Võrumaa põllumeeste päev toimub tänavu Sännas

Lambapügamine mullusel Võrumaa põllumeeste päeval Voki külas. Foto: Elina Allas

Võrumaa põllumeeste päev toimub laupäeval, 14. juulil algusega kell 10 Rõuge vallas Sännas.

Päevakava:

10:00 Avamine
10:30 Künnivõistlus kõikidele adraliikidele
10:30 Põllutehnika näitus
12:30 Kohalike taidlejate esinemine
12:30 Talumehe lõunasupp
14:00 Väliskülaliste kontsert
15:00 Võistlejate autasustamine
16:00 Päeva lõpetamine

10:30-15:00 Kogupäevaprogramm: tegevust igale eale. Maarahva tegemiste tutvustus, talutoodangu ja tarvikute müük.

Õpitoad:
– Lambapügamise demonstratsioon
– Tordivalmistamise õpituba
– Konsulentide nõuandetund – taime-, lamba-, kitsekasvandus; finantsmajandus, ELi toetused; raamatupidamine
– Rattaparandamise õpituba Sänna velokuuris
– Grillimise õpituba
– Itaalia pitsa valmistamise õpituba
– Viltimise õpituba
– Ekskursioon Sänna taevarajal
Lastele tasuta takistusrada batuudil ja ponisõit.

Küsi teavet: Marika Parv, tel 5349 9454; masinate demo: Janek Mustmaa, tel 5051 392; künnivõistlus: Ivar Rosenberg, tel 5176 330 või e-posti aadressil: vtlinfo@hot.ee.

Pikakannu mõttetalgud lähtuvad hoolimisest

13. juulil algusega kell 16 toimuvad  Pikakannul mõttetalgud teemal “Kuidas Pikakannu koolielu jätkub?”

Kohale on oodatud kõik, kellele on oluline Pikakannu koolimajas tegevuse jätkumine. Igaühel on võimalus algatada arutelu tema jaoks olulises küsimuses, seda juhtida ning arutelu tulemused kirja panna.
Kõik, kes tulevad kohale, on oodatud, sest nad hoolivad Pikakannu koolielu tulevikust. Arutelude aluseks ongi hoolimine. Nõnda kogutud mõtted on Lasva vallavolikogule abiks hooliva otsuse tegemisel. Arutelu juhib Mikk Sarv Tohkri küla Ilmamäe talust.

Eesti foto oli parim!

Eesti foto oli parim!

Euroopa maaeluvõrgustiku ja Euroopa Komisjoni poolt korraldatud üle-Euroopalisele konkursi “Euroopa maaelu piltides” parima keskkonnafoto tiitli sai Jõgevamaa Koostöökoja piirkonna fotograaf Liina Laurikaine foto “Väike mees – suur puu” (“Small man – big tree”) eest. Rohkem infot Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php

Pidu iga nädal

Iga kolmapäev algab Euroopa ühes lahedamas pealinnas Tallinnas suur pubiralli, mis tähendab palju jooke, erinevaid pubisid ja klubisid ja seda ainult ühekordse tasu eest. See nädal on eripakkumine 10 eurot (tavahind 20 eurot).

Pubiralli sisaldab tund aega õlut (nii palju kui jaksad!), kolme pubi koos tervitusjoogiga ning sissepääset Hollywoodi ning ka seal tervitusjooki! Üritust korraldab Pokkeriprode foorumi liige Nikitheone, kes on üks lahedamaid suhtlejaid ja muidu osav peohing ja kaskadöör ning loetud päevi poissmees. Registreerimine ja info saadaval ka aadressil: http://www.facebook.com/events/161372577330276/

Tulge kõik rallitama vanalinna ja poolmuidu jooke ja ööeluatmosfääri nautima.

Lisainfo: https://www.facebook.com/TallinnPubCrawl.

 

Allikas: www.pokkeriprod.com

Ahtme veepuhastusjaam alustas tööd

Ahtme veepuhastusjaam

Esmaspäeva, 2. juuli õhtul kell 23 lülitati töösse uus Ahtme veepuhastusjaam, mille kaudu hakkab nüüdsest toimuma kogu Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustus.

„Nüüdsest ei ole Eestis enam ühtegi suurt piirkonda, kus selline hulk, ligi 80 000 inimest kasutaks puhastamata, eurodirektiividele mittevastavat joogivett,“ ütles OÜ Järve Biopuhastus juhatuse liige Vladislav Petuhhov.

Üleeile töösse lülitatud Ahtme veepuhastusjaama kaudu hakatakse teostama kogu piirkonna – Jõhvi, Ahtme, Vana-Ahtme, Kohtla-Järve, Vasavere külad – veevarustust.

