Külauudised

Pärnu rannas triivisid lapsed täispuhutava madratsiga sügavasse vette

Esmaspäeval tõid G4S vetelpäästjad Pärnu rannas kaldale kaks tüdrukut, kes olid täispuhutava madratsiga sügavasse vette triivinud. Laste vanemaid rannas ei olnud.

Illustreeriv pilt. Foto Urmas Saard — Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard

Kella 16 ajal märkas G4S Pärnu rannavanem Kalli Lomp, kuidas kaks varateismelist tüdrukut on täispuhutaval madratsil mängides triivinud vähemalt 1,7 meetri sügavusse vette. Kohe saatis ta neile järele kaks vetelpäästjat, kes tüdrukud koos madratsiga madalasse vette tõid.

Rannavalvurid selgitasid lastele, et täispuhutava madratsiga kaldast nii kaugele minna on ohtlik ja palusid neil rannamõnude nautimist jätkata madalas vees.

Tüdrukud olid rannas omapäi, ilma lastevanemateta.

G4S Pärnu rannavanem Kalli Lomp rõhutab, et täispuhutavate mängumadratsitega merre minek on ohtlik, kuna tugev lainetus ja tuul võib selle kergesti kaldast eemale, sügavasse vette juhtida. „Kui laps peaks täispuhutavalt madratsilt sügavamasse vette kukkuma või ujumisrõngaga üle pea käima on paanikahoog kerge tulema ja sedasi satub laps uppumisohtu,“ ütleb Lomp. „Juhul kui lapsevanemad lubavad lastel täispuhutavate mänguasjadega vees mängida, siis tuleks ise vees lapse juures olla, et talle vajadusel kohe appi minna.“

Täispuhutavate veemänguasjadega juhtub õnnetusi ja ohtlikke olukordi Eesti randades igal aastal. Näiteks eelmise aasta 16. juulil läks Pärnumaal Reiu rannas üks laps madratsiga merele ja tuul võttis täispuhutava madratsi koos lapsega kaasa. Lisaks lapsele tuli appi läinud päästjatel tuua veest välja ka kaks täiskasvanut, kel lapsele appi tõtates vees jõud rauges.

Rahvahulk moodustas Põltsamaal inimlippu

3. juuni õhtul moodustati Jõgeva maakonnas Põltsamaal Eesti lipu 135. aastapäeva auks inimlipp.

Eesti lipu 135. sünnipäeva tähistamine Põltsamaal. Foto Väino Valdmann — Eesti lipu 135. sünnipäeva tähistamine Põltsamaal. Foto: Väino Valdmann

Eesti lipu piduliku numbriga sünnipäeva tähistamiseks Põltsamaal andis põhjuse asjaolu, et esimese sinimustvalge lipu õmbles 1884 aastal siine kooliõpetaja Emilie Beermann.

Loe edasi: Rahvahulk moodustas Põltsamaal inimlippu

Aire Koop: millise jälje me jätame, on paljuski meie enda teha

Harjumatult tavatul kellaajal avati täna hommikul varalahkunud Mikk Rätsepa fotonäitus „Taba hetke ja ilu”, kus Rahvakultuuri Keskuse Pärnumaa rahvakultuurispetsialist Aire Koop luges harrastusfotograafi looduspiltide taustal tema luuletusi.

Aire Koop loeb Sindi sotsiaaltöökeskuses varalahkunud Mikk Rätsepa fotonäituse avamisel harrastusfotograafi enda loodud värsse. Foto Urmas Saard — Aire Koop loeb Sindi sotsiaaltöökeskuses varalahkunud Mikk Rätsepa fotonäituse avamisel harrastusfotograafi enda loodud värsse. Foto: Urmas Saard

Sindi sotsiaaltöökeskuse juhataja Renna Järve lausus näitust avades, et kohtus Mikuga viimati 9. jaanuaril. „Siis kinnitas ta minu küsimise peale, et kõik on väga heas korras. Ta oli optimistlik ja huvi käija emaga paljudes paikades erinevaid kontserte kuulamas. Meil oli Mikuga eelnevalt kokku lepitud näituse avamise tänane kuupäev. 31. jaanuaril nägin facebookis Miku poolt kirjutatud sissekannet, milles ta kõneles mina vormis oma matusepäevast. Ta nägi lähenevat kiiret lõppu ette. Eks lähedased kirjutasid siis õiged kuupäevad juurde, kui ta ütles, et „täna on siis minu matusepäev”. Järve sõnul oli Mikk kõik enda jaoks läbi mõelnud, isegi selle, millist muusikat tema matustel mängitakse. Samuti soovis ta oma tuha merre heitmist Türisalu pangalt, mis ongi nüüdseks tehtud.

Käesolev näitus sai teoks Miku vanaema eestvõttel. Näituse väljapaneku järjestatus on Järve poolt mõtestatud. „Esimene pilt oleks Miku sünd ja edasi kogu tema elu. Vahepeal mere pilt. Oli noor mees, elu põlvini, rahulikemaid, tormisemaid aegu. Fotod lõpevad päikeseloojanguga,” selgitas Järve.

Loe edasi: Aire Koop: millise jälje me jätame, on paljuski meie enda teha

Pärnus tähistatakse Eesti lipu 135. aastapäeva kõnekoosoleku ja kontserdiga

Teisipäeval, 4. juunil on Eesti lipu õnnistamise 135. aastapäev. Pärnu linnavalitsus ja Eesti Lipu Selts kutsuvad pärnakaid Iseseisvuse väljakule lipupäeva pidulikule tähistamisele.

