Petserimaa vabadusvõitlejal Reet Tobrel on 27. novembril 60. sünniaastapäev. Neljapäeval, 28. novembril kell 13 toimub kogunemine Tallinna Rahumäe kalmistu kabeli juures. Sealt minnakse tema kalmule, kus leiab aset mälestushetke korraldamine.
Tallinna Rahumäe kalmistu peavärav. Foto: Urmas Saard
Reet Tobre ühiskondlik tegevus algas 1989. aastal kodanike komiteede liikumisega. Teda tunti suuresti Tartu rahu järgse piiri taastamise pooldaja ja setude õiguste kaitsjana. Petserimaa mure teadvustumine tervele Eesti ühiskonnale oli peaasjalikult just Tobre innuka tegevuse ja ammendamatuna näiva visaduse tulemus. Tobre oli 1992. aastal asutatud ühenduse Petserimaa juht ja 1993. aasta oktoobrist sai temast Seto vanematekogu liige. Samuti kuulus ta Inimõiguste Instituudi nõukokku.
Tobret on korduvalt nimetatud omakasupüüdmatuks ja heaks inimeseks, mis on poliitiku kohta erakordne tunnustus.
Tobre lahkus raske haiguse tagajärjel väga varakult, 37-aastasena – 8. mail 1997.
Siseministeeriumi korraldatud koolinoorte ideekonkursile „Mina suudan” oodati mõtteid, kuidas parandada noorte turvalisust, heaolu ja tervist kohalikus kogukonnas. Noored said oma ideid esitada 23. septembrist kuni 14. oktoobrini. Nüüdseks on rahvastikuministri välja kuulutatud koolinoorte ideekonkursi võitjad selgunud.
Kihnu koolihoone (tagaplaanil). Foto: Urmas Saard
[pullquote]Aktiivseimalt osavõtnud kooli ja õpilasesinduse tunnustus läheb Kihnu koolile[/pullquote]Rahvastikuministri Riina Solmani sõnul hoolivad tänapäeva noored ühiskonna tervisest ja tahavad selle parandamisel võimalikult palju ise osaleda. „Täiskasvanute ja riigi kohus on neid noori õpetada kogukonnas leiduvaid probleeme märkama ning neile ka lahendusi otsima. Esmakordselt läbiviidava projekti eesmärk on nii noorte endi innustamine kui ka õpetajatele sisendi andmine, kuidas kodanikuühiskonna ja -algatuse temaatikat tundides käsitleda, et ükski leidlik õpilane ei jääks ilma võimalusest ühiskonnas ise kaasa lüüa.”
Tööde hindamine toimus kolmes astmes: kooli, maakondliku ja üleriigilise vooruna. Iga maakond saatis kolm parimat tööd esitamiseks üleriiklikku hindamisvooru, kus valiti välja viis kõige läbimõeldumat ja suurema kogukondliku mõjuga ideed.
XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival keskendub koostööle, hulgakesi muusika tegemise traditsioonile ja kooskõlale, aga ka inimlikule üksteisega arvestamisele ja vastastikusele austusele. Sestap valiti 2020. aasta festivali programmi ideeks ja sõnumiks vahvalt mitmekõlaline “Kokkumäng”. Järgmise suve suur folgisündmus toimub 23.-26. juulini Viljandis.
Foto: Iris Kivisalu
[pullquote]Hoolimata seninägematutest võimalustest üksteisega kontaktis olla, on tänase päeva üheks märksõnaks aga eraldatus.[/pullquote]Pärimusmuusikat iseloomustab funktsionaalsus ja eesmärgipärasus. Tihti on see saatnud erinevaid tegevusi, mida just ühiselt ette võetud: pärimusmuusika on kõlanud töövaeva kergendamiseks, pühitsemiseks, tantsuks, teekonna lühendamiseks jne. Viljandi pärimusmuusika festivali pealik Ando Kiviberg: “Rahvalaul, pillimäng ja tantsimine on kui inimesi ühendav nähtamatu sotsiaalne liim. Et ühisest muusikategemisest või tantsimisest sündinud jõudu andvad tundelaengud on väga tugevad, teavad kõik laulu- ja tantsupeolised. Sama kehtib pärimusmuusika puhul.”
Hoolimata seninägematutest võimalustest üksteisega kontaktis olla, on tänase päeva üheks märksõnaks aga eraldatus. Põhjuseid selleks võib olla erinevaid, aga tulemusena tajuvad paljud üksildust, usaldamatust. Pärimusmuusika on loomulik võimalus kokkusaamiseks, koos tegutsemiseks, ühte hoidmiseks. ““Kokkumäng” on teemana nii üleskutse ühisele muusikategemisele kui üksteisega arvestamisele, koostööle,” selgitab Ando Kiviberg.
Viljandi pärimusmuusika festival on alates 2000. aastast keskendunud osalejate inspireerimiseks mingile kindlale pärimusmuusika aspektile või iseloomulikule nähtusele. Kaheksateistkümne aasta jooksul on teemade hulgas olnud näiteks nii soolomäng kui mehelik laul ja naise hääl, pärimusmuusika tähtsus sündmuste tähistamisel kui palju muudki.