Esmalt suleti vana toorveemagistraal ja avati uus Ahtme veejaamast tulev puhtaveemagistraal, mille kaudu toimub edaspidi Vana-Ahtme veevarustus. Seejärel suleti Kurtna-Vasavere vana toorveemagistraal ja avati uus. Edasi suleti vanas Ahtme veejaamas Ahtme linnaosa pumbad, seejärel Jõhvi linna pumbad. Paralleelselt pandi töösse igale suunale pumbagrupid uuest Ahtme veejaamast, s.t. kõikidesse piirkondadesse hakkab edaspidi minema puhastatud joogivesi. Kui kõik on korras, lõpetatakse nädala lõpuks vee kloreerimine, mida rakendati ennetava meetmena. Pärast vee kloreerimise lõpetamist hakkab tööle uus filter, mis klooriga ei tööta. Loe edasi: Ahtme veepuhastusjaam alustas tööd

Suvised õpitoad Audevälja arenduskeskuses

Audevälja arenduskeskus annab teada, et juulis-augustis on võimalik oskusi-kogemusi vahetada-omandada järgmistes õpitubades:

7. juuli lapitöö – valmistatakse traditsioonilist vardakotti ja/või praktilist pajakinnast. (NB! Materjal kohapeal saadaval, ent kui kodus on väikesemustrilise puuvillase riide tükke, võta kaasa!)

15. juulil villa õpituba – tutvustatakse villa pesu, kraasimist, looduslikku värvimist jm, valmistatakse märgvilditud kotike.

21. juulil värviline heegeldamine – proovitakse Muhu saarel kasutatud tehnikat, valmistatakse villasest lõngast mobiilitasku.

Õpitubade algus kell 11 Padise vallas Audevälja külas “Koolimaja” õuel. Osavõtusoovist anna eelnevalt teada telefonil 5572 784.

Veel on tulemas:

11.-12. augustil väravaehituse õppepäevad ja roigasaia jätkukoolitus – vaadatakse tapitud puitvärava valmimist-paigaldamist, jätkatakse kuuseokstega seotud roigasaia ehitamist.

4.-5. augustil maali- ja joonistamise laager kunstnik August Janseni suvekodus Langa külas – proovitakse õli- või akrüülmaali ning joonistamist söepliiatsiga. NB! Kohtade arv piiratud, osavõtusoovi korral võta kiiresti ühendust!

Küsi julgesti lisainfot ja soovita sõpradele ka!

Üritused saavad teoks heade sõprade toetusel ja kohaliku omaalgatuse programmi toel.

Helen Kooviste
MTÜ Audevälja Arenduskeskus juhataja
telefon 5572 784

Doonoritelgid alustavad Rakveres

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse ja Eesti kaitseväe ühisprojektina korraldatavad doonoritelkide väljasõidud alustavad sel
suvel Rakvere keskväljakul. Virumaa doonorid saavad telkides verd loovutada kahel päeval: 9. juulil kella 12-18 ja 10. juulil kella 11-17.

“Tänu doonoritelke külastavatele vereannetajatele on meil võimalik suvisel puhkuste ajal verevaru vajalikul tasemel hoida.
Doonoritelkidesse jõuab tavapärasest palju rohkem esmadoonoreid, kellest rõõmustavalt suur osa tuleb ka edaspidi verd loovutama,” ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste.

2011. aasta suvel külastas 17 päeva jooksul väljas olnud doonoritelke kokku 2359 abivalmis inimest, nende hulgas 380 esmadoonorit, nende abiga koguti 863 liitrit verd.

“Paljude doonorite jaoks kuulub doonoritelgi külastamine puhkuseplaanidesse ning verd tullakse annetama ka koos pere ja
sõpradega. Lisaks doonoritele ja toetajatele täname südamest kaitseväge, kelle telke me kasutame ja kes abistab verekeskust nii telkide ülespanekul kui ka transpordil,” rääkis doonoritelkide projekti eestvedaja, verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.

Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada.

Doonoritelke toetavad: AS Fazer Eesti, AS Põltsamaa Felix, AS Coca-Cola HBC Eesti, OÜ Goadventure, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, maanteeamet, Punane Rist, OÜ Taula Pharma, AS Sirowa, AS Tallink Grupp, AS Bambona, OÜ Rademar, AS Rimi Eesti Food, AS Kalev, AS Pihlaka, AS Elisa Eesti, Saku Õlletehas, Kalev Spa Hotel & Water Park, Magnum Medical, SA Virumaa Muuseumid, Eesti vabaõhumuuseum, AS Haapsalu Kuurort, Eesti jalgpalliliit, Eesti võrkpalliliit ja Eesti korvpalliliit.

