Maanteemuuseum kutsub peresid turvalist autosõitu testima

Maanteemuuseum kutsub augusti lõpuni peresid osalema ohutu liiklemise programmis. Kuni 30. augustini k.a on programmis osalemine muuseumipileti hinnas.
Kuni 40 minutit kestva programmi jooksul testitakse turvavöö vajalikkust kaldteel, proovitakse, kuidas ohutult väljuda katusele rullunud autost, katsetatakse, miks joobes juhtimine on ohtlik ja testijad saavad oma reaktsioonikiiruse proovile panna. Lisaks räägitakse liiklusmärkidest, nende ajaloost ja sõita saab erinevatel kaherattalistel.

Programmid toimuvad T, N ja L kell 13.00. Grupi suuruseks on kuni 20 inimest, vajalik on eelregistreerimine telefonil 799 3057. Vabade kohtade olemasolul saab programmiga liituda ka kohapeal enne programmi algust.

Turvavöö on autos sõitjale parim turvalisust pakkuv lahendus. Laialt on levinud arusaam, et linnasisestel sõitudel on turvavöö kasutamine vähetähtis, ent ka väiksematel kiirustel toimuvad kokkupõrked võivad liiklejatele olla äärmiselt ohtlikud. Muuseumis on kaldteel võimalik kiirusel 7km/h ehk jalakäija liikumiskiirusel testida turvavöö toimimist kokkupõrkel.

Pöörlevas autos saab proovida, kuidas kaitseb turvavöö meid üle katuse rulluvas autos ja kuidas katusele jäänud autost ohutult väljuda. Maanteemuuseumi liikluskasvatuse arendustööna valmis hiljuti ka interaktiivne kehamassi kalkulaator, mis näitab inimese kehakaalu muutumist kokkupõrke korral erinevatel kiirustel. Muutuva massi näitlikustamiseks on kasutatud muuseumi eksponaate. Kehamassi kalkulaatorit saab igaüks veebis proovida, aadressil: http://mm.zed.ee/kehamass/public

Triinu Õispuu,
Eesti Maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog

Maimiku lühimängufilmi otsitakse hõbepulmalisi

Andres Maimiku lühimängufilmi otsitakse mängima naisi ja mehi alates 45. eluaastast. Kehastada tuleb hõbepulmapeo külalisi. Sõnalisi rolle on vähe, pigem vajatakse lõbusaid inimesi peolauda sööma-jooma-jutustama, perekonnavalssi tantsima jne. Tulla võib nii üksi kui ka koos paarilise või suurema seltskonnaga. Eriti oodatud on mehed ja paarid!

Filmi “Hõbepulm” peaosades mängivad Eero Spriit, Anne Reeman ja Carmen Mikiver ning see on tragikomöödia eestlaslikust hõbepulmapeost, mille käigus kerkivad pinnale aastaid allasurutud piinlikud peretülid, konfliktid ja vihad.

Võtted toimuvad 27.-31. augustini Pärnus Lina tänavas, pulmalistel tuleb kohal olla neli päeva. Võtteplatsil saab tasuta süüa ja juua ning muidu lõbusat äraolemist. Kui oled huvitatud, küsi kohe lisainfot tel: 5382 0709 või kirjuta: hobepulm@gmail.com.

Võrokesed otsivad jätkuvalt omale lippu

Et leida lipp, mida võrokesed omaks peavad, korraldab Võro Selts VKKF võrokeste lipu konkursi.

Igaüks võib esitada sügiseseks pööripäevaks (22.09.2012) enda arvates sobivaima lipukavandi. Nende seast valib komisjon välja kaks kuni neli kõige paremat tööd, mille hulgast rahvas valib võrokeste lipu. Rahvahääletusele minevate tööde autorid saavad rahalise auhinna. Konkursi auhinnafond on 500 eurot.

Välja valitud lipp on kõigile võrokestele vabaks kasutamiseks ja tuleb esimesele suurele väljanäitamisele kolmandal Uma pidol 1. juunil 2013 Võrus Kubija laululaval.

Konkursi tingimusi saab lugeda Internetis kodulehelt www.voroselts.ee.

Konkursi korraldamist toetab Vana Võrumaa kultuuriprogramm.