Ruudu Raudsepp
Viljandi pärimusmuusika festivali pressipealik
Pühapäeval, 24. novembril kulmineerub rahvusvaheline sanditamiskombeid esile tõstev aktsioon „Hakkame santima!“ üleriigilise kadrisandijooksmisega, kus kõik kadrisandid on oodatud end mardi- ja kadrisantide rahvaloendusel kirja panema. Üle riigi toimuvad kadripeod, suurim neist 25. novembril Viljandis Pärimusmuusika Aidas.
[pullquote]Pea iga põlisrahva kultuurist võib leida paralleele meie kadri- ja mardisantidele[/pullquote]„Mardid ja kadrid on maskeeritud tegelased, kes käivad perest peresse ja toovad õnne,“ ütles aktsiooni „Hakkame santima!“ eestvedaja Kati Taal. „Meile toovad sandid õnne, vastu saavad ande. Soovitame sõpruskondadel ja peredel kindlasti kadrisandijooksmise ette võtta. “
„Arvatakse, et mardi- ja kadrisandid on tulnud siia kaugelt teispoolsusest ja endale maski ette pannes kehastavad nad meie esivanemate hingi. Pea iga põlisrahva kultuurist võib leida paralleele meie kadri- ja mardisantidele,“ ütles aktsiooni eestvedaja, Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esinaine Kati Taal.
Sestap on Eestisse külla sõitnud ka folkloorirühmad Lätist ja isurite juurest, samuti astub koolides ja rahvamajades toimuvatel kontserditel üles Narva laste folkloorirühm Guselki.
22. ja 23. novembril peetakse Jõgeval XXVII Betti Alverile pühendatud luulepäevi „Tähetund“. Esinema tuleb 27 kooliteatritruppi kogu Eestist. Õpilasi ja juhendajaid saabub Jõgevale kolmesaja ringis. Autor, kelle tekste kahe päeva jooksul Jõgeva kultuurikeskuse laval tõlgendatakse, on Hiiumaal elav poetess Ave Alavainu.
Traditsiooniline tseremoonia luulepäevade “Tähetund” ajal Jõgeval, Betti Alveri pargis. Foto: Riina Mägi
[pullquote]gümnaasiumiastme luulepäevad hakkavad teatavast mõõnast üle saama ning noorte hinged ihkavad jälle ilu – igapäevaelus alatasa kogetavale madalusele vastukaaluks[/pullquote]„Otsustasime seekord oma luulepäevadega just Avele kummarduse teha: ta on ka ise pikka aega kooliteatri juhendaja olnud ning oma trupiga korduvalt „Tähetunnil“ osalenud. Tõsi, mitte viimasel ajal. Ave on kunagi kuulunud ka „Tähetunni“ žüriisse ehk Akadeemiasse,“ ütles Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja lavastaja Lianne Saage-Vahur. Ta meenutas, et Ave värvikas karakter lisas „Tähetunnile“ ikka vürtsi. Tema punastest lehvivatest juustest ja erksatest rõivastest oli võimatu mööda vaadata ning tema häält oli kogu majas kuulda. Ehkki tervis Ave Alavainul praegu Jõgevale tulla ei luba, saab ta tänu tänapäevasele infotehnoloogiale siiski näha, mida kooliteatritrupid tema luulega laval teevad: Rakvere videomees Jaanus Lekk teeb luulepäevadest ülekande, mida saavad interneti vahendusel jälgida nii Ave kui ka kõik teised huvilised.
Sindi gümnaasium korraldab tseremooniaväljakul tervele kooliperele ajalootunni, millega tähistatakse 100 aasta möödumist Tartu rahulepingu läbirääkimiste algusest. Aastapäeva ajalootundi kaunistab sadakond Eesti lippu.
Julius Friedrich Seljamaa ausamba juures seisab ajaloolise lipuga auvalves Jaan Roosnurm, Eesti lipu seltsi liige. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Tartu rahu laua taga ei pidanud Eesti midagi paluma ega manguma[/pullquote]Ajaloolane Jaak Valge on öelnud: „Kui Eesti valikud 1939. aastal olid halva ja väga halva vahel, siis 1920. aasta Tartu rahu kõnelustel olid valikud hea ja väga hea vahel.” Diplomaat Trivimi Velliste rääkis 15. novembril Sindi gümnaasiumis toimunud õpilaskonverentsil „Eesti lipp 135”, et 4. detsembril peetakse Eestis meeles neid, kes olid sajand tagasi läbirääkimiste laua taga ja võitlesid Eestile välja vägagi head rahutingimused. „Tartu rahu laua taga ei pidanud Eesti midagi paluma ega manguma, sest Poska ja Seljamaa selja taga seisid vaimusilmas kindral Laidoneri 100 000 mõõka ja tääki. See oli reaalne jõud, millega vaenlasel tuli arvestada.”
