Pokumaal kutsutakse rännakule ja kohtumisele tegelastega väljaspool pildiraami, tegelikkuse ja kujutelmade mängumaale. Matk-etenduse mängukohad on Pokumaa kauni looduse metsaradadel, Hauka ja Padasoomäe talukohtades.
Loe edasi: POKUMAA ETENDUS-MATK „MÖBLEERITUD METS”
Käesoleval suvel on Pokumaal palju põnevat ja meeldejäävat toimumas. „Paraku pole me kõige eest kaitstud ning 9. juulil toimuma pidanud selle hooaja teine Õunaaiakontsert Kadrioru Katusetrio esinemisel jääb ära, kuna esineja on kaotanud hääle,” teatab Sirje Loodus Pokumaalt.
Terviseamet otsustas nii Vikerkaare festivalil osalejate elu ja tervise kaitsmiseks kui üleüldise nakkusohutuse tagamiseks keelata 20. juulist 19. augustini Antslas peetava ürituse European Rainbow Gathering, kuhu juba praeguseks on saabunud inimesi COVID-19 riskipiirkondadest.
Loe edasi: TERVISEAMET EI PEA ANTSLAS TOIMUVALE VIKERKAARE FESTIVALILE MINEKUT LUBATAVAKS
Tänase Antsla Tarbijate Ühistu teate kohaselt on Hauka Laada korraldajad jõudnud otsusele, et järgmine laat peetakse tuleva aasta 7.-8. augustil uuenenud Antsla linnas.
Loe edasi: HAUKA LAADA KORRALDAJAD LANGETASID OTSUSEEile keskpäeval Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril süüdatud mälestustule tõid võidupüha maratoonareid saatnud tõrvikujooksjad Torist Pärnusse, kus tule võtsid üle Kindral Johan Laidoneri seltsi Kulteri noored ja Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilased ning toimetasid selle Võru Katariina kirikusse. Täna hommikul ühendati mälestustuli muinastulega ja sellest moodustunud sümboolse võidutule saatis president Toomas Hendrik Ilves kõigisse maakondadesse laiali.
Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ütles pärast jooksjatelt tule vastu võtmist, et Toris läideti mälestustuli nende auks, kes võitlesid relv käes Eesti riigi eest. „Just täna algas sõda natsi Saksamaa ja Stalinliku Venemaa vahel. Selle sõja raamides tuli meil võidelda ka Sinimägedes. Mälestustuli on jõudnud Rüütli platsil asuva vabariigi väljakuulutamise monumendi kaare alla läbi pingutuste ja selle sõnum on selge: vabadust ei ulatata mitte kellegile hõbekandikul vaid vabaduse eest tuleb võidelda. Nõnda on see olnud minevikus, samuti tänapäeval ja nii saab see olema ka tulevikus.“ Ta lubas viia tule keskööks Võrru, peatudes nelja ajaloolise kihelkonna Vabadussõja ausammaste juures. „Kõigepealt Saarde kihelkonnas Kilingi-Nõmmel, seejärel Karksi kihelkonnas Karksi-Nuias, siis Helme kihelkonnas Tõrvas ja viimane peatus on Urvaste kihelkonnas Antslas,“ nimetas Velliste.
Kümmekond minutit peale seitset alustas 1. jalaväebrigaadi bagil tuli teekonda Pärnust välja. Bagi roolis istus reamees Siim Veski ja sihturi kohal asus reamees Taavi Ploom. Umbes kolmveerand tundi hiljem tervitas ligemale 60 inimest tule kandjaid Kilingi-Nõmmes. Tõrvikut hoidis Velliste, teda saatsid kauaaegne seltsi noortejuht Ülo Lomp, Jan Enriko Laidsalu, Heino Arumäe (samanimelise ajaloodoktori lapselaps), Anna Grete Arike ja Henri Lass.
Loe edasi: Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru
Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris süüdatud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Võrru.
Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 18.30 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi nelja ajaloolise kihelkonna – Saarde, Karksi, Helme ja Urvaste, kus mälestustuld tervitatakse Vabadussõja ausammaste juures.
Tule tervitused on Kilingi-Nõmmel (kl 19.15), Karksi-Nuias (20.00), Tõrvas (20.45) ja Antslas (22.00).
Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul Võrus läidetud muinastulega Võru kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00
ühendatakse mõlemad tuled Võru kalmistul võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.
Kindral Johan Laidoneri selts ütleb tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tervitama!
Pühapäeval, 05. juunil kell 13-17 toimub Antsla kesklinna pargis kogupereüritus „Meistrite päev“. Oma tegevusi ja kaupa tulevad tutvustama üle 30 kohaliku meistri alates käsitöömeistritest kuni massaaži-ja tantsumeistriteni. Toimub 7 erinevat töötuba, meistrite vaheline viievõistlus Jaanus Kala eestvedamisel ning suur tehnikaparaad „Kõik, mis liigub“, kus saab näha ja katsuda tehnikat vanast Pobeedast võistlustel osaleva ralliautoni.
Päeva lõpetab kell 16 algav kontsert „Meistritelt meistritele“ kus astuvad üles Karula kandi muusikud Lauri Õunapuu, Meelika Hainsoo ja Celia Roose.
Päeva jooksul on võimalik registreeruda ekskursioonidele, mis toimuvad 7. juunil Tsooru ja 8. juunil Karula kandi meistrite töökodadesse. Mõlemad ekskursioonid lõpetab just selleks päevaks üles seatud kodukohviku külastus.
Kadri Kõiv, Meistrite päeva idee autor ja üks peakorraldajatest : „Sageli otsitakse elamuste loojaid või tooteid, mida oma külalistele või tähtpäevadeks kinkida. See, kui palju meistreid, kes seda kõike pakkuda suudavad, tegutseb meie kandis, võib tulla paljudele üllatusena. Meistrite päeval saabki tegijatega kontakti ja loodame, et siit saavad alguse paljud vastastikku kasulikud ja rikastavad koostöösuhted.“
Päeva eesmärgiks on, et inimesed väärtustavad oma elukohta ja piirkonnas elavaid inimesi saades teadlikuks siin tegutsevatest oma ala asjatundjatest, nende poolt pakutavatest teenustest ja toodetest. Suureneb kogukondlik identiteet ning tuntakse rõõmu koos tegutsemisest.
Loe edasi: Antslas toimub piirkonna meistreid tutvustav päev
21. mail toimub Karula rahvuspargis maalilise Ähijärve rannaalal omanäoline ja kordumatu festival MAI, mille külalised saavad ühe ööpäeva jooksul osa Karula kandi kaunist loodusest ja eluolust, kvaliteetsest kohalikust toidust ning heast värskest muusikast.
Ähijärve rannas avab oma uksed ainulaadne kohalikul toorainel ning värsketel hooajalistel maitsetel põhinev festivalikohvik. Maitsvaid ja tervislikke sööke valmistavad Kolme Sõsara Hõrgutistest tuntud õed Kerti, Kadri ja Triin Vissel. Festivali toimumine langeb kokku üle-euroopalise rahvusparkide kampaaniaga „Looduse maitse“. Lisaks kohvikutoitude maitsmisele kutsutakse külalisi loodusandidega tutvuma ka aiandusekspert Tiia Trolla juhitud metsaretkele.
Toimuvad jalgsi- ja jalgrattamatkad ümbruskonna metsa- ja külateedel, õpitoad ja loengud põnevatelt persoonidelt ning ka Raadio Ööülikooli avalik salvestus. Kohal on ka Emajõe Lodjakoja viikingilaev Turm, mis viib järvele looduse ilu nautima. Avatud jalgrattarent võimaldab huvilistel aga omal käel rahvuspargi võlusid avastada. Lisaks on festivalil ka lasteprogramm, kus põnevaid meisterdamisi ja avastamisi jätkub ka kõige pisematele külalistele. Külalistele on avatud telkimis- ja ujumisvõimalused.
Loe edasi: Saabuv kevad toob Karula rahvusparki Ähijärve kaldale ainukordse festivali MAI
Ku ma küsü, et pall’u täl näid om, hõikas Aino: «Kas ma tuud tiiä, loe esi üle!» Suurõmba ja väikumba, egäsugumadsõ eläjä ja pupi saava sohva pääle lakja säetüs: umbõs 100 tükkü.
