Mahetoit pakub maitseelamuse ja toetab tervist

Kapi Merike mahetoidu päeval Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA
Tihti küsitakse, mille poolest saab mahetoitu pidada paremaks kui intensiivpõllumajanduses toodetud toitu. Esimene ja kõige mõjusam vastus kõlab – puhas naturaalne toit lihtsalt maitseb väga hästi ja on palju toitvam! Kui aga emotsionaalne maitseelamus kõrvale jätta, leidub veel palju kaalukaid argumente mahetoidu kasuks.

Kuna mahetootmisel ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid, ei sisalda sel moel kasvatatud toit kemikaalijääke. Samuti ei satu pestitsiidijäägid keskkonda, kus nad võivad kahjustada elusorganisme, sealjuures jõuda näiteks joogivee kaudu ka inimeseni. Tervise seisukohalt võib seda pidada üheks olulisemaks erinevuseks, sest paljud uuringud on taimekaitsevahendeid seostanud erinevate haiguste ja tervisehäiretega.

Teadusuuringud kinnitavad, et mahedates köögi- ja puuviljades leidub rohkem tervist toetavaid bioaktiivseid ühendeid, nt C-vitamiini ja polüfenoole ning vähem kahjulikke nitraate. Samuti on mahesaadustes kuivaine ja mitmete mineraalainete (raud, fosfor, magneesium) sisaldus suurem kui tavatoidus.

Mahepiim sisaldab tavapiimast rohkem tervist tugevdavaid antioksüdatiivseid ühendeid: oomega-3 rasvhappeid, E-vitamiini, samuti CLA rasvhapet ehk konjugeeritud linoolhapet, mis on inimese tervisele kasulik asendamatu rasvhape. Mahepiima oomega-6/oomega-3 rasvhapete suhe on väiksem kui tavapiimal – tervise seisukohast tuleb seda pidada oluliseks näitajaks, sest meie kaasaegse dieedi rasvhapete suhe on liiga kõrge. Loe edasi: Mahetoit pakub maitseelamuse ja toetab tervist

Pärnus avati Maria Viidalepa näitus “Peegeldused”

“Näitus „Peegeldused“ on minu esimene avalik ülesastumine maalikunstnikuna. Valik hõlmab viimase kolme aasta töid (2009-2012), mis peegeldavad minu otsinguid nii iseenda kui kunstnikuna. Neil otsinguil on üks ühine joon – huvi inimese ja inimliku vastu,” kirjutab lahkunud kunstnik Antsa Viidalepa tütar.

Võimalus inimest vaadelda, analüüsida ning nautida on kujunenud aastatega järjest paeluvamaks tegevuseks, mistõttu on see huvi juhatanud mind üsna erinevate erialade juurde. Muusika läbi olen avastanud inimese sisemaailma, moedisaini õpingute ajal keskendusin välisele ilule ja ihadele, ajakirjanduse ja kirjutamise kaudu hakkasin mõistma seoseid inimese ja keskkonna vahel ning filmis näen võimalust inimese kinnipüüdmiseks, dokumenteerimiseks.

Maalikunstnikuna olen võlutud inimkeha dünaamikast ning naise ihu kõnekusest, samuti emotsioonidest, ilmetest ning lugudest, mida võib peegeldada üks nägu. Inimene, tema olemuse aimamine ning tegevuse graatsia tabamine on minu jaoks väljakutse, mille suunas hoovõttu soovin teiega jagada.

Näitus avati o3. septembril Pärnu haigla galeriis.

Lisainfo siin.

Jõgevamaa Omavalitsuste Liit paneb välja eriauhinna Vikipeedia fotokonkursil

Jõgevamaa Omavalitsuste Liit paneb Vikipeedia fotokonkursil välja eripreemia parimale Jõgevamaa mälestist kajastavale fotole. Eriauhinnaga soovib Jõgevamaa Omavalitsuste Liit väärtustada Jõgevamaa kultuuripärandit ja inspireerida inimesi pöörama suuremat tähelepanu maakonna aja- ja kultuuriloole.

30. septembrini toimuv fotovõistlus “Kultuurimälestised Vikipeediasse” on osa ülemaailmsest konkursist Wiki Loves Monuments 2012. Esimene taoline fotokonkurss toimus aasta tagasi. Siis oli konkursil 71 osalejat, kes laadisid Vikipeediasse 3112 fotot 1717-st kultuurimälestisest. Jõgevamaa kultuurimälestistest esitati 2011. aasta konkursile 58 fotot.

