Aasta suurpere on perekond Muru Keilast

Perekond Muru Keilast.
Perekond Muru Keilast.

Täna, 10. mail toimunud suurperepäeval kuulutasid Eesti Lasterikaste Perede Liit ja BIGBANK juba viiendat korda välja Aasta Suurpere, kelleks on Keilast pärit kümnelapseline perekond Muru. Autiitliga pärjatud perekonda tunnustas AS BIGBANK 2000 eurose auhinnatšekiga.
Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunapi sõnul on perekond Muru eeskujuks tervele Eesti ühiskonnale. “Imetluse ja uhkusega tunnustame perekonda, kellel jätkub armastust ja kodusoojust nii paljudele lastele,” kiitis Õunap.

Pereema Eve Muru on lõpetanud Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna ning töötab matemaatikaõpetajana ja õppealajuhatajana Paldiski Gümnaasiumis. Isa Jaan Muru on lõpetanud Eesti Maaülikooli tehnikainsenerina ja töötab tootmisjuhina.
Perekond Muru lapsed on koolipingis tublid õpilased, kes pärast koolitunde tegelevad aktiivselt muusika ja spordiga. Vanim, 21-aastane Eliise on lõpetanud muusikakoolis trompeti õpingud ja laulab aktiivselt kooris. Üleriigiliselt muusikaõpetuse olümpiaadilt on tal ette näidata hõbediplom. Hetkel õpib Eliise Tallinna Ülikoolis füüsikat. 20-aastane poeg Aigar õpib Mereakadeemias ja on pikka aega laulnud Estonia Poistekooris. 17-aastane Kadi-Kristel õpib veel gümnaasiumi 10 klassis. Kadi-Kristel on lõpetanud muusikakoolis viiuliõppe ning laulab Eesti Koolinoorte Segakooris ja ETV Tütarlastekooris. Muusika- ja matemaatikaolümpiaadidelt on ette näidata vaid väga tublid tulemused. Vabariiklikul muusikaolümpiaadil tunnustati teda pronksdiplomiga ning sel korral oli juhendajaks õde Eliise Muru. 13-aastane Jaan-Erik õpib põhikooli 7. klassis ja laulab vanema venna eeskujul Estonia Poistekooris. 13-aastane tütar Anna õpib samuti 7. klassis ning käib JJ Street Dance’i tantsutrennis. 10-aastane Madis Hendrik õpib 4. klassis ja käib aktiivselt ujumistrennis. Lisaks meeldib talle hirmsasti leiutada ning hiljuti valmiski poisil isemeisterdatud ja toimiv suhkruvatimasin. 9-aastane Sven õpib 3. klassis ja käib kergejõustikutrennis. 6-aastane Laura Helly käib pärast lasteaeda kunstiringis ja ujumistrennis. 5-aastane Erki käib samuti lasteaias ja ujumistrennis ning pesamuna, 2-aastane Anders, on üks pisike muhe sell.
Loe edasi: Aasta suurpere on perekond Muru Keilast

Haanja vald ootab kandidaate konkursile “Eesti kaunis kodu 2014”

Juba aastaid on Haanja Vallavalitsus tunnustanud oma valla korrastatud ja kaunite kodude omanikke ning esitanud parimaid üleriigilisele konkursile “Eesti kaunis kodu”.

Ka sellel aastal ootab Haanja Vallavalitsus ettepanekuid kodude ja suvilate kohta, mis vääriksid tunnustust ning äramärkimist.

Samuti oodatakse kandidaate “Eesti kaunis kodu 2014”  ja “Energiasäästlik kaunis kodu 2014” konkursile.

Ettepanekuid oodatakse kuni 1. juunini 2014 e-postiga aadressil tiia@haanja.ee, telefonil 787 8860 või 5301 7901 või postiga aadressil Haanja Vallavalitsus Võru mnt 15, Haanja küla, Haanja vald, 65101 Võru maakond.

Eelmistel aastatel tunnustatud kodude pilte saab näha siit.

Rohkem infot üleriigilise konkursi “Eesti kaunis kodu 2014” ja “Energiasäästlik kaunis kodu 2014” leiab Eesti Kodukaunistamise Ühenduse kodulehelt www.iluskodu.ee

Tõukeratta ühistreening Taevaskojas

mlm-9260
Allikas: Rando Kall/fotovabrik.ee

Liikumissari Meie Liigume kutsub Põlva valla elanikke osalema 12. mail Taevaskojas toimuvale tasuta tõukerattatreeningule. Treening algab kell 18.00 Taevaskoja (Saesaare) autoparklast ja kestab orienteeruvalt kuni 2 tundi.

