Külauudised

Karmen Mets Balti Karika etapi võitja

Automudelismi käesoleva sarja eelviimane Balti Karika etapp sõideti Sindis. Ülevaatliku reportaaži tegi toimunust Johanne Mets, MTÜ Sindi mudelisport Sindi ANK tehnikaringi juhendaja.

Karmen Mets Foto Marko Mets — Karmen Mets. Foto: Marko Mets

11. novembri õhtul kogunes Sinti veidi üle 30 automudelismi sportlase Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest, et võtta üksteiselt mõõtu selle hooaja 7. Balti Karika etapil juhtrajasõidus. Reedel kestsid treeningud hiliste õhtutundideni.

Laupäeval algas võistlus kell 10.00 PR-24 klassiga. Osales 32 võistlejat. Esimese tuleproovi tegi läbi ka meie pesamuna Karin Mets. Võistlejad jagati nelja gruppi ja nagu tavaliselt alustasid reitingu põhjal nõrgemad. Kuna Karmenil selles klassis varasemat punktisaaki ei olnud, siis alustas ta D grupis koos oma pisiõega. Karmenil juhtus ka kaks tehnilist apsu: poolel sõidul tuli juhe mootori küljest lahti ja veidi hiljem tuli juhe lahti ka juhtpuldi küljest. Parandamine võttis omajagu aega ja hinnanguliselt läks kaduma umbes 30 ringi. C grupis võitis sõidu lätlane Ralfs Leitis 485 ringiga. B grupis pani Kaiar Tammeleht oma oskused maksma ja võitis selle grupi, kuid ei suutnud siiski üle sõita Ralfsi tulemust eelmises sõidus. A grupis valitses sõitu lõunanaaber Janis Sneiders, kuid ka temal ei õnnestunud Ralfsi tulemust üle sõita. Seda juhtub üsna harva, et klassi võidab C grupi võistleja.

Paremusjärjestus:
1. Ralfs Leitis Läti 485 ringi
2. Kaiar Tammeleht Eesti 484 ringi
3. Janis Sneiders Läti 479 ringi.

F1-32 klassis jagati võistlejad gruppidesse ja stardijärjekorda läbi kvalifikatsioonisõitude. Suuri üllatusi ei olnud, kuid Karmen sõitis end A gruppi, kus ees ootamas seni temast tugevamad sõitjad. Eelkõige Leedu noormees Dominykas Budrys. Kõige põnevamaks osutuski A grupi sõit, kus pinget jätkus lõpuni. Etenduse andsid Karmen ja Dominykas. Iga sõiduga vahetus liidripositsioon nende vahel mitu korda. Viimases sõidus mõni sekund enne lõppu oli Karmenil väike edu sees, kuid siis tuli vääratus ja see maksis esikoha. Karmen kaotas 10 sektoriga, ehk siis Sindi rajal ca 4 meetrit. Nende kahe kõrval Janisele võimalust ei antud!

Paremusjärjestus:
1. Dominykas Budrys Leedu 354,9 ringi
2. Karmen Mets Eesti 354,8 ringi
3. Janis Rage-Ragis Läti 352 ringi

Loe edasi: Karmen Mets Balti Karika etapi võitja

RäämaBlue tähistab juubelit kontserdiga

Ansambel RäämaBlue’l on täitunud kümme musitseerimisaastat ja bänd tähistab ümmargust sünnipäeva kontserdiga kohvikus Versus.

“Inimesi on tulnud ja läinud, aga juttu on jätkunud,” sõnas ansambli vokalist Papa. RäämaBlue sai alguse 2006. aasta veebruaris, kui Pärnu jõe jääl kohtusid juhuslikult kitarrist Üllar Kallau ja laulukirjutaja ning vokalist Papa Alari Janson. Räägiti maast ja ilmast ning muidugi ka muusikast. Poolelijäänud jutuajamist jätkati sama aasta novembris Sindi seltsimaja stuudios, aga juba kolmekesi Aivar (Ufo) Vormani ja muusikainstrumetide saatel.

Esimesed lindistused tegi RäämaBlue sama aasta novembris ja just seda võibki Papa sõnul pidada RäämaBlue sünnikuuks.

Neid muusikalisi jutte, mida ansambel on kümne aasta jooksul loonud, saab kuulda 19. novembril kohvikus Versus (Ringi 4). Peale Papa ja Üllar Kallau on laval ka Kait Kallau, Rivo Kajo ja Indrek Talts.

Papa kohvkus Versus. Foto: Urmas Saard →

Algas korvpalli Paikuse Karikavõistluste kolmas hooaeg

Paikuse liiga korvpallivõistluste ellukutsuja ja peakorraldaja Tarmo Tõnismann tutvustas eile alanud uut hooaega, mis toob kaasa mõningaid olulisi uuendusi ja annab võimaluse topeltkarikate jagamisele.

Tarmo Tõnismann (keskel) jagab viimaseid juhiseid enne otsustavaid lõpuminuteid Foto Urmas Saard — Tarmo Tõnismann (keskel) jagab viimaseid juhiseid enne otsustavaid lõpuminuteid. Foto: Urmas Saard

Kui varem mängiti pärast põhiturniiri play offi, siis sellest aastast tekib pärast esimese ringi tulemusi kümnest võistkonnast kaks viiest alagruppi: nõrgem ja tugevam. „Kes nõrgemasse poolde satuvad, need enam kõige kõvema karika eest ei võistle,“ selgitas Tõnismann. Mõlemad jaotused mängivad uuesti omavahel läbi, mille tulemusena saab ka alumine pool väiksema karika nimel võistelda. „Kohe hooaja alguses ei saa tugevamaid ja nõrgemaid paika panna, aga esimese ringiga saab see selgeks.“ Tugevamate heitluses mängitakse lisaks suurele karikale ka medalitele. Alumises grupis medaleid ei jagata.

