KUIDAS PIDUDE HOOAJAL TOIDU RAISKAMIST VÄHENDADA?

Kui teate ette, et ei jõua leiba või saia ära tarbida enne kui see tahkuma kipub, pange osa sellest kohe kilekotti pakendatult sügavkülma. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Jõulud ja aastavahetus on periood, mil veedetakse palju aega ühise laua taga head ja paremat nautides. Hõrgutistest lookas laud annab külalistele märku, et nad on oodatud ja tahame neile pakkuda parimat. Paraku juhtub sageli, et osa hoole ja armastusega valmistatud toidust leiab pärast peo lõppu tee hoopis prügikasti.

Pühade ostukorvi koostamine peaks algama menüü planeerimisest ja toiduainete nimekirja koostamisest. Toidukoguseid arvestades tuleks pidada silmas kogu menüüd – kui pidulaud on tavalisest õhtusöögist oluliselt rikkalikuma valikuga, kulub igat toiduainet vähem. Kui toitu siiski üle jääb, tasub mõelda, kuidas vältida selle raiskamist – seda võimaldavad nii toiduainete õige säilitamine kui ka teistes retseptides ära kasutamine.

Jälgi ka kuupäevamärgiseid, kuid eelkõige hinda toidu omadusi

Pagaritooted markeeritakse „parim enne” kuupäevaga pakendi klambril. „See tähistab kuupäeva, milleni säilib toote nõuetekohane kvaliteet, aga enamasti on seda ohutu tarbida ka pärast kuupäeva möödumist. Oluline on jälgida pagaritoote välimust – toode on söömiseks kõlbmatu siis, kui sellele on tekkinud hallitus. Lihtsalt veidi kuivanud leiba või saia võib aga julgelt erinevates toitudes ära kasutada,“ ütles Leiburi müügi- ja turundusdirektor Anne Tääkre. Leiba ja saia soovitab ta hoida kile- või paberkotis kuivas ja jahedas, aga mitte külmikus – väheste plusskraadide juures toimub tahkumisprotsess kõige kiiremini ning maitseomadused halvenevad.

„Tarbijad peavad õppima, kuidas nemad ise toidu söömiskõlblikkust hinnata saaks ega peaks lähtuma ainult pakendile trükitud kuupäevast,“ sõnas Farmi Piimatööstuse müügidirektor Allan Tohver. „“Parim enne“ ei tähenda, et toode on kohe peale seda kuupäeva riknenud. Näiteks Taanis kirjutatakse piimatoodete pakenditele peale “parim enne, aga sobib tarvitamiseks ka hiljem”. Alati ei ole mõistlik piimatoodet kohe peale kuupäeva kukkumist ära visata, vaid vahel saab seda tegelikult veel mitu päeva tarbida, nii otse kui ka muu toidu valmistamisel. Meie teeme oma toodete säilekatseid palju ekstreemsemates tingimustes kui seda on tavaelu,“ ütles Tohver. Tema sõnul on oluline jälgida, kas piimatoodete puhul on tekkinud iseloomulik hapukas lõhn või on toiduaine konsistentsis muutusi. Kui muutusi tekkinud ei ole, võib toodet tarbida.

Külmuta või kasuta teistes toitudes

Ostes toitu suurema varuga, tasub juba ette mõelda, kui suur osa sellest lähipäevil ära tarbitakse. „Kui teate ette, et ei jõua leiba või saia ära tarbida enne kui see tahkuma kipub, pange osa sellest kohe kilekotti pakendatult sügavkülma. Enne peaks igaks juhuks veenduma, et leivatoodet pole juba eelnevalt tootja poolt külmutatud ja sulatatud. Maitseomadusi külmutamine ei halvenda ning enne tarvitamist võib leivatooteid röstida või ka niisama sulada lasta,“ ütles Tääkre.

Ka lihatooteid tasub sügavkülmutada. „Pühade ajal, mil kodus olemist ja toidu valmistamist on rohkem, saab hakkliha, mille säilivusaeg ei ole “kõlblik kuni” kuupäeva ületanud, panna sügavkülma ning seeläbi asjatut ära viskamist vältida. Näiteks Maks & Moorits on kasutusele võtnud hakklihapakendi, mis on traditsioonilisest pakendist poole väiksem – lisaks väiksemale jalajäljele võimaldab see edukalt vähendada ka toidu raiskamist, kuna võtab sügavkülmas poole vähem ruumi,“ kommenteeris Atria Eesti turundusjuht Mirjam Endla.

Juba valmistatud söökidest saab aga järgmisel päeval uusi roogi luua. „Näiteks jõululaualt alles jäänud verivorste saab kasutada mõnusate pirukate valmistamiseks. Purustatud verivorstid sobivad suurepäraselt lihapirukate täidiseks ja pakuvad vaheldust traditsiooniliste lihapirukate austajatele,“ soovitas Endla.

Kuivanud saia või leiva saab ära kasutada krutoonide, saiavormi või hoopis magustoidu valmistamisel. „Peaksime eeskuju võtma oma esivanematest, kes oskasid alati iga viimsegi toiduraasu väärikalt ära kasutada. Näiteks Mulgi memmed tegid vanasti kihilist magustoitu, mille alumine kiht oli paks kissell kuivatatud õuntest, keskel oli bubert ning peal pannil või ja suhkruga karameliseeritud rukkileiva puru ja vahukoor. Kihid võivad ka hoopis tänapäevasemad olla – rukkileiva puru sobib kokku väga paljude magustoitudega,“ ütles Tääkre.

Maria Laanjärv