„Terve Rakvere liigub“ alustab kolmandat hooaega

Terve Rakvere liigubki! Foto: eestimaraton.ee
Esmaspäeval, 17 septembril alustavad Eesti Ööjooksu korraldajad koostöös peatoetaja Aqva Veekeskuse ja teiste toetajatega liikumissarja „Terve Rakvere liigub” kolmandat hooaega.

Esmaspäeviti kell 19.00 Rakvere Spordikeskuse eest algav liikumissari hõlmab endas 27 etappi. Keskendutakse jooksmisele, sörgile, kõndimisele ja kepikõnnile. Eraldi märkimist väärivad sarja jooksul kolm tasuta ujumise ning sauna- ja veekeskuse kasutamise etappi. Olulised märksõnad on seejuures kõikide tegevuste puhul „ühine-liikumine-rõõm.”

„Mõte luua oma linna inimesele sobilikul ajal ja igaühe võimeid arvestav liikumisüritus oli tallel juba pikemat aega. Meie esimesed kaks hooaega olid väga edukad ning võeti osalejate poolt soojalt vastu. Koostöös partnerite ja Ööjooksu instruktoritega otsustasime jätkata. Eriline tänu siinkohal meie instruktoritele Moonika Pillile ja Riina Ignatovile ning maakonna seeniorspordi eestvedaja Maie Tammele” räägib liikumissarja peakorraldaja Marko Torm. Loe edasi: „Terve Rakvere liigub“ alustab kolmandat hooaega

Oktoobris peetakse juba kolmas Uma Mekk

MTÜ Võrumaa Partneluskogu eestvedamisel toimub 13. oktoobril kell 10.00-16.00 Võru Spordikeskuses (Räpina mnt 3A) UMA MEKK III SUURLAAT.

Laadale on oodatud kauplejad, kellel kaubaks Võrumaal ja selle lähiümbruses kasvatatud aedviljad, puuviljad, köögiviljad jms., Võrumaale omased toidukaubad sh. küpsetised, hoidised, piimatooted, lihatooted, maiustused. Sel aastal laiendatud kaubavalik köögis toimetamiseks vajalike kaupade osas. Kauplema ootame ka neid, kel müügiks toiduvalmistamiseks vajalik kohalik käsitöö sh.nõud, tekstiil jms.

UMA MEKK laada korraldamist toetab Maaelu Arengukava 2007-2013 Leader meede. Uma Mekk on märk, mis tähistab Võrumaa mullast võrsunud ja kohaliku inimese poolt hoolsa käega kasvatatud ning sooja südamega valmistatud toidupala.

Allikas: Anneli Ott, Võrumaa Partnerluskogu

Räpina Aianduskool kutsub sügisnäitusele

Sügisnäitus võlub värvikirevusega. Foto: Räpina Aianduskool
Räpina Aianduskoolis on pikaajaliseks traditsiooniks sügisnäituste korraldamine. Tänavu on sügisnäitus avatud 19.-21. septembril, K ja N kl 10-17, R kl 10-16. Näitus on külastajatele tasuta.

Ettevõtmine on aastatega piisava “fännklubi” kogunud – koolile kohaselt on tegemist väljapanekuga, kust midagi kasulikku kõrva taha leiab igaüks. Seened, samblad ja samblikud, puu-, juur- ja köögiviljad… Loomulikult ikka “nunnud” ka. Lisaks on võimalik vastus saada küsimusele, millega tegelevad õigupoolest maastikuehitajad ning nautida floristika eriala õppurite poolt ehitud pulmalauda. Veelgi enam – kuna pildistada saab tänapäeval juba enam-vähem iga asjaga, siis on koha peal võimalik laenutada loori ning endast pulmalaua-pruudi pilte teha. Peigmehi tänavu veel ei laenutata…

Näitus toimub kasvuhoones – kaks aastat noor klaasmaja on Baltimaade moodsaim õppekasvuhoone. Virge ja värskena mõjub ka 30. augustil 2012 avatud renoveeritud õppehoone, kus uudishimulikud näitusekülastajad on samuti teretulnud.

Allikas: Ulvi Mustmaa, RAK täienduskoolituse ja arenguosakonna juhataja

Tulekul säästva arengu foorum

Kolmapäeval, 3. oktoobril 2012 algusega kell 9.30 toimub Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses säästva arengu foorum, mis kannab nime „Rohelise majanduse eeldused ja võimalused Eestis“.

Järjest enam räägitakse kogu maailmas rohelisest majandusest kui valitsevast tuleviku majandusest – see on vähese CO2-heitega ja loodusvarade kokkuhoid liku kasutusega sotsiaalselt vastutustundlik majandus. Globaalsed kriisid ja muutused tingivad selle, et majanduse areng saab toimuda ainult siis, kui loodusvarad ja keskkonnateenused, millel põhineb ühiskonna heaolu, on jätkuvalt tagatud nii praegustele kui tulevastele põlvkondadele.

