Lastekirjanduse keskus ja kirjastus Tänapäev
otsivad uusi noortekirjanikke

Eesti Lastekirjanduse Keskus ja kirjastus Tänapäev kuulutavad välja algupärase noorteromaani võistluse.

Noorteromaani sihtgrupp on 14–18-aastased noored.

Romaani pikkus on kuni 10 autoripoognat (400 000 tähemärki), minimaalselt viis autoripoognat (200 000 tähemärki).

Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud märgusõnaga ning lisatud kinnine ümbrik, milles on autori nimi ja kontaktandmed. Märgusõna tuleb märkida ka ümbrikule.

Võistlustöid oodatakse 1. märtsiks 2011.
Võitjad kuulutatakse välja 2011. aasta kevadsuvel.

Käsikirjad palutakse saata või tuua Tänapäeva kirjastusse aadressil Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn.

Lisainfo: Eesti Lastekirjanduse Keskus, kontaktisik: Anne Rande, tel: 6177 231 ja kirjastus Tänapäev, kontaktisik: Tauno Vahter, tel: 6691 894.

Tartu ülikool ootab kandidaate rahvusmõtte auhinnale

Kuni 1. novembrini 2010 saab taas esitada kandidaate TÜ rahvusmõtte auhinnale. Rahvusmõtte auhinnaga tunnustab ülikool isikuid, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust.

TÜ annab rahvusmõtte auhinda välja juba seitsmendat korda ning sellele saavad kandidaate esitada TÜ nõukogu liikmed, teaduskondade ja asutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide nimed koos põhjendusega tuleb saata TÜ rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu või e-postiga rektor@ut.ee.

Auhinna saaja valib välja 11liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad TÜ rektor, eelnenud aastal auhinna saanu, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli. Eelmistel aastatel esitatud isikuid ei arvata automaatselt auhinna saaja kandidaatide hulka, küll aga on sama isikut lubatud esitada korduvalt.

Rahvusmõtte auhinna saajale antakse Ilmamaa kirjastuse “Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaasist taies pidulikult üle rahvusülikooli 91. aastapäeval 1. detsembril ülikooli aulas.
Eelnevatel aastatel on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep ning etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires.

Täna tähistatakse rahvusvahelist muusikapäeva

Igal aastal 1. oktoobril tähistatakse ülemaailmselt rahvusvahelist muusikapäeva. Traditsioon algatati 1975. aastal rahvusvahelise muusikanõukogu tollase presidendi, legendaarse viiuldaja Yehudi Menuhini eestvõtmisel. Eestis toimuvad sel puhul mitmed kontsertid ja Eesti televisoon kannab üle muusikapreemiate kätteandmise tseremoonia.

Teist aastat annavad Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital sel päeval üle muusikapreemiad. Eesti Muusikanõukogu, mis katusena ühendab meil tegutsevaid muusikainstitutsioone, pärjab kaheksandat aastat järjest muusikapreemiatega eesti muusikuid. Sel aastal antakse välja ka kolm preemiat meie silmapaistvatele muusikutele kogu senise muusikalise tegevuse eest. Eesti Kultuurkapitali helikunsti Sihtkapital annab üle üheksa preemiat lõppenud hooajal enim silmapaistnud muusikategelastele. Esinevad praegused ja tulevased tähed, muusikakeskkooli sümfooniaorkestrit juhatab Eri Klas. Õhtut juhivad Blacky ja Aarne Saluveer. Otseülekanne ETVs algab kell 19.

Rahvusooper Estonia korraldamisel toimub ooperigala “Generatsioon XXXL”. Täna Pärnu kontserdimajas ja 2. oktoobril Estonia kontserdisaalis kell 19.
Ettekandele tulevad katkendid Mozarti, Bizet’, Puccini, Verdi, Händeli, Mascagni jt ooperitest. Õhtut juhib Chalice, kes kuulajate rõõmuks ka ise Verdi “La traviatast” pärit Alfredo aariaga üles astub. Dirigent Carlos Spierer (Saksamaa).

Eesti Kontsert tähistab rahvusvahelist muusikapäeva Wolfgang Amadeus Mozarti laulumänguga “Bastien ja Bastienne. Täna, 1. oktoobril kell 16 Estonia kontserdisaalis ja 2. oktoobril kell 17 Jõhvi kontserdimajas.

www.teater.ee

Sänna kultuurimõisas õpetatakse kangastelgedel kudumist

Järgmisel nädalavahetusel, 9. ja 10. oktoobril toimuvad Sänna Kultuurimõisas kangastelgede õpitoad. Laupäeval, 9. oktoobril on kangastelgede ülespanek ja 10. oktoobril vaibakudumine. Mõlemal päeval algavad õpitoad kell 11 Sänna Kultuurimõisa II korrusel. Õpitubasid juhendab Lya Veski.

