Karjamõisa kolhoosi lõikuspeol lõbutseti ja koguti raha harmooniumi remondi tarvis

Rehekuu 19. päevaks oli Karjamõisa kolhoosi saak salves, sead rammusad ja külamutid piimapuki juures valvel ning kohalik partorg aastast 1974 lubas Seljametsa rahvamajas kolhoosi lõikuspeo käima lükata.

Tõupuhas täispuhutav lehm Karjamõisa kolhoosi lõikuspeol. Foto Urmas Saard
Tõupuhas täispuhutav lehm Karjamõisa kolhoosi lõikuspeol. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kõne järel hakati välja hõikama tublimaid seltsimehi, kellele anti Uljanovi 110. sünniaastapäeva puhul Aukiri ja punane nelgiõis.[/pullquote]1911. aastal ehitatud kunagise Pustuski meierei müürid on näinud ja üleelanud väga mitmesuguseid aegu, ka nõukogude korra. Kolhoosid on tulnud ja läinud, aga inimesed jäänud ikka samaks ka nüüd, kui Seljametsast saanud tükike maad Pärnu linna Paikuse osavallas. Eakamatel on mälestuste killud tervikpildina praegugi veel hästi meeles, nooremale põlvele saab olnust üksnes jutustuste ja kujundite abil aimdust tekitada. Laupäeval pidutseti ajas aastat 45 tagasi, aga see polnud üksnes trall ja lõbu vaid ka sama maja katuse all tegutseva muuseumi mäletamiste ja museaalide ellu äratamine. Riietuski valiti läinud sajandi seitsmekümnendate vahemikust.

Loe edasi: Karjamõisa kolhoosi lõikuspeol lõbutseti ja koguti raha harmooniumi remondi tarvis

Pärnumaa matemaatikute õppelaager Sindis

Eile ja täna toimunud maakondlikku õppelaagrisse kutsuti õpilasi tänavu kevadel läbiviidud piirkondliku matemaatika olümpiaadi tulemuste põhjal.

Kuues Pärnumaa matemaatikute õppelaager Sindis. Foto Urmas Saard
Kuues Pärnumaa matemaatikute õppelaager Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Väga põhjalikult valmistus kooli tutvustavaks ringkäiguks gümnaasiumi lõpuklassis õppiv Kristiina Anufrieva[/pullquote]Laagris osalejate nimekirjas oli 31 seitsme kuni üheksanda klassi õpilast üheksast Pärnumaa koolist: Kilingi-Nõmme gümnaasiumist, Paikuse põhikoolist, Tori põhikoolist, Sindi gümnaasiumist, Uulu põhikoolist, Tootsi lasteaed-põhikoolist, Pärnu-Jaagupi põhikoolist, Lõpe koolist, Vändra gümnaasiumist. Matemaatikute laagrit juhtisid Sindi gümnaasiumi matemaatika õpetajad Kerdi Mihhailova ja Tatjana Viks. Ühtekokku oli kuus laagri korraldajat ja viis juhendajat.

„Seni on laagreid korraldatud igal aastal maakonna erinevates koolides, Sindis esimest korda,” ütles Pärnu-Jaagupi põhikooli õpetaja ja Pärnumaa matemaatika aineühenduse juhataja Hille Uustamm reedel Sindi gümnaasiumi aulas kuuendat laagrit avades ning andis seejärel sõnajärje üle külalisi võõrustava kooli direktorile Ain Keerupile.

Loe edasi: Pärnumaa matemaatikute õppelaager Sindis

Pärnu Türgi päevade korraldaja pävis austava nimetuse „Pärnumaa Aasta Õpitegu 2019”

Kuna infoveski Külauudised leidis võimaluse arvukate ülevaatlike lugudega Pärnus toimunud Türgi nädala kajastamiseks, muuhulgas olnud ka teemanädala veebipõhise mälumängu koostööpartner, siis on toimetusel erakordselt rõõmustav tõdeda, et Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg võttis tänavusel Täiskasvanud õppija nädalal vastu väljateenitud tunnustuse. Külauudiste toimetus ühineb õnnitlejatega!

Piia Karro-Selg. Foto TÕN
Piia Karro-Selg. Foto: TÕN

[pullquote]Suurima koosseisuga osales Türgi nädalal TED Ankara College Foundation kooli folkloorigrupp[/pullquote]Raeküla Vanakooli keskus on juba tosina aasta kestel innukalt kaasa löönud mitmete riikide kultuurinädalate ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Türgi nädal oli arvult kümnes. Sarnaselt Türgi nädalaga on MTÜ Selts Raeküla korraldanud Pärnus peamise eestvedajana tunamullu Läti nädalat ja 2013. aastal Suurbritannia nädalat.

Türgi nädalat peeti 2018. aasta septembri esimesel nädalal. Ettevalmistavate tegevustega alustati juba mullu jaanuaris.

Nädal algas Türgi suursaadiku saabumisega Sindi linna, kus teda tervitas Tori vallavanem ja linnarahvas. Türgi nädala ettevõtmised olid olulisteks sündmusteks näiteks Sindi gümnaasiumis, Paikuse põhikoolis, Tõstamaa keskkoolis, Lihula põhikoolis, Audru põhikoolis, Sauga põhikoolis, Kuninga Tänava põhikoolis, Vanalinna põhikoolis, Raeküla koolis. Nädala jooksul külastati erinevaid noortekeskusi, et tutvuda Eesti noorte vabaaja tegevustega ja luua uusi sõprussidemeid nagu näiteks Sindi ja Sauga noortekeskustes. Igal õhtul toimusid noortele töötoad, kus Türgi noored õppisid Eesti rahvatantse. Oma õpitud oskusi said nad näidata suurel ühissimmanil, nn sügisesel jaanipeol, kuhu kogunesid rahvatantsurühmad erinevatest Pärnu paikadest (Hallid sõnnid, RKS Kirmas, Kilingi- Nõmme rahvatantsurühm jt).

