Rahvakultuuri koolitustunnid Sadala rahvamajas

Jõgevamaa ja Ida-Virumaa lapsed ja noored õppisid Sadala Külade Seltsi rahvamajas toimunud kahepäevasel koolitusel eesti ja teiste rahvuste laule, pillilugusid ja tantse.  Õppepäeva lõppkontserdil käidi esmakordselt välja idee moodustada Sadala kandi poistest, tüdrukutest, nooreestest ja neidudest rahvapilliorkester  ja kui huvilisi jätkub siis ka teisi muusikakollektiive.

Lõppkontserdil esinesid koolitusel õpitud repertuaariga Jõgeva muusikakooli noorte rahvamuusikaansambel  tuustarid ja lasteansambel Nöpsid. Õpetaja Eha Niglase juhendamisel oli selgeks õpitud  kolm uut laulu, kandlelugusid, samuti muusikapala juudi rahvaloomingust  ja vene tantsulugu “Troika”. Koos emaga oli õpetamas ka Eesti Muusikaakadeemias koolimuusikat õppiv Agu Niglas, kes tänaseks sõitnud Saksamaale Heidenbergi vahetusüliõpilaseks.  Esinejaid tänades ja kiites tegigi Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt teatavaks idee  luua  Sadala külades elavatest lastest ja noortest koosnev rahvapilliorkester.

“Muusikahuvilisi meie kandis jätkub. Küllap leiame ka kohapealt või lähiümbrusest  õpetajaid- juhendajaid.  Kui kõik ootuspäraselt laaabub  on moodustav orkester juba järgmisel aastal meie rahvamajas publiku ees.  Võimalik, et edaspidi tekib ka noorteansambleid, kes laulavad-mängivad tänapäevasemaid rütme. Siinsete noorte kultuurihuvis ei tasu aga kahelda. Selle tõenduseks on ka nende aktiivnekaasa löömine  Hugo Raudsepa näitemängus “Roosad prillid”, kus mitmeid tegelasi mängitakse. ”

Erinevatest maadest pärit tantse õpetas koolitusel Triinu Nutt Tartumaalt. “Näitasin sammud ette ja kes tähelepanelikult jälgisid oskasid üsna ruttu õigesti järgi teha, ” lausus ta.   Kiviõli kunstide kooli õppealajuhataja ja kandleõpetaja Kaarin Aamer õpetas mitmed kandlepalad selgeks ka Sadalas. Koos temaga olid õppepäevadele tulnud ka mitmed kooliõpilased Ida-Virumaalt. “Sadala rahvamajas on äsja remontitud nägusad ruumid ja meeldivad inimesed.  Toitlustaja Luule Väin hoolitseb oma maitsvate ja tervislike  roogadega selle eest, et kõht kellelgi tühjaks ei jääks. Sellises hubases õhkkonnas jääb ka õpitu paremini meelde ” lausus Aamer.

Mitmedki rahvamuusikatarkuste ja -vilumuste alal Sadalasse  koolitusele tulnud  on selles kultuurivaldkonnas juba  silma paistnud.  Nii olid kohal erinevaid pille mängivad ja lauljatenagi tuntuks saanud vennad Tanel ja Karl Sakrits ja nende noorem veli Georg.  Nii õpitubades kui ka laval võis kohata ka Tabivere rahamuusikastaari Artur Aunapit. “Muusikahuvi tekkimises ja arenemises on väga oluline just peretoetus. Arvestades seda püüan poja esinemistele võimalikult palju kaasa elada, ” ütles pereisa Henn Aunap.

Koolituse pidulikul lõpetamisel laulis ka Torma valla segakoor Sõbrahing Mare Talve juhatamisel. Külakosti tõi seto pärimusmuusikaansambel Klapp , mille liikmed Toomas Valk , Jalmar Vabarna ja Kristian Priks on Seto Kuningriigis kuulutatud parimaks karmoškamängijaks, kasatski tantsijaks ja kandlemängijaks. “Maalähedaste inimestena tunneme end Sadalas  igati hästi. Meie repertuaariks on seto rahvamuusika ja eriti tantsulood, mida Setomaal tantsitakse. Samuti esitame omaloomingulisi lugusid, ” ütles kitarrist Jalmar Vabarna , kes legendaarse seto rahvalauliku Anne Vabarna lapselapselaps.

Pille Tutt  märkis lõpetamisel, et Avatud Külaväravatel andis Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev Sadala Külade Seltsile üle Jõgevamaa hõbemärgi ja Jõgevamaa aastaraamatu 2011 ja maakonna tunnusmaiustuse   ja palus need  edasi kinkida mõnele tublile kultuuritegijale. Seltsi poolt oli väljavalituks talupidaja Ants Maanre, kes mängib peaosa näitemängus “Roosad prillid ”

Koolitus päeva läbiviimist toetasid  Kultuuriministeeruum, Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Eesti Rahvakultuuri Fond, oma kultuurisõbraliku suhtumisega pani üritusele alla, kas Riigikogu liige Aivar Kokk, kes tegutsenud ka harrastusmuusiku ja heliloojana.

