ühest automaadist müüa 150–200 liitrit piima päevas. Loe edasi: Rakveres saab piima automaadist

Kümned tuhanded allkirjad püüavad murda põllutoetuste ebavõrdsust

Baltimaade põllumeestel on käimas aegade suurim ühine protestiaktsioon. Kolmes riigis on Brüsseli vastu kogutud kümneid tuhandeid allkirju. Eestimaa kauplustes saab põllumehi oma allkirja andes toetada kuni pühapäevani.

„Mind ei huvita põllumeeste toetused, huvitab odavam toit!” hüüab üks proua Jäneda poodi kadudes. Et põllumeeste eurotoetustel ja toidu hinnal võiks olla seos, ta vist ei aima.

Peaaegu proua kõrval seisab plakat, mis annab teada kavatsusest maksta Eesti põllumeestele 2020. aastal hektari põllumaa harimiseks toetust 156 eurot. Hollandi põllumehed saavad aga 420 eurot. Euroliidu keskmisena seisab Brüsseli toetuskavas 266 eurot.

Ebaõiglus missugune, leiavad Baltimaade põllumehed, kes koguvad praegu allkirju ebaõigluse lõpetamiseks. Ainuüksi Eestis on kampaaniaga liitunud enam kui 200 toidukauplust, kus saab toetusallkirju anda. Tänaseks peaks Baltimaades juba koos olema umbes 30 000 põllumehi toetavat allkirja.

http://www.epl.ee/news/eesti/kumned-tuhanded-allkirjad-puuavad-murda-pollutoetuste-ebavordsust.d?id=64539028

Kodukandi sõbrad Avinurme Puiduaidas

15.06.2012 koguneb Liikumise Kodukant Sõprade Klubi Avinurme Puiduaidas. Läbi aegade on olnud Kodukandiga seotud paljud huvitavad inimesed, kes on panustanud organisatsiooni käekäiku erinevatel viisidel – juhatuse liikmetena, projektijuhtidena,
koostööpartneritena jne. Tänavune aasta on Kodukandi juubeliaasta jõuame oktoobris 15nda verstapostini. Sellest ka meie idee Kodukandi Sõprade Klubi kokkukutsumisest. Miks kutsume sõbrad kokku: et arutleda, kuhu oleme jõudnud ja millised on võimalused edasiminekuks; kuulame oma sõprade häält; peame plaani, kuidas ühte tulla ja ühes olla.
Sõprade kokkukutsumise idee on saanud kutsututelt ohtralt kiidusõnu. Üritus toimub projekti „Ühtetulemine“ raames. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Avatud külaväravad Sadalas

„Sadala sabatantsuga alustame õuest üritust, kus minnakse üksteise järel rahvamuusika ansambli saatel ja tantsitakse just seda sammu, mida tantsuõpetaja ütleb, olgu see siis labajalg, jenka või galopp, tantsitakse läbi maja ja õues ja see kordub päeva jooksul mitu korda,“ kirjeldab Jõgevamaa Sadala küla aktivist Pille Tutt, mis hakkab 21. juulil Sadalas Avatud külaväravate päeval toimuma. Loe edasi: Avatud külaväravad Sadalas

Õpetaja suvi – sära ja värskuse kogumise aeg?!

„Küll sul ikka veab – kolm kuud puhkust,“ see on väide, mida õpetajana kuulen väga tihti, eriti suvel. Mis seal pattu salata, olen vastuseks kostnud, et eks juuni, juuli ja august ole kolm head põhjust, miks õpetajaks hakata. Tegelikkus aga nii roosiline (päikseline) pole.