Pühapäeval saab peale vaibakudumise ka siidimaali tegemist õppida. Siidimaali õpituba juhendab Lea Visnap. Õpitubasid toetab Eesti Kultuurkapital ja EAS.

Kõik õpitoad on tasuta. Kuna kohtade arv on piiratud, siis palutakse eelnevalt registreerida: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929.

Valga mihkliturg ja pidu eeloleval laupäeval

Valga Linnavalitsus, Valga Muuseum, Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus, MTÜd segakoor Rõõm ja Valga Käsitöökelder kutsuvad kõiki huvilisi, kauplejaid, aiasaaduste ja loomade kasvatajaid, leivaküpsetajaid, hoidiste, koduveinide valmistajaid 2. oktoobril kell 9.00-15.00 MIHKLITURULE JA PEOLE Valga kesklinna.

02. oktoobril 2010 Valga kesklinnas toimuva MIHKLITURU JA PEO AJAKAVA
Registreerimine kauplemiseks MIHKLITURUL (müügiplats tasuta), koduleiva küpsetamise konkursile ja konkurss-näitusele “Sügis aias, metsas ja purgis” telefonil 5591 5446, e-post: mainorman@hot.ee.
Koduveinide konkursil osalemiseks registreerida telefonil 564 679 46.

Ilmus “Lavakooliraamat 2”

EMTA Lavakunstikooli ja Eesti Teatriliidu koostöös ilmus “Lavakooliraamat 2”, mis koosneb intervjuudest lavakooli õppejõududega. 2. köites vastavad  küsimustele Laine Mägi, Peeter Tammearu, Anne Türnpu, Elmo Nüganen, Hendrik Toompere, Kärt Tomingas, Jaanus Rohumaa, Katri Aaslav-Tepandi, Indrek Sammul, Peeter Raudsepp, Tiit Ojasoo ja Mart Koldits.

2. köite koostaja Kalju Orro, toimetajad Reet Neimar ja Piret Kruuspere. Kujundaja Kersti Tormis, tehniline toimetaja Anne Saagpakk, nimeregistri koostaja Heidi Aadma. Trükk – Tallinna Raamatutrükikoda.

Ühtlasi ilmub kordustrükina “Lavakooliraamat 1” (esmatrükk 2007, toimetaja Reet Neimar). Raamatute väljaandmist toetas Kultuurkapitali Näitekunsti sihtkapital.

“Lavakooliraamatu” kaks köidet keskenduvad teatrikooli töisele poolele, koondades 28 (16+12) intervjuud/vestlust teatripraktikutega, kes on ise lavakoolis õppinud ja hiljem seal õpetama asunud (kahe erandiga – GITISe haridusega Ingo Normet ja Kaarin Raid). Vestluste aluseks on ühine küsimustik, mille põhiskeemi koostasid Ingo Normet ja Kalju Orro. “Lavakooliraamatu” põhimõtteline eelkäija on intervjuude-põhine “Lavastajaraamat” (Tallinn 2001).

“Lavakooliraamatut” võib nimetada ka õpetaja-raamatuks, kuna puudutatakse teatrikoolituseküsimusi nii kooli kontekstis kui ka laiemalt. Samas on tegemist läbilõikelise jäädvustusega eesti teatri- ja kultuurielust, omamoodi ajakajastusega. Raamat on varustatud ka rohkete kultuurilooliselt kõnekate fotodega.

“Lavakooliraamatu” 1. köites saavad sõna Aarne Üksküla, Meeli Sööt, Rudolf Allabert, Kalju Komissarov, Jaan Tooming, Andres Ots, Tõnu Tepandi, Martin Veinmann, Kaie Mihkelson, Lembit Peterson, Priit Pedajas, Merle Karusoo, Kaarin Raid, Maret Mursa, Anu Lamp ja Ingo Normet.

Täna avatakse Kuressaares Ristiku lasteaed

Täna kell 12 avatakse Kuressaares värskelt rekonstrueeritud Ristiku lasteaed (endine Kuressaare 5. lasteaed).

Rekonstrueerimistööde käigus ehitati lasteaed täielikult uuesti üles, kogu lasteaia territoorium sai heakorrastatud ning erilist rõhku pandi erinevatele atraktsioonidele, mis on mõeldud lastele kõige nooremast vanuserühmast eelkooliealisteni välja.

Lasteaia ehitustööd läksid maksma 30 miljonit krooni. Linna omafinatseeringuks kujunes 4,5 miljonit krooni. 25 miljonit krooni lisandus EASi kaudu regionaalarengu fondi “Kohalike avalike teenuste arendamise” meetmest. Ristiku lasteaia ehitustöid teostas AS Koger & Partnerid.