21. novembril toimub Mustla rahvamajas järjekorras kaheteistkümnes Mulgi konverents, mis on üks olulisim mulkide kokkusaamise koht. Tänavuse konverentsi teema on Mulgi patrooni president Toomas H. Ilvese poolt välja öeldud mõte “See, mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi”.
Mulkide vanem Siim Kabrits ja mulkide patroon Toomas Hendrik Ilves laulupeo rongkäigus. Foto: Ave Grenberg
[pullquote]Konverentsil kuulutatakse välja 2019. aasta Mulgimaa Uhkuse auhinna laureaat[/pullquote]Konverents keskendub mõtteviisile, kuidas Mulgimaal targalt toimetada, et sellest oleks kasu nii ärielule kui ka kultuurile. Mulgi vanema Siim Kabritsa sõnul on Mulgimaal olemas kõik, mida ühel piirkonnal edulooks tarvis – oma toit, tugev kultuur ning edukad äriettevõtted ja ettevõtlikud inimesed. „Seekordne konverents on oluline ja vajalik eelkõige sellepärast, et inspireerida noori ja näidata, et koostöös peitub võti ja kogu piirkonna tähelepanu alla seadmine aitab kaasa meist igaühe arengule eraldi. Hea näide koos tegemiseks on esmakordne ja ajalooline kolme Mulgi omavalitsuse ühine volikogude päev enne konverentsi, mil ühise laua taha kogunevad Tõrva, Mulgi ja Viljandi valla esindajad“, räägib Kabrits.
Alanud nädalal kontrollib Päästeamet kogu Eestis tuleohutusnõuete täitmist kortermajade ühiskasutatavatel pindadel. Ohutusnõuete järgimisega saab iga vastutustundlik inimene ise kõige paremini enda ja oma naabrite heaolu ja turvalisuse ees seista.
Pärnus. Foto: Urmas Saard
[pullquote]2018. aastal hukkus eluhoonete tulekahjudes 45 inimest[/pullquote]„Reidi käigus kontrollisime kortermaju viimati selle aasta alguses ning probleemid puudusid vaid viiendikul kontrollitud hoonetest. Kõige enam on probleeme evakuatsiooni ehk kortermajast ohutult välja pääsemisega, kuid õnnetuse puhul on just ohutult majast välja saamine kõige olulisem. Selle tõttu on Päästeametil evakuatsiooninõuete rikkumises osas ka nulltolerants,” märkis Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe.
Suurim murekoht on jätkuvalt trepikodades hoitavad lapsevankrid, jalgrattad, potililled ja vana mööbel, mis majast väljumisel takistusteks saavad ning tekitavad põlema süttimisel suitsu, mis jätab majaelanikud korteritesse lõksu.
Tallinna Lastehaigla toetajana juba 26. aastat värvub Neste Eesti peakontori fassaad täna sirelilillaks. Ülemaailmse algatusega liitudes väljendab ettevõte toetust enneaegselt sündinud lastele ja nende peredele.
Neste Eesti peakontori fassaad värvub täna sirelilillaks
17. novembril tähistatakse üle maailma enneaegse sünni päeva ja sel puhul värvuvad õhtu saabudes sirelilillaks haiglad, kirikud, kultuuri- ja ametiasutused ning paljud avalikud hooned, juhtides tähelepanu enneaegsete laste sünniga seotud probleemidele.
„Tänase aktsiooniga mõtleme me lastele, kes oma esimesed nädalad ja vahel isegi kuud veedavad haiglas. Ja nendele vanematele, kelle rõõmu lapse sünni üle varjutab lapse keeruline olukord, mure, teadmatus ja stress,“ ütles Neste Eesti peadirektor Dennis Antamo.
Peipsimaa retseptide kalendris 2020 tutvustakse vanausuliste köögi roogasid. Tähelepanu äratavad mitmed maitsvad ja paikkonnale iseloomulikud kalaroad.
Kala marinaadis vanausliste kalendris Foto: MTÜ Peipsimaa Turism
[pullquote]Retseptid kalendris varieeruvad hooajalisuse järgi ja tänu sellele on meil võimalus saada osa vanausuliste traditsioonidest.[/pullquote]MTÜ Peipsimaa Turism eestvedaja Kadi Ploom märkis, et Peipsimaa retseptidega kalender peaks eriti huvi pakkuma toidugurmaanidele ja hobi kokkadele. „Sel korral iseloomustavad igat kalendrikuud vanausuliste toitude retseptid. Kõik kalendris kasutatavad retseptid ning õpetused on eesti, vene ning inglise keeles, et ka meie naabrid saaksid nautida vanausuliste maitseelamusi. Samuti on iga retsepti juures võrratult isuäratav pilt. Retseptid kalendri tarbeks on kokku kogutud Varnja Perekonna Seltsi poolt.”