Loe edasi: Jõgevamaa Omavalitsuste Liit paneb välja eriauhinna Vikipeedia fotokonkursil

EKO liikmed kaebasid kohtusse ameerika naaritsa farmile loa andmise otsuse

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) liikmed esitasid esmaspäeval Tallinna halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti otsusele, millega anti luba Nuckö Farm OÜ-le mingi tehistingimustes pidamiseks Noarootsi vallas. EKO liikmed on sel aastal korduvalt juhtinud Keskkonnaameti tähelepanu sellele, et Eestis ei tohiks ameerika naaritsa ehk mingi farmidele uusi tegevuslube anda ning seda keelab ka looduskaitseseadus.

Ameerika naaritsate farmid on võõrliikide sissetoojatena viinud kohaliku liigi Euroopa naaritsa väljasuremise piirile, samuti põhjustavad mingifarmid pidevalt lahti pääsevate loomade tõttu kahjustusi linnukaitsealadele. EKO liikmed saatsid juunis ka keskkonnaministrile kirja, milles leidsid, et Eesti seadusandlust tuleks täpsustada nii, et ka ettevõtjatele oleks selge, et mingifarmide näol on tegu loodust kahjustava tegevusega, mida ei ole lubatud teha.

Loe edasi: EKO liikmed kaebasid kohtusse ameerika naaritsa farmile loa andmise otsuse

Lahtiste uste päev Suhka Abikomandos

Päästeamet korraldab igal aastal kutselise tuletõrje aastapäeval päästekomandodes lahtiste uste päeva, et tutvustada päästjate tööd ning pakkuda võimalust lähemalt vaadata ja katsuda päästetehnikat ning -varustust.

Sel aastal toimuvad lahtiste uste päevad kõikides komandodes üle Eesti samal ajal ning see jääb ajavahemikku 5.-7. september 2012.

Haanjamaale Suhka Abikomandosse olete oodatud uudistama
6. septembril kell 10-19.

Rohkem infot!

 

22 000 noort suurendasid oma valmisolekut tööturule sisenemiseks

Täna andis 66 noortekeskust üle Euroopa Sotsiaalfondi noortekeskustele suunatud programmi teatepulga järgmisele 67-le
noortekeskusele. Kokku viiakse läbi kolm programmiperioodi ning toetuse kogusumma on 817 776 eurot. Uuel ja ühtlasi viimasel kolmest perioodist saab programmi raames veel vähemalt 20 000 noort osaleda erinevates tööelu tutvustavates tegevustes, laagrites, jõuda noorsootöösse läbi mobiilse noorsootöö, lüüa kaasa mitmesuguses huvitegevuses ning panna end proovile noorte omaalgatuslikes projektides.

Noorte konkurentsivõime suurendamiseks ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ühiskonnale pakutava noorsootöö teenuse osutamine läbi noortekeskuste on programm, mille rahastamine toimub Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest eesmärgiga tagada kõikidele noortele olenemata kohalike omavalitsuste võimekusest võrdsed võimalused. Noortele on kõik programmi raames elluviidavad tegevused tasuta.

Sauga noortekeskuse, mis osales eelneva perioodi Euroopa Sotsiaalfondi programmis, juhataja Ivika Uslov rõhutab programmi vajalikkust uute tegevuste ning teenuste käima lükkamisel: “Programmi raames alustatud kokandusringis on noored omandanud reaalse isikliku kogemuse ning saanud mitmesuguseid eluks vajalikke oskusi. Seetõttu jääb toiduvalmistamise õpe Sauga noortekeskuse huvitegevuste nimekirja ka edaspidigi.”

Programmi eestvedajaks on MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, üleriigiline eestkosteorganisatsioon, mis ühendab Eestis asuvaid noortekeskusi (www.ank.ee). Hetkel on ühenduses 60 liiget 93 noortekeskusega.

Otepääl valmis heategevusliku algatuse korras laste mänguväljak

2011. aastal algatasid kohvik-restoran l.u.m.i ja Veiko Täär ning OtepääVallavalitsus heategevuskampaania, mille käigus koguti raha laste mänguväljaku ehitamiseks. Tänaseks päevaks on mänguväljak valmis.  Laste mänguväljaku atraktsioonid asuvad Otepää Kultuurikeskuse pargis. Lapsed saavad nüüd lustida kiigel ja ronilas, atraktsioonide maksumuseks kujunes kokku 3583, 52 eurot.

