Külauudised

Enamik suvekülalistest soovitab Pärnut teistelegi

Suvekülaliste seas läbi viidud uuring näitas, et enamasti tullakse Pärnusse vähemalt neljandat korda, pea kolmveerand vastanutest soovitab kindlasti Pärnusse tulla ka sõbral või heal tuttaval.

Pärnu Foto Urmas Saard — Pärnu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pärnusse tuleku eesmärgiks oli kõige sagedamini puhkus rannas[/pullquote]„Meid muidugi rõõmustab, et siia tahetakse tagasi tulla,“ ütles abilinnapea Rainer Aavik. „Pärnut iseloomustavad märksõnad on puhkus ja rand, spaa ja perega koos veedetud kvaliteetne aeg, tihe kultuuriprogramm ja meeldiv roheline keskkond. Loomulikult peab Pärnu iga-aastaselt pingutama, et nii korduvkülastajad kui Pärnu võimaluste uued avastajad oleksid pakutavaga rahul. Selleks tellimegi regulaarselt küsitlusi, et teada saada, mida võiksime veel paremini teha.“

Eile tutvustas Pärnu linnavalitsus turismiettevõtjatele OÜ Eesti Uuringukeskus läbi viidud uuringut „Pärnu suveturism 2018“. Suvekülaliste eelistuste ja hoiakute teadasaamiseks küsitleti juunist augustini 500 inimest, kellest 60% olid Eesti ja 40% välisriikide elanikud. Siseturistidest ligi pooled olid Harjumaalt, väliskülalistest üle poole Soomest.

Loe edasi: Enamik suvekülalistest soovitab Pärnut teistelegi

Ain Keerupis olnud põllumehe kutsumus rändas abikaasa sisse

Täna rääkis Tre Raadio Pärnu stuudio hommikuprogrammi õnneliku töö minutites Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor – alates 1. augustist 2007. Keerup usub, et ükski inimene ei läheks järjepanu üle kümne aasta hommikuti tööle kurbade ja tõsiste mõtetega.

Ain Keerup Tre Raadio Pärnu stuudios Foto Urmas Saard — Ain Keerup Tre Raadio Pärnu stuudios. Foto: Urmas Saard

[pullquote]valik on olnud väga õnnestunud ja õnnelik[/pullquote]„Praegu ma juhatan klassi, kellele andsin Sindi gümnaasiumisse tulles aabitsad kätte ja kui kõik läheb väga hästi, siis õnnestub kevadel neile anda ka lõputunnistuse. Õnnelik ring saab täis,” vastas Keerup saatejuhi küsimustele, mida esitas juba seitsmendat sarnast usutlust vedav Piia Karro-Selg.

„Minust pidi saama agronoom või kolhoosiesimees,” tunnistas Pärnumaa suurima valla ainsa gümnaasiumi direktor. Ja nagu vestluse lõpuminutitel selgus, olevat temas leidunud põllumees nüüdseks kolinud hoopis abikaasa sisse.

Enne Sinti tööle asumist oli ta käinud vast paar korda selles linnas. „Mäletan, ostsin sealt oma lastele klaveri,” aga ta ei teadnud sellest linnast rohkem midagi. „Aga see valik on olnud väga õnnestunud ja õnnelik, sest ma töötan jätkuvalt samal ametikohal.”

Loe edasi: Ain Keerupis olnud põllumehe kutsumus rändas abikaasa sisse

Pärnu linnavalitsus tunnustab sotsiaalhoolekande töötajaid

Pärnu linnavalitsuse istungil määrati 2018. aasta sotsiaalhoolekande valdkonna tunnustused seitsmes kategoorias. Tunnustused antakse pidulikult üle 12. novembril Strand SPA & Konverentsihotellis.

Malle Erend jagab ennast erinevate loengute vahel kolledžis, gümnaasiumis ja Väärikate ülikoolis Foto Urmas Saard — Malle Erend jagab ennast erinevate loengute vahel kolledžis, gümnaasiumis ja Väärikate ülikoolis. Foto: Urmas Saard

Aasta sotsiaaltöö tegija tiitli pälvis SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku päevakeskuse tegevusjuhendaja Kadri Melnits, kellele määrati rahaline preemia summas 630 eurot.

Kadri Melnits on SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku päevakeskuses töötanud üle 10 aasta. Töötades psüühilise erivajadusega klientide tegevusjuhendajana on Melnits lisaks ka tugiisik ja päevakeskuses toimuvate ürituste eestvedaja. Ta tegutseb lektorina Pärnumaa Kutsehariduskeskuse tegevusejuhendajate koolitusel, andes oma teadmiste pagasit edasi ka uutele tulijatele.

Aasta sotsiaaltöötaja nimetus omistati Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna sotsiaalkonsultant Katrin Jääratsile, kes igapäevaselt abistab ja nõustab kliente Mai hoolekandekontoris. Jäärats on kohusetundlik, abivalmis ja oma töövaldkonda väga hästi tundev spetsialist, kelle pühendumist ja hoolimist märkavad ka kliendid. Käesoleva aasta kevadel lõpetas ta Tallinna Ülikoolis sotsiaaltöö magistriõppe cum laude.

Aasta lastehoolekande- ja peretöö tegijaks nimetati SA Pärnu Haigla sotsiaalravi teenistuse sotsiaaltöötaja-pereterapeut Ülle Pikma.

Loe edasi: Pärnu linnavalitsus tunnustab sotsiaalhoolekande töötajaid

Türgi Vabariigi 95. aastapäeva tähistamine Eesti suurimas ballisaalis

Türgi Suursaatkond Eestis tähistas eile õhtupoolikul Türgi Vabariigi aastapäeva mitmesajale külalisele korraldatud vastuvõtuga Tallinnas Tornimäel asuva Swissôtelli konverentsikorrusel.