Allalastava vaheseinaga poolitati Paikuse spordihall kaheks, mis võimaldas pärast avakohtumist Tori ja SK Tünamo vahel paralleelselt kahel väljakul korraga mängida. Esimese mängu järel tulid väljakutele AK Spartak – Mariine Auto ja BC Pärnu – Paikuse Lokomotiiv. Viimastena mängisid SK Altius – Reldor ja Kõwa – SMK Paulus.

Loe edasi: Algas korvpalli Paikuse Karikavõistluste kolmas hooaeg

Sindi linnapea ei pea enda minekut riigikokku eriti tõenäoliseks

Neil päevil valitsuses toimuvad muudatused on pannud Sindi inimesi küsima, kas nende linnapea ei sihi nüüd mõtteid riigikogusse minekule ja mõned kodanikud on püüdnud selgemat vastust saada ka Külauudiste vahendusel.

Eile vastas Sindi linnapea Marko Šorin küsimise peale järgmist: „Mitmel ministrikandidaadil on oma piirkonna asendusliikmed olemas. Pea ainus, kellel ei ole piirkonna asendusliiget, on Pärnumaalt riigikokku valitud Kadri Simson. Seega minu sattumine on vähe tõenäoline, kuigi olen üldnimekirjas küll tänaseks neljas.“ Pärast riigikogu valimisi asus Šorin Keskerakonna üldnimekirjas kaheksandal kohal.

Lisaks selgitas Šorin, et praeguses „turbulentses“ poliitikaelus on seis uutel riigikogu liikmetel üsna keerukas, eriti veel neil, kes esimest korda sinna satuksid.

Marko Šorin, Sindi linnapea, riigikogu uksel. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Meenutati Sindist pärit maailmakuulsat meremaalijat

Üheksakümmend talve tagasi Andrew Winteri poolt Sindis maalitud kolm maali jõudsid käesoleva nädala kesknädalal taas maailmakuulsa kunstniku sünnilinna, sedakorda Paikuse politseikooli kadettide valve all.

Kolme haruldasti Andrew Winteri maali eksponeeritakse Sindi gümnaasiumis politsei valve all Foto Urmas Saard — Kolme haruldasti Andrew Winteri maali eksponeeritakse Sindi gümnaasiumis politsei valve all. Foto: Urmas Saard

„Andrew Winter – sintlasest maailmakuulsa meremaalija lugu“ oli 9. novembril Sindi gümnaasiumi aulas toimunud seitsmenda õpilaskonverentsi pealkirjaks. Sindi gümnaasiumil on pikaajaline kogemus korraldada koostöös Sindi muuseumiga oma kodulinna kooli kuulsate vilistlaste auks konverentse. Muuseumi juhataja Heidi Vellend leidis, et merekultuuriaastal on parim aeg meenutada Winteri elu ja tegevust. Õpetajad Eneli Arusaar ja Lembit Roosimäe kaasasid ettekannete ettevalmistamisse 11 õpilast. Ettekanded jaotati kolme osasse: „Sintlane Andres Winter“, „Õpingud New Yorgi kunstiakadeemias“, „Eesti soost kunstniku edulugu“. Iga teemat käsitles rohkem kui üks õpilane. Nii kujunes rohke teabe jälgimine ja meelde jätmine lihtsamaks ega väsitanud kuulajaid.

Chätlyn ja Egon jutustasid perekond Winterite elama asumisest Monhegani saarele, kus puudus elekter, autoga ei sõidetud ja jalutamiseks kasutati kõrgetel kaljunukkidel kulgevaid radu. Elumaja juurde ehitas kunstnik stuudio. Selle akendest avanes vaade merele. Realistliku meremaalija elu lõpetas 65. eluaastal vähk.

Loe edasi: Meenutati Sindist pärit maailmakuulsat meremaalijat

Praga Cantat järelkajastuses

Pärnu- ja Viljandimaa lauljad pälvisid Prahas toimunud rahvusvahelisel kooride vahelisel võistulaulmisel kiitvaid hinnanguid, sobitasid sõprussuhteid mitmete rahvaste kooridega ja üritasid mõista tšehhi keelt.

Aino Edo, Deivi Kõiv, Kristel Reinsalu Foto Urmas Saard — Aino Edo, Deivi Kõiv, Kristel Reinsalu. Foto: Urmas Saard

Kümmekond päeva enne laulukonkursi algust kohtusime Sindi seltsimajas kolme Prahasse sõitva laulunaisega ja juba siis soovisid Aino Edo, Deivi Kõiv ning Kristel Reinsalu uuesti kohtuda kirjutava mehega, et kõnelda reisi kordaminekust. Et midagi ei peaks 19 tunni pikkuse bussisõidu kaugusel asuvas Tšehhi pealinnas korda minema, seda ei arvatud ega kardetud kordagi. Teele asuti põnevas ootuses ja kindlas veendumuses ka mingi auhind võita. Kuigi konkursi Praga Cantat 2016 üldvõitjaks ja Grand prix omanikuks kuulutati Indoneesia Diponegoro University Choir, ei valmistanud aus tunnustus Eesti lauljatele vähematki kadeduse tunnet. „Läks ju meilgi üle ootuste hästi,“ rääkis Kristel, kes vaevu suutis oma ülevoolavaid tundeid taltsutada ja võibolla tahtnuks koguni väikese tüdruku kombel rõõmust lausa kilgata.

Kristel dirigeerib juba palju aastaid Sindi laulukoori ja vähem aega on juhatanud Paikuse naiskoori Šal-lal-laa. Paikuse koor oli kolmekümnendat korda peetud Bohemia Festival Praga Cantat osalejate seast tosina liikmega kõige väiksem. Väike aga tubli, võiks öelda. Parima rahvalaulu töötluse esituse eest võitis Šal-lal-laa eripreemiana kuldse karika. Lisaks võideti hõbediplom.