«Tõnõ niipall’u om mul jo lakja jaetu ja är müüdü, päämidselt Nõiariigin,» seletäs Aino edesi. Aino poig Aivo om Nõiariigi perremiis. «Kae, naid hiiri olõ ma uma 30 tükkü tennü, naid ostõtas häste,» hoit Aino ütte väikeist hiirekeist peo pääl. «Ja jõulõaigu läts’ kah hulga asju minemä. Anti, mu tõnõ poig, kül ütles, et ma anna odavalõ är, a mul om pääasi, et langaraha tagasi saa.
Puppõ jaos ma harutõdut langa ei pruugi, osta õks vahtsõ. Ja sisse topi patju sissu, mul om naid vannu patju kotun küländ. Nuu as’a, mis är läävä – ma tii õkva vahtsõ asõmõlõ. Ma taha, et mul olõs egäst ütest üts asi ka hindäl olõman.»
«Är tuud panku, tuu om mul üts edimäidsi puppõ ja ei olõ illus!» haard Aino mul üte jõuluvana käest ja käkk kasti tagasi. «Edimäne mänguasi, mis ma tei, oll’ pingviin, ja säält nakas’ki minemä. Pääasi et seletüs, skeema vai asi esi iin om, sis ma või kõkkõ perrä tetä. Esi uma pääga ma vällä ei viisi mõtõlda,» seletäs provva. Loe edasi: Pupimeistri Värtoni Aino käe ei püsü paigal
Võru Kultuurimajas Kannel toimus eile Võrumaa tervisedenduse konverents “Liikumine on elu”, mille raames tunnustati ka käesoleva aasta maakonna silmapaistvamaid tervisedendajaid. Päeva moderaator oli Veikko Täär.
Konverentsi käigus tutvustas Merike Õun nutika sportimise võimalusi Võrumaal, Veikko Täär jagas oma isiklikke kogemusi liikumisest, Laura Randoja ettekanne põhines Viljandimaa hea praktika näitel meeste liikumisharrastuste propageerimisel, Maria Tamm keskendus liikumise ning vaimse tervise omavahelistele seostele ning Veevi Hõrak lõpetas konverentsipäeva ülekaalu ja toitumise teemaga.
Võru maavanem Andres Kõiv julgustas konverentsil osalejaid aktiivsemale liikumisele ning kutsus üles aktiivsust üles näitama ning oma tervise eest hoolitsema puhta ja kauni loodusega Võrumaa rohkeid võimalusi ära kasutades.
Võrumaa tervisenõukogu valikul osutusid Võrumaa parimateks tervisedendajateks ja tervisedendusega aktiivselt tegelejateks 2014. aastal: Kätlin Pilt Rõuge vallast, Kadri Nassar Lasva vallast, Anu Maask Võru linnast ning Jaanus Kala (pildil oma tänukirja ja meenet vastuvõtmas) Antsla vallast. Tervisetera kategoorias märgiti ära Lasva Kepikõnni Seltsing ning Võrumaa parima tervisedendusliku töökoha kategoorias pälvis tunnustuse Võru Tarbijate Ühistu.
Samuti tänati kõiki terviseteemadel aktiivselt Maavalitsusega koostööd tegevaid kohalike omavalitsuse esindajaid ning lasteaedu.
Kadri Gerberg
«Mõni aasta tagasi mi soejahti es piäki, no anti maakunna pääle viis soelaskmisõ lupa ja tuud om veidü,» hinnas’ Võromaa jahimiihi seldsi Antsla jahtkunna päämiis Laanejõe Arvi.
Antsla kandin lasti aasta lõpun rekordsusi: tsiajahi aigu tull’ vana esäsusi vällä ja Litsmõtsa külä miis Hommik Tuudu (Tuudo Hommik) lassõ tä maaha. «Oll’ õnnõ musta maaga,» ütel’ Tuudu esi, elon kuus sutt lasknu jahimiis.