Suursaadik Hayriye Kumaşcıoğlu ja Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg, kes kingib Pärnu supelranna motiiviga tundmatu piltniku foto Foto Urmas Saard — Suursaadik Hayriye Kumaşcıoğlu ja Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg, kes kingib Pärnu supelranna motiiviga tundmatu piltniku foto. Foto: Urmas Saard

Hotelli kuuenda korruse avaras fuajees tervitas külalisi Türgi suursaadik Eestis T.E. pr. Hayriye Kumaşcıoğlu. Suursaadiku selja taga asus Türgi lipp ja suurel pildil Mustafa Kemal Atatürk. 1881. a sündinud Atatürk oli Türgi Vabariigi rajaja ja selle esimene president (1923-1938).

Enne suursaadiku pidupäevakõnet mängiti helikandjalt mõlema riigi hümni. Suurele ekraanile ilmusid Türgi ja Eesti lipud. Hayriye Kumaşcıoğlu sõnul on Türgi Vabariik tegutsenud oma loomise algusest saadik Lääne poliitilise, majandusliku, sotsiaal- ja kaitsealase infrastruktuuri lahutamatu osana. Oma sõnavõtus osundas ta põgenike heaks tehtavale suuremahulisele humanitaarabile.

Türgi Vabariik kuulutati välja 1923. aasta 29. oktoobril. Türgi tunnustas Eesti Vabariiki 23. jaanuaril 1924. aastal. Eesti taasiseseisvumise järel taastati kahe riigi vahelised diplomaatilised suhted 23. oktoobril 1991. Türgi pole kunagi tunnustanud nõukogude annektsiooni Eestis. 1992. aastal akrediteeris Türgi Eestisse oma esimese suursaadiku Vilniuses. 1. oktoobril 2001 avas Türgi oma suursaatkonna Tallinnas. Türgi praegune suursaadik Eestis andis oma volikirjad president Ilvesele üle 2015. a 15. oktoobril.

Loe edasi: Türgi Vabariigi 95. aastapäeva tähistamine Eesti suurimas ballisaalis

Täna tähistab Türgi Vabariik 95. aastapäeva

Türgi keele filoloog ja Tartu Ülikooli Aasia Keskuse ekspert Helen Haas ütleb, et Eesti keeleteadlased ei ole eesti ja türgi keele võimalikule sugulusele ja selle uurimisele eriti tähelepanu pööranud. Samas on türklaste seas levinud arvamus, et türgi keel on suguluses ungari, soome ja eesti keelega.

Piia Karro-Selg paneb Raeküla Vanakooli keskuses Türgi Eesti sõprust tutvustavat näitust üles Foto Urmas Saard — Piia Karro-Selg paneb Raeküla Vanakooli keskuses Türgi Eesti sõprust tutvustavat näitust üles. Foto: Urmas Saard

Praeguse seisuga rahvaarvult üle 80 miljoni elanikuga riigi rajamine tänasel kujul leidis aset 1923. aasta 29. oktoobril. Veidi enam kui kümme aastat tagasi valmis Türgi saatkonnal rikkaliku foto- ja arhiivimaterjaliga ajaloo- ja dokumendinäitus “Türgi 85 – Eesti 90. Sõprus läbi aegade”. Tänavu septembri alguses Pärnus toimunud Türgi nädalal ja pärast sedagi oli pärnakatel võimalus näha sama väljapanekut, millel on aegumatu väärtus. Läinud nädala lõpul liikus näitus „Türgi Eesti sõprus läbi aegade” Raeküla Vanakooli keskuse suurde saali, kus saab jätkuvalt 17-le stendile paigutatud huvitavate materjalidega tutvuda.

Türgi päevadel järjekordselt Pärnus viibinud Hayriye Kumaşcıoğlu, Türgi suursaadik Eestis, tuletas meelde, et Türgi Vabariik pole mitte kunagi nõukogude okupatsiooni Eestis tunnustanud. Seega võib tõepoolest rääkida Eesti ja Türgi vahelisest läbi aegade kestvast sõprusest. Näituse stendile jaotunud teemadeks on „Iseseisvussõjad ja parlamentide avamine”, „Eesti-Türgi suhete algus ja Eesti Türgi sõprusleping (1924)”, „Diplomaatiliste suhete taasloomine”, „Eesti-Türgi majandussuhted”, „Türgi naised. Eesti ajakirjandus Türgi reformidest”, „Eestlased Türgis, türklased Eestis” ja teised pealkirjad.

Loe edasi: Täna tähistab Türgi Vabariik 95. aastapäeva

Põllumajandusmuuseumis

Maakultuur on rahvusliku mälu ja identiteedi kandja, mille püsimisele aitab kaasa Eesti Põllumajandusmuuseum.

Eelmise aasta augustis allkirjastas maaeluminister Tarmo Tamm Sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid asutamispaberid, millega liideti Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum, Eesti Põllumajandusmuuseum ja Tori hobusekasvanduse kompleks ühise sihtasutuse alla. Tori hobusekasvandus alustas tegevust 1856. aastal vajadusega aretada vähenõudlikku ja vastupidavat eesti hobust. Jakobsoni tunti kui edumeelset ja uuele avatud peremeest. Tema talumuuseum ongi just see paik, kus vana kohtub uuega. Ülenurmel asuva keskmuuseumi oluline ülesanne on Eesti maakultuuri, omandisuhete, põllumajandusliku tootmise, põllumajandushariduse ja -teaduse jäädvustamine ning vastava valdkonna ainese kogumine, uurimine, eksponeerimine ja säilitamine.

25. septembril käisid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad õppereisil Põllumajandusmuuseumis. Suur huviliste seltskond jaotati kaheks, et giididel oleks hõlpsam selgitusi anda. Üks giididest oli teadur Lembit Karu (pildigaleriis foto 016), kelle erialaks on etnograafia.