Lisainfo:
Triinu Ojar, triinu.ojar@wi.ee, tel 533 22 153.
Võro Seltsi VKKF esimees

Nahkhiireekskursioonid Tallinnas Kadrioru pargis

MTÜ Suurkõrv kutsub rahvusvahelist nahkhiireööd tähistama reedel 24. augustil, laupäeval, 25. augustil ja teisipäeval, 28. augustil.

Augusti lõpus peetakse nahkhiire-ekskursioone samal ajal paljudes riikides üle maailma. Esimest korda sel aastal ühinevad ka riigid väljaspool Euroopat. Seega nimetati varasem Euroopa nahkhiireöö nüüd rahvusvaheliseks nahkhiireööks. Selle üritusesarjaga tutvustatakse nahkhiiri, käiakse neid vaatamas ja kuulamas. Tallinnas suundutakse seekord taas Kadrioru parki.

Kadrioru park on Tallinna üks nahkhiirerohkemaid parke. Seal on kuuldud Eesti 12st nahkhiireliigist koguni seitset. Vestetakse juttu nendest salapärastest ööloomadest ja kuulatakse, kes on tulnud tiikide kohale ja pargipuude vahele putukaid napsima.

Algus Kirdetiigi ääres reedel 24.08, laupäeval 25.08 ja teisipäeval 28.08 kell 21.30. Kestus u 1,5h.

Registreerimine gruppidesse ja info tel: 5666 6398, tttriinu@gmail.com.

Ekskursiooni hind 2 eurot, perekond 5 eurot, väikesed põnnid tasuta.

Tähelepanu! Vihma korral jääb üritus ära.

Estonia teatribuss toob teatrisse ja Kumusse

6.-16. septembrini on teel Estonia teatribussid, mis toovad sel aastal teatrihuvilisi Estoniasse Viljandist, Võhmast, Türilt, Paidest, Narvast, Jõhvist, Kohtla-Järvelt, Rakverest, Pärnust, Pärnu-Jaagupist, Järvakandist ja Raplast. Viimased kolm peatust on katseliselt plaanis esimest korda, Pärnu buss sõidab niisiis uut marsruuti mööda.

Vaatama saab tulla lavastusi uuemast repertuaarist – kavas on ooperid „Manon Lescaut” ja „Carmen”, balletid „Rosalinde” ja „Modigliani – neetud kunstnik” ning muusikalid „Silva” ja „Mees La Manchast”.

Kui möödunud aastal said Kumu kunstimuuseumi külastust nautida vaid Narva suunalt tulnud bussilised ja seda üks kord, siis nüüd suunduvad kõik pühapäevased bussid Kumusse – pärast etendust saab 9. septembril tutvuda püsiekspositsiooniga “Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni / Eesti kunst Teise maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni” ja 16. septembril vaadata näitust “Mood ja külm sõda”.

Soodsaid kultuuripakette hinnaga 24-28 EUR saab tellida telefonil 683 1210 ja osta Estonia kassast, Piletimaailmast, Piletilevist ning internetist www.piletimaailm.com ja www.piletilevi.ee. Paketti kuuluvad edasi-tagasi bussipilet ja teatripilet, kultuuripühapäevadel ka näitusepilet. Pakette saab tellida 24. augustini või kuni bussides kohti jätkub.

Filmipühapäev Maarjamäe lossis

Kaader stuudio Tallinnfilm mängufilmist “Indrek” (“Mauruse kool”). Miralda – Maria Klenskaja ja Indrek – Harri Kõrvits. Foto: Juri Poljakov. Eesti Filmiarhiiv.

Pühapäeval, 26. augustil kell 14 kutsub Eesti Ajaloomuuseumi Fimimuuseum kõiki filmihuvilisi Maarjamäe lossi kinosaali (Pirita tee 56) järjekordsele filmipühapäevale.

Seekordsel filmipühapäeval tuleb esitusele mängufilm „Indrek“ (Tallinnfilm 1975). Mikk Mikiveri režissööritööna valminud film põhineb Anton Hansen Tammsaare teose „Tõde ja õigus“ teisel osal ja räägib noore maapoisi Indrek Paasi elust härra Mauruse eragümnaasiumis. Teinud läbi tõdede ja valede keerulise labürindi, jõuab Indrek tõdedeni, mis sunnivad ta koolist lahkuma. Inimese võitluse inimväärse tõe eest teevad suuremal või vähemal määral läbi kõik filmi tegelased, nii õpetajad kui õpilased.