No oll’ väkev susi: nahk om pia kats miitret pikk ja ku Tuudu kolba pikkusõ-lakjusõ kokko lei, sai 43,5 cm. «Joba 41 cm tähendäs näütüsel kuldmedälit. Mehe irvidi, et no piät medäli kats sentimiitret suurõmba tegemä,» muheli jahimiis esi. Eesti jahimiihi selts kõrraldas trofeenäütüst üle aasta, järgmäne tulõ aasta peräst.
Rekordsoel om õnnõs nahk illos. «Soe ja ilvesse omma sakõst kärnän, rebäse ja kähripini käest saava ilvesse ja soe kah tõvõ külge,» selet’ Laanejõe Arvi. «Tsia ei lää kärnä, a pini läävä – meil omma jahipini kats kõrda kärnän olnu.»
Sussõ jäi Antsla kanti perrä viil hulga. «Keretü pääl olli katõ-kolmõ soe jäle, ijä pääl käünüvä. Arvami, et omma kats imäst ja üts esä – järgmäne aasta om soeaastat uuta!» muias’ Arvi. «Mi miihil omma tsiasöödä pääl kaamõra: inne jõulu päivä poolõ katõ aigu olli soe kaamõran! Minevä keväjä murri soe ütessä lammast är, selle anti nuu lua kah.» Loe edasi: Susi om kõva vastalinõ
16. mail Sännä kultuurimõisan peetü kolmandal Uma laulu võigõlusõl anti parõmbilõ võrokeelitsile laulõlõ vällä kolm pääpreemiat ja tetti valmis timahavadsõ Uma Pido sümbolpill – kivipill.
Keskkonnaamet avab etnograafilise püsiekspositsiooni Karula rahvuspargi külastuskeskuses 10. mail 2013 algusega kell 12 (Ähijärve küla, Antsla vald, Võrumaa).
Päevakava:
12.00 Avasõnad – Leelo Kukk, Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse alal
12.20-12.40 Kultuuripärand ja rahvuspark – Pille Tomson, keskkonnakonsultant
12.45-13.00 Aida ekspositsiooni kasutamise tingimused ja edasine kasutamine – Tiia Trolla, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist
13.00-13.20 Karula etnograafiline ekspositsioon – unistusest tegudeni. Maris Kivistik, Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja
13.20 Tutvumine ekspositsiooniga ja ajastukohane toidulaud
Karula rahvuspargi püsiekspositsioon tutvustab Karula kihelkonna eluolu 20. sajandi esimesel poolel. Ekspositsioon on jagatud erinevateks teemadeks nagu toiduainete varumine ja säilitamine, käsitöö, põllumajandus. Ekspositsiooni ülesehitus annab võimaluse eksponaate puudutada ning töövõtteid ise järele proovida. Näiteks saab käsikiviga jahu jahvatada, uhmris otra tanguks tampida, villa kraasida, vokiga lõnga kedrata, kaaluda iseennast, jne.
Etnograafilise ekspositsiooni projekti rahastamist toetas Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond. Aidahoone renoveeris OÜ Amain Ehitus ja ekspositsiooni valmistas MTÜ Vanaajamaja.
Registreerimine kuni 6. mai 2013 aadressil tiia.trolla@keskkonnaamet.ee
19.detsember oli Lõuna-Eesti Haiglas kingitusterohke päev. SLO Eesti AS annetas oma juubeliaasta raames soetatud sünnitusvoodi Lõuna-Eesti Haiglale. Pidulik üleandmine haigla sünnitus- ja günekoloogia- osakonnale toimus 19.detsembril 2012.a. kell 12.00. Oma kinketšeki lasteosakonnale andsid üle ka Antsla Gümnaasiumi noored.
Raido Vaikre, SLO Eesti AS turundusjuht: “SLO Eesti AS on juhtiv professionaalne elektri- ja teletarvikute hulgimüüja Eestis. Omades suurimat müügivõrgustikku, mõistame igati klientide vajadusi ning püüame pakkuda neile parimat teenust elektritarvikute hulgimüügi turul. ‘Ettevõtte kontorid paiknevad lisaks Tallinna peakontorile ka Võrus, Tartus, Pärnus, Paides, Rakveres, Narvas, Viljandis, Kuressaares ja Kärdlas.
