2000 vati ühiskond

Madis Org,
Arengufondi energia- ja rohemajanduse arenguseire ekspert

Inimeste heaolu kasv on senini olnud tugevas sõltuvuses energiatarbimise kasvust. Nõudluse suur kasv taastumatute (ja ka taastuvate) energiaallikate järele on endaga kaasa toonud suureneva surve keskkonnale. Inimeste ökoloogiline jalajälg, kus olulist rolli mängib ka taastumatute energiaallikate ammutamine, suureneb suure tõenäosusega järgnevatel aastakümnetel tasemeni, kus tarbime inimkonnana üle kahe korra rohkem, kui Maa meile seda jätkusuutlikul viisil võimaldada suudab (vaata ka GlobalFootprint Network).

Vaatamata sellele, et suurim surve keskkonnale tuleb järgnevate aastakümnete jooksul eelkõige rahvarohketest ja veel madala elatustasemega riikidest, on tasakaalustatuma ja jätkusuutlikuma maailma huvides just rikastel riikidel kohustus näidata eeskuju. Kuigi keskkonnaalased rahvusvahelised kokkulepped on visad sündima, on mõned riigid leidnud mooduse, kuidas siseriiklikult motiveerida nii inimesi, ettevõtluskeskkonda, kui ka avalikku sektorit järgima karmimalt looduse poolt etteantud piire. Üheks heaks selliseks kontseptsiooniks võib lugeda ka Šveitsis viimastel aastatel palju populaarsust kogunud „2000 vati ühiskonna“ (2000Watt Gesellschaft) mudelit.

Energeetiline ebavõrdsus
Kui liidame kokku kogu maailmas aasta jooksul tarbitava primaarenergia hulga ning jagame ühes aastas olevate sekundite ja maailma inimeste arvuga, saame vastuseks, et keskmiselt tarbitakse maailmas hetkel üle 2 000 džauli primaarenergiat (veel muundamata energia, mis on loodusest ammutatav) sekundis ühe inimese kohta. Teisiti öeldes, nii taastumatud kui ka taastuvad energiaallikad aitavad meie eest keskmiselt pidevalt 2 000 vati (sest 1 vatt = 1 džaul / 1 sekundiga) ulatuses tööd ära teha. See number koondab endas kogu primaarenergiat, mida inimtegevus kulutab – transport, infrastruktuur, hooned, toit ja muud kaubad ning teenused. Loe edasi: 2000 vati ühiskond

Järvamaal tunnustati Hele ja Sven Aluste perekonda

Järvamaa kogukonna pärl 2012: Hele ja Sven Aluste pere. Foto: Kodukant
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Järvamaal esile tõstetud Hele ja Sven Aluste perekonda Roosna-Alliku vallast Koordi külast.

Hele ja Sven Aluste perekond pälvis tunnustuse tänu hoolivale panustamisele kogukonda ning loodussõbraliku elulaadi edendamisele. Pere, kus kasvab neli last, kolis mitme aasta eest Tallinnast maale ning alustas vana talukoha baasil oma kodu ja koolituskeskuse rajamist.

Pere tegeleb loodusehituse ja hobuste ning ratsutamisteraapiaga, nende loodud MTÜ Equilibre on kaasanud tegevustesse huvilisi nii lähedalt kui kaugelt. Hele ja Sveni pere on oma külakogukonna ja piirkonna heaks väga palju teinud, muuhulgas on nad olnud seotud Vodja kooli ja Esna mõisa tegemistega, samuti Paide kogukonnakeskusega. Pereisa Sven on üks savi- ja põhumajade ehitamise eestvedajaid Eestis, kõik talu hooned on ehitatud talgukorras tema enda eestvedamisel. Pere on löönud kaasa ka Eesti Ökokogukondade Ühenduses.

Loe lähemalt www.kylaelu.ee

Allikas: Külaliikumine Kodukant

Neeruti maastikukaitseala paelub põneva linnustikuga

Kõik huvilised on oodatud tutvuma Neeruti maastikukaitsealal elutsevate linnuliikidega – kõige lihtsam on seda teha trükise „Mägede Linnud” abil, mis räägib Neeruti „mägede” ja maastikukaitseala lindudest. Voldik annab ülevaate Neeruti lindudest ja põhineb allakirjutanu vaatlustel aastatel 1984-2009 ehk veerandsajast aastast.

Voldik koosneb neljast osast: 1. Sissejuhatus-mäed on lindude sõbrad 2. Põhiosa-Mägede lindude nimestik koos kommentaaridega, mis annab ülevaate kõigist 113 linnuliigist, keda maastikukaitsealal kohatud on. 3. Linnustiku muutused – annab ülevaate mägede lindude muutustest võrrelduna aastatel 1961-1963 Tiit Randla poolt tehtud diplomitööga „Neeruti salukuusikute linnustik”. Siis kohati 122 linnuliiki, kellest tänapäevaks on kadunud karvasjalg-kakk, õõnetuvi, turteltuvi, siniraag, soo-roolind, nõmmelõoke ja kolmvarvas-rähn. Lisandunud on mägedesse händkakk ja kassikakk. 4. Viumaailm-annab ülevaate Marek Vahula 1990 aasta kevadeks valminud bioloogiaalaste uurimistööde konkursitöö „Neeruti röövlinnud” põhjal märtsilind hiireviu uuringust mägedes.