Heategevuskampaania avalöögiks oli eelmise aasta maikuus kohvik-restoranis l.u.m.i toimunud heategevusõhtu, kus astus üles ka endine vallavanem Andres Visnapuu. Kampaania käigus paigutati Otepääl mitmesse asutusse rahakogumiskastid, samuti oli võimalik teha Otepää Vallavalitsuse arveldusarvele annetusi. Kokku laekus laste mänguväljakute tarbeks 488,76 eurot. Lisaks sellele toetas laste mänguväljakute rajamist 1000 euroga Swedbank ja 1000 euroga AS Premia Foods. Puuduoleva summa tasus Otepää
vald.

Samuti toetas mänguväljakute rajamist auto24 Rally Estonia, rallipassi müügist laekus 20 senti mänguväljakute tarbeks, kokku 1384,2 eurot. Sellest rahast on plaanis mänguväljaku tarbeks atraktsioone juurde osta. Otepää vallavalitsus tänab kõiki heldeid annetajaid – nii ettevõtteid kui ka eraisikuid. Samuti pannakse vallaelanikele südamele, et laste atraktsioonid on sündinud kõigi ühise pingutuse toel ja et seda vara tuleb üheskoos hoida.

Lodi “Jõmmu” kutsub Peipsile loodussõitudele

Arhailine kaubapurjekas, lodi “Jõmmu” teeb alates tänasest idavirumaalastele loodusõppesõite Peipsi põhjaosas asuvast Lohusuu kalurikülast. Päevasel ajal sõidetakse lastegruppidega, õhtuti ja nädalavahetusel on pardale oodatud kõik vanad ja noored, kes soovivad Euroopa suurima piirijärvega lähemat tuvust teha. Lohusuust edasi siirdub lodi Mustveesse, et viia järvele ka Jõgevamaa loodushuvilisi.

Viiendat aastat toimuvad Looduslodja retked on ainulaadne võimalus avastada Eesti siseveekogude ja maitsi ligipääsmatute märgalade põnevat loodust. Looduslodja retki toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja enne praegust külaskäiku Peipsi põhjaosasse on “Jõmmu” loodusharidust jaganud Tartumaal Emajõel, Võrtsjärvel Valga- ja Viljandimaa sadamates ning Lämmijärvel Põlvamaal.

Loe edasi: Lodi “Jõmmu” kutsub Peipsile loodussõitudele

Rakvere koolide hariduselu koondub “Loodusaasta – terves kehas terve vaim” teema alla

Keskel Toomas Varek ja Martti Marksoo

Rakvere koolid tähistasid kooliaasta algust eile õhtul kell 18.00 ühise kogunemisega Rakvere Reaalgümnaasiumis, kus Rakvere linnapea Toomas Varek juhatas sisse metsapealinna Rakvere hariduselu ühise teema-aasta, milleks on „Loodusaasta – terves kehas terve vaim“. Tänavune ühine teema-aasta aitab paremini teadvustada noortele tervislikkuse vajadust. Loodusel ja meid ümbritseval keskkonnal on oma osa selles, et inimene oleks terve nii vaimult kui ihult. Igal aastal veab koolide teema-aastat üks kool, tänavu on selleks Rakvere Reaalgümnaasium, kes jagab oma positiivseid kogemusi ka teistele koolidele.

Toomas Vareki sõnul kasvas möödunud õppeaasta Rakvere koolide kodanikuks kasvamise aasta sujuvalt üle terve kodaniku kasvatamisele, mis on samuti aluseks kodanikuühiskonna loomisele. Möödunud õppeaastal keskendus Rakvere hariduselu kodanikuks kasvamise teemale, ühistegemisi vedas Rakvere Eragümnaasium.  „Loodan, et kahe aastaga jõuab eelmisel aastal Reaalgümnaasiumist alanud mõttelaad hakata vilju kandma ja see annab tugevama aluse kodanikuühiskonna loomisele. Ühine teema-aasta aitab paremini teadvustada noortele tervislike eluviiside vajalikkust. Inimese tervena olemises on oma osa loodusel ja meid ümbritseval keskkonnal.“