Selts tegutseb Tartumaal Peipsiääre vallas. Kadi Ploomi sõnul on Peipsiäärne kultuur olnud Eestis üks ajaloolisemaid ning selle kujunemisele on suuresti kaasa aidanud vanausulised oma kombestike, traditsioonide ja toidukultuuriga. Niisama rikkalik, kui on vanausuliste ajalugu, on ka vanausuliste toidulaud, mida iseloomustavad kalatoidud, kuid ei puudu ka liha ja juurviljad. Rohke sibula kasutamine ja erinevate metsaandide kasutus on Peipsi ääres omane.
Täna peeti Sindi gümnaasiumis sinimustvalgele lipule pühendatud õpilaskonverentsi, kus peamised esinejad olid taas noored ise, aga nendega liitusid ka väljapaistvate tegudega kodulinna inimesed ja diplomaadid.
Kertu Kirke Hansen mängib Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil viiulipala Eesti lipp. Foto: Urmas SaardTrivimi Velliste, Jüri Trei ja Chätlyn Parts Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil “Eesti lipp 135”. Foto: Urmas Saard
Uued tegijad pikal teel
[pullquote]Eneli Arusaare juhendamisel toimunud ettekanded, mis olid enamuses õpilastel lausa pähe jäänud, oli elamus omaette[/pullquote]Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentside ajalugu on pikk ja kõikide teemade käsitlused ühe hetkega enam ei meenugi, aga Sindi muuseumi endine juhataja Heidi Vellend omab head ülevaadet ning tema kinnitusel oli seekordne kolmeteistkümnes. Harjumuspäraselt ja kooli tavasid austades seisid tänagi Eesti lipu seltsi noored abilised Sindi gümnaasiumi 6a klassi õpilased lipurivis, millest möödudes aulasse kogunenud rahvas rõõmustas.
Konverents algas helikandjalt kõlanud Eesti hümniga. Õpilane Kertu Kirke Hansen esitas viiulipala „Eesti lipp“.
Õpilastest rääkisid Braian Kulp, Merilin Haasmaa, Antti Riiet, Kertu Kirke Hansen, Kertu Õunapuu, Vanessa Viikoja ja kooli vilistlane Chätlyn Parts. Konverentsi ettevalmistamine ja läbiviimine oli õpetajate Eneli Arusaare ja Lembit Roosimäe kanda.
Täna Sindi gümnaasiumis toimunud õpilaskonverentsil „Eesti lipp 135” kõneles diplomaat ja Eesti lipu seltsi juhatuse liige Trivimi Velliste, et sinimustvalge lipp ja kindral Laidoner on pea üheealised, et rasketes sõnalahingutes istus Jaan Poska kõrval Sindi mees Julius Seljamaa, et nende meeste taga seisid 100 000 Eesti Vabariigi mõõka ja tääki.
Trivimi Velliste, Eesti lipu seltsi juhatuse liige, Sindi gümnaasiumi õpilaskonveentsil “Eesti lipp 135”. Foto: Urmas SaardTrivimi Velliste ja Ain Keerup Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Ajal, mil see lipp Otepääl pühitseti, häälitses ühe Viljandi lähedase talumaja kätkis üks väike kolmekuune poiss[/pullquote]Head sinimustvalge lipu sünnipäevalised! Hea Sindi gümnaasiumi pere!
135 aastat tagasi, suvel, pühitseti Otepää kiriklas kolmevärviline lipp, millele oli saatusest määratud saada meie ühendjaks. Ühe rahva liikmetel võib olla palju eri arvamusi üksikutes küsimustes, aga vabadel rahvastel on ka midagi, mis selle liikmeid ühendab, mis on nende kõigi ühine tunnus. Meie puhul on selleks kahtlemata sinimustvalge lipp.
See lipp on pidanud algusest peale võitlema oma olemasolu, oma väärikuse eest. Saksakeelsed buršid tallasid sinimustvalged värvid Tartus oma jalge alla kohe, kui need värvid olid ilmavalgust näinud. Sest neile ei mahtunud hinge, et mingid matsid on endale ka uhked värvid valinud ja tahavad äkki saksa moodi välja näha!
Tänasel Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil „Eesti lipp 135“ tegi Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup kümnekonnale aastale pilkuheitva ülevaate lipuviljest, millega kool on pälvinud kasvavat tähelepanu ja imetlust nii maakondlikul kui üleriigilisel tasandil. Samas üritab ta tõelise juhi ja peamise eestvedajana jääda enesekriitilise väärikusega üksnes meeskonna tavaliikmeks.
Ain Keerup võtab vastu Eesti lipu seltsi tänukirja, mille annab üle juhatuse liige Trivimi Velliste. Foto: Urmas SaardAin Keerup laulab koos Sindi gümnaasiumi õpilastega “Jää vabaks Eesti meri !”. Foto: Urmas Saard
[pullquote]2012 alustasime nüüdseks traditsiooniks saanud piduliku lipuheiskamisega Sindi raekoja torni.[/pullquote]Tänase lühiettekande ettevalmistamine ei olnud üldsegi lihtne. Seda kahel põhjusel. Koolis on toimunud väga palju, ja minu roll on olnud selles suhteliselt tagasihoidlik. Olen olnud vaid osaline asjades, mis on meeskonnatöö tulemusena sündinud. Ja kuna ka iseloom on selline pigem tagasihoidlik, siis nagu polegi millestki rääkida. Aga kuivõrd lubasin seda teha, siis lubadused tuleb täita.