Kõigepealt tuleb märkida, et õpetajate suvepuhkus ei kesta mitte kolm kuud, vaid täpselt 56 päeva. See tähendab, et kooliukse võib õpetaja enda järel sulgeda napilt enne jaanipäeva ja uks tuleb uuesti üles leida augusti keskel. Tõsi, pärast laste lahkumist koolist muutub õpetaja töö olemus – õpetamise asemel tuleb klassi ja sahtleid koristada, kasvatamise asemel tuleb täita eKooli, õpinguraamatut ja erinevaid aruandeid, lastevanematega suhtlemise asemel tuleb rohkem tähelepanu pöörata kolleegidele. Vanemate klasside õpetajad veedavad juunikuu ja mõnikord ka poole augustist täiendavat õppetööd tehes. Mis parata, on õpilasi, kellele jääb 135st koolipäevast väheseks, et klassi lõpetamiseks vajalikku materjali omandada. Seega võib õpetaja kooliõhu päriselt välja hingata alles jaanitule ääres, siis kui Jaan juba jaheda kivi vette viskab.

Juulikuu on tõesti juba õpetaja päralt, iseasi, kui palju seda puhkamiseks kasutada raatsitakse. Mul on kolleeg, kes käib juba aastaid kesksuvel Soomes maasikaid korjamas, pidavat hästi teenima ja on vahelduseks koolitööle. Teine kolleeg peab plaani teha suvel valmis matemaatika töölehtede komplekt, mis sobiks õpiabi vajavatele õpilastele (töö ajal seda teha ei jõua). Kolmas kolleeg läheb oma õpilastega Helsingisse Soome-Eesti tantsupeole, neljas tahab minna suvekoolitusele ja viies läheb lastelaagrisse kasvatajaks. Ise olen suvel tegelenud näiteks taimede korjamise ja herbaariumi valmistamisega, aga ka ajakirjandusliku suvepraktikaga, sugulaste ja tuttavate laste hoidmisega. Tundub tööna, aga on vahva. Loe edasi: Õpetaja suvi – sära ja värskuse kogumise aeg?!

Juuniküüditamisest möödub 71 aastat

Täna möödub 71 aastat juuniküüditamisest. Pille Kippar on kogunud küüditatute lugusid ja avaldanud need hüperajakirjas Mäetaguse. Kylauudised toovad teieni mõned katked nendest.

Korraga valitses tubades tohutu segadus. Lapsed nutsid, sõjaväelased otsisid midagi ning loopisid isa riiuleist raamatuid. Mõned võõrad tõmbasid vooditekke nööriga puntrasse. Ema oli toolilt tõusnud ja ladus kohvrisse naftaliinilõhnalisi lõngavihte. Isa pakkis midagi püssimeeste pilgu all. Sahvrist visati ühte kasti suitsuliha ja poolik hernekott. Ka käsiõmblusmasin mahtus sinna. Eriti valvsalt jälgiti vanemat venda, kui ta oma lauasahtlist võttis mõned õpikud või sulges klaverikaane ja pani portfelli mõni tund tagasi mängitud noodid. “Bõstreje! Bõstreje!- Kiiremini! Kiiremini!” Siis ma veel ei teadnud ega suutnud mõista, et on olemas asju, mida saab teha ainult öö musta katte varjus (Helvi Koppel).

Keegi ei osanud seda ette näha, et viiakse ära ka naised ja lapsed, arvati, et viiakse ainult mehed. Isa koos poolvenna Lembituga põgenes järve taha tallu ning käskis ka 7-aastasel Endlil seda teha. Nende perekonnatuttav ämmaemand Alide Toom arvas koguni, et naisi ja lapsi võeti pantvangiks, kuna mehi ei saadud kätte, mille peale isa tuli oma naiivsuses, mõeldes lastele, välja ning andis ennast ise üles (Endel Muuga). Loe edasi: Juuniküüditamisest möödub 71 aastat

Olümpiaootus jõudis Taskusse

Seoses lähenevate Londoni olümpiamängudega on Tasku keskuse Soola tänava poolne vaateaken sisustatud esindusliku olümpianäitusega.

Eesti Spordimuuseumi väljapanekus saab nii sõnas kui pildis tutvuda kõigi eestlastest suveolümpiavõitjatega, täiendada oma olümpiateadmisi ning kasutada harukordset võimalust heita pilk valikule Eesti Spordimuuseumi olümpiaharuldustele. Vaateaknal on väljas näiteks olümpiavõitja nii Aavo Pikkuusile võidu toonud jalgratas, Gerd Kanteri ketas, Viljar Loori võrkpall kui ka teisi ajaloolisi esemeid.