“Ehitustööde käigus Facio välja vahetanud firma Koger & Partnerid suutis hoolimata lühikeseks jäänud ehitusajast ja muutunud konjunktuurist ehitusturul rajada kvaliteetse hoone Kuressaare lastele. Jagan nii mõnegi lasteaeda külastanud täiskasvanu arvamust: lausa kahju, et ei pea enam ise lasteaias käima, nii rõõmus ja värviline on see maja,” sõnas Kuressaare linnapea Urve Tiidus. “Ristiku lasteaed on alati hiilanud oma hoolitsetud õuealaga, nüüd on see täitunud suure hulga uute mänguobjektidega ja usun, et järgmiseks kevadeks särab aed jälle täies ilus,” lisas linnapea Urve Tiidus.

Viimane uus lasteaed valmis Kuressaares 20 aastat tagasi Tuulte Roosi linnaosas. Kuressaare linn on pidanud oluliseks rahuldada võimalikult paindlikult kõigi lasteaeda soovijate avaldused, sealhulgas pakkuda lasteaiateenust ka naabervaldade lastele. Kokku
on Kuressaares viis munitsipaal- ja kaks eralasteaeda.

Ristiku lasteaed on Kuressaares neljas tänavu Euroopa Liidu rahade toel valminud suurem investeeringuobjekt. Raekoja esimene korrus renoveeriti turismiinfopunkti jaoks, suve hakul avati uus rannahoone koos uuendatud rannaalaga ning kooliaasta alguseks sai valmis renoveeritud Kuressaare muusikakool. Nelja suuremasse objekti on Kuressaares sel aastal investeeringuid tehtud üle 50 miljoni krooni ehk peaaegu 4000 krooni iga linnaelaniku kohta.

Silver Saluri

Võrumaal jagati taas Uma Meki kaubamärke

Eile, 30. septembril kogunes Võrus teist korda Uma Meki kaubamärgi komisjon, et jagada järjekordsetele omatoodetele märgid.

Seekord omistati kohaliku toidu märk mahedatele kõrvitsasortidele: „Big Mac” ja „ Talvine Magus”. Neid kasvatab Vastseliina vallas FIE Reeno Sikk.

Märgi said ka Lasva valla Tammiku talu kõrvitsapüreesupp, sibulapirukas ning rukkileib, need esindavad esimestena Võrumaal turismiettevõtja poolt pakutavat.

“Järgmine komisjoni kokkusaamine on oktoobri lõpus,” ütles Uma Meki projektijuht Ave Tamra. “Ettevõtjad, ootame uusi ja maitsvaid tooteid!”

Tähtvere päevad

29. septembrist 2. oktoobrini toimuvatel Tähtvere päevadel on tartlastel taas hea võimalus tutvuda selle linnaosa asutustega ja lüüa kaasa erinevatel üritustel.

Kunstihuvilistel tasub Tähtvere päevade ajal sisse astuda Karl Ristikivi muuseumisse, Endel Taniloo ateljeemuuseumisse, Tartu Lastekunstikooli Jakobi mäe hoonesse ja Jakobi Mäe Kultuurikotta. Kultuuriajaloo huvilistele on vaadata põnev näitus Eesti ja Saksa ühisest ajaloost Tartu Saksa Kultuuri Instituudis.

Laululava korraldab aardejahi ja laululava saalis astuvad üles erinevad tantsutrupid. Tantsurõõmust ja liikumislustist on võimalik osa saada ka linnaosa kahes uuemas asutuses – Eesti Maaülikooli spordihoones ja Tähtvere Tantsukeskuses.

Neljapäeval võetakse Tähtvere lasteaia õues vastu tammetõrusid, mis antakse üle Elistvere Loomapargile. Parimaid tõrude korjajaid tänatakse reedel laululava kohvikus.
Tähtvere päevad lõpevad laupäeval Katoliku kooli ja Jakobi Mäe Kultuurikoja hoovis toimuva Mihklilaadaga.

Kõik pakutav on osavõtumaksuta ja pääsmevaba.

Ajakava: http://kultuuriaken.tartu.ee

Lisainfo: Tiina Konsen, Tiigi seltsimaja projektijuht, tel 7361562, Tiina.Konsen@raad.tartu.ee

Võrus algas väikekandle kursus

Rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskus koostöös MTÜga Hilaroga alustab väikekandle kursusega, mis kestab kaks korda kuus õhtuti oktoobrist aprillini. Kursuse lõpetanu tunneb väikekandle mänguvõtteid, oskab neid rakendada ja on suuteline mängima pillilugusid üksi või ansamblis.

Kursuse sihtrühmaks on pedagoogid (lasteaia-, klassi- ja muusikaõpetajad) ja pärimuskultuuri huvilised Lõuna-Eestis. Kursuse eesmärk on omandada elementaarne kandlemänguoskus, täiendada kandlemängu vilumust , mängijate arvu suurendamine, setu kandlekultuuri mitmekesistamine. Õppekava maht on 88 tundi, sellest auditoorset õpet on 58 tundi ja iseseisvat tööd 30 tundi. Tunnistuse saavad need kursuslased, kes on osalenud õppetöös vähemalt 75 protsendi ulatuses tundide mahust ning ette mänginud ühe kursuse jooksul õpitud pilliloo.