Loe edasi: Pärnu Türgi päevade korraldaja pävis austava nimetuse „Pärnumaa Aasta Õpitegu 2019”

Pärnakatel oli suurepärane võimalus kuulda Sorrõseto esinemist

Kogu käesoleva kuu kestev soome-ugri rahvaid liitev ja tutvustav üleriigiline festival jõuab kõrghetkeni hingekuu kolmandal laupäeval tähistatava hõimupäevaga, mille eelõhtul andis Sorrõseto suurepärase kontserdi Pärnu Raeküla rahvale.

Sorrõseto Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard
Sorrõseto Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Laulude vahele jutustasid naised oma rahvakillu pärimuslikke tavasid ja kontrolljoonega jagatud maast.[/pullquote] Järgmise aasta 5. jaanuaril kümneseks saav Sorrõseto on pealinnas tegutsev lauluselts, millesse kuulub kümmekond lauljat. Raeküla Vanakooli keskuses esines täna kuus naist ja üks mees, kelle nimi Villu Linnasmäe. Kõik vanemad liikmed on sündinud ja üles kasvanud Petseri lähistel. Seltsi lauluema (setu keeles lauluimä) ja vaimne juht on Leida Heliste, aga lauljate muusikaline juht on Valli Karp.

Vanakooli keskuses kogunenud rahvas kuulis üle tuhande aasta vanust seto leelot, mis on setude traditsiooniline laulmisstiil. Kümme aastat tagasi kandis UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse komitee seto leelo inimkonna vaimse viljepärandi esindusnimekirja. Laulude vahele jutustasid naised oma rahvakillu pärimuslikke tavasid ja kontrolljoonega jagatud maast. Valli Karp mängis ka tillukest karmoškat.

Loe edasi: Pärnakatel oli suurepärane võimalus kuulda Sorrõseto esinemist

Uuring: 72 protsenti inimestest kavandab oma eelarvet ühe kuu kaupa

Norstati poolt läbiviidud uuringu kohaselt planeerib 72 protsenti inimestest oma eelarvet ühe kuu kaupa, pikemalt planeerivad oma väljaminekuid vaid 19 protsenti elanikest.

Säästud
Säästud

[pullquote]Hoolimata tugevast majanduskeskkonnast ja pikalt kasvanud palkadest, ei suuda või ei taha eestimaalased siiski raha kõrvale panna.[/pullquote]Kvartali kaupa planeerib oma väljaminekuid 11 ja poolaasta kaupa kaheksa protsenti elanikest. Pisut üle kahe kolmandiku meestest peab kuueelarvet ja vaid seitsmendik kvartalieelarvet. Naistest tervelt 80 protsenti hoiab silma peal kuistel väljaminekutel ning vaid viis protsenti kvartaalsetel kulutustel.

„Kuine eelarve planeerimine on kõige tõhusam viis kuidas hoida oma sissetulekutel ja väljaminekutel silma peal, kuid pika plaani puudumine võib jätta inimese ootamatult hätta. Olgu selleks suuremate kulutuste jaoks varude kogumine või ootamatud väljaminekud – kui sul pikka plaani pole, siis võid end kiiresti avastada rahalistes raskustes,“ kommenteeris uuringu tellinud Raha24 kaubamärgiga laenu pakkuva ettevõtte BB Finance OÜ juhatuse liige Urmo Kokmann.

Loe edasi: Uuring: 72 protsenti inimestest kavandab oma eelarvet ühe kuu kaupa

Tori valla esimesed aukodanikud

Pärnumaa Tori vallavolikogu tänase istungi otsusega said Tori valla aukodaniku aunimetused Silva Mürel, Hans Soll ja Ants Tugedam.

Hans Soll oma kodus. Foto Urmas Saard
Hans Soll oma kodus. Foto: Urmas Saard

Hans Solli juhitud kodanikualgatuslik rühm on aidanud kaasa sellele, et 2015. aasta aprillis omandas riik Sindi paisu ning alustas projekteerimist betoonpaisu lammutamiseks ja loodusilmelise kärestiku rajamiseks. Paisu avamisega paraneb kalavarude seis kogu Pärnu jõestikus ning kalade vaba liikumine parandab ökoloogilist tasakaalu. Kalade kudealade avamisega suurenevad kalavarud Pärnu lahes ja laiemalt Läänemeres.

Loe edasi: Tori valla esimesed aukodanikud

Paikre ajutiseks juhiks määrati Keit Nestor

Pärnu maakonnas jäätmekäitlustega tegeleva osaühingu Paikre nõukogu liikme Eero Rändla kutsel kogunenud nõukogu vabastas ettevõtte juhatuse liikme kohalt Kristo Rossmani ja määras Paikre ajutiseks (tähtajaga kolm kuud) juhatuse liikmeks Keit Nestori.

Keit Nestor. Foto Urmas Saard

Nestor töötab Paikres äriarendusjuhina.