Kes oli esimene eestlasest olümpiavõitja? Millal sai eestlane kuldmedali veepallis, millal võrkpallis, millal korvpallis? Kes alistas olümpiamängude maadlusturniiril kõik vastased kokku vaid veidi enam kui 13 minutiga? Millise rattaga võistles Aavo Pikkuus? Kus asub Eesti Spordimuuseum? Kes on karjääri jooksul püstitanud 43 maailmarekordit? Milline nägi välja Eesti esimene kahekordne olümpiavõitja?

Kõigile neile küsimustele saab kuni 22. juulini vastuse Tasku keskuse vaateaknalt Eesti Spordimuuseumi olümpiateemalisest väljapanekust.

Olümpiavõitjate stendid on valminud koostöös Eesti Olümpiakomiteega.

Osula Hugo: tuu aig nakkas ümbre saama, ku jummal oll’ auto!

Mootor Grupi juhatusõ esimiis, Eesti kõgõ suurõmba bussifirma Sebe ja viil mitmõ transpordifirma umanik Osula Hugo (55) sõit esi kah rohkõmb bussi ku autoga. Sõmmõrpalo valla Osula küllä intervjuud andma tull’ tä väikubussi RAF Latviaga, määndsega Vinne aigu marsruuttaksot sõidõti.

Hugo kasvi külh üles Ida-Virumaal Mäetagusõl, a võro veri kisk tedä iks siiä.

Sebe om valitu kõgõ parõmbas tüüandjas inemiisi vidämise alal (2009). Kuis olõti jõudnu sinnä, et bussijuhi omma kõgõ lahkõ ja ku buss jõud Võrolõ, sis ütles juht võro keelen: «Olõti jõudnu Võrolõ. Hää võrokõsõ, aituma, et sõitsõti Sebe bussiga, hääd kodojõudmist!»

Ku majanduskriis oll’, sis bussijuhi kurtsõ: inemise omma murrõn, tulõva bussi ja sõimasõ meid. Kõnõlimi sis näile, et kaegõ: noil inemiisil ei olõ tüüd, a ti istuti hummogu bussiruuli, õdagu lääti kodo ja saati kimmäl kuupääväl palga kätte. Pruuvkõ olla toes noilõ, kes ei tiiä, mis uma murrõga tetä! Ku saa rohkõmb palka massa, saa parõmbit bussijuhtõ tüühü võtta. Esieränis tubli om mi Võro kollektiiv: võrokõsõl om iks lahkus seen, hää tujo ja suuv ummi tundit vällä näüdädä. Mu esä oll’ väega emotsionaalnõ inemine, võro rahvas om ülepää emotsionaalnõ.

Nii et võrokõisiga om lämmi läbisaaminõ?

Om jah! Ku esä vangilaagrist tagasi tull’, pidimi jäämä Ida-Virumaalõ. A 1960.-70. aastil kävemi egä nädälivaihtus Võromaalõ sugulaisi mano, mõlõmba vanaimä mano. Esä iks ütel’, et ku joba Tartost läbi, sis lätt hing vallalõ. Võromaal omma eestläisi juurõ, tundõ ja vägi!

Olõti ütelnü, et teil ei olõ Hispaanian suvilat. A kas Võromaal om uma majakõnõ?

Kah’os ei olõ, suvõkodo om hoobis Hiiumaal – Kõpu puulsaarõ tagomadsõn otsan Kalana külän. Imä eläs iks Alutagusõ mõtsu seen ja pidä mehidsemajapidämist katsa suurõ taruga. Nii ma käügi Ida-Virumaa ja Hiiumaa vaiht, Võromaalõ trehvä kuun kõrra. A 2003. aastast, ku Võro autobaasi pankrotist üle võtsõmi ja siiä pall’o hinge pandsõmi, olõmi saanu väega hää tulõmusõ hindä meelest. Päält tuu, et bussijuhi omma tubli, teemi tüükuan egäsugutsit imevigurit Suumõ, Ruutsi ja Norramaalõ.

