Maidla mõis avab juuli viimasel nädalal toimuval vallapäeval mõisa kõrval asuvas kunagises jääkeldris infokeskuse, mille huvitavamad eksponaadid on muinasmõõga koopia ja raua saamise lugu, ning teenijate majas veinikeldri, kus tutvustatakse Euroopa veinikultuuri ja saab maitsta eri maade veine. Loe edasi: Maidla mõis avab veinikeldri
Maaomanikud loodavad keeluaktsiooni abil jõuda uue jahiseaduseni
Eesti kaart uue jahiseaduse veebilehel on täis tipitud punaseid täppe. Need on katastriüksused, mille omanikud soovivad keelata oma maal jahipidamise.
Käimas on protestiaktsioon, või nagu nimetab selle algataja Eesti Erametsaliit – hoiatusaktsioon. See kulgeb üsna vaikselt ja rahulikult, lihtsalt punaseid täppe tuleb kaardile juurde.
Rapla maakonna pindalast on aktsioonist haaratud seitse protsenti. Sellega on maakond Pärnu, Saare, Viljandi ja Valga maakonna järel viiendal kohal. Esirinnas on Pärnu 17 protsendiga. Loe edasi: Maaomanikud loodavad keeluaktsiooni abil jõuda uue jahiseaduseni
Jahimehed said teada ehmatava puugitõe
Eile hommikul avaldati Saaremaa jahimeeste seas puukborrelioosi esinemise tulemused.
Uuringust selgus, et 86 jahimeest 184-st on olnud varem haigestunud puukborrelioosi ning kümnel on värske infektsioon.
“Jahimehed kuuluvad riskigruppi ja antikehade kõrge arv on täiesti normaalne ja oodatav tulemus,” sõnas Tartu tervishoiu kõrgkooli tudeng Egle Niitvägi, kes tegi uuringu puukborrelioosi levikust Saaremaa jahimeeste seas. Uuring tehti 30. juunil Leisis Oitme külas Saarte jahimeeste kokkutulekul, kus osales 184 jahimeest. Loe edasi: Jahimehed said teada ehmatava puugitõe
Parimad päästjad töötavad Viljandis
Viljandi päästjad said reedel lõppenud kutsemeisterlikkuse võistlusel «Eliitkomando 2012» esimese koha. Eelmise aasta võitjad Kuressaarest jäid teiseks.
Peakorraldaja Tarmo Terepi sõnul käis esikoha nimel tihe rebimine võistluse lõpuni. «Viljandi võitis kõigest 18 sekundiga,» täpsustas ta. Terepi hinnangul oli Viljandi meeste võidus oma osa nii meisterlikkusel kui õnnel.
Viljandi päästekomando operatiivkorrapidaja Rainis Liir ütles pärast autasustamist, et võistkonna rõõm oli piiritu. «Pisar tuleb lausa silma,» tunnistas ta võidujoovastuses ja lisas naerdes, et vanajumal on ilmselt mulk. Liir tõdes siiski, et võit tuli tänu raskele tööle. Loe edasi: Parimad päästjad töötavad Viljandis
Assamalla saab külakivi
Täna avatakse Assamallas külakivi, ühtlasi tähistatakse 770 aasta möödumist Assamalla esmamainimisest.
Korraldajad ootavad keskpäeval algavale üritusele, kus esinevad kohalikud taidlejad ning külalised Porkunist ja Kadilast, Assamalla ja lähiümbruse külade endisi ja praegusi elanikke, kellel palutakse kaasa võtta piknikukorv, hea tuju ja võimalusel ka vanu fotosid.
Järgmisel nädalal algab konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine
Eesti Külaliikumine Kodukant alustab 10. ja 11. juulil koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames esile tõstetud perede tunnustamist. Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Esimesena antakse tunnustus üle Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Tartumaa peredele.
Jõgevamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Katrin Kaalepi perekond Tabivere vallast Juula külast. Tunnustusüritus toimub 10. juulil kl 11.00 Juula külas.
Põlvamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Reet Pettai perekond Veriora vallast Süvahavva külast. Tunnustusüritus toimub 10. juulil kl 15.00 Süvahavva külas.
Võrumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Kadi ja Hendrik Noore perekond Rõuge vallast Sänna külast. Tunnustusüritus toimub 11. juulil kl 14.00 Sänna Kultuurimõisas.
Tartumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Kristina ja Tarmo Ruderi perekond Rõngu vallast Tilga külast. Tunnustusüritus toimub 11. juulil kl 16.30 Tilga külas Koopaaru talus.
Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaate esitati palju ja tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut. Loe edasi: Järgmisel nädalal algab konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine
Kunstiajalugu läbi fotolavastuste
Alates 9. juulist Võru Linnagaleriis teatraalne fotoseiklus läbi kunstiajaloo – näitus “Armastusega, End(l)ale”. Endla teatri 100. juubeli puhul lavastas näitleja Kaili Viidas koos Endla trupi ja tehnilise meeskonnaga 29 maailma kunstiajalukku kuuluvat maali.
Näituse fotograaf on Kalle Veesaar. Maalide lavastamiseks vajalikud erinevad interjöörid loodi Endla teatri lavadel. Teatri laoruumidest otsiti välja aastatega kogunenud ja unustatud kostüüme, dekoratsioone ja rekvisiite, mida taaskasutati ja ümber töödeldi.
Spetsiifiliste detailide loomisel aitasid kaasa Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia butafoori eriala üliõpilased. Kõik näituse fotod on trükitud ainueksemplaridena ning käsitsi valmistatud raamides, mis valmisid koostöös Pärnumaa Kutsehariduskeskuse puutöö õpikojaga. Loe edasi: Kunstiajalugu läbi fotolavastuste
Äksis peetakse homme XX kihelkonnapäeva
Homme laupäeval Tabivere vallas Äksis toimuval XX kihelkonnapäeval võisteldakse esmakordselt kiikumises “Äksi võll”, samuti kiiruse ja lõnga kerimises. Sündmuse lõpus mängib Komöödiateater Andrus Kivirähki näidentit “Meri ja Orav”.
Jõgeva-Tartu maantee ääres Äksi Andrease kiriku ja Äksi motelli ümbruses toimuval kihelkonnapäeval on seni populaarseim spordisündmus olnud kiviviskevõistlus “Äksi äss”, mille korraldamisidee algatas tuntud ühiskonnategelane ja spordimees Ants Paju. Idee tuli sellest, et Saadjärve ääres võistles koos vendadega kiviviskamises ka Kalevipoeg ja teenis parima tulemusega välja kuningaks saamise.
Juubelinumbriga kihelkonnapäeval korraldatakse aga esmakordselt kaks võistlust. “Leader-rahade toetusel muretsetud külaliik võimaldab läbi viia kiikumisvõistlust “Äksi võll”,” ütles üks korraldajaid Tarmo Raudsepp. “Äksis asuv villababrik võimaldab aga osalejatel proovida kiirust ja osavust lõnga vihust kerra kerimisel.” Äksi motelli koostööpartner Vudila mängumaa toob kohale lastele batuudi.
Kihelkonnapäeval esinevad paikkonna isetegevuslased. Õhtutundidel etendab Komöödiateater Andrus Kivirähki näidendit “Meri ja Orav”, kus peaosades on Egon Nuter ja Andrus Vaarik.
20 aastat tagasi tekkis idee Äksi kihelkonnapäeva korraldamiseks kohalikul elanikul ja kultuurielu edendajal Aune Sepal ja taasiseseisvunud Eesti ühtedel esimestel ettevõtjatel Kalev ja Marje Raudseppal, kes on turismiettevõtte Äksi motell rajajad. Omaaegsest tippjalgratturist ja tuntud jalgrattatreenerist pereisa ja usin pereema löövad organiseermisel kaasa nüüdki, kuid suurema vaeva nägemise au on nad üle andnud ettevõtlikele poegadele Tarmo ja Priit Raudsepale
Kihelkonnapäev algab Äksis kell 12.