2012. aasta juunis toimus ülemaailmne ÜRO säästva arengu konverents Rio+20, mille üks põhiteema oli roheline majandus. Vastu võeti ühisdeklaratsioon tulevikust, mida me tahame saavutada (The Future We Want). Eesti delegatsiooni juhina rõhutas välisminister Urmas Paet, et jätkusuutlikule arengule ei ole alternatiivi. Tarbijate ja tootjate teadlikkust on vaja suurendada ning energiamajanduses, tööstuses, põllumajanduses ja transpordis peame enam kasutama keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid. Samuti viitas ta, et Eestis rakendatud uuenduslikud e-lahendused aitavad arengut tõhustada nii kodus kui mujal maailmas.

Mida arvavad Eesti ettevõtjad, mis on roheline majandus ja kuidas seda saavutada oma ettevõttes, organisatsioonis ning riigis tervikuna? Kas me jagame ühist eesmärki? Kas meie vahendid selle saavutamiseks on piisavad, mida on vaja teha senisest erinevalt?

Säästva Eesti Instituut koos Riigikantselei juures tegutseva säästva arengu komisjoniga korraldab nende küsimuste üle arutamiseks säästva arengu foorumi, mis toimub juba kuuendat korda. Seekordse foorumi peamiseks sihtrühmaks on ettevõtjad ja majanduspoliitika kujundajad Eestis. Loe edasi: Tulekul säästva arengu foorum

Läänemaal tunnustati Lea ja Urmas Lai perekonda

Läänemaa kogukonna pärl – Lea ja Urmas Lai pere. Foto: Kodukant
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Läänemaal esile tõstetud Lea ja Urmas Lai perekonda Risti vallast.

Lea ja Urmas Lai perekond pälvis tunnustuse tänu aktiivsele külaelu edendamisele ja oskuslikule kogukonna kaasamisele. Lea ja Urmas koos kahe tütrega on andnud külale ühise hingamise. Pereema Lea on olnud Piirsalu külavanem juba aastaid ning tänu tema initsiatiivile ja tohutule tööpanusele on Piirsalu küla arenenud. Ühiselt on kirjutatud mitmeid projekte, mis on aidanud remontida rahvamaja, korrastada parki ning sisustada laste vaba aega.

Perekond Lai on alati löönud kõikides üritustes kaasa ja näidanud eeskuju ning osanud kaasata ühistegevustesse teisi külaelanikke. Abikaasa Urmas on alatise külatalgutel osalejana hea transpordi küsimuste lahendaja ning asendamatu “saemees” pargi korrastamisel. Lapsed Liina ja Maarja on küla tegemistes ja talgutel samuti aktiivselt kaasa löönud ning innustanud oma eeskujuga teisi külanoori. Pereema Lea on nimetatud 2010. aastal Läänemaa Sädeinimeseks ning pälvis külaelu edendajana tänavu Risti valla vapimärgi.

Allikas: Külaliikumine Kodukant

“Põlvkondade lugu” ootab Rõuge rahvast osalema

Armsad vanavanemad, vanemad, lapsed ja lapselapsed. Kas olete vahel mõelnud kui vähe on meil aega rääkida üksteisega, jagada mälestusi ja kogemusi, rääkida sellest, kus on meie juured ja kes on meie esivanemad? Kindlasti oleme leidnud, et seda aega on olnud nii vähe.

2012.aasta on maailmas põlvkondadevahelise solidaarsuse ja väärikalt vananemise aasta. Rõuge Avatud Noortekeskus kutsub vanavanemaid koos lastelaste või vanemaid koos laste või kui kui koos ei ole võimalik, siis tulla üksi, et osaleda kolmekuulises projektis, mille jooksul teha üheskoos palju põnevat.

Esimene kokkusaamine on noortekeskuses laupäeval, 29.septembril kell 14:00. Kolme tegevuskuu jooksul on kavas kirja panna iga osaleva vanema või vanavanema elulugu, koguda eluloost pilte, korraldada õpituba, kus saab tutvustada seda, mida osatakse ja jagada seda noorematele (pasteeti valmistada, heegeldada jms) või vastupidi, õppida üheskoos sugupuud uurima, teeme üheskoos ekskursiooni osalejate lapsepõlvemaadele.

Kuhu me täpselt sõidame, selgub just sellest, kes on tulnud meiega oma lugu jagama ja kui kaugel on igaühe lapsepõlvemaa ja kodutalu või kodutalu koht. Sõidu marsruudi paneme kokku ühiselt. Jõuluajaks paneme üles näituse kogutud lugudest, kogemustest ja fotodest.

Kohtume Mihklipäeval, 29.septembril Rõuge Noortekeskuses. Kui on raskusi transpordiga, siis helistage ja leiame lahenduse.

Tegevused, väljasõidud, materjalid on tasuta. Toetab Võru Maavalitsus läbi Avatud Noortekeskuste toetusprogrammi ning Hasartmängumaksu Nõukogu.

Info: Kerli Kõiv tel 53403309, email: kerli500@gmail.com

Iff, Ott ja Noorkuu plaanivad ühiseid jõulukontserte

Iff, Ott ja Noorkuu. Foto: Eesti Muusikaagentuur
Ivo Linna, Ott Lepland ja Noorkuu astuvad kuulajate ette 13.-16. detsembrini üle Eesti. Ainulaadsed kontserdid toimuvad Jõhvis, Pärnus, Tallinnas ja Tartus. Laval esmakordselt kõik koos kohtuvad artistid pakuvad kindlasti suurepärast ja meeleolukat jõulumuusikat ning toovad kuulajateni ka isiklikud lemmikud.