Korraldajate poolt olemas 27 tõukeratast. Juhendaja ja treener Imre Arro (Loodusturism.ее).

Osalemine tõukeratta ühistreeningul on tasuta, kuid osalemine toimub ainult eelregistreerimise alusel (piiratud arv tõukerattaid), mida saab teha tänaseni, 9. maini, aadressil http://meieliigume.ee/uritused/uritus/meie-liigume-toukeratta-uhistreening-taevaskojas-12-05/

Üritust toetab Põlvamaa Partneluskogu Leader programm. Üritust korraldab liikumissari Meie Liigume.

Meie Liigume kodulehekülg www.meieliigume.ee

Taevaskoja ühistreeningu kodulehekülg facebook.com lehel https://www.facebook.com/events/231018233764174/

Lisainfo: Siim Ausmees, tel 503 2748

Võromaa kõgõ vanõmb selts 145

 Kanepi segäkuur Kanepi Laulu Seldsi 145. aastapääväl laulman, akordionni tõmbas koorijuht Lindali Kalev. Pildi pääle omma jäänü poolõ koorilaulja. Foto: Harju Ülle

Kanepi segäkuur Kanepi Laulu Seldsi 145. aastapääväl laulman, akordionni tõmbas koorijuht Lindali Kalev. Pildi pääle omma jäänü poolõ koorilaulja. Foto: Harju Ülle
Vana Võromaa kõgõ vanõmb selts, Kanepi Laulu Selts pidi 25. mahlakuul umma 145. aastapäivä.

Selts tetti Eesti edimäste laulupitto minekis (1869). «Sinnä sõitsõ Kanepi miiskuur – naisi es lubata tuudaigu laulupitto laulma,» selet’ seldsi üts vidäjä, Kanepi segäkoori vanõmb Kottisse Vaike. «No prõlla tunnus, et laulupitto läävä õnnõ naasõ ja mehe jääse kodo!»

Koorilaul sündü Kanepin aastal 1804, ku pastor Johann Philipp von Roth lei sääl Eesti edimädse (poissõ) kihlkunnakooli. Tuu mano tetti nii poissõ- ku miihikuur. Miihikoori laulja olli päämidselt küläkuulmeistre. «Roth ütel’, et laulkõ egäl puul ja kõgõst, es nõvva sukugi õnnõ kerigulaulõ laulmist,» selet’ Kanepi aoluu uurja Hirvlaanõ Milvi.

Koorilaulmist härgüt’ edesi kerigu köstri Treffneri Ludwig, kiä kutsõ kuulmeistris õnnõ hää muusigamehe. Kanepi Laulu Seldsi tegemist võtsõva iist Treffneri poja, noidõ siän ildadsõmb koolipapa Treffneri Hugo. Edimädsele laulupidolõ lätsi laulumehe Koorastõ mõisa kingidü lipuga. Lipu oll’ maalnu kunstnikust mõisapreili Marie von Ungern-Sternberg. Lipu pääl om kiri «Kannepi Laulo Selts», kanepikasvõ punt ja kats aastaarvu. Aastaarv 1819 tähendäs priiusõ saamist ehk perisorjusõ ärkaotamist Liivimaal. Tõnõ aastaarv om laulupido ja seldsi luumisõ uma – 1869. Seo lipp om alalõ, tuud hoitas Eesti tiatri- ja muusigamuusõumin.

Tõistõ laulupitto sõitmisõs lassõ kõgõ kõvõmba koorilaulja Kanni Hansu ämm ehitä kuvvõ tsõõriga lauluvankri. Pidolt tulti tagasi suurõ iloga – kuur võitsõ är võikilaulmisõ.
Loe edasi: Võromaa kõgõ vanõmb selts 145

Võromaal tetti är

Teppo lõõdsatalon korssi talgolidsõ kivve vahtsõ tulõtõrjõ viivõtmisõ kotussõ ümbre, et kivi tan moroniitjät ei lahussi. Foto: Harju Ülle
Teppo lõõdsatalon korssi talgolidsõ kivve vahtsõ tulõtõrjõ viivõtmisõ kotussõ ümbre, et kivi tan moroniitjät ei lahussi. Foto: Harju Ülle
«Teemi är!» talgopäiv (3.05.) avit’ üten Teppo lõõdsatalo vallategemisele Võro vallan ja dendropargi luumisõlõ Ihamaru lähkün.

«Sügüse tetti euronõudmiisi perrä tulõtõrjõ viivõtmisõ kotus, kivi jäivä lakja ja tulli moroniitjä iist är korista,» kõnõl’ Teppo lõõdsatalo perremiis Teppo Priidu ja laatsõ üten naasõ Kadri, sõpru ja sugulaisiga kivve kärro. Iin oodi morokülbmine, aiategemine, aidalõ vahtsõ katussõ pandminõ: tüüd talon jakkus.