Igal aastal tekib mul hetk, kus ma tunnen ennast pisut ebamugavalt. Vahel on isegi pisut piinlik. Ma tean, et ei peaks, aga ikka on. Eriti augustikuus. Paljud räägivad uhkusega kuidas nad käsikäes ja sinimustvalgete lippudega Balti ketis seisid. Mind seal ei olnud. Olin 25-aastane, aga mind ei olnud seal koos teistega seismas. Seisin siloaugu ääres ja vaatasin, et loomade talvesööt saaks ilusasti kinni tallatud ja õhukindlalt kaetud. Ma pidin olema tööl, ja mul ei ole sellest päevast midagi meenutada. Pisut ehk kergendab olukorda teadmine, et minu abikaasa ja kolmeseks saav vanem poeg olid Balti ketis.
Kodulehelt: Arvo Pärdi Keskus on Eesti helilooja Arvo Pärdi isikuarhiiv ning loominguline kohtumispaik kõigile, kes tunnevad huvi tema muusika ja mõttemaailma vastu.
Arvo Pärdi Keskus Laulasmaal. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Paljude huvitavate kaadrite seas paelus enim tähelepanu Pärdi pedaalimine pilvedesse, mis sai alguse tema kodulinnast Rakverest[/pullquote]Hingekuu viimasel päeval tegid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli teadmishimulised õppurid väljasõidu Laulasmaale, kus enamvähem aasta tagasi avati Arvo Pärdi Keskus. Suur buss peatus Kellasalu tee alguses asuvas parklas, umbes 250 meetri kaugusel keskusest. Selleni jõudmiseks võis valida asfaltkattega sõidutee või viitadega tähistatud metsaraja. Enamus valis miskipärast laiema tee ja sattus segadusesse, kui leidis ennast lõpuks maja tagaküljelt. Eksitusest saadi siiski kiiresti jagu ja leiti ka peauks üles.
Pooleks jaotatud seltskonnast sisenes üks osa esmalt keskuse väikesesse filmituppa, kus linastus möödunud aastal valminud paarikümne minuti pikkune Jaan Tootseni ja Jaak Kilmi dokumentaal „Muusikajanu“. Keskuse tellimusel vändatud linateos heidab pilgu Pärdi elule ja loometeele. Paljude huvitavate kaadrite seas paelus enim tähelepanu Pärdi pedaalimine pilvedesse, mis sai alguse tema kodulinnast Rakverest. Filmis kehastub Pärdi rolli nukufilmikunstnik ja -režissöör, amatöörnäitleja Pärtel Talli. Seega on tegemist mängufilmile omaste elementidega dokumentaalfilmiga.
Tänases sügisvihmas avati Sindi tulevase raamatukogu hoone kõrval mälestuspink Tiit Tarlapile, keda (:)kivisildnik on aastate eest iseloomustanud ulmekirjanikuna, kelle lood pole üksnes põnevad, vaid neil on ka tugev eetiline sõnum.
Tiit Tarlapi mälestuspingi avapäeval Sindis. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Nagu teate, oli Tiit suhteliselt eraklik, aga ilmas toimuvate asjadega oli ta väga hästi kursis.[/pullquote]Mälestuspingi avamisel viibisid Tarlapi klassivennad ja õpetajad Sindi gümnaasiumist, Tšornobõli saatusekaaslased, sõbrad, samuti Sindi raamatukogu, muuseumi ja Tori valla esindatus ning teised Tarlapit mäletavad kirjandusinimesed.
Mälestuspingi mõte käidi välja juba 2017. a märtsis peielauda kogunenud seltskonna poolt, aga Tori valla raamatukogude direktor Ene Michelis võttis nüüd asja vedamise enda kätte ja viis koos abilistega ettevõtmise lõpule: „… et aastad mööduvad ime rutu, on üks mõte mind vaevanud vahel. Rohkem peaksime ajama juttu enne pimedat omavahel,” tsiteeris Michelis avasõnas Ellen Niidu värsse. „Seda luuletust lugedes tulen alati sellisele mõttele, et me peaksime rohkem rääkima, mäletama ja mälestustes heietama. Täna oleks Tiit Tarlap saanud 65-aastaseks. Ta oli mees, kes kirjutas, mängis kitarri ja laulis ning oli alati südamega oma tegemiste juures. Ta ei hoolinud tühistest asjadest ja seepärast kuulsin mina temalt tõsist juttu, millel ei olnud ulmekirjandusega mitte mingit seost,” kõneles Michelis.
Põhjamaade kirjanduse nädala avapäeval kutsus Sindi raamatukogu ühepäevakohvikusse ja videvikutunnile, kus Tori vallaarhitekt Kristjan Kullerkan luges väikeste katketega Isak Dineseni (kodaniku nimega Karen Blixen) raamatu “Babette´i pidusöök” kaanest kaaneni läbi.