Jaan Lukas

Paneme rohelistele toodetele märgid külge!

Eesti Roheline Liikumine kutsub vabatahtlikuna osalema „Rohelise toote“ kampaanias. Selleks tuleb minna poodi, leida rohelised tooted ja märgistada need nii, et ostjad oskaks teha õigeid valikuid.

Tänavu oktoobris toimuv mahe- ja ökotoodetele tähelepanu juhtiv kampaania „Roheline toode“ ootab tegutsema vabatahtlikke üle Eesti. Ettevõtmise eesmärk on muuta jaekettides müüdavad loodussäästlikud tooted tarbijale nähtavaks poeriiulitele kinnitatava „Rohelise toote“ märgise abil. Nii lihtsustame tarbijatel tervislike ja loodussäästlike valikute tegemist.

Sinu abi vajame ennekõike Sulle sobivates kauplustes mahe- ja ökotoodete märgistamisel. Märgistamine toimub septembrikuus. Kampaania jooksul tuleb eelnevalt valitud kauplusi külastades teha kord nädalas ringkäik, märgistused üle vaadata ning vajadusel tooted korrektselt märgistada. Soovi korral saad sõbra kaasa võtta, sest seltsis on lõbusam ja silm teravam.

Vabatahtlikele pakume temaatilisi koolitusi ja juhendamist, korraldame ka ühisüritusi.

Kui soovid „Rohelise toote“ kampaanias kaasa lüüa, registreeru sellel lehel. Palun vali ka, millises poes soovid kaupu märgistada ja millistes tegevustes kaasa lüüa.

Kaupluste nimekiri täieneb jooksvalt, seega soovitame registreeruda ka juhul, kui Su kodupoodi hetkel nimekirjas pole. Ka muude tegevuste loetelu
leiad registreerimisvormist. Vali üks või lausa mitu meelepärast tegevust.

Rakvere otsib imelist vanaema ja vanaisa

Väärtustamaks põlvkondade sidusust ja vanavanemate elutööd kutsub Rakvere Linnavalitsus üles esitama nominente imelise vanaema ja vanaisa konkursile. 

Rakvere linn alustas tublide Rakvere vanaisade ja vanaemade tunnustamist paar aastat tagasi. Aasta-aastat on huvi selle tänuväärse ettevõtmise vastu kasvanud. Möödunud aastal tunnustas Rakvere linn viit imelist vanaema ja vanaisa. Ka tänavu tahetakse esile tuua eriti silmapaistvaid vanavanemaid, kes lastelaste kasvatamise kõrvalt jaksavad olla aktiivse ellusuhtumise ja vitaalse eluhoiakuga. Erilist tänu väärivad sealjuures vanavanemad, kes on üles kasvatanud orvuks lapselapsed.

Kirjalikud ettepanekud koos esitatava ja esitaja kontaktandmetega (nimi, telefon, aadress) palutakse esitada 20. septembriks Rakvere Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja e-posti aadressile (lea.kivipold@rakvere.ee), või tavapostiga aadressil: Rakvere Linnavalitsus Tallinna 5, 44306 Lea Kivipõld.

Sillaotsa talumuuseum tähistab 30. juubelit

Rehepeks Sillaotsa Talumuuseumis Mihklipäeval 2009

13.-14. septembril tähistab Sillaotsa talumuuseum Raplamaal oma 30. sünnipäeva koostöökonverentsi ja ringsõiduga ajaloolistel objektidel.

Neljapäeval toimuval konverentsil, mis kannab pealkirja „Ajaloopärandi säilitamine külas – Sillotsa talumuuseum 30“,  räägitakse erinevatest koostöövormidest: muuseumijuhataja Kalju Idvand annab ülevaate  koostööst kogukonnaga, Kaelase Kooli õpilaste õpetusest Sillaotsal teeb ettekande Neeme Ellermaa, kolme valla koostööst räägib Järvakandi vallavanem Mart Järvik. Veel tutvustab ERM-i omakultuuride osakonna tööd Külli Lupkin ja väikemuuseumide tulevikku Heiki Pärdi.
Konverentsiga tähistatakse ka Järvakandi klaasimuuseumi 10. sünnipäeva.

14. septembril toimub Märjamaa, Vigala ja Järvakandi valla ajaloomälestistega tutvumine. Ringsõidul tutvutakse kohalike giidide eestvedamisel järgmiste objektidega: Konovere sild, Kuuda seminar , Vana-Vigala mõis ja mõisapark, Hirvepark,  Oese koolimaja, Vigala vallamaja, Raba koolimaja, Vigala kirik ja kalmistu, Manni kõrts,  Päärdu mõis, Velise mõis, Velise Kihelkonnakool, Velise kirik ja kalmistu, Mäe talu (Ants Lauteri sünnikodu), Valgu mõis ja park, Järvakandi mõis, Järvakandi Ministeeriumikool, Järvakandi Klaasimuuseum.