Doonoritelkide ajakava juulis

9.-10. juulil Rakvere linna keskväljakul, I päeval kella 12-18, II päeval kella 11-17

12.-13. juulil Keila kultuurikeskuse juures, I päeval kella 12-18, II päeval kella 11-16

17.-19. juulil Paide kultuurikeskuse juures, I päeval kella 12-18, II päeval kella 12-18, III päeval kella 11-17

Lisainfo www.verekeskus.ee ja Facebookis fännilehel “Doonorid ja Sõbrad” www.facebook.com/DoonoridjaSobrad

Missos valmistutakse suureks rahvapeoks

14. juulil kell 18 toimub Misso laululaval rahvapidu. See on juba 83. rahva pidu, mil Misso laululavale kogunevad rahvatantsijad, -lauljad ja pillimehed, nii Võrumaalt kui ka mujalt Eestist ning külalised Lätimaalt, et koos traditsioonilist pidu pidada. Esinevad Eesti koolinoorte segakoor, puhkpilliorkester Kungla, Vastseliina segatantsurühm Kullerid, Misso rahvamaja isetegevuskollektiivid ja paljud teised.
Õhtu jätkub simmaniga ansambel K.O.I. saatel ning öö saabudes astub lavalaudadele DJ Imre Mihhailov.
Birgit Lüüs

FOTOKONKURSS “KÜLAVÄRAV – VÄRAV KÜLAS”

21. ja 28. juulil toimuval suurüritusel Avatud külaväravad avab oma
väravad külalistele kokku 30 küla üle Eesti. Teiste hulgas ja Rahinge küla
Tartumaalt.
Avatud külaväravatega samaaegselt toimub Rahingel ka Tartumaa külade päev.
Ühe osana üritusest kuulutab Rahinge küla välja fotokonkursi – “Külavärav – värav külas”.
Konkursi eesmärk on märgata ja jäädvustada väravaid Eestimaa külades. Värav on suletav läbipääs seinas või piirdes, mis avab või sulgeb meie ees nii erinevad maailmad. Koos korraliku tarastusega annavad need meie maakodudele heaperemeheliku ja väärika ilme. Olgu see siis kaunis dekoratiivvärav, väsinud ja elu näinud taluvärav või moodsate sulgemismeetoditega värav, aiaga või aiata värav, turnigu väraval poisiklutt või seisku väravapostil kukk. Oluline on värav, mida pildistatakse ja mõtted, mis väravat märgates tekkisid või eriline taustalugu.
Konkursil on oodatud osalema kõik huvilised ja konkurss toimub kolmes
vanuseklassis:
A – lapsed vanuses kuni 12 aastat
B – noored vanuses 13-19 aastat
C – üldarvestus (osavõtjate vanus ei ole piiratud)
Igas vanuseklassis antakse välja kolm auhinda parimatele. Pilte hindavad
fotograafid Urmas Tartes ja Alari Õun ning külavanem Külli Pann ja Rinaldo
Bachmann.
Üks autor võib konkursil osaleda kuni 10 fotoga, mis on tehtud Eestimaa
külades. Pildi pikem külg peab olema vähemalt 2000 pikslit. Kindlasti tuleb
fotole lisada ka see, millises külas on pilt tehtud ja mille poolest antud värav pildistajat köitis. Konkursile esitatud fotod võivad olla nii värvilised kui ka nostalgiliselt mustvalged.
Viimane päev oma fotode esitamiseks on 15. juuli.
Fotosid saab üles laadida 1.07 – 15.07 aadressile www.snap.ee/konkursid.
Konkursi võitjad selgitab välja žürii ja avalikustatakse 21. juulil Rahingel.
Konkurssi toetab Photopoint.
Täpsemad konkursi tingimused www.kylad.ee
Info: Külli Pann, Rahinge Külaselts, tel. 56462692

Võrus avati uuendatud õendusabikeskus

Täna keskpäeval avati Võrus Lõuna-Eesti haigla 1,67 miljoni euro eest renoveeritud õendusabikeskus.

„Lõuna-Eesti haigla on jõudnud oma arengus uue tähiseni,“ lausus pidulikul avamisel sotsiaalminister Hanno Pevkur. Abi vajavad inimesed saavad tema hinnangul kindlad olla, et vastavatud õendusabikeskuses pakutavad tingimused on nüüdisaegsed ning personal motiveeritud.

„Eesti tervishoid on heal tasemel ja tulevik on, vaatamata erinevatele juttudele, helge,“ sõnas Pevkur. „Saame patsientidele selge silma ja puhta südamega otsa vaadata.“

Projekti raames arendati haiglahoone A ja B korpuses välja õendusabikeskus, mis pakub eakatele inimestele päeva- ja koduõendusteenust ning statsionaarset hooldusravi. Osaliselt renoveeriti lifti-süsteem, et lihtsustada ratastoolis patsientide iseseisvat liikumist ning parandati keskuse soojapidavust.

„Meie õendusabikeskuse patsientide käsutuses on nüüd tänapäevased ja funktsionaalselt sisustatud ühe- ning kahekohalised palatid ning olmeruumid,“ ütles Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask. Õendusabikeskuses on 74 voodikohta, millest peaks tema hinnangul Võru maakonna eakate abistamiseks esialgu piisama.

Võru maavanem Andres Kõiv ütles avamisel, et õendusabikeskusse tehtud investeering on oluline kahest vaatepunkist: esiteks loob see Võrumaa hooldust vajavatele seenioridele varasemast paremad ravi- ja olmetingimused ning teisalt tugevneb läbi kasvava teenuste mahu Lõuna-Eesti haigla majanduslik positsioon.