Loe edasi: Rakvere koolide hariduselu koondub “Loodusaasta – terves kehas terve vaim” teema alla

Seenenädal Rõuge rahvamajas

3.-8. septembril saab teoks järjekordne seenenädal Rõuge rahvamajas. Toimuvad retked, konsultatsioonid ja seekord ka seenefoto konkurss. Koos seeneretkel osalejatega, kes korjavad seeni näitusele või kulinaarsel eesmärgil, on seeneretkedele kutsutud ja oodatud ka pildistamishuvilised. Nemad toovad saagi metsast kaasa piltidena. Selliselt täiendab pildiline lähenemine loomulikul teel seenenäitust.

Laupäeval õpetab Airi Gailit huvilisi seentega lõnga värvima ja kell 11.00-15.00 valmistab seenepada Margit Härma. Küsimustele “Kas iga söödav see on nii maitsev, et seda tasub koju tassida, puhastada, toiduks valmistada?” vastab ja nõuandeid jagab Margit Härma.

Näitus on avatud K-R kell 10 – 18, laupäeval 10 – 17.

Seenenädala täpsem info ja ajakava üleval Rõuge valla kodulehel ja www.viitinalhk.ee

Rakvere Teater avab 73. hooaja esietenduse peoga

Lavastusest “Uurimise all”. Foto: Janek Tischler

Neljapäeval, 6. septembril toimub pidulik sissejuhatus Rakvere Teatri värskele hooajale. Avalavastusena esietendub Toomas Hussari „Uurimise all“ ja pärast seda on “esikapeo” vaimus võimalik avastada teatrimaja varjatumat poolt ning algava hooaja uuslavastusi maag Sergei ja arhitekt Raul Vaiksoo seltsis. Muusikalise poole eest vastutab ansambel Kriminaalne Elevant ning lavaruumi jagub ka mustkunstnik Meelis Kubole ja paljudele teistele.

Tume õhtu ja uus hooaeg saavad alguse Toomas Hussari stiilse õudusteatriga lavastuses „Uurimise all“. Linateosega „Seenelkäik“ juba enne esilinastust palju jutuainet tekitanud režissöör Toomas Hussar toob lavastajana publiku ette Tammsaare loomingus ainulaadse põnevusloo, mis läbi lummavalt gootilise mõrvajutustuse lahkab tõeotsinguid, mida pärsivad eetilised ja õiguslikud asjaolud, mis viivad lõpuks küsimuseni, kuivõrd tõde üldse vaja on.

Pärast etendust jätkub müstiline õhtu Rakvere Teatri suures majas, kus on võimalik osaleda ringkäigus, mida juhivad „Selgeltnägijate tuleproovist“ tuntud maag Sergei ja ning Rakvere Teatrimaja projekteerinud ajaloolasest arhitekt Raul Vaiksoo, kes avavad teatrihoone (sala)soppide varjatud tagamaid. Lisaks sellele tutvustavad ekskursioonil end hooaja uuslavastused.

Loe edasi: Rakvere Teater avab 73. hooaja esietenduse peoga

Maavalla koda tunnustab hiie sõpra

Eelmise aasta Hiie sõber Jaanus Hiis

Maavalla koda kutsub üles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud ning aidanud seega kaasa soome-ugriliku vaimse pärandi ja keskkonna säilimisele Eestis.

Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahetakse näidata head eeskuju teistelegi. Maavalla koja arvates saab looduslike pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi ning keskkonna säilimisele. Hoides hiisi, hoitakse oma rahva elujõu sügavamaid juuri.

Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud. Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbrit ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31 porikuud (31. oktoober) Maavalla kojale: koda@maavald.ee .

Loe edasi: Maavalla koda tunnustab hiie sõpra

SEB Tartu rattamaraton toob profiratturid Eestisse

14. Tartu rattamaraton. Foto: Ardo Säks

Juba järgmisel pühapäeval, 16. septembril toimub SEB 15. Tartu Rattamaraton, mis toob tuhanded rattasõbrad Lõuna-Eestisse nautima aasta suurimat maastikurattasündmust ning sellel aastal tulevad lisaks tuhandetele rahvasportlastele Eestist ja välismaalt osalema ka profiratturid Itaaliast.