Teppo lõõdsatalo plaanitas ammõtligult vallalõ tetä suvõ lõpun, lõõdsameistri Teppo Augusti sünnüaastapääväs. «Aigu taaga läts’, a no olõmi kõik lua kätte saanu, huunõ valmis ja as’a seen kah,» ütel’ Priidu. A ettevõtmiisi tulõ talon joba varramba, suurõmb kontsõrt Võro folkloorifestivaali aigu.

Teppo Augusti kodo tõmbas lõõdsamiihi: talvõl sõidi lõõdsamehe Moostest Võrolõ, pei massina talon kinni ja tei moro pääl kats pilliluku Teppo avvus.

Dendroloog (puu- ja puhmatundja) Rohu Urmas mässäs saega uma vanavanaesä Mõtsa talon Ihamaru küle all. «Mul om tan 36 hektärri maad, taha tetä säänest dendraariummi, kohe saava mu opilasõ ja tõsõ huvilidsõ mitmõsugutsit puuliike kaema kävvü,» selet’ Räpinä aianduskooli ja Luvva mõtsakooli dendroloogia oppaja.
Loe edasi: Võromaal tetti är

Tänaseni saab esitada häid tegijaid tunnustusauhinnale

Kolmapäevani, 7. maini saab esitada kandidaate tunnustusahinnale „Lastega ja lastele“, mille laureaadid kuulutatakse välja 1. juunil toimuval tunnustusüritusel Õiguskantsleri Kantseleis.

Seitse laste heaolu väärtustavat organisatsiooni soovivad tänada ja tunnustada häid inimesi ja organisatsioone, kelle uued algatused või pikemaajaline tegevus on silmapaistavalt muutnud või mõjutanud laste ja perede käekäiku ja väärtustamist kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil. Tunnustust jagatakse järgmistes kategooriates: lapse suur tegu, aasta pere, aasta tegu, muutuste looja, elutöö tunnustus. Praeguseks on laekunud konkursile üle seitsmekümne tunnustust vääriva kandidaadi.

Kandidaatide esitamise eel palume tutvuda kategooriate kirjeldustega tunnustusauhinna statuudis ning seejärel täita taotlusvorm Õiguskantsleri kodulehel. Ettepanek peab sisaldama kandidaadina üles seatava inimese või organisatsiooni nime ning vabas vormis kirjeldust ja põhjendust. Samuti tuleb lisada taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed.

Lastekaitse Liidu presidendi Loone Otsa sõnul oleks kõige toredam aeg, kui me ei peaks kedagi tunnustama laste märkamise eest, sest see oleks nii loomulik osa meist: “Kuni ühiskond aga ei ole sellise tasemeni kasvanud, tuleb rajaleidjaid väärtustada ja neist eeskuju võtta.”
Loe edasi: Tänaseni saab esitada häid tegijaid tunnustusauhinnale

Meeldejääv laste motokross “Uuesalu kevad 2014”

Uuesalu kross 2014. Foto: Hannes Prikk
Uuesalu kross 2014. Foto: Hannes Prikk
Rae motoklubi ja Kiilimoto tehnikaringi eestvedamisel ning IBE Estonia OÜ ja Rae valla toetusel said algajad krossipoisid ja -tüdrukud omavahel mõõtu võtta laste motokrossivõistlustel “Uuesalu kevad 2014”.

Lapsi oli võistluspäevaks end kirja pannud ligi 40, paljudele poistele-tüdrukutele oli see esimeseks tõsisemaks võistluseks. Noorim osavõtja oli 4-aastane krossimees. Võistlusratsud varustati ringiaja mõõtmise seadmetega ning kvalifikatsiooni tulemuste põhjal jagati võistlejad viide masinaklassi: A, B, C, D ja E klassi. Algajamad olid A klassis ja kiiremad poisid, kel ka mõni võistlus juba selja taga, osalesid E-klassis. Kuue minutilistes sõitudes juhtus nii mõndagi ning kõik osalejad said kaks võistlussõitu.

A klassis võitis mõlemad sõidud veenvalt Hannes Hanimägi edestades Jasper Tammest ning Reimo Kaldmat. Ära märkimist väärib ka Hannese õe Hannemai 6. koht.

B grupis tuiskas rajale 7 võistlejat ning kindlam poiss rajal oli Karl Kiil. Maximus Ant lõpetas teisena ning Kaiser Kopti kolmandana.