“Minu arvates on Noorkuu mehed ühed vahvamad tegijad meie maastikul ning ma olen täitsa kindel, et meil koostöö nii Noorkuuga kui Otiga väga hästi õnnestub, seda enam, et me polegi nö. ühiselt koos laval olnud”, ütleb Ivo Linna.

“Ivo Linna on üks minu eeskujudest ning mul on suur au ja rõõm kohtuda temaga jõuluturneel”, ütleb Ott Lepland.

“Teeme maksimumi nii solistide saatmisel kui iseseisvalt ning meile on suur väljakutse esineda koos Ivo ja Otiga korraga ühisel laval”, räägib Martti Meumers Noorkuust.

Suurema osa kontserdi repertuaarist moodustab jõulumuusika, kuid kindlasti leiavad koha kavas ka solistide erisoovid.

Ivo Linna seostub paljudele inimestele eelkõige ansambli “Rock Hotel” solistina ja laulva revolutsiooni aegadest selliste lugudega nagu “Eestlane olen ja eestlaseks jään” või “Sind surmani” kui alati ja läbinisti Eesti Mehena. Kindlasti on Ivo üks meie muusikamaastiku lemmikuid, kes on lisaks kõigele muule kaasa löönud ka telesaates “Tarkade klubis” või tegelenud lastele viktoriinivõistluste korraldamisega. Loe edasi: Iff, Ott ja Noorkuu plaanivad ühiseid jõulukontserte

Harjumaal tunnustati Lea ja Heikki Ylöneni perekonda

Harjumaa kogukonna pärl 2012 on Lea ja Heikki Ylöneni pere. Foto: Kodukant
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Harjumaal esile tõstetud Lea ja Heikki Ylöneni perekonda Nissi vallast.

Perekond Ylönen – Lea, Heikki ja tütar Sanna – pälvis tunnustuse tänu sellele, et nad on läbi erinevate ettevõtmiste andnud olulise panuse kohaliku elu hoogustamisele, kogukonnatunde suurendamisele ja peresuhete väärtustamisele. Tänu Lea ja Heikki eestvedamisele sai renoveeritud 19. sajandi keskpaigast pärit Nissi leerimaja, mis parandas Riisipere aleviku ilmet ning on ühtlasi üks kaunimaid kogudusemaju Eestis. Õdusas ja külalislahkes kogudusemajas saavad lisaks koguduse tegemistele sooja vastuvõtu osaliseks kõik soovijad.

Läbi EELK Nissi Maarja koguduse on perekond Ylönen olnud heaks koostööpartneriks Nissi Valla Noortekeskusele, MTÜ Lehetu Külaseltsile, MTÜ Nissi Perekeskusele ja Nissi vallavalitsusele. Koos on korraldatud lastele alevilaager, panustatud kohalike noorte töökasvatusse ja puhta elukeskkonna loomisse, olles iga-aastane partner Nissi valla õpilasmalevale. Lea ja Heikki märkavad abivajajaid ning peavad oluliseks, et kõik vallaelanikud tunneksid ennast täisväärtuslike kogukonna- ja ühiskonnaliikmetena. 2010. aastast on kogudus koostöös Nissi vallavalitsusega kutsunud jõulude eel leerimajja kõiki vallaelanikke, et üheskoos meeldivalt aega veeta ja jõulusuppi süüa.

Juba mitu aastat on Lea ja Heikki pööranud tähelepanu ka paljulapselistele peredele Lehetu külas, tuues Lehetu külakeskusesse toiduabi. Samuti on nad kaasa löönud erinevates vanemlust toetavates projektides ning võimaldanud kasutada hubast kogudusemaja mitmesuguste sündmuste läbiviimiseks. Äramärkimist väärib ka Nissi Perekeskusega koos korraldatud paarisuhte koolitus, mis oli mõeldud harmoonilisema pereelu tagamiseks Nissi vallas elavatele peredele.

Allikas: Külaliikumine Kodukant

Noored tegid Otepääl kino


Augusti lõpul ja septembri algul võis Otepääl ja Otepää ümbruses märgata kaameraga noori, kes filmisid erinevaid stseene. Nüüdseks on kino valmis ning kõik huvilised saavad noortefilmi „Pähklipäev“ näha 20. septembril kell 19 Otepää kultuurikeskuses.

Filmi tegemisel osalesid Otepää draamaklassi ja Otepää teatri näitlejad, üles astub ka Veikko Täär. Filmi autor ja lavastaja on Kerli Adov, helimees ja operaator Ott Rõngas.

Komöödiažanris filmikollaaži ühendab pähklimotiiv: filmis seiklevad erinevad tegelased, kelle lood juhtuvad ühes kohas – linnas, mida kutsutakse Pähklipäevaks. Teadupärast on Otepää endine nimi Nuustaku tulnud saksakeelsest sõnast Nusstag, mis tähendab pähklipäeva.

„Filmi tegemine on olnud omamoodi ainulaadne – meie vahendid on olnud väga minimaalsed,“ sõnas Kerli Adov. „Kuid seevastu on fenomenaalne meie entusiasm ja soov olla innovaatiline.“

Filmiprojekti tegemiseks vajalik tehnika soetati kohaliku omaalgatuse programmi abiga.