Kursused toimuvad Võru Loovuskoolis Lembitu tn 2 õhtuti kaks korda kuus: 29.sept, 6.okt, 20. okt, 3. nov, 17. nov, 1. dets, 15. dets, 12. jaan, 26. jaan, 9. veebr, 23. veebr, 10. märts, 23. märts, 6. aprill, 20. aprill.

Kursuse õpetajad on Milja Udras ja Kersti Kamberg.

Registreerimine: 55603891, milja.beebikool@mail.ee

Linnainstallatsioonide projektikonkurss LIFT11

Veel loetud päevad oodatakse Tallinna linnainstallatsioonide projektikonkursile linnakunsti projekte. Triin Talk koos paari sõbraga teeb kindlasti ühe väikse projektikese Kalamajja ranna äärde. Konkurents on oodatud!

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 raames toimuva linnainstallatsioonide festivali LIFT11 sissejuhatav üritus „LIFT UP!” toimub täna 2010 kell 19 Tallinnas projektiruumis MÄRZ aadressil Olevimägi 7.

LIFT11 on linnainstallatsioonide festival, mis toimub Tallinna avalikus ruumis ajavahemikus mai kuni september 2011. Festival on üks Tallinna Kultuuripealinna ettevõtmistest.

Linnainstallatsioonid – kunsti, arhitektuuri, disaini ja maastikuarhitektuuri piirimail seisvad objektid – püüavad ergastada meie kohatunnetust, pakkuda kriitilist või humoorikat kommentaari linnakeskkonnale, juhtida tähelepanu kohalike kogukondade harjumustele, probleemidele, unistustele. Kõnetada – küllap üpris eri moel – nii põliselanikke kui kultuuripealinna turiste, teravdades ruumikogemust ning esitades küsimusi kohaidentiteedi ja ruumikasutuse kohta.

Sügisel toimuva konkursi tulemusena valitakse teostamiseks kümmekond installatsiooni, mis jäävad linnaruumi kevadest sügiseni 2011. Kesklinna ja selle ümbruse asumitesse loodavad kohaspetsiifilised teosed ja ruumid võimaldavad tuua esile Tallinna „postkaardikuvandist“ erinevaid kohti ja pakuvad suve jooksul ka võimaluse erinevate seotud ürituste jaoks.

Festivali kuraatorid on kunstiteadlased Maarin Mürk ja Ingrid Ruudi ning arhitektid Margit Argus ja Margit Aule.

Vaata lisa: http://lift11.ee/lift11

Põlvamaa ettevõtlusnädala peateemaks on koostöö

Esmaspäeval, 4. oktoobril algab üle-eestiline ettevõtlusnädal, mille eesmärk on väärtustada ettevõtlikkust ja ettevõtjaid. Põlvamaal toimub nädala jooksul rida üritusi, millest võivad osa saada nii ettevõtjad, õpilased kui ka majandusest ja ettevõtlusest huvitatud.

Ettevõtlusnädala avab esmaspäeval kell 13 algav majandusfoorum Räpinas, vastavatud Räpina hotellis.

“Eestis ja Põlvamaal võiks ettevõtjaid rohkem olla. Inimesi, kes julgevad riske võtta ja kes
annavad teistele inimestele tööd. Nende julgustamine ja lugupidav suhtumine neisse on meie kõigi kätes,” sõnas Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas, kes räägib majandusfoorumil riigi majandus- ja eelarvepoliitikast 2011. aastal.

Esmaspäeval toimuva ringkäigu kaudu Põlvamaa ettevõtetes saab piiluda ka ettevõtete köögipoolele. Eelregistreerimise alusel on võimalik külastada AS Lõuna Pagarid, OÜ Aini Metallitooted, OÜ Sanbruno ja AS Kagureis. Majandustunnid toimuvad nädala jooksul Värska gümnaasiumis, Räpina aianduskoolis ja Kanepi gümnaasiumis.

Tänavuse aasta ettevõtlusnädala peateemaks on koostöö. Sellest märksõnast ajendatuna toimub neljapäeval, 7. oktoobril Kanepi seltsimajas Kagu-Eesti ettevõtluspäev. Piirkondlikul seminaril keskendutakse eelkõige neile sektoritele, mis piirkonnas tööd ja leiba
pakuvad – toidu- ja puidutootmine ning turismimajandus.

Koos arutatakse, millised on tulevikuperspektiivid ja koostöövõimalused ning tutvustatakse ühisturunduse võimalusi ning ettevõtete kogemusi ühisturundusest.

“Kagu-Eesti ettevõtluspäev on ainus Põlva-, Võru- ja Valgamaa ettevõtjate kohtumispaik, teadmiste kogumise ja arutelude foorum. Loodame, et ettevõtjad ja ettevõtlusega alles alustajad leiavad päeva jooksul peale uute teadmiste ja ideede ka koostöökontakte,”
tutvustas päeva SA Põlvamaa Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Diana
Plakso.