Põnevaks teeb ratturite osalemise asjaolu, et itaallane Cheula Gian Paolo (Team Torrevilla Sthill Ktm Bike) krooniti 2011. aastal Utah’i rattatuuril kõige agressiivsemaks meheks rajal, seega on alust arvata, et ka Tartu Rattamaratonil näitab mees klassi ning sõidab just kõrgeimate positsioonide eest. Seekord ei ole oma võitu kaitsmas Tanel Kangert, kes osaleb Astana meeskonna koosseisus maailma meistrivõistlustel meeskondlikus eraldistardis, samal põhjusel jääb eemale ka Rein Taaramäe, kes algselt plaanis Tartu Rattamaratonile osalema tulla.

Loe edasi: SEB Tartu rattamaraton toob profiratturid Eestisse

Jooksuhuvilisi oodatakse Piusasse

Foto: Kaimo Puniste

29. septembril kutsutakse kõiki huvilisi osalema ainulaadsel ÜRGORU-JOOKSUL kauni looduse rüpes, Piusa jõe maastikukaitselal. Võistluspaik asub Piusa Ürgoru Puhkekompleksi territooriumil (www.puhkemaja.ee). Võimalus on valida kahe erineva pikkusega,7119m ja 3815m jooksudistantsi vahel või nautida lihtsalt kaunist loodust ja tegusat nädalavahetust. Rada kulgeb suures osas Piusa jõe Maastikukaitseala ratta- ja matkateedel. Rada on tähistatud. Osavõtjad peavad ohutuse huvides järgima liikluse korraldajate märguandeid.

7119 m rajal võivad osaleda kõik 1997. aastal (3815m 1999. aastal) ja varem sündinud jooksusõbrad, kes naudivad liikumist ning kelles on sportlikku hasarti ja visadust, et raske rada (1,5 km tõusude- ja langustega) läbida. Noorematel osavõtjatele ja nn “pühapäeva” loodusenautlejatele soovitame lühemat 3815m, rahulikku ja laugemat rada, lopsaka metsa rüpes.

Loe edasi: Jooksuhuvilisi oodatakse Piusasse

Käimas on hiite kuvavõistlus

2011. aasta võitja Ain Raali töö Paliverest

Käimas olev kuvavõistlus Maavalla hiied 10225 ootab ülesvõtteid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest nii Maavallast kui ka piiri tagant. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Viiendat korda toimuval võistlusel on mitmeid uuendusi. Esmakordselt on osalejatel võimalus määrata oma võistlustöö soovi korral Creative Commons rahvusvahelise vabakasutuse litsentsi alla ning osaleda seega eestikeelse Vikipeedia koostamises. Üleskutsele saata võistlusele ka mujal maailmas asuvate looduslike pühapaikade pilte on juba vastanud mitmed Soome fotograafid. Mõnevõrra on uuenenud ka võistluse lehekülg ning nüüd on hõlpsam tutvuda võistlusele saadetud töödega.

Võistluse üldarvestuse peaauhind on 500 eurot ning kuni 16-aastaste peaauhind 250 eurot. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, muinsuskaitse, looduskaitse ning maailma pühapaigad. Võistlus kestab kuni 31.10.2012 ning Võitjad kuulutatakse välja kooljakuus (november) Tartus toimuval hiie väe tunnustamissündmusel.

Loe edasi: Käimas on hiite kuvavõistlus

Suwem: tootmismaht tuleb mullusega võrreldav

Eksportturgudel valitsev suhteline stabiilsus võimaldab Eesti mööblitootjal ASil Suwem mõnevõrra parandada eelmise aasta rekordilist müügitulemust.

„Saksamaa ja Soome turg on Euroopa kriisist seni päris hästi läbi tulnud,“ tõdes ASi Suwem juhatuse liige Kaido Mäesalu. „Eks Saksamaa ole ka see, kes Euroopa majandust vee peal hoiab.“

Mullu tegi Saksamaale olulisel määral eksporti suurendanud Suwemi käive läbi 40-protsendise kasvu, kuid tänavu sedavõrd imelist müügi tõusu oodata pole. „Eks tänavune aasta ongi kujunenud pigem enda turupositsiooni kindlustamisele ja uute sihtide seadmisele,“ lausus Mäesalu.