Filmi treilerit saab vaadata http://www.youtube.com/watch?v=Y7NPAOQEyD8

Ullo Toomi nimelise stipendiumi laureaat on
Helle-Mare Kõmmus

Tänavuse Ullo Toomi nimelise stipendiumi saab tantsupidude tunnustatud üldjuht Helle-Mare Kõmmus (fotol) Hiiumaalt. Stipendium antakse pidulikult üle tantsutaat Ullo Toomi 110. sünniaastapäeval 14. septembril kell 15 Tallinna raekojas.
Ullo Toomi halduskogu leidis, et Helle-Mare Kõmmus on üld- ja noorte tantsupidude üldjuhina ning oma aastatepikkuse tööga Hiiumaal väärtustanud ja edasi arendanud Ullo Toomi põhimõtteid ning olnud rahvatantsu traditsioonide silmapaistev hoidja ja edasikandja.
2009. aasta tantsupeo kunstilise juhi Ülo Luhti sõnul on Helle-Mare oma ema töö jätkajana olnud tantsuga seotud terve elu.
“Ta on mõtlik ja analüüsiv tantsuõpetaja ja ta oli hindamatu liige 2009. aasta tantsupeo lavastusmeeskonnas, mõtles suurelt ja töötas pühendunult. Helle-Maret tahaks iseloomustada tema enda sõnadega: naine on nagu meri – elu andja ja kandja,” ütles Luht.
Stipendiumi pidulik üleandmine Tallinna Raekojas Ullo Toomi 110. sünniaastapäeval on tantsutaadi juubeliaasta üheks tippsündmuseks.
Helle-Mare Kõmmus on lõpetanud Tallinna pedagoogilise instituudi kultuurharidustöö erialal ning õppinud tantsu Mait Agu juures. Aastast 1997 töötab ta Hiiumaal rahvakultuurispetsialistina, suunates nii kogu maakonna kultuurielu ning juhendades samal ajal ise ka mitmeid sealseid kollektiive. Helle-Mare Kõmmus on osalenud noorte- ja üldtantsupidude lavastusgrupis seitsmel korral, olles 1994. ja 1999. aastal peo üldjuht-lavastaja. 2014. aasta XIX tantsupeol on ta B1 rühmade üldjuht.
1999. aastal pälvis ta Kristjan Toropi tantsupeostipendiumi parima tantsulavastuse eest XVI üldtantsupeol. Tänavu veebruaris omistati Helle-Mare Kõmmusele teenete eest rahvakultuuri edendamisel Valgetähe V klassi teenetemärk.
1987. aastal loodud Ullo Toomi fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Helju Mikkel ja teised armastatud rahvatantsujuhid. Stipendiumi kätteandmist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.

Jaapanlane Kenzo Morishita õpetab Võrus
nõelravi ja origamit

10 aastat Jaapanis nõelravi õppinud ja aastakümneid nii kodumaal kui ka Soomes kliente ravinud Kenzo Morishita tutvub Võrumaaga 19. septembrini.

Soome sattus Kenzo paarkümmend aastat tagasi, kui tegi esimese reisi Euroopasse. Ta armus kohe põhjamaade kultuuri ning loodusesse. Kolm viimast suve tutvub Kenzo Eestimaa kultuuri ja loodusega, neljapäeval tuleb ta esimest korda elus Võrumaale.

Omalt poolt pakub Kenzo origami õpetust kunstiõpetaja Merit Süvingu õpilastele Kreutzwaldi gümnaasiumis ja Parksepa keskkoolis.

*Origami* (jaapani 折り紙) on paberivoltimise kunst. Sõna pärineb jaapani keeles, kus *ori* tähendab voltimist ja *kami* paberit. Origamis kasutatakse väheseid voltimise viise, kuid neid kombineerides on võimalik valmistada mitmeid erinevaid kujundeid. Voltimist alustatakse tavaliselt ruudukujulisest paberist, mille pooled võivad olla eri värvi või mustriga.

Kenzo on lahkelt nõus ka pakkuma nõelravi teenust. Kui keegi aga soovib seda ravimeetodid õppida meistri käe all, siis on Kenzo nõus tulema ka Eestisse elama, et oma oskusi edasi anda. Õppimine toimuks kas soome või inglise keeles ja see kestaks aastaid.

Kel kellelgi tekkis huvi nende teemade vastu, tuleks võtta ühendust meiliaadressil jana.huul@gmail.com.
Suure huvi tekkimisel korral korraldatakse kiirelt origami või nõelravi tutvustava õhtu.

Kulgev loeng Kalamaja aedades

Ökomäss on ukse ees ja seepärast korraldab Telliskivi linnaaed laupäeval, 15. septembril kell 12 kulgeva loengu teemal “Kalamaja aiad – eile ja täna… aga homme?!”

Alustatakse Katlaaiast ja kulgetakse läbi erinevate Kalamaja aedade Telliskivi linnaaeda. Ajaloolist osa jagab Triin Talk Telliskivi seltsist ning linna- ja kogukonnaaiandust meilt ja mujalt tutvustab linnaaednik Nele Tõniste. Loeng toimub Telliskivi linnaaia projekti raames ja KIKi toetusel.