Kristjan Kullerkan loeb Sindi raamatukogus Isak Dineseni “Babette´i pidusööki”. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Imeline õhtu veedeti kilpkonnasuppi süües ning Veuve Clicquot’ headust maitstes.[/pullquote]Sindi raamatukogu juhataja Rita Raudsepp ütles, et nädala eesmärk on Põhjala kirjanduse tutvustamine, et innustada inimesi lugema. „November on Põhjamaades kõige pimedam kuu ja siis inimesed süütavadki küünlad ning hakkavad lugema. Meiegi süütame täna küünlad ja liitume enam kui 150 000 inimesega, kes sellel hetkel praegu loevad.” Raamatukogu lugemisruumi laudadel põlesidki küünlad. Võbeleva leegi kõrval olid küpsiste kausid ja vastavalt soovile võis näksimise kõrvale rüübata teed või kohvi, et kuulamine mõnusam oleks.
9. novembril oli Sangaste Kultuurimaja täis rõõmsaid isasid ja lapsi. Toimus Otepää valla isadepäeva kontsert ja valla aasta isa tiitli üleandmine. Otepää valla aasta isaks sai Juhan Seer Arula külast.
Juhan ja Esti Seer. Foto: Monika Otrokova
Aasta isa nimetusele esitati sellel aastal kolm nominenti – Juhan Seer, Mihkel Keemu ja Enno Taur. Aasta isa valis Otepää vallavolikogu kultuurikomisjoni juurde moodustatud töörühm, kuhu kuuluvad Otepää Naisseltsi ja Otepää valla esindajad.
Aasta isa Juhan Seer peab pensionipõlve Arula külas. Tal on kolm täiskasvanud last: Kristi, Frants, Roland ja kokku viis lapselast. Juhan on oma lastest kasvatanud töökad ja väga loovad ilmakodanikud, kes on laias ilmas läbi löönud. Poeg Frants valmistab käsitööna kuulsaid puidust kümblustünne, poeg Roland on nime teinud animatsioonirežissööri ja -kunstnikuna, tütar Kristi peab aga koos abikaasaga Pühajärvel kuulsat Heteromeeste Varjupaiga puhvetit.
Juhan on ka aktiivne kogukonnaliige – ta on MTÜ Arula Külaselts juhatuse liige ja osaleb külaelu edendamises. Lisaks sellele lööb ta kaasa Tartu Maratoni, Tartu Rattaralli, Rattamaratoni ja Linnajooksu korraldamises ning on olnud Otepää Lions Klubi üks loojatest ja ka piirkondliku klubi president.
„Sindi gümnaasiumi loomulikuks osaks on traditsioonide ja eestluse hoidmine. Lippudega rivistumised, rongkäigud ja üldse lipukultuuri edendamine õpilaste isamaalises kasvatuses. Samuti erinevad sündmused, millega meie maad meeles peetakse ja vaimsust kujundatakse,” lausus Tori vallavanem Lauri Luur tänavu veebruaris paar lauset Sindi gümnaasiumi kohta, mis seda kooli kõige rohkem iseloomustab.
Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsile saabuv Jüri Trei, Eesti lipu seltsi juhatuse esimees, diplomaat, välisministeeriumi nõunik. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Oma kogemust jagab kooli juht Ain Keerup, kelle panus Sindi gümnaasiumi kodaniku kasvatusse ja lipuvilje edendamisse on väärinud kiitust haridusministeeriumi tasandil.[/pullquote]Vanu ajalehti sirvides võib täheldada, et Sindi lipuvilje kujunemise lugu ulatub ennesõjaaegsesse järku ja on jätkunud julgete ning pühendunud isiksuste esilekerkides ka viimastel aastakümnetel.
Olgu selle tõenduse näiteks 1991. aasta augustiputši päev, kui mahajäetud Sindi linnavalitsusesse jäi üksinda valvet pidama Lia Oras, kes otsustas iseseisvalt heisata raekoja tornis asuvasse lipumasti sinimustvalge lipu. Lia kutsus töö juurde oma abikaasa Agu, kes võttis endaga kaasa ka Ülo Luige. Lipumastil puudus nöör, mille külge lippu kinnitada. Julge ja sitke mees ronis lipumasti tippu, vedas nööri läbi ülemise pilu ja lipp saigi heisatud, et võimaliku Vene agressiooni korral anda neile teada Eesti riigi kohalolekust.
Isadepäeval heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud, Eesti lipu võivad heisata kõik teisedki. Lipupäevadel heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.
Lipud heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul.
Isadepäevaga austatakse isasid ja tähtsustatakse isade rolli laste kasvatamisel. Isadepäev on kõigi isade ja nende perekondade ühine tähtpäev.
Isadepäev on sarnaselt emadepäevaga saanud alguse eelmise sajandi alguse Ameerika Ühendriikidest. Eestis hakati isadepäeva tähistama 1988. aastal. Põhjamaade eeskujul on meil isadepäev novembrikuu teisel pühapäeval.