Voldik ilmus nii Kadrina valla toel ja ka autori kulu ja kirjadega. Esikaanel ilutseb Sven Zaceki hiireviu pilt. Praegu on Neerutis toimumas taas suured linnustiku muutused, sest kaheksakümnendate aastate suured raiesmikud on kinni kasvamas uue metsapõlvkonnaga ja metsalindude osakaal on taas tõusuteel. Plaanis on teostada uus Neeruti linnuseire.

Kel huvi voldiku või Neeruti uue linnuseire vastu, võib ühendust võtta Neeruti Seltsiga: Kadrina, Pargi 3, 45201, Neeruti Seltsi maja, või e-posti aadressil: neerutiselts@hot.ee või Seltsi juht Tiiu Uusküla tel.: 55525314.

Marek Vahula, marekult.blogspot.com

Ida-Virumaal tunnustati Vilve ja Kalev Niine perekonda

Ida-Virumaa kogukonna pärl 2012: Vilve ja Kalev Niine pere. Foto: Kodukant
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Ida-Virumaal esile tõstetud Vilve ja Kalev Niine perekonda Mäetaguse vallast Atsalama külast Tagavälja talust.

Vilve ja Kalev Niine perekond pälvis tunnustuse tänu loodushoidliku eluviisi edendamisele ning maaelu tutvustamisele, kaasates nii kogukonda kui valla ja kaugema kandi rahvast. Perekond Niine toimetab Atsalama külas Tagavälja talus alates 1986. aastast, peres on üles kasvanud neli last.

Tagavälja talus väärtustatakse peresuhteid, erinevate põlvkondade vahelist sidet, loodushoidlikku ja maalähedast mõtteviisi. Talu töödes ja tegemistes lööb innukalt kaasa pere mitu põlvkonda, kes jätkavad esivanemate traditsioone ning on võtnud oma missiooniks tutvustada ajaloolist pärimust ka teistele. Talus toodetakse keemiavaba toitu, mis jõuab erinevatel laatadel nii virulasteni kui kaugemale ning seda on võimalik osta ka Jõhvist Mahejaama poest. Loe edasi: Ida-Virumaal tunnustati Vilve ja Kalev Niine perekonda

Algasid kogukonnapäevad “Kohtume Kapa- Kohilas!”

Kohilas algasid kogukonnapäevad „Kohtume Kapa-Kohilas!“, mis kestavad 30. juulini. Igal ajal, aga eriti neil päevil ootame Kohilasse uusi ja vanu sõpru lähedalt ja kaugelt.

Iga päeva sisse mahub mõni inspireeriv kohtumine, seiklusmäng võis sportlik ettevõtmine. Kogukonnapäevad algasid suure võrkpallivõistlusega„Suveserv“ ning lõppevad kogukonnamuusikali „Veterahva needus“ vabaõhuetendustega 29. ja 30. juulil. Vahepeale jäävad südaöine kontsert „Sume on öö“, kogupere seiklusmatk „Angerja aare“ ning päev, mil Kohilas avanevad koduaedade kohvikud.

Sündmuste loetelu:

24. juuli

KANUURALLI
Kl 19 Keila jõel – start Tuleka silla juures

25. juuli

KESKNÄDALA KEKSUTAJATE KESKPÄEVANE KOHTUMINE
ehk keksukargamise kohalikud meistrivõistlused, kl 12 Lastepargi parklas

25. juuli

SUME ON ÖÖ
kesknädala kesköine kontsert kl 00.00 Tallimäel (5-kordsete majade ujumiskoht)
vihma korral Tohisoo mõisas
Loe edasi: Algasid kogukonnapäevad “Kohtume Kapa- Kohilas!”

Mikrolaen aitab maanaistel tegeleda ettevõtlusega

Maapiirkondades naisettevõtlust arendav MTÜ ETNA Eestimaal alustas koostöös Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistuga mikrokrediidi projektiga, mille eesmärk on pakkuda ettevõtlusalast koolitust ja mikrolaene maapiirkondades elavatele naistele.

2003. aastal loodud MTÜ ETNA Eestimaal tegutseb maapiirkondades naisettevõtluse toetamisega ning mikrokrediidi projekti juhi Kairi Talvese sõnul on nad pea kümne aasta pikkuse tegevuse jooksul näinud, kuidas maal elavatel naistel jääb üsna tihti oma ettevõtlusega alustades puudu vaid üsna väiksest algkapitalist.

“Tegemist on ju mikroettevõtlusega, kus ei hakka kunagi läbi jooksma suured summad, mistõttu ka pangad pole alati laenuandmisest huvitatud. Teisalt aga pakuvad naiste loodud ettevõtted maapiirkonnas tööd ja sissetulekut ja võimaldavad ka perel maale elama jääda,” selgitas ta.