„Kindlasti on tähtis, et Lõuna-Eesti haigla jätkaks üldhaiglana ka pärast kehtiva haiglavõrgu arengukava lõppu,“ ütles Kõiv. „See on oluline nii Võru kui naabermaakondade elanikele, keda praegu Lõuna-Eesti haiglas ravitakse.“

Lõuna-Eesti haigla õendusabikeskuse renoveerimist toetas Euroopa Regionaalarengu fond meetme „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“ kaudu. Projekti kogumaksumuseks kujunes 1,67 miljonit eurot, millest fond kattis 1,0 miljonit eurot.

Meetme raames toetab Euroopa Liit üle Eesti õendus- ja hooldusteenuse arendamist ligi 26 miljoni euro ulatuses.

Eestis läheb jaotamisele rekordiline kogus Euroopa Liidu toiduabi

Eesti heategevusorganisatsioonide poolt mullu PRIA vahendusel taotletud Euroopa Liidu toiduabi kogus on tänavu rekordiline: puudust kannatavate inimeste abistamiseks läheb tasuta jagamisele ligi 2571 tonni kuivaineid ja 590 800 liitrit rapsiõli.

Toiduabi kohalevedu algas 20. juunil. Toiduabitoodete tarnija leidmiseks läbi viidud riigihanke võitja AS Tartu Mill korraldab kaupade hankimise-valmistamise, pakendamise, samuti kohaleveo ja mahalaadimise heategevusorganisatsioonide soovitud rohkem kui sajasse kohta üle Eesti. Juunikuus jõuti tarnida suur osa Pärnu ja Põlva maakonda minevast toiduabist, alanud on ka kohalevedu Raplasse, Tallinna, Tartusse, Haapsallu, Otepääle. Tarned kestavad 31. augustini, toidukraam peab olema abivajajatele laiali jagatud järgmise aasta 28. veebruariks.

Suurimad kogused toiduabi on tellinud Eesti Punane Rist, Eesti Lasterikaste Perede Liit, SA Eesti-Hollandi Heategevusfond. Kokku rahuldati 16 heategevusorganisatsiooni taotlused toiduabi vahendamiseks. Abisaajateni jõuab toit paljudes kohtades koostöös kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatega. Piirkonniti võivad erineda nii toodete sortiment kui ka kogused, sõltudes sellest, kui palju milliseid kaupu on taotletud. Organisatsioonid on planeerinud tänavu toiduabi jagada ligi 129 500 inimesele.

Nii toiduabi koguse ja sortimendi, maksumuse kui ka abisaajate hulga poolest on tänavused näitajad rekordilised. Möödunud aastal jaotasid 10 heategevusorganisatsiooni Eestis 1365 tonni teraviljast valmistatud kuivaineid umbes 95 000 abivajajale.

Eestis jaotatava toiduabi väärtus on 2,2 miljonit eurot, raha selleks eraldas Euroopa Komisjon. Euroopa Liidu toiduabi-programm on üks ühenduse turukorraldusmeetmeist, mis Eestis rakendub kuuendat aastat. Toiduabi jagatakse eelkõige nendele inimestele, kes vastavad riikliku toimetulekutoetuse saamise tingimustele. Kui jaotatavast toiduabi kogusest ei jagu kõigile seda saama õigustatud isikutele, siis eelistatakse jaotamisel üksikvanemaga või vähemalt neljalapselisi peresid ning puudega inimesi.

Rahalised vahendid toiduabi-kaupade hankimiseks määrab igal sügisel liikmesriikidele Euroopa Komisjon. PRIA korraldab seejärel toodete tarnija leidmiseks riigihanke, mille tulemusel selguvad ka kõigi tooteliikide täpsed kogused.

Täna käivitati Eesti esimene toorpiimaautomaat

Täna, 3. juulil kell 12 alustas Rakvere Põhjakeskuses ametlikult tööd Eesti esimene toorpiimaautomaat. Automaadi avamisel osales põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

„Toorpiimaautomaat on positiivne näide sellest, kuidas kohalike talunike toodang jõuab värskelt otse tarbijani,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Otse turustamine võimaldab hoida piima hinna taskukohase ning tõstab ka tarbijate teadlikkust kohalikust kvaliteetsest ja tervislikust piimatoodangust.“

Kuu aega kestnud testperioodi jooksul ostsid Põhjakeskuse külastajad automaadist argipäevadel 60 ja puhkepäevadel 130 liitrit pastöriseerimata piima. Kokku mahutab automaat 200 liitrit ning seda täidetakse viiel päeval nädalas.

„Kuu aega on olnud katsetuste aeg, kus A-Piim on teinud klientide paremaks teenindamiseks automaadile täiendusi. Tagasiside on olnud väga positiivne ning juba tunnevad automaadi vastu huvi ka teised maakonnad,“ rääkis MTÜ Partnerid tegevjuht Mare Sikkut.