Teiti Norra ringraamiiskunnalõ bussi-remonditüükua.

Rikka norraka tahtsõ säänest «imeasja» telli. Oll’ murõ, kuis peenükese tüüga toimõ tulõmi, a Võro mehe vidi vällä. Arva, et seolõ telmisele tulõ timahava ja järgmädsel aastal lissa. Loe edasi: Osula Hugo: tuu aig nakkas ümbre saama, ku jummal oll’ auto!

Ameerika naljaleht on kogunud päevaga üle 140 000 dollari heategevuseks

Matthew Inman, internetis ülipopulaarse naljalehekülge The Oatmeal omanik, kuulutas peale temale esitatud juriidilist süüdistust välja annetuskampaania vähiuuringute ja metsloomade toetuseks.

Kogu lugu algas umbes aasta tagasi, kui Matthew saatis FunnyJunk.com asuvale, naljapilte avaldavale leheküljele teate, et seal on esindatud üle saja tema originaaltöö, kus ei ole mingit viidet algallikale ning palus need maha võtta. FunnyJunk vastas teatades oma lugejaskonnale, et Oatmeal soovib nad sulgeda ning kohtusse kaevata, millele järgnes tohutu ähvarduste ja solvangute torm The Oatmeal aadressil, me räägime ikkagi mitme miljoniliste vaatajatega internetikeskkondadest, ning asi jäi tol hetkel sinna paika.

Nüüd, umbes aasta hiljem, aga sai Matthew Inman ametliku teate FunnyJunk´i juristidelt, kus nõutakse 20 000 dollarit valuraha lehekülje laimamise ning valeinformatsiooni edastamise eest. Vastasel juhul lubatakse minna kohtusse.

Nagu Mathhew Inman ise oma blogis kirjutas, siis :“Ma ei taha olla segatud kohturuumi jamadesse. Ma ei taha veel rohkem raha maksta oma advokaadile. Kas te ei igatse päeva, kui ma lihtsalt avaldasin kaks koomiksit nädalas, selle asemel, et sellise jamaga tegeleda? Ma ütlen teile, kuidas ma nüüd käitun.“

Edasine kuulub kindlasti tulevikus internetiajaloo kuldvaramusse. The Oatmeal avaldas temale saadetud kirja koos omapoolsete vastulausetega. Peale seda kuulutas Matthew välja, et:

1.Ta üritab koguda annetustena 20 000 dollarit

2.Ta võtab selle raha välja ning teeb sellest pildi

3.Ta saadab selle pildi koos endapoolsete illustratsioonidega kirja saatnud advokaadile

4.Ta annetab pool summast Riiklikule Eluslooduse Fondile ja pool vähiuuringuteks Ameerikas.

Annetuskampaania kuulutati välja eile TheOatmeal.com lehe peal. Praeguse seisuga on annetatud üle 141 000 dollari ja kampaania kestab veel kaks nädalat.

Toimetas Mart Valner

Vinnis saab kuulda sepahaamri kolksumist

Sel nädalal toimuvad Vinni vallas Rakvere Ametikooli Küti sepikojas tehnikahuvilistele noortele sepatöö koolitus ja Vinni-Pajusti Gümnaasiumis metallitööga seotud õpitoad. Koolituse käigus osaletakse ka Tartu Ahhaa Teaduskeskuse õpitubades.

”Ütelus, et – rauda tuleb taguda kuni see kuum on – kehtib ka tänapäeval. Meister Toomase juhendamisel allutavad õpipoisid ja õpitüdruk Gerda Johanna rauda oma tahtele,” ütles MTÜ Vinni Spordiklubi Tammed juhatuse liige Gustav Saar.