Filmist tulevad rääkima näitleja ja muusik ning filmis Indrekut kehastanud Harry Kõrvits ja Miralda rollis üles astunud Eesti Draamateatri näitleja Maria Klenskaja.

Järgmine fimipühapäev leiab aset 23. septembril, siis näeb ekraanil 10. Matsalu Loodusfilmide Festivalil Grand Prix võitnud filmi, mida kommenteerib loodusdokumentalist Rein Maran.

Filmipühapäeva raames on võimalik külastada ka Maarjamäe lossis avatud näitusi.

Homme avaneb filmiaasta näitus Pärnu muuseumis

Pärnu muuseumi näitusesaalis avatakse reedel, 24. augustil kell 16 näitus “Tähelepanu! Kaamera!”. Sündmus on pühendatud Eesti filmi 100. sünniaastale.
Näitus on valminud ERRi muuseumi ja Pärnu muuseumi koostöös ning keskendub rikkaliku esemelise väljapaneku kõrval foto-, tele- ja kinotegijatele. Loodusfilmi tuhandet nägu esindab näituseosa Rein Marani loomingust, telekunstniku tegemistest läbi kolme aastakümne saab ülevaate kunstnik Tiina Alveri tööde esitlusest. Eksponeeritud on telelavastuse „Nöbinina” kostüümid ja rekvisiidid. Lisaks Valdo Pandi isikunäitus ning ajaloolised tele- ja kinokaamerad.

Kui kõnekas võib olla üks jäädvustatud kaader, näeb tuntud filmimehe ja sõjajärgse Pärnu koolipoisi Enn Säde fotodelt, kus on Pärnu tollaseid inimesi, maju, sündmusi, vaateid. Väärtuslik materjal on restaureeritud ja lisatud on ka autori kommentaarid.

Näitusele lisaks toimuvad filmiesitlused, ettevõtmised noortele ning kohtumisõhtud tele- ja filmiloojatega.

Avamisel kõnelevad Vahur Kersna, Rein Maran, Jüri Pihel, Tiina Alver, Margus  Saar, Enn Säde, ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa ja Pärnu linnapea Toomas Kivimägi.

Näitus on avatud kuni 10. jaanuarini.

Suurgildihoone on ettevõtluse auhinna nominent

Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone valiti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) korraldatava ettevõtluskonkursi Ettevõtluse Auhind 2012 nominentide hulka. Ettevõtted võistlevad neljas kategoorias, kõigi kategooriate võitjate vahel selgitatakse välja üldvõitja. Konkurssi kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond. Kandideerimiseks pidid ettevõtted täitma ankeedid, hindamise aluseks on 2011. aasta majandustulemused, turundusplaanid, tootearendus jm olulised tegurid, mis tagasid ettevõtetele edu.
Turismiuuendaja 2012 kategoorias kandideeris sellel aastal ka Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone, mis jõudis kolme nominendi hulka. Lisaks Suurgildi hoonele (Tallinn, Pikk 17) kandideerivad Turismiuuendaja 2012 tiitlile Vihula Mõisa puhkeküla (Lääne-Virumaa) ja SA Teaduskeskus AHHAA (Tartu).
Kategooriate võitjad ja Ettevõtluse Auhind 2012 üldvõitja kuulutatakse välja 20. septembril toimuval auhinnagalal, millest teeb otseülekande ETV.
Ettevõtluskonkursi žüriisse kuuluvad Eesti Panga president Ardo Hansson, välisminister Urmas Paet, TTÜ rektor Andres Keevallik, EAS-i nõukogu esimees Cinzia Siig, TÜ rektor Volli Kalm, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning eelmise aasta peavõitja Fortumo OÜ esindaja.

Vabaühenduste suvekool toimub 7. ja 8. septembril Jänedal

Vabaühenduste suvekool toimub 7.-8. septembrini Jänedal. Suvekooli teemaks on seekord ühenduse töö oma liikmete ja võrgustikega.