„Vastavalt äriseadustikule, saab äriühingus igapäevatööd – ühes kõigi õiguste ja kohustustega – juhtida vaid juhatuse liige. Kuna ettevõtte ainuke juhatuse liige on kinni peetud, seisavad praegu Paikres arvete tasumised ja tehingute tegemised, kuna vaid juhatuse liikmel on õigus nendeks korraldusi anda. Et igapäevane töökorraldus taastada, määras nõukogu täna õhtul Paikrele uue juhi, kes juhib ettevõtet ajutiselt kuni uue juhatuse liikme leidmiseni,“ sõnas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

Linnapea lisas, et ta ei näinud enam võimalust Rossmani jätkamiseks Paikre juhina.

Nõukogu otsustas täna ka kuulutada lähiajal välja konkurss eesmärgiga leida Paikrele uus juhatuse liige.

Keit Nestor. Foto: Urmas Saard →

Kaheksanda tütarlapsed valmistavad kooli tarbeks mööblit

Sindi gümnaasiumi kaheksanda A klassi tütarlapsed võtsid nõuks meisterdada põrandanurgas istuvatele õpilastele ümmarguse laua koos pinkidega.

Puidust osad valmistasid Sindi gümnaasiumi kaheksanda A klassi tütarlapsed Laura, Vanessa, Kertu, Ketrin, Kristiine, Marleen. Foto Urmas Saard
Puidust osad valmistasid Sindi gümnaasiumi kaheksanda A klassi tütarlapsed Laura, Vanessa, Kertu, Ketrin, Kristiine, Marleen. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Miks lasime neil ise teha? Eks ikka seepärast, et siis hoitakse enda tehtud asja palju paremini[/pullquote].„Korra käidi juba kevadel tegemas, sügisel jätkati ja nüüd mõned päevad tagasi saadigi valmis. Kõik saagimised tegid nad ise. Siis lihvisid, peitsisid ja lakkisid. Kõik tööd on tüdrukute endi tehtud. Nad pidid suuri saage ja lihvimise masinaid kasutama,” kirjeldas kuue tüdruku tegemisi Mart Nõmm, direktori asetäitja majanduse alal, kellele meeldib pidevalt õpilaste käeliste tegevuste arendamisega tegeleda. Nõmm ütles, et tema osa moodustab kõigest võibolla kümnendiku kogu töökäigust ja ta ei tee muud, kui annab õpilaste algatatud mõtete teokstegemisele üksnes kõige vajalikemaid teadmisi või juhiseid. Nõmm kallutas metallkonstruktsioonis pinkidega ühendatud lauda parajalt niipalju, et võis lugeda ka õpilaste signeeringuid: Laura, Vanessa, Kertu, Ketrin, Kristiine, Marleen.

Loe edasi: Kaheksanda tütarlapsed valmistavad kooli tarbeks mööblit

Hõimupäeval astub üles saami legendaarne muusik Wimme ja paljud teised oodatud ansamblid

Terve oktoobrikuu kestva üle-eestilise soome-ugri rahvaid tutvustava festivali kõrghetkeks on oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatav hõimupäev, mis on 1991. aastast ühtlasi lipupäev.

Äärealade pärimust tutvustav seto ansambel Sorrõseto esineb lisaks peakontsertdele ka Pärnu Vanakooli keskuses reedel, 18. oktoobril kell 18.00. Foto erakogust
Äärealade pärimust tutvustav seto ansambel Sorrõseto esineb lisaks peakontsertdele ka Pärnu Vanakooli keskuses reedel, 18. oktoobril kell 18.00. Foto erakogust

[pullquote]Hõimupäevad on kõige olulisem soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendav avalikkusele suunatud sündmustesari Eestis ning kogu soome-ugri maailmas.[/pullquote]Hõimupäevade peakontserdid toimuvad sel aastal laupäeval, 19. oktoobril kell 15 Eesti Rahva Muuseumis Tartus ning pühapäeval, 20. oktoobril kell 16 Vabal Laval Tallinnas. Kontsertidel esinevad komi külaansambel, mari ja udmurdi pärimusmuusikud, ersa iidset mitmehäälset laulutraditsiooni viljelev ansambel Merema, ungari rahvamuusikaansambel Magos, kuid ka saami traditsioonilise joiu tuntuim tänapäevastaja Wimme, kes astub ERMi silla-alal üles koos soome jazzmuusiku Tapani Rinnega, Tallinnas aga annab peakontserdi lõpus soolokontserdi. Wimme on korduvalt olnud külaliseks nii Viljandi pärimusmuusika festivalil kui ka Jazzkaarel. Ta on omandanud küll traditsioonilise joigumistehnika, kuid kujundanud seejärel välja oma suveräänse stiili, mida on mõjutanud nüüdisaegsed kõlamaailmad, improvisatsioonid ja isegi häälekunst.

Loe edasi: Hõimupäeval astub üles saami legendaarne muusik Wimme ja paljud teised oodatud ansamblid

Siim Kallas: kas transport on probleem või lahendus

Siim Kallas pidas loengu TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele. Peamise teemana peatus ta pikemalt Euroopa transpordil, aga rääkis ka pangandusest ja vastates küsimustele tuli jutuks muudki.

Siim Kallas peab TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele loengut. Foto Urmas Saard
Siim Kallas peab TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele loengut. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Peale Eesti pole kedagi teada, kes nii tugevalt seisaks miljarditesse küündiva Euroopa projekti vastu.[/pullquote]Pärnu Tervise konverentsikeskuse saal oli eile õhtupoolikul taas pilgeni rahvast täis, et kuulda Kallast, kes viimati esines Pärnu väärikale auditooriumile enam kui neli ja pool aastat tagasi. Ilmselt pole vaja meelde tuletada, et Siim Kallas oli ajavahemikul 1. novembrist 2004 kuni 1. novembrini 2014 Euroopa Komisjoni asepresident.

