Saue linna “Aasta tegu”

Saue linnavalitsus korraldab igal aastal konkursi „Aasta tegu“, et väärtustada linnale ja linlastele olulise tähtsusega ettevõtmist või sündmust, mis on aasta jooksul linna arengut ja tuntust positiivselt mõjutanud. Tiitel on tunnustus ettevõtmise eestvedajale ja ergutab linnale kasulikele tegudele teisigi tegijaid. Konkursile võivad ettepanekuid esitada kõik sauelased ja Saue linna ettevõtted.

Konkursil „Aasta tegu 2012“ osalevad ettevõtmised, mis on toimunud 2012. aastal. Ettepanekud tuleks esitada hiljemalt 5. nov Saue linnavalitsuse infolauda või e-postile saue@saue.ee. Kirjalikus ettepanekus põhjendage, mille poolest see tegu, ettevõtmine või sündmus on olnud eriline ja märkige ära sündmusega seotud isikud või ettevõtted, kes tunnustamist väärivad.
.
Seejärel saab iga sauelane hääletada kas 9. novembri Saue Sõnas ilmuvat ankeeti täites või linna kodulehe vahendusel, milline ettevõtmine väärib tema arvates 2012. aasta teo tiitlit. Võitjaid tunnustavad volikogu esimees Valdis Toomast ja linnapea Henn Põlluaas aastalõpu vastuvõtul 14. detsembril Saue Kontserdisaalis.

Avatakse Kohila-Lohu kergtee

Esmaspäeval, 29. oktoobril kell 13 avatakse vaatamata karmidele ilmaoludele pidulikult 2,7 kilomeetri pikkune Kohila-Lohu kergtee. Suve keskel alanud ehitustööd on lõpule jõudnud ning asfaltkatte saanud valgustatud kergliiklustee üle nii ratastel kui jalgsi ja nüüd ka juba tõukekelkudel
liikujatele.

Kohila alevi servalt, Tohisoo mõisapargist Lohu mõisa suunas viiva teelõigu ehitust ootas vallarahvas mitu head aaastat. Pukamäe ja Lohu küladest käib aastaringi Kohila alevisse kooli ja tööle väga palju inimesi. Pimedal ajal ja talvel oli jalakäijatel ja ratturitel seal eriti riskantne liikuda.

Kergliiklustee ehitaja AS Järva Teed jõudis töödega valmi täpselt planeeritud ajaks. Uee tee alune pind on saanud korraliku drenaaži, kindla aluskihi ja peale asfaltkatte. Tee äärde on paigaldatud istepingid ja prügikastid.

Ehitustööd läksid maksma ligi 390 tuhat eurot. Tee ehituseks sai vald toetust Siseministeeriumi regionaaltoetuste valdkonna Kergliiklustee toetussskeemist, tänu millele kaeti 80% ehituskuludest. Valla eelarvest kulus kauaoodatud kergtee ehituseks 78 tuhat eurot.

Kohila vallavanema Heiki Hepneri sõnul toob Lohu kergtee küll kergendust elanike ohutu ja mugava liiklemise tagamisel, kuid Kohila tegelik vajadus
oleks veel vähemlt kolme kergliiklustee järele, mis ühendavad Kohila-Urge-Prillimäe ning Prillimäe-Salutaguse piirkonnad, aga ka Kohila-Hageri,  -Sutlema-Aespa, Kohila-Vilivere suunad Kiisa-Kohila tee trassil.

„Kuna teede ehitamise näol on tegemist väga kalli investeeringuga, oleme planeerinud uute teede ehitamise viiele aastale ja plaani teostamiseks on hädavajalik taotleda kaasrahastust kas Euroopa Liidu tõukefondidest või riigieelarvest,” selgitas Heiki Hepner.

Seminar “Kohtumine kokkupõrkel” kutsub huvilisi

“Seminar ”Kohtumine kokkupõrkel“ keskendub noortega seotud teemadele avalikus ruumis ja õpetab võtma konflikti asemel kontakti.

Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistus kutsub huvilisi 8. novembril kell 10-17 Tartu Loomemajanduskeskuse konverentsisaali (Kalevi 17), et pidada maha linna noortevaldkonna aastaseminar. Seminaril uuritakse avalikus ruumis toimuvaid kokkupõrkeid ja kohtumisi noortega, õpitakse tundma avaliku ruumi ja noorte vahelist suhet ning käsitletakse probleeme, millest võivad saada võimalused.

Oma teadmisi ja kogemusi noortest avalikus ruumis jagavad sotsioloogid, linnakorraldajad, noorsootöötajad ja mitmed teised noortega töötavad eksperdid ning loomulikult noored ise.

Seminar on mõeldud noortega töötavatele inimestele, linnakorraldajatele, aktiivsetele linnakodanikele, sh noortele, kes tahavad rääkida kaasa avaliku ruumi kujundamisel ja uute inspireerivate suhtlemist soodustavate lahenduste loomisel avatud linnaruumis.