Lipu päeva pidulik lipurivistus Pärnus Iseseisvuse väljakul. Foto Urmas Saard — Lipu päeva pidulik lipurivistus Pärnus Iseseisvuse väljakul. Foto: Urmas Saard

Lipu päeva tähistamise kava algab kell 18.00 Eesti Vabariigi hümniga. Esinevad Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor ja Pärnu Noorte puhkpilliorkester.

Kõnega astuvad üles Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Lipurivistusel osalevad Pärnu linna koolide õpilased ja Eesti lipu seltsi Pärnu osakonna liikmed.

Tänavu möödub 135. aastat Eesti lipu õnnistamisest Otepää kirikumõisas. Pärnu abilinnapead Meelis Kukk ja Siim Suursild osalevad Otepääl toimuval Eesti lipu õnnistamise 135. aastapäeva tähistamise pidulikul rongkäigul ning sellele järgnevatel üritustel. Abilinnapea ja lipu seltsi liige Marko Šorin tervitab sõnavõtuga samal päeval Sindis toimuvat lipupäeva tähistamist.

4. juuni on kuulutatud Eesti lipu päevaks. Eesti lipu selts ja Pärnu linnavalitsus kutsuvad üles kõiki heiskama majalippe.

Urmas Saard

Heli Telman: lugemine ärgitab lugemissoovi

Kogu õppeaasta kestnud ja neil päevil lõppev rahvusvaheline lugemisprojekt „Meie Väike Raamatukogu” innustas esimese ja teise klassi lapsi lugema, tutvustas oma kodumaal tuntud, kuid teistes Euroopa riikides vähem teatud kirjanikke ja illustraatoreid.

Rahvusvahelises lugemisprojektis Meie Väike Raamatukogu osalenud Sindi gümnaasiumi 1B klass. Foto Heli Telman — Rahvusvahelises lugemisprojektis “Meie Väike Raamatukogu” osalenud Sindi gümnaasiumi 1B klass. Foto: Heli Telman

[pullquote]Raamatutest arvati laste lemmikuks Sloveeni kirjaniku Koreni „Keeda mulle üks muinasjutt”[/pullquote]Lisaks Eestile osalesid projektis koolid, raamatukogud, kirjastused Lätist, Poolast ja Sloveeniast. „Kooli ainetundide rikastamise ja õpilaste lugema õhutamise kavaga ühines ka Sindi gümnaasium, Õppeaasta jooksul lugesime läbi kuus lasteraamatut,” rääkis 1B klassijuhataja Heli Telman. Raamatute loetelus oli „Lumivalge ja süsimust”, autor Hilli Rand Eestist; „Ärajäänud avastus”, Mārtiņš Zutis Lätist; „Kallista mind!” ning „Muna või kana?”, Przemysław Wechterowicz Poolast; „Keeda mulle üks muinasjutt!”, Majda Koren Sloveeniast ja „Võlusõrmus”, Peter Svetina samuti Sloveeniast. Iga projektis osalenud klass valis ise lugemise ja tegevuste läbiviimise ajakava.

Loe edasi: Heli Telman: lugemine ärgitab lugemissoovi

Pildigalerii: rahvusvahelise pärimuspeo Baltica lainel Tornide väljakul

Eesti heliseb pärimuse lainel. Baltikumi suurimale ühisele pärimuspeole kogunesid Tallinnas Tornide väljakule eile ja täna koduriigi ja välismaised parimad pärimuskandjad. Saab nautida Balticat kuuel erineval laval , lisaks sõideti eile Baltica külla Põlva Päevadele, Sõmeru Maaelu Festivalile ja Vinni valla päevadele.

Baltica 2019 Tornide väljaku pärimuskülas. Foto Urmas Saard — Baltica 2019 Tornide väljaku pärimuskülas. Foto: Urmas Saard

Tornide väljaku pärimuskülas kõlavad iidsed pärimusviisid, tantsitakse meie ehedaid Eesti eri piirkondade pärimustantse, õpitakse käsitööd ja keeli, kuulatakse jutuvestjate tähendusrikkaid lugusid. Ikka sestap, et tänavuse Baltica keskmes on kolm valdkonda – paikkondlik eripära, pidu ja keel. Peo kolmele päevale jaotatud melu täiendavad külla sõitnud välisrühmad. Küla kõrval on täies ehtes käsitöölaat, toidupärandit saab nautida sealsamas Uma Mekki korraldatud Taluturul, kus osalevad piirkondlikult tunnustatud väiketootjad. Tornide väljaku pärimuskülla koguneti Pärnumaalt, Saaremaalt, Setomaalt, Tartumaalt, Järvamaalt, Läänemaalt, Võrumaalt, ja pealinnastki.

Loe edasi: Pildigalerii: rahvusvahelise pärimuspeo Baltica lainel Tornide väljakul

Selgusid kolme pärimuskultuuripreemia laureaadid

Tänasel pärimuspidu Baltica avakontserdil anti välja kolm erinevat pärimuskultuuri preemiat. Pärimuskultuuri preemia omistati Mooste Rahvamuusikakooli loojale Krista Sildojale, Eesti Folkloorinõukogu preemia Teotugi rahvamuusik Margus Põldsepale ning Kristjan Toropi kogumisstipendiumi pälvisid rahvakandlemängijad ja –uurijad Pille Karras ja Tuule Kann.