Euroopa Liidu maismaa kaubaveod moodustavad autoteedel 81,8% kõigist veostest, raudteel kuskil 16%. Kui Euroopa Liit loodi 1957. aastal, siis toimus 50% kaubaveost raudteedel. Tänaseks on raudtee tähtsus oluliselt vähenenud ja enamik veoseid suunatud autodele. „Ei ole midagi mugavamat transpordivahenditest, kui autod,” selgitas Kallas. Samas möönis ta, et Euroopa on autodest umbes. Eestis räägitakse ka liiklusummikutest, aga see pole võrreldav näiteks Brüsseli ümbrusega, kus kogeb iga päev 700 kilomeetrit ummikuid. Brüsseli lähedal ummikusse jäädes pole vähimatki aimu, kui kaua või mispärast tuleb seista. Nii on see Saksamaal ja terves Euroopas.

Loe edasi: Siim Kallas: kas transport on probleem või lahendus

Eesti toidu Südamega Tegija 2019 on Õie Pritson Gustav Cafest

Toiduliit valis koos Eestimaa inimestega viiendat aastat sektori sädeinimest, kelleks sai Gustav Cafe loovjuht ja peakondiiter Õie Pritson.

Südamega tegija 2019 on Õie Pritson. Foto Adam Illingworth
Südamega tegija 2019 on Õie Pritson. Foto: Adam Illingworth

„Eesti toidutootjate töö on hindamatu väärtusega – tänu neile saame tarbida head kodumaist toitu. Selle eest soovime neid inimesi tänada ja tunnustada. Selle aasta Südamega Tegija nominendid paistavad kõik silma oma pikaajalise panuse ja erakordse pühendumisega,” ütles Toiduliidu volikogu ja juhtkogu esimees Veljo Ipits auhinda üle andes.

“Südamega Tegija tiitli pälvis tänavu Õie Pritson, kes on andnud meeletult suure panuse sellesse, et Eesti kondiitrisektor areneks ja õitseks. Tänu Õie sugustele visionääridele, kes oma töö kvaliteedis järeleandmisi ei tee, on Eesti toit konkurentsivõimeline üle maailma,“ sõnas Ipits.

Õie Pritson täidab Gustavi peakondiitri ja loovjuhi rolle, töötades iga päev selle nimel, et Gustavi toodete kvaliteet ja valik oleksid tipptasemel. Kolleegide sõnul on ta äärmiselt loominguline inimene, kes on kõigi Gustavi sortimendi retseptide loomise taga. Kuigi ta on oma ala täielik asjatundja, ei väsi ta end edasi arendamast ja käib igal aastal maailma kondiitrivaldkonna tippude juures erakursustel. Tänu sellele on Gustavis täna olemas kõik, mis kondiitrimaailmas moes on. Oma teadmisi jagab ta ka teistega, koolitades Tartu Rahvaülikoolis kondiitri erialast huvitatud inimesi.

Loe edasi: Eesti toidu Südamega Tegija 2019 on Õie Pritson Gustav Cafest

Tapiku kõrvitsapäevale toodi üle kolmesaja kõrvitsa

Möödunud laupäeval korraldas kohalik külaselts Põltsamaa vallas Tapikul teistkordselt kõrvitsapäeva. Sündmusel pakuti atraktiivset tegevust, vahvat vaatemängu, head muusikat. Rõhutati kõrvitsa ja sellest valmistatud toitude tervislikkust.

Kõrvitsad. Foto Urmas Saard
Kõrvitsad. Foto: Urmas Saard

Tapiku kõrvitsapäeval võisteldi kõrvitsate lõikamises. „Osavõtjate fantaasia oli piirideta, teoseid jätkus seinastseina ja väga vahvad ideed said teostatud. Neljaliikmeline erapooletu žürii valis võitjad ja seekord üllatuslikult väga ühehäälselt, ilma vaidlusteta,” rääkis Tapiku külaseltsi juhatuse liige Eda Kasar.

Loe edasi: Tapiku kõrvitsapäevale toodi üle kolmesaja kõrvitsa

ATKO Pärnu neljakümnenda liini bussides kestavad jätkuvalt probleemid peatuste teavitamisega

Pärnu Postimehest võis lugeda, et 10. oktoobri seisuga on kõik uued ATKO bussid jõudnud liinile, aga ei selgitatud põhjust, miks busside teavitusealane varustus ei vasta Pärnu maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu sätetele.

Uus Scania buss Sindi-Pärnu-Sauga neljakümnendal liinil. Foto Urmas Saard
Uus Scania buss Sindi-Pärnu-Sauga neljakümnendal liinil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Nüüdseks on saadud süsteem tööle kõigis Scania 12-meetristes bussides. Bussiettevõtte väitel saab lähipäevil teavituse korda ka Mercedese liigendbussides[/pullquote]Lepingus kirjutatakse, et bussidel peab olema peatuste teadustamise audio-visuaalne süsteem, mis töötab kas automaatselt või on bussijuhi poolt lülitatav. Peatuste teadustamise süsteemi audioteavituseks kasutatakse eelnevalt salvestatud helifaile, mille tellija annab vedajale tasuta üle hiljemalt 45 päeva enne lepingu täitmise algust. Lepingulise teenuse osutamise eelduslikuks alguseks on märgitud 01.10.2019.