C klassis tuiskas rajale samuti 7 tulevast krossiässa. Kindla sõiduga saavutas esikoha Kaur-Gabriel Rajasalu. Mart Saluste pälvis hõbemedali ning Ruben Lindemannile riputati kaela pronksmedal.

D grupis tuiskasid rajale suuremad poisid. Kaheksa osaleja seas napsas esikoha endale Hans-Arvet Tilk. Kris Koppe lõpetas teisena ning Roomet Palang kolmandana.

E grupp oli kõige osavõturohkem ( 10 poissi) ning tegemist oli juba poistega, kel suurem võistluskogemus ning neile usaldatu ka suurema ringiga võistlusrada. Stabiilse sõiduga saavutas Uuesalus esikoha Sander Saadi. Kennert Nurja lõpetas teisena ning Tristan Uiga kolmandana. Loe edasi: Meeldejääv laste motokross “Uuesalu kevad 2014”

Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

Siseminister Hanno Pevkur kinnitas 2014. aasta väikesaarte programmi tingimused. Programmi kogumaht on sel aastal 640 000 eurot ja selle eesmärk on toetada projekte, mis suurendavad väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on saareline eluviis paljude jaoks loomulik ja iseenesest mõistetav. “Seetõttu on oluline, et riik väikesaartel elavaid inimesi jõudumööda toetaks. Hea meel on selle üle, et esmatähtsate teenuste tagamiseks väikesaartel on riik üsna palju juba ära teinud. Nüüd peame vaatama, kuidas nende teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust suurendada,” lisas ta.

„Väikesaarte programm on lahendanud päris mitmed kitsaskohad saartel. Näiteks rajati eelmine aasta Vormsile kütusetankla, et sealsed inimesed ei peaks kütust enam mandrilt tooma. Osmussaare ja Vilsandi kogukonnad said programmi abil endale kaasaegsed paadid, millega mandri ja Saaremaa vahet liikuda. Kihnu inimesed said endale eelmine aasta vajaliku sisustusega hambaravi kabineti,“ nimetas minister projekte, mis on väikesaarte programmist toetust saanud.

Väikesaarte programm on toiminud aastat 2011 ja selle aja jooksul on sealseid kogukondi toetatud umbes 2,5 miljoni euroga. „Riik saab appi tulla seal, kus kohapeal on olemas aktiivne kogukond,“ kutsus minister väikesaare elanike üles aktiivsemalt oma kogukonna tegemistes kaasa rääkima.

Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja ettevõtjad. Toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on kuni 130 000 eurot.
Loe edasi: Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi linnutornidesse

10.-11. mail toimuvad rahvusvahelised rändlindude päevad. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub sel puhul kõiki linnuhuvilisi pühapäeval, 11. mail tornide linnuvaatluspäevale. Linnuhuvilisi ootavad sellel päeval vaatlustornides üle Eesti juhendajad, kellega saab koos linde vaadelda ja täiendada oma teadmisi piirkonna linnustikust. Igas tornis peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti linnurikkaim linnuvaatlustorn.

Juhendajaga tornide asukohad, külastusajad jm leiad EOÜ kodulehelt http://www.eoy.ee/node/773. Linnutorne külastada soovivad huvilised end eelnevalt registreerima ei pea. Ilma juhendajata vaatlustornides võib linnuvaatlust ja liiginimekirja teha ka omal käel. Sel juhul tuleb vaatlustulemused edastada koordinaator Mariliis Märtsonile pühapäeval hiljemalt kell 17 e-postiga aadressil mariliis.martson@gmail.com. Kirja tuleb panna vaatluse koht ja kellaaeg, kohatud liikide nimekiri, vaatlejate nimed või arv ning kontaktisiku telefon.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Ihtüoosihaigele Kaidole hakkab maja ehitama Seve Ehitus

SA TÜ Kliinikumi Lastefond valis ihtüoosi põdevale 8-aastasele Kaidole uue elamise ehitamise projekti partneriks sobivaima pakkumise teinud Seve Ehituse AS-i.

Kokku laekus Lastefondile majaehituseks kolm pakkumist, millest kvalifitseerusid kaks: Ritsu AS ja Seve Ehituse AS, kelle pakkumised sisaldasid täislahendust põhimõttel „võtmed kätte“. Kandideerida oli võimalik kõikidel ettevõtetel ning kuigi oodatud olid ka näiteks vooderdusega palkmajade pakkumised, siis neid ei laekunud.

Mõlema sõelale jäänud pakkumise näol on tegemist energiasäästliku puitkarkass-elementmajaga ning pakkumiste hinnaklass oli sama. Seve Ehituse kasuks otsustati, sest hinnapakkumise sisaldab ka teed (~80 m), kuuri, imbala, päikesepaneeli ning sisustust – köögimööblit, diivaneid, lampe jm. Samuti tuldi Lastefondile lahkesti vastu maja ruumilahenduse muutmisel.