Toorpiimaautomaadi rajamine läks maksma 14 838 eurot, millest 8429 eurot tuli Leader-programmist ning ülejäänu automaadi rajanud OÜ A-Piim enda vahenditest. Kohalik Leader-tegevusgrupp MTÜ Partnerid hindas toorpiimaautomaadi ettevõtjate toetamise meetme 2012. aasta parimaks projektiks.

1 liiter toorpiima maksab automaadis 90 senti, koos automaadist saadava pudeliga 1 euro. Värske pastöriseerimata piim tuuakse automaati OÜst Vaeküla Suurtalu.

Aasta lind 2013 on nurmkana ehk põldpüü

Nurmkana ehk põldpüü. Foto: looduspilt.ee

Eesti ornitoloogiaühing valis 2013. aasta linnuks nurmkana, keda tuntakse ka põldpüü nime all.

See väikese kodukana mõõtu lind elab peamiselt kultuurmaastikus ning tegutseb sageli talude, lautade ja muu inimasustuse
läheduses. Vaatamata sellele ei teata nurmkanade eluolu kohta kuigi palju.

Eestis arvatakse seda liiki pesitsevat 4000 – 8000 paari, kuid uuemad loendusandmed näitavad, et nurmkanade arvukus on tugevalt langenud. Kas seda on põhjustanud viimaste aastate karmid talved, muutused põllumajanduses, pisikiskjate arvukuse märkimisväärne tõus või hoopis muud tegurid, seda püütakse muu hulgas välja selgitada nurmkanale pühendatud aastal.

Aasta lindu valis Eesti ornitoloogiaühing 19. korda. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi aasta linnu uurimise ja kaitse tegevustesse. Käesoleva ja varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/aastalind.

Norra – taevaisa meelevalla all olev riik

Eestimaa suve valitseb kehv suusailm – nii teavad teadjamad rääkida ja mis seal salata, päike ilmutas end juunis tõesti üsna harva. Levisid isegi kuuldused, et osa eestlasi põgenes keset suve lõunasse. Mina võtsin ette hoopis vastupidise suuna ja liikusin põhja, otsima mägesid, seiklusi, trolle, viikingeid ja ehk isegi lund.

Ilm on Norras nagu meil Soomaal – esindatud on viis aastaaega ainult, et seda kõike ühe päeva jooksul. Trondheimis lennukist maha astudes tervitas mind sombune ilm vaatamata sellele, et olin püüdnud päikese Eestist kaasa meelitada. Vahetasin valge pitsilise suveseeliku pikkade siniste teksade vastu. Mõned kilomeetrid autoga sõitnud, hakkas vihma kallama, nagu oleks taevaisa otsustanud oma suure sinakashalli ämbri veest tühjendada. Kusagil kaugemal müristas ja lõi välku. See kõïk katkes hetkega. Läbinud järjekordse tunneli ja taas päevavalguse kätte jõudnud, otsustas taevaisa tühjendada ka jää-ämbri – alla sadasid pisikesed rahetükid. Ka see katkes hetkega. Juba laevaga sihtkohta sõïtes paistis soe kollane taevakera ja tekkis tahtmine teksased taas seeliku vastu vahetada ja võtta põhjamaist päikest.  Lõppsadam  tervitas mind udupeene vihmaga.  Mõttes tänasin oma võõrustajat, kes oli soovitanud kaasa võtta nii paksu jope, saapad, kui ka päevitusriided ja  plätud. Pole halba ilma, on õïge riietus. Loe edasi: Norra – taevaisa meelevalla all olev riik

Raplas toimub kirikumuusika festival

7.-20. juulini 2012 astub Raplamaa suuremates ja väiksemates kirikutes üles suur hulk väljapaistvaid Eesti muusikuid, kes esitavad eelkõige suurepärast klassikalist muusikat. Tänavu juba 20ndat korda toimuva Rapla kirikumuusika festivali eestvedajaks on Pille Lille Muusikute Fond.

„Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ning piirkonna väiksemates Juuru, Velise, Käru, Järvakandi ja Vahastu kirikutes astuvad üles väga eriilmelised ja armastatud muusikud ning kollektiivid,“ rääkis festivali kunstiline juht Pille Lill. „Esinejate seas on näiteks Eesti rahva südameid võitnud lauljatar Siiri Sisask, kes astub üles 7ndal juulil. Eesti Filharmoonia Kammerkoor esineb 11ndal juulil hingestatud a capella kavaga. Ning 13ndal juulil on palutud luulepärle esitama armastatud näitleja Guido Kangur, kes astub üles koos tuntud jazz-muusikute Jaak Lutsoja, Taavo Remmeli ja Oleg Pissarenkoga.“

Ansamblitest saab festivalil kulda üht Eesti sakraalseimat vokaalmuusika ansamblit Heinavanker (19.07) ning kammermuusika triot koosseisus Sigrid Kuulmann, Johanna Vahermägi ja Andreas Lend (10.07). Organistidest astub koostöös Juuru Orelifestivaliga üles Soome organist Ville Urponeni (8.07) ning Rapla kihelkonna päevadega koostöös Jaanus Torrimi ja Hille Poroson (22.07).