Loe edasi: Põllumajandusmuuseumis

Tartumaa Kodukant tähistas 20. aastapäeva

Riigikogu maaelukomisjoni juhi Aivar Koka sõnul tuleks kohalikul omavalitsusel külade potentsiaali maksimaalselt kasutada.

Kodukant Tartumaa juhatuse liige Külli Pann, Riigikogu maaelukomisjoni juht Aivar Kokk ja Kodukant Pärnumaa liige Krista Habakukk ühenduse Tartumaa Kodukant 20. aastapäeva tähistamisel Foto Raido Paurson — Kodukant Tartumaa juhatuse liige Külli Pann, Riigikogu maaelukomisjoni juht Aivar Kokk ja Kodukant Pärnumaa liige Krista Habakukk ühenduse Tartumaa Kodukant 20. aastapäeva tähistamisel. Foto: Raido Paurson

Ühendus Tartumaa Kodukant pidas laupäeval, 27. oktoobril, Rõngu rahvamajas oma 20. aastapäeva. Üritust väisasid Tartumaa kodukandiliikumise alusepanijad ja endised juhid, tervitusi tõid kolleegid Kodukandi võrgustikust ning teistest organisatsioonidest, sünnipäevasoovid andis edasi ka Riigikogu maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk. “Tunne on hea, sest külaliikumisega liitunud seltskond on hea. Haldusreform liitis Tartumaaga mitmed aktiivsed külad nii Valga- kui Jõgevamaalt ja see teeb rõõmu,” rääkis Kodukant Tartumaa juhatuse esimees Külli Pann.

Lisaks ülevaatele Tartumaa Kodukandi kahekümnest tegevusaastast tutvustati Tartumaa tänavusi Aasta küla kandidaate ning toimusid ka mõttetalgud kogukondade tuleviku teemal. Ühe olulise teemana võeti kõneks külade koostöö ja kohaliku omavalitsuse vahel. Samal päeval esimest haldusreformi järgset tegutsemisaastat tähistanud Elva valla abivallavanem Marika Saar tõi näiteid oma töömailt: Elva vallas toimuvad detsembris juba neljandat korda külade kärajad. “Tunnustame külaliikumist, valides aasta kogukonna edendaja ja aasta küla, vastu võetud on tegevusmajanduse toetuste kord, meil on kaasav eelarve. Koostöös küladega toimub valla arengukava arutelu, vastuvõtmisel on külavanema statuut,” loetles ta.

Loe edasi: Tartumaa Kodukant tähistas 20. aastapäeva

Mälestusi esilekutsuv Lennundusmuuseum

Läbi tiheda udu aimatavalt nähtavale ilmunud reisilennuki tagumised tiivad andsid Haaslava – Vana-Kuuste teel sõitjatele märku Lennundusmuuseumisse jõudmisest.

Venemaa reisilennuk JAK-40 Eesti Lennundusmuuseumis Foto Urmas Saard — Venemaa reisilennuk JAK-40 Eesti Lennundusmuuseumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]An-2 püsib lapsepõlve mälestustes[/pullquote]TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppurid on kümne aasta kestel mööda Eestimaad reisides väga paljusid kohti külastanud, mitmeid paiku isegi korduvalt, aga Lennundusmuuseumisse jõuti 25. oktoobril päris esimest korda. Poolesajale uudistajale tuli muuseumi väravasse vastu Jõgeval sündinud Mati Meos, kes asus Haaslava valda elama 2000. aastal. Samasse aega jääb ka muuseumi asutamine. Tegutseti küll juba 1999. aasta viimasel kuul, aga ametliku avamiseni jõuti kaks ja pool aastat hiljem jaanikuu keskpaigas.

Enne museaalide juurde minekut rääkis Meos mõne sõnaga endast. Muuseas meenutas ka oma kuulumist NLKP ridadesse, mis andnud talle kunagi välisriigis küsitud ausa vastuse eest veel pärast parteist lahkumistki ühel juhul eelisõiguse. Huvi lennukite ja lennunduse vastu algas juba üsna noorena. Peenmehhaanika inseneri kutset omandanud mees tahtnud ülikooli teiselt kursuselt suunduda hävituslenduri õppele. Tegu jäi siiski tegemata, sest teadjamad hoiatasid, et tööd tuleb hakata tegema Eestist kaugel paiknevas idas, mitte kodu lähedal.

Loe edasi: Mälestusi esilekutsuv Lennundusmuuseum

Sadala rahvamajas õpiti põliseid mardi- ja kadrikombeid

24 oktoobril osalesid mitmete kogukondade esindajad Sadala rahvamajas toimunud koolitusel „Maagiline-mardi- ja kadripäeva kombestik.“ Koolitust peeti rahvapärimuse tundma õppimiseks. Algatus „Hakkame santima” kutsuti ellu lähenevaid mardi- ja kadripäevi silmas pidades, et teadvustada „santimas” käimist esivanemate kommete kohaselt.

Koolitusel osalejad mardisandi kostüümides Foto erakogu — Koolitusel osalejad mardisandi kostüümides. Foto: erakogu

[pullquote]kingituse saamine ei tohi olla kerge vaid peab saama välja lunastatud[/pullquote]Rahvakultuuri Keskus ja Folkloorinõukogu seadsid eesmärgiks mardi- ja kadrisandiks käimise uuesti ausse tõstmise. „On oluline teada, et mardi-ja kadrisandid võivad esivanemate kommete kohaselt nende uste taha mardi- ja kadrisandiks tulla. Leiduks vaid seltskondi, kes käivad marti ja kadrit jooksmas. Tegemist on väga vana esivanemate traditsiooniga, kus kingituse saamine ei tohi olla kerge vaid peab saama välja lunastatud hästi selgeks õpitud rahvalikke laulude ja tantsude esitamisega, asjakohaste naljade tegemisega või mängude korraldamisega,” rääkis Külauudistele ajaloolane Einike Sooväli, kes töötab Vabaõhumuuseumis Paljurahvuselise Eesti Keskuse juhina.