Täpsemat infot Põlvamaa ettevõtlusnädala ürituste ja neile registreerumise kohta saab Põlvamaa portaalist või diana@polvamaa.ee.
Kõik üritused on osalejatele tasuta.
Lisainfo: Kaire Mets, SA Põlvamaa Arenduskeskus juhataja, tel: 799 8958 ja 506 6568, kaire.mets@polvamaa.ee

Reeli Kork

Kukrusel avatakse homme maailma esimene Polaarmõis

Miks mammutid välja surid? Kus asub Sannikovi maa? Nendele küsimustele võib vastuse saada homme Ida-Virumaal Kukrusel maailmakuulsa polaaruurija Eduard von Tolli kodupaigas uksed avavas maailma esimeses Polaarmõisas.

Vastvalminud Kukruse Polaarmõisas on väärikas ajalugu ja põnev teema esitatud modernselt interaktiivsel moel. Külastaja saab astuda 19. sajandi lõpu polaarlaeva kajutisse, vaadelda polaartaeva tähti, diskuteerida Robert ja Eduard von Tolliga ning filmide ja interaktiivsete maakaartide kaudu sooritada retke von Tolli unistuste sihtpunkti Sannikovi maale. Soovi korral saab ennast jäädvustada ajastutruudes rõivastes ja panna oma unistused kirja gooti stiilis.

Aastaid eitavatest vastustest hoolimata Kukruse mõisa renoveerimise eest võidelnud Kohtla vallavanema Etti Kagarovi sõnul oleks patt Eesti inimestele polaartemaatika tutvustamisel jätta kasutamata fakt, et maailmakuulsa polaaruurija Eduard von Tolli juured on just Ida-Virumaal Kukrusel.

“Maailma esimese Polaarmõisa avamine on oluline samm nii vallaelanike kui ka kogu Eesti rahva jaoks,” rõõmustas Etti Kagarov. “Lähimad Von Tollide teemalised muuseumid on Venemaal  ja Norras, kuid sarnast Polaarmõisa kontseptsiooni pole varem loodud. Tulevikus kujuneb mõisast temaatiline õppe-ja meelelahutuskeskus.”

Kukruse mõisa renoveerimist rahastas Eesti Regionaalarengu Fond meetme “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” raames 24,5 miljoni krooni ulatuses.

Info lahtiolekuaegade ja piletihindade kohta www.kukrusemois.ee

Tartu loomemajanduskeskus sai arenguks 4,4 miljonit

Tartu loomemajanduskeskus sai Läänemere piirkonna programmist 4,4 miljonit krooni projekti Urban Creative Poles elluviimiseks. Projekt toob kokku viis Läänemere piirkonna linna eesmärgiga tugevdada neis linnades loomemajanduse arengut ja väärtustada loomemajandusega seotud ettevõtmisi.

Projektis osalevad  peale Tartu keskmise suurusega linnad Saksamaalt, Poolast, Rootsist ja Lätist, igas linnas on kaks projektipartnerit – linnavalitsus ning loomemajanduse valdkonnas tegutsev uurimis- või koordineerimisasutus. Tartut esindavad projektis linnavalitsus ja loomemajanduskeskus.  Tartu linna panus projekti on ligi 600 000 krooni.

Tartu loomemajanduskeskuse arendusjuht Külli Hansen  ütles positiivset uudist kommenteerides, et tänu projektitoetusele saab Tartu liikuda oma tegevuses uuele tasemele ning võrrelda Tartu loomemajanduse arengut teiste Euroopa linnadega.

“Projektis saame teha koostööd ettevõtete ja organisatsioonidega palju laiemal tasandil ning alustada protsesse, mis aitavad kaasa uute töökohtade tekkele ning suuremale innovaatilisusele loomemajanduse valdkonnas,“ sõnas Hansen.

Tartu linn osaleb kolme projektiaasta jooksul erinevates linnadevahelistes ühistegevustes, nagu rahvusvahelised koolitused ja mentortegevused, rahvusvaheline turundus ja muud osalevate linnade koostöötegevused.

Tartul on projektis ka kaks kaalukamat kohustust, mille kaudu saab toetada kohalikke ettevõtjaid. Esiteks tuleb korraldada suurem rahvusvaheline konverents, mis keskendub loovettevõtluse arendamisele. Teine ülesanne on välja töötada kogu projekti tulemusi ja teadmisi koondava internetikeskkond. „Loodame teha niisuguse keskkonna, mis edastab sisukat infot kogu projekti ja kõikide projektis osalevate linnade kogemustest ning on samas kasutatav käsiraamatuna teistele Euroopa linnadele, mis soovivad oma loomemajanduse valdkonna arengut süsteemselt planeerida,“ lisas Külli Hansen.