Ettevõtmiste korraldajad on Sillotsa Talumuuseum, MTÜ Koduloolane, Märjamaa Vallavalitsus. Toetajad on Kohaliku Omaalgatuse Programm, Märjamaa Vallavalitsus.

Põllumajandusministeerium soovib maareformi seaduse muutmist

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tegi keskkonnaministrile ettepaneku seadustada kasutusvalduse üleandmine järeltulevatele põlvedele, et tagada peretalude säilimine. 

„Me näeme praegu, et üha enam noori on valmis oma vanemate põllumajandustootmise üle võtma ja tegevust jätkama. Põlvkondade vahetudes on oluline, et peretalude järjepidevus säiliks,“ ütlespõllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Täna ei võimalda maareformi seadus kasutusvalduses maad teisele isikule edasi anda, sh kui tootja soovib oma ettevõtte koos kasutusvalduse lepinguga anda edasi oma järeltulijale. „Meie poole on pöördunud mitmed põllumajandustootjad, kes tahaksid oma tootmise lastele üle anda, kuid ei saa seda praeguse seaduse järgi teha. Põlvkondade vahetust soodustades saame kaasa aidata nii peretalude kui põllumajandusliku tegevuse säilimisele,“ selgitas Seeder.

Maareformi seaduse muutmine annab põllumajandustootmisega tegelevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele võimaluse anda kasutusvaldusega maa üleabikaasale või lapsele, kes jätkab põllumajandusliku ettevõtlusega.

Käesoleva aasta 31. juuli seisuga on Eestis kasutusvalduses maad ligi 69 000 hektarit.

Kas sead teevad seatempe?

Kristel Vilbaste

Mul on metssigade suhtes kahetised tunded. Kui ma oma tänavust kartulisaaki vaatan, siis tahaksin röögatada: „Oi sigudikud!“ Aga metsanotsudes on ühtteist ka head.

Minu esimesed mälestused metssigadest on maasikamaitselised – ajast, kui olin ise veel põlvepikkune ja käisin venna järel plekktopsike käes pikki kanaali – nii nimetati Pärnumaal saviseid kraave – metsmaasikaid otsimas. Kanaal, mis kevadel vett täis oli, kuivas suveks sootuks, vaid mõne koha peal oli vihmajärgseid loigukesi – neid poriauke armastasid metssead ja kanaalipõhi oli porilompi suunduva seapere jälgi tihedalt täis. Kanaalikaldad olid täis aga küpseid maasikaid, mida me kambakesi ikka korjamas käisime, et siis topsitäis marju suhkruga vahule hõõruda ning vanaema käest sinna peale kaevukülma piima küsida.

Mingi hetk lasi keegi aga lahti jutu, et põrsastega seapere on hirmus ohtlik ja emis kipub üllatajat ründama. Ilmselt oli selles tõetera sees ja nii me siis iga kurvi taha hoolega piilusime, et vajadusel enne metssiga putket teha. Tuleb küll tunnistada, et ühtegi metssiga me oma maasikalkäikudel ei kohanud. Alles hiljem mõistsin, et metssiga on oma tegemistes rohkem hämarikuloom ja tema päeval kohtamine on tõesti suur juhus.

Ja ka hämarikus on siga näha ja kuulda pea võimatu. See teadmine juhtus mõned aastad hiljem, kui ma koolieelikuna võisin minna seavalvesse. Kartulipõllu veerde, väikäimla katusele. Loe edasi: Kas sead teevad seatempe?

Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ärgitab õpilasi uurima kodulugu

Jõgevamaa Omavalitsuste Liit kutsub õpilasi osalema koduloouurimuste konkursil. Tööde esitamise tähtaeg on 29. märts 2013.

Koduloouurimuste konkursi eesmärgiks on innustada õpilasi tegelema oma kodukandi ajaloo ja kultuuripärandi uurimise ja teadvustamisega. Konkursile võib esitada töid mõne Jõgevamaa valla, linna või küla ajaloost, kohalikest pärimustest ja kommetest, maakonnas elanud ja tegutsenud tuntud isikutest vms.

Konkursi korraldab Jõgevamaa Omavalitsuste Liit koostöös Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi ja Jõgeva Maakonna Keskraamatukoguga. Tööde hindamine toimub kahes kategoorias. Eraldi arvestus käib 7.-9. klasside vahel ja 10.-12. klasside vahel.

Konkursi juhendiga on võimalik tutvuda Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu kodulehel (alajaotuses “Konkursid”). Juhendile on lisatud loetelu võimalikest teemadest, mille on välja pakkunud Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu.

Kõik konkursil osalenud õpilased ja nende juhendajad kutsutakse vastuvõtule Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi 2013. aasta kevadel. Samas toimub ka auhindade üleandmine.