Kõik pärimuspreemiate laureaadid koos Eesti Folkloorinõukogu auliikme Ingrid Rüütliga. Foto Rene Jakobson — Kõik pärimuspreemiate laureaadid koos Eesti Folkloorinõukogu auliikme Ingrid Rüütliga. Foto: Rene Jakobson

[pullquote]tunnustatakse sihipärast ja tulemuslikku loomingulist, õpetuslikku, teaduslik-populariseerivat või korralduslikku pärimuskultuuri alast tegevust[/pullquote]Pärimuskultuuri preemia pälvis Krista Sildoja pikaaegse mitmekülgse kõrgetasemelise tegevuse eest, mis tugineb ehedale pärimuskultuurile ja on suunatud nii noortele kui ka vanematele. Krista on loonud Mooste Rahvamuusikakooli, andnud välja raamatuid ja õpikuid, olnud pärimuspeo Baltica peakorraldaja, algatanud etno laagrid jpm. Tema panus valdkonna ja kogukonna tegevusse on olnud märkimisväärne.

Pärimuskultuuri auhinna eesmärgiks on tõsta esile isikuid või kooslusi, kes on panustanud valdkonna järjepidevuse hoidmisesse ja tulevastele põlvedele edasiandmisesse. Auhinnaga tunnustatakse sihipärast ja tulemuslikku loomingulist, õpetuslikku, teaduslik-populariseerivat või korralduslikku pärimuskultuuri alast tegevust. Preemiat rahastab Eesti Rahvuskultuuri Fond ja Eesti Kultuurkapital.

Loe edasi: Selgusid kolme pärimuskultuuripreemia laureaadid

Pöörlevad dervišid

Pea üheksa kuud pärast Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse korraldatud Türgi teemanädala avamist Sindis ja Pärnus võis eile taaskordselt kõnelda justkui samade päevade jätkusündmusest.

Türgi Vabariigi suursaadik Eestis Hayriye Kumaşcıoğlu pole tänini unustanud Pärnus ja Pärnumaal õnnestunud teemanädala menu, mis toimus mullu septembris. Reedel palus suursaadik mõned teemanädalal osalejad Tallinasse Alexela kontserdimajja, kus andis kontsertetenduse Istanbuli Ajaloolise Türgi Muusika Ansambel. Kuna samad kutsutud kuuluvad ka Y’s Men Pärnu klubisse ja neil päevil külastavad Taani Y’s Men International liikmed oma Pärnu sõpru, siis viibisid nemadki suursaadiku kutsel Alexelas.

Sufi koolkond kujunes 8. sajandil Lähis-Idas. Tänapäeval laotuvad selle harud maailma paljudesse asukohtadesse. Sufismi puhul mõistetakse islami müstilist, esoteerilist ja psühhospirituaalset mõõdet. Põhiolemuselt andub sufi armastuses Jumalale ehk Jumala avaldumine ümbritsetakse armastusega.

Sufismist on lähtunud hulgaliselt türgi-, pärsia- ja urdukeelset poeesiat, millest väärivad erilist esiletõstmist Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī teosed. Loetletud poeesiast tulenevad pühendumistantsu traditsioonid nagu sufi pöörlemine ja qawwali muusika.

Loe edasi: Pöörlevad dervišid

Nõmme lasteaiad pidasid metsapäeva

Neljapäeval, 30. mail toimus Nõmmel Glehni pargis iga-aastane lasteaedade metsapäev.

Nõmme lasteaedade metsapäev. Foto Jukko Nooni — Nõmme lasteaedade metsapäev. Foto: Jukko Nooni

16. korda peetud metsapäeva eesmärgiks oli pakkuda lastele orienteerumisspordi abil avastamisrõõmu, tutvustada oma linnaosa üht kaunimat parki ja lähendada lapsi loodusele, õpetada ohutut liiklemist ning arendada koostööd Nõmme linnaosa lasteasutuste vahel.

„Omanäolise ürituse eestvedajaks on Rabarübliku lasteaed, tänu kellele Nõmme lasteaiad kevaditi Glehni pargis kokku saavad. Seekord osales metsapäeval 80 last seitsmest lasteaiast, kes said üheks päevast oma tavapärasest rutiinist välja ja veetsid aktiivse hommikupooliku looduses,“ ütles Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Lapsed läbisid kahe tunni jooksul kaheksa erinevat punkti, kus teadmisi jagasid politsei, maanteeamet ja Suukool, toimus orienteerumine, läbiti takistusrada, tehti fotojahti ja viljeleti metsamuusikat. Aja peale läbitud orienteerumisvõistluse võitis seekord Rabarübliku lasteaed, kes sai koju viia uhke karika.

Metsapäeval osalesid Lauliku, Männiku, Rännaku, Männimudila, Rabarübliku, Kasekese ja Kraavikrõlli lasteaiad. Üritust korraldab Rabarübliku lasteaed koostöös Nõmme linnaosa valitsusega.