Sestap panigi MTÜ ETNA Eestimaal seljad kokku Järvamaal tegutseva Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistuga, et pakkuda ettevõtlusalast koolitust ja mikrolaenu maapiirkondades elavatele naistele.

Projekti on kaasatud üle Eesti kümme piirkonda ja seda rahastab Avatud Eesti Fond Kriisiprogrammi raames 268 794 euro ulatuses. Poolteise aasta pikkune projekt koosneb tinglikult kahest osast: kõigepealt moodustatakse kümme laenugruppi, kus naised õpivad kuus kuud kogenud mentori käe all tundma nii iseennast kui grupikaaslasi. Loe edasi: Mikrolaen aitab maanaistel tegeleda ettevõtlusega

Saaremaa Ooperipäevad lõppesid rekordilise publikuarvuga

Saarema Ooperipäevad püstitasid publikurekordi. Foto: concert.ee
Tänavused Saaremaa Ooperipäevad lüppesid rekordilise publikuarvuga. Eile enne viimase kontserdi toimumist kogutud 12 500 külastajat on taaskord tublisti rohkem kui varasematel aastatel. Suurem külastajate arv sai võimalikuks eelkõige tänu avaramaks ehitatud ooperimajale Kuressaare Piiskopilinnuse kõrval, mis mahutas tänavu ligi 2000 külastajat.

Ooperipäevade kunstilise juhi Arne Miku sõnul annab kuue päevaga kogutud publik hinnanguliselt 15 Rahvusooper Estonia täismaja. „See on olnud tõeline, pühendunud ooperipublik, sest muusikalide või operetiga pole me kunagi kedagi siia meelitanud,“ lisas Mikk. Ootamatult kujunes Ooperipäevade nõutuimaks ja publikurohkeimaks sündmuseks tavapärase
Ooperigala asemel hoopis pühapäeval toimunud Ooperipäevade Lastegala.

Lastegala kulminatsiooniks sai Olav Ehala ja Leelo Tungla poolt Ooperipäevade tellimusel kirjutatud „Ood ooperisaarele“, mille solistideks Ain Anger ja Ivo Linna.

Ooperipäevad lõpetas „Opera jazz“, mis miksis tuntud klassikalist ooperimuusikat jazziga, esitajateks kordamööda Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester ja Estonian Dream Big Band, solistideks Sofia Rubina, Antti Sarpila, Rauno Elp ja Moskva Helikon Opera lauljad ning dirigentideks Eri Klas ja Mikk Murdvee.

Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten tunnistab, et hoolimata väljamüüdud saalidest ei ole Saaremaa ooperipäevad veel kasumisse jõudnud. Suuremaks ehitatud ooperimaja ja päeva võrra pikem festival suurendas aga publiku hulka ning aitas ürituse eelarve mõistlikku tasakaalu viia. „Olen õnnelik, et ooperipäevad toimusid ja toimusid ülimalt edukalt. Peale Eesti Kontserdi ei suudaks sellist festivali keegi korraldada ning juba praegu on see kasvanud nii kultuurilises kui ka regionaalses mõttes sedavõrd olululiseks sündmuseks, mille jätkusuutlikuses pole mõtet kahelda,“ kinnitab Leiten. Loe edasi: Saaremaa Ooperipäevad lõppesid rekordilise publikuarvuga

Lääne-Virumaal tunnustati perekond Režnitšenkot

Lääne-Virumaa kogukonna pärli tiitli võttis vastu Zinaida Režnitšenko. Foto: Kodukant
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Lääne-Virumaal esile tõstetud Zinaida ja Vladislav Režnitšenko perekonda Tapa vallast.

Zinaida ja Vladislav Režnitšenko perekond pälvis tunnustuse tänu aktiivsele kultuurilisele tegevusele ning eesti ja mitte-eestlaste kogukondade suhtluse hoogustamisele kohalikul tasandil. Perekond Režnitšenko on märgatavalt elavdanud nii Tapa valla kui laiemalt kogu Eesti elanikkonna kultuurielu.

Ema, isa ja perepoeg on organiseerinud MTÜ “Koit” tegevust, samuti laulukoori “Žuravuška” ja maakondliku Ukraina pühapäevakooli tööd. Nad on korraldanud tasuta eesti keele kursuseid muulastele, teiste rahvuste traditsioone ja kombeid tutvustavaid käsitöönäituseid, vastlapäeva “Maslenitša” slaavi kommete järgi, organiseerivad ühiseid üritusi ja väljasõite valla lastele, kontserte, salongiõhtuid jpm. Selle aasta märtsis avas nende eestvedamisel uksed Ukraina kultuurikeskus. Erinevate projektide elluviimisel on nad heaks koostööpartneriks ka omavalitsusele. Loe edasi: Lääne-Virumaal tunnustati perekond Režnitšenkot

Haanjamaa ootab taas külalisi suitsusauna nädalale

Küdev suitsusaun

2.-5. augustini ootab Haanjamaa külalisi suitsusauna nädalale. Saunasõbrad saavad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head „stepslivaba“ muusikat.

Haanjamaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus ikka veel on traditsiooniline suitsusaun oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanimaa suidsu- ehk savusanna omanikud on uhked oma saunadele ja soovivad  jagada oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone. Mullu valis SA Lõuna-Eesti turism Haanjamaa suitsusaunanädala piirkonna üheks eredamaks turismisündmuseks.

Sel suvel otavad Haanjamaa saunaomanikud  2.-5. augustini toimuval II Haanjamaa suitsusaunanädalal külla  pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti. Oma uksed avavad Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Tamme ja Puspuri talu saunad.

Saunapäevad on 2. ja 4. august. Kell 10 hommikul saavad eelregistreerunud külalised saunaperedega kokku Haanja rahvamajas, kus toimub tutvustus suitsusaunast kui omakultuuri hoidjast. Edasi liigutakse saunade juurde toimetama, seda kütma ja teisi töid-toimetusi tegema. Igal sannal uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk.

2. augustil toimub lisaks õpituba pärimusmeditsiinist saunas, 3. augustil saab osaleda suitsuliha suitsetamise meistriklassis Mooska tallu ehitatavas suitsusaunas ning sõita ringi mööda erinevaid Haanjamaa saunu, et tutvuda nende eripäraga.

Samal õhtul toimub stepslivaba „seinamuusikaõhtu Haanja rahvamajas, kus astuvad üles Lõuna-Eesti pärimusmuusikud Lauri Õunapuu, Tarmo Noormaa, Kati Soon, Ann Maria Piho ja mitmed teised, et toetada Haanja rahvamajja loodava Eloviiekeskuse ruumide renoveerimist.

5. augustil on kõik külalised palutud Munamäele suvetarre, kus mängib rahvalik muusika ja töötavad õpi- ning toidutoas lastele ja suurtele.

Saunadesse ja töötubadesse saab kirja panna „kes ees see mees“ põhimõttel kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil 50 32 341, Eda Veeroja.  Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) kindla saunahuvi kinnituseks.

Suitsusaunanädala korraldab koos saunaperedega MTÜ Haanja Kultuurikoda. Toetavad Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital ja Võrumaa Partnerluskogu.

Nädala kava saab vaadata kodulehtedel www.savusann.ee ja www.haanja.eu

Kuni su küla veel elab…

Üks tublidest küladest, kes avas nädalavahetusel väravad.

Sel nädalavahetusel, kui paljud külad avasid väravad, et tutvustada oma tegemisi, on ehk paslik mõlgutada mõtteid külaelu üle. 

Lugenud Eesti Päevalehest Rein Siku artiklit Kiili vallast, kus elanike arvu kasv alates sajandivahetusest on olnud pea 130%, tundub, et kõik on nagu korras. Inimesed on rõõmsad, jõukad (omavad enamasti kahte autot, üks nendest maastur), küla mänguväljakud on uhked ning koolid peavad lasterohkuse tõttu avama õhtusi vahetusi. Kiili vallas asuva Kangru küla elanik Ljudmilla ei häbene nimetada oma küla rikaste ja ilusate magalaks, kus puuduvad vaesed. Et kõikide külade elu aga nii roosiline pole, annab märku väike tekst Rein Siku artikili juures, mis märgib, et sarja järgmine lugu viib küladesse, kus elab alla kümne inimese. Millest sõltub küla ellujäämine või väljasuremine?

Esimesena tuleb kindlasti ära märkida töö. Et vähegi inimväärselt elada, tuleb teenida leib lauale ja väiksemates kohtades on seda teha raskem kui suuremates kohades. Seetõttu õitsevad ka Tallinna külje alused külad rohkem kui Võru naabriteks olevad külad. Külade peamisteks tööandjandeks on enamasti vallavalitsused, kes muuhulgas võtavad tööle ka õpetajaid, lasteaiakasvatajaid, raamatukogutöötajaid, kultuuritöötajaid. Kuuldes aga nii siit kui sealt väikeste maakoolide sulgemisest, hakkavad kaduma needki vähesed töökohad, mis seni külades alles olid. Kus on lahendus? Nautides Norra fjorde ja imepisikesi toredaid saarekesi küsisin kohalikult, kuidas saavad inimesed endale lubada peaaegu inimtühjal saarel elamist  Nad töötavad kodus, oli lihtne vastus. Tõepoolest, arvestades tänapäeva tehnoloogilisi võimalusi, netipulkade pakkujate rohkust, on teatud tööd (aga tõesti ainult teatud tööd) võimalik teha kodus, loodusliku keskkonna rüppes. Vaja on vaid head tahet ja pisut organiseerimisvõimet.  Loe edasi: Kuni su küla veel elab…

Tartu fotograaf näitab näoraamatus Eesti elu pildis

Tartust pärit fotograaf Toomas Volmer alustas Eesti lähiajaloo olulisemaid sündmusi kajastavate piltide avaldamist Facebooki lehel “Eesti elu pildis”. Esimesel postitusel naeratavad Rahvarinde I kongressi lõpuhetkedel kõrvuti Edgar Savisaar ja Marju Lauristin. 