„Juubelifestivali kulminatsiooniks oleme 15. juulil Rapla kirikus toimuvale galakontserdile palunud esinema Rahvusooper Estonia mezzo-soprani Helen Lokuta ning rahvusvaheliselt tuntud tšellisti Henry-David Varema. Festivali kammerorkestri esituses kõlavad sellised klassikud nagu J. Haydn, F. Händel, H. Purcell, W. A. Mozart ning dirigendipuldis näeme Vanemuise teatri dirigenti Lauri Sirpi,“ sõnas Pille Lill.

Juba kolmandat aastat toimub festivali raames ka Rapla Suvekool, seekord keelpillimängijatele 7.-12.07 ja esmakordselt ka lauljatele 11.-6.07. Suvekooli juhendajateks on tunnustatud interpreedid ja õppejõud nii Eestist kui Soomest – prof. Mari Tampere-Bezrodny, Dr. Margareta Haverinen-Brandt jt. Koolis tehtud töödest on võimalik kõigil huvilistel osa saada 12. ja 16. juulil toimuvatel kontsertidel.

Rapla kirikumuusika festivali patroonideks on kultuuriminister Rein Lang ning EELK peapiiskop Andres Põder.

Kontsertide piletid hinnaga 3-7 eurot on saadaval Piletilevis ja tund aega enne kontserdi algust kohapeal.

Lisainfo: Pille Lill, +372 511 4077, plmf@plmf.ee
PLMF

Rõuge Veepidu & Paadiralli juba sel laupäeval

Tuleval laupäeval, 7. juulil 2012 toimub Võrumaal Rõuges viieteistkümnendat korda Rõuge Noorteklubi poolt korraldatav üritus Rõuge Veepidu ja Paadiralli.

Juubeliürituse programm algab laupäeval kell 10 rannavollega. Osaleda saab kuni 16 võistkonda. Juhend ja registreerimine.
Päeva jooksul toimub maal ja vees ridamisi tegevusi suurtele ja väikestele veepeolistele.
Paadiralli teatevõistlus 6-liikmelistele võistkondadele algab kell 12. Juhend ja registreerimine.
Kell 14 leiab aset isemeisterdatud veesõidukite konkurss. Juhend.
Kell 15 saab Eesti sügavamail järvel stardi avaveeujumise I etapp.
Õhtuseks maiuspalaks on kummipaadiralli Rõuge järvestikus algusega kell 18. Juhend ja registreerimine.
Uudisena sel aastal RAFTi klass paadiralli võistlusel. Registreerimine.

Paadiralli toimub viiel järvel, millest kaks läbitakse paaril korral. Atraktiivsust pealtvaatajatele lisab “paadirallitajate” jooksmine koos varustusega järvede vahelisel alal ja mitmed omanäolised kostüümid. Eelmisel aastal jõudis finišisse 85 paatkonda. Võistlus päädib autasustamisega.

Õhtune pidu algab kell 21. Sel juubeliaastal toimub pidu lausa kahel laval. Pealaval esineb sarnaselt Rõuge Veepeole ja Paadirallile 15. juubeliaastat tähistav MEIE MEES ja üles astub Superstaar 2011 – LIIS LEMSALU. Suurjärve kaldal pakub rannafiilingut RING FM-i RANNALAVA, kus mängivad nii värsket kui ka vanemat muusikat DJ Ahto Kalda, DJ Vahur Kollom ja DJ Marko Kiljak.

Paadiralli eelõhtul 6. juulil süüakse Rõuge Suurjärve kaldal koos kaasamõtlejate, toetajate ja osalejatega Rõuge noorteklubi tegevuse ja paadiralli 15. aastapäeva juubelitorti.

Lisainfo internetist www.paadiralli.ee , www.facebook.com/paadiralli.
Karel Saarna, tel +372 5560 3989, Hektor-Glear Vene tel +372 525 7976, rouge.noorteklubi@gmail.com

Maria Listra ja Jassi Zahharov annavad Võrus kontserdi

Kaunimad laulud Raimond Valgrelt: Maria Listra ja Jassi Zahharov.

Klaveril Margus Kappel.

Tänavu juulikuus ühinevad suvekontsertideks lauljad Jassi Zahharov ja Maria Listra, kes astuvad publiku ette paljudes Eesti kirikutes.

Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži koolitusega Maria Listra ja Eesti ooperi tuntuim meeshääl esibariton Jassi Zahharov lähevad juulis ühiselt kontserttuurile. Lauljaid saadab klaveril meie üks hinnatumaid pianiste Margus Kappel, emotsionaalne ja tehniliselt imetabane.

Kontserdil tulevad esitlusele sellised kaunid meloodiad nagu Muinaslugu muusikas (duetina), Sinilind, Veel viivuks jää, Su silmist näen vaid und, Peagi saabun tagasi su juurde. Kontserdil kõlab veel teisigi kauneid laule nagu: Suveöö, Rooma kitarr, Nii algas see kõik (duetina), Sulle kõik nüüd ütlen (duetina), Päikesenaer, O Sole Mio, Võta mind kaasa, Solveigi laul, Maailm samme täis jt.