Lastefondi tegevjuht Küllike Saar on veendunud, et Seve Ehituse AS-i näol saab olema asjatundliku koostööpartneriga, kes on südamega asja juures. „Leidsime nende pakkumise näol Kaidole parima lahenduse ning usun, et meie koostöö saab olema edukas.“

Lahendamata aga on veel tulevasele majale puurkaevu rajamine, mis projekti raames samuti täiendavalt tuleb ette võtta. „Siinkohal on kõik puurkaevude ehitusega seotud ettevõtted oodatud Lastefondiga ühendust võtma ja oma pakkumist tegema,“ räägib Saar. Lisaks plaanib Kaido vanaema fondi kaasabil esitada puurkaevu ehitamise taotluse ka kohalikule omavalitsusele hajaasustuse programmi 2014. aasta vooru raames.
Loe edasi: Ihtüoosihaigele Kaidole hakkab maja ehitama Seve Ehitus

Tartu noored koorilauljad võitsid Iirimaal esikoha

Foto: E STuudio
Foto: E STuudio
E STuudio noortekoor võitis Iirimaal Corkis maailma ühel mainekamal rahvusvahelisel koorikonkursil esikoha. Fleischmanni-nimeliselt konkursilt toodi maailma 11 koori hulgast parim tulemus.

Nädala jooksul esines koor mitmetel kontsertidel, mis tipnes laupäeval maailma tugevaimate amatöörkooride võistulaulmisega. Lisaks Eestile kutsuti osalema koorid ka Indoneesiast, Soomest, Hong Kongist, Saksamaalt, Iirimaalt, Valgevenest, Kanadast ja Sloveeniast.

Ühte E STuudio noortekoori kontserti käis kuulamas ka Eesti suursaadik Iirimaal Mait Martinson. Suursaadiku soovil näitab Eesti koor taset maailmale täna Dublinis St Catherine’i kirikus, korraldades tunniajase kontserdi.

„See õnn, mis meid tabas, et me siia üldse saime – täiesti uskumatu. Eestile tähendab see võit tuntust ja meie oma muusika tutvustamist. Praegugi oli meil konkursikavas kaks Eesti autorit, rahvusvahelise žürii esimees Volker Hempfling kiitis meie kava kõrgelt,“ rääkis koori dirigent Külli Lokko.

E STuudio noortekoor esines Corkis kuuel kontserdil, kust koguti palju toetajaid üle kogu maailma, sealhulgas konkureerivate kooride hulgast. Viimane kontsert antakse Dublinis täna kell 19.00.

Koor on koos laulnud poolteist aastat, kuid saavutanud selle ajaga Eesti koorimaastikul väga arvestatava taseme. Hetkel Tartus tegutsevas kooris on lauljaid üle kogu Eesti.

Allikas: E STuudio

Muuseumiöö 2014 teema on “Öös on tähti”

Laupäeval, 17. mail toimub järjekorras kuues üle-eestiline muuseumiöö, mida tähistatakse alati rahvusvahelisele muuseumipäevale, 18. maile lähimal laupäeval.

Eesti muuseumid on ühiselt öö sündmusi ühendavaks teemaks valinud “Öös on tähti”. Muuseumiöö koordinaatori Laura Kipperi sõnul ongi pea kõigi osalevate muuseumide programmid tähtede teemast inspireeritud: “Sõnal “täht” on eesti keeles nii palju tähendusi, on olemas sabatähed, tähesära, seaduse-, kirja- ja rahatähed, lubatähed, tähtpäevad, tähtteosed, tähtkujud – pea iga muuseum leiab oma vaatenurga. Mitmed muuseumid toovad sel ööl vaatamiseks välja oma kogude tähed, paljudes paikades on muuseumiööks kohale kutsutud erilisi esinejaid – oma valdkonna tähti.”

Seni on selleaastasel muuseumiööl kaasalöömisest teatanud üle 130 muuseumi, lisaks mitmed arhiivid, näitusepaigad, samuti kirikud. Kaasa löövad mitmed ajalooseltsid. Muuseumid avavad tasuta külastusteks oma uksed kell 18–23. Harjumaal, Tartu- ja Põlvamaa, Ida-Virumaal ning veel mitmes maakonnas sõidavad muuseumide vahel ringi tasuta muuseumiöö bussid ja külalisi aitavad muuseumides vastu võtta muuseumiöö vabatahtlikud.
Loe edasi: Muuseumiöö 2014 teema on “Öös on tähti”

Võrus saab õppida vanast uue valgusti tegemist

14. mail kell 17 toimub Vana Võromaa kultuurikojas valgusti ehitamise töötuba. Juhendab insener Ain Toim, kelle isikunäitus on kultuurikoja galeriis avatud 1. juunini.