Jaan Lukas
Pühapäeval toimub Fuji Rakke rattamaraton
Eeloleval pühapäeval, 8. juulil antakse start Samsung Estonian Cuprattamaratonide sarja neljandale etapile Fuji Rakke Rattamaratonile. Kesk-Eestis Pandivere kõrgustikul ja Emumäel kulgeva 59-kilomeetrise põhisõidu start antakse Rakke Linnamäe staadionil pühapäeval kell 12:00. Gutta lastesõidud algavad sealsamas kell 12:10 ning 37 kilomeetri pikkusele AXA poolmaratonile lähetatakse osalejad kell 13:00. Gutta lastesõitudes osalemine on kõigile lastele tasuta.
Fuji Rakke Rattamaratoni peakorraldaja Enno Eilo sõnul on rajale võrreldes varasemate aastatega lisatud rajameistri poolt ka mitmeid täiesti uusi lõike. “Kokku ootab põhisõidu trassil võistlejaid neli joogipunkti ning lisaks üllatuspunkt Emumäel, mis on mõeldud eelkõige nendele osalejatele, kelle jaoks ei ole esmatähtis mitte niivõrd raja läbimise kiirus, kui rõõm ja nauding üheskoos looduses rattaga liikumisest,” ütles Eilo.
Raja raskeim osa jääb 18-27 kilomeetri vahele kui ratturid jõuavad Emumäele. Premium7 vahefiniš, kus võistluse neli liidrit teenivad preemiapunkte asub raja 22. kilomeetril ning Everesti kiirenduslõik, kus fikseeritakse 800-meetrisel rajalõigul kõigi osalejate läbimise aeg, algab kolm kilomeetrit pärast seda. Raja 49-ndal kilomeetril ootab rattureid veetakistus. Loe edasi: Pühapäeval toimub Fuji Rakke rattamaraton
Virumaa suurim fotokonkurss „Ilus oled, Virumaa!“
Juba teist korda korraldavad Viru Keemia Grupp AS (VKG) ja Jõhvi Kontserdimaja (JKM) Virumaale ja siinsetele inimestele pühendatud fotokonkursi. Algatuse eesmärgiks on propageerida Virumaa ilu ja selle omanäolist rolli Eesti riigi elus. Seega on suvel Virumaad avastama tulles kindlasti vaja kaasa võtta fotoaparaat!
Konkursile esitatud pildid peavad olema tehtud konkursi perioodil 20. veebruar – 1. november 2012 Ida- või Lääne-Virumaal ning teemadeks on sellel korral:
* Põnev ja sündmusterikas Virumaa – reportaažfotod;
* Kontrastiderikas Virumaa –Virumaa omanäolisust kajastavad fotod;
* Virumaa inimesed – portreefoto kategooria, kus piltide juurde on oodatud ka lühilood pildistatud inimestest;
* Virumaa on imeline – loodusfotod, mis toovad esile Virumaa ilu ja mitmekesisust.
Konkursi žüriisse kuuluvad: Evelin Ilves, ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev, Jõhvi Kontserdimaja direktor Piia Tamm, disainer ja fotograaf Oliver Oberg, fotograaf Matti Kämärä ning üks 2011. aasta konkursi võitjatest, fotograaf Karel Kravik. Žürii esimeheks on Kaupo Kikkas.
Eelmise aasta fotod ja täpsem info konkursi kohta: http://www.vkgsoojus.ee/konkurss/tutvustus
Ruhnus on tulemas suvelaat
Aeg on sealmaal, et saab hakata tegema ettevalmistusi üheteistkümnendat korda toimuva suvelaada jaoks. Aset leiab see 14. juulil, algusega kell 11. Kohalikud teavad, millega laadal kaubeldakse.
Teistele huvilistele teadmiseks, et Ruhnu suvelaadal kaubeldakse omavalmistatud suveniiridega, toitudega, käsitööga ja muu sellisega. Näiteks naela otsa torgatud parmudega spekuleerimine ei ole midagi erilist. Sellel aastal esineb laadal rahvatantsugrupp Riikarid Järvamaalt.