SLO Eesti AS on tegutsenud eesti turul tänaseks 20 aastat. Sündmuse raames soovime jagada juubeliaasta rõõmu ka abivajajatega. Seetõttu kogusime kõikidelt sünnipäeva külalistelt lilledele ja juubelikingitustele mõeldud summad annetustena Lõuna-Eesti Haiglale uue sünnitusvoodi soetamiseks. Täname kõiki meie lugupeetud kliente ning partnereid annetuste eest.”
Loe edasi: Kingitusterohke kolmapäev Lõuna-Eesti Haiglas
18. novembril lõppes konkurss Võrumaa silmapaistvamate ühenduste tunnustamiseks. Nominentideks esitati 6 ühendust: Sulbi Maarahva Selts, Boose Selts, Tagaküla Laulu-Mängu Selts “Kungla”, Hauka Veloklubi, Tantsuselts Pärliine ja Meremäe Kultuuriühing.
23. novembril Rogosi mõisas toimunud Võrumaa kodanikuühenduste sügiskonverentsil tunnustati Võru maavanema tänukirjaga 3 silmapaistvamat ühendust: Sulbi Maarahva selts, Boose Selts ja Tagaküla Laulu-Mängu Selts “Kungla”.
Võrumaa Arenguagentuur tänab ühendusi väärt algatuste ja silmapaistvate tegevuste eest kogukonnas!
Väega lahkõ ja as ‘atundja tohtri, timä käest võit nõvvu küssü eski kümne aigu õdagu, kitvä patsiendi Tervisetrendi kodolehe pääl Antsla perretohtrit Reva Kristat (53). Tuu kodolehe pääl saa egä Eesti perretohtri tüüd hinnada ja vana Võromaa perretohtriist om Krista saanu parhilla kõgõ inämb punktõ.
«No säänest üüse helistä mist iks väega pall’u ei olõ,» muhelõs Reva Krista uman päävä poolidsõ aknõga tüütarõn Antsla tervüsekesku sõn. «Ma klaari iks inämbüse as’ust päävä aigu är. Võimalusõ piät inemisele andma, a hindäle sälgä ei saa kah laskõ istu.»
Mille Krista õdagu ja nädäli vaihtusõl hindäle helistädä lupa – tä om kimmäs, et uma arst tiid iks parõmbidõ nõvvo anda ku infotelefoni-tohtri. «Nuu ei tiiä jo, mis inemine om ja mis täl hädä om.»
Krista tiid ummi ravi alotsit häste: tä om Antslan tohtritüüd tennü 1986. aastast. Juurõ omma täl kah küländ lähkül: Harglõ ja Karula kihlkunna piiri pääl Koemõtsan, kon eläs imä.
Tohtri kotsilõ või üldä, et tä om maa suul – Reva Kristalõ om külh pakutu latsitohtri tüüd Tarton, a tä lää-i suurtõ liina. Vällämaalõ ammuki mitte. «Liinaelu ei olõ mullõ, ma olõ maalats,» ütles tohtri lühküs seletüses. Loe edasi: Perretohtri – maa suul
“Unustatud lavad”, on 1959. aastal Tallinnas asutatud segakoori Noorus traditsiooniline kontsertturnee. 9.-11. novembrini tuuritab koor Võrumaal ning astub üles viiel korral. Kõik kontsertid on tasuta.
09. novembril kell 19.00 Võru Kultuurimajas Kannel
10. novembril kell 13.00 Obinitsa setokunstide galeriis “Hal’as Kunn”
10. novembril kell 18.00 Misso Rahvamajas
11. novembril kell 13.00 Mõniste Rahvamajas
11.novembril kell 15.00 Uue-Antsla Rahvamajas
“Unustatud lavad” on Nooruse koori 2003. aastal alguse saanud projekt, kus ühe nädalavahetuse jooksul annab koor tasuta kontserte eri valdades või maakondades. Enamik koorimuusikakontserte leiab Eestis aset suuremates linnades: Tallinnas, Tartus, Pärnus või Jõhvis. Maaelanikel, kes on projekti peamine sihtrühm, ei ole tihti vahemaa või kulukuse tõttu võimalik neist osa saada.