“Eesti lähiajalugu on olnud äärmiselt põnev ja kiire muutuste aeg. Taasiseseisvumise ajal ja ka hiljem on mul pressifotograafina olnud võimalus jäädvustada väga paljusid Eesti elu olulisi sündmusi ja inimesi,” rääkis piltide autor Toomas Volmer. “Neid väärikaid hetki tasub meenutada.”

Enam kui 25-aastase fotograafitöö tulemusena on Toomas Volmeri fotoarhiivi kogunenud märkimisväärne hulk väärtuslikku pildimaterjali, mida nüüd on plaanis pilt-haaval avaldada Facebookis.

“Iga nädal avaldan uue pildi, mis on Eesti lähiajaloos mingil põhjusel märgilise tähtsusega. Esimeseks postituseks saigi kohe pilt, mis kujutab Marju Lauristini ja Edgar Savisaart kõrvuti – tõenäoliselt on see üks väheseid, kui mitte ainuke taoline pilt,” rääkis Volmer.

“Eesti elu pildis” on ühe fotoajakirjaniku nägemus elust Eestis. Avaldatavad pildid kujutavad Eesti lähiajaloost olulisi inimesi – nii portreedel kui sündmuste keerises – , sündmusi ja paiku.

Toomas Volmer (s. 1962 Tartus) on Eesti fotograaf ja fotoajakirjanik. Ta on pildistanud näiteks Eesti Teadeteagentuuri (ETA), ajakirja Luup, Eesti Päevalehe, Ilta-Sanomate ja Helsingin Sanomate, aga ka paljude riigiasutuste ja eraettevõtete jaoks. Mitmel aastal on Toomas Volmer olnud Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõttude ametlik fotograaf.

Allikas: tartu.ee 

Haapsalu Pitsipäev kutsub promenaadile

Haapsalu sall. Foto: eheeesti.ee

Pühapäeval, 5. augustil toimub Haapsalu I Pitsipäev, mis on traditsioonilise Haapsalu salli päeva uus vorm. Kuursaali ja kõlakoja juures toimuv pitsipäev saab piduliku ja tantsulise alguse kell 11.00.

Esimese pitsipäeva kandvad pitsid on Haapsalu salli pits, Hiiu pits, Muhu pits, Setu pits, niplispits, sõlmpits ja puitehispits. Kõigi nende jaoks on loodud oma töötoad, kus näpunäiteid ja õpetussõnu jagavad oma ala meistrid. Samuti toimub huvilistele ka puitehispitsi töötuba, kus ettekande teeb Tõnis Padu.  Õpitoad on kõigile osalejatele tasuta.

Peale õpitubade toimub promenaadil ka traditsiooniline Haapsalu salli kudumisvõistlus. Selleks on välja mõeldud uus muster ning aja peale kootakse üht kindlat detaili, mitte kogu salli.

Päeva kõrghetk on Haapsalu käsitööseltsi korraldatav suur ühiskudumine, kuhu oodatakse kõiki soovijaid osalema. Haapsalu käsitööseltsi esinaise Mirje Simsi sõnul pole oluline, kui hästi osalejad kududa oskavad, mis elualalt nad on või kui vanad nad on. Oluline on kõigi osalejate näppude vahel olev pitsimuster. „Kuna Haapsalu pits on kuulus üle maailma, siis soovime selle kudumise taas Promenaadile tuua,“ sõnas Sims.

Evelin Samueli juhitava pitsipäevaga tähistab Haapsalu Käsitööselts ka oma 20. sünnipäeva. Üritus on kõigile tasuta, kavaga saab lähemalt tutvuda siin.

Viljandis peeti soolaleivapidu

Eile peeti Viljandis kahe peremaja soolaleivapidu. AS Hoolekandeteenused rajas kodud kahekümnele psüühilise erivajadusega inimesele.

Viljandi Näituse Kodu teenusekohad on mõeldud ööpäevaringset erihooldusteenust vajavatele inimestele. „Viljandi Näituse Kodu peremajade valmimine on osa pikemast protsessist,” ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur. „Riik soovib sellel ja järgmisel aastal reorganiseerida veel mitmeid erihooldekodusid, et pakkuda erivajadusega inimestele võimalikult häid elamistingimusi. Peremajadest saab erivajadusega inimeste elukoht, kus vajalik toetus, juhendamine ja ka meditsiiniline abi on tagatud ööpäevaringselt,” lisas ta.

Viljandi Näituse Kodusse kolisid 20 eri vanuses täiskasvanud vaimupuudega inimest juulikuu algul, eile peeti heade sõprade ja toetajatega soolaleiva pidu ning tutvustati kõigile oma vastvalminud kodu. Viljandi peremajadesse elama asunud inimesed on põhiliselt Viljandimaalt pärit erihoolekande teenust vajavad inimesed, kes on siiani pidanud mujal maakondades teenusel olema. Viljandi majade valmides tekkis neil võimalus kodumaakonnas teenust saada.