„Sageli nähakse noori avalikus ruumis kui probleemi, harvem suudetakse keskenduda loovatele impulssidele ja uutele võimalustele, mida erinevate huvide ja taustaga noored linnaruumi kaasa toovad,” teatab noorsooteenistuse juhataja Kristel Altosaar, „seminaril otsime uusi võimalusi, kuidas koos noortega luua avalikku ruumi.“

Seminar toimub üle-eestilise noorsootöönädala raames ja on osalejatele TASUTA.

Seminari korraldab Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistus ja rahastab Tartu linn.

Programm ja registreerumine seminarile SIIN

Vaata videokutset!

Registreerumine seminarile kestab 5. novembrini.

Lisainfo: Anne Õuemaa, noorsooteenistuse peaspetsialist; tel 520 4654, 736 1353; Anne.Ouemaa@raad.tartu.ee

Korteriühistud tunnevad elektri ühisostu vastu elavat huvi

Korteriühistud üle Eesti tunnevad Eesti Korteriühistute Liidu kavandatud elektri ühisostu vastu suurt huvi, kinnitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. “Initsiatiiiv ja idee ühisostu tegemiseks tuli just ühistutelt. Nüüd on ühistud väga aktiivsed – kirjutatakse, küsitakse, täidetakse tabelit,” rääkis Mardi. Eesti Korteriühistute Liit on asunud korraldama ka ühisostu teemalisi infopäevi, esimene toimub juba kolmapäeval, 31. oktoobril kl 18 Rakveres, Rakvere muusikakooli saalis.

“Meie soov on leida ühistutele usaldusväärne koostööpartner, kes avatud elektrituru tingimustes müüks ühistutele elektrit parima hinnaga, “ rääkis Mardi. “Tarbija jaoks on see võimalus osta elektrit hea hinnaga, kuid kindlasti pole ühisostuga saavutatav hind ühegi tarbija jaoks kohustuslik.”

“Ühiselt elektrit ostes saame mõjutada elektri müüjat pakkuma ühisostus osalejatele paremat hinda, mis tuleneb ühisostus osalejate arvust ja tarbimismahust. Suurte tarbimismahtudega on võimalik saada soodsamat, näiteks „suurkliendi paketi“ hinda.”

Mardi sõnul on praegu ühisostu kavandamisel oluline ühistute tarbimisandmed kokku koguda. Ühisostu ajakava kohaselt peaksid korteriühistud ühisostus osalemiseks oma korterite tarbimisandmed 23. oktoobrist kuni 10. novembrini 2012, e-postiga aadressil:elektriost@ekyl.ee või aadressil: Sakala 23a, 10141, Tallinn.
Loe edasi: Korteriühistud tunnevad elektri ühisostu vastu elavat huvi

Lipstu nõmme konverents

6. novembril kell 10.00 toimub Rapla maavalitsuse suures saalis konverents, millega tähistatakse Lipstu nõmme kaitse alla võtmise 75. aastapäeva. Ettekannetega astuvad üles Eesti Looduskaitse Seltsi, Tallinna Botaanikaaia esindajad ja mitmed teisedki. Üritust modereerib keskkonnaameti looduskaitsebioloog Monika Laurits-Arro. Visuaalse poole eest hoolitseb Arne Kiini fotonäitus “Lipstu nõmme värvid ja vormid”.

 

Skype Eesti juht Tiit Paananen esineb Kapa stuudiumis

Pühapäeval, 28. oktoobril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas Kapa stuudiumis Skype Eesti juhi Tiit Paananeni loeng „Skype- globaalsed ja lokaalsed väljakutsed“.

Skype, ametliku nimega Skype Technologies OÜ, on Eesti üks suurimaid tarkvaraarendusfirmasid ja Eesti suurim IT-teenuste eksportöör. Firmas on 400 töötajat. Alates 2011. aasta oktoobrist on Skype Microsofti divisjon. Alates 2012 aprillist juhib Skype´i Eestit Tiit Paananen.

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega neli aastat tagasi, 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad maailma ja inimkonna arenguperspektiividest, teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest. Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistel.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast iga loengut on väike kohvilaua vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Loe edasi: Skype Eesti juht Tiit Paananen esineb Kapa stuudiumis

Adrenaliinirohke laste koolivaheaeg Sõmerpalus

Laste nädal sai alguse kohe esmaspäeval, kui Euroopa suurimasse motohalli saabusid pisikesed motosõbrad üle Eesti, kaugeks ei pidanud tulla ka üks soomlane ja mitmed venelased. Kokku oli neljapäevasest laagrist osa võtmas 25 motohuvilist. Tunnustatud motokrossi treeneri Avo Leoki juhendamisel treeniti kolm tundi päevas, lisaks toimusid füüsise treeningud, liikluskasvatuslik töötuba ja esmaabi.