„Põhjakonna“ idee autorit tunnustati teenetemedaliga

Nädalavahetusel toimunud ühisõppusel “Põhjakonn” annetati Viru maleva kaitseliitlasele, nooremleitnant Sven Neudorfile ühisõppuse “Põhjakonn” ellukutsumise ja koostöö arendamise eest Järva maleva teenetemärk.

Teenetemärgi üle andnud Järva maleva kaitseliitlane nooremleitnant Jaanus Noorveli kommenteeris Sven Neudorfit, kui ärgitajat ja Järva malevaga kontakti loojat ning sidepidajat.

“Meest tuleb meeles pidada. Meeldiv koostöö neli aastat Viru malevaga ja ilma Svenita poleks Järva maleval ja üldse Kaitseliidul sellist õppust. Ei taha teistele algatajatele liiga teha, aga temalt see algusidee tuli,” sõnas Noorveli.

“See märk anti küll mulle, aga tegelikult see märk kuulub teile,” sõnas Neudorf tagasihoidlikult, viidates oma üksuse meeste panusele.

7.-9. septembrini toimus Tapa Polügoonil Kaitseliidu malevatevaheline ühisõppus “Põhjakonn”, millest võtsid osa kaitseliitlased viiest malevast. Osalesid Viru, Alutaguse, Rapla, Järva ja Tallinn – kokku 240 meest ja naist. “Põhjakonn” toimub Viru maleva eestvedamisel juba neljandat aastat. Varasemalt on ühisõppusel kaasa löönud Järva ja Tallinna maleva kaitseliitlased.

Nädalavahetusel oodatakse talgulisi Matsallu ja Vormsile

SA Eestimaa looduse Fond ootab selleks nädalavahetuseks veel abikäsi nii Matsalu kui Vormsi talgutele.

Mõlemad talgud algavad reede õhtul ja lõpevad pühapäeval. Talgutööks on sel nädalal liigkadakate mahavõtmine, kokku kandmine ja okste lõkkes põletamine.

Lisaks väärtusliku pärandkoosluse taastamisele aitavad talgulised seeläbi tublisti parandada Matsalus kaitsealuse kõre ja Vormsil haruldaste samblikuliikide elupaiga tingimusi.

Talgute olme ja tööjärgsete plaanide kohta saab lähemalt uurida talgulehtedelt: Matsalu http://talgud.ee/talgud/2012/teorehe, Vormsi http://talgud.ee/talgud/2012/vormsi

Tartu suunalt tulijad saavad Matsalu talgutele ELFi väikebussiga.

 

Võru Spordikeskuse juhiks valiti Maidu Laht

SA Võru Spordikeskus juhatuse liikmena on asunud tööle 34-aastane Maidu Laht. 

Sihtasutuse nõukogu esimehe ja konkursikomisjoni liikme Siiri Toomiku sõnul laekus konkursile 19 taotlust. „Avaldusi kaaludes, analüüsides kandidaatide vastavust konkursi tingimustele, kutsus nõukogu teise vooru viis kandidaati. Hääletamise tulemusena osutus
juhatuse liikmeks valituks Maidu Laht,“ kommenteeris Toomik.

„Maidu Laht omab juhtimiskogemust ja kunagise eduka kergejõustiklasena on ta kursis spordimaastikul toimuvaga. Mait on korraldanud avalikke üritusi, tal on projektikirjutamise ja -juhtimise kogemus,“ iseloomustas Toomik spordikeskuse vastset juhti.

Maidu Laht on lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonna füsioteraapia erialal. Ta on töötanud õpitud erialal, pidanud müügijuhi ametit ning eelmiseks töökohaks oli Misso vallavalitsus, kus ta töötas majandusspetsialisti ja arendusnõunikuna.

Tööleping kirjutati alla 3. septembril.

Torma ja Pala valla kultuuritegijate reis Türgimaale

Torma ja Pala valla taidlejad Türgimaal rahvakultuurifestivalil. Foto: Evi Shtukert

Türgis asuvasse Altinoluki linna jõudis augusti lõpunädalal autobuss, millest väljusid Torma naisrühma tantsijad, Torma valla segakoori “Sõbrahing” lauljad ning tantsupaarid Pala segarühmast “Tuuritajad.” Jõgevamaa isetegevuslased saabusid selles piirkonnas toimuvale Ida-Mointi rahvakultuurifesitvalile.

Torma naisrühm on osalenud kuuel korral kultuurifestivalil Europead. Sadala külade seltsi rahavamajas proovidel käiv Torma valla segakoor “Sõbrahing” on laulnud Ungaris Szegedis ning Pala segarühma “Tuuritajad” on paarid tantsinud samas riigis asuvas sõprusvallas. Augusti viimastel päevadel mindi koos Türgimaale Ida-Mointi rahvakultuurifestivalile, mida korraldati kuuendat korda. Infot sündmusest  saadi Europeade kodulehelt.