Viljandi peremajad läksid maksma 892 000 eurot. Ehituse peatöövõtjaks oli Eston Ehitus AS koos Nordecon AS-iga. Viljandi Näituse Kodu peremajade ehitamine on osa psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud erihooldekodude reorganiseerimisprojektist, mida viib läbi AS Hoolekandeteenused. Kokku rajatakse projekti raames 55 spetsiaalselt erivajadusega inimestele projekteeritud kaasaegset peremaja.

Uued kodud valmivad tänavu ning 2013. aasta esimeses pooles.Viljandi on teine asukoht, kus uued majad valmis on saanud. Esimesed kaks peremaja valmisid tänavu kevadel Viljandimaal Karulas. Veel sel aastal saavad samalaadsed majad valmis ka Kehras, Tapal, Uuemõisas ja Vändras. 2013. aasta esimeses pooles valmivad aga peremajad Sinimäel, Kodijärvel, Tõrvas, Türil ja Vääna-Vitis.

Kogu projekti kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot. Projekti rahastab 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fond ja ülejäänud osas Eesti riik.

 

Valgas saab näha Ameerika ajalugu läbi kunsti

foto: kultuuri.net

Valga Maavalitsuses saab vaadata näitust “Ameerikat kujutades – Ameerika ajalugu läbi kunsti”, mis on piltide kollektsioon eri ajastutel valminud taiestest, mis jutustavad Ameerika lugu.

Antud näitus on võimas esitus paljudest Ameerika ajaloo ja kultuuriaspektidest. Pildid sobivad nii lastele kui täiskasvanutele ning valitud kunstiteoste poolt jutustatav lugu lubab neid hinnata koolitatud kui ka koolitamata silmaga. „Ameerikat kujutades“ annab kõigile võimaluse hinnata ning mõista Ameerika kultuurilise maastiku võimsat ulatust ja sügavust.

Näitus jõudis Valga Maavalitsusse koostöös Ameerika Ühendriikide Suursaatkonnaga Eestis. Näituse esmaesitlus toimus Tallinnas Solarise keskuses eelmise aasta septembris, mil näituse avamisega tähistati Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna 20. tegevusaastat Eestis alates Eesti iseseisvuse taastamisest. Lisaks Tallinnale on näitus üleval olnud veel Pärnus, Kuressaares, Tartus ja Viljandis.

Näitus asub maavalitsuse teise korruse fuajees ja kunstiteoseid saab vaadata E 8-17; T-N 8-16.30; R 8-16 

Järvamaal saab täna kino

Juba täna oodatakse Järvamaa külasid ja kõiki huvilisi Järva-Jaani vallas Kuksema küla pargis toimuvale Järvamaa külade päevale. Eesti filmi aasta auks kannab ka külade päev sel aastal teemapealkirja „Elu külas on kui filmis“.

Kell 15.00 algav üllatusterohke „kinoseanss“ pakub mitmeid erinevaid „filme“. Näiteks õppefilmi raames tutvustab Artur Talvik filmitegemise telgitaguseid. Komöödiafilmide blokis esitavad külad tuttavaid lõike Eesti filmiklassikast. Toimub lasteseanss, kus lapsed

saavad ise filme ja multikaid kokku panna. Oma koha leiavad ka spordifilmid põnevate temaatiliste võistlustega. Päeva lõpetab koguperefilm, mida aitavad teostada tantsuansambel ning kohalikud kultuurikollektiivid, toimub oksjon, loositakse auhindu jne.

12. Järvamaa külade päeva korraldavad koostööna MTÜ Kuksema Ühendus, MTÜ Kodukant Järvamaa ja Järva-Jaani Vallavalitsus.

Energeetiline AAMOS viiuldab täna Hiiu Folgil

AAMOS Duo. Foto: Hiiu Folk

Täna õhtul võib Kassari kiigeplatsil kuulda Shetlandi energeetilist ja traditsioonilist viiulimuusikat Kevin Hendersoni esituses. Teda toetab Norra kitarrist Vidar Skrede.

Portaalile Hiiumaa.ee antud intervjuus märkis Kevin Henderson, et kohtas Vidarit aastaid tagasi Shetlandi Folgi Festivalil. Koos jämmides ning edaspidi veel mitmetel festivalidel kohtudes tekkis väga hea klapp. AAMOS sündis kui Hendersoni ja üht teist Shetlandi viiuldajat kutsuti Norrasse festivalile esinema ning viiuldajad mõtlesid, et oleks tore kui Vidar saaks nendega kitarril ühineda.