Eesti Rahvapärimuskooli folklorist Terje Puistaja andis põhjalikult ja läbi viidud praktilise koolituse käigus ülevaate mardi-ja kadrisandiks käimise rituaalidest, rahvakommetega seotud tavadest, regilauludest, laulumängudest, jõu ja osavusmängudest jne.

Loe edasi: Sadala rahvamajas õpiti põliseid mardi- ja kadrikombeid

Piltuudis: lumine päeva esimene pool

Riigi ilmateenistuse ennustus lubab nädalavahetuseks Eestimaale lörtsi- ja lumesadu, jäite tõttu teeolud halvenevad.

Tänane Sindi keskpäeva paiku Foto Urmas Saard — Tänane Sindi keskpäeva paiku. Foto: Urmas Saard

Maanteeameti teatel olid täna varahommikul teekatted põhi- ja suurematel tugiteedel valdavalt niisked või soolaniisked. Põhja-Eestis soolamärjad või märjad, kuid ka suurematel teedel oli jäiseid või härmas lõike.

Ilmaprognoosi kohaselt levib mandri lõunaosast lörtsi- ja lumesadu põhja-kirde suunas, saartel sajab enamasti vihma. Lörtsi- ja lumesadu laieneb üle maa ja läheb ka mandri lõunaosas üle vihmaks. Tugevam on sadu lõuna- ja idapoolsetes maakondades. Teedel on jäite tekkimise oht, mistõttu võivad teed olla libedad.

Suverehvidega autoomanikel võimalusel sõit ära jätta või edasi lükata. Meeldetuletuseks sõidukijuhtidele liiklemisel talvistes teeoludes: vali libedatele teeoludele vastav sõidukiirus. Lubatud suurim sõidukiirus ei ole kohustuslik.

Liiklejatelt oodatakse teeolude kohta teateid telefonil 1510. Lisainfot teeolude kohta vaata siit. Nutitelefonis on maanteeinfo kättesaadav aadressil http://m.tarktee.ee.

Loe edasi: Piltuudis: lumine päeva esimene pool

Ettepanek omavalitsuste volikogude rahvastikutaaste komisjonide moodustamisest

Kaks aastat tagasi sõlmitud koalitsioonileppega tunnistati rahvastikukriisi Eestis, kuid sammud selle süvenemise tõkestamiseks on piirdunud vaid peretoetuste mõningase tõstmise, rahvastikukriisi probleemkomisjoni koosolekute korraldamise ja dokumendi „Rahvastikupoliitika põhialused 2035“ ettevalmistamisega.

Jaak Uibu Foto erakogu — Jaak Uibu. Foto: erakogu

[pullquote]Peaaegu kolme aastakümne jooksul on igal aastal sündidest puudu neljandik[/pullquote]Viimane koosneb eeskätt eesmärkidest, väldib meetmeid ja pole Riigikogu täiskogu ette jõudnud. Digarist leitavas kogumikus „Inimloomuse tahumata tahud“ (2018) olen kirjeldanud selle dokumendi valmimise protsessi mitmetes artiklites. Sellele eelnes rahvastikku käsitlev raamat „Perekonnast, kodust, põhiseadusest ja riigist“, mis on samuti saadaval Digarist.

Peaaegu kolme aastakümne jooksul on igal aastal sündidest puudu neljandik, mis on põhjustanud koos väljarändega talude, majade, külade ja linnade tühjenemise – depopulatsiooni Eestis. See on puudutanud valusasti põlisrahvust – eestlasi. Seejuures tuleb ebapiisavaks hinnata rahvastikukriisi põhjuste selgitamist ja tõkestavate meetmete rakendamist meie riigi valitsuste poolt, kes rahvastikukriisi ilminguid alahindasid. Ilmekas tõend selle kohta on tõsiasi, et ühegi ministeeriumi vastutusalas pole põhimäärusega tagatud rahvastikutaaste ülesande täitmist. Ülikoolid, Eesti Teaduste Akadeemia ja isegi riigieelarveline meedia hoiduvad teemast eemale.

Loe edasi: Ettepanek omavalitsuste volikogude rahvastikutaaste komisjonide moodustamisest

Sindi esimene inimene ehk tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus

Ega me täpset aega enam ei mäleta, aga see pidi olema 2008. a helmekuu paiku. Olime kahekesi Kärdiga jõudnud vana aasta sees enamvähem hästi uude elupaika sisse seada ja alanud aasta meelitas Sindit avastama kodutänavast kaugemal ringil.

Heidi Vellend, tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus Foto Urmas Saard — Heidi Vellend, tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kui meenutuste kilde kokku noppides tunnistasime, et täpset aega ei mäleta, siis vahetult enne loo avaldamist torkas pähe kahtlus[/pullquote]Tagantjärele on isegi ebamugav tunnistada, et ümberasumisel Pärnust Sinti olid eelteadmised väikelinna kohta äärmiselt napid. Päris ausalt öeldes koguni olematud. Ei teadnud isegi seda, millist tänavatpidi jookseb Linnuriigis Sindi ja Paikuse vaheline piir, ega sedagi, et tiheasustusega Viira linnaosa külje all asuv Helmondi puhketare ei asugi Sindis. Pidasime siis Kärdiga aru, et kust otsast hakata linnaga tutvuma, kui ei tea isegi Sindi algust ja lõppu. Õnneks tabas hüva nõu meid mõttelt seada sammud kõigepealt Sindi muuseumisse, mis asub üsna linna keskpaigas.