“Et sõitsime Türki ühe bussiga, suhtuti meisse kui ühte isetegevuslaste peresse Eestis,” ütles  Torma naisrühma eestvedaja Evi Shtukert. “Festival algas rongkäiguga. Kolmel päeval olid meie kollektiividel ühised etteasted, milleks anti aega 20 minutit.  Torma naisrühm ja Tuuritajate rahvatantsijad tantsisd  Torma valla segakoori laulu saatel. Kontserdid olid tänavatel ja väljakutel. Küllap tubastes tingimustes olekski esinejatel ja publikul liiga kuum hakanud, sest kraadiklaas näitas 38-42 kraadi sooja. Janu kustutamiseks kandsime pidevalt kaasas veepudeleid. Jooki kulus siiski vähem kui algul arvasime.”

Võlusid “Tuljak”  ja “Saaremaa valss”

Torma valla segakoori dirigent Mare Talve rääkis, et repertuaari ettevalmistamisel peeti silmas, et rahvusvahelistel kultuurisündmustel soovitakse üldjuhul näha iga maa etlejate omapära. Loe edasi: Torma ja Pala valla kultuuritegijate reis Türgimaale

Lapsed saavad koguda loodusteadmisi

Alates tänasest algavad 83 lasteaia- ja koolilastele mõeldud tasuta RMK loodusõppeprogrammi, mis pakuvad oktoobri lõpuni võimalust koguda uusi ja värskendada olemasolevaid loodusteadmisi.

Erineva raskusastmega programme pakuvad kokku 18 looduskeskust üle Eesti. RMK loodushariduse peaspetsialisti Helen Luksi sõnul keskenduvad programmid peamiselt praktiliste teadmiste omandamisele. “Sügis on metsas teatavasti koriluse tippaeg – selgi aastal on rohkelt pohli, seeni ja jõhvikad veel valmimas. Metsahüveks võivad olla aga ka teadmised, mille uueks õppeaastaks koos tarkusepurki talletame ning koolis või muul vajalikul hetkel kaane alt välja võtame,” selgitas Helen Luks õppeprogrammide sisu.

Sügisprogrammid viivad noored huvilised metsast rannikuni. Programmide raames minnakse seenele-marjule, et uurida, mida tasub suhu pista ja mida mitte, vaadeldakse mere ääres rändlinde, uuritakse miks peetakse jahti ja kuidas edenevad metsas sügistööd. Noortele soovitakse selgitada, et inimene ja keskkond on üksteisele vajalikud ja kasulikud. “Samuti anname ülevaade sellest, kuidas metsade jätkusuutlik majandamine tagab nende taastumisvõime ja puiduressursside olemasolu,” rääkis Luks ning lisas, et käesoleva aasta alguses alanud metsamajandamist selgitav pilootprogramm, millest võttis kevadel osa 10. klasside 676 õpilast üle Eesti, ootab samu noori ka sügisesele jätkuprogrammile. Loe edasi: Lapsed saavad koguda loodusteadmisi

Lõpule jõuab kogukonna pärlite tunnustamine

Täna jõuab lõpule konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine.

Eesti Külaliikumine Kodukant jätkab täna, 10. septembril koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames esile tõstetud perede tunnustamist. Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Viimasena antakse täna tunnustus üle Harjumaa ja Läänemaa peredele.

Harjumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Lea ja Heikki Ylöneni perekond Nissi vallast. Tunnustamine toimub täna kl 12.00 Harjumaal Nissi vallas Nissi Maarja koguduse majas.

Läänemaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Lea ja Urmas Lai perekond Risti vallast. Tunnustamine toimub täna kl 14.00 Läänemaal Risti vallas Piirsalu külas. Kogunetakse Piirsalu pargi väravas, edasi suundutakse Liiva talumuuseumi ja Piirsalu rahvamajja.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaate esitati palju ja tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut. Loe edasi: Lõpule jõuab kogukonna pärlite tunnustamine

Tartu linnaraamatukogu vanim lugeja sai 100 aastaseks

Eile tähistas Tartu Linnaraamatukogu lugeja Hilda Reimand 100. sünnipäeva. Mõni päev enne juubelit tellis vanaproua teda kodus külastanud raamatukoguhoidjalt lugemiseks Sofi Oksaneni uue romaani “Kui tuvid kadusid”, mille eestikeelne tõlge hetkel veel ilmumata. 

Hilda Reimand lõpetas 1930. aastal Tallinna Pedagoogikaseminari, olles omandanud tütarlaste käsitööõpetaja eriala. Noor õpetajanna suunati tööle Petserimaale, esialgu Obinitsasse, seejärel Petseri linna. Pildid 1939. aasta suurest Petseri tulekahjust on Hilda Reimandil veel tänini silme ees. Järgnes võimuvahetus ja peagi küüditamine, sest abikaasa oli sõjaväelane. Tagasi Eestisse jõudis Hilda Reimand 1956. aastal ja töötas Tartu Forseliuse Gümnaasiumis kuni pensionini.