Peatuste teadustamise süsteemi visuaalseks teavituseks peavad bussidel olema sisetablood, mis töötavad paralleelselt audioteavitusega ja millel kuvatakse visuaalne teade peatusesse jõudmisel ning kahe järgmise peatuse kohta.

Loe edasi: ATKO Pärnu neljakümnenda liini bussides kestavad jätkuvalt probleemid peatuste teavitamisega

Eesti saab poliitikakujundamise Oscari

Homme, 16. oktoobril antakse Belgradis üle Eestile tunnustus Future Policy Award 2019 noori võimestava poliitika kujundamise eest. Auhinna võtavad vastu Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets ja noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi.

Sindi gümnaasiumi noori on kasvatatud paljude aastate kestel poliitiliselt patriootlikus vaimus, mis on pälvinud haridusministeeriumi poolset tunnustavat hinnangut. Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi noori on kasvatatud paljude aastate kestel poliitiliselt patriootlikus vaimus, mis on pälvinud haridusministeeriumi poolset tunnustavat hinnangut. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eestit tunnustatakse noorte ühiskondliku kaasamise ja osalusvõimaluste loomise eest[/pullquote]„See auhind, poliitikakujundamise Oscar, on kõigile Eesti noortele, noorsootöötajatele ja noorte heaks tegutsejatele,“ sõnas kantsler Mart Laidmets. „See on tunnustus Eesti riigile selle eest, et meie noortepoliitika on olnud teadmistepõhine, kaasav, süsteemne ja sealjuures ka tulemuslik – noorte elu on Eestis paremaks muutunud. Eesti noortepoliitika on teistele riikidele eeskujuks ja inspiratsiooniks – seda nii täna kehtiva kui tulevase noortevaldkonna arengukava näol,“ lisas Laidmets.

Loe edasi: Eesti saab poliitikakujundamise Oscari

Siim Kallas räägib Pärnus Euroopa Liidu transpordi poliitikast ja uue Euroopa Komisjoni tööst

Kolmapäeval, 16. oktoobril, peab Siim Kallas Pärnu Tervise konverentsikeskuses loengu TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele, vastab küsimustele ja tutvustab raamatuid.

Siim Kallas saabumas Pärnu Tervise konverentsikeskusesse. Foto Urmas Saard
Siim Kallas saabumas Pärnu Tervise konverentsikeskusesse. Foto: Urmas Saard

[pullquote]tema tööks on olnud Euroopa raudteevõrgustiku kujundamine[/pullquote]Praegune Riigikogu II aseesimees Siim Kallas on endine Euroopa Komisjoni asepresident ja transpordivolinik, keda väärikas eas inimesed mäletavad hästi ka aastaid Vikerraadios “Mnemoturniiri” toimetanud mehena. Siim Kallas on varemgi Pärnu väärikatele loengut pidanud. 2015. aasta märtsis rääkis ta pärnakatele Euroopa Liidu riikide koostööst kui arenguvõimalusest.

Toona kirjeldas poliitik suuruse tunnetust Euroopa Liidus, kus elab üle poole miljardi elaniku. Ta osundas, et suurus saab veelgi paremini tunnetatavaks, kui nähakse selles kaduvväikest Eestit. Ta selgitas, millisena näib Eesti Brüsselist vaadatuna? Immigratsioonist kõneldes pidas ta probleemseks neid Vahemere teiselt kaldalt saabuvaid illegaale, kellel puudub vähimgi haridus ja kirjaoskus ning tõdes vajadust tegeleda asukohamaades sellega, et inimkaubandusega smuugeldajaid peatada. Veel peatus ta tollel hetkel aktuaalsete teemadega Kreekal ja Venemaal.

Loe edasi: Siim Kallas räägib Pärnus Euroopa Liidu transpordi poliitikast ja uue Euroopa Komisjoni tööst

Pärnust sai Euroopa ajalooliste kuurortlinnade liidu liige

Pärnu kuulub nüüdsest ametlikult Euroopa ajalooliste kuurortlinnade liitu (European Historic Thermals Towns Association – EHTTA).

Pärnu. Foto Urmas Saard
Pärnu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]saime kandideerimise jooksul kinnitust, et nii meie ajaloolised traditsioonid kui ka täna pakutavad teenused on kõrgel tasemel[/pullquote]Liikmeks astumine toimus 10. oktoobril liidu üldkoosolekul Spa linnas Belgias.

EHTTA loodi 2009. aastal Brüsselis. Liitu kuulub tänaseks üle 50 liikmeslinna ja regiooni 16 Euroopa riigist.

Pärnu on ühingu põhjapoolseim liige, meile lähim sihtkoht asub Poolas.

Liidu eesmärgiks on edendada ja tihendada liikmeslinnade vahelist koostööd, kaitsta kuurortlinnade ajaloo-, arhitektuuri- ja kunstipärandit, tõsta ühiskonnas teadlikkust ajalooliste kuurortlinnade väärtustest, seista nende linnade majandusliku arengu eest ning arendada linnade ajaloo, kunstipärandi, kultuuri ja spaatraditsioonidega seotud teadusuuringuid ja turundustegevust.

Loe edasi: Pärnust sai Euroopa ajalooliste kuurortlinnade liidu liige

Seljametsa sügislaadal nägi tõeliselt mürakat kõrvitsat

Kolmandat sügist jutti toimus Pärnu linna osavalla Paikuse Seljametsa küla laat, mida korraldas taas Paikuse naisteühing Marta.