Elektrilevi hakkab kliente riketest SMSiga teavitama
Tänasest käivitas võrguettevõtja Elektrilevi teenuse, millega hakkab kliente elektririkkest ja selle eeldatavast lõpuajast mobiilisõnumiga teavitama. Uus teavitusviis laieneb ligikaudu 330 000 Elektrilevi kodukliendile üle Eesti. Teenuse piirkonnast jääb esialgu välja Tallinn, kus keerulisema elektrivõrgu tõttu plaanitakse lahendus välja arendada järgmises etapis.
„SMS-teavitus on klientidele igapäevaselt mugav, kuid eriti suurt abi näeme sellest tormiolukordades. Siis on rikketelefon ülekoormatud ja inimesed ootavad infot oluliselt kiiremini, kui seda seni pakkuda oleme suutnud,“ ütles Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere. Loe edasi: Elektrilevi hakkab kliente riketest SMSiga teavitama
7 linna muusika 2012 alustab
Täna alustav festival “7 linna muusika” ühendab põnevate kontsertide abil Ida-Virumaa ühtseks kultuuriliseks tervikuks. 14. korda toimuv festival viib kuulajad põnevatele maastikele nii muusikalises kui ka geograafilises mõttes.
Algsest ideest korraldada 7 kontserti seitsmel järjestikusel päeval seitsmes Ida-Virumaa linnas on tänu koostööle kohalike omavalitsustega arenenud palju mahukam festival. Tänavu tuuakse kuulajateni 17 suvist kontserti Ida-Virumaa linnades ning looduskaunites paikades. Festivali peakorraldaja, Jõhvi kontserdimaja direktori Piia Tamme sõnul on just koostöö kohalike omavalitsustega viimastel aastatel olnud “7 linna muusika” peamiseks käivitavaks jõuks. Loe edasi: 7 linna muusika 2012 alustab
Filatelistlik näitus Haapsalus
Järgmisel reedel, 13. juulil kell 11 avatakse Haapsalus filatelistlik näitus ESTONIA 2012. Näitus leiab aset Eesti Raudteemuuseumis ja on pühendatud Keila-Haapsalu raudteelõigu rajamise ukaasi allakirjutamise 110. aastapäevale. Näitus toimub koostöös Eesti Raudteemuuseumiga ja Haapsalu linnavalitsusega.
Näitusel saab näiteks näha ebatavalisi marke, Eesti ajutisi lahendusi postmarkide asemel 1991. aastal, kahte raudteeposti kogu, Olümpiamängude jalgpalliajalugu ning vanu pilte-fotosid Tallinna raekoja platsist ja vanast kuurortlinnast Haapsalust ning palju muudki. Näitus jääb avatuks kolmeks päevaks. Näituse esimesel päeval on kasutusel eritempel. Näitus toimub aadressil Haapsalu raudteejaam, Raudtee 2.
Seeniortantsu suvekool
1. ja 2. augustil toimub seeniortantsu suvekool Pikakannul, kuhu oodatakse seeniortantsu juhendajaid küladest ja valdadest, et õppida uusi liikumis- ja toolitantse. Igasugune tants annab eakatele inimestele elurõõmsuse ja toetab nende head tervist. Suvekoolist osavõtnud saavad tantse edasi õpetada oma
kodukohas.
Täpsem info: Astrid Hurt vppk@hot.ee 53933109
Rattaretk „Tahan sõita ohutult!“ sõidab sel aastal Viljandi-, Valga- ja Pärnumaal
Juba kaheteistkümnendat aastat järjest korraldavad Eesti Post, Politsei- ja Piirivalveamet, Falck Autoabi, Coca-Cola Hellenic ja Regio ühist rattaretke, et teadvustada rattaga ohutult liiklemist ja liikluskeerises toimetulemist. Kaheteistkümne aasta jooksul on Maanteeameti andmete kohaselt hukkunud liikluses 166 jalgratturit.