Nii juhtuski, et ühel muljetavaldavalt meeldejääval päeval vajutasime veidi raskelt liikuva ukse linki. Juba hetk hiljem tervitas eeskojas põneval pilgul uudistavaid saabunuid sõbralikult naeratav inimene, kes kuulas tähelepanelikult meie küsimise ära. Andsime teade, et oleme uusasukad, kes soovivad tutvuda linna mineviku ja olevikuga.

Loe edasi: Sindi esimene inimene ehk tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus

Mart Tõnismäe asub tööle Pärnu linna kultuuri ja sporditöö peaspetsialistina

„Aeg on kui vankriratas, mis aina veereb. Vankriratta saad peatada aga ajaratast mitte. Minu ajaratas Sindis on veerenud ja kulgen edasi,” teatas Tori valla kultuurinõuniku ametis olnud Mart Tõnismäe, kes enne nelja omavalitsuse ühinemist alustas tööd Sindi linna haridus- ja kultuurinõunikuna.

Mart Tõnismäe (paremal) koos viimase Sindi linnapea Rein Ariko ja Pärnu linnavolikogu esimehe Andres Metsojaga Sindi paisu lammutamist vaatamas Foto Urmas Saard — Mart Tõnismäe (paremal) koos viimase Sindi linnapea Rein Ariko ja Pärnu linnavolikogu esimehe Andres Metsojaga Sindi paisu lammutamist vaatamas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ta teadis, et tema töö on ajutine ja suhteliselt lühikest aega kestev, aga suhtus oma ülesannetesse kaugeleulatuvate kavatsustega[/pullquote]„Aitähh teile vahvad Sindi kultuuri ja haridustöö tegijad! Oli väga meeldiv teiega koos luua ja toimetada,” kirjutas Tõnismäe täna hommikul meililistis austuse ja lugupidamisega neile Sindis tegutsevatele omavalitsuse allasutustele ja koostöö kaaslastele, kellega ta eelmisel aastal alustas.

Mullu märtsi alguses pidas äsja ametisse nimetatud Sindi linna haridus- ja kultuurinõunik esmatähtsaks kohtumist volikogu haridus- ja kultuurikomisjoniga, et tutvustada oma senist elu ja tegevusi. Samas kuulas ta osavõtlikku tähelepanelikkusega komisjoni liikmete mõtteid ning avaldas omapoolseid nägemusi linna edasises kultuurielus. Tõnismäe tuli linnavalitsusse asendama lapsepuhkusele jäänud samas valdkonnas töötavat Kairi Gustavsoni. Ta teadis, et tema töö on ajutine ja suhteliselt lühikest aega kestev, aga suhtus oma ülesannetesse kaugeleulatuvate kavatsustega, nagu tahtnuks kümneid aastaid linna (nüüd siis valla) kultuurielus osaleda.

Loe edasi: Mart Tõnismäe asub tööle Pärnu linna kultuuri ja sporditöö peaspetsialistina

Automudelismi juhtrajasõidu MM-il „jääkarudemaal”

13.- 20. oktoobrini toimusid Soomes, Vaasas järjekordsed automudelismi juhtrajasõidu maailmameistrivõistlused ISRA 2018.

Hotell Vallonia Vaasas, kus toimusid automudelismi juhtrajasõidu maailmameistrivõistlused ISRA 2018 Foto Johannes Mets — Hotell Vallonia Vaasas, kus toimusid automudelismi juhtrajasõidu maailmameistrivõistlused ISRA 2018. Foto: Johannes Mets

[pullquote]Karmen parandas oluliselt oma positsiooni ISRA reitingutabelis ja tõusis 101. positsioonile[/pullquote]Võistluspaik asus hotelli Vallonia keldrikorrusel, samas ka ööbisime.

Mõned eksootilisemate maade (Brasiilia, Uus-Meremaa) võistlejad olid avaldanud arvamust, et Vaasa pidigi olema koht, kus elavad ainult jääkarud. Osales 16 riiki, kes kõik ka varasematel MM-idel osalenud. Eestlasi osales sel korral kuus: Kaiar Tammeleht Sauelt, Margus Jõgilaine ja Reio Lõhmus Haapsalust, Karmen Mets Jõõprest, Heiko Tamme, kes elab ja töötab hetkel Soomes ja Einar Viira Äksist. Sindist sõitsime Karmeniga välja juba 9. oktoobril, et saaks enne võistlusi rajaga kohaneda ja see kulus marjaks ära. Esimesed päevad kulusid Karmenil uue puldiga kohanemisele ja eri mudelite seadistuste paika saamisega. Neljapäeval ja reedel hakkas sõit juba ilmet võtma.

Laupäeval algasid võistlused PR-24 klassiga. Osales 69 kaheliikmelist meeskonda. Siinjuures tuleb märkida, et võistlema lubati ka päris palju kohalikke ISRA reitinguta võistlejaid. Ette olid nähtud ametlikud treeningsõidud ja samas jagati ka võistkondadele loosi teel välja mudelikomplekt (raam, mootor, kaks paari kumme ja kaks keret). Treeningsõitude lõpuks pidi võistlusmudel koos olema ja tehnilisse komisjoni antud. Kuna Karmen sõitis paaris Haapsalu noormehe Reioga, siis jagasime tööd omavahel ära ja saime kõigega kenasti hakkama. Peale tehnilist komisjoni algasid kvalifikatsioonisõidud.

Loe edasi: Automudelismi juhtrajasõidu MM-il „jääkarudemaal”

Võru linna taastatavale ajaloolisele keskväljakule istutati kuusepuu

Täna istutati Võru linna keskväljakule kuusepuu, millest kujuneb aastate jooksul linna jõulupuu.