Kohe laagrile järgneval päeval toimus laste motokrossivõistlus Adrenalin Arena Cup lastele I etapp. Hoolimata esimesest lumest ja halvast teeolust, olid pisikesed poisid koos vanematega varakult kohal ja võistlema hakati neljas klassis – 50junior, 50ccm, 65ccm ja 85ccm. Kõige pisemaid, 50junior poisse, kogunes stardipuu taha 15, noorim neist vaid neljaaastane. Kolm kiiremat selles klassis olid nr 67 all sõitev Alvar Soikka, nr 2 Hugo Nork ja nr 25 Kennert Nurja. Järgmisena võtsid mõõtu sisehallis 50ccm poisid, kuigi esimeste poiste, Ilias Krasnitski ja Otto Jaasi-Tammel, oli lõppearvestuses kokku 47 punkti, sai kõrgemail poodiumi kohal siiski seista venelane, sest just tema oli viimases sõidus kiirem Ottost, kolmas oli Võrumaa poiss Mikk Kallion. Kõige rohkem poisse oli aga stardis 65ccm arvestuses, kindla võidu võttis taas Venemaa sportlane Daniil Baladin, kes võitis mõlemad sõidud, temast paremuselt järgmine oli Henry Vesilind ja kolmas Baladini rahvuskaaslane Aleksey Zorin. 85ccm võidutsesid seekord eestlased, taaskord põnevas heitluses jäi peale napilt Rait Kaimet, teine Jan Jakobson, kindlalt kolmas Johannes Nermann.

Enne võistluseid toimus juba traditsiooniks saanud lastehommik, Hannes Prikki juhendamisel said esmakordselt mootorratta selga 17 motohuvilist.

Adrenalin Arena tänab motokrossi treenerit Avo Leokit, motosõpru Michelsi perekonda, Motokrossipisikut, A le Coq’i, peakohtunikku Mati Pärnasalu ja AS Ramo’t – just tänu neile sai selline tore nädal Adrenalin Arenal toimuma.

Viljandimaa eakad kogunevad konverentsile

Teisipäeval, 30. oktoobril on Viljandi linna ja maakonna eakad oodatud Sakala Keskusesse konverentsile “Mina, elutark eakas”.

Viljandi Maavalitsuse Tervisetoa korraldatav konverents algab Sakala Keskuses (endine Viljandi kultuurimaja) kell 9.45. Konverentsi peakorraldaja, tervisetoa projektijuhi Anu Kivi sõnul on ettevõtmine pühendatud aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastale.

Konverentsi avamisel ütlevad tervitussõnad Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja Riigikogu liige Helmen Kütt. Päeva jooksul saab kuulata asjatundjate ettekandeid liikumisest ja toitumisest kui tervise pandist; sisekõrva funktsiooni muutusest vanuse kasvades; töötava eaka õigustest; testamendi ja kinkelepingu tegemisest; kogukonna võimalustest eaka turvalisuse tagamisel; Viljandi bussiliiklusest ja uuest piletisüsteemist; libisemisõnnetuste ennetamisest jt. teemadel.

Lisaks on huvilistel võimalus tutvuda erinevate turvalisust ja tervist toetavate vahenditega ning neid ka endale osta ning jagatakse harjutusi ja nippe oma keha vormishoidmiseks. Erinevates töötubades saavad huvilised mõõta oma terviseparameetreid; jagatakse helkureid ning räägitakse liiklusohutusest ja tuleohutusest; tutvustatakse häirenupu teenust jm.

Konverentsil on väljas ka Europe Direct Viljandimaa teabekeskus, et jagada infomaterjale Euroopa Liidu kohta. Samuti saavad huvilised osaleda Euroopa Liidu teemalises valikvastustega viktoriinis.

Konverentsi muusikalise meeleolu loob Julius Vilumets lõõtsaga.

Konverentsi “Mina, elutark eakas” korraldab Viljandi Maavalitsuse Tervisetuba koostöös Viljandi linnavalitsuse ja maavalitsuse, Eesti Haigekassa, Tööinspektsiooni, Maanteeameti, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Europe Direct Viljandimaa teabekeskusega.

Konverentsi ajakava ja töötoad!

Pädaste mõisa restoran Alexander võitis Eesti parima restorani tiitli

Pädaste mõisa restoran Alexander võitis kolmandat aastat järjest Eesti parima restorani tiitli. Parimate restoranide esikümnesse mahtus ka Pädaste restoran NEH Tallinnas.

Pädaste restoranide pidaja Martin Breueri sõnul on Eesti parima restorani tiitel, mis kolmandat aastat järjest Pädastesse tuli, auväärt tunnustus nii Pädaste mõisale kui restoranile Alexander. “See on meile suur au,” sõnas Breuer. “Püüame saavutatud taset kindlasti hoida ning jätkata oma missiooni Põhjala saarte köögikunsti tutvustamisel, samuti Eesti kulinaarseid edusamme niipalju kui võimalik, ka laia maailma viia.” Breuer õnnitles ka kolleege ning tänas Pädaste restoranide kliente ja koostööpartnereid. “Aitäh kõigile, kes meid on aastate jooksul on omaks võtnud ning meie ideid toetanud – see tähendab meile väga palju.”