Tartu loomemajanduskeskuse juht Raul Oreškin sõnas, et projekti kaudu toob loomemajanduskeskus Tartusse 4,4 miljonit krooni, mille eest saab tellida teenuseid ja pakkuda tööd paljudele Tartu linna ettevõtjatele. „Loodame projektiga tõsta Tartu kui rahvusvaheliselt tunnustatud loova ja ettevõtliku kultuurilinna mainet,“ lisas Oreškin.

Allikas: Tartu loomemajanduskeskus

Antsla ehitab laupäeval talgute korras terviserada

Laupäeval, 2. oktoobril on kõik antslakad oodatud Antsla tervisraja ehitamise talgule. Talgupäev algab kell 10 ja kestab kella 14ni. Kogunetakse Kasumetsa ääres puuvirnade juures.

Tööks on oksade kokkukorjamine ja raja puhastamine ning rajaga tutvumine. Raja pikkus on 2,5 km, seega jagub tööd  paljudele. Kaasa palutakse võtta hea tuju, selga panna sobilikud riided ja jalga kindlasti kummikud. Pärast tööd pakutakse talgusuppi.

Tallinna lastemuuseum eksponeerib laste kogumispisikut

Alates septembri lõpust saab lastemuuseumi teisel korrusel uudistada uut näitust “Kogumispisik”.

Väljapanek püüab heita pilku  kogumisharrastuse kaudu erinevate põlvkondade lapsepõlve, tutvustades laste hulgas populaarsemaid ning oma ajale kõige tüüpilisemaid kogumisobjekte alates 1950.aastatest kuni praeguse ajani, lisandiks mõned põnevamad erandid. Eksponeeritud esemed pärinevad arvukatest erakogudest ning Tallinna
linnamuuseumi kogust.

Näituse koostas Tuuli Silber. Kujundasid Kristiina Nurk ja Tuuli Silber.

Endiselt on avatud ka muuseumi püsiekspositsioon ”Need vanad armsad
mänguasjad”.

Lastemuuuseum Tallinnas Kotzebue tn 16 on avatud K-P kl 10.30 – 18 (kassa suletakse kl 17.30). Alates 1. nov. kl 10.30 – 17 (kassa suletakse kl. 16.30). E, T suletud.

Lisainfo: www.linnamuuseum.ee/lastemuuseum

Homme avatakse Koiva pärandkultuuriala

Valgamaal avatakse homme, 1. oktoobril kell 12.00 Valga ja Valka maakondasid läbiva Koiva pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala, mis hõlmab kokku 80 km vastvalminud matkaradasid.

Koiva pärandkultuurirada
Valminud Eesti-Läti ühine pärandkultuuri hooldus- ja hoiuaala kulgeb mööda piirijõge Koivat/Gaujat. Eesti poolel Valga ja Lätis Valka maakonda loodud pärandkultuuri ala hõlmab kolme erineva pikkusega rada. Pikim, 60-kilomeetrine piiriülene jalgrattarada koos 29 erineva huvipunktiga ühendab Valga maakonna Tellingumäe ja Valka maakonna Olinase külasid.

Seitsme huvipunktiga 18-kilomeetrine jalgrattarada algab ja lõpeb Tellingumäe parklas. Samas kohas algab ja kulmineerub ka 2-kilomeetrine, üheksa huvipunktiga rada. Nii riigi- kui eramaid läbivad rajad on tähistatud, objektide juurde on paigaldatud infotahvlid. Radade algus- ja lõpp-punktides ning piiriületuskohas on eesti-, läti- ja ingliskeelsed infobrožüürid.

Valminud hooldus- ja hoiuala rahastas poole miljoni krooniga Euroopa Liit. Kokku on piirkonna pärandkultuuri kaardistamiseks ja eksponeerimiseks 2009.-2010. aastal planeeritud ligi üks miljon eurot, millest 85% katavad Euroopa Liidu vahendid.

Allikas: RMK

Reedel kuulutatakse algavaks Mait Agu aasta

Reedel, 1. oktoobril kell 18 toimub Kanuti Gildi saalis Tallinna ülikooli koreograafia osakonna poolt Mait Agu mälestuseks korraldatud etendusõhtu, kus antakse välja iga-aastane Mait Agu nimeline stipendium, esitletakse Mait Agu raamatut ning kuulutatakse algavaks Mait Agu aasta, mis lõppeb tema 60ndal sünniaastapäeval täpselt aasta hiljem.

Kaheosalise ning kokku ligi 3 tundi (osaliselt vabas vormis olemise ja kohtumise ajaga) kestva etendusõhtu jooksul taasesitatakse kahte sellekevadist bakalaureuseõppe diplomilavastust: Kristina Raja “Nagu riik riigis” ja Kristiina Kapperi “21:11”.

Õhtu teises osas esitleb enda mõnusat suvist kontsertprojekti koostöös jazzmuusikute Jaak Sooääre, Raul Vaigla ja Tanel Rubeniga koreograafia osakonna tantsuteater Tee Kuubis.