MTÜ Vinni Spordiklubi Tammed koostöös Rakvere Ametikooli ja ringijuhendaja Rein Leichteriga turgutavad noorte tehnikaalast huvitegevust. Projekt sai kaasrahastuse LEADER programmist, MTÜ Partnerid tegevusgrupist.

Andres Kõiv: ettevõtjatele tuleb anda rohkem teavet

Võru maavanema Andres Kõivu hinnangul tuleb anda senisest enam teavet nii Eesti maksukeskkonna kui Võrumaa tööjõuturu kohta.

Maavanem nentis seda pärast eile Tallinnas toimunud kohtumist Taani ettevõtjatega, kellele tutvustas võimalusi tegutsemiseks Võrumaal. “On selge, et me peame info jagamiseks rohkem tööd tegema, sest küsimustest tuli selgelt välja, et meie riigi ja ettevõtluskeskkonna kohta tervikuna teatakse liiga vähe,” ütles Kõiv.

Maavanema sõnul lepiti kokku, et taanlased tulevad suve lõpus Võrumaale, et kohtuda ettevõtjatega ning tutvuda maakonna ja selle pakutavate võimalustega. “Näen siin suurepärast võimalust kasutada meie maakonna asukohta
väliskapitali siiatoomiseks. Võrumaa asub suhteliselt lähedal Riiale, Pihkvale, Novgorodile, Moskvale ja Tallinnale, meie asukoht on atraktiivne,” lausus maavanem.

Kohtumisel andis Kõiv ülevaate kutsehariduse ja täiendkoolituse võimalustest Võrumaal, samuti sellest, millist abi vajavad ettevõtjad tegevuse käivitamiseks ja arendamiseks. “Kagu-Eestis ja Tartus on mitu heal tasemel kutsehariduskooli, kus igal aastal lõpetab hulk noori, kes on omandanud erialased oskused ja suunduvad tööturule,” rääkis maavanem. Tema sõnul saame koostööpartnerina olla teiste riikide ettevõtjatele abimeheks ja nii tuua kasu ka Võrumaa inimestele.

Puuetega laste vanemad ja hooldajad said infoteatmiku

Tallinna Puuetega Inimeste Koda tutvustab täna infoteatmikku “Abiks puudega lapse perele 2012”, mis on suunatud eeskätt puuetega laste vanematele ja hooldajatele.

Teatmikusse on koondatud ülevaatlik info nii riiklikest kui ka Tallinna linna poolt pakutavatest puuetega lastele ja peredele suunatud teenustest ja toetustest. Lisaks leiab teavet Tallinna Puuetega Inimeste Koja ja erinevate puuetega laste ja peredega tegelevate organisatsioonide kohta, mis aitab saavutada kontakti inimestel, kes soovivad liituda nende ühingutega.

Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatuse liige ja teatmiku koostaja Külli Urbi sõnul on puudega lapse ja tema pere toetussüsteem nagu pusle, mille taustapildiks on laps oma vajadustega. Sellise keeruka süsteemi haaramine kriisiolukorras on tõeline väljakutse, võttes vanematelt palju jõudu ja aega. “Selleks, et keerulisel teenuste- toetuste maastikul paremini orienteeruda, oleme sellesse teatmikku koondanud informatsioonipuudega lastele ning nende peredele mõeldud riiklikest ja Tallinna linna toetustest ja teenustest,” märkis Urb.

Infoteatmikke jagatakse Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande osakondades ning Tallinna Linnavalitsuse teenindusbüroos. Elektroonilisel kujul on materjal kättesaadav Tallinna Puuetega Inimeste Koja veebilehel: www.tallinnakoda.ee

Infomaterjali väljaandmist rahastas Euroopa Sotsiaalfond.

Tallinna Puuetega Inimeste Koja eesmärgiks on kaitsta ja esindada puuetega inimeste huve Tallinna tasandil. Koda on katusorganisatsiooniks 22-le Tallinna puuetega inimeste ühingule. Tallinnas on kokku ligi 24 000 puudega inimese, kellest 4700 kuulub Koja liikmesorganisatsioonidesse.