[pullquote]Spetsialistide soovitusi arvestades sellel aastal kuusest veel linna jõulupuud ei saa[/pullquote]Tegemist on hariliku kuusega, mis on hetkel ca 7 meetri kõrgune ning umbes paarkümmend aastat vana. „Jõgevamaalt Karukäpa puukoolist Võrru jõudnud kuusepuu on hetkel transpordist õrnalt räsitud ja kohanemist vajav. Aastatega kasvab puu ca 25 meetri kõrguseks ilusaks kaharaks puuks,“ kommenteeris linnavalitsuse haljastuse ja linnakujunduse spetsialist Anne Vahtla.

Suurte puude ümberistutamisvalmidus saavutatakse puukoolis mitmekordsete ümberistutamiste tulemusena. „Sügis on parim istutusaeg, kuna puu on ennast juba puhkeseisundisse viinud ja kevadel saab ta uues keskkonnas jõudsasti kasvama hakata,“ sõnas Vahtla ning lisas, et esimesel kahel aastal toimub ainult puu kastmine, kujunduslõikusi hakatakse tegema alles paari aasta pärast.

Loe edasi: Võru linna taastatavale ajaloolisele keskväljakule istutati kuusepuu

Sindi paisu murtud esimene läbipääs lubab lõhel juba ülesvoolu ujuda

Täna kogunes suurem rahvahulk lammutatava Sindi paisu juurde, kus avaneb aastakümneid kinni olnud kalade rändetee.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Alar ja keskkonnaminister Siim Kiisler Foto Urmas Saard — Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Alar ja keskkonnaminister Siim Kiisler. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Riik ostis Sindi paisu Rajult selleks, et teha algust praktiliselt hävinud Pärnu jõe lõhepopulatsiooni taastamisega[/pullquote]Kauaoodatud sündmuse tunnistajana viibis kohal keskkonnaminister Siim Kiisler ja Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Alar, kes võtsid paraja raskusega vasarad kätte ja lasid ennast eeskuju andvalt suure stendi ees pildistada. Stendil olev kiri soovitas teha endast sepahaamriga paisu taustal pilt ja lisada see Instagrammi või Facebooki. „Nii aitad kaasa teadlikkuse tõstmisele paisude kahjulikust mõjust elukeskkonnale ning panustad projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamise” tutvustamisse,” võis plakatilt lugeda. Pildistamise võimalust kasutasid mitmed teisedki kohalviibinud.

Keskkonnaminister kiitis algatusrühma “Sindi pais” eestvedajat Hans Solli, kelle kümne aasta pikkune tegevus on nüüd vilja kandmas. Kiisler meenutas, et Mati Raidma allkirjastas ministri ametis Sindi paisu riigile võõrandamise otsuse ja Marko Pomerantsi viseeringu järel algasid lammutust ettevalmistavad tööd.

Loe edasi: Sindi paisu murtud esimene läbipääs lubab lõhel juba ülesvoolu ujuda

Juubelit tähistanud Sindi muusikakooli eellugu ulatub Rammi aega

Enne Sindi seltsimaja suure lava siniste eesriiete avanemist kostusid saalis istujateni kolmel korral laulu „Õrn ööbik” esimesed noodid, mis lisasid ootuspõnevust Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooli 30. juubelikontserdi algusminutitesse.

Sindi muusikakooli juubelikontsert Foto Urmas Saard — Sindi muusikakooli juubelikontsert. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Marko Šorin on võrrelnud Rammi „19. sajandi Mattiiseniga[/pullquote]“Laupäeval, 20. oktoobril, toimunud kontserdil sai kauni muusikalise ülevaate kooli tegevusest. Õhtujuhid jutustasid õppeasutuse kujunemise lugu ja rääkisid inimesest, kelle nime Pärnumaa suurima valla ainus huvikool kannab.

Väga vajalikku muusikalist haridust andev kool sündis väikelinna 1988. a omaaegsete hästi innukalt tegutsenud lastevanemate algatusel, esmalt siiski Pärnu muusikakooli osana. Ka juubelikontserdi õhtujuhid olid muusikakooli lapsevanemad. Esimeseks ja ainsaks erialaks valiti koorilaulmine. Õpetööks kasutati gümnaasiumi hoones asuvat muusikaklassi. Aastate kulgedes võis hakata õppima klaverit, tasapisi lisandusid akordioni ja viiuli tunnid.

Loe edasi: Juubelit tähistanud Sindi muusikakooli eellugu ulatub Rammi aega

Eesti ja šoti tantsudega Raeküla Vanakooli keskuses

Viiendat aastat toimuv Briti päevade kava jätkus eile õhtul Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses eesti ja šoti tantsude õppimisega.

Eesti ja šoti tantsud Raeküla Vanakooli keskuses Foto Urmas Saard — Eesti ja šoti tantsud Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Tantsuõhtu heaks kordaminekuks tegid koostööd MTÜ Estobrit, Raeküla Vanakooli keskus, folkloorirühm Kaasike, rahvuskultuuriselts Kirmas, Kupparimooride kolmik, Y’s Men Pärnu klubi ja muidu tantsulembeline rahvas.

MTÜ Estobrit liige Erika Jeret ütles, et ceilidh on šotlaste kõnepruugis peotants, mida eestlased nimetavad keiliks. Varem on Briti päevadel keilit õpetatud Café Grandis, Nooruse Majas ja Tervise kultuurikeskuses. Vanakooli saali põrandal näitasid keili samme segarahvatantsurühma Kirmas juhendaja Raivo Erm ja tema tantsukaaslane Sülvi Mölder. Eesti tantse õpetasid folkloorirühma Kaasike juhendaja Helje Peet, samuti ka Erm.

Šoti tantsudest õpiti „Gay Gordons“, „St. Bernard’s waltz“, „Military two-step“, „Burn’s horn pipes“. Erm selgitas, et „Burn’s horn pipes“ on olnud iiri, šoti ja inglise muusika, millele loodud palju erinevaid tantse. Algselt on see olnud meremeeste tants juba 16. sajandist. Tantsijad teevad läbi kõik tegevused. Šoti tantsude õppimiseks on 2006. a ilmunud raamat „Šoti keilitantsud = Scottish ceilidh dances“, mille autorid on Eike Albert-Unt ja Angela Arraste.