Jukko Nooni

Laulupeotuli süüdatakse laupäeva päikesetõusul Tartus

1. juuni päikesetõusul (kell 4.18) läidavad XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ kunstilised juhid koos oma õpetajate ja lähedaste kolleegidega Tartus Eesti Rahva Muuseumi juures järveveerel juubelipeo tule. See on muusikaline rituaal, kus tuli ärkava looduse rüpes koorilaulu, rahvatantsu ning südamest sosistatud soovide saatel lõkkest läidetakse.

Lauluväljaku tuletornis süttib XXVII laulu- ja XX tantsupeo tuli 6. juuli õhtupoolikul. Foto Urmas Saard — Lauluväljaku tuletornis süttib XXVII laulu- ja XX tantsupeo tuli 6. juuli õhtupoolikul. Foto: Urmas Saard

Alates 2. juunist alustab tuli Muhumaalt oma teekonda läbi kõigi Eesti maakondade Tallinna poole, tehes oma 4200 kilomeetri pikkusel teekonnal 450 peatust kultuuriloolistes paikades. 33 päeva jooksul on tuli maakondade hoida ja edasi kanda. Tuli jõuab Tallinnas Kalevi staadionil toimuvale tantsupeo 1. etendusele 4. juuli õhtuks. Lauluväljaku tuletornis süttib peotuli 6. juuli õhtupoolikul.

Tule süütavad ERMI juures legendaarsed õpetajad Ilma Adamson ja Silvia Mellik oma õpilaste, XXVII laulupeo kunstilise juhi Peeter Perensi ja XX tantsupeo pealavastaja Vaike Rajastega ning koos nende lähedaste kolleegidega. Seejärel liigub tuli ERMi esisele, kuhu istutatakse juubelipeo tamm.

Tänavuse laulupeo avakontsert „Õpetajale“ on pühendatud meid eluteel suunavatele õpetajatele. Kontsert on justkui ekskursioon eesti muusikalukku kummardusena kõikidele õpetajatele. Laulupeo kunstilise juhi Peeter Perensi sõnul on ta sel tähenduslikul hetkel eriti õnnelik, et saab seda jagada oma armsa õpetaja, Silvia Mellikuga. „Silvia on mulle eluteele rohkem kaasa andnud, kui vaid oskuse koore juhatada. Tema järjekindlus ja suutlikus innustada ka lootusetuna näivates olukordades, on mind aidanud koorijuhi-teel rohkem, kui ta ise aimatagi oskab.“

Loe edasi: Laulupeotuli süüdatakse laupäeva päikesetõusul Tartus

Viljandi pärimusmuusika festival loobub täielikult ühekordsetest plastnõudest

Põhja- ja Baltimaade üks suurimaid muusikafestivale, 25.-28. juulini toimuv Viljandi pärimusmuusika festival teeb alates sellest aastast uusi jõupingutusi jätkusuutlikus festivalikorralduses. Ühekordsed plastnõud asendatakse biolagunevatega, soodustatakse nõude korduvkasutust ning võetakse suund jäätmete maksimaalsele sorteerimisele ja ringlusse suunamisele.

Viljani pärimusmuusika ait. Foto Urmas Saard — Viljani pärimusmuusika ait. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Igal aastal külastab festivali ca 25 000 inimest, meeskonnaliikmeid on ca 300 ning artiste ligi 500.[/pullquote]„Viljandi pärimusmuusika festival pakub juba mitukümmend aastat oma publikule ja artistidele võimsaid elamusi. Selleks, et pärimus saaks kesta, tuleb keskkonda suhtuda hoolivalt ja vastutustundlikult – sest ainult nii saab pärimusel tulevikus olla ruum ja koht, kus eksisteerida,“ ütleb festivali pealik Ando Kiviberg. “Suursündmustel tekib paratamatult palju jäätmeid ning seetõttu on neil looduskeskkonnale arvestatav mõju. Samas on just populaarsetel suursündmustel võimalik anda suurele hulgale inimestele positiivset eeskuju. Just seda soovimegi me Viljandis teha ning seepärast oleme tänavu sisse seadnud õige mitu uut lahendust, millega soovime publiku käitumist positiivselt mõjutada,” sõnab Kiviberg.

Loe edasi: Viljandi pärimusmuusika festival loobub täielikult ühekordsetest plastnõudest

President, kultuuriminister ja Tallinna linnapea avavad Tallinnas Baltikumi suurima pärimuspeo

Täna kell 16 avavad Vabariigi President Kersti Kaljulaid, kultuuriminister Tõnis Lukas ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart Tallinnas Raekoja platsil toimuval avakontserdil sel aastal Eestis toimuva Baltikumi suurima ühise pärimuspeo Baltica.

Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse naisrühm Kaasike esineb samuti Tallinnas pärimuspeol Baltica. Foto Urmas Saard — Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse naisrühm Kaasike esineb samuti Tallinnas pärimuspeol Baltica. Foto: Urmas Saard

Kultuuriminister Tõnis Lukas hindab enim Baltica festivali püüdlust hoida esil ehedat pärimust. „Iga rahva kestmise jaoks on kõige olulisem hoida oma kultuurimälu. Teades ja tundes oma esivanemate pärimust, nii ehedalt kui see on tänapäeval veel võimalik, oleme rahvana rikkamad ja tugevamad,“ märkis kultuuriminister.