Henderson ise tahtis saada muusikuks juba väga noores eas, kuid see tundus talle esialgu kauge unistusena. “Nägin vahel tuntud Shetlandi viiuldajat Aly Bain’i mängimas televisioonis ning unistasin ühel päeval olla sama hea mängija. Traditsioonilist viiulimuusikat tutvustas mulle minu vanaisa, kes oli suur viiulimuusika fänn ning seda tihti kuulas ja ka ise veidike mängis. Nii sain ka mina pisiku ja hakkasin võtma viiuli tunde ning hiljem sain õppida Viiulit juba koolis Shetlandi parima viiuldaja Willie Hunter’i käe all. Ta oli suurepärane õpetaja, kes muutis tunnid väga lõbusaks ning motiveeris viiulit mängima,” meenutas Henderson.  Loe edasi: Energeetiline AAMOS viiuldab täna Hiiu Folgil

Vinni Tammed tähistab 10. tegutsemisaastat


Sel aastal täitub Vinni spordiklubil Tammed kümnes tegevusaasta. Selle aja jooksul on koostöös Vinni vallaga ning kasutades Euroopa Liidu ja siseriiklike fondide rahastamisvõimalusi, investeeritud spordiobjektidesse sadu tuhandeid eurosid.

Vinnis, valla poolt rajatud tartaankattega täismõõtmelise staadioni alale on ehitatud staadioni teenindushoone ja liivakattega spordiplats rannavõrkpalli ja rannajalgpalli mängimiseks, paigaldatud 200 kohaline tribüün ja 11 turnikut virgestusväljakule. Parklasse joonitud liikluslinnakus saab teha vigursõitu või jalgratturite algõpet või hoopis rulaga trikitada.

MTÜ Vinni Spordiklubi Tammed pole seadnud eesmärgiks tippsportlaste ettevalmistamist, vaid liikumis- või huviharrastuslikku tegutsemist endale meeldival viisil ja ajal.

Gustav Saar

Rahvusvaheline suuremõõtmelise keraamika sümpoosion Kohilas lõpeb täna parginäitusega

Täna, 21. juulil jõuab meeleoluka finaalini 1. juulil Kohilas Tohisoo mõisas alanud 12. rahvusvaheline keraamikasümpoosion. Koos
traditsioonilise parginäituse avamisega kell 15 algab sümpoosioni lõputseremoonia. Stiilsel ja kordumatul näitusel esitlevad kõik 12 sümpoosionist osa võtnud kunstnikku oma teoseid, mis kolme nädala jooksul Tohisoo puupõletusahjus on valminud. Sümpoosioni lõpunäitus on tasuta ning avatud kõigile huvilistele.

Nagu tavaks, osaleb sümpoosionil kunstnikke üle maailma: tänavu on esindatud USA, Venemaa, Tasmaania, Lõuna-Korea, Soome, Tšehhi ja kolme kunstnikuga ka Eesti.

Korraldajate, kunstnike Aigi Orava ja Külli Kõivu sõnul on iga sümpoosion kordumatu just tänu kunstnikele, kes reeglina tulevad kokku lähedalt ja kaugelt ning saavad kolm nädalat segamatult oma loominguga tegeleda, katsetada ning ideid värskendada.

Seekord on eksootilisemad külalised prof Eun-kyung Choi Lõuna Koreast Ewha naiste ülikoolist ja Michael Stephan kaugelt Tasmaania saarelt Austraalia külje alt. Eesti kunstnikest osalvad sümpoosionil tunnustatud keraamik Õnne Õunap, kelle töö valiti möödunud aastal kuulsale Mino konkursile Jaapanis, tunnustatud skulptor Ekke Väli ja noorema põlve skulptor Eneken Maripuu.

Koostöös Eesti keraamikute liidu, Kohila valla ja MTÜga Tohisoo Mõis korraldatud sümpoosioni jooksul said kõik kunstnikud kogeda Tohisoo mõisapargis asuva Baltimaade suurima puupõletusahju kuumuse väge (tipphetkel on on ahjus +1300 kraadi). Selline ahi kutsub kunstnikke eksperimenteerima ja oma seni teostamata suuri keraamilisi vorme põletama.

12 aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi 150 kunstnikku üle kogu maailma. On äärmiselt tähenduslik, et sümpoosioni lõpupäeval avatakse näitus, sest nii luuakse emotsionaalne sild järgmise sümpoosioni ettevalmistamiseks. Parginäitusele järgneb väike kontsert.

Eeva Kumberg

Täna tasub minna külla!


Eesti külaliikumise Kodukant ja kohaliku elu edendajate eestvõttel on kõikidele huvilistele täna avatud järgmiste külade väravad:

Kassari saare külad  (Käina, Hiiumaa), Kuksema (Järva-Jaani, Järvamaa), Käesla (Kärla, Saaremaa), Lindi külade piirkond (Audru, Pärnumaa), Lääniste (Võnnu, Tartumaa), Metsanurme (Saku, Harjumaa), Miila (Rägavere, Lääne-Virumaa), Ohekatku piirkonna külad (Kehtna, Raplamaa), Oonurme (Tudulinna, Ida-Virumaa), Piirsalu (Risti, Läänemaa), Pilistvere (Kõo, Viljandimaa), Rahinge (Tähtvere, Tartumaa), Sadala piirkonna külad (Torma, Jõgevamaa), Soometsa (Häädemeeste, Pärnumaa), Tsolgo (Lasva, Võrumaa), Tuhalaane (Karksi, Viljandimaa), Venevere piirkonna külad (Laekvere, Lääne-Virumaa), Viitina (Rõuge, Võrumaa), Voki piirkonna külad (Vastseliina, Võrumaa), Voose (Anija, Harjumaa).