Loe edasi: Eesti ja šoti tantsudega Raeküla Vanakooli keskuses

Tordi valmistamise võistluse võitjad saavad õppida meisterkondiitri Alla Metsmaa juures

Uudist täiendatud võitjate nimedega: kell 15:40

Sindi gümnaasiumis toimunud tordi valmistamise võistlusel osalesid kahes jaos eraldi arvestusega algklassid ja õpilased viiendast kuni abiturientideni.

Tordi valmistamise võistlus Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard — Tordi valmistamise võistlus Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Üle 30 aasta kondiitrina töötanud Metsmaa on koostanud kaugelt üle saja retsepti ja võitnud erinevatel konkurssidel rohkelt auhindu.[/pullquote]Esmakordselt toimus Sindi gümnaasiumis tordi valmistamise võistlus 2015. aastal. Tänaste parimate tortide välja selgitamiseks hinnati seegi kord noorte kondiitrite oskuseid nelja tähelepaneku põhjal. Oluliseks peeti maitset, välimust, maitse ja välimuse kooskõla, samuti ka fantaasiat ja loovust. Võistlusel osalemisel eeldati küll õpilaste iseseisvat tööd, aga polnud keelatud ka pereliikmete abi. Hindajateks valiti igast klassist üks esindaja. Omaette hindamise korraldas ka kooli õpilasomavalitsus, kes premeerib eriauhinnaga.

Loe edasi: Tordi valmistamise võistluse võitjad saavad õppida meisterkondiitri Alla Metsmaa juures

Briti „ühepäeva saatkond” külastas Pärnut

Täna viibis Suurbritannia Ühendatud Kuningriigi Suursaatkond Eestis nn “pop-up saatkonnana“ mõne tunni Pärnus Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna maja saalis, kus Briti suursaadik Theresa Bubbear võõrustas koos Tallinnas asuva saatkonna töötajatega Pärnumaa rahvast.

Briti suursaadik Theresa Bubbear ja Jaan Roosnurm Foto Urmas Saard — Briti suursaadik Theresa Bubbear ja Jaan Roosnurm. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Theresa Bubbear: „1918. a toetas Briti kuninglik merevägi eestlaseid Vabadussõjas ja nüüd oleme me taas teie kõrval.”[/pullquote]„Me täname teid nii selle päikesepaiste, kaunite puude ja looduse, kui ka kogu päeva toimunud väga toredate kohtumiste eest,” ütles suursaadik Theresa Bubbear. Vastates küsimusele, miks Briti saatkond Pärnut külastab, nimetas saadik kolme põhjust. Esiteks asub saatkond Eestis ja mitte ainult Tallinnas. Nii peab ka saatkond liikuma pealinnast kaugemates paikades. Teiseks: „Me töötame paljude inimestega Tallinnas ja teame, mida seal mõeldakse ning tahetakse. Aga me soovime kuulda sedagi, mida arvavad ja soovivad inimesed terves Eestis.” Kolmanda põhjusena nimetas Theresa Bubbear soovi tähistada Eesti ja Briti vahel toimivat 100 aasta pikkust sõprussuhet. „1918. a toetas Briti kuninglik merevägi eestlaseid Vabadussõjas ja nüüd oleme me taas teie kõrval.”

Loe edasi: Briti „ühepäeva saatkond” külastas Pärnut

Sindi gümnaasiumi lastele tekitatakse isu

Ettevõtluskuul osalenud Sindi gümnaasiumi algklasside õpilased meisterdasid omaloominguliselt mitmesuguseid esemeid, mida näeb koolimaja esimesel korrusel avatud näitusel „Vanast uus”.

Marten Adamsoo, Kert Erikson ja Karl Marten Kore Foto Urmas Saard — Marten Adamsoo, Kert Erikson ja Karl Marten Kore. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Marteni vanaema: et nad oma kätega endale mänguasju meisterdaksid[/pullquote]„Ei tahaks, et laste päevi sisustaks üksnes nutitelefon,” ütles Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar, kelle algatusel sündis eile keskpäeval avatud väljapanek, millega saavad kõik huvilised tutvuda kuni 23. oktoobrini. „Ühiselt, koos kõigi algklasside õpetajatega julgustasime õpilasi ise endale uusi asju tegema. Olgu selleks mänguasjad või tarbeesemed. Suunatud tegevus andis lastele hea võimaluse meelde tuletada, et koolipäeva saab ka ise põnevaks muuta,” rääkis Arusaar.

„Lastele tuleb isu tekitada, et nad oma kätega endale mänguasju meisterdaksid,” lausus 1. a klassi õpilase Marteni vanaema.

Esialgse mõtte kohaselt pidanuks igast klassist keegi õpilane tegema töötutvustuse. Kuid õhin kujunes üllatuslikult palju suuremaks ja õpilased tahtsid sundimatult rohkemgi sõna saada, et oma tööga paremini nähtavale pääseda.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi lastele tekitatakse isu

Põlvamaa hõimunädal toob koolidesse komi keele ja kultuuri

Esmaspäeval algas Põlva maakonnas soome-ugri rahvastele pühendatud hõimupäevade kontserdinädal. Põlva maakonnas on külas komi ansambel Sipertas, kes on tulnud siia Komi vabariigi Kotkerosi rajoonist.

Komi ansambel Sipertas Kanepis Foto Kati Taal — Komi ansambel Sipertas Kanepis. Foto: Kati Taal

Folklooriansambli nimi sipertas tähendab metspojengi. See on lill, mida võib näha vaid haruharva muusikute kodumetsades kasvamas. Samamoodi on Sipertasi liikmete jaoks haruldane ja hoolt ning hoidmist vajav nende pärimuskultuur.