Proua Reimand on ammune linnaraamatukogu lugeja. Tema koduraamatukoguks oli Tähe tänaval asunud Koidula-nimeline haruraamatukogu, praeguse Karlova-Ropka raamatukogu eelkäija. Hea sõnaga meenutab ta raamatukogu legendaarseid salonglikke muusikaõhtuid. Viimased 15 aastat kasutab ta linnaraamatukogu pakutavat koduteenindust. Raamatukoguhoidja külastus on proua Reimandi jaoks sündmus, mida ta väga ootab.

Proua Reimandi sõnul on tema pika elu õhtupooliku toeks olnud pere ja raamatud. Raamatutest on ta saanud rõõmu ja tervist. Raamatukoguhoidja Nadežda Savostkina kinnitab, et Hilda Reimandile ei ole vaja raamatuid soovitada, tal on alati olemas nimekiri sellest, mida lugeda tahab. Ta kuulab Vikerraadiot, loeb Postimeest ja Eesti Naist ning leiab sealt vajaliku info uutest raamatutest.

Vanaproua loeb läbi pea kõik ilmuvad mälestused ja elulood – tema huviorbiiti kuuluvad ühteviisi Aino Kallas, Mihkel Mutt ja Imbi Paju. Ta on läbi lugenud kõik, mis ilmunud Petserimaa kohta, sageli tellib ta lugemiseks eesti luulet. Eesti klassikat hindab proua Reimand väga kõrgelt, ja kuigi uuemale kirjandusele annab pigem hävitava hinnangu, on ta huviga läbi lugenud M. Raua “Musta pori näkku” ja nimetab ühe oma viimase aja lemmikuna V. Luige “Varjuteatrit”. Murelikuks teevad proua vaid väga mahukad raamatud (nagu Sirje Kiini raamat Marie Underist) – tal on raske neid käes hoida.

Linda Jahilo, Tartu O. Lutsu nimelise Linnaraamatukogu avalikkussuhete juht

Õpilased saavad oma unistuste koolisööklaid luua

Tervise Arengu Instituut kutsub kõiki kooliõpilasi osalema loovtööde konkursil „Koolisöökla minu unistustes”, kus saab läbi joonistuse või video edasi anda oma nägemuse, milline peaks olema üks meeldiv ja hubane koolisöökla.

Loovtööde konkurssi erinevatel koolitoidu ja koolisööklaga seotud teemadel korraldab instituut tänavu kuuendat korda. Eelmisel aastal said õpilased fantaseerida teemal „Kui ma oleksin koolikokk” ning siis laekus kokku 528 tööd. „Konkursi eesmärk ongi võimaldada noortele kaasa mõelda tervisliku koolilõuna teemadel,” lausus Tervise Arengu Instituudi projektijuht Reelika Viitamees. „Nii väärtustavad nad ka enam koolikokkade igapäevast tööd ning samas saavad toitlustajad õpilaste tööde varal muuta koolitoitu mitmekesisemaks, uudsemaks ning sööklaid meeldivamaks paigaks.”

Konkursil võivad osaleda kõik kooliõpilased 1.-12. klassini. Algklasside õpilased saavad konkursil osaleda tasapinnalise töö ehk (arvuti)joonistuse, maali või kollaažiga, põhikooliõpilased kas tasapinnalise töö või videoga ning gümnaasiumiõpilased videoga. Tasapinnaline töö tuleb valmistada individuaalselt, videod kas grupi või klassi ühisloominguna.  Loe edasi: Õpilased saavad oma unistuste koolisööklaid luua

2011. aasta ID-kaardid tuleb välja vahetada

Infoturbespetsialistid avastasid ID-kaartidest turvariski ja väljavahetamisele läheb 120 000 kaarti.

Riigi infosüsteemide arenduskeskuse (RIA) peadirektori asetäitja Kalle Arula sõnul avastati potentsiaalne turvarisk rutiinse kontrolli käigus.

Arula kinnitas, et inimesed võivad rahulikud olla, sest kaart ei ole praegu väärkasutatav ega lahti muugitav. „See on vaid matemaatiliselt välja arvutatud võimalus,” kinnitas Arula. See on tema sõnul võrreldav turvauksega, millel on mitu lukku ja üks neist on vigane. Seega – viga on, aga otsest ohtu praegu pole. Loe edasi: 2011. aasta ID-kaardid tuleb välja vahetada

Uus arhitektuur Lahemaa vanades külades

Keskkonnaamet, Eesti Arhitektide Liit ja Viinistu kunstimuuseum korraldavad 11. septembril algusega kell 13 Viinistu kunstimuuseumi kabelis mõttekoja “Uus arhitektuur Lahemaa vanades külades“. Päeva modereerib arhitekt Ülar Mark.