Regamiseks tuleb minna http://www.ngo.ee/suvekool, kus nüüd on üleval ka suvekooli esialgne programm. Programm täieneb veel ning  järgneva kuu jooksul tutvustame seda lähemalt. Põhiküsimusena otsime aga Eesti parimate ja kogenumate asjatundjatega koos vastuseid küsimustele nagu kuidas teha nii, et vabaühenduse ning tema liikmete ja võrgustiku liikmete suhe oleks vastastikku kasulik, kuidas saada ja hoida aktiivseid inimesi ning kuidas organisatsioon ühtse meeskonnana tööle panna. Kodulehelt leiad ka info osalustasu kohta, milleks seekord on mitmeid variante ja ka üks eriti tore lisavõimalus. Muud praktilist infot lisandub suvekooli lähenedes veel, küsimusi võib aga saata ka e-posti aadressil ivan@ngo.ee. 

14. korda toimuva suvekooli korraldajatena on seekord jõud ühendanud suur ja äge seltskond: Arengukoostöö Ümarlaud, Avatud Eesti Fond, Eesti külaliikumine Kodukant, Eesti Loomakaitse Selts, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, sihtasutus Domus Dorpatensis ning Uue Maailma Selts. Ja EMSL ise ikka ka. Rahastab KÜSK.

Käsitööpäeval õpitakse vanu ja uusi oskusi

Paikuse vallas Vaskrääma külas avab Suure Käsitööpäevaga uksed Seljaku  käsitöötalu, kus saab õppida nii vanu kui uusi käsitöötehnikaid.

28.08. algusega kell 12 peetaval avaüritusel saab proovida villa kraasimist ja ketramist, kududa kirevasse kaltsuvaipa oma triibu, maalida endale kaunis siidsall, viltida või proovida pakutrüki tehnikat. Punutakse rahvuslikke paelu ning töötavad lastele mõeldud töötoad.

Käsitöötalu perenaine, ajakirjanik ja raamatute autor Annika Põltsam on käsitööga tegelenud kogu oma teadliku elu. Tänavu jaanauris lõpetas ta Räpina Aianduskoolis tekstiilitöö eriala ja omandas käsitöömeistri teise järgu kutse. Kuus aastat tagasi viis ta koos perega ellu ammuse unistuse
ja kolis talusse metsa serval. Oma tallu rajatavas käsitöökeskuses on plaanis pakkuda erinevaid käsitöökoolitusi gruppidele. Esimese käsitööpäeva tegevused on plaanitud vanasse aita ja avarale taluõuele. Aasta lõpuks valmib rehetoas käsitöötuba koos eheda leivaahjuga, selle sisustamisel on abiks töötukassalt taotletud ettevõtluse alustamise starditoetus.

Käsitööpäeva töötubades osalemiseks on vajalik eelregistreerumine annika.poltsam@gmail.com või 51 27 685 . Käsitöötalu tegemistega ja Käsitööpäeva kavaga saab tutvuda http://seljakutalu.wordpress.com/
Loe edasi: Käsitööpäeval õpitakse vanu ja uusi oskusi

Ansip külastab riigikaitsjate laste laagrit

Täna, kell 17.00 külastab MTÜ Lastekaitse Liidu Remniku õppe- ja puhkekeskuses laagris viibivaid riigikaitsjate perede lapsi peaminister Andrus Ansip.

Riigikaitsjate lasteperede toestusprogrammi raames teisipäevast pühapäevani esmakordselt toimuvas ühislaagris õpivad politseinike, piirivalvurite, päästetöötajate, kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate, kui ka kaitseväelaste 6-16-aastased lapsed enne peaministriga kohtumist ajakirjanikutööd. Kell 17.00 saavad nad meediakoolitusel õpitut praktiseerida riigipeaga intervjuud tehes.

Laagri korraldaja MTÜ ReservKorpus esindaja Selene Kollomi ütlusel on peaministri kaasamise eesmärgiks MTÜ tegevuse teadvustamine ja
liitlaskoostöövõimaluste arutamine. „Kuna tegemist on esimese sellise laagriga, siis on hea kuulda tema, kui riigipea seisukohta,“ räägib Selene Kollom. „Tahame talle näidata, millega tegeleme ja kuulda seisukohta, mida ta arvab.“ „Usun, et suudame selgitada oma sõnumit, et kolmas sektor on see, kes tuleb toetama ja usun, et suudame ühinguga mingisuguse valdkonna ära katta,“ selgitab ta.