Loe edasi: Pädaste mõisa restoran Alexander võitis Eesti parima restorani tiitli

Seeder: Eesti edu sõltub liitlaste leidmisest suurte riikide seas

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles täna Eesti Põllumeeste Keskliidu konverentsil, et otsetoetuste läbirääkimiste lõpptulemus sõltub eelkõige Euroopa Liidu kogueelarvest ning Eesti liitlastest suurte riikide seas.

“Minu selle nädala kohtumised voliniku ja mitmete riikide ministritega näitasid väga selgelt, et põhimõttelisi otsuseid ei langetata enne, kui on selge EL kogueelarve,” rääkis Seeder. “Esimest korda toimub ühise põllumajanduspoliitika otsustamine kaasmenetluses Euroopa Parlamendiga, mis tähendab, et EL ministrid ja parlament peavad komisjoni tehtud ettepaneku osas jõudma kokkuleppele.”

Seederi sõnul saab Eesti edukas olla ainult suurte riikide seast liitlasi leides. “Kergeid läbirääkimisi ja lihtsaid kokkuleppeid ÜPP osas näha ei ole. Meie edu sõltub liitlaste leidmisest suurte riikide seas. Täna võime öelda, et meie suurim liitlane on Saksamaa,” sõnas Seeder.

Kui Euroopa Komisjoni praegune pakkumine jääks jõusse, tähendaks see 2014. aastal Eestile otsetoetuste reaalset vähenemist, mis eelkõige puudutab piimasektorit, kus top-up’i osa on suurim. “Sellega me nõustuda ei saa ja selline olukord on olnud teistes riikides üllatuseks,” ütles põllumajandusminister.

Põllumajandusministri kinnitusel ollakse sel samal põhjusel Euroopas valmis Balti riikide erisust toetama. “Kahepoolsed kohtumised teiste EL ministritega on näidanud, et Balti erisust mõistetakse ja ollakse erandina valmis toetama, sest toetuste vähenemist toimuda ei tohi,” selgitas Seeder.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku maksta aastateks 2014-2020 täiendavaid otsetoetusi
891 mln eurot, Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjoni raportööri esmane ettepanek on 972 mln eurot. Eesti ametlik positsioon on saada vähemalt 90% keskmisest toetusest ja selleks kuluks 1461 mln eurot. Balti riikide ühispositsioon tähendaks Eestile otsetoetuste kogusummana 1247 mln eurot.

“Kõik pakkumised, mis täna laual on, oluliselt parandavad tänast olukorda, kuid see ei tähenda, et need oleks õiglased,” ütles Seeder.

Rõuge vald kui teadmuskogukond

Rõuge vallas viidi läbi sel aastal projekt “Rõuge vald kui teadmuskogukond”, mille elluviimist toetas Briti Nõukogu. Töörühmade töö ja õppereisi eesmärk oli võtta aeg arutada selle üle, kuidas tagada kogukonnas parem koostöö, teineteise väärtustamine, tugevuste ja teadmiste hindamine ja rakendamine, mitte nende nõrgestamine ja väljatõrjumine.

Erinevate valdkonna eestvedajatest moodustati töörühm, kes oma koosolekutel arutas süvitsi meie vallas toimuvat, toimusid ajurünnakud uute ideede ja tegevusmustrite kujundamiseks. Üheskoos paljude teiste kogukonnaliikmetega viidi ellu õppekäik Sõmeru valda Lääne-Virumaal. Õppekäigul toimunud töörühmade töö tulemusel selgusid uued sisendid Rõuge valla arengukavasse. Olulisel kohal oli teema, kuidas üksteise oskusi, tugevusi ja teadmisi üha paremini oma kogukonnas rakendada ja teineteist toetada. Projektis toimunuga saab tutvuda järgmise lühiflmi toel.

Loodame, et liikuma pandud mõtted leiavad tee realiseerumiseni ja edasiarendusteni. Olgem avatud nägema enda ümber positiivset ja rõõmu tundma kogukonnaliikmete oskustest ja teadmistest, jagama ka julgemalt enda tugevusi ja pädevusi.

Viiratsi volikogu kinnitas esimesena nelja valla ühinemislepingu

Viiratsi vallavolikogu kinnitas neljapäeval, 25. oktoobril peetud istungil neljast vallast esimesena Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valla ühinemislepingu.

Viiratsi vallavolikogu istungil oli arutlusel ühinemine Paistu, Pärsti ja Saarepeedi vallaga. Pärast arutelu otsustas vallavolikogu kinnitada Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla ühinemislepingu koos lisaga nr 1 „Prioriteetsete investeeringute nimekiri aastateks 2013–2017“ ning taotleda Vabariigi Valitsuselt nimetatud nelja valla haldusterritoriaalse korralduse muutmist ühinemise teel uueks omavalitsusüksuseks, mille nimeks saab Viljandi vald. Otsuse poolt oli 12 Viiratsi vallavolikogu liiget, vastu oli kolm ning erapooletuks jäi kaks volikogu liiget.