Täpsema info avatud külaväravate kohta leiab siit.

Tanja Mihhailova ja Mihkel Mattisen esinevad Mustvees heategevuskontserdil

Homsel heategevuskontserdil Mustvees kõlavad Tanja Mihhailova (fotol) ja Mihkel Mattiseni esituses nii eesti- kui ka venekeelsed laulud. Ühe laulu pühendavad muusikud ka Mustvee linnale. Kontserdil kogutud annetustest toetatakse Mustvee ja Kasepää lasteaedu.

Tanja Mihhailova sõnul tulevad kontserdil esitamisele juba ammustest aegadest populaarsed lood eesti ja vene keeles. “Laulame laule “vanadest” filmidest ja samuti kõlab Mihkel Mattiseni looming. Kindlasti on võimalik kaasa laulda, kusjuures meile väga meeldib, kui publik seda teeb ja meie esinemisele nii omapoolse panuse annab, ” ütles lauljatar. “Meil on ka üks tore mereteemaline lugu, mille pühendame Mustveele.”

“Kontserti annan Mustvees esmakordselt, kuid ilusaid elamusi olen siit saanud varemgi,” lisas Venemaal sündinud ja Kohtla-Järvel kasvanud Mihhailova. “Sõitsin sealt sageli läbi  kodu-ja kooliteel, kui Viljandi kultuuriakadeemias tantsueriala õppisin. Soovisin siis superhead kala osta, kuid buss ju ei oodanud. Nüüd, kui endal auto on, saan seda teha. Alates lapsepõlvest on mul meeldinud Peipsi järves ujuda ja selle rannikul päevitada.”

Kultuurisündmuse idee algataja ja peakorraldaja, Riigikogu liige Aivar Kokk ütles, et  heategevuskontsert Mustvees oli plaanis juba pikemat aega. “Kohalike elanikega nõu pidades leidsime, et selle läbiviimiseks sobib väga hästi Mustvee linnapäev, kui linn iseäranis rahvarohke ja kuulajaid-kaasaelajaid tuleb lähemalt ja kaugemalt. Arvestades kahe kogukonna kultuurihuvidega otsustasime kutsuda laulma ja musitseerima Tanja Mihhailova ja Mihkel Mattiseni. Koostööpartneriteks ja toetajateks tulid lahkesti Mustvee linnavolikogu ja linnavalitsus ning Kasepää vallavolikogu ja vallavalitsus,” ütles Kokk.

Kontsert on tasuta. Võimalus on aga annetada  Mustvee ja Kasepää lasteaedade heaks.

“Mustvee lasteias kasutatakse  annetusrahasid kasutada mängumaja või mänguväljaku ehitamiseks,” ütles linnapea Pavel Kostromin, kelle arvates on Tanja Mihhailova ja Mihkel Mattiseni linnapäevadele esinema kutsumine igati hea valik. Kasepää lasteaia juhataja Maris Rohtla sõnul sisustatakse annetuste eest mitmed  mängunurgad ja muretsetakse mänguraudtee- ja maantee.

Heategevuskontsert Mustvee kultuurikeskuse laululava esisel platsil algab keskpäevatunnil.
Jaan Lukas  

Tõukoerad, sabatants ja Untsakad
Sadalas avatud külaväravatel

Sadala külade seltsi rahvamaja.

Eesti külaliikumise Kodukant ja kohaliku elu edendajate koostöös kujunevad tänavuse suve üheks märkimisväärsemaks sündmuseks maaelus avatud külaväravad, mille raames mõtteerksuse ja huvitavate ideede elluviimisega silma paistvamad paigad end lähemalt ja kaugemalt saabujatele mitmekülgselt tutvustavad. 21 . juulil avatakse külavärvad Sadalas, kus tegevust jätkub hommikutunidest hilisõhtuni.

Sadala külade seltsi juhatuse esimees Pillet Tutt märkis, et põhjusel, et juba ammustest aegadest on paikkonna inimeste kooskäimiskohaks rahvamaja, toimuvad ka  avatud külaväravate sündmused selle hoone õues ja ka majas sees.

Muusikalised etteasted on Sadala naisrühmalt Tanstulust, naisansamblilt, Torma valla segakoorilt Sõbrahing ja teistelt esinejatelt. Ka päevajuhid sõnakunstnikud vennad Karl ja Tanel Sakrits leiavad aega laulmiseks ja pillimänguks. Õpitubades harjutakse käsitööoskusi, näiteks kudumist kangastelgedel, meistrid õpetavad ka kangastelgedele vajalike vahendite panemist. Telgedel kudumist  on tehtud varemgi, kuid nüüd on rahvamajas avatud käsitöötuba. Loe edasi: Tõukoerad, sabatants ja Untsakad
Sadalas avatud külaväravatel