Kava:

Loe edasi: Maria Listra ja Jassi Zahharov annavad Võrus kontserdi

Näitused Võru Linnagaleriis

Viimast nädalat Võru Linnagaleriis on maalinäitus: Priit Pajos ja Ari Liimatainen “Ull ja Ullim”. See on teistkordne Äänekoski maalija Ari Liimataise ja Tartu kunstniku Priit Pajose ühine kahemehenäitus. 2011. aasta kesksuvel toimus nende esimene ühisnäitus Kesk-Soomes Äänekoski linnas Keittelejazz muusikafestivali raames. Lisaks väärib mainimist 2007. aastal Helsingi “Dix” galeriis toimunud näitus, kus lisandus Liimataise ja Pajose tandemile veel Peeter Allik. Mitmetes teistes projektides Eestis ja Soomes on aga mehed koos osalenud juba alates 2004. aastast. Kuigi Liimataise ja Pajose maalide sümbolkeel ja tehnika on küllaltki erinev, ühendab mehi siiski paar tunnusjoont. Suurem ühisosa on absurdiline jutustus. Absurdiprillide läbi nähtud maailm annab figuraalset maali armastavale kidakeelsele kunstnikule suure vabaduse mõistujuttu ajada, filosofeerida või ka niisama pullida. Teise paralleelina võiks veel tuua teatud müstilise väreluse , mis mõlemal kunstnikul pildist pilti kordub.Mehed peavad absurdimaigulist kunsti ka pisut riskantseks, kuna oht on libiseda mageda nalja või karikatuuri valdkonda. “Seni kuni pildile tekkiv sümbol tuleb alateadvusest mitte “ülakorruse” aktiivsest tegevusest, peaks kõik siiski korras olema”, ütleb üks kunstnikest.

Maanus Mikkeli keraamikanäitus “Tölllugu”. 1956. aastal Tartus sündinud Maanus Mikkel õppis Tartu Miina Härma koolis,seejärel aastatel 1972-1976 Tartu Kunstikoolis puidu kunstilist kujundamist ja1978-1988 kunstiakadeemias keraamikat. Ta on töötanud koondises Ars, Artesja Studio Ceramikumis. Alates 2001. aastast on Mikkel vabakutseline keraamik. Ajapikku on savi sees askeldamine üsna meeldivaks töllamiseks muutunud,siit ka näituse nimi.Võrus esinesin viimati 2006. aastal seega ehk üsna õige aeg endast uuestimärku anda. Viimase viie aasta jooksul on savi peale üksjagu uusi tegelasitekkinud ja eks vanadki ole ajaga muutunud. Värvid jäävad endiselt maa jataeva karva, leebe tuuleke puhub ning lootkem jätkuvalt, et elu on ilus.

Hiina saatkonna fotonäitus “Dünaamiline Peking”. Alates 9. juulist Võru Linnagaleriis teatraalne fotoseiklus läbi kunstiajaloo – näitus “Armastusega, End(l)ale”. Endla teatri 100. juubeli puhul lavastas näitleja Kaili Viidas koos Endla trupi ja tehnilise meeskonnaga 29 maailma kunstiajalukku kuuluvat maali. Näituse fotograaf on Kalle Veesaar. Maalide lavastamiseks vajalikud erinevad interjöörid loodi Endla teatri lavadel. Teatri laoruumidest otsiti välja aastatega kogunenud ja unustatud kostüüme, dekoratsioone ja rekvisiite, mida taaskasutati ja ümber töödeldi. Spetsiifiliste detailide loomisel aitasid kaasa Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia butafoori eriala üliõpilased. Kõik näituse fotod on trükitud ainueksemplaridena ning käsitsi valmistatud raamides, mis valmisid koostöös Pärnumaa Kutsehariduskeskuse puutöö õpikojaga.

Galerii on suveperioodil avatud tööpäeviti kell 12:00 – 18:00 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal.
Näituste külastamine on tasuta.

Lisainfo: Võru Linnagalerii

Tuletorni kontsert toob Peipsi kaldale esinema Estonian Dream Big Bandi

Sel nädalalõpul, 6.-7. juulil 2012 Rannapungerjal toimuv Tuletorni kontsert pakub head muusikat nii romantikule kui rokilikuma stiili austajale. Üles astuvad Metsatöll ja Siiri Sisask ning ürituse lõpetab Estonian Dream Big Bänd – solistideks Hendrik Sal-Saller, Hedvig Hanson, Tanja Mihhailova ja Uku Suviste.

„Sel korral tuleb Tuletorni kontsert Peipsi äärde mitmekesisema kavaga kui kunagi varem,“ rääkis Tuletorni kontserdi peakorraldaja Guido Kangur. „Möödunud aasta publiku soovile vastu tulles saab kuulda tõsist rock-muusikat ning teisel päeval on oodatud need, kes otsivad midagi hingele. Ja nagu ikka, on kontserdipaigaks romantiline Rannapungerja, vaatega otse suvisele Peipsile.“

Esimesel kontserdipäeval astuvad lavale Siiri Sisask, kes esitab laule oma värskelt albumilt „Hommikupuu“ ning Eesti tuntuim folk-rock bänd Metsatöll plaadiga „ULG“.