Loe edasi: Praga Cantat järelkajastuses

Rahvusvaheline KoodiTunni kampaania otsib külalisõpetajaid

KoodiTund kutsub kõiki hakkajaid IT-huvilisi õpetama 1.-12. klassi noortele koolitunnis koodi kirjutamist läbi mängulise lähenemise. Tunnid toimuvad vahemikul 5.-9. detsember ning vabatahtlikelt ei oodata varasemat programmeerimise oskust, vaid hoopis julget pealehakkamist ja säravaid silmi.

KoodiTunni jooksul saavad lapsed mängida spetsiaalseid eestikeelseid mänge www.code.org leheküljelt, mis annavad neile praktilise kokkupuute programmeerimisega. Tunnid viiakse läbi spetsiaalsete kavade järgi ning neid sobivad läbi viima kõik, kes teavad, mis on internet ning on varem saatnud mõne e-kirja.

“Lapsed olid väga tublid ja õhinas ning tund läks tõepoolest lennates. Kindlasti aitas sellele kaasa mänguline koodi kirjutamise lahendus. Peale tunni andmist tegin ka ise veidi rohkem koodi kirjutamisega tutvust ning võtsin Phytoni programmeerimise kursuse,” ütleb eelmisel aastal vabatahtlikuna Tallinna 21. keskkoolis KoodiTundi juhendanud vandeadvokaat Ene Soop.

„Juba varasemad aastad on näidanud, et noored on programmeerimisest huvitatud ning tulevad algatusega väga hästi kaasa. Nägemine, kuidas asjad hakkavad ekraanil nende töö tulemusena liikuma ja tööle, paneb paljud neist programmeerimise kohta lisamaterjale uurima ning see võib mõne noore puhul omakorda viia ka elukutse valikuni tulevikus,“ sõnas Rain Laane, Microsofti Baltikumi juht.

KoodiTund (Hour of Code) on rahvusvaheline algatus ja maailma suurim õppimise sündmus, mis kutsub kõiki inimesi maailmas programmeerimist proovima. Eestisse toovad KoodiTunni Vaata Maailma SA, Tagasi Kooli ja Microsoft Eesti. Huvilised saavad ennast külalistunni andmiseks kirja panna kuni 25. novembrini siin.

Eelmisel aastal toimus KoodiTunni raames üle maailma ligi 200 000 üritust, mille jooksul tegid koodi kirjutamisega tutvust 100 miljonit õpilast. Eestis viisid Tagasi Kooli vabatahtlikud ja NutiLaborite juhendajad läbi ligi 200 külalistundi, milles osales ligi 3500 huvilist. KoodiTunni patroonid on USA president Barack Obama, seni noorim Nobeli preemia laureaat Malala Yousafzai, Facebooki asutaja Mark Zuckerberg, Microsofti tegevjuht Satya Nadella, näitleja Ashton Kutcher ja väga paljud teised.

Registreerumine: http://bit.ly/KoodiTund

Sindi suusarajal saab sõita

Alates käesolevast nädalast saab taas sõita ka Sindi valgustatud suusarjal, esimestel päevadel on siiski soovitav võimaluse korral kasutada vanu suuski, sest kohati ulatub rohi veel lumikatte alt välja.

Kalmer Jürima Sindi suusarada hooldamas Foto Urmas Saard — Kalmer Jürima Sindi suusarada hooldamas. Foto: Urmas Saard

Kuigi teedel ja tänavatel näib lund juba piisavalt palju olevat, siis Sindi suusarajal napib seda endiselt. Esmaspäeval sõitis rajameister Kalmer Jürima 2,5 km pikkusele rajale mitu tiiru peale ilma lohistit vedamata ja püüdis nõnda roomikute raskuse all kohevat lund kinnisemaks vajutada. Eile sai rada selle talve esimesed suusajäljedki sisse. Lund oli küll vähe, aga vana suusaga kannatas juba sõita. Rajal oli nii uisu, kui ka klassika jälg. Viimast küll vähemas pikkuses, üksnes paksema lumega kohtades.

Täna öösel sadanud lumi lubas raja seisundit veelgi parandada, aga kuiva koheva lumega kipub lohisti töötama nö saha põhimõttel ja lükkab lumekihi õhemaks, mitte ei talla kinnisemaks. Surnuaedade poolsel tõusude ja langustega rajaringil tallas Kalmer rada kinnisemaks viiel-kuuel korral.

Esimesena oli täna hommikul värskelt libistatud suusajälgedel Jüri Martin, kes kohe on saamas 70-aastaseks ja püüab iga päev ennast sportimisega vormis hoida.

Loe edasi: Sindi suusarajal saab sõita

Ornitoloogiaühingul on nõuandeid lindude lisatoitmiseks

Saabunud talv on pannud linnusõbrad aegsasti muretsema tiivuliste toidulaua pärast. Et lindude eest hoolitsemine toimuks võimalikult oskuslikult ja teadmatusest tulenevaid vigu vältides, on kasulik panna tähele Eesti ornitoloogiaühingu nõuandeid.

Kärt raputab päevalilleseemneid lindude toidumajakese põrandale Foto Urmas Saard — Kärt raputab päevalilleseemneid lindude toidumajakese põrandale. Foto: Urmas Saard

Viimastel päevadel maha sadanud lumi saab jätkuvalt lisa ja ilmaprognoosi kohaselt langeb õhutemperatuur järjest madalamatele kraadidele. Ornitoloogide sõnul tuleb enamik meil talvel esinevaid linnuliike toime ilma inimese abita. Talvine toitmine võib hoopiski kahju teha, eriti veelindudele, keda toiduga siia jääma meelitatakse ja kes tõeliste külmade saabudes nälga ja jäälõksu jäävad. Kõik meil talvel esinevad veelinnud on rändlinnud ega vaja inimestelt lisatoitu. Lisatoitmisest on muidugi suur abi neile värvulistele, kes on otsustanud talvituma jääda.