Laagris püütakse neil päevil lastele anda läbi hariva ja huvitava tegevuse teadmisi isamaalisest kasvatusest, jagatakse ennetusteavet ja esinevad riigikaitse erinevate valdkondade instruktorid. Kollomi ütlusel saavad lapsed laagris ka näiteks vibu lasta, toimuvad viikingite õpitoad, tantsustuudio treeneriga tantsutrennid, maskishow. Lisaks ka matkakool koos kaitseliitlastega ning pääste- ja politseikool kogenud instruktoritega.

Nädala lõpus saabuvad laagrisse ka lapsevanemad, kes saavad spetsialisti  poolt teadmisi perekeskuse Sina ja Mina perekoolis.

Pühapäeval kell 10.30 külastab laagrit ka riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, kes käsitleb riigikaitse teemat ja seda just kodanikkonnaga
koostöö seisukohast.

Vinni Tammed on jätkuvalt maakonnameister jalgpallis

Eesti Taasiseseisvumispäeval selgitati Rakvere linnastaadioni väga heal jalgpallimurul Lääne-Virumaa meeste jalgpallimeister. Tuline heitlus toimus Vinni Spordiklubi Tammed võistkonna ja SK Kadrina vahel, mis lõppes vinnilaste võiduga 2:1. Vinni Spordiklubi Tammed tõestasid oma paremust seitsmendat korda järjest.
Käesoleva aasta Lääne-Virumaa meeste jalgpallimeistrivõistluste korraldajaks oli Vinni Spordiklubi Tammed. Kokku osales 6 võistkonda. Loe edasi: Vinni Tammed on jätkuvalt maakonnameister jalgpallis

Rakvere Kultuurikeskus kutsub Vabadussõja ausamba taastamise 20. aastapäeva miitingul kõnelda soovijaid endast märku andma

Neljapäeval, 30. augustil möödub 20 aastat Rakveres kõigile virumaalastest Vabadussõja ohvritele püstitatud Vabadussõja ausamba taasavamisest. Selle päeva tähistamiseks korraldab Rakvere linn 30. augusti õhtul kell 18.00 Ausambamäel piduliku mälestusmiitingu. Esinevad Rakvere linnaorkester ja kammerkoor Solare, peetakse päevakohased kõned, auvahtkonna paneb välja Kaitseliidu Viru malev, toimub pärgade ja lillede asetamine ausamba jalamile.

Ausamba taasavamise 20. aastapäeva tähistamise sujuvamaks läbiviimiseks paluvad korraldajad mälestusmiitingul sõna võtta soovijatel end eelnevalt registreerida 28. augustiks Rakvere Kultuurikeskuse e-posti aadressil või telefonidel 322 3425 või 5820 0429 (Keio Soomelt).

Järvseljal leiti Eesti kõrgeimad puud

Eesti Maaülikooli üliõpilased Triin Alatalo ja Koit Viliberg kaitsesid juunis bakalaureusetöö, mis käsitles Järvselja kõrgete puude mõõtmeid ja nende kasvukohti.
Lisaks varem teadaolevatele Eesti kõrgeimale kuusele, arukasele, männile  ja harilikule haavale leidsid üliõpilased Järvselja metsadest ka teadaolevalt Eesti kõrgeima sookase, valge lepa, musta lepa ja hariliku saare .
Üliõpilaste arvates on puud saavutanud sellised mõõtmed tänu sobivatele kasvukohtadele. Puud on saanud segamatult kasvada väga kõrge vanuseni, sest nende kasvukohti on pika aja jooksul kaitstud. Kõrgeima kuuse vanus on 250 aastat, männi vanus on 230 aastat, arukase, pärna, musta lepa ja saare vanus 140 aastat, sookase vanus 120 aastat, haava vanus 90 aastat ja valge lepa vanus 70 aastat.

Järvselja Õppe- ja Katsemetskond on tänaseks kõrgeimate puude leidmiseks paigaldanud suunaviidad ja puude juurde ka infotahvlid. Kuna kõrgeim saar ja must lepp ja kõrge pärn paiknevad Järvselja looduskaitseala sihtkaitsevööndis, kus inimeste viibimine on keelatud, siis nende juurde suunaviidad ei juhata.

Mis erinevus on „kõlblik kuni“ ja „parim enne“ toidul?

Iga mõne aja tagant kerkib uuesti esile küsimus, mis vahe on väljenditel „kõlblik kuni“ ja „parim enne“. Põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson selgitab Maablogi postituses, mis vahe neil kahel väljendil õigupoolest on ning mida kummagi kättejõudnud kuupäevaga toiduga peale võib hakata.