EELK piiskop ja Tartu linna aukodanik Joel Luhamets õnnistas Eesti sõjameeste mälestuskirikus toimunud eilsel Tori valla aastapäeval Tori valla uut lippu.
Piiskop Joel Luhamets õnnistab Tori valla lippu. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Pikuti lainelõikeliselt poolitatud kollasel-punasel lipukangal on punane-valge ülalt avatud hobuseraud, mille otstes on vastavalt valge ja punane käpprist[/pullquote]Lipu pühitsemisel jutlustas piiskop austusest, lugupidamisest ja armastusest. „Uskuge, armastus ja austus sunnivad meid elus tegema kõige paremaid otsuseid ja selle läbi saab inimene Jumala poolt austatud ja õnnistatud. Just nii suhtub Jumal meisse ja see sütitab meis soovi elada Jumalale meelepärast elu. Sündigu Tori vallas austus ja lugupidamine,” kõneles vaimulik.
Lipu õnnistamisel lausus Luhamets: „Ma pühitsen Tori valla lipu kolmainu Jumala Isa, Poja ja Pühavaimu nimel. Aamen!” Palvetades ütles ta muuhulgas: „Kingi meile igapäevast lugupidamist ja austust.” Viimaks luges kirikusse kogunenud rahvas koos piiskopiga Meie Isa palvet.
Lipu pühitsemise järel asetati Tori valla lipp kolmikalusele kiriku ja Eesti lippude vahele.
Maaeluministeerium kuulutas välja konkursi „Eesti toidupiirkond 2020“.
Koos tiitliga antakse toidupiirkonnale üle 1,5 meetri pikkune rändkahvel. Foto: Urmas Saard
„Iga-aastane konkurss Eesti toidupiirkonna valimiseks on kujunenud heaks traditsiooniks. Konkurss aitab edukalt tutvustada Eesti eri paikkondade ajaloolist ja ka tänapäevast toidukultuuri ning ühtlasi edendada kohalikku väikeettevõtlust,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.
„Loodan, et konkurss tuleb sama huvitav ja pingeline nagu eelmistel aastatel ning et iga kandideeriv piirkond toob välja oma kodukandi parimad ja põnevamad maitsed,“ lisas Järvik.
Eesti toidupiirkonna tiitli kandmiseks 2020. aastal saab taotluse esitada tänavu 12. detsembrini. Taotluses tuleb kirjeldada, kuidas kavatsetakse aasta jooksul kohalikke maitseid esile tõsta ja tutvustada. Lisaks tuleb kandideerijal läbi mõelda aastane ürituste kava ehk maitsete aasta programm, mis ühendab toitu teiste kohalike üritustega ning kutsub aasta jooksul inimesi toidupiirkonda külastama ja kohalikku sööki maitsma.
Täpsem teave taotluse esitamise kohta on Eesti toidu veebilehel.
Täna õhtul Eesti sõjameeste mälestuskirikus toimunud Tori valla teise aastapäeva tähistamisel tunnustati teiste auväärsete kodanike hulgas Sindi gümnaasiumi õpilast Kaur Kasemaad Tori valla aasta noore nimetuse omistamisega. Kuna Kaur on mitme aasta kestel teinud kaastööd Külauudiste infoveskiga, siis ühineb toimetuski kõigi õnnitlejatega.
Kaur Kasemaa on Tori valla aasta noor. Foto: Urmas SaardKaur Kasemaa on Tori valla aasta noor ja aktiivne kokandusringi õpilane. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Kaurilt on ilmunud raamatuidki. Esimese katsetuse tegi ta neljandas klassis[/pullquote]Kaur jätkab käesoleval õppeaastal edukat õppimist Sindi gümnaasiumi 9. klassis. Aga ta ei ole mitte ainult neljadel-viitel õppiv edukas koolinoor. Juba aastaid paistab ta silma omaalgatuslike ettevõtmistega, kaasates sageli oma tegemistesse teisigi eakaaslaseid. Kaur asutas 2017. a Sindi Avatud Noortekeskuse juures raadioringi, mis hakkas edastama Youtube vahendusel Sindi Raadio saateid. Ainuüksi viimase tosina kuu jooksul on olnud regulaarseid saateid 30 ümber.
Sindi gümnaasiumi raadioringis alustas Kaur 6. klassi õpilasena ja tänaseks on temast saanud kooli IT juhi kõrval asendamatu „helimees“ kõigil kooli üritustel. Viimase aasta jooksul on jõudnud tema kaasalöömisel kooliraadio kuulajateni paarkümmend saadet. 2018. a liitus Kaur ka kooli televisiooni ringi tööga. Kooli televisiooni õpperingi töös toimetatava SG Reporteri uudiste ankur on ta olnud üheksas saates. Pole mitte harvad juhud, kui kooli või Sindi linna tähtsündmuste toimumise ajal lendab kaameraga varustatud droon inimeste peade kohal. Neil kordadel on alati Kaur pulti enda käes hoidnud, et saada häid video ülesvõtteid ja fotosid. Samuti liigub ta oluliste sündmuste kajastamisel ringi ka teise kaameraga. Otseülekanded kooli üritustest Youtube või Facebooki vahendusel said alguse eelmisel aastal. Vaatamata tema noorusele võime me juba praegu rääkida Kaurist, kui noorest raadio- ja teleajakirjanikust; aga samahästi ka kui noorest kirjutavast ajakirjanikust ja fotograafist. Ta on teinud kaastööd Külauudiste infoveskiga. Seda eeskätt omaalgatuslikult. Samuti on ta toimetanud Sindi noortekeskuse kodulehte ja seda sisustanud värskete uudistega.