Eesti ilmastikus on talvine lisatoitmine väikestele aialindudele oluline ja suurendab paljude lindude ellujäämisvõimalusi, eriti karmi külmaga. Sageli aitab isegi vähene toitmine. Ongi ju inimese pakutav vaid lisa-, mitte põhitoit, sest talvised aialinnud otsivad ka ise süüa.

Sageli avastavad toidulaua kutsumata külalised: tuvid, varesed või teised suuremad linnud, kes hõivavad kogu aluse ega lase väiksemaid ligi. Need linnud meil enamasti lisatoitmist ei vaja. Nende eemalhoidmiseks võib proovida teha toidumaja lennuava kitsamaks või kitsa servaga, kuhu suuremad linnud istuma ei mahu.

Loe edasi: Ornitoloogiaühingul on nõuandeid lindude lisatoitmiseks

Käesoleval nädalal toimuvad Sauga, Tori ja Sindi volikogudes Ühinemislepingu lugemised

Tori vallavanem Kaie Toobal kirjutab valla kodulehes, et hetkel toimuvad ühinemisläbirääkimised Sauga ja Tori valla ning Sindi linna vahel on olnud väga edukad.

Lähim aeg peaks andma vastuse küsimusele, kas sünnib uue haldusterritoriaalse üksusena Sindi vald, mille administratiivkeskus hakkab asuma Sindi linnas Foto Urmas Saard — Lähim aeg peaks andma vastuse küsimusele, kas sünnib uue haldusterritoriaalse üksusena Sindi vald, mille administratiivkeskus hakkab asuma Sindi linnas? Foto: Urmas Saard

„Reedel, 04. novembril toimunud ühinemiskomisjoni koosolekul otsustasime, et saadame ühinemislepingu avalikustamisele. 45. nädalal toimuvad volikogude istungid, kus üks päevakorrapunktidest on ka ühinemislepingu avalikule arutelule suunamine,“ selgitab Toobal. Tori vallavolikogu istung leiab aset 9. novembril, Sindi linnavolikogu ja Tori vallavolikogu istungid peetakse järgmisel päeval.

Avalikule arutelule ettevalmistatud materjalide kohaselt saaks ühinemisjärgse kohaliku omavalitsusüksuse nimeks Sindi vald, mille territoorium moodustub Sauga ja Tori valla ning Sindi linna territooriumi summana. Moodustuva omavalitsuse kogupindalaks kujuneb 451,26 ruutkilomeetrit. Loodava uue valla administratiivpiir kulgeb mööda ühinenud omavalitsusüksuste välispiiri. Rahvaarv on praegustes omavalitsustes järgmine: Saugas 4 149 (25,2 elanikku km2 kohta), Toris 2 327 (8,3), Sindis 3 947 (787,8).

Ühinevad kohaliku omavalitsuse üksused lõpetavad tegevuse ja Sindi vallast kujuneb ühinevate omavalitsusüksuste õigusjärglane. Sindi valla juriidiliseks aadressiks jääb Pärnu mnt 12, Sindi linn. Sindi säilitab asustusüksuse staatuse vallasisese linnana.

Loe edasi: Käesoleval nädalal toimuvad Sauga, Tori ja Sindi volikogudes Ühinemislepingu lugemised

Pärnu muuseumi loengusari ärgitas huvi Browni vastu

Baltisakslastest ajaloohuviliste linnakodanike ühenduse loodud Pärnu muinasuurimise selts otsustas esimesel peakoosolekul, 3. novembril 1896, avada oma museaalide kogu laiemale hulgale inimestele vaatamiseks, seda päeva peetakse Pärnu muuseumi asutamise kuupäevaks.

Kristiina Kupper, linna maastikuarhitekt Foto Urmas Saard — Kristiina Kupper, linna maastikuarhitekt. Foto: Urmas Saard

Kahe nädala eest alustatud Pärnu muuseumi 120. sünnipäevale pühendatud loengusari „Pärnu ja Pärnumaa ajaloo uurimisest“ jätkus eile, 3. novembril teise loengute päevaga. Ettekannete vahelisel kohvipausil lõigati sünnipäeva tort lahti ja lasti kohvikõrvasel hea maitsta. Pika ja põhjaliku ettekandega esines linna maastikuarhitekt Kristiina Kupper. Tema loengu pealkirjaks oli „Pärnu parkide pöörded“, aga ta rääkis parkide teemal palju laiemalt. Kupper andis põgusa ülevaate maailma ajaloo erinevatel etappidel väljakujunenud pargistiilidest, alustades päris kaugest minevikust. Ta rääkis teiste riikide mõjust Eesti ja Tallinna parkide kujundamisele. Lõpuks pühendas ettekandja olulise peatüki ka Pärnu parkidele, aga enne seda tutvustas veel inglise stiili.

Käesoleval nädalal peetakse Pärnus Briti päevasid. Nii pööras Kupper teemanädala raamistikus tähelepanu ka inglise stiilile parkide kujundamisel. Inglise pargistiili loojaks oli William Kent (umbes 1685 – 12.04.1748). Tema parkides saavad põõsad ja puud vabalt kasvada, stiili iseloomustabki eeskätt looduslikkus. Mandri-Euroopas kohandati inglise mõtet väga ulatuslikult Saksamaal. Ka Eesti ajaloolised pargid pärinevad valdavalt inglise pargi kõrghetke ajast.