Etendusõhtule on eriliselt oodatud koreograafia osakonna vilistlased, kuid ka kõik teised huvilised.
Pileteid (50.-/25.-) on võimalik osta pool tundi enne etendusõhtu algust kohapeal. Sooduspiletid kehtivad koreograafia osakonna vilistlastele eelregistreerimisel.

Eelregistreerimine ja lisainformatsioon: Karmen Ong, karmeno@tlu.ee , 5214524.

Pühapäeval kogunevad eakad Rakveresse konverentsile

Lääne-Virumaa Pensionäride Liit korraldab rahvusvahelise eakate päeva puhul arvult juba seitsmenda konverentsi 3. oktoobril algusega kell 11 Rakvere spordihallis Kastani tn 12.

On meeldivaks tavaks saanud, et oktoobri algul toimuvat rahvusvahelist eakate päeva tähistatakse mitmesuguste eakatele mõeldud üritustega. Olgu need siis sportlikku, pidulikku või informatiivset laadi, tahetakse sellel päeval eriliselt rõhutada eaka inimese panust ühiskonna heaks ja avaldada tunnustust tehtud töö eest.

Konverents toimub tänapäeval eakatele väga aktuaalsel teemal “Tervislik eluviis tagab pika eluea”. Põhiteemat käsitleb oma ettekandega Tallinna tehnikaülikooli professor Raivo Vokk. Käsitlemist leiavad ka pensionisse puutuvad teemad, mida valgustavad Maile Kubjas sotsiaalministeeriumist ja poliitikud, ning muud eakaid huvitavad teemad nagu eurole üleminek, mille kohta annab selgitusi Swedbanki Rakvere kontori juhataja Tiia Saremat.

Osavõtjate registreerimine algab kell 10.30. Ettekanded on planeeritud kuni kella 14, mille järel on lõunasöök osavõtjaile. Pärast lõunat saavad sõna kõik soovijad eakate organisatsioonidest, kohalikest omavalitsustest jt, kellel on midagi asjakohast öelda.

Sõnavõttudele järgneb kontsert.

Kõrvalruumides toimub käsitöö ja kunstitaieste müüginäitus, kuhu on oodatud kõik, kellel on midagi näidata või pakkuda. Korraldajad ootavad eakate konverentsile ka ravitee, meesegude ja muid tervisega seotud pakkumisi.

Osavõtusoovist on kindlasti vajalik teatada telefonil 322 3071 või 5695 2282 – Vireni Haho (Pensionäride Liit), 322 2330 – Anne Nõlvak (Pensionäride päevakeskus) või 324 3615 – Urve Liivak (Pensionäride Liit).

Metsaülikool korraldab loengusarja konflikti ennetamisest

Tartu ja California ülikooli professor Rein Taagepera

Professorid Rein Taagepera, Marju Lauristin, Lauri Mälksoo, Tõnu Lehtsaar, Jaanus Harro ja Tiia Tulviste peavad kuni kevadeni toimuvas seminarisarjas “Konflikti ennetamine” loenguid konfliktide ennetamise teemadel alates lapse ja vanema konflikti ennetamisest kuni rahvusvahelise konflikti ennetamiseni.

Kõrgetasemelise seminarisarja korraldab Metsaülikool, kaugem plaan on teostada president Lennart Meri omaaegne idee rajamaks Eestisse konflikti ennetuse teaduskeskus.

Loengud koos järgneva töötoaga toimuvad teisipäeviti kl 18.00 – 20.30 Korp! Filiae Patriae konvendis (Struwe 4, Tartu) järgmise ajakavaga:

12. oktoober / KONFLIKTI VÄLJAKUTSUMINE JA ENNETAMINE
loeng – Rein Taagepera, TÜ ja UCI politoloogia professor
töötuba – Metsaülikooli juhatus

9. november / SUHTLUS
loeng – Tõnu Lehtsaar, TÜ religioonipsühholoogia professor
töötuba – Tõnu Lehtsaar

8. veebruar / GEENIDE JA KESKKONNA MÕJU KÄITUMISELE
loeng – Jaanus Harro, TÜ psühhofüsioloogia professor
töötuba – Jaanus Harro

8. märts / LAPSE JA VANEMA VAHELISE KONFLIKTI ENNETAMINE
loeng – Tiia Tulviste, TÜ arengupsühholoogia professor
töötuba – Tiia Tulviste

12. aprill / ETNILISE KONFLIKTI ENNETAMINE
loeng – Marju Lauristin, TÜ sotsiaalse kommunikatsiooni professor
töötuba – Eva Rein,TÜ inglise filoloogia assistent

10. mai / RAHVUSVAHELISE KONFLIKTI ENNETAMINE
loeng – Lauri Mälksoo, TÜ rahvusvahelise õiguse professor
töötuba – Lauri Mälksoo

Kuna seminarid moodustavad ühtse terviku, soovitab Metsaülikool huvilistel osa võtta kogu seminarisarjast. Osavõtt on tasuta, vajalik eelregistreerimine Metsaülikooli kodulehel.