Sõmerpalu õpilased laagerdasid Sulbis

30. ja 31. mail toimus taaskord traditsiooniline Sõmerpalu põhikooli looduslaager Sulbis, millest võtsid osa 5. – 9. klassi õpilased. Päevad möödusid kiirelt ja lõbusalt.

Esimese päeva hommikul oli meil külas robotiteater, mille eesmärgiks oli tutvustada LEGO MINDSTORMS platvormi ning anda kõigile võimalus robotitega tutvuda ning end arendada. Seejärel nägime robotiteatrit Lego muinasjutt. Lisaks tutvustati meie robotiparki, kuhu kuulusid sellised vahvad tegelased nagu skorpionid, tont, memm, Kalev, Olev ja Sulev ning dinosaurus PLEO ja tantsiv robotimees Nao. Robootika töötoas oli väga huvitav, sest sai tundma õppida robotite ehitust ja programmeerida neid liikuma.

Peale seda saime kõik vibu lasta meie kooli vilistlase Ragnar Raagi juhendamisel. Enamasti lasti ikka märgist mööda, kuid paaril õpilasel õnnestus nool ka kümnesse sihtida. Õhtupoolikul toimus orienteerumisvõistlus ja kanuumatk Võhandu jõel, mis oli meile täiesti tasuta. Pärast matka oli võimalus saunas käia ning mõned julgemad käisid ka jões ujumas. Õhtul esinesid kõik võistkonnad oma kavadega teemal „Ürgajast kosmoseni.“ Sel aastal võtsid esinemisest osa KÕIK võistkonnad, eriti üllatasid poisid toredate luuletuste ja tantsudega. Enne öörahu toimus väike disko.

Teisel päeva hommikul uurisime jõeelustikku ja tutvusime Roosu talu tegemistega. Loovust saime rakendada kivide värvimisel: iga võistkond pidi mõtlema ühe teema ning selle kivide peale joonistama. Oli ka käepaelade punumine – kõik said endale lõbusas mustris käepaela. Peale seda tuli meile rääkima oma tööst Rõuge vabatahtlik päästeametist ja jahimees Toomas Kaun. Lõpuks oli parimate autasustamine. Sel aastal tuli võitjaks võistkond „Kiskjad sääsed 19. sajandist“, koosseisus Kristel Nõmmik, Karoliine Palok, Merit Väits, Eva- Lisa Ehte, Annaliisa Kinna ja Gerhard Mandli.

Kaks laagripäeva olid väga sisutihedad, täis huvitavaid ja lõbusaid tegevusi! Fotosid saab vaadata siit.

Artikli kirjutasid 7. klassi õpilased Karoliine Palok ja Kristel Nõmmik

Noarootsi kepikõnnimaraton ootab kõndijaid

Järjekorras juba teine Noarootsi kepikõnnimaraton saab alguse pühapäeval, 29. juulil Roosta Puhkekülas, kui kell 11.00 antakse maratonile start.

Korraldajate sõnul on täismaratoni ehk 42,2 kilomeetri läbimine kindlasti enese proovilepanek, kuid samas jõukohane pea igale aktiivsele inimesele. Samuti ei nõua kepikõnnimaratonil osalemine erilisi võimeid ega oskusi nagu jooksumaraton või paljud teised spordialad. Kes aga siiski veel täispikka maratoni kõndida ei julge, saab valida poolmaratoni ja 10-kilomeetrise raja vahel. Igaüks saab distantsi läbida endale sobivas tempos, kuna rajad on tähistatud ja seega äraeksimist ei ole karta. Maraton toimub Noarootsi poolsaare kaunite männimetsade vahel kruusa- ja metsateedel, mis sobivad kepikõnniks lihtsalt ideaalselt.

Korraldajad väidavad, et koos kõndides saab nautida üksteise seltskonda ja Noarootsi kaunist loodust ning tunda rõõmu värskes õhtus liikumisest. Pärast raja läbimist saavad kõik osalejad keha kinnitada ning Roosta Puhkeküla peamaja saunakompleksis lõõgastuda.