Mihhail Kõlvart: „Me elame kiirelt muutuvas maailmas, kuid keset muutusi otsib inimene midagi püsivat. See püsiv peitub rahvuskultuuris, mis on ühtlasi iga rahvuse selgroog ja aitab jääda iseendaks. Mul on hea meel, et tänavu on just Tallinn paigaks, kus eri rahvaste rahvuspärandit pidulikul kujul väärtustatakse, hoitakse ja arendatakse.“

„Baltikumi ühine pärimuspidude pärl Baltica toob kokku nii Eesti erinevate piirkondade pärimusrühmad kui pakub Eesti inimestele teiste riikide pärimusrühmade rikkalikku pärimuskava,“ ütles Eesti Folkloorinõukogu teabejuht Annela Laaneots. „Pärimuspidu Baltica kuulub Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunstiorganisatsioonide Nõukogu festivalide hulka, mistõttu on Eesti Folkloorinõukogul võimalik kutsuda Eestisse teistest riikidest heal tasemel folkloorirühmi.“

Loe edasi: President, kultuuriminister ja Tallinna linnapea avavad Tallinnas Baltikumi suurima pärimuspeo

ACE Logistics saab uue üle 6000 ruutmeetrise lao- ja terminalihoone koos kontoripinnaga

Transpordi- ja logistikaettevõte ACE Logistics saab 2020. aasta alguses Rae valda Lehmja külla uue, praegusest 2,5 korda suurema 5 miljonilise logistikakeskuse, mille paneb püsti Mapri Ehitus.

[pullquote]Büroo osa fassaadile ja katusele tulevad hoone energiatõhusust tõstvad päikesepaneelid[/pullquote]Andres Matkur, ACE Logistics Grupi tegevjuht ütleb, et Tallinna Lennujaama juurest, kus on tegutsetud nüüdseks juba 20 aastat, paneb ettevõtte Rae valda kolima ruumipuudus ja vajadus laieneda. Uus hoone on projekteeritud ettevõtte kasvavatest vajadustest lähtuvalt. “Meie uus logistikakeskus saab olema 2,5 korda suurem, saame kindluse, et tuleme toime tänasega võrreldes vähemalt viis korda suuremate kaubamahtudega. Täna ei ole meil piisavalt üheaegseid laadimisvõimalusi, laadimissildade arv on piiratud, veokitega on seetõttu raskevõitu opereerida. See kõik tähendab omakorda ebaefektiivseid tööprotsesse, mida saab uue hoone lahendustega oluliselt parandada,” räägib Andres Matkur.

Loe edasi: ACE Logistics saab uue üle 6000 ruutmeetrise lao- ja terminalihoone koos kontoripinnaga

Pärnu südalinna tuleb valgusfestival “ÖÖvalgel”

MTÜ Öövalgel koostöös Pärnu linnavalitsuse, Pärnu Postimehe ning Rüütli tänava ettevõtjatega korraldavad Pärnus esimese valgusfestivali „ÖÖvalgel“, mis toimub 27.-28. septembril Pärnu vanalinnas.

Valgusfestival on ainulaadsetest valgusvisuaalsetest lavastustest ja installatsioonidest koosnev festival. Valgusfestivali omapäraks on hoonetele loodavad videomappingud, kus keskseks tegelaseks on inimene. Fookuses on etenduskunstide lühivormid, kus domineerivaks ideeks on traditsiooniliste vormide põimimine kaasaegsete tehnilis-loominguliste vahendite ja võimalustega, et sünniks elegantselt balansseeriv elamuskultuur. Pärnu valgusfestivali etendusi saab näha Tallinna väraval, Rüütli 25 hoonel ning Pärnu raekoja seinal. Lisaks etendustele luuakse Rüütli tänava ja selle lähiümbruse hoonete vaateakendele Pärnus elava kunstniku Madli Lavini maalidest installatiivne kunstigalerii.

Loe edasi: Pärnu südalinna tuleb valgusfestival “ÖÖvalgel”

Sel kevadel päästsid vabatahtlikud pea 15 000 konna elu

Sellel kevadel päästsid vabatahtlikud konnatalgute käigus 14 774 sigimispaikadesse teel olnud kahepaikse elu. Kaheksandat aastat toimunud konnapääste aktsiooni „Konnad teel(t)“ raames toimusid tänavu konnatalgud 11 asukohas üle Eesti, päästeaktsioonidest võttis osa 319 vabatahtlikku.

Konn teed ületamas. Foto Urmas Saard — Konn teed ületamas. Foto: Urmas Saard

Kahepaiksete rändeperiood oli tänavu heitliku loomuga just ilmastikuolude ja põuase varakevade tõttu. Visad vabatahtlikud hoidsid tihedamate kahepaiksete rändega teelõikudel silma peal põhimõtteliselt terve aprillikuu. Massiline konnade kevadränne sai alguse aprilli teises pooles. Kõige tihedam ränne toimus Porkuni ja Tamsalu kandis, kus vabatahtlike abiga päästeti autorataste all hukkumise eest rekordilised 8487 konna. Järgnesid Kaunissaare ja Soo-otsa talgukohad 2163 ning Astangu tänava talgukoht Tallinnas 1453 päästetud kahepaiksega. Kokku päästeti 13993 harilikku kärnkonna, 601 rohukonna, 117 rabakonna ja 62 tähnikvesilikku. Rohkem infot tänavuste konnatalgute tulemuste kohta leiab veebilehelt.