Teisel päeval ühendavad professionaalsed kitarristid ansamblist Weekend Guitar Trio oma väed näitlejatega Eesti Draamateatrist, et esitada koos võrratut kitarrimuusikat – kuulda saab nii omaloomingut kui maailmaklassikat.

Võimsa punkti paneb Tuletorni kontserdile Estonian Dream Big Band koos suurepäraste solistide – Hendik Sal-Salleri, Hedvig Hansoni ja Tanja Mihhailova ning Uku Suvistega.

„Olen ise Ida-Virumaal sündinud-kasvanud ja tegelikult on see juba mu ammune unistus, et saaksin kuulda Estonian Dream Big Bandi Peipsi kaldal esinemas,“ rääkis Guido Kangur. „Nad on ka ise öelnud, et Rannapungerjal tuleb nende aasta suurim ülesastumine – kolmetunnisel kontserdil saab kuulda nelja erinäolist solisti esitamas väga erinevas stiilis muusikat jazzist popini.“

Mõlemal päeval esinevad ka kohalikud lauljad, pillimängijad ja tantsijad. Ühtlasi saab Tuletorni kontserdiga alguse „Seitsme linna muusika festival“ koostöös Eesti Kontserdiga, mille raames saab head muusikat kuulda veel mitmetes Ida-Virumaa looduskaunistes paikades.

Piletihindade kohta leiab lisainfot Piletilevi müügikohtadest ja kodulehelt.

Lisainfo: www.kaunismuusika.ee

Kahe päeva pärast algab rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal

Foto: Chelfitsch & Toshiki Okada lavastus "Current Location"

Kaasaegseid etenduskunstivorme esitleva teatrifestivalini Baltoscandal on loetud päevad ja mitmed etendused on juba välja müüdud. Pühapäeval saabusid esimesed külalised välismaalt, et 4.juulil alustada juba kaheteistkümnendat peavoolu eiravat Baltoscandalit.

Nagu ikka, on ka seekordsel festivalil oodata esinejaid üle terve maailma. Kaugeim külaline on Jaapanis resideeruv hinnatuddraamakirjanik ja lavastaja Toshiki Okada ja trupp chelfitsch – Baltoscandalil on võimalik näha nende uusima lavastuse „Current Location“ Euroopa esietendust. Jaapani ühiskonnale oli 2011. aasta 11. märtsi maavärin ja sellele järgnenud tuumasaaste suureks löögiks. See sündmus puudutas tugevalt ka Okadat ning „Current Location“-is kajastubki tema muutunud suhe teatrisse. See on fiktsionaalne lugu muutusest, milles räägitakse kõrvalseisja tooniga ning ulmeloo vahenditega ühes külas elava seitsme naise ärevusest, konfliktidest ja lootustest, kui taamal ähvardab võimalik oht.

Baltoscandal leiab aset 4.-7. juulil Rakveres. Põhjalik ajakava on üleval festivali kodulehel.

Loe edasi: Kahe päeva pärast algab rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal

Johann Jakob Mutsu suguvõsa ja hõimlaste kokkutulek

Johann-Jakob (Jaani p, 10.12.1822-15.05.1895) suguvõsa ja hõimlased on oodatud 4. augustil kokkutulekule Võrumaale Lasva valda Madala külla Männiste tallu.

Päevaplaan

12.00 -12.10   Kogunemine Lasval Pindi kiriku ees

12.10- 13.00   Hauaplaadi paigaldamine Madala küla esimese Mutsu – Johann Jakob Mutsu – hauale  ja lähedaste  haudade külastamine

13.00-13.30   Sõidame Madala külla Männiste Tare 74 tallu (kaardi internetist leiab otsides aadressi: Männiste Tare, Madala küla, Lasva vald)

14.00-14.10   Lipp masti

14.10-15.00   Oasupi söömine

15.00-18.00   Jalutuskäik esiisa Johann Jakobi talu juurde ja küünla süütamine, ringkäik külas.

18.00  Piknikukorvide avamine; tuttavaks saamine, igaüks saab sõna; ajaloo arutamine. Kõik, kes on sugupuusid uurinud, võiksid jagada oma teadmisi teistega. Lõkketule süütamine, grillimine jne.

Kohapeal saab telkida. Osavõtust palutakse teada anda 28. juuliks telefonil 5109 401(Ilme Palu) või e-posti aadressil ilme@okwest.ee.  Või siis 5191 9375 (Aare Rätsepp), e-post aare@haanimaa.ee.  Kaasa võtta piknikukorv ja kui on fotosid vanematest, vanavanematest jne, ka pidudel tehtud pilte. Hauaplaadist ja ühissupist osavõtt 3 eurot.