Soovi korral on võimalik laenutada ka kepikõnnikeppe. Laenutus maksab kaks eurot ning soovist palutakse eelnevalt teada anda aadressil elamusretked@firmasport.ee. Mida varem, seda parem, sest käimiskeppe on piiratud koguses – viimasel minutil tahtjatele ei pruugi enam jätkuda.

Kuni juuni lõpuni saab maratonile registreerida soodushinnaga, rohkem infot: www.elamusretked.ee

Nädalavahetusel stardib Eesti pikim jooks

Ultrajooksuklubi korraldab 16.-17. juunil 2012 a Eesti kõige pikema jooksu- ja käimisürituse – Laulasmaa Ultra. Oma võimeid proovib 12 naist ja 32 meest. Osalejaid toetab 25 vabatahtlikku.

Rada on kokku avatud 26 tundi, mille vältel saab joosta/ käia alates ühest ringist (21,1 km) kuni kaheksa ringini ehk kuni 168,8 km (neli maratoni). 21,1 km pikkune ring kulgeb Meremõisa – Keila-Joa – Türisalu – Vääna- Jõesuuni ning sealt tagasi Helikülasse ja Meremõisa.

Lähemalt saab Laulasmaa Ultra kohta lugeda ultrajooksuklubi kodulehelt www.estonian-ultrarunners.com.

Prantslased otsivad vabatahtlikke noorteprojekti

Prantsuse organisatsioon Afromedianet korraldab Elukestva Õppe programmi raames praktikumi noortele, kes on huvitatud vabatahtlikust tööst.

Osalejad õpivad tundma AfromediaNeti tegevusi edendamaks piiriülest vabatahtlikkust, mis on suunatud eelkõige noortele. Praktikumis keskendutakse järgmistele teemadele:

noorte mobiilsus ja vabatahtlikkus – Euroopa kodakondsuse tugevdamine;
mittetulundussektori suutlikkuse tõstmine – väljakutsed, edulood ja võimalused;
formaalse ja mitteformaalse õppe edendamine läbi vabatahtlikkuse;
EL välissuhted – EL poliitikad, piiriülene ja rahvusvaheline koostöö kui poliitika instrument;
EL programmid, mis toetavad vabatahtlikkust.

Praktikum toimub 27.–31. mail 2013 Seysselis Prantsusmaal. Kandideerimise tähtajaks on 12. oktoober 2012 ning täita tuleb elektrooniline taotlus aadressil: http://studyvisits.cedefop.europa.eu/index.asp?cid=2&artid=7194&scid=74&artlang=EN

Koolieksam Ruhnu moodi

Ruhnu blogijad on jäädvustanud foto põhikooli matemaatikaeksamist

Loomakaitsjad kutsuvad roomajaid kaitsma

Linnaruumi või koduhoovi sattunud rästik võib ohustada inimest ja satub seetõttu ka ise abitusse olukorda.

Madude tapmise asemel saab nad tagasi viia looduslikku keskkonda.

Möödunud aastal aitasid Eesti Loomakaitse Liidu (ELL) liikmed roomajaid mitmes Eesti paigas. ELL-il ei ole esialgu veel võimekust roomajatega tegeleda kogu Eestis, kuid abi saavad Lõuna-Eesti, Pärnu-, Lääne- ja Harjumaa elanikud. Lisaks otsesele roomajate abistamisele nõustab liit maaomanikke, kelle aladel maod elavad. ELL peab nõustamist olulisemakski kui looma ümberasustamist.

„Vältimaks madude sattumist koduhoovidesse, on oluline luua neile seal võimalikult ebamugavad tingimused, niita muru ning hoida ümbrus puhtana kivi- ja oksahunnikutest. Kasutada võib ka vibratsioonil töötavaid mutipeletajaid. Huvi humaanse peletamise vastu on üllatavalt suur ja kõnesid info saamiseks on tulnud nii nastikute kui ka rästikute kohta,“ kommenteerib ELL-i roomajate ja eksootiliste loomade spetsialist Kadri Võrel.