Loe edasi: Pärnu muuseumi loengusari ärgitas huvi Browni vastu

Sintlane Ameerika kuulsuste seinal väärib enamat tutvustamist

Merekultuuriaastal korraldab Sindi gümnaasium õpilaskonverentsi, mis jutustab sintlasest maailmakuulsa meremaalija Andrew Winteri edulugu.

Eneli Arusaar Foto Urmas Saard — Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard

Õpilaskonverents toimub 9. novembril algusega kell 12.30 Sindi gümnaasiumi aulas, kuhu oodatakse kõiki huvilisi.

Andres Jüri Winter (hiljem Andrew George Winter) sündis Sindis 7. aprill 1892 ja suri Bostonis 27. oktoobril 1958. Sindi ministeeriumikooli lõpetamise järel lahkus ta kodust ja suundus 1913. a merele. Sõja puhkemise tõttu sattus ta aastateks 1914-1916 Briti laevastiku teenistusse. 1916. a rändas Winter New Yorki ja jätkas meremehe eluga Ühendriikide kaubalaevastikus. 1921. a sai temast USA kodanik ja astus New Yorgi kunstiakadeemiasse, mille lõpetas Mooney stipendiumiga. Kunstnik täiendas õpinguid Roomas ja Pariisis. Talvel 1926/’27 külastas Winter oma sünnilinnas elavat venda. Sel ajal valmisid maalid Sindi vabrikust, kasarmuist, kirikust, isast ja tema enda portree. Kahjuks on kiriku maal hävinenud.

Aga kuuldavasti avaneb konverentsi ajal suurepärane võimalus mõnda originaalmaali koolimajas näha. Kaks inimest on andnud nõusoleku oma kogust kolme maali paari tunni kestel huvilistele näidata. Arvestades maalide hinnalisust tagatakse ka erilised turvameetmed.

Loe edasi: Sintlane Ameerika kuulsuste seinal väärib enamat tutvustamist

Pärnus loeti Shakespeare’i paljudes keeltes

Käesolev aasta on nimetatud rahvusvaheliselt Shakespeare`i aastaks. Kevadel möödus William Shakespeare’i surmast 400 aastat. Seega võeti täiesti mõistetavalt alanud nädala Briti päevade kavasse ka ingliskeelse kirjanduse suurkuju, näitekirjanik ja renessansiajastu Inglismaa luuletaja.

Pärnu kolledži välistudengid lugesid Shakespeare'i Foto Urmas Saard — Pärnu kolledži välistudengid lugesid Shakespeare’i. Foto: Urmas Saard

Pärnus Briti päevi korraldav Estobrit MTÜ, samuti kultuuriselts Tulused ja Pärnu kolledži tudengiteater K-äng2 palusid kirjandushuvilisi külastada täna kohvikut Versus, kus toimus Shakespeare`ile pühendatud teemaõhtu „Shakespeare mere ääres ehk Shakespeare by the Sea“

Esmalt esitas tudengiteater Meelis Sarve lavastuses kohvikukollaaži “Will”. Will – see on tsitaatide, mõtteterade ja värsside kollaaž suurelt sõnameistrilt kerges ja karges kohvikumiljöös. Lava ees kahe laua ääres istusid toolidele Mari-Ann Vunk, Sandra Lillepa, Kristin Pärna ja Karl Karu. Meelis Sarv võttis ühe haigestunud näitleja rolli viimasel hetkel endale ja kehastus kelneriks. Vähem kui poole tunni pikkune etendus viis õhtukülalised kuninganna Elizabethi aegsesse Shakespeare’i maailma.

Pärast etendust kuulis kohvikurahvas kirjaniku sonette Shakespeare’i emakeeles, lisaks tosinas võõrkeeles ja kõiki esitatud luuletusi loeti ka eesti keeles ning Anne Sepping vahendas kuuldut omakorda veel viipe keeles.

Loe edasi: Pärnus loeti Shakespeare’i paljudes keeltes

Ei taju, et kodus sündimine oleks õudne

Eile vaatasin enne trenni minekut Delfi uudiseid. Ja mida ma näen? “Selgeltnägijate tuleproovi” saade on seekord Sindi õudustest!!!!!

Lasin kiirelt peast läbi Sindi kõige jubedamad sündmused, mida mina tean. Ikkagi 42 aastat siin linnas elanud ja peaksin ühtteist teadma.

Paraku algab saade sellel ajal, kui ma alles trennis olen. Pole hullu vaatan järele, mõtlen suurest uudishimust.

Koju jõudes panen teleka mängima. Selgeltnägijad liiguvad mööda kitsaid koridore, seinad on soditud, saateosalised räägivad mingist vastikust haisust, verest, plahvatusest…

Et siis Pärnu maantee 27a-s midagi toimunud??? Aga midagi ei klapi – seinad on ikkagi teistsugused, laes on ripplagi. No ei ole 27a! Ja siis veel ühe ukse peal number 25! Meie ühikas on ju kolmekohalised numbrid. Ei ole Sindi. No nii, järelikult Sind õudused alles tulevad… Saade jätkub. Ja siis: “Pärnu lähistel Sindi linnas…” alustab saatejuht Jürgen Veber järgmist lõiku. Nüüd siis saan ka mina teada Sindi õudustest. Vererõhk vist pisut tõuseb.

Loe edasi: Ei taju, et kodus sündimine oleks õudne

Jõgevamaa aasta õppija on külalistemaja kokk Liis Reimann

Jõgevamaa aasta õppija, Liis Reimann, lõpetas Jõgeva täiskasvanute keskkooli ning on teoreetilisi teadmisi ja oskusi omandanud ka mitmesugustel kursustel. Liis töötab peakokana Saare vallas Voore külalistemajas, kus eelmise nädala neljapäeval toimus ka täiskasvanud õppija nädala Jõgevamaa tunnustamistseremoonia.