„Meie tänavune müügitulemus peaks kujunema võrreldavaks 2011. aastaga,“ lausus Suwemi tegevjuht Aivar Keskpaik. Tema kinnitusel ootab ettevõte 2012. aastal 2,8 miljoni euro suurust käivet ja kasumisiht on 160 000 eurot.

„Väga kiiret müügi kasvu ei ole Saksamaalt, Soomest ega mujalt Euroopast tänavu võimalik oodata,“ nentis Keskpaik. „Eks suur osa maailmast vaatab praegu kasvu otsides pigem Aasia poole.“

Mäesalu kinnitusel tuleb konkurentsis püsimiseks jätkuvalt tootmist efektiivsemaks muuta ja käivet töötaja kohta tõsta. „Meie sektoris pole lihtsalt hinna tõstmisega võimalik ellu jääda,“ lausus ta.

Kunstnik Evi Tihmetsa juubelinäituse “Graafika, mu arm II” avamine

Evi Tihemetsa näitus “Graafika, mu arm II” avamine toimub Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis 5. septembril kell 16. Fenomenaalse loomejõu ja töötahtega kunstnik Evi Tihemets, mullune Rahvusraamatukogu Wiiralti preemia laureaat, tähistas 21. augustil oma 80. sünnipäeva. Rahvusraamatukogu näitusele on kunstnik valinud umbes 30 tööd aastaist 2000-2012, millest paljusid pole ta seni eksponeerinud.

Kunstnik on alati rõhutanud looduse kui inspiratsiooniallika tähtsat osa oma loomingus. Üks tema meelismotiive on päike, millele on pühendatud ka mõned varasematest litodest kokku seatud suured tööd (“Hommikune päike”, “Õhtune päike”, 2000). Talle meeldib suurvorm graafikas, mida esindavad ka tänavused lehed “Öine vihm” ja “Ristide vägi” (söövitus, kuivnõel).

Evi Tihemets 80. juubeli puhul oli juulis-augustis Kunstihoone galeriis näitus “Graafika, mu arm I”, mis koostatud põhiliselt 1990.-2000. aastate näitustel esitatud suurematesse sarjadesse kuuluvaist töödest. 30. augustini sai Jaani kiriku lõunasaalis näha tema gravüüre ning joonistusi.

Kunstiteadlane Mai Levin on Evi Tihemetsa kohta öelnud, et ta on “graafik, kes arendab oma kaugelt üle poolsajandi kestnud loomingut läbivaid liine, reageerides muutustele ümbritsevas maailmas ja kunstis, otsides uusi võimalusi eneseväljenduseks ja lastes end kaasa kiskuda artistlikust mängulustist.”

Rohkem infot:

Lea Hein, RRi näituste osakonna juhataja asetäitja, tel. 630 7148, Lea.Hein@nlib.ee
Annika Koppel, RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260, Annika.Koppel@nlib.ee

Kihnu ja Manilaiu rannakalurid said loa sügispüügiks

Põllumajandusminister avas tänasest oma käskkirjaga kuni 15. oktoobrini 2012. a räimepüügi Liivi lahel Kihnu saare ja Manilaiu saare püsielanikest kutselistele kaluritele, kes püüavad kala kaluri kalapüügiloa alusel. Kuna Vabariigi Valitsus suurendas Pärnu maakonnale räime lubatud saaki, siis saavad Kihnu ja Manilaiu kalurid tänase seisuga välja püüda veel kuni 90 tonni räime.

Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. aasta määrusega nr 67 suurendati kaluri kalapüügiloa alusel aastast lubatud räimesaaki Pärnu maakonnas 480  tonni võrra. Sellega soovitakse leevendada väikesaarte kalurite keerulist olukorda, mille põhjustas senine erakordselt madal püük võrreldes eelmiste aastatega.

Kokku on 2012. aasta lubatud räimesaak Pärnu maakonnas 5990 tonni, millest ära on kasutatud 5899,55 tonni ning kasutamata osa 90,45 tonni.
Räimekvoodi suurendamine oli võimalik, kuna Euroopa Komisjon kandis Eestile taotluse alusel üle meie möödunud aastal kasutamata jäänud räimekvoodi.

Põllumajandusministri käskkiri jõustub 3. septembril, Kihnu ja Manilaiu rannakalurid võivad sügispüüki alustada päev hiljem, teisipäeval 4. septembril.