Kogunemispaik: Katlaaed (Kalasadama vahetus läheduses).
Info: telliskivilinnaaed@gmail.com ja tel 5805 1705 (Ave).

Sügisel möödub 20 aastat Tartu ülikooli sotsiaalteaduskonna loomisest

20 aasta tähtpäeva puhul toimub 5. oktoobril Tartu ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonnas konverents, mille juhtteemaks on doktorihariduse tähtsus ühiskonna jaoks. Konverentsil esinevad TÜ sotsiaalteaduskonna juures kraadi kaitsnud doktorid. Päeva lõpus aga diskuteeritakse doktorihariduse üle.

Konverents toimub 5. oktoobril algusega kell 11 TÜ raamatukogu konverentsisaalis. Päevakavas on lõuna ja kohvipaus. Konverentsile järgneb vastuvõtt Lossi 36 õppehoones. Vastuvõtul osalejad saavad endale kingituseks värskelt ilmunud raamatu “Professoritelt Eesti ühiskonnale”.

Üritus on tasuta ning kohtade arv on piiratud. Eelregistreerimine: http://www.sh.ut.ee/et/registreerimine

Info seoses esinejate ja täpsema kavaga on täienemisel ning seda saab jälgida: http://www.sh.ut.ee/et/aastapaevakonverents-doktorid-eesti-uhiskonnale

Reedel toimub Jänedal konverents “Puit energiaks!”

Reedel, 14. septembril toimub Jänedal rahvusvaheline konverents, mille teema on puidu kasutamine energia tootmiseks. Räägitakse tulevikuväljavaadetest seoses bioenergia laiema kasutuselevõtuga tarbija, metsaomaniku ja energiatootja jaoks.

Konverents analüüsib, kuivõrd tasuv on puitu energia tootmiseks kasutada, millist kasu saab energiapuidust kohalik kogukond ning millised on erametsaomaniku võimalused puidust energia tootmisel. Saame teada, kas meie metsaressursid on selleks piisavad ja millised toetused aitaksid kaasa puidu paremale kasutamisele. Lisaks ettekannetele Eesti arengutest toovad külalisesinejad värsket infot Euroopa uusimatest praktikatest.

Konverentsi päevakava leiab: http://www.eramets.ee/urituste-kalender?art=3174

Konverentsi korraldavad kahasse riigi sihtasutus Erametsakeskus ja maamajanduse infokeskus.

Tule Telliskivisse ökomässama!

Ökomäss on tänavu teist aastat toimuv festival, mille eesmärgiks on tutvustada viise, kuidas igaüks meist saab muuta oma elutingimusi tervislikumaks ja paremaks. Mässame, sest näeme, et saab ka teisiti elada. Elada ilma üleliigse tarbimiseta, samas elukvaliteedis mitte kaotades vaid võites.

Festival toimub 15. ja 16. septembril Telliskivi loomelinnakus Tallinnas (Telliskivi 60a).

Festivali raames toimub seminar, kus saab kuulda ettekandeid meilt ja mujalt energiasäästu, ökomaterjalide, kogukonna ja muinsuskaitse teemadel. Lisaks palju toredaid töötubasid ja õpinurki suurtele ja väikestele huvilistele, ökoehitusmess, filmiprogramm ja taaskasutusnäitus. Välisalal on võimalik tutvuda ka elektriautodega.

Rahvusvahelist festivali „Ökomäss“ korraldab säästva renoveerimise infokeskus koos Eesti vabaõhumuuseumiga.

Üritus on kõigile tasuta.

Tallinnas töötab välikino noortele

Septembrikuus töötab Tallinna kaheksa noortekeskuse juures välikino. Juba täna õhtul kell 19 on kõik filmihuvilised oodatud Kristiine noortekeskuse
juurde, kus linastuvad film “Ilus poiss”, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli tudengite lühifilm “To Leipzig” ning koostöös dokfilmiklubiga Doff linastub maailmaharidusliku teemaline film “Inimareng”.

Kinod avatakse ka Kopli, Mähe, Männiku, Lasnamäe, Pääsküla, Kose ja Haabersti noortekeskuse juures. Filmiõhtute jooksul saab näha erineva sisuga
maailmahariduslikke filme, noortefilmi ning Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli tudengite lühifilmi. Lisaks näidatakse võistlusel “Filmid õue” osalevaid parimaid noortefilme. Halva ilma korral toimuvad linastused noortekeskuse siseruumides.

Kõikide linastuste kellaaegade ning näidatavate filmide kohta leiab täpsemat informatsiooni Tallinna noorte infokeskuse kodulehelt www.taninfo.ee/valikino. Osalemine on tasuta.

Rahvakultuuri koolitustunnid Sadala rahvamajas

Jõgevamaa ja Ida-Virumaa lapsed ja noored õppisid Sadala Külade Seltsi rahvamajas toimunud kahepäevasel koolitusel eesti ja teiste rahvuste laule, pillilugusid ja tantse.  Õppepäeva lõppkontserdil käidi esmakordselt välja idee moodustada Sadala kandi poistest, tüdrukutest, nooreestest ja neidudest rahvapilliorkester  ja kui huvilisi jätkub siis ka teisi muusikakollektiive.