“”Parim enne” ületanud toitu tohib müüa ja jagada eeldusel, et sellest on  tarbijat teavitatud. Tarbijakaitseseaduse mõistes on tegemist puudusega
kaubaga, mis tuleb eraldada uuest kaubast ja mille müügikohas tuleb panna välja asjakohane teave,” selgitab Johanson.

“Pärast “kõlblik kuni” kuupäeva möödumist ei tohi seda toitu  müüa, jagada ega tarbida, kuna säilimisaja möödumisel võivad selles arenema hakata tervisele ohtlikud mikroorganismid.”

Loe edasi Maablogist.

Lapsetoetus ei ole vaesustoetus

Avalikes väitlustes käsitletakse lapsele mõeldud toetust tihti kui vaesusega seotud meedet, teisisõnu – aetakse see segi vaesustoetusega. Lapsetoetus ei  ole siiski vaesustoetus. Lapsetoetus peab tugevdama lapsevanema vastutust ja riigi kohustust, aidates kaasa tasakaalule lapsevanema ja ühiskonna huvide vahel, sest lapsetoetuse suurendamisega seondub lapse väärtustamine ja pere au sisse tõstmine.

Lapsetoetust määrates saadab riik ühiskonda signaali, et laps on riigile teretulnud, et iga laps on väärtus. Jagades lapsetoetust kõigile lastele, kohtleb riik oma tulevasi kodanikke võrdselt. Juba 2009. aastal esitas MTÜ Lastekaitse Liit sotsiaalminister Hanno Pevkurile pöördumise 30 organisatsiooni ja 20 957 inimese  allkirjaga tasuta koolilõuna ja universaalse lapsetoetuse säilimise kaitseks. MTÜ Lastekaitse Liit seisukoht on jätkuvalt, et lapsetoetust peab saama iga laps sõltumata vanemate hetkesissetulekust.

”Lapsetoetus peab laste kaudu tugevdama lapsevanema vastutust ja riigi kohustust, aitama hoida tasakaalu lapsevanema ja ühiskonna huvide vahel. Tõstes lapsetoetust, näitab riik, et väärtustab mitte ainult last, vaid ka perekonda, aga samas ka ühiskonda. Laste lahterdamine toetuste andmise või andmata jätmise kaudu ainult suurendab ühiskonna kihistumist. Põhitoetusele võib lisada diferentseeritud toetusi, mida jagatakse vajaduspõhiselt,” rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots. ”Laste heaks tuleb kindlasti eraldada senisest rohkem riiklikku raha, kuid
mitte tingimata otsetoetusena vanemate pangaarvel. Me ei pea seadma eesmärgiks toetuste kahe-, kolme- või kümnekordistamist iseenesest, vaid hoolikalt kavandama, kuidas lisaraha kõige paremini laste heaks tööle panna. Riigi hooleks peab olema kindlustunne, et lapsevanemaks saades on sündivale kodanikule tagatud kodulähedane tasuta lastehoiukoht, kaugemas vaates hea kool ja huviharidus. Et säilib last kodus kasvatava vanema töökoht. Et on tagatud arstlik järelevalve, mis hindab lapse tervist ning arengut varase märkamise ja ennetamise seisukohast. Hädavajalikud on riiklikult rahastatavad suvelaagrid, sh linnalaagrid,” lisab Ots.

Tugev perekond, millel on olemas võimalused lapse põhivajaduste täitmiseks, annab omakorda panuse tugeva, lapsesõbraliku ja last väärtustava ühiskonna heaks.

Hoidiste konkurss kutsub jälle osalema

 

 

Möödunud aastal alguse saanud hoidiste konkurss tuleb taas. Virumaa Teataja ja Käänu talu kuulutavad välja hoidiste konkursi “Paabu 2012”.

Konkursil on kaks kategooriat – eraldi arvestuses hinnatakse soolaseid ja magusaid hoidiseid. Auhinna saavad mõlema kategooria kolm esimest ja mõlemas antakse välja ka eripreemia kõige traditsioonilisema ja kõige uuenduslikuma hoidise valmistajale. Hinnatakse nii hoidiste maitset kui välimust, seepärast tasub vaeva näha ka moosipurgi väljanägemisega.