Ohutut liiklemist propageeriv ühisüritus „Tahan sõita ohutult!” toimub sel aastal 6.–7. juulil, retkele stardib ligemale sada ratturit. Tänavu sõidetakse umbes 200 kilomeetrit Viljandi-, Valga- ja Pärnumaa teedel, kogu teekonna vältel külastatakse kohalikke postkontoreid, piirivalvekordoneid ja tehakse koostööd Politsei- ja Piirivalveameti esindajatega. Heaks tavaks on saanud, et iga läbitava omavalitsuse territooriumil sõidavad retke kaasa kohaliku võimu esindajad. Retk algas täna ennelõunal kell 11 Viljandist ning retke avas Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Loe edasi: Rattaretk „Tahan sõita ohutult!“ sõidab sel aastal Viljandi-, Valga- ja Pärnumaal
Jätkub vägikaikavedu Pikakannu kooli ümber
Enamus 1700 elanikuga valla rahva esindajatest ei saa aru, et sellega teevad nad reaalseid takistusi kodanikuühiskonna arengule, piiravad rahva vaba tahte elluviimist ning tõmbavad kogu piirkonnale negatiivset tähelepanu.
Lapsevanematest ja kogukonna liikmetest koosnev MTÜ otsustas asutada Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse, millel on 4 allüksust: lastehoid (tegutseb samal kinnistul asuvas Seltsimajas juba kaks aastat), 6-klassiline kool, huvikool ja abiteenistus. Haridus-ja teadusministeerium väljastas mõlemale koolile tegevusloa.
Ajendatuna siirast soovist lahendada kogukonna ja kohaliku omavalitsuse konflikt, toimuvad Pikakannul 13. juulil algusega kell 16.00 mõttetalgud “Kuidas Pikakannul koolielu jätkub?”. Oodatud on kõik, kellele on oluline ühe maapiirkonna ellujäämine. Kõik kes kohale tulevad, on oodatud, sest nad hoolivad Pikakannu koolielu tulevikust. Arutelude aluseks ongi hoolimine. Nõnda kogutud mõtted on Lasva valla volikogule abiks hooliva otsuse tegemisel. Arutelu juhib Mikk Sarv Tohkri küla Ilmamäe talust.
Allikas: Ave Tamra, Pikakannu Pärimuskultuuri keskuse projektijuht, www.pikakannu.ee
Algamas on mahepõllumajanduse ajastu
Eesmärgiga saada võimalikult suurt saaki, põhineb tänapäevane taimekasvatus sünteetilistel mineraalväetistel (lämmastik, fosfor ja kaalium) ning taimekaitsevahenditel ehk pestitsiididel. Nende tootmine on aga energiamahukas ja tugineb taastumatutele loodusvaradele. Seega ei kujuta lähenev taastumatute ressursside nappus probleemi mitte ainult põllutöömasinate kütuste mõttes, vaid on nii toidutootmises kui ka laiemalt seotud kõikide tänaste kasutatavate ressurssidega.
Euroopa Liidus kulub igal aastal umbes 200 000 tonni taimekaitsevahendeid. Selle hulka kuuluvad nii putukate, haiguste kui ka umbrohu tõrjevahendid. Lisaks pestitsiidide sattumisele keskkonda ning jääkide esinemisele toidus ja söödas on oluline ka ressursikasutus nende tootmisel. Rääkimata mõjust, mida nimetatud mürgid põhjustavad inimeste tervisele.
Lämmastikväetiste tootmiseks vajatakse suures mahus fossiilseid kütuseid (enamasti maagaasi), taimetoitainetest on just lämmastiku tootmine kõige energiamahukam. Fosforit ja kaaliumit kaevandatakse ning tegu on taastumatute loodusvaradega. Nii kaevandamine kui ka edasine töötlemisprotsess vajavad arvestatavas koguses energiat. Loe edasi: Algamas on mahepõllumajanduse ajastu
Viljandis toimuvad üleriigilised tuletõrjevõistlused
Päästeameti Lõuna päästekeskuse teatel võtavad päästjate kutsemeisterlikkuse võistlusest Eliitkomando 2012 osa ainult kutselised päästjad ning eesmärgiks on välja selgitada Eesti parim päästekomando. Võisteldakse teoreetilistes teadmistes, aja peale riietumises ning inimeste päästmises avariilisest autost ja põlevast hoonest. Eliitkomando 2012 arvestuses võtavad tänavu mõõtu kümne päästekomando meeskonnad, nende hulgas Eliitkomando tiitlit kaitsev eelmise aasta võitja Kuressaare päästekomando.