Loe edasi: Viiratsi volikogu kinnitas esimesena nelja valla ühinemislepingu

Seiklejate Vennaskond ootab vabatahtlikke

Noorteorganisatsioon Seiklejate Vennaskond MTÜ soovib värvata oma vabatahtlike tiimi 26 uut vabatahtlikku koordinaatorit – kas üks neid võiksid olla sina? Kas sul on hea idee, mida tahaksid praktikasse panna? Tunned, et sooviksid saada uusi kogemusi, leida uusi sõpru ning teha midagi ära ühiskonna jaoks? Osaleda rahvusvahelistes projektides? Õppida juhtima teisi ja olema eeskujuks? Kui jah, siis on meil pakkumine just sulle!

Meie eesmärgiks on kaasata Seiklejate Vennaskonna tegevustesse 26 uut vabatahtlikku koordinaatorit, kes kas algataksid oma kodukohas uusi noortele suunatud ettevõtmisi, organiseeriksid infopäevi vabatahtliku töö võimaluste kohta või aitaksid kaasa kodanikuühiskonna arengule. Vabatahtlikud toimiksid ka kui võrgustik, kes edastab noortele (ja vahel ka seenioritele) suunatud infot oma kogukonnas ja sotsiaalmeedias. Vabatahtlikele koordinaatoritele toimub kolme päevane koolitus, et nad ette valmistada, seada konkreetsed eesmärgid ning valmistada plaan noorte kaasamiseks. Kohal on ka eksperdid ja lektorid. Peale koolitust viivad vabatahtlikud läbi erinevad algatused ja üritused oma kodukohtades, kuhu kokku planeerime kaasata üle 300 inimese. Tegevuste analüüsiks toimub analüüsikohtumine, mille käigus analüüsitakse toimunud tegevusi, tunnustatakse vabatahtlikke ja tehakse plaane uuteks algatusteks. Kogu tegevust toetab projektijuht ja vabatahtlikest toetusmeeskond.

Tuled vabatahtlikuks? Anna endast teada kohe täites ära ankeedi. Ära unusta märkimast oma telefoni numbrit ja e-maili, võtame kõigi huvilistega ka otse ühendust. Oluline on, et saaksid osaleda ettevalmistaval koolitusel 14.-16. detsembril.

Uuri lähemalt!

Laiuse lossivaremetesse ehitati tantsulava

Peterburi ja endist hansalinna Lübeckit ühendava rahvusvahelise turismimarsuudi Via Hanseatica arendusprojekti käigus Laiuse ordulinnuse varematesse ehitatud tantsimiseks mõeldud lava loob selles paigas veelgi mitmekülgsemad ja atraktiivsemad tingimused kultuurisündmuste korraldamiseks. Tantsijad saavad nüüd senistes oludes paremini proove teha ja esineda.

Iga Via Hanseatica maantee piirkonda jääv omavalitsus otsustas, millised objektid piiriülese turismiprogrammi raames ja Euroopa Liidu toetusel rajada. “Jõgeva Vallavalitsusel tekkis mõte, nõu pidades paikonna kultuuritegijatega, ehitada korralik tantsuplats Laiuse ordulinnuse varematesse , kus pidevalt on korraldatud rahvarohkeid üritusi. Nii valmis lossihoovis tantsulava mõõtmetega 11 x 15 meetrit . “Ehitustööd teostas parima pakkumise teinud osaühing Kivikuvand,” ütles Jõgeva Vallavalitsuse majandusspetsialist Uuno Laul, kes oli tantsulava rajamise koordineerimise eestvedajaks kohalikus omavalitsuses. “Idee tekkimisest teostamiseni kulus mõned aastad. Esimesel korral lükati tagasi ka rahastamistaotlus, kuid 2011 aastal tuli sellekohane positiivne otsus,” lisas ta. Lauli sõnul eraldati raha 10 030 eurot ning ühtlasi tuli vallal katta omaosalus.

Loe edasi: Laiuse lossivaremetesse ehitati tantsulava

“Ühe lossi hääled…” toob hang-trummide maagilise kõla Padise kloostrisse

Fotol: Storia ja Hang Massive’ga

10. novembri õhtul muudavad Mari Pokinen, hang-trummi duo Hang Massive ja Storia koos kitarrist Peter Wickströmiga Padise kloostri muinasjutuliseks paigaks. Padise kloostri müstilised müürid, sajad küünlad, unikaalse hang-trummi helid ja siirad naishääled – retsept ideaalseks hilissügiseseks elamuseks.

Storia esinemised on ainulaadsed ja nende muusika ajatu. Ta on üks väheseid Šveitsis käsitsi valmistatava hang-trummi mängivaid lauljaid. Storia ühendab hangi hüpnootilised meloodiad ja taevalikuna kõlava vokaali muinasjutuliseks rännakuks läbi helide. Esimest korda Eestis esinev Storia juhib kuulajaid oma lugude maagiasse Rootsi kitarristi Peter Wickströmi abiga, kellega koos anti hiljuti välja ka live-album “Light as a feather” (“Kerge nagu sulg”). See nimi sobib ka iseloomustamaks Storia esinemist Padise kloostris.