Mõttekojas räägitakse uusarhitektuuri sobitumisest külakeskkonda, reeglitest ja loomest, käimasoleva arhitektuurse visioonikonkursi „21. sajandi kodu Lahemaal“ eesmärkidest ning Lahemaa külade inventuuride valguses tehtud ettepanekutest uushoonestuse tingimustele.

Mõtteid vahetavad tuntud arhitektid ja arhitektuuriloolased nagu näiteks Jaan Tiidemann, Lilian Hansar, Emil Urbel, Jaak Huimerind ja paljud teised. Päeva lõpetab jalutuskäik Viinistu külas.

Seminar on kõigile tasuta.

Maaülikoolis alustas tegevust pereülikool

Maaülikoolis alustab tegevust pereülikool


Laupäeval, 8. septembril alustas Eesti Maaülikoolis tegevust pereülikool, kuhu on oodatud õppima lapsed koos vanemate ja vanavanematega.

Septembrist kuni juunini toimuvad iga kuu teisel laupäeval pereülikooli õppepäevad. „Samal ajal, kui täiskasvanutele toimuvad loengud, on lastel võimalus meisterdada, nuputada, mängida ja osaleda sarnasel teemal töötubades,“ rääkis Eesti Maaülikooli avatud ülikooli juhataja Riin Kikkas.

Iga kord räägitakse uuel teemal – toimub tervisliku toidu päev, energiapäev, lemmikloomapäev, mürapäev, rahapäev, metsapäev, kala- ja järvepäev. „Maaülikoolis uuritakse väga põnevaid teemasid ning pereülikoolis räägitakse sellest, mis mõjutab meie igapäevast eluolu, millele me muidu võib-olla ei oskagi tähelepanu pöörata. Lisaks antakse praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevast käitumist säästlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks muuta.“

Loenguid peavad Eesti Maaülikooli teadlased ja õppejõud ning lastega tegelevad sama eriala üliõpilased. Õppetöö toimub maaülikooli õppehoonetes, aga ka Järvseljal metsas, Rõhu katsejaamas ja Võrtsjärve ääres.

Pereülikooli toimumist toetavad Eesti Maaülikool, Hasartmaksumängu Nõukogu ja Tartu Linnavalitsus.

Rammumees tõusis maailma eliidi hulka

Gibraltaril toimunud rammumeeste meistrite liiga etapil teise koha saanud Valgamaa rammumees Lauri Nämi läheb kahe nädala pärast oma esimesele MM-le.

Gibraltaril oma seni parimat tulemust liigas näidanud Nämi sõnas, et juba siis, kui ta USAs Los Angeleses maailmameistrivõistlustel finaali jõuaks, oleks see suur saavutus, sest kohal on maailma tipud. Loe edasi: Rammumees tõusis maailma eliidi hulka

Eesti ööjooks alustab kolmandat hooaega

Eesti ööjooksu peakorraldaja Marko Tormi sõnul algab registreerimine III ööjooksule, mis toimub järgmise aasta 7. juunil, tänavu 1. novembril.

 “Poolteist kuud tegutsemist on nüüdseks võimaldanud 2013. aastal ees ootavat ka ürituse veebilehele sisestada. Veebilehelt www.eestimaraton.ee on võimalik leida enamiku kolmanda Eesti ööjooksu infost. Lisaks värske info Aqva Spaa “Terve Rakvere liigub” liikumissarja kohta, millega alustatakse 17. septembril,” rääkis Torm. Loe edasi: Eesti ööjooks alustab kolmandat hooaega

Põltsamaal pekstakse järgmisel nädalal reht

Juba mitmel aastal on kaks veteranist masinameest esitlenud Põltsamaal huvilistele vanaaegseid rehepeksumasinaid  tööprotsessi käigus. Rehepeksupäev saab teoks ka järgmisel kolmapäeval Põltsamaa Ametikooli juures. Põltsamaa mehe Valdeko Kippuse sõnul on tal rehepeksupäeva korraldamiseks saavutatud kokkulepe Põltsamaa Ametikooli direktori Viive Kibenaga. Muutuvad  ju endisaegsed masinad üha haruldasemaiks ja see põlvkondki, kes nendega töötada oskab ja neid oma noorusajast mäletab, hakkab tasapisi kaduma. Seetõttu on Kippuse kinnitusel äärmiselt oluline, et ka noored näeksid ja saaksid praktiliselt järele proovida, kuidas selliste masinatega reht peksti. Loe edasi: Põltsamaal pekstakse järgmisel nädalal reht

Caspar Austa on kolmekordne Estonian Cup rattamaratonide sarja võitja

Foto: Tarmo Haud

Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja käesoleva hooaja viimase, distantsilt kõige pikema Elva Rattamaratoni võitis lätlane Normunds Zviedris Extreme Sport võistkonnast. Sarja üldvõidu vormistas täna neljandana lõpetanud, kuid sel hooajal koguni neli etapivõitu teeninud Caspar Austa.