Ain Toim on näitusele toonud vanast mahakantud teadusaparatuurist loodud skulpturaalsed objektid, mis enamjaolt täidavad valgusti funktsiooni. Ka töötoas tehakse meistri juhendusel majapidamises leiduvatest asjadest valgusteid. Eesmärk on näidata, kuidas lihtsatest kättesaadavatest materjalidest tavaliste tööriistadega midagi uut meisterdada.

Juhendaja võtab kaasa valged plasttahvlid, läbipaistvat plasti (pleksiklaas), päevavalguslambi torud koos pesade ja drosselitega, halogeenlambid koos pesade ja trafodega, peegelkilet jne, muidugi ka kruvid, mutrid, needid ja tööriistad ning kindlasti midagi fantaasia töölepanekuks.

Huvilised, kes soovivad töötoas osaleda, võiksid kaasa võtta kodus seisma jäänud asju, juhtmeid ja pirnipesasid, et oleks suurem valikuvabadus ning võimalus teistega esemeid vahetada. Kui aga kodus asju napib, siis leiame miskit enda varudest!
Loe edasi: Võrus saab õppida vanast uue valgusti tegemist

Võrumaa aasta emaks nimetatakse Anneli Hollas

Võrumaa Aasta Ema 2014 on Sõmerpalu vallas elav kuue lapse ema Anneli Hollas. Anneli Hollas on pühendanud oma elu laste kasvatamisele, huvitegevusele, hobidele ja õppimisele. Tütred õpivad hinnetele “väga hea”, käivad Võru Spordikoolis võrkpalli treeningutel – vanem tütar Eliise on Eesti Võrkpallikoondise liige, rannavõrkpalli meister 2013, õpib I kursusel Tartu Ülikoolis arstiteadust, nooremad tütred Heleene, Greete ja Anett kuuluvad Eesti noorte võrkpalli koondisesse, Salme-Adeele käib ka juba Spordikoolis võrkpalli treeningutel, poeg Hendrik käib Sõmerpalu lasteaias.

Anneli on aastate jooksul igakülgselt aidanud Sõmerpalu lasteaeda: õmmelnud lasteaia lastele kostüüme esinemisteks, rikastanud lasteaia toidulauda oma aia puu- ja köögiviljadega. Perekond Hollasel on väga kaunis ja puhas kodu. Kui Annelil laste kõrvalt aega jääb, teeb ta käsitööd ja õmbleb. Anneli Hollase kandidatuuri esitas Aasta Ema konkursile Sõmerpalu Vallavalitsus. Tänavu esitati Võrumaa Aasta Ema aunimetusele viis kandidaati – Laivi Org, Anneli Hollas, Sirje Kardsepp, Evi Zirk, Alla Sok.

Loe edasi: Võrumaa aasta emaks nimetatakse Anneli Hollas

Tsiistre üllatab filmifestivaliga

fuff picEsimene rahvusvaheline soome-ugri filmifestival Eestis – FUFF (Finno-Ugric Film Festival) toimub 4.-8. juunil 2014 Tsiistre linamuuseumis, Misso vallas, Võrumaal. FUFF on lühifilmifestival, mille eesmärk on tekitada huvi soome-ugri mängufilmide ja eksperimentaalfilmide vastu.

Festivalil linastuvad filmid, mille autorid on soome-ugri filmitegijad ja mis käsitlevad soome-ugri teemasid. Tsiistre linamuuseumi külakinos jõuab vaatajateni ligikaudu 50 filmi soome-ugri väikerahvaste – handi, vepsa, ingerisoome, udmurdi, handi, seto, mari, liivi – filmitegijatelt. Samuti linastuvad festivalil eesti, soome ja ungari lühimängufilmid ning eksperimentaalfilmide valik kogu maailmast – Koreast Saksamaani. Festivali võistlusprogrammis osalevad soome-ugri väikerahvaste filmid.

Festivali raames toimub ka stsenaristika õpituba lühimängufilmide režissööridele ja stsenaristidele. Õpituba juhendavad kirjanik Mart Kivastik Eestist ja režissöör Daniel Erdelyi Ungarist. Kahel festivalipäeval saab lisaks filmidele nautida pärimusmuusika kontserti.