Tuletõrjespordi Eesti meistrivõistlusest võtavad osa kolm meeskonda, mootorpumbaga hargnemisel pakuvad meestele konkurentsi naiskonnad Valgamaalt ja Raplamaalt. Parimate tulemuste põhjal moodustatud koondvõistkond sõidab tuletõrjespordi maailmameistrivõistlustele, mis sel aastal toimuvad Türgis. Loe edasi: Viljandis toimuvad üleriigilised tuletõrjevõistlused
Laupäeval saab alguse XX Rapla kirikumuusika festival
„Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ning piirkonna väiksemates Juuru, Velise, Käru, Järvakandi ja Vahastu kirikutes astuvad üles väga eriilmelised ja armastatud muusikud ning kollektiivid,“ rääkis festivali kunstiline juht Pille Lill. „Esinejate seas on näiteks Eesti rahva südameid võitnud lauljatar Siiri Sisask, kes astub üles 7ndal juulil. Eesti Filharmoonia Kammerkoor esineb 11ndal juulil hingestatud a capella kavaga. Ning 13. juulil on palutud luulepärle esitama armastatud näitleja Guido Kangur, kes astub üles koos tuntud jazz-muusikute Jaak Lutsoja, Taavo Remmeli ja Oleg Pissarenkoga.“
Ansamblitest saab festivalil kulda üht Eesti sakraalseimat vokaalmuusika ansamblit Heinavanker (19.07) ning kammermuusika triot koosseisus Sigrid Kuulmann, Johanna Vahermägi ja Andreas Lend (10.07). Organistidest astub koostöös Juuru Orelifestivaliga üles Soome organist Ville Urponeni (8.07) ning Rapla kihelkonna päevadega koostöös Jaanus Torrimi ja Hille Poroson (22.07).
Loe edasi: Laupäeval saab alguse XX Rapla kirikumuusika festival
Karala Odagala peetakse juba kaheksandat korda
Terve päev pakub tegemist nii väikestele kui suurtele. Paadisõit ja pallimängud on sportliku perepäeva traditsiooniline osa. Päeva lõpus kütab peremees Aarne kuumaks suitsusauna, lahke pererahvas pakub suppi ja suitsukala ning muusika eest hoolitseb Soundcafe. MTÜ Kodukandi Sport koos tublide vabatahtlikega on järjekordselt tegudele asunud, et aidata kaasa sportlike eluviiside propageerimisele ja noorte suviste ajaveetmisvõimaluste mitmekesistamisele.
Ootame võistlejaid ja suvitajaid pikisilmi Karala Arenale, et üheskoos veeta sportlik päev, mis on kõigile tasuta.
http://www.facebook.com/karala.odagala
http://users.emt.ee/eero/kodukandisport/
Allikas: MTÜ Kodukandi Sport
Vandjala külas saab õppida kiviaia ladumist
Harjumaal Jõelähtme vallas Vandjala küla külaplatsil toimub 28.-29. juulil kiviaedade meistrikursus: paekivi-maakivi segaaia ladumine.
Kursuse kestvus mõlemal päeval kell 11-17, koolitajaks Marike Laht eesti Vabaõhumuuseumist. Koolituse eesmärk on tutvustada meie maa-arhitektuuris üldlevinud pae ja maakivi segaaedade ladumise tehnikat. Alustame ülevaatega kiviaedadest ning paikkonnale omastest aedadest. Jätkame olukorra hindamisega, teeme otsused tööde järjekorra osas, valime kive. Loodame, et kursuse jätkuks saavad oma kandi inimesed töid talgute korras edasi teha. Meistrikursuse läbinutel on võimalus saada kursuste läbimist kinnitav tunnistus.