Lõppkontserdil esinesid koolitusel õpitud repertuaariga Jõgeva muusikakooli noorte rahvamuusikaansambel  tuustarid ja lasteansambel Nöpsid. Õpetaja Eha Niglase juhendamisel oli selgeks õpitud  kolm uut laulu, kandlelugusid, samuti muusikapala juudi rahvaloomingust  ja vene tantsulugu “Troika”. Koos emaga oli õpetamas ka Eesti Muusikaakadeemias koolimuusikat õppiv Agu Niglas, kes tänaseks sõitnud Saksamaale Heidenbergi vahetusüliõpilaseks.  Esinejaid tänades ja kiites tegigi Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt teatavaks idee  luua  Sadala külades elavatest lastest ja noortest koosnev rahvapilliorkester.

“Muusikahuvilisi meie kandis jätkub. Küllap leiame ka kohapealt või lähiümbrusest  õpetajaid- juhendajaid.  Kui kõik ootuspäraselt laaabub  on moodustav orkester juba järgmisel aastal meie rahvamajas publiku ees.  Võimalik, et edaspidi tekib ka noorteansambleid, kes laulavad-mängivad tänapäevasemaid rütme. Siinsete noorte kultuurihuvis ei tasu aga kahelda. Selle tõenduseks on ka nende aktiivnekaasa löömine  Hugo Raudsepa näitemängus “Roosad prillid”, kus mitmeid tegelasi mängitakse. ”

Erinevatest maadest pärit tantse õpetas koolitusel Triinu Nutt Tartumaalt. “Näitasin sammud ette ja kes tähelepanelikult jälgisid oskasid üsna ruttu õigesti järgi teha, ” lausus ta.   Kiviõli kunstide kooli õppealajuhataja ja kandleõpetaja Kaarin Aamer õpetas mitmed kandlepalad selgeks ka Sadalas. Koos temaga olid õppepäevadele tulnud ka mitmed kooliõpilased Ida-Virumaalt. “Sadala rahvamajas on äsja remontitud nägusad ruumid ja meeldivad inimesed.  Toitlustaja Luule Väin hoolitseb oma maitsvate ja tervislike  roogadega selle eest, et kõht kellelgi tühjaks ei jääks. Sellises hubases õhkkonnas jääb ka õpitu paremini meelde ” lausus Aamer.

Mitmedki rahvamuusikatarkuste ja -vilumuste alal Sadalasse  koolitusele tulnud  on selles kultuurivaldkonnas juba  silma paistnud.  Nii olid kohal erinevaid pille mängivad ja lauljatenagi tuntuks saanud vennad Tanel ja Karl Sakrits ja nende noorem veli Georg.  Nii õpitubades kui ka laval võis kohata ka Tabivere rahamuusikastaari Artur Aunapit. “Muusikahuvi tekkimises ja arenemises on väga oluline just peretoetus. Arvestades seda püüan poja esinemistele võimalikult palju kaasa elada, ” ütles pereisa Henn Aunap.

Koolituse pidulikul lõpetamisel laulis ka Torma valla segakoor Sõbrahing Mare Talve juhatamisel. Külakosti tõi seto pärimusmuusikaansambel Klapp , mille liikmed Toomas Valk , Jalmar Vabarna ja Kristian Priks on Seto Kuningriigis kuulutatud parimaks karmoškamängijaks, kasatski tantsijaks ja kandlemängijaks. “Maalähedaste inimestena tunneme end Sadalas  igati hästi. Meie repertuaariks on seto rahvamuusika ja eriti tantsulood, mida Setomaal tantsitakse. Samuti esitame omaloomingulisi lugusid, ” ütles kitarrist Jalmar Vabarna , kes legendaarse seto rahvalauliku Anne Vabarna lapselapselaps.

Pille Tutt  märkis lõpetamisel, et Avatud Külaväravatel andis Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev Sadala Külade Seltsile üle Jõgevamaa hõbemärgi ja Jõgevamaa aastaraamatu 2011 ja maakonna tunnusmaiustuse   ja palus need  edasi kinkida mõnele tublile kultuuritegijale. Seltsi poolt oli väljavalituks talupidaja Ants Maanre, kes mängib peaosa näitemängus “Roosad prillid ”

Koolitus päeva läbiviimist toetasid  Kultuuriministeeruum, Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Eesti Rahvakultuuri Fond, oma kultuurisõbraliku suhtumisega pani üritusele alla, kas Riigikogu liige Aivar Kokk, kes tegutsenud ka harrastusmuusiku ja heliloojana.

Jaan Lukas

Paneme rohelistele toodetele märgid külge!

Eesti Roheline Liikumine kutsub vabatahtlikuna osalema „Rohelise toote“ kampaanias. Selleks tuleb minna poodi, leida rohelised tooted ja märgistada need nii, et ostjad oskaks teha õigeid valikuid.

Tänavu oktoobris toimuv mahe- ja ökotoodetele tähelepanu juhtiv kampaania „Roheline toode“ ootab tegutsema vabatahtlikke üle Eesti. Ettevõtmise eesmärk on muuta jaekettides müüdavad loodussäästlikud tooted tarbijale nähtavaks poeriiulitele kinnitatava „Rohelise toote“ märgise abil. Nii lihtsustame tarbijatel tervislike ja loodussäästlike valikute tegemist.