Loe edasi: Tsiistre üllatab filmifestivaliga

Konverents Õisus õpetab käituma väärtuslike ehitistega

Õisu mõis. Allikas: Õisu mõisa Facebooki lehekülg

Viljandi maavalitsus ja Muinsuskaitseamet korraldavad koostöös neljapäeval, 8. mail kell 10 Viljandimaal Õisu mõisas konverentsi “Väärikate uued võimalused”. Konverentsil käsitletakse ajalooliste väärikate hoonete säilitamist, hooldamist ning arutatakse, kas või kuidas neid uuele eluringile aidata.

Neljapäeval Õisu mõisas algava konverentsi esimese ettekande peab Eesti Kunstiakadeemia kunstiajaloolane Oliver Orro, kes räägib teemal “Ajalooline arhitektuur tarbimise ajastul ehk mõned mõtted taaskasutamisest ära kasutamiseni”. Seejärel räägib muinsuskaitseameti peainspektor Ülle Jukk sakraalhoonete interjöörist. Õisu mõisakompleksi taastamise ja arendamisega seotud arenduskonsultant Urmas Tuuleveski mõtiskleb aga oma ettekandes teemal “Unistuste Õisu”.

Loe edasi: Konverents Õisus õpetab käituma väärtuslike ehitistega

Sännas tuleb Raamatuõu jutuvestmine

12. mail kell 13 on Raamatuõu lastele ja kõigile teistele. Sänna Raamatukogu läheb õue. Teemaks on Võrumaa pärimuslood, Juhan Jaigi “Tondijutud” – puraskid, naksikesed ja teised. Juttu tuleb vestma Mikk Sarv. Raamatukogu avaneb kui koht, mis ei ole ainult raamatute hoiuruum. Raamatukogus kohtuvad paljud inimesed ja nende jutud. Jäädes meiega ning avanedes mälus taas ja taas kui oleme teel. Inimese jutumaailm – jutu vestmine ja kuulamine, sünnist surmani.

Viimane võimalus esitada häid tegijaid tunnustusauhinnale!

Kuni homseni, 7. maini saab esitada kandidaate tunnustusahinnale „Lastega ja lastele“, mille laureaadid kuulutatakse välja 1. juunil toimuval tunnustusüritusel Õiguskantsleri Kantseleis.

Seitse laste heaolu väärtustavat organisatsiooni soovivad tänada ja tunnustada häid inimesi ja organisatsioone, kelle uued algatused või pikemaajaline tegevus on silmapaistavalt muutnud või mõjutanud laste ja perede käekäiku ja väärtustamist kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil. Tunnustust jagatakse järgmistes kategooriates: lapse suur tegu, aasta pere, aasta tegu, muutuste looja, elutöö tunnustus. Praeguseks on laekunud konkursile üle seitsmekümne tunnustust vääriva kandidaadi.

Kandidaatide esitamise eel palume tutvuda kategooriate kirjeldustega tunnustusauhinna statuudis ning seejärel täita  Õiguskantsleri kodulehel. Ettepanek peab sisaldama kandidaadina üles seatava inimese või organisatsiooni nime ning vabas vormis kirjeldust ja põhjendust. Samuti tuleb lisada taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed.

Lastekaitse Liidu presidendi Loone Otsa sõnul oleks kõige toredam aeg, kui me ei peaks kedagi tunnustama laste märkamise eest, sest see oleks nii loomulik osa meist: “Kuni ühiskond aga ei ole sellise tasemeni kasvanud, tuleb rajaleidjaid väärtustada ja neist eeskuju võtta.” Loe edasi: Viimane võimalus esitada häid tegijaid tunnustusauhinnale!

Võru linnavalitsus avab rattahooaja ringsõiduga

Esmaspäeval, 5. mail lähevad Võru linnavalitsuse liikmed koos ametnike, Maanteeameti ja MTÜ Võru Noortekeskus esindajatega jalgratastega ringsõidule, et viia end kurssi kergliiklusteede olukorraga linnas, kohtuda linnakodanikega ning rääkida rattaliikluse teemadel. Algatusega kutsutakse inimesi senisest enam rattaga liiklema, ühtlasi avatakse ka rattahooaeg.

Viimastel aastatel on linnas ja selle lähiümbruses väga palju ära tehtud, mis on loonud head tingimused rattaga liiklemiseks – rajatud on kergliiklusteid, rattahoidjaid ja -parklaid. “Rattaga liiklemine pole oluline mitte ainult keskkonnahoiu, vaid ka rahva tervise seisukohast. Sellest tulenevalt ootame oma töötajate tervisest hoolivaid ettevõtjaid, asutusi ja organisatsioone eeskuju näitama ning rattaga liiklema,” kutsub linnavalitsuse arendusn õunik Tiina Hallimäe kõiki üles aktiivselt osalema. Peale selle palub ta 5.-30. maini saata linnavalitsusele vahvaid fotosid kollektiividest, kes on ühiselt ette võtnud toreda rattasõidu. Fotod osalevad Võru linna Facebooki kodulehel hääletusel ning kollektiivi foto, mis kogub enim “meeldib” saavad tunnustatud vahvate meenetega!