Väga heade ja heade hinnetega küpsustunnistusega keskkooli lõpetanud Liis Reimann märkis, et gümnaasiumitarkuse järele tekitas vajaduse ka soov tööjõuturul edukamalt konkureerida.

Liisile andsid tunnustusmeened üle Jõgevamaa koordinaator Pille Tutt ja Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli direktor Reet Kikkas, kes on ka tunnustamise saamiseks loodud Jõgevamaa žürii esimees. Õnnitlemas oli ka Liisi koduomavalitsuse, Jõgeva valla haridus-ja kultuuritöö peaspetsialist Marika Prave ja tööandja, Voore külalistemaja juhataja Tiiu Kalling.

„Tore oli see, kui Liis tuli kooli ja tal oli kaasas ka poeg, kes koos emaga ja tema ergutamisel ja hingelisel toetamisel samuti gümnaasiumiharidust omandas. Väga vahva oli, kui Joonas hõikas üle klassi ema, sest ema oli ju klassis,“ rääkis klassijuhataja Maie Peda. Tema sõnul sai Liis kiiresti sõbraks ja tuttavaks endast märksa nooremate koolikaaslastega ning oli mõnikordki neile nõuandjaks. „Kooli kohvituppa kogunes Liisi ja Joonase ümber ikka mõnus seltskond,“ rääkis teenekas pedagoog.

Kokaks õppis Liis Põltsamaa ametikoolis. Tema ja ta juhendamisel valmistatud roogasid ja suupisteid on kinnitanud Voore külalistemajas kõhtu tuhandetel Eestimaa inimestel ja paljudel välisriikidest tulijatel.

Loe edasi: Jõgevamaa aasta õppija on külalistemaja kokk Liis Reimann

Automudelismi tänavuse karikasarja eelviimane võistlus peeti Sindis

Kuna hooaja lõpp läheneb, siis oli ülioluline koguda veel võimalikult palju punkte. Võistlusrajale startisid klassid PR-24; F1-32; Open-12 ja ES-24.

F1-32 klassis oli sintlase Andy edumaa nii suur, et Karmenil ei olnud isegi teoreetilist võimalust lõppkokkuvõttes Andyt edestada Foto Urmas Saard — F1-32 klassis oli sintlase Andy edumaa nii suur, et Karmenil ei olnud isegi teoreetilist võimalust lõppkokkuvõttes Andyt edestada. Foto: Urmas Saard

Laupäeval, 29. oktoobril toimus Sindis automudelismi Eesti karikasarja hooaja üldarvestuses viies etapisõit, milles osales 30 mudelisportlast.

„Meie seisukohalt oli intrigeeriv olukord juunioride arvestuses,“ kommenteeris võistluste käiku
Johanne Mets, MTÜ Sindi mudelisport Sindi ANK tehnikaringi juhendaja. ES-32 klassi oli Andy juba Karmeni ees kokkuvõttes võitnud. PR-24 ja Open-12 klassis oli tal Karmeni ees 2 punktiline paremus ja ES-24 klassis oli Karmenil piisav edumaa Andy ees.

Võistlus algas PR-24 klassiga. Võisteldi kolmes grupis. C grupis osalesid kõige madalama reitinguga võistlejad. Karmen võistles B grupis ja Andy A grupis. Karmen tegi selle, mida vaja ja võitis oma grupi. Jäi veel oodata, mida suudab Andy A grupis. Esimese poole suutis Andy püsida Karmeni „graafikus”, kuid siis hakkas tasapisi järele andma. Väike üllatus oli see, et ka Kaiar ja Margus ei suutnud Karmenit edestada. Tublid olid ka Pärnumaa noored Karin Mets Ja Reimo Usin, kes noorte arvestuses platseerusid 2. ja 5. kohale.

Loe edasi: Automudelismi tänavuse karikasarja eelviimane võistlus peeti Sindis

Kutse Sindi paisu avamise lahenduste tutvustamisele

Keskkonnaagentuur viib ellu projekti “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine”, mille üheks olulisemaks tegevuseks on Sindi paisu avamine kalade rändeks.

Valminud põhiprojekti soovitakse Sindi seltsimajas tutvustada kõigile partneritele, huvilistele ja huvigruppidele eelseisval neljapäeval, 3. novembril kell 16.00-17.30. Peaprojekteerija Meelis Viirmaa ja Keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur tutvustavad põhiprojekti tehnilisi lahendusi ning edasisi tegevusi projekti “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine” raames. Ürituse eesmärk on selgitada, kuidas ja millal ehitustöid tegema hakatakse.

Sindi paisu kaladele läbipääsetavaks tegemine on osa projektist “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine”, mida kaasrahastatakse Ühtekuuluvusfondist.

Sindi pais jõe paremkaldalt vaadatuna. Foto: Urmas Saard →

Samal teemal:

Pärnu jõe ümarlaua teemaks oli taas Sindi pais

Tauno Jürgensteini repliigimõõdus seisukoht Sindi linna nõudmistele

Sindi linnal on Sindi paisu lammutamisel oma nõudmised

Paikuse tähistas vallana oma 25. juubelit

Kuno Erkmann: Valla lugu tuleb meil endil ise edasi kirjutada, et see oleks meie oma nägu ja köidaks ka järgnevaid põlvkondi. Siin elades panustame Eesti ühe vanima ajalooga paikkonna arendamisse, mis omakorda on pärliks kogu Pärnumaale, jätkuvalt parim paik elamiseks, puhkamiseks, eneseteostamiseks.