Perebändi Rannarada muusik Ülle Ots hindab Seljametsa sügislaadal Valdu Välimäe kogus leiduva vändaga kodumasina headust. Foto Urmas Saard
Perebändi Rannarada muusik Ülle Ots hindab Seljametsa sügislaadal Valdu Välimäe kogus leiduva vändaga kodumasina headust. Foto: Urmas Saard
Virtin Seljametsa sügislaadal. Foto Urmas Saard
Virtin Seljametsa sügislaadal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]augusti esimestel päevadel külastas Virtin Poolat[/pullquote]Enne laada ametlikku avamist jätkus parajasti sedapalju aega, et kõigele pakutavale kaubale põgusalt pilk peale heita. Mitte kõik kauplejad, käsitöömeistrid, toidu müüjad ja muidu vahvad inimesed ei mahtunud Seljametsa rahvamaja avarale pinnale, mis asub 1873. aastal valminud Pustuski karjamõisa uuendatud hoones. Märja asfaldiga, kuid mitte sajusel hoovialal ootasid rikkalikud kaubaletid samuti ostjaid.

Karjamõisa hoone peaukse kõrval pakkus härrasmees mitut sorti koduõlut, samuti omaaegse Juuru kihelkonna Atla mõisas valmistatavat ülipuhast puskarit ja teisi jooke. Samas kõrval asuva telgi varjus võis osta ümmargusi vorstipallikuid, millest igaüks oli parajalt ühe suutäie suurune ja sobis heaks sakusmendiks. Õuel oli avatud ka suur ilma pärmita leivaäri.

Loe edasi: Seljametsa sügislaadal nägi tõeliselt mürakat kõrvitsat

Mälestades Julius Kuperjanovit tema 125. sünniaastapäeval

Hoolimata vihmasajust, kogunes Aldo nimepäeval, 11. oktoobril kell 11 Tartus Raadi kalmistule väike rahvahulk lippude, pärgade, lillede ja küünaldega, et koos Kuperjanovi jalaväepataljoni sõdurpoistega mälestada Vabadussõja sangarit Julius Kuperjanovit. Temanimelise jalaväepataljoni kaplani tavakohase tuumaka usulise mõtiskluse ja ühise Meie isa palve lugemise järel jõudis sõnajärg minuni.

Olev Teder Julius Kuperjanovi hauamonumendi juures. Foto Edgar Saar
Olev Teder Julius Kuperjanovi hauamonumendi juures. Foto: Edgar Saar

[pullquote]Kuperjanovi partisanisalga iga reamees teadis, et Eestil on õigus oma riigi territoriaalsele terviklikkusele.[/pullquote]„Kallid siinolijad! Lubage öelda paar sõna Tartu Rahu Põlistamise Seltsi poolt. Küünlapäeval, sajand tagasi, oli Tartu leinas. Välksõja tunnustega Eesti Vabadussõja vastupealetung oli jõudnud Valga lähistele. Paju lahingus surmavalt haavata saanud väejuht Julius Kuperjanov suri Tartus 2. veebruaril 1919. Kuperjanovi partisanisalga iga reamees teadis, et Eestil on õigus oma riigi territoriaalsele terviklikkusele. Kuperjanovlased, 5. jalaväerügemendi jt. väeosade võitlejad vabastasid Petserimaa. Kaasajal Eesti kaitseväe kaks erukindralit kõigest sellest aga aru ei saa. 25. novembril 2015 Riigikogus toimunud hääletusel olid nad riigi territoriaalse terviklikkuse vastu. Kallid siinolijad! Lubage tänada kuperjanovlasi, kes austavad väärikalt oma väejuhi mälestust! Olge tänatud kõik, kes te tulite Julius Kuperjanovi 125. sünniaastapäeval teda mälestama.“

Loe edasi: Mälestades Julius Kuperjanovit tema 125. sünniaastapäeval

Jõgevamaa parim investor loob sadu töökohti Viruvere külasse

Pajusi rahvamajas toimunud Jõgevamaa ettevõtete tunnustamisel kuulutati Jõgevamaa Aasta Investoriks 2019 Estonian Plywood AS. Firma rajab Jõgeva vallas Jõgeva-Põltsamaa maantee ääres paiknevasse Viruvere külasse vineeri- ja spoonitehast.

Tunnustuse pälvinud Jõgevamaa ettevõtjad ja nende tunnustajad. Foto Kristi Sepri
Tunnustuse pälvinud Jõgevamaa ettevõtjad ja nende tunnustajad. Foto: Kristi Sepri

[pullquote]Tunneme avatud hoiakuga kogukonda ja soovime sellele vääriliselt tegutseda[/pullquote]SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Maimu Kelderilt ja Jõgeva abivallavanem Mati Kepilt autasu vastu võtnud Estonian Plywood kvaliteedijuht Ave Saksen märkis, et praeguse seisuga on ettevõttes 145 töötajat, kuid käesoleva aasta lõpuks suureneb nende arv 150-ni. „Huvi meile tööle tulla on olnud Jõgevamaal piisavalt suur. Sooviavaldusi laekus rohkem kui töökohti,” ütles Saksen.

„Nõu ja jõuga on meil abiks omavalitsus. Tunneme avatud hoiakuga kogukonda ja soovime sellele vääriliselt tegutseda,” lisas Saksen.

„Jõgevamaal elanike arv väheneb. Sellised firmad nagu Estonian Plwvood AS loovad siia aga uusi töökohti,” ütles abivallavanem Mati Kepp.