Noorus on võtnud südameasjaks käia igal sügisel mööda Eestimaa väiksemaid paiku, viia sinna laululusti ning anda ka Nooruse lauljatele võimalus esineda paikades, kuhu tavaliselt esinema ei satuta. Samuti loodab koor, et “Unustatud lavade” projekt aitab tõmmata ka teiste kultuuritegelaste ja organisatsioonide tähelepanu vähekasutatud maa-kontserdipaikadele.
Siiani on Noorus jõudnud Ida-Viru, Lääne, Viljandi, Jõgeva, Tartu, Harju, Põlva maakonda, Läänemaale, Hiiu-, Saare- ja Muhumaale.
Näitus räägib tolleaegsest toidust ja selle säilitamise viisidest, naiste käsitööst villa kraasimisest lõnga värvimiseni, talutöödest ja siinsetest kommetest. Ekspositsioon saab valmis aprillis 2013. Soovime, et ekspositsioon saaks võimalikult Karula kihelkonna keskne ja seega on oluline, et võimalikult paljud eksponeeritavad esemed oleksid pärit just meie kihelkonnast.
Kõige selle tutvustamiseks läheb tarvis erinevat vanakraami alates kuusejuurtest punutud jahumatist kuni riidekirstuni, margapuust Wabariigiaegsete kodundusajakirjadeni, käsikraasidest mahlapressini. Kui sul on vanu esemeid, mis olnud kasutusel möödunud sajandi alguses, kuid nüüd kasutuset väljas, siis kaalu palun võimalust anda need ekpositsiooni täiendamise heaks! Samuti oleme väga huvitatud koopiate tegemisest siinse piirkonna vanadest fotodest, millel jäädvustatud talusid, maastikke, inimesi, töötegemist või teisi tegemisi.
Kui sulle tundub, et saad aidata, siis võta palun ühendust: Margus Palolill 5559 7126 palolillele@gmail.com või Mats Meriste 5341 7460 mats@khy.ee
Allikas: Mari Kaisel, MTÜ Vanaajamaja
16. – 21. juulil toimub Antsla Kultuuri- ja Spordikeskuses taas Hauka Rock, mis toob kokku 30 muusikahuvilist 14.-20. aastast Lõuna-Eesti noort. Järjestikuselt kolmandat korda toimuva ürituse eesmärgiks on arendada noorte muusikalisi oskusi ja teadmisi instrumentide ja helitehnika alal; kasvatada osalejates omaalgatuslikkust, meeskonnavaimu, eneseusku, vastutustunnet, otsustus-, suhtlemis- ja analüüsivõimet.
Seda kõike tehakse läbi erinevate seminaride ja workshopide, mis puudutavad bänditegemise võlusid ja valusid. Lisaks individuaalse pillioskuse lihvimisele pööratakse tähelepanu kokkumängimisele ja musitseerimisele, erinevatele tehnilistele lahendustele. Laager kulmineerub 21. juulil suure lõpukontserdiga Hauka Rock 2012, kus astuvad üles laagri juhendajad, külalisesinejad ja laagris osalejad.
Lisainfo: www.antslaksk.ee/laagri-info 
1. mai keskpäeval avab Võrumaa oma turismisuve. Urvaste vallas asuvas Liikluslinnas toimuval üritusel saab teada ja kogeda, mida võluvat ja vallutavat Võrumaal sellel suvel pakkuda on.
Samas toimub Urvaste kohaliku toidu ja turismi laat. Kaitseliit ja Päästeamet pakuvad huvitavaid tegevusi ja näitavad oma tehnikat.
Kõigile huvilistele jagatakse laadal trükisooja Võrumaa suvelehte. Õhtupoolikul marsime rivitrummi põrina saatel Uue-Antsla rahvamajja, kus avatakse Urvaste valla käsitöönäitus ning meeleolukas õhtu jätkub ansambliga Seelikukütid.
„Võrumaa on Eestimaa looduses eriline paik,“ kinnitas Võrumaa Turismiliidu juhatuse esimees Aivo Värton. „Tosin loodusrekordit asuvad Võrumaal, neist tuntumad ja teada on Suur Munamägi kui Eesti kõige kõrgem tipp ja Rõuge Suurjärv, mis on Eesti sügavaim järv ja Võru maakonnas kõige rohkem looklev Võhandu jõgi on pikim jõgi Eestis“.