Hang Massive’i nime taga peituvad Danny Cudd ja Markus Johansson. Praeguseks üle maailma esinenud hang-trummi duo alustas koos mängimist 2010. aastal. Aina rohkem maailmas tuntust koguv Hang Massive võlub publikut võimsa, aga samas rahustava muusikaga. Eestis esimest korda kõlava hang-trummi mängimise meistritena pakuvad Danny ja Markus Padisel unustamatu elamuse, milles on läbi põimunud maagilised rütmid iidsetest müüridest õhkuvate mälestustega, mis omakorda tekitavad täiusliku sünergia. Nende debüütalbumilt “Beats for your feet” pärit lugu “Once again” on kogunud Youtube’is ligi poolteist miljonit vaatamist.

Mari Pokinen – Eestis pikemat tutvustamist mitte vajav näitleja, laulja ja laulukirjutaja. Mari on vahetu ja siiras tüdruk kitarriga. Maril on haruldane oskus oma lauludega pugeda iga kuulaja salajasemasse hingesoppi ja punuda sinna pesa… ja sinna jääda.
Padisel on laval Mari, kitarr ja tema laulud.

Kontserdi algus kell 20. Uksed avatakse tund varem. Piletid ja info Piletilevis.

Rakvere kultuuritempel Lääne-Virumaa Keskraamatukogu pidas eile 100. sünnipäeva

Fotol: Lääne-Virumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidja Aili Höövelsoo, kes koostas raamatukogu juubeliraamatu. Aili Höövelsoole antakse täna üle ka Lääne-Virumaa Aasta raamatukoguhoidja tiitel.

Eile, 26. oktoobril tähistas Lääne-Virumaa Keskraamatukogu oma 100. tegevusaastat ettekandepäevaga „100 aastat raamatukogu Rakveres“ ja sellele järgneva peoga ühes raamatukogu ajaloolistest asupaikadest Rakvere teatriga samas majas asuvas Rakvere rahvamajas Kreutzwaldi tänaval.

Ettekandepäeval vaadati tagasi Rakvere raamatukogude ja –kaubanduse kaugemasse, vabariigi algusaegsesse minevikku, tehti põige nõukogude aega, mil raamatukogu ja raamatukoguhoidjaid kasutati nõukogude ideoloogia tööriistana ning ennustati raamatukogude tulevikku.

Rakvere linnapea Toomas Vareki sõnul on keskraamatukogu üks Rakvere kultuuritempleid, mis on muutunud virulaste armastatud kultuuriliseks ajaveetmiskohaks. „Lääne-Virumaa Keskraamatukogu käib ajaga kaasas ja tunneb võrdselt raamatuga hästi ka lugejat, tema soove ja teadmisi.“

Päevas külastab Lai 7 asuvat kollast raamatukogumaja iga kolmas-neljas linlane, et kosutada end raamatukogu rikkaliku vaimutoiduga.

„Raamatukogu rolli rahva kultuurielus adusid taasiseseisvumise järel toonased Rakvere linnajuhid, kelle üheks olulisemaks otsuseks oli lahendada aastakümneid ruumipuuduses vaevelnud raamatukogule oma maja leidmine ja kordategemine,“ ütles Lääne-Virumaa Keskraamatukogu direktor Õie Tammissaar.

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu on lisaks raamatute laenutamisele maakonna nõuandev, koolitav asutus, kes seisab hea selle eest, et raamatukoguteenus kogu Lääne-Virumaal oleks parimal tasemel. Keskraamatukogu on heaks koostööpartneriks 43 raamatukogule Lääne-Virumaal.

Esimene laenuraamatukogu Rakveres loodi 1882. aastal Juhan Kunderi poolt. Tänase Lääne-Virumaa Keskraamatukogu eelkäijaks loetakse järjepidevust aluseks võttes siiski 1912. aastal Rakvere Eesti Hariduse Seltsi juurde rajatud raamatukogu.

„Rakvere Eesti Hariduse Seltsi algatusest välja kasvanud maksuta avalik raamatukogu andis linnaelanikele võimaluse lähedale pääseda eestikeelsele kirjasõnale,“ kirjutab Õie Tammissaar raamatukogu juubeliks valminud ülevaatekogumikus „100 aastat raamatukogu Rakveres“.

Saja aasta jooksul on raamatukogu kandnud erinevaid nimesid, asunud Rakveres seitsmes majas erinevates Rakvere paikades ning juhindunud oma tegevuses erinevatest seadustest ja valitsevatest ideoloogiatest.

Võru Linnagalerii ootab näituste taotlusi aastaks 2013

Taotluse esitamise viimane tähtaeg 31. oktoober 2012.

Pakkuda on kolm ruumi:

  1. I korruse galeriiruumi (fuajee) kõrgus 3,8 m; riputussiini kõrgus 2,43 m; ruumi pindala 146 m ; seina jooksev meeter 22.
  2. II korruse galerii kõrgus 3.1 m; riputussiini kõrgus 2,85 m; ruumi pindala 115 m ; seina jooksev meeter 27.
  3. II korruse väikse saali fuajee kõrgus 3.75 m; riputussiini kõrgus 3,12 m; ruumi pindala 85,6 m ; seina jooksev meeter 21.