Hooaja esimene suurüritus toimub juba teisipäeval, 6. mail, kui Võru noortekeskuse eestvedamisel toimub Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis noortefoorum, mis keskendub tervise, keskkonna, raudtee- ja liiklusohutusele. Töötubades avaneb 16-19-aastastel noortel suurepärane võimalus oma arvamuse ja soovide avaldamiseks.

24. mail algusega kell 12 korraldab Haanja Rattaklubi traditsioonilise kevadmatka. Starditakse Kubija suusabaasi juurest.

1. juunil Võru Kesklinna pargis peredele suunatud Rattapäeva raames toimub rattalaat-mess, kuhu oodatakse inimesi ja ettevõtteid nii uute kui kasutatud rataste ja rattavarustustega kauplema ning uusi tooteid tutvustama. Kohamaksu ei küsita!

Loe edasi: Võru linnavalitsus avab rattahooaja ringsõiduga

Hooaja esimene suur rattamaraton stardib sel pühapäeval Viljandis

Mulgi start 2013. Foto: Marko Mumm

Eesti suurima rattamaratonide sarja Estonian Cup avaetapi Mulgi Rattamaratoni stardinimekirja on kantud 1557 osalejat. Start 60 km pikkusele maratonidistantsile antakse Viljandi järve kaldalt eeloleva pühapäeva keskpäeval, sellele järgnevad tasuta lastesõidud ning 35 km pikkune poolmaraton.

Mulgi Rattamaratoni suurfavoriit on Caspar Austa. Võitlus esikoha eest saab aga olema pingeline, sest teravat lahingut on sarja neljakordsel võitjal oodata nii Alges Maasikmetsa, Peeter Pruusi, Erki Pütsepa kui Peeter Tarvise poolt. Estonian Cup rattasarja peakorralda Allar Tõnissaare sõnul on hooaja algus alati ettearvamatu. “Esimene suurem võistlus annab esimese ülevaatliku pildi, missuguses vormis keegi uue hooaja alguses on ja kuidas on ratturid osanud hooaja eelse ettevalmistuse käigus võistlusvormi ajastada – üllatusi tõenäoliselt tuleb” kommenteeris Tõnissaar.

Põhivõistluse käigus läbivad ratturid kokku 760 tõusumeetrit. Maratoniraja raskeim lõik ootab sõitjaid Holstre-Polli mägedes, kus kümne kilomeetri jooksul pedaalitakse kolmandik kogu raja tõusudest. Just see on sõidu lõpptulemust arvestades otsustava tähtsusega rajalõik, sest raske rajaosa lõpus ootab liidreid Premium7 vahefiniš, millele omakorda järgneb mõnekilomeetrise vahega Hansgrohe kiirenduskilomeeter. Viimased 7 kilomeetrit rajast kulgeb Viljandi järve kaldal terviseradadel, kus tuleb samuti võtta mitu rasket tõusu ja nõuab sõitjatelt tugevat pingutust. Põhisõidu rajal asub kolm- ning poolmaratoni rajal kaks teenindus- ja joogipunkti.

Loe edasi: Hooaja esimene suur rattamaraton stardib sel pühapäeval Viljandis

Puhta Vee Teemapark kutsub tutvumispäevale

Puhta Vee Teemapargi õppe- ja keskusehoone

Olete oodatud Puhta Vee Teemapargi (PVT) tutvumispäevale 16. ja 30. mail kell 13-17 Metsamõisa tallu (Järsi küla, Lääne-Virumaa).

Külastuspäeval osalemiseks on vajalik ette registreerumine hiljemalt 10. maiks saates selleks kirja aadressile info@metsamoisa.ee või info@okokratt.ee. Registreerumisel palume märkida oma nime, kontaktandmed ning haridusasutuse (kooli või lasteaia nime).

  • Kohapeal toimub PVT tutvustus ning pakutakse suppi.
  • Riietuse palume valida maastikul liikumiseks ja ilmale sobilik.
  • Külastuspäeval osalemine on tasuta!
  • Transpordi kulusid ei hüvitata!

Kohtade arv on piiratud!

Oleme suhteliselt uus ja tegutsev loodushariduskeskus. Tutvustus! 
Pakume programme!

Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ning millest sõltub vee kvaliteet. Samuti saab osaleda loodusõpperetkedel. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.