Loe edasi: Jõgevamaa parim investor loob sadu töökohti Viruvere külasse

Siseminister Mart Helme kuulas pärnakate muresid ja vastas küsimustele

Reedel, 11. oktoobril toimus Pärnus Akadeemia tänaval asuvas riigimajas kohtumine kuni poolesaja huvilisega, kes tahtsid teada siseministri mõtteid, hoiakuid ja vastuseid oma küsimustele. Helmega istusid laua taga ka Lääne prefektuuri juht Kaido Kõplas, Pärnu päästepiirkonna juht Andro Oviir ja siseministri nõunik Mark Majorov.

Eakas proua ministrile ja prefektile oma muret kirjeldamas. Foto Urmas Saard
Eakas proua ministrile ja prefektile oma muret kirjeldamas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Milline on ministri seisukoht?[/pullquote]Umbes poole tunni pikkusele sissejuhatavale sõnavõtule järgnesid Kõplase ja Oviiri lühikesed jutud.

Kõplas rääkis, et Pärnu murekoht on liiklus. Pärnu maakonda ja linna läbib Eesti suurima liikluskoormusega trass. Ka Pärnu linn on väga suure liiklusintensiivsusega. Samuti rääkis ta hiljuti toimunud nelja maja süütamisest Pärnus. Sama mees süütas suvel sõiduauto, millest süttis kuur. Kinnipeetud haige mees vajab ravi. Tõsiselt tuleb veel vaeva näha Sindi süütamistega. Siiski toonitas ta, et Pärnu pole peksupealinn.

Prefekt tunnistas, et tunneb puudust Weekend festivalist. Need noored ei olnud probleemsed. Ühtegi rasket kuritegu festivali ajal toime ei pandud. Narkokuriteod, mis festivalil ilmnesid, selliseid asju juhtub Kõplase sõnul igal nädalavahetusel kõigis Eestimaa ööklubides. Selles mõttes polnud Weekend erand, aga ta elavdas linna suvist kultuuriviljet.

Loe edasi: Siseminister Mart Helme kuulas pärnakate muresid ja vastas küsimustele

Jõgevamaa parim turismiettevõte on põneva maisilabürindi rajanud Pähklinäpp OÜ

Neljapäeval Pajusi mõisahoones (tänane Pajusi rahvamaja) toimunud Jõgevamaa ettevõtete tunnustamisõhtul kuulutati Jõgevamaa aasta turismiettevõtjaks 2019 Põltsamaa valla osaühing Pähklinäpp. Firma eestvedajad, abikaasad Kristi Sakk ja Kaspar Sakk, on Pajusi kandis asuvasse Tore talu-Sarapiku maakodusse rajanud maisilabürindi, milles külalistel võimalus seigelda, lahendada nuputamisülesandeid ja teha muud.

Tore talu vähid. Foto erakogust
Tore talu vähid. Foto erakogust

[pullquote]käesoleval aastal koguti Tore talus-Sarapikul raha vähiravifondile Kingitud elu[/pullquote]Kristi Sakk arvas maisilabürindi fenomenist Külauudistele: „Meile tullakse seetõttu, et inimestele meeldib otsida ja laboründis on ikka äge.”

Maisilabürindis tuleb kaardi abil üles leida kuus kontrollpunkti. Maisitaimed on täiskasvanud inimesest kõrgemad, labürindi rägastikus on palju ristuvaid käike ja lõpuks tuleb leida ka väljapääs.

Loe edasi: Jõgevamaa parim turismiettevõte on põneva maisilabürindi rajanud Pähklinäpp OÜ

Pärnu sisejulgeolekuühishoone sai nurgakivi

Täna peitsid Pärnu sisejulgeolekuühishoone ajakapsli betoonisegusse siseminister Mart Helme, Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Kati Kusmin, Politsei Lääne prefekt Kaido Kõplas, Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja AS Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar.

Nurgakivi Pärnu sisejulgeoleku hoonetele. Foto Urmas Saard
Nurgakivi Pärnu sisejulgeoleku hoonetele. Foto: Urmas Saard
Pärnu sisejulgeoleku ühishoone eskiisil Tammsaare pst poolselt vaatelt. Foto Riigi Kinnisvara
Pärnu sisejulgeoleku ühishoone eskiisil Tammsaare pst poolselt vaatelt. Foto: Riigi Kinnisvara

„Saagu siia maja, mis teenib kõige paremal moel Pärnu ja ümbruskonna ja Eestimaa rahvast. Ma olen veendunud, et siin hakkavad töötama väga pühendunud inimesed,” lausus Mart Helme. Tema sõnul aitab selline ultramoodne ühishoone veelgi kiirendada ja parandada asutustevahelist suhtlemist ja on oluliseks osaks kohaliku kogukonna turvatunde suurendamisel.

Sisejulgeolekuühishoone arhitektid on Annika Aasmaa, Martin Aunin ja Marti Kahu, sisearhitekt Urmo Vaikla. Projekteerimisleping sõlmiti Novarc Groupiga 2016. aasta oktoobris. Ehitamise lepingu allkirjastasid Riigi Kinnisvara ja Ehitustrust tänavu mais. Valmimise tähtaeg on 2021. aasta kevad. Omanikujärelevalvet teostab Sweco EST. Projekti eelarveks on arvestatud 24,5 miljonit eurot.