Vapimärgi saanud Mait Talvoja, Marika Valter, Monika Vaher, Tarmo Saarts Foto Urmas Saard — Vapimärgi saanud Mait Talvoja, Marika Valter, Monika Vaher, Tarmo Saarts. Foto: Urmas Saard

Paikuse valla sünnipäeva nädal algas esmaspäeval, 24. oktoobril (sellel kuupäeval 25 aastat tagasi anti välja valla sünnitunnistus) lasteaia laste õnnitlustega. Vallamajja toodi video, milles lapsed vastasid küsimustele, mika nad tahavad oma koduvallas elada. Samal päeval esines valla sünnipäevale pühendatud kontserdil Ott Lepland. Vallarahvale jagati torti. Kolmapäeval peeti kolmas hariduse konverents, osalejaid oli 178.

Vallavanema pilguheit veerandsajandale

Sünnipäeva nädal kulmineerus suureks peoks reedel. Paikuse spordihalli kutsuti välispartnerid sõprusvaldadest Soomest Mynamäelt ja Poolast Łobez’ist. Kutsutute hulgas olid valla kõrgeima autasu vapimärgi käesoleva aasta ja varajasemad kavalerid, auramatusse kantud inimesed, tänukirjade saajad, samuti isikud, kes on aastaid ühel või teisel viisil olnud vallale olulised. Ühtekokku saadeti kutsed 400 inimesele. „Tahaks ju olla korraga kogu vallaga koos, aga midagi pole parata, ruumid ei võimalda,“ ütles Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, kes iseloomustas juubilari 25 aastat viie märksõnaga.

Loe edasi: Paikuse tähistas vallana oma 25. juubelit

Eestlased naasevad Bohemia festivalilt väärtuslike auhindadega

Tšehhis toimunud rahvusvahelisel lauluvõistlusel Bohemia Festival Praga Cantat võitis Šal-lal-laa kuldse karika parima rahvalaulu töötluse esituse eest ja ühendkoor Ulgandi rahvalaulu töötlused kategoorias hõbediplomi.

Võidukas Šal-lal-laa Bohemia Festival Praga Cantat — Võidukas Šal-lal-laa, Bohemia Festival Praga Cantat

Täna lõppev Bohemia festival toimus 30. korda Prahas. Võistulaulmist korraldati kahel järjestikusel päeval. Esindatud olid 12 riiki, peamiselt Euroopast, aga ka Indoneesiast ja Malaisiast. Kokku osales 23 koori. Nende hulgas üle mitme aasta ka Eesti koorid. Prahas esinesid Sindi laulukoor (Kristel Reinsalu) Tarvastu Üits viis (Karin Taukar) ja Kolga-Jaani Jaaniko segakoor (Liisi Toomsalu) ühendkoorina Ulgandi. Paikuse naiskoor Šal-lal-laa osales Kristel Reinsalu juhendamisel festivalil iseseisvalt.

Segakoor Ulgandi saavutas rahvalaulu kategoorias hõbediplomi. Naiskooride kategoorias üles astunud Šal-lal-laa oli samuti hõbediplomi vääriline ning autasustati sellele lisaks eripreemia – kuldse karikaga – parima rahvalaulutöötluse ( Raivo Dickson „Laulu lõpetus”) eest. Dirigendid olid Kristel Reinsalu ja Karin Taukar.

Sindis teise dirigendi, kontsertmeistri ja tenori rollis Ester Murrand lisas, et väga vaimustuti Veljo Tormise laulust “Küla kuuleb”, seda kiitis nii žürii kui publik.

Murrand kirjutas täna hommikul facebookis viimasest mõnusast hommikusöögist Praha hotellis Sonata ja ees ootavast kahepäevasest bussisõidust. Pärast ööbimist Poola hotellis jõutakse Pärnusse homme öösel kella 1.30-ks.

Urmas Saard

Samal teemal:

Ulgandi ja Šal-lal-laa võistlevad Bohemia festivalil

Sindi kirik vajab uut katust

Sindi linnavolikogu 13. oktoobri istungi infominutitel teatas linnapea Marko Šorin, et Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik on asetanud Sindi kiriku uuendamise kava eelistuste nimestikus teisele või kolmandale kohale.

Mõned nädalad tagasi toimunud kohtumisel rääkis EAÕK kantsler Martin Toon Šorinile, et tahetakse taotleda kirikukodade renoveerimise meetmest toetust Sindi kiriku katuse jaoks, mis on murettekitavalt halvas seisukorras. Vajaminev summa on üsna suur, aga täpsemat hinda ei osata hetkel veel nimetada. Kogu projekt läheks maksma kuskil sadades tuhandetes. Nagu ikka taoliste projektide puhul, oodatakse ka kaasrahastajaid. Selle tõttu palub EAÕK võimalusel Sindi linna abi projekti rahastamiseks kahe aasta jooksul 10 000 euroga, vahendas Šorin kantsleri sõnu. Kuna kirik on tegelikkuses alati kogukonna oma, siis palus linnapea volikogu sellele mõelda.

Viltu vajunud rist tõsteti Sindi kiriku tornist maha 2008. a. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Pille Pärnjõe vastab raudtee ohutust puudutavatele küsimustele

Pärnumaa päästeõppus tõstatab küsimusi ohutuse kohta raudteel. Küsimustele vastab Pille Pärnjõe, Elroni ohutusjuht.

Täna, 27. oktoobri lõuna ajal toimus Pärnumaal Pulli külas Pulli-Urge raudtee vanal ülesõidukohal Lääne päästekeskuse juhitud õppus, millest võtsid osa Elroni, politsei, kiirabi ja pääste meeskonnad. Õppusel harjutati ametkondade ja ettevõtete vahelist koostööd, kus kõik osapooled said lihvida oskusi oma tööspetsiifikast lähtuvalt.