Konnad kaardil — Tulemuste nägemiseks kliki siia

“Heameel on näha, kuidas kohalikud konnatalgute eestvedajad on koostöös linna- ja vallaametnikega, leidmas lahendusi konnade kaitseks olulistes teelõikudes,” kiitis osalisi “Konnad teel(t)” kampaania korraldaja Kristiina Kübarsepp. ”Näiteks Porkuni talgukohas oli vald nõus rände ajaks isegi ajutiselt sulgema ühe teelõigu, et ära hoida kahepaiksete hukkumist rändeperioodil. Linna- ja vallaametnikud on vabatahtlike soovil aidanud ohtlikesse teelõikudesse paigaldada kiirusepiiranguid, hoiatusmärke ning abistanud talguvarustuse hoiustamisel. Rõõm on näha, kuidas talgujuhtide ja ametnike koostöö on hoo sisse saanud,” märkis Kübarsepp.

Lisaks talgutele tähistati koostöös Tallinna Loomaaiaga 27. aprillil rahvusvahelist konnade kaitse päeva, mille raames toimusid temaatilised tegevused loomaaias. Seal anti üle konnade teemalise luulevõistluse “Hüppav konn” auhinnad žürii lemmikluuletuste autoritele. Luulevõistlusele esitati üle 800 luuletuse, millest žürii valis välja 18 lemmikut. Auhinnatud luuletustega saab tutvuda siin.

Algatuse „Konnad teelt(t)“ eesmärk on päästa maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning suurendada inimeste teadlikkust Eesti kahepaiksetest, nende eluviisidest ja olulisusest meie ökosüsteemis. Konnade elude päästmisel on abiks nii talgud kui ka tähelepanelikum liiklemine kriitilistes teelõikudes rände ajal. Pikemas plaanis on aga tarvis ohtlikele teelõikudele rajada kestlikud ning hästi planeeritud konnatunnelid. Kaheksa aastaga on vabatahtlikega abiga säästetud üle 111 000 kahepaikse elu.

Projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Mida teha Macaus – Aasia Las Vegases?

Asukohaga Hiina lõunarannikul oli Macau Portugali koloonia, kuni läks aastal 1999 taas Hiina omandusse. Hetkel on riik Hiina eriline administratiivpiirkond, s.t. Macau valitsussüsteem erineb mandri-Hiina omast.

Macau on suur kuurortlinn ja põhiline hasartmängu turismi sihtkoht. Tegelikult sõltub majandus väga otseselt turismist ja hasartmängudest, niisiis on see tuntud kui „Aasia Las Vegas“. Lisaks on sealne hasartmängu tööstus seitse korda suurem kui Las Vegases toimiv tööstus, nii, et kui sul tekib kohaliku või interneti kasiino taga kerge igavus, siis Macau on kindel koht kuhu poole tuleb oma sammud edasi sammuda.

Loe edasi: Mida teha Macaus – Aasia Las Vegases?

Sindi tähistab Eesti lipu 135. sünnipäeva

Eesti lipu 135. sünnipäeval marsivad Sindi koolinoored kahel korral mööda ajaloolist Pärnu maanteed, rivistuvad linna raekoja ette pidulikule tseremooniale ja annavad keskpäeval kontserdi Sindi seltsimajas.

Pidulik lipurivistus Sindi linna raekoja ees 2018. a lipu päeval. Foto Urmas Saard — Pidulik lipurivistus Sindi linna raekoja ees 2018. a lipu päeval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kolme neidu kaunistavad sinimustvalged õlapaelad[/pullquote]4. juunil algusega kell 10.00 liiguvad Sindi gümnaasiumi õpilased koos õpetajatega mööda Pärnu maanteed raekoja juurde, kus kell 10.20 toimub pidulik lipurivistus ja koolinoortega ühinevad ka Sindi lasteaia vanemate rühmade mudilased. Kohal on Pärnu noorte puhkpilliorkester Rein Vendla juhatamisel. Tervitab Tori vallavanem Lauri Luur. Õpilased Braian Kulp ja Merilin Haasma esitavad mõtteid teemal „Eesti lipp ja mina“, mille aitas ette valmistada õpetaja Eneli Arusaar, Eesti lipu seltsi liige.

Loe edasi: Sindi tähistab Eesti lipu 135. sünnipäeva

Fotonäitus „Taba hetke ja ilu”

Eesti Päevaleht kirjutas 2000. aasta veebruari alguses, et 15 aastat tagasi arstide poolt surmahaigeks tunnistatud, kuid siiani elav laps annab lootust teistele Eestis ravita jäetud inimestele.

Sindi sotsiaaltöökeskuse juhataja Renna Järve paigutab Mikk Rätsepa fotosid seinale. Foto Urmas Saard — Sindi sotsiaaltöökeskuse juhataja Renna Järve paigutab Mikk Rätsepa fotosid seinale. Foto: Urmas Saard

Tallinna keskhaigla sünnitusosakonna arstid öelnud 1984. aasta detsembris emale, et pole mõtet vastsündinud poega koju viia ja talle nime panna, sest laps sureb peagi. Ema viis südamerikkega sündinud poisi siiski koju. “Vaatamata arstide karmile sünnitusjärgsele ennustusele, elab laps tänini täiesti normaalset elu,” ütles isa toona ajalehele. Artikkel väärib uuesti lugemist, sest Sindi sotsiaaltöökeskuses avatakse 3. juunil kell 9.30 Mikk Rätsepa fotonäitus „Taba hetke ja ilu”, mis jääb külalistele vaadata kuni 28. juunini.