Lisainfo:
Gunnar Lambing,
kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo juhataja,
Põllumajandusministeerium
gunnar.lambing@agri.ee, tel 625 6238

Rõuge otsib iseloomulikku ruutmeetrit!

Rõuge rahvamaja kuulutab välja fotokonkursi “Ruutmeeter Rõuget”. Konkursile võivad töid esitada kõik soovijad. Tuleb vaid pildile jäädvustada see, mis fotograafi arvates Rõuget iseloomustab: on see siis kelmika baretiga tammetõru Rõuge pargis kasvaval tammepuul või härduspisar lapselast Rõuge kooli saatva vanaema põsel, rääkimata suursugusest Eesti Ema kujust Rõuge mäenõlval.
Võisteldakse kahes vanuseastmes:
· lapsed kuni 16-aastased k.a.
· 17-aastased ja vanemad.

Esitada võib töötlemata mustvalgeid või värvifotosid, mis ei ole osalenud teistel konkurssidel. Üks võistleja võib saata kuni 3 pealkirjastatud võistlusfotot. Fotod esitatakse elektrooniliselt e-mailile: rahvamaja@rauge.ee Fotod esitada kontaktandmetega (nimi, vanus, aadress, e-posti aadress, telefon). Kõik fotod laetakse korraldaja poolt üles Picasa fotokeskkonda.
Fotode saatmisega kinnitab konkursil osaleja, et tema poolt esitatav foto kuulub talle või ta omab õigusi selle levitamiseks. Konkursi korraldaja ei võta vastutust lisatud fotode autoriõiguse eest.
Foto autor annab konkursile esitamisega korraldajale õiguse kasutada pilte Rõuge reklaamimiseks ja erinevate ürituste turundamiseks. Pildi kasutamisel märgitakse ära autori nimi. Korraldaja jätab endale õiguse küsida autorilt pildi originaalfaili.
Töid hindab professionaalne zürii ning selgitatakse välja ka publiku lemmik. Väljavalitud tööd saavad tunnustatud ja auhinnatud, lisaks kantakse need suurtele kapaplaatidele ja pärast näitust leiavad pildid koha valla asutustes: koolis, lasteaias, noortekeskuses, rahvamajas jne.
Fotokonkurss kestab 01.sept. – 30.nov. 2012
Fotokonkurssi “Ruutmeeter Rõuget” toetab Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp ja Võru Foto.

Augustikuiseid keskkonnauudiseid laiast ilmast

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen jätkab igakuist kokkuvõtet maailma keskkonnauudistest.

Tänane välisuudiste rubriik on vägagi tehnoloogiahõnguline. Huvitaval kombel oli augustikuu keskkonnauudistes palju juttu robotite võidukäigust. Üheltpoolt kajastati seda, kuidas robotid on appi tulemas keskkonnahoiu seisukohalt, teisalt aga seda, kuivõrd uued robotid sarnanevad oma omadustelt loomadele või inimestele.

Olen korduvalt kajastanud uudiseid, mis räägivad sellest, et järjest enam välja, et inimeste ja ahvide vahelised vaimsed erinevused ei ole nii suured, kui varem arvati. Täna aga alustan uudistega teadusvallast, mis annavad märku sellest, et robotite vaimsed võimed liiguvad järkjärgult inimestele lähemale.

BBC uudised kirjutavad, et USAs Yale´i Ülikoolis on praegu sündimas robot nimega Nico, kes suudab iseend peeglis ära tunda ehk tegu on taaskord ühe sammuga mõtlevate robotite suunas. Nicot arendatakse eesmärgiga, et ta suudaks peeglit kasutada selleks, et interpreteerida enda ümbruses asetsevaid objekte, nii nagu näiteks inimene kasutab auto tahavaatepeeglit teiste autode jälgimiseks.

Robotile antakse ruumilise mõtlemise ülesandeid, kus ta peab aru saama oma käe peegeldusest. Edasi aga on plaan robotit sooritama panna niinimetatud täielikku peegli-testi, mis on klassikaline eneseteadlikkuse test. Test on välja mõeldud 1970ndatel aastatel ning senini peamiselt loomade peal katsetatud.