Von Krahli Akadeemia 2010: sünd, surm, seks

Kava: www.vonkrahl.ee
Just sellist pealkirja kannab Von Krahli Akadeemia 2010, mis seekord toimub koostöös Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 ning Eesti Akadeemilise Seksoloogia Seltsiga, kes on sel aastal korraldamas Põhjamaade Kliinilise Seksoloogia Seltsi (www.nacs.eu) 32. aastakonverentsi. Tänu sellele saab 12.-18. oktoobril elu, surma, elusolemise ja seksuaalsuse põhiküsimustele kompetentsemaid vastuseid tipptasemel seksoloogidelt, filosoofidelt ja teadlastelt üle maailma.

Raskete teemade ja kerge meele ühendamine ning vastupidi, on olnud Von Krahli Akadeemia lipukirjaks juba aastast 2003. Uskudes, et teadus, filosoofia ning kunst on eelkõige selle jaoks, et elamist elamisväärsemaks ja kergemaks muuta, võtab seekordne Von Krahli Akadeemia luubi alla inimese seksuaalsuse aastal 2010 ning avab ja analüüsib seda nii teaduse, argipäeva kui ka poeetilise tasandi muutujana. Kartmata rumalaid küsimusi, kuid peljates akadeemilist autismi, saavad kõik soovijad osa loengutest, diskussioonidest, etendustest, filmidest ja näitustest, mis antud temaatikat puudutavad.

Onkoseksoloogia, transgender, väärikas elu lõpp, religioon ja seksuaalsus, intiimsuse erinevad tasandid, puudutus, pornograafiline keha on ainult osa temaatikast, millega Von Krahl soovib tõsta eestlase teadlikkust iga inimese identiteedi lahutamatust tahust – seksuaalsusest. Selle teooriast ja praktikast, ohtudest, ideaalidest, lootustest ning vastutusest.

Esitused ja ettekanded toimuvad Tallinna vanalinnas: Von Krahlis (Rataskaevu 10) ja Eesti Tervishoiu Muuseumis (Lai 30).

Kohaliku omaalgatuse programmi tähtaeg homme

1. oktoobrini ehk homseni saavad mittetulundusühendused esitada taotlusi kohaliku omaalgatuse programmi II taotlusvooru.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on toetada nii maa kui linna mittetulundusühenduste omaalgatust, kaasata kogukonnaliikmed kohalikku arengusse, tugevdada koostööd kohalikul tasandil ja tõsta elanike vastutust kohaliku elu arendamise eest. Programmist saavad toetust avalikes huvides tegutsevad seltsingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused, mille liikmeteks või asutajateks ei ole kohalik omavalitsus ega riik. Linnades ei saa toetust taotleda seltsingud.

Toetuse suurus on kuni 25 000 krooni. Toetuse määr on maksimaalselt 90% projekti abikõlblikest kuludest. Taotleja oma- ja projektipartnerite kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 10% projekti kogumaksumusest, sealhulgas vähemalt 5% rahalist panust. Programm arvestab ka mitterahalise tööpanusega, nn talgutööga projekti elluviimisel.

Et taotletavate toetuste kogusumma ületab alati võimaliku toetusteks eraldatud kogusumma, teeb komisjon otsuseid ka taotluste osalise rahastamise kohta. Lähtutakse võimalusest toetada posiitiivse hinnangu saanud taotlusi, vähendades eelarvelist kogusummat kulutuste arvelt, mille tegemata jätmine projekti elluviimist ei takista.

Toetust saab kasutada:
•avalikuks kasutamiseks mõeldud objektide rajamiseks ja korrastamiseks
•tegevuseks vajalike vahendite soetamisel
•kohalikku majanduslikku aktiivsust ja tööhõivet stimuleerivaks tegevuseks
•külade arengukavade koostamiseks
•kohalikku arengut käsitlevate analüüside ja uuringute läbiviimiseks
•kohalikku arengut käsitlevate ja koduuurimuslike materjalide koostamiseks ja trükkimiseks
•kohaliku arengu ja omaalgatuse alaste koolituste ning infopäevade korraldamiseks
•kultuuri- ja ajaloopärandil põhinevate ürituste korraldamiseks

Info kohaliku omaalgatuse programmi ja taotlusvormide kohta www.eas.ee

Muudatused rongide sõiduplaanis Tartu-Orava suunal

1.-10. oktoobrini kehtivad Tartu-Orava suunal sõitvate diiselrongide sõiduplaanides muudatused, mis on tingitud raudtee remondist.

Reis 0380 L,P väljub Tartust 10.30. Kõigist peatustest väljumine on põhiplaaniga võrreldes 6 minutit hilisem. Rong saabub Oravale kell 11.54. Reis 0382 R-P väljub Tartust kell 18.23. Kõigist peatustest väljumine on põhiplaaniga võrreldes 10 minutit hilisem. Rong saabub Oravale kell 19.47.

Lisainfo: www.edel.ee