„Teie ees on alatiseks nooreks meheks jäänud fotograafiahuvilise, Keila-Joa sanatoorse internaatkooli ja Tallinna Polütehnikumi IT alal lõpetanud Mikk Rätsepa väike fotonäitus,” öeldakse rändnäitusega kaasa pandud tutvustaval lehel. Tema näitus sai alguse EELK Tallinna Diakooniahaiglas, mille avamisel oli mullu novembris ka tema ise kohal. Ta soovis jätkata näitusega teisteski asutustes. Paraku Sindis näituse autor enam ei osale. Mikk Rätsep lahkus meie hulgast tänavu 30. jaanuaril 34-aastasena. Seega on nüüd tegemist mälestusnäitusega, mis rändab ringi ilma temata.

Loe edasi: Fotonäitus „Taba hetke ja ilu”

30 aasta järel valmiv Pärnu uus lasteaiahoone sai nurgakivi

Täna ennelõunal toimus Pärnus Raja tänavale ehitatavale lasteaiale traditsiooniline nurgakivi asetamine peasissekäigu kohal, kus juba aasta pärast peaksid hakkama lapsed, nende vanemad ja töötajad sisse-välja käima.

Nurgakivi kapsel asetatakse oma kohale. Foto Urmas Saard — Nurgakivi kapsel asetatakse oma kohale. Foto: Urmas Saard

Piduliku toimingu eel tuletas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius meelde, et Pärnu on väga spordilembeline linn. Ta nimetas viimastel aastatel valminud kergliiklusteid. 2015. aasta juunis pandi Rannastaadionile nurgakivi ja pidulik avamine leidis aset vähem kui kolm aastat tagasi. „Täna on see hetk, kus me paneme silindri ehitusele, mis on Pärnu viimaste aastate kallimaid investeeringuid – üle 10 miljoni euro – aga selle raha sisse mahub väga eriline lasteaed, mille eest hakkab linn kindlasti saama erinevaid auhindu, ja teine väga oluline objekt samas hoonekompleksis on ujula,” rääkis linnapea. Kosenkranius tänas ka naabreid, kelle kaastegevuse järel kujuneb terve kvartal uueilmeliseks. Linnapea rõhutas, et tegelikult pole lasteaed-ujula üksnes Pärnu projekt. „See on mitmete omavalitsuste koostöö objekt.”

Loe edasi: 30 aasta järel valmiv Pärnu uus lasteaiahoone sai nurgakivi

Eesti lipu päeva kõnekoosolek Narvas

Virumaa Eesti Hariduse Selts korraldab 4. juunil kell 17.00 Narva Eesti Gümnaasiumis (Kraavi 1, Narva) Eesti lipu päevale pühendatud kõnekoosoleku.

Narva. Foto Joel Kirber — Narva. Foto: Joel Kirber

[pullquote]Sageli tulevad Eesti riiki esindavad organisatsioonid siia kohale, kaasas vaid venekeelsed voldikud[/pullquote]Kõnekoosolekul räägitakse eesti keele, kultuuri ja eestluse hoidmisest Ida-Virumaal. Narva Eesti Gümnaasiumi direktor ja ajaloolane Uta Kroon-Assafrei räägib Eesti lipu ajaloost ning major Rein Steinfeldt kõneleb rahvussümbolite tähtsusest nüüdisaja Narvas. Narva Eesti Seltsi esimees Ants Liimets räägib Narva ja Ida-Virumaa eestikeelse hariduse olukorrast ning selle tulevikust.

Virumaa Eesti Hariduse Selts kuulutas välja sinimustvalge lipu kirjutiste ning mälestuste kogumise võistluse ning kõnekoosolekul loetakse südamlikumad lood ette. Eesti lipu päeva piduürituse lõpus lauldakse Kirderanniku kooriga neli isamaalist laulu. Narva Eesti Gümnaasiumi noored tantsivad rahvatantse ning esitavad Eesti lipu teemalise luulepõimiku.

Loe edasi: Eesti lipu päeva kõnekoosolek Narvas

Piltuudis: Sindi lasteaia tänupäev

Sindi lasteaia pere tänas abistavaid lapsevanemaid, hoolekogu ja koostööpartnereid.

Sindi lasteaia tänupäeval õppealajuhataja Reine Tänav, direktor Kairi Rinaldo, muusikaõpetaja Ülle Ots. Foto Urmas Saard — Sindi lasteaia tänupäeval õppealajuhataja Reine Tänav, direktor Kairi Rinaldo, muusikaõpetaja Ülle Ots. Foto: Urmas Saard

Tänase tööpäeva lõppedes andsid Sindi lasteaia lapsed väikese kontserdi neile kümnetele inimestele, kelle abita jäänuks lasteia direktori Kairi Rinaldo sõnul mitmed vajalikud asjad olemata. Direktor tõstis eriliselt esile hoolekogu panust, aga hindas sama kõrgelt ka kõigi ülejäänud neljakümne tegija abikäsi.

Loe edasi: Piltuudis: Sindi lasteaia tänupäev

Pärnu kingib lastele 300 Lottemaa piletit

Pärnu linn kingib lastekaitsepäeva eel paljulapselistele ja vähekindlustatud peredele 300 Lottemaa piletit, millega nad saavad 8. juunist 1. septembrini Lottemaa teemaparki külastada.