Arvukate teemanädalate korraldamisega suuri kogemusi omavad Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse töötajad käisid käesoleval nädalal seoses järgmist kavandatavat viljenädalat ettevalmistades töökohtumisel Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonnas.
RVK arendusspetsialist Marina Mesipuu-Rhun, RVK juhataja Piia Karro-Selg,Venemaa saatkonna nõunik Dmitry Litskay ja Venemaa saatkonna atašee Sergei Tambi arutavad Pärnus toimuva Venemaa nädala võimalusi. Foto: Mikko Selg
[pullquote]läbi aegade kõige külalisterohkem[/pullquote]Nüüd saab kinnitada, et Venemaa nädal toimub Pärnus ja maakonnas tuleva aasta sügisel kahel järjestikusel nädalal: 27. septembrist kuni 10. oktoobrini. „Täpsem ürituste hulk ja esinejate nimed selguvad töö käigus, aga praeguseks on kindel, et nädala korraldajate ja saatkonna esindajate kava kohaselt tuleb Venemaa nädal läbi aegade kõige külalisterohkem,” teatab Mikko Selg, pressiesindaja ja üks teemanädalate peamisi korraldajaid.
Sotsiaalmeedias levitatavad väited nagu lahkuks Pärnu linnast pea 500 inimest aastas, ei vasta tõele. Oktoobri alguse seisuga on Pärnu linna tänavu elama asunud 371 inimest rohkem kui siit lahkus, eelmisel aastal oli saabujate ja lahkujate vahe 339 inimest saabujate kasuks.
Pärnu Ülejõe linnaosa. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Iive on endiselt negatiivne, vaid juulis sündis üks inimene rohkem kui suri.[/pullquote]Andmeid võimaldab erinevalt tõlgendada rahvastikuregistri andmete korrastamine selle aasta alguses. 2. jaanuarist muutusid kõikjal Eestis kehtetuks nende isikute elukoha aadressid, mis olid registrisse kantud omavalitsuse täpsusega. Pärnu omavalitsusele tähendas see 611 „surnud hinge“ kadumist.
Ilmselt elasid need inimesed juba ammu teistes Eesti omavalitsustes või välismaal, kuid polnud enda uut elukohta registreerinud. Andmete korrastamise tõttu kaotas elanikke enamik Eesti omavalitsustest.
2018. aastal suurenes Pärnu linna elanike arv 243 inimese võrra. Inimesi suri rohkem kui sündis, elanikkond kasvas seetõttu, et mujalt Eestist ja välismaalt saabujaid oli 339 inimese võrra rohkem kui lahkujaid.
6.novembril otsustas MTÜ Mulgimaa Arenduskoja juhatus anda välja järjekordse Mulgi märgi, mille kandjaks valiti FIE Jorma Õigus, kes toodab Mulgi-Mõisa mett. Mulgi-Mõisa mesi on toode otse Mulgimaa südamest, mida mesilased koguvad endistel Abja mõisa maadel.
Mulgi-Mõisa suiramesi. Foto: Jorma Õigus
[pullquote]Anneli Roosalu sõnul on märgi kasutuselevõtu eesmärk väärtustada kohalikke Mulgimaa ettevõtteid ja luua ühiseid turundusvõimalusi[/pullquote]FIE Jorma Õigus toodab lisaks Mulgi-Mõisa meele ka suiramett, mis on õietolmust valmistatud suira ja mee segu, mida saadakse suira ja mee kärgedest koos väljapressimise teel. Samuti on toote sortimendis õietolm, mis tuntud oma suure toitainete ja vitamiinide sisalduse poolest. Jorma Õiguse sõnutsi alustati perefirmas tootmisega 2013.aastal ja tootmine on aasta aastalt muutunud kvaliteetsemaks ja professionaalsemaks. “Meie eesmärk on pakkuda ainult kvaliteetset Mulgimaalt korjatud mett ja mesindussaaduseid,” räägib Õigus.
Mulgi märk on Mulgimaa Arenduskoja poolt ellu kutsutud selleks, et tähistada Mulgimaal pakutavaid tooteid, teenuseid ja elamusi, aidata märgi abil valida ja ära tunda kvaliteetset mulgi kaupa ning annab ettevõtjatele võimaluse üheskoos piirkonnale ja siin valminud toodetele ja pakutavatele teenustele tähelepanu tõmmata.