Päästeõppusel mängiti läbi olukord, kus õnnetusse satuvad reisirong, ohtlikku ainet vedav veok ja kaks sõiduautot. Ohtlikku ainet vedava veoki tsistern hakkas lekkima, üks sõiduauto paiskus saadud löögist kraavi, teine jäi sõiduteele. Reisirong jäi seisma õnnetuskohast 100 m kaugusel ja rongis viibivate reisijate seas oli legendi kohaselt vigastatuid.

Milliseid raudteeohutusnõudeid Elron täidab?

Pille Pärnjõe: Elronis kehtib raudteeveo-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteem, mis kaasab suure osa ettevõtte protsessidest raudteeohutuse teemadega tegelema. Ohutusjuhtimissüsteemi aluseks on Euroopa Liidu ohutusdirektiiv, sellest juhinduvad oma töös lisaks Elronile ka kõik teised Eesti raudtee-infrastruktuuri ettevõtted.

Loe edasi: Pille Pärnjõe vastab raudtee ohutust puudutavatele küsimustele

Merike Teppan-Kolk kohtus Sindi lugejatega

Sindi muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk laenutas eile Sindi linnaraamatukogus raamatuid, laulis mereteemalisi laule ja saatis ennast viiuli helidega.

Merike Teppan-Kolk Foto Urmas Saard — Merike Teppan-Kolk. Foto: Urmas Saard

Üleriigilised raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus!“ toimuvad tänavu kümne päeva kestel kuni 30. oktoobrini. Paljudel viimastel aastatel on raamatukogupäevade ajal kutsutud raamatukogudesse tuntud inimesi, et väärtustada, teadvustada ja tutvustada raamatukoguhoidja kutsumust. „Sindi linnaraamatukogusse paluti 2008. a esimest korda raamatukogu tööd harjutama tolleaegne linnapea Mati Mettus ja sotsiaalnõunik Andres Annast. Üheksa aasta jooksul on raamatukogu külastajaid teenindanud üle kümne Sindi linnaga seotud tuntud isiku, mõnel juhul korraga kaks inimest, enamikel aastatel siiski ainult üks,“ rääkis Ene Michelis, kes on raamatukogu direktor olnud 23 aastat.

Enest paar aastat kauem on muusikakoolis ametis olnud Merike. Kümmekond minutit enne kokkulepitud Merikese saabumise aega sättis ennast raamatute laenutamise ootele Leili, et lasta teenindada tuntud Sindi inimesel. Merikest teatakse hästi ka linna piiridest palju kaugemal, eriti siiski Tori vallas.

Loe edasi: Merike Teppan-Kolk kohtus Sindi lugejatega

Tänavuse sügise esimene lumi Sindis

Täna hommikuks jõudis kerge lumesadu katta ka Sindi rohelust.

Kell 9:00 näitas esimese korruse aknalaua all rippuv digitermomeeter välisõhu soojust +0,9 kraadi. Seepärast on lumi lörtsitaoline, aga vaatamata sulale muutub linn üheaegselt päeva valgenemisega ka ise järjest valgemaks.

Vaata pildigaleriid

Tänavuse sügise esimene lumi Sindis. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Tänavuse sügise esimene lumi Sindis

Briti päevad Pärnus taastulekul

MTÜ Estobrit eestvedamisel korraldatakse Pärnus novembri esimesest kuupäevast kuni pühapäevani Briti päevasid kolmandat korda.

Pärnumaal teatakse elavat ja töötavat ligilähedaselt poolteist tosinat britti, neist paljud on sõlminud ka eestlastega abielu. Maakonnas elavad briti kogukonna liikmed hoiavad kokku ja lävivad omavahel. Estobriti juhatuse liikmete Erika Jereti ja Roger Evansi sõnul on aktiivne suhtlus andnud suurepärase aluse koostööle ka Briti saatkonnaga Eestis ja Briti Nõukogu Eesti esindusega, mille tulemusena edeneb hästi Briti päevade läbiviimine mitte üksnes Pärnu linnas, vaid mujalgi lähiümbruses.

Loe edasi: Briti päevad Pärnus taastulekul

“Organic Estonia” panustab tervislikule mahetoidule

Eesti muutmisega esimeseks maheriigiks maailmas püütakse luua eelkõige maapiirkondadesse uusi töökohti. “Organic Estonia” idee on kanda 51% riigi pindalast maheregistrisse.

TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli loengud toimuvad Pärnu Tervise konverentsisaalis Foto Urmas Saard — TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli loengud toimuvad Pärnu Tervise konverentsisaalis. Foto: Urmas Saard

Käesoleva nädala kolmapäeval, 26. oktoobril räägib Siim Kabrits Tartu ülikooli Pärnu väärikate ülikooli kuulajatele „Organic Estonia“ mõttest ja kas see oleks Eestile suur võimalus.

Mullu juunis toimunud Eesti Arengufondi teisel Arenguidee konkursi lõppvõistlusel välja jagatud kahest stipendiumist viis võidu koju ka “Organic Estonia” idee. Algse mõtte autor on ettevõtja Siim Kabrits, Eesti ühe suurema metsamarjade ekspordiga tegeleva ettevõtte Berry Group juht. Võidutöö valiku kriteeriumina nähti võimalust tõsta inimeste elu kvaliteeti ja toetada positiivseid muutusi riigi majanduses.

Idee kohaselt tahetakse ära kasutada ainulaadset võimalust ja turundada laias maailmas Eesti põllu- ja metsasaadusi kui mahedalt kasvatatud tooteid, et seeläbi suurendada loodavat lisandväärtust. Ühtlasi tekitades sellega uusi töökohti maapiirkondade põllumajanduse, toitlustuse, turismi ja loodusfarmaatsia sektoris.

Oma ettekandega selgitab Kabrits sedagi, kuidas Organic Estonia idee abil endale ja perele hea tervis tagada.

Urmas Saard