Kaasa võtta töörõivad vastavalt ilmastikule ja arvestades, et need saavad määritud, soovituslikud isikukaitsevahendid, töökindad. Osalustasu: 40.- €, sisaldab koolituse juhendamist ning kahe päeva ühiseid lõunasööke. Vajalik on eelnev registreerumine – kuni 26. juulini.
Loe edasi: Vandjala külas saab õppida kiviaia ladumist
Huvilisi oodatakse seeniortantsu suvekooli
1. ja 2. augustil toimub Võrumaal Pikakannul seeniortantsu suvekool, kuhu oodatakse seeniortantsu juhendajaid küladest ja valdadest, et õppida uusi liikumis- ja toolitantse. Igasugune tants annab eakatele inimestele elurõõmu ja toetab nende head tervist. Suvekoolist osavõtnud saavad tantse edasi õpetada oma kodukohas.
Täpsem info: Astrid Hurt, SA Võru Pensionäride Päevakeskus juhatuse liige, e-post vppk@hot.ee, tel 53933109
Üllatuskülalised Rõuge vallamajas
Rõugesse tõi neid kirjaniku auks püstitatud monument “Kaarnakivi”. Monument, mille skulptoriks Tiiu Kirsipuu, oli veel eelmisel aastal kehvas seisus, küljeplaadid lahti ja vajas kõpitsemist. Rõuge valla rahastamisel ja eestvõttel ning kohaliku kiviraiduri Margus Kurvitsa abil sai Rõuge pargis asuv monument uue näo käesoleva aasta kevadeks. Renoveerimisest sai e-maili teel teavitatud ka Juhan Jaigi tütart Ilo Jaik-Riedberg`i kes elab Prantsusmaal.
5. juulil uudistasid remonditud “Kaarnakivi” juba Koit ja Anu, kes olid seekord Eestisse kohale sõitnud laevaga Rootsimaalt. Jäädes tulemusega väga rahule, oli neil soov Rõuge valda Jaik`ide nimel tänada. Valla raamatupidamisse jäi maha nende annetus: 300 eurot monumendi renoveerimistööde kulude katteks. Rõuge Vallavalitsus tänab omaltpoolt Jaik`ide suguvõsa üllatustoetuse eest.
Allikas: Rõuge vallavalitsus
Püsiva lahenduse meie põllumeestele peab saavutama uue finantsperioodiga
Põllumajandusministeerium jätkab tööd riiklike üleminekutoetuste maksmiseks ka 2013. aastal, lõpliku otsuse teeb Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu.
„Euroopa Parlamendi otsus lubada riiklike üleminekutoetuste maksmise jätkamist tuleval aastal on väga positiivne uudis Eesti põllumajandussektorile. Oleme selle nimel palju tööd teinud,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder .
Riiklike üleminekutoetuste lubamine 2013. aastal tõstab Eesti otsetoetuste keskmist taset hektari kohta 30-40 €. „See on ajutine positiivne lahendus ebavõrdsete toetustasemete võrdsustamiseks. Püsiva ja meid rahuldava lahenduse, mis võrdsustaks senised mitmekordsed erinevused vanade liikmesriikidega, peame saavutama järgmise finantsperioodiga,“ selgitas Helir-Valdor Seeder.
Otsus lubada üleminekutoetusi maksta ka 2013. aastal puudutab kaheksat 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud riiki: Eestit, Lätit, Leedut, Poolat, Tšehhit, Slovakkiat, Ungarit ja Küprost. Otsus jõustub, kui selle on heaks kiitnud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu.
Põllumajandusministeerium on üleminekutoetuste maksmise võimaluse säilimisega arvestanud – 2012. aasta veebruaris esitas ministeerium taotluse järgmise aasta riigieelarvest 29,4 miljoni euro eraldamiseks riiklikeks üleminekutoetusteks. Lõplik summa kujuneb riigieelarvesse vastavalt riigieelarve läbirääkimistele augustis.
Allikas: Põllumajandusministeerium