Kui madu hammustab, tuleb võimalikult vähe liikuda ja palju lamada. Hammustuskohale panna külm kompress ja juua palju vett, alkoholi tarbimine on vastunäidustatud ja žguti panek lausa ohtlik. Rästikud on Eesti ainsad mürkmaod, inimesele nende mürk enamasti eluohtlik pole. Siiski on soovitav pöörduda arsti poole.

Eestis elutsevad maod on looduskaitse all ja nende hukkamine on keelatud. Nõu saamiseks ja roomaja ohutusse kohta toimetamiseks võtke ühendust e-posti aadressil kadri@loomakaitse.eu või telefonil 5665 9888.

Erametsaomanikud saavad reedeni toetust taotleda

Igal kevadel on võimalus taotleda toetust Natura 2000 alal asuvale erametsamaale. Taotlemise periood oli küll 21. mai, kuid kuni 15. juunini on võimalik esitada neid veel hilinenult. Hilinemise korral vähendatakse makstavat toetuse summat hilinenud tööpäevade arvu võrra, iga päeva kohta üks protsent.

Kõige kiirem ja lihtsam viis taotlust esitada on e-PRIA portaali kaudu – https://epria.eesti.ee/epria/ . Samas saab taotlusi esitada ka paberkandjal posti teel, Erametsakeskuses kohapeal või digitaalselt aadressile natura@eramets.ee

Taotlusvormid on saadaval aadressil http://www.eramets.ee/natura-metsa-toetus

Tallinnas tuleb Kadrioru suveõhtu filmist

Laupäeval korraldavad neli Tallinna muuseumi kaheksanda Kadrioru suveõhtu teemal “Elu nagu filmis”.

Sel päeval on tavapärasest filmihõngulisemad E. Vilde, A.H. Tammsaare, Peeter I majamuuseum ning Miia Milda Manda.

Vilde muuseumis (Roheline aas 3) toimub õpituba „Teeme ise videoklipi”, näha saab Charlie Chaplini legendaarseid palu ning kuulata Jaak Lõhmuse loengut maailma ja Eesti tummfilmi ajaloost.

Tammsaare muuseumis (Koidula 12A) avatakse näitus „Tammsaare ja kino”, loenguga „Kino tulek Eesti kirjandusse” esineb Toomas Haug ning päeva lõpetab kontsert, kus klavessiinimuusikat esitab Iren Lill.

Peeter I majamuuseumis (Mäekalda 2) toimuvad giidiga ekskursioonid ning osa saab fotostuudio tegemistest.

Muuseumis Miia Milla Manda (Koidula 21C) õpetatakse lapsi multi- ja tummfilmi tegema, meisterdatakse nukust filmikangelasi, oma käejälje saab jätta muuseumi “Wall of Fame”-ile. Lastega tegeleb Jänku-Juss. Kell 19 toimub muuseumi hoovis tantsuetendus.

Haanjamaa ootab taas külalisi suitsusauna nädalale

Haanjamaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus ikka veel on traditsiooniline suitsusaun oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanimaa suidsu- ehk savusanna omanikud on uhked oma saunadele ja soovivad jagada saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone.

Haanjamaa saunaomanikud ootavad 2.-5. augustini toimuval II Haanjamaa suitsusaunanädalal külla pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti. Osaleda saab erinevates töötubades, õppida tegema ravivihtasid, saunamassaaži, suitsutada liha, kütta endale sauna ning kuulata kosutavat „stepslivaba“ muusikat parimatelt Lõuna-Eesti muusikutelt.

Mullu valis SA Lõuna-Eesti turism Haanjamaa suitsusaunanädala piirkonna üheks eredamaks turismisündmuseks.

Eelmisel aastal tunti Haanjamaa suitsusaunade ja töötubade vastu üle Eesti väga suurt huvi, seetõttu peavad saunamõnude ihkajad endast juba varakult teada andma aadressil eda.veeroja@gmail.com.

Suitsusauna nädala kava saab vaadata kodulehtedel www.haanja.eu.