Valmiva hoone suletud netopinda on umbes 13 000 ruutmeetrit, millel asuvad tööle Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Kaitsepolitseiamet, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

Loe edasi: Pärnu sisejulgeolekuühishoone sai nurgakivi

Keeleeksperdid kogunevad põliskeelte tulevikku arutama

Tallinnas Eesti Keele Instituudis toimub täna hõimupäevade konverents „Põlisrahvad ja keeled globaliseeruvas maailmas. Väljakutsed, võimalused ja ohud“. Kõne alla võetakse muuhulgas keele prestiiž ja identiteediküsimused, aga ka mitmekeelsus ning digivõimalused ohustatud põliskeelte kaitsel ja säilitamisel.

Martin Ehala, keeleteadlane. Foto Urmas Saard
Martin Ehala, keeleteadlane. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eesti keelele kui soome-ugri keelele peab alati jääma eriomane koht Euroopa keele- ja kultuurikaardil[/pullquote]ÜRO eestvedamisel on 2019. aasta kuulutatud rahvusvaheliseks põliskeelte aastaks. Maailmas kõneletavast umbes 7000 keelest on ohus rohkem kui kolmandik ehk vähemalt 2680 põliskeelt. Ohustatud või hääbumisohus on ka enamik soome-ugri keeli, mistõttu keskendub tänavune hõimupäevade konverents just põlis- ja vähemuskeeltele.

„Põlisrahvaste ja vähemusrahvuste õiguste kaitse puudutab kogu rahvusvahelist üldsust. Eri rahvaste ja kultuuride mitmekesisus on kogu maailma rikkus. Meie kohus on seda rikkust kaitsta ja teha omalt poolt kõik, et lõpetada assimileerimissurve soome-ugri vähemuskeelte kõnelejatele,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. „Keeleküsimused puudutavad praegusel inglise keele võidukäigu ajal ka eestlasi, sest emakeel on meie rahvuse juur ja järjepidevus. Eesti keelele kui soome-ugri keelele peab alati jääma eriomane koht Euroopa keele- ja kultuurikaardil,“ toonitas kultuuriminister.

Loe edasi: Keeleeksperdid kogunevad põliskeelte tulevikku arutama

Valdur Prenge Sindi muusika ajaloos

Äsja jõudis vaatajate-kuulajateni perekond Prengede loomingut tutvustav videoalbum „Kummardus”, mis peaks oluliselt täiendama sellel laupäeval tähistatavat Sindi Rocki juubelit. Palusin Ilme Prengel nende kahe olulise sündmuse puhul jutustada Valdurist, keda tema kaasaegsed veel hästi mäletavad, aga nooremad ei tea suurt midagi.

Ilme Prenge omaaegse nimetusega Sindi klubi juures - asutus, mis ta Valduriga kokku viis. Foto Urmas Saard
Ilme Prenge omaaegse nimetusega Sindi klubi juures – asutus, mis ta Valduriga kokku viis. Foto: Urmas Saard

Ilme, 2017. aasta viljakuul meenutas siinsamas seltsimajas sinu abiga seltskond muusikahuvilisi Sindi Rocki ajalugu. Nüüd palun sind meenutada esimest või esimesi kohtumisi Valduriga.

Ilme: Meid viis kokku Sindi klubi. Juhtus nii, et käisime Tartu ansambliga Sindi klubis esinemas. Mina laulsin solistina ainult ühe laulu. Seitsmekümnendal tulin ma juba Sinti elama, aga Vibro otsis sellel ajal endale naissolisti. Ühele ansambli liikmele, kes osales sellel kontserdil, jäi minu hääl ja nägu meelde. Kohtusime uuesti Sindi kohvikus, kus sain kutse Vibroga liitumiseks. Kutsuja oli Ants Redissaar, Sindi poiss ja trummar. Teine solist oli Valdur, kellega olime ühevanused. Nii meie ühine muusikaline tee algaski. 1972. aastal me juba abiellusime. Valdur töötas sel ajal Pärnu Vikeros. Ta oli Pärnu kutsekoolis lõpetanud puusepa eriala. Vibro läks millegipärast laiali ja vahepeal läksid ka meie teed Valduriga lahku, aga kuna mees oli väga kindla iseloomu ja suure tahtejõuga inimene, siis sai ta oma pahelisest kalduvusest jagu. Alates 1976. aastast kuni elu lõpuni kõigi 26 aasta kestel ta enam alkoholi üldsegi ei pruukinud.

Loe edasi: Valdur Prenge Sindi muusika ajaloos

Otepää valla endised õpetajad said kokku

Õpetajate päeva puhul toimus 8. oktoobril Otepää kultuurimajas kokkusaamine Otepää valla pensionipõlve veetvatele õpetajatele.

Endiste Otepää valla õpetajate kokkusaamine. Foto Monika OtrokovaÕpetajaid võtsid vastu Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Barkala ja vallavanem Kaido Tamberg. Endistele õpetajatele esinesid Otepää muusikakooli õpilased ja õpetajad ning kohvilauas said pedagoogid omavahel tutvuda ja muljeid vahetada.

Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Barkala sõnas, et tal on kooliajast ainult head mälestused, ning Otepää gümnaasiumi vilistlasena tänas oma endisi õpetajaid. Vallavanem Kaido Tamberg lisas, et praegusel pensionil olevad õpetajad on pannud aluse tänastele õpetajatele ja kogu pedagoogilisele tööle.

Vestlusringis otsustati, et ka järgmisel aastal saadakse kokku. Loodetavasti kujuneb endiste pedagoogide tunnustamisüritusest tore traditsioon, kus vallajuhid saavad muuhulgas küsida õpetajate arvamust valla hariduselu korraldamise asjus

Endised Otepää valla õpetajad. Foto: Monika Otrokova →