Sinu abi vajame ennekõike Sulle sobivates kauplustes mahe- ja ökotoodete märgistamisel. Märgistamine toimub septembrikuus. Kampaania jooksul tuleb eelnevalt valitud kauplusi külastades teha kord nädalas ringkäik, märgistused üle vaadata ning vajadusel tooted korrektselt märgistada. Soovi korral saad sõbra kaasa võtta, sest seltsis on lõbusam ja silm teravam.

Vabatahtlikele pakume temaatilisi koolitusi ja juhendamist, korraldame ka ühisüritusi.

Kui soovid „Rohelise toote“ kampaanias kaasa lüüa, registreeru sellel lehel. Palun vali ka, millises poes soovid kaupu märgistada ja millistes tegevustes kaasa lüüa.

Kaupluste nimekiri täieneb jooksvalt, seega soovitame registreeruda ka juhul, kui Su kodupoodi hetkel nimekirjas pole. Ka muude tegevuste loetelu
leiad registreerimisvormist. Vali üks või lausa mitu meelepärast tegevust.

Rakvere otsib imelist vanaema ja vanaisa

Väärtustamaks põlvkondade sidusust ja vanavanemate elutööd kutsub Rakvere Linnavalitsus üles esitama nominente imelise vanaema ja vanaisa konkursile. 

Rakvere linn alustas tublide Rakvere vanaisade ja vanaemade tunnustamist paar aastat tagasi. Aasta-aastat on huvi selle tänuväärse ettevõtmise vastu kasvanud. Möödunud aastal tunnustas Rakvere linn viit imelist vanaema ja vanaisa. Ka tänavu tahetakse esile tuua eriti silmapaistvaid vanavanemaid, kes lastelaste kasvatamise kõrvalt jaksavad olla aktiivse ellusuhtumise ja vitaalse eluhoiakuga. Erilist tänu väärivad sealjuures vanavanemad, kes on üles kasvatanud orvuks lapselapsed.

Kirjalikud ettepanekud koos esitatava ja esitaja kontaktandmetega (nimi, telefon, aadress) palutakse esitada 20. septembriks Rakvere Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja e-posti aadressile (lea.kivipold@rakvere.ee), või tavapostiga aadressil: Rakvere Linnavalitsus Tallinna 5, 44306 Lea Kivipõld.

Sillaotsa talumuuseum tähistab 30. juubelit

Rehepeks Sillaotsa Talumuuseumis Mihklipäeval 2009

13.-14. septembril tähistab Sillaotsa talumuuseum Raplamaal oma 30. sünnipäeva koostöökonverentsi ja ringsõiduga ajaloolistel objektidel.

Neljapäeval toimuval konverentsil, mis kannab pealkirja „Ajaloopärandi säilitamine külas – Sillotsa talumuuseum 30“,  räägitakse erinevatest koostöövormidest: muuseumijuhataja Kalju Idvand annab ülevaate  koostööst kogukonnaga, Kaelase Kooli õpilaste õpetusest Sillaotsal teeb ettekande Neeme Ellermaa, kolme valla koostööst räägib Järvakandi vallavanem Mart Järvik. Veel tutvustab ERM-i omakultuuride osakonna tööd Külli Lupkin ja väikemuuseumide tulevikku Heiki Pärdi.
Konverentsiga tähistatakse ka Järvakandi klaasimuuseumi 10. sünnipäeva.

14. septembril toimub Märjamaa, Vigala ja Järvakandi valla ajaloomälestistega tutvumine. Ringsõidul tutvutakse kohalike giidide eestvedamisel järgmiste objektidega: Konovere sild, Kuuda seminar , Vana-Vigala mõis ja mõisapark, Hirvepark,  Oese koolimaja, Vigala vallamaja, Raba koolimaja, Vigala kirik ja kalmistu, Manni kõrts,  Päärdu mõis, Velise mõis, Velise Kihelkonnakool, Velise kirik ja kalmistu, Mäe talu (Ants Lauteri sünnikodu), Valgu mõis ja park, Järvakandi mõis, Järvakandi Ministeeriumikool, Järvakandi Klaasimuuseum.

Ettevõtmiste korraldajad on Sillotsa Talumuuseum, MTÜ Koduloolane, Märjamaa Vallavalitsus. Toetajad on Kohaliku Omaalgatuse Programm, Märjamaa Vallavalitsus.

Põllumajandusministeerium soovib maareformi seaduse muutmist

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tegi keskkonnaministrile ettepaneku seadustada kasutusvalduse üleandmine järeltulevatele põlvedele, et tagada peretalude säilimine. 

„Me näeme praegu, et üha enam noori on valmis oma vanemate põllumajandustootmise üle võtma ja tegevust jätkama. Põlvkondade vahetudes on oluline, et peretalude järjepidevus säiliks,“ ütlespõllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Täna ei võimalda maareformi seadus kasutusvalduses maad teisele isikule edasi anda, sh kui tootja soovib oma ettevõtte koos kasutusvalduse lepinguga anda edasi oma järeltulijale. „Meie poole on pöördunud mitmed põllumajandustootjad, kes tahaksid oma tootmise lastele üle anda, kuid ei saa seda praeguse seaduse järgi teha. Põlvkondade vahetust soodustades saame kaasa aidata nii peretalude kui põllumajandusliku tegevuse säilimisele,“ selgitas Seeder.