Loomadele antakse kõigepealt aega peegliga ära harjumiseks. Seejärel pannakse nad magama ning nende nägudele tehakse lõhnatud ja mittekombatavad värvilaigud. Sellega, kuidas loomad reageerivad üles ärgates enda peegeldusele, hinnatakse nende eneseteadlikkust. Vaadeldakse, kas loomad hakkavad kontrollima värvilaike oma kehal või reageerivad nii, nagu need ei oleks nende  endi peal. Loe edasi: Augustikuiseid keskkonnauudiseid laiast ilmast

Käivitub programm depressiooni leevendamiseks ning positiivse vanemluse toetamiseks

Arengukeskus Avitus käivitab septembris 2012 koolitusprogrammi „Terve mina – terve pere“, mis keskendub depressiooni ennetamisele ja leevendamisele ning vanemahariduse pakkumisele eesmärgiga leevendada vanemate stressi ja pakkuda teadmisi tervete ja toimetulevate laste kasvatamiseks. Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital summas 44 763 EURi.

Projekti käigus tehakse koostööd avaliku sektoriga, et teenuste kättesaadavus ja kvaliteet kohalikele elanikele suureneks. Partneriteks on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Keila, Viimsi ja Valga kohalikud omavalitsused, Viimsi ja Püünsi kool.

Vastavalt 2006 aastal läbi viidud Eesti Terviseuuringu andmetele oli viimase kuu jooksul depressiooni esinenud 9% eesti inimestest. Depressiooniga seostub peale halva enesetunde ka halvem sotsiaalne toimimine – see on seotud pea kõigi olulisemate sotsiaalprobleemidega, sealhulgas töötus, kodutus, alkoholitarbimine, narkomaania, perevägivald, vaesus, suitsiidid jne. Psüühika- ja käitumishäired on püsiva töövõimetuse tekkimise otsese põhjusena Eestis teisel kohal.
Loe edasi: Käivitub programm depressiooni leevendamiseks ning positiivse vanemluse toetamiseks

Võrumaal alustab esimene erakool

Foto: pikapk.edu.ee

3. septembril kell 10 toimub ava-aktus Võrumaa esimeses erakoolis Pikakannul, kus kooliteed alustab 20 last.

Tegemist on esimese omataolise, ehk siis kogukonnakooliga Eestis, kus pakutakse lastele turvalist ja sõbralikku keskkonda, kus hinnatakse väärtuskasvatust ja kogukonnatunnet. Kogu koolipäev, nii õppe-kui huvitegevused on lõimitud pärimuskultuuriga. Traditsioonilisele muusika-ja pilliõppele lisaks kõneldakse võru keelt, uuritakse kodulugu, tehakse teatrit, tutvutakse traditsiooniliste maatöödega ja peetakse rahvakalendri tähtpäevi.

Pärast Lasva Vallavolikogu otsust sulgeda Pikakannu Põhikool, taotles kohalikku kogukonda ühendav mittetulundusühing Pikakannu Kooli Areng ajaloolise koolihoone rendile ning asutas Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse. Keskuses tegutseb lisaks 6-klassilisele koolile ka 8 lapsega lastehoid ning huvikool.

Kuigi juriidiliselt on tegemist erakooli seaduse alusel tegutseva kooliga, oli selle asutamise põhiliseks ajendiks pakkuda kodulähedast põhi-ja huviharidusteenust oma kogukonna lastele ning hoida seeläbi üht kaunist Eestimaa nurgakest elus. Kohalik omavalitsus toetab kooli, makstes vallas elavate ja koolis käivate laste pealt poole Vabariigi Valitsuse poolt ette nähtud pearahast. Ülejäänud raha tuleb leida lastevanemate ning annetajate abiga.

Lisainfo:
Ave Tamra
Pikakannu Pärimuskultuuri keskuse projektijuht
Tel: 5028783
www.pikakannu.ee

Avatakse Karula Kaugtöökeskuse ruumid

7. septembril kell 14.00 toimub Karula Kaugtöökeskuse ruumide avamine. Karula Kaugtöökeskus on rajatud kodanikualgatuse korras MTÜ Karula Kaugtöökeskus poolt ning selle ruumide renoveerimist ja mööbli ja seadmete soetamist toetas MTÜ Valgamaa Partnerluskogu LEADER programm
meetme “Kogukonnaalgatused ja koostöö” raames. Ruumid asuvad Lüllemäe põhikooli hoones.

Kaugtöökeskuses on 6 töökohta, mis on ka juba kasutajad leidnud.

Pille Tomson
MTÜ Karula Kaugtöökeskus liige