Suuremate projektide jaoks on võimalik taotleda ka kahte või kõiki kolme galerii ruumi korraga.

Näituste ruumide pildid!

Kõik seinad on varustatud stangedega ning kaasaegsetel siinidel liigutavate kohtvalgustitega. Olemas on postamendid, sirmid ja lukustatavad klaasvitriinid. Võimalik on kasutada DVD/CD mängijat ning telereid. Vastavalt näituse kontseptsioonile üritame enda poolt anda kõik, et kunstnikul oleks meie galeriis võimalikult mugav ja meeldiv oma töid eksponeerida.

Avaldusi võib saata postiga ( Liiva 13, Võru 65609), tuua samal aadressil maja perenaise kätte, saata e-posti aadressile: jana.huul@vorukannel.ee

Avaldusega koos esitada:

  • näituseprojekti võimalikult täpne kirjeldus
  • osaleja(te) CV-d
  • kontaktid
  • pildimaterjal
  • soovitav näituse aeg

Tegemist on rendivabade näitusepindadega!

Võru Linnagalerii

 

Vastseliina Piiskopilinnuse Külastuskeskuses loeng tekstiilikunstist ja tuunimise õpituba

Teisipäeval, 4. detsembril toimub Vastseliina Piiskopilinnuse Külastuskeskus loeng tekstiilikunstist ja tuunimise õpituba.

Kell 10 algab Erika Pedaku loeng „Ornamendist ja sümbolitest tekstiilikunstis“.
Kell 11 toimub õpituba „Isetegemise rõõm“. Oodatud on kõik huvilised koos laste või lastelastega.

Äratame endas peidus oleva loovuse ja fantaasia ning anname tekstiilidele uue hingamise.

Tuunimine on tulnud laiatähenduslikust inglise keelsest sõnast tune/tuning. Eestis on sõna tuunimine/tuuning tähendanud eelkõige esemete uuendamist ja isikupärasemaks muutmist uute värvi- ja kompositsioonilahendustega.

Meil kõigil on lemmikrõivaid, mida meelsasti kanname, kuid mis on kaotanud värskuse. Või on kappi seisma jäänud mõni päris uus riideese, mida mõne lihtsa võttega sulle omasemaks muuta. Kodutekstiilidega on sama lugu.

Võta kaasa 1-2 tekstiileset, käärid ja nõelad: vali need oma kleitide, seelikute, sviitrite, kampsunite, T-särkide, laudlinade, katete, kardinate vms hulgast. Samuti on soovitav kaasa võtta kangajuppe, pitse, paelu, pärleid, nööpe jne. Hea kui kaasas on oma käärid ja nõelad.

Õpituppa „Isetegemise rõõm“ on oodatud 15 inimest.

Registreeri end: jana.huul@gmail.com

Rohkem infot Vastseliina linnuse Facebooki lehelt!

Christine Tatum: Objektiivsus on üllas müüt

2. kodanikuajakirjanduse konverentsil kõnelenud Christine Tatum andis inglise keeles ülevaate USAs toimuvatest meediamaastiku muudatustest ning rääkis kodanike kaasaegsest suhestumisest meedia ja riigiga.

Tatum rääkis, kuidas inimesed ilma professionaalse taustata kasutavad tehnilisi lahendusi ja viivad ellu nišiideid. See, kes mõtleb välja, kuidas muutuvate oludega kohaneda, on järgmise põlvkonna valitseja, oli üks Tatumi kandvaid ideid. Omal ajal interneti massidesse minemise eel oli ta üks meedia tehnoloogiliste uuenduste eestvedajaid Ühendriikides. Seal tekib järjest enam veebiportaale, mis vastavad kodanike kindlale nišivajadusele ja tagavad selle rahuldamiseks kõige aktuaalsemat informatsiooni. Ühe näitena tõi Tatum esile statebillnews.com-i, mis pakub teavet selle kohta, kuidas edeneb erinevate seaduste ja määruste menetlemine ja jõustamine ning millised poliitikud seda toetavad ja selle poolt hääletavad.

Samuti rõhutas ta ühiskonna- ja meediamaastiku jooni, mis peavad alati olemas olema tugeva meediamaastikuga demokraatlikus ühiskonnas: “Ajakirjanduseetika, infovabadus, meediaseadus, kirjutamine ja kajastamine, tehnoloogia.” Ajakirjaniku rollist rääkides ütles ta: “Objektiivsus on üllas müüt” (“Objectivity is a noble myth”). Tatum seletas, kuidas täielik objektiivsus ajakirjanduses on võimatu, kuid tuleb teha oma parim, et adekvaatselt sündmusi kajastada ja isiklikel vaadetel mitte liigselt mõjutada lasta. “Ma saan olla täpne ja õiglane” (“I can be accurate and fair”).