Võitja Normnuds Zviedris läbis 72 kilomeetri pikkuse maratonidistantsi ajaga 2:12.16. Tema meeskonnakaaslane, end teisele kohale pedaalinud Helmet Tamkõrv lõpetas 20 sekundit hiljem. Kolmandana finišeeris Elvas Markku Ainsalu (Nissan ProShop Team) ajaga 2:12.55.

Täna koduradadel pedaalinud Caspar Austa sõit algas üle kivide ja kändude. “Neljandal kilomeetril läks rehv katki, aga õnneks ei olnud auk väga suur ja sai selle vahuga kinni lasta,” kommenteeris Austa oma sõitu. “Aga minek oli hea ja sain lõpus veel ka esiotsale järele. Rada oli vaatamata hommikusele vihmasajule väga hea ja kurtmiseks ei tohiks kellelgi küll põhjust olla. Kahju ainult, et koduetapp jäi selle hooaja sarjas kõige kehvema tulemusega.”

12. Elva Rattamaratoni esikuuik:

Koht Nimi Võistkond Aeg Kaotus võitjale

1 Normunds Zviedris Extreme Sport 2:12:16
2 Helmet Tamkõrv Extreme Sport 2:12:36 0:00:20
3 Markku Ainsalu Nissan ProShop Team 2:12:55 0:00:39
4 Caspar Austa A&T Sport TYSK Team 2:13:54 0:01:38
5 Alges Maasikmets Extreme Sport 2:14:06 0:01:50
6 Ivo Suur Nissan ProShop Team 2:14:27 0:02:11
Loe edasi: Caspar Austa on kolmekordne Estonian Cup rattamaratonide sarja võitja

Kuidas talitseda kriiside mõju toidu hinnale?

Suvekuudel üha aktiivsemalt tõstatunud küsimus toiduainete hinnatõusu kohta on igati aktuaalne küsimus. Erinevate asjaolude kokkulangemise tõttu on maailm tõepoolest sisenemas kõikuvate toiduhindade ajastusse. Olukorraga paremaks toimetulekuks saab aga igaüks midagi ära teha, andes oma panuse kodumaise toidutootmise järjepidevusse.

Alustagem sellest, et toiduta ei saa, toit on eksistentsi küsimus. Ajalooliselt on toit olnud seotud ka julgeolekuga, mistõttu on kohalikku toidutootmist, just nagu riigikaitsetki, läbi aastasadade püütud ühel või teisel moel toetada ja edendada. Nii oli näiteks Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika loomisel 50 aasta eest peamine eesmärk kindlustada end nälja vastu ning tagada põllumajandussektorile stabiilsus.

See eesmärk on püsivalt olnud täidetud juba 1980. aastate lõpust, mil toiduga kindlustatus oli ELis muutunud sedavõrd enesestmõistetavaks, et toetamise vajalikkus kahtluse alla seati. Tollastest ideedest tulenevalt reformiti EL laienemise eel põllumajanduspoliitikat mõnevõrra turusõbralikumaks ning jõuti hektaripõhiste otsetoetuste ja maaelu arenguni.
Loe edasi: Kuidas talitseda kriiside mõju toidu hinnale?

Selle aasta esimene Tartu tantsuklubi koos Erki-Andres Nuudiga

Selle aasta esimene Tartu tantsuklubi toimub juba 12. septembril 2012 kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Pärast kiirelt möödunud suvekuid on Tartu tantsuklubisse kutsutud taaskord suurem rahvamuusikute sõpruskond. Tallinnast tuleb seekord tantsuklubisse Erki-Andres Nuut koos Martin Mülleri, Anni Rikkeri ja Leho Laaseriga. Üheskoos reisides peaks peaks vahemaa lühemana tunduma ja reis olema meeldivam. Tartu rahvamuusikute kamp on jälle päris esinduslik. Kõik vennad Indid on seekord tantsuklubis kohal. Asso, Meelise ja Heiki puhul on teada fakt, et nad on ühtaegu nii sugulased, tuttavad kui ka head sõbrad. Ruti Kirikmäe on endaga kaasa kutsunud kamba noori õppureid, kes on viimaste aastate jooksul Tartusse elama asunud. Koos Ruti Kirikmäega musitseerivad Kaisa Kuslapuu, Elsa Trumm, Kaie Mikheim ja Daniel Kütt. Tantsuklubis mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.
Ühtlasi tuletame siinkohal ka tantsijatele meelde, et koos sõpradega on tantsuklubis märgatavalt lõbusam. Palume enda heaolu tagamiseks lisaks sõpradele kaasa võtta veel külakosti ühisele teelauale ja vahetusjalanõud.

Seekord on kõik rahvamuusikahuvilised teretulnud tantsuklubisse koos sõpradega!

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.