Maareformi seaduse muutmine annab põllumajandustootmisega tegelevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele võimaluse anda kasutusvaldusega maa üleabikaasale või lapsele, kes jätkab põllumajandusliku ettevõtlusega.

Käesoleva aasta 31. juuli seisuga on Eestis kasutusvalduses maad ligi 69 000 hektarit.

Kas sead teevad seatempe?

Kristel Vilbaste

Mul on metssigade suhtes kahetised tunded. Kui ma oma tänavust kartulisaaki vaatan, siis tahaksin röögatada: „Oi sigudikud!“ Aga metsanotsudes on ühtteist ka head.

Minu esimesed mälestused metssigadest on maasikamaitselised – ajast, kui olin ise veel põlvepikkune ja käisin venna järel plekktopsike käes pikki kanaali – nii nimetati Pärnumaal saviseid kraave – metsmaasikaid otsimas. Kanaal, mis kevadel vett täis oli, kuivas suveks sootuks, vaid mõne koha peal oli vihmajärgseid loigukesi – neid poriauke armastasid metssead ja kanaalipõhi oli porilompi suunduva seapere jälgi tihedalt täis. Kanaalikaldad olid täis aga küpseid maasikaid, mida me kambakesi ikka korjamas käisime, et siis topsitäis marju suhkruga vahule hõõruda ning vanaema käest sinna peale kaevukülma piima küsida.

Mingi hetk lasi keegi aga lahti jutu, et põrsastega seapere on hirmus ohtlik ja emis kipub üllatajat ründama. Ilmselt oli selles tõetera sees ja nii me siis iga kurvi taha hoolega piilusime, et vajadusel enne metssiga putket teha. Tuleb küll tunnistada, et ühtegi metssiga me oma maasikalkäikudel ei kohanud. Alles hiljem mõistsin, et metssiga on oma tegemistes rohkem hämarikuloom ja tema päeval kohtamine on tõesti suur juhus.

Ja ka hämarikus on siga näha ja kuulda pea võimatu. See teadmine juhtus mõned aastad hiljem, kui ma koolieelikuna võisin minna seavalvesse. Kartulipõllu veerde, väikäimla katusele. Loe edasi: Kas sead teevad seatempe?

Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ärgitab õpilasi uurima kodulugu

Jõgevamaa Omavalitsuste Liit kutsub õpilasi osalema koduloouurimuste konkursil. Tööde esitamise tähtaeg on 29. märts 2013.

Koduloouurimuste konkursi eesmärgiks on innustada õpilasi tegelema oma kodukandi ajaloo ja kultuuripärandi uurimise ja teadvustamisega. Konkursile võib esitada töid mõne Jõgevamaa valla, linna või küla ajaloost, kohalikest pärimustest ja kommetest, maakonnas elanud ja tegutsenud tuntud isikutest vms.

Konkursi korraldab Jõgevamaa Omavalitsuste Liit koostöös Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi ja Jõgeva Maakonna Keskraamatukoguga. Tööde hindamine toimub kahes kategoorias. Eraldi arvestus käib 7.-9. klasside vahel ja 10.-12. klasside vahel.

Konkursi juhendiga on võimalik tutvuda Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu kodulehel (alajaotuses “Konkursid”). Juhendile on lisatud loetelu võimalikest teemadest, mille on välja pakkunud Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu.

Kõik konkursil osalenud õpilased ja nende juhendajad kutsutakse vastuvõtule Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi 2013. aasta kevadel. Samas toimub ka auhindade üleandmine.

„Põhjakonna“ idee autorit tunnustati teenetemedaliga

Nädalavahetusel toimunud ühisõppusel “Põhjakonn” annetati Viru maleva kaitseliitlasele, nooremleitnant Sven Neudorfile ühisõppuse “Põhjakonn” ellukutsumise ja koostöö arendamise eest Järva maleva teenetemärk.

Teenetemärgi üle andnud Järva maleva kaitseliitlane nooremleitnant Jaanus Noorveli kommenteeris Sven Neudorfit, kui ärgitajat ja Järva malevaga kontakti loojat ning sidepidajat.

“Meest tuleb meeles pidada. Meeldiv koostöö neli aastat Viru malevaga ja ilma Svenita poleks Järva maleval ja üldse Kaitseliidul sellist õppust. Ei taha teistele algatajatele liiga teha, aga temalt see algusidee tuli,” sõnas Noorveli.

“See märk anti küll mulle, aga tegelikult see märk kuulub teile,” sõnas Neudorf tagasihoidlikult, viidates oma üksuse meeste panusele.

7.-9. septembrini toimus Tapa Polügoonil Kaitseliidu malevatevaheline ühisõppus “Põhjakonn”, millest võtsid osa kaitseliitlased viiest malevast. Osalesid Viru, Alutaguse, Rapla, Järva ja Tallinn – kokku 240 meest ja naist. “Põhjakonn” toimub Viru maleva eestvedamisel juba neljandat aastat. Varasemalt on ühisõppusel kaasa löönud Järva ja Tallinna maleva kaitseliitlased.