Loomulikult ei jäänud puudutamata ka sotsiaalmeedia teema. “”Lobisev klass” (“the chattering class”) on muutunud ja nõuab tähelepanu,” märkis Tatum seletades, kuidas inimesed seavad oma ootusi ja standardeid meediale ning ei pelga seda enam valjuhäälselt neile saadaolevates kanalites, nagu Facebook ja Twitter, väljendada.

Christine Tatum on laia skaalaga ajakirjandusekspert ja mitmeid auhindu võitnud endine tegevajakirjanik, kes nüüd töötab mitmes organisatsioonis, sealhulgas on ta USA ühe suurima ajakirjandusorganisatsiooni Society of Professional Journalism rahvuslik president. Ta on tegutsenud ka kodanikuajakirjanduse vallas ja välja töötanud õppematerjali, mis on kasutusel USA kodanikuajakirjanduse akadeemiates. Rääkides oma tööst lehetoimetustes, tõi ta temale oluliste hetkedena välja kuue inimese vabastamise surmanuhtlusest tänu tema toimetuse kirjutamisele ning korrumpeerunud kõrgete ametnike vallandamise.

Käru tuletõrje tähistab 100 aastapäeva

Laupäeval, 27. oktoobril, tähistavad Käru vallavalitsus ja Lääne päästekeskus Käru organiseeritud tuletõrje 100 aasta juubelit, Raplamaal tegutsevatest päästeüksustest on Käru tuletõrjest vanem vaid Rapla.

Toosikannu puhkekeskuses peetaval pidulikul seminaril austatakse Käru elanikke, kes on tulevalvel olnud juba viiekümnendatest aastatest.

Üritusel demonstreeritakse poole sajandi tagust tulekustutustehnikat ja -varustust ning näidatakse ajaloolisi tuletõrjefilme.

Käru vabatahtliku tuletõrjeseltsi juhatuse liige ja Käru vallavanem Elari Hiis ütles, et väikese kogukonna jaoks on tuletõrje olemasolu elulise tähtsusega. „Raskes olukorras saabki kõigepealt loota kogukonna liikmetele,” lisas Hiis.

Tänane Käru päästekomando on osa pääste turvavõrgustikust Raplamaal, mille moodustavad neli kutselist komandot ja 12 vabatahtlikku päästeüksust.

Lääne päästekeskuse Raplamaa päästepiirkonna poolt on Käru tuletõrje juubeliks valminud ka lühifilm, mida saad vaadata aadressilt www.ligimesekaitseks.tv/karu-tuletorje-100/<http://www.ligimesekaitseks.tv/karu-tuletorje-100/>

Evelin Trink

Pildil Käru tuletõrjujad. Foto: Käru Vallaleht

Vana-Läänemaa ajaloo radadel

Allikas: Lihula muuseum.

Laupäeval 27. oktoobril kell 13 toimub Lihula mõisas artiklitekogumiku „Vana-Läänemaa ajaloo radadel I” esitlus.

Raamatusse on koondatud artiklid Lihula keskaegse aleviku alal ja Salevere Salumäel toimunud arheoloogiliste uurimistööde tulemustest, Kinksi aardeleiust, omapärasest relvast „notstalist”, Lihula mõisast keskajal ning 18.—19. sajandil, Esimese maailmasõja aegsetest merelahingutest Läänemaa rannikul, Mäense Kinnikat talust sirgunud kultuurihuvidega meremehest Aleksander Vahterist ning Vabadussõja mälestusmärgi taastamisest Vigalas. Esitlusel on võimalik ka raamatut osta.

Ettekandega „Eesti keelest eile, täna ja homme” esineb haridusministeeriumi  keeleosakonna nõunik Tõnu Tender.

Eesti muuseumide ajalooteemalisi väljaandeid müüb Eesti ajaloomuuseumi raamatupood.

Mati Mandel

MTÜ Keskaegne Lihula

Vana- Läänemaa Ajalooselts

Loodav sihtasutus hakkab arendama Narva linnust ja bastione

Narva Hermanni linnus.

Kultuuriminister Rein Langi sõnul on tekkinud selge vajadus Hermanni linnuse ja bastionide kompleksseks väljaarendamiseks, kuid Narva linnal üksi puudub võimekus sellist ajaloolist objekti hallata.

Narva linnale tehti ettepanek luua riigiga ühine sihtasutus, mille ülesandeks saab linnuse ja bastionide kordategemine ja köitva külastuskeskkonna loomine. Kultuuriministeerium eeldab, et linnapoolne rahastamine jätkub vähemasti senises mahus ning sellele lisanduv kultuuriministeeriumi eraldatav tegevustoetus peaks kindlustama unikaalse ajaloo- ja arhitektuurimälestise säilimise ning tervikliku arengu. Ühtlasi tahetakse loodava sihtasutusega lahendada ka ajalooliste Riigiküla kalmistute korrastamine.

Narva linn annab sihtasutusele üle seni Narva muuseumi kasutuses olnud kümme kinnistut ning muud vara.

Allikas: Kultuuriministeerium