Lottemaal. Foto Urmas Saard — Lottemaal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kutsun teisigi omavalitsusi üles ühinema Pärnu algatusega, millest on kasu nii piirkonnas elavatele lastele kui ettevõtlusele[/pullquote]„Soovime, et need lapsed, kelle vanematel ei pruugi jätkuda raha Lottemaa külastamiseks, saaksid seda sel aastal endale lubada. Pärnu lähedal on väga vahva teemapark ja oleks kahju, kui teatud osa kohalikke lapsi Lottemaad külastada ei saa,“ ütles Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

Lottemaa Teemapark OÜ osaniku Egon Elsteini sõnul teeb linn korraga kaht head asja: toetab lapsi ja kohalikku ettevõtlust. „Mujal riik toetab arendajate tegevust, meil teatri moodi asjal toetust pole. Kutsun teisigi omavalitsusi üles ühinema Pärnu algatusega, millest on kasu nii piirkonnas elavatele lastele kui ettevõtlusele,“ kõneles ta.

Loe edasi: Pärnu kingib lastele 300 Lottemaa piletit

Otepää tähistab Eesti lipu 135. sünnipäeva

4. juunil möödub 135 aastat Eesti sini-must-valge rahvuslipu õnnistamisest Otepää kiriklas. Rahvuslipu häll, Otepää, tähistab seda väärikat päeva traditsioonilise rongkäigu, piduliku jumalateenistuse ja rahvuslipule pühendatud suvelavastusega „Taevas, muld ja tulevik“.

Eesti lipu 125. sünnipäeva tähistamine Otepääl 2009. aastal. Foto Urmas Saard — Eesti lipu 125. sünnipäeva tähistamine Otepääl 2009. aastal. Foto: Urmas Saard

Lisaks sellele toimub mitmesuguseid üritusi samal päeval Eesti Rahva Muuseumis, 3. juunil tähistab Eesti lipu aastapäeva Põltsamaa – koht, kus esimene rahvuslipp õmmeldi.

Traditsiooni kohaselt kogunevad rongkäigulised Otepää vallamaja ette, kust marsitakse Eesti lipu õnnistamiskohta – Otepää kirikumõisasse. Pärast lipuheiskamist ja kõnesid kirikumõisas suundutakse edasi Otepää kirikusse, kus toimub pidulik kontsert-jumalateenistus. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa, kontserdil astuvad üles Otepää ja Tartu koolid. Eesti lipp saabub Otepääle hobuvankris ja Eesti Üliõpilaste Seltsi saatel, nagu 135. aastat tagasi.

Loe edasi: Otepää tähistab Eesti lipu 135. sünnipäeva

Triinu Laan ilmutas raamatu oma tütarde vempudest

Triinu Laanel ilmus kolmas eesti- ja võrukeelne lasteraamat, mille pealkiri on „Krutskiline tita. Päähäkääntävä tita“. Raamatu andis välja kirjastus Hea Lugu.

[pullquote]Võru ja Põlva sünnitusmajades sündivate laste perekonnad saavad edaspidi raamatu kingiks Võru Instituudi abiga[/pullquote]Eelkooliealistele lastele ja nende peredele mõeldud raamat „Krutskiline tita. Päähäkääntävä tita“ koosneb 15 jutukesest, mis kirjeldavad elu läbi tita silmade. Tekst on paralleelselt eesti ja võro keeles. Eestikeelne tekst võimaldab nii võrokestel kui muudel eestlastel hõlpsasti sisust aru saada ning võrokeelne lisab avastamis- ja äratundmisrõõmu.

„Väikelastele mõeldud raamatute lakooniline tekst võimaldab seda hõlpsasti kahes keeles paralleelselt esitada. Minu pere igapäevane kõnekeel on võro keel, ka raamatu tekstid sündisid esmalt selles keeles. Pean oluliseks, et minu kodukandi keel püsiks ja selle oskajaid leiduks ka järgnevate põlvkondade seas,“ räägib Triinu Laan.

Raamatu prototüüpideks on autori viielapselise perekonna kaks nooremat tütart, kelle vembud inspireerisid autorit raamatu lugusid kirjutama. „Elu nagu filmis, öeldakse mõnikord. Meil on elu nagu raamatus,“ naerab Triinu Laan.

Loe edasi: Triinu Laan ilmutas raamatu oma tütarde vempudest

Sindi suvi algas tänavajalgpalli ja mitteametliku koertenäitusega

Laupäeval, 25. mail toimus alates kella neljast kuni pea keskööni kestnud Sindi suvehooaja alguspidu, mille peakorraldajaks oli taas Sindi noortevolikogu algatusgrupp.

Tänavajalgpall Sindis. Foto Urmas Saard — Tänavajalgpall Sindis. Foto: Urmas Saard

Põnevat uudistamist jätkus Sindi seltsimaja juures päris erinevate huvidega inimestele. Talvel liuväljana kasutatav asflatkattega plats ümbritseti ajutise aedikuga, mille sees võisteldi tänavajalgpallis. Mõõtmetega 30 X 17 meetrit platsil võistlesid mängijad Sindist, Pärnust, Tallinnast ja Ukrainast.

Loe edasi: Sindi suvi algas tänavajalgpalli ja mitteametliku koertenäitusega