Ka kõige kõrgemad liivakivipaljandid asuvad Võrumaal – Härma müürid Piusa jõe kaldal, jõgi ise on kõrgeima lähtega jõgi – langust kogu jõe ulatuses on 213 meetrit. Eestimaa jämedaim puu Tamme-Lauri tamm kasvab Urvastes ning Eestimaa kõige kõrgem kadakas ei asu mitte Saaremaal, vaid meil Võrumaal Lasva vallas.
Sel päeval pääsevad huvilised tasuta Liikluslinna ja Pokumaal asuvasse Pokukotta. Samuti on avatud külastajatele Ööbikuoru Hüdrotöökodamuuseum Rõuges ja Suure Munamäe vaatetorn Haanjas.
Võrumaa turismihooaja avaürituste täpsemat programmi vaata www.visitvoru.ee . Kohtumiseni võluval Võrumaal!
Avaüritust korraldab MTÜ Võrumaa Turismiliit Võrumaa Partnerluskogu Leader meetme toel.
Täna, 24. märtsil 2012 Maateatrite päeval Antslas toimunud etenduste põhjal otsustas žürii anda Parima Maateatri tiitli Vastseliina rahvamaja täiskasvanute näitetrupile “Vana habe” etenduse eest “PiiÄrr”. Etenduse on lavastanud Aado Kuhlap Tiina Ilvese samanimelise jutustuse järgi. Osades mängivad Veroonika Palm, Janek Penk, Viive Tomson ja Aado Kuhlap. Piirkondlik ülevaatus toimub Valgas 21. aprilill 2012.
Põllumajandusuuringute keskus korraldab 1. märtsil Antsla kultuuri- ja spordikeskuse suures saalis keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) täienduskoolituse.
Koolitus algab kell 10 ja lõpeb kella 16. Koolitus on tasuta ja koolituse läbinud saavad vastava tunnistuse.
Eelregistreerimine on kohustuslik! Ainult eelregistreerunud osalejatele tagatakse koolituse materjalid ning toitlustus. Registreerimine lõpetatakse kaks tööpäeva enne koolitust. Eelregistreerida saab telefonil: 6729 143 või e-posti aadressil: sirje.reintam@pmk.agri.ee
MTÜ Võrumaa Partnerluskogu 2012. aasta I taotlusvoor on avatud alates 9. jaanuarist 2012 ja sulgub etapiliselt:
Küla- ja kultuuri meede 14. veebruaril;
Noorte meede 21. veebruaril;
Ettevõtluse meede 28. veebruaril 2012.a.
Infopäevad valdades toimuvad:
Esmaspäeval, 12. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Urvaste valla taotlejatele Uue-Antsla rahvamajas Uue-Antsla külas; kell 17.00-18.30 Antsla valla taotlejatele Antsla EKB Koguduse ruumes Antsla linnas Jaani tn 24.
Teisipäeval, 13. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Haanja valla taotlejatele Haanja rahvamajas Haanja külas Haanja Tantsu-Mängu-Laulu Seltsi ruumes; kell 17.00-18.30 infopäev Rõuge valla taotlejatele Rõuge Pritsukuuris Rõuge alevikus Tehnika tn 8.
Kolmapäeval, 14. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Sõmerpalu valla taotlejatele Sõmerpalu Motoklubi sisehallis “Adrenalin Arena”; kell 17.00-18.30 infopäev Võru valla taotlejatele Navi Seltsimajas Navi külas.
Neljapäeval, 15. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Vastseliina valla taotlejatele Vastseliina Noortekeskuses Vastseliinas Petseri tn 6 (Gümnaasiumi kõrval); kell 17.00-18.30 infopäev Lasva valla taotlejatele Lasva rahvamajas Lasva külas.
Reedel, 16. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Mõniste valla taotlejatele Mõniste rahvamajas Kuutsi külas; kell 17.00-18.30 infopäev Varstu valla taotlejatele Krabi Koolimajas Krabi Külaseltsi ruumis Krabi külas (sissepääs maja tagant).
Info tel +372 526 6832, +372 786 8372, info@voruleader.ee ja kodulehelt: www.voruleader.ee