Ansambel Sipertas vahendabki kuulajatele edasi komi pärimuskultuuri – iidseid rituaale, kombeid, laule, lugusid ja püüab seda teha võimalikult ehedal moel.

Hõimupäevade koordinaator Põlvamaal Kati Taal sõnas, et komi ansambli puhul on tegemist tõeliste oma kultuuri ja rahvuse patriootidega. „Ansambli liikmete emakeel on komi keel ja selles nad ka omavahel igapäevaselt suhtlevad. Väga tore on bussiga ühest koolikontserdist teise sõites kuulata, kuidas laulunaised omavahel ilusas komi keeles muljeid jagavad ja vestlevad“, sõnas Rahvakltuuri Keskuse spetsialist Kati Taal.

Loe edasi: Põlvamaa hõimunädal toob koolidesse komi keele ja kultuuri

Raeküla Vanakooli keskus tänas lipu seltsi

Tänavu 20. augustil kolmandat korda peetud Uhla – Rotiküla jooks on juba kindlalt kujunemas traditsiooniliseks spordisündmuseks, mis pühendatud taasiseseisvumise päevale ning Pärnu Raeküla linnaosa ja Häädemeeste valda siduvale Pätside perekonnale, kelle liikmed mõjutasid omal ajal mõlema piirkonna arengut.

Kolm aastat on Raeküla Vanakooli keskuse ettevõtmist toetanud mõtteliselt ja praktilise abiga MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond, mistõttu pälvis kodanike vabatahtlik ühendus neil päevil Uhla – Rotiküla jooksu korraldajate tänu. Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro Selg kinkis tänu ja edaspidise koostöö jätkumise märgiks klaaspüsti, mis leidis koha teiste samaväärsete meenete kõrval Sindi gümnaasiumis. Valdav enamik lipu seltsi Sindi osakonna liikmetest ongi Sindi gümnaasiumi vilistlased, õpetajad või töötajad.

Raeküla Vanakooli keskuse ja lipu seltsi vaheline koostöömeelsus on tegelikult kestnud juba palju kauem kui viimased kolm aastat.

Meenete keskel klaaspüst Raeküla Vanakooli keskuselt MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonnale →

90. Rabajooks purustas osalusrekordi

Pühapäeval, 14. oktoobril Harku raba teedel toimunud 90. Rabajooksul purustati osalusrekord. Kaks korda aastas toimuval rahvaspordiüritusel osales sel korral 2250 registreerimislehe täitnud jooksusõpra ja kepikõndijat.

90 Rabajooksu kiireim naine Liis-Grete Arro — 90. Rabajooksu kiireim naine Liis-Grete Arro

[pullquote]Tegemist on traditsioonilise kogu pere üritusega[/pullquote]Üle kahe tuhande küündinud osalejatearvud olid Rabajooksul 1980. keskpaigas ning nüüd ka kahe viimase aasta jooksudel. Seni oli suurima osalejate arvuga 28. Rabajooks, mis toimus 1987. aasta sügisel, kui raja läbis 2236 osavõtjakaardi täitnud jooksjat.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on alates sellest aastast Rabajooksu korraldaja kui ka rahastaja Nõmme linnaosa valitsus. „Esimene Rabajooks toimus 1974. aastal. Pikalt oli korraldajaks Eesti Tööstusprojekt, hiljem Sweco Projekt AS, kellelt võttis korraldamise üle linnaosavalitsus, sest me ei soovinud, et pikkade traditsioonidega tervisespordiüritus kaoks. Tegemist on traditsioonilise kogu pere üritusega, kus spordivad üheskoos nii sportlased kui harrastajad nii lapsed kui väärikamas eas mehed ja naised,“ rääkis linnaosavanem.

Loe edasi: 90. Rabajooks purustas osalusrekordi

Eesti naabrivalve ühing kutsub osalema konkursil „Hea Naaber“

MTÜ Eesti Naabrivalve kutsub ka sel aastal kõiki Eesti elanikke osalema hea naabri leidmise konkursil, mis toimub 8.-21. oktoobril. Konkursi abil tunnustatakse hoolivaid ja abivalmis naabreid ning kutsutakse üles osalema kogukonna elus, edendades heanaaberlikke suhteid. Võitja kuulutatakse välja 25. oktoobril 2018 Eesti Naabrivalve Facebooki lehel.

Kümnendat aastat Sindis Ringi ja Jõe tänava ristmiku piirkonnas tegutsev naabrivalve Foto Urmas Saard — Kümnendat aastat Sindis Ringi ja Jõe tänava ristmiku piirkonnas tegutsev naabrivalve. Foto: Urmas Saard

Kõik oma naabri(te)st lugu pidavad eestimaalased saavad esitada oma lemmiku(d) parima naabri konkursile, mis toimub Naabrivalve Facebooki-lehel. Kandidaadi esitamiseks tuleb kirjeldada kuulutuse all oleva kommentaarina, mille eest soovitakse naabrimeest, -naist või -peret tunnustada. Naabrivalve ja koostööpartnerid paluvad kirjutada kokkuvõtvalt oma naabri nendest omadustest ja tegudest, mis teevad temast esitaja jaoks parima naabri. Kasuks tulevad näited naabrite heast suhtumisest, tublidest tegudest ning värvikad juhtumid elust enesest.

Parimat naabrit tunnustatakse konkursi peaauhinnaga, milleks on Hyundai Tuscon nädalavahetuse kasutusõigus. Auhinna on välja pannud Hyundai Motor Baltic OY. MTÜ Eesti Naabrivalve tunnustab omalt poolt võitjat Noorus SPA Hoteli SPA paketiiga kahele ning järgmist kahte võitjat tänukirjaga.

Konkurss on leitav MTÜ Eesti Naabrivalve Facebooki lehel.