Konkursil osalemiseks too Virumaa Teataja toimetusse (Pikk tänav 8) kaks purki hoidist, millega soovid konkursil osaleda. Kaks purki seepärast, et üks läheb kohtunikele hindamiseks ja teine purk auhinnafondi. Nii saab magusa kategooria võitja auhinnaks kõik soolased võistlustööd ja vastupidi.

Võistlustööde arv ei ole piiratud. Osaleda võib mitme võistlustööga nii soolaste kui ka magusate hoidiste kategoorias. Purgile võib olla kirjutatud hoidise nimi ja koostis, aga ei tohi olla märgitud hoidistaja nime, sest ainult nii saab tagada erapooletuse hindamisel. Toodud võistlustööd nummerdab toimetuse töötaja kohapeal.

Võistlustööga peab olema kaasas paber, millel kirjas valmistaja nimi, kontaktandmed, kas tegemist on soolase või magusa võistlustööga ja soovitavalt ka retsept. Võistlustöö ei pea olema suures purgis, piisab ka sajagrammisest.Siinkohal annab Käänu talu peremees Viljar Liiva võistlusest osavõtjaile pisikese vihje, millega žüriiliikmeid üllatada.

Meie aedadesse on viimastel aastatel istutatud kõikvõimalikke puid ja põõsaid, millest võisime veel paarkümmend aastat tagasi vaid und näha. Näiteks hakkas talle mõni aeg tagasi naabri aiamaal silma mustade marjadega põõsas, millel kõrgust juba üle kahe meetri. Naabrimehelt sai ta teada, et tegemist on muskaattikriga. Vot sellistest uutest ja vähemtuntud viljadest valmistatud hoidiseid oleks eriti huvitav maitsta. Ärge ise häbenege oma hõrgutisi konkursile tuua. Ja kui teie ema, naabrinaine või muidu tuttav valmistab maitsvaid hoidiseid, siis julgustage tedagi osalema.

Võistlustöid saab Virumaa Teataja toimetusse tuua kuni 20. novembrini. Hindamine ja autasustamine toimuvad 22. novembril Art Café hoovimajas. Ka tänavu on lubanud auhindu üle andma tulla maavanem Einar Vallbaum isiklikult.

Auhinnalaua katavad Virumaa Teataja, Segers Eesti OÜ ja Käänu talu.

Parika järv saab uue vaatetorni

Hiljuti avastas paar matkajat, et kümmekond aastat viljandimaalasi truult teeninud Parika järve vaatetorn on jäljetult kadunud ning haihtunud on ka selle juurde viiv lühike laudtee.

Matkajad otsisid endise laudteejupi asukohta tükk aega, enne kui mõistsid: 2003. aastal püstitatud linnuvaatlustorn ja aasta varem valminud laudtee on eemaldatud. Veekoguni viib praegu vaid aimatav teerada, mis lõpeb istumiseks kohandatud palgijuppide juures. Muidugi avaneb ka sealt järvele suurepärane vaade.

Kuid riigimetsa majandamise keskuse (RMK) koduleheküljel võib Parika järve matkaraja kirjelduse juurest leida märkuse, et rajatis on renoveerimisel. RMK loodushoiuosakonna Kesk-Eesti piirkonna juhataja Ly Laanemetsa sõnul eemaldati vaatlustorn ja laudtee sellest kohast juba eelmisel suvel. Loe edasi: Parika järv saab uue vaatetorni

Lahingu käigus vallutati kirikumõis

Otepääl tähistati Eesti taasiseseisvumispäeva, 20. augusti perepäevaga, mille käigus muu hulgas sõditi kirikumõisa pärast. Nimelt peeti maha õppelahing, kus osalesid kaitseliitlased ja noorkotkad. Lahingust andis ülevaate EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja ja Kaitseliidu Valgamaa maleva kaplan Marko Tiirmaa. Lisaks lahinguvõtetele oli võimalik jälgida esmaabi andmist haavatutele.

Kohaletulnuid tervitas Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol. Perepäeva muusikalise osa eest hoolitses ansambel Põldsepp ja Pojad.

Näha sai ka jõustruktuuride tehnika- ja relvanäitust ning süüa sõdurisuppi.

Perepäeva korraldasid ja selle kordamineku heaks panustasid Kaitseliit, Naiskodukaitse, politsei, päästeamet, Otepää vald, Otepää kultuurikeskus ja EELK Otepää Maarja kogudus.