Vapramäe loodusmajas algab säästva eluviisi koolitussari

clip_image002

6. aprillil algusega kell 12.00 toimub koolitus “ASJAD TAAS TAASKASUTUSSE”. Koolitusel saab teada nippe, mida teha vanade kampsunitega, kuidas anda tekstiilile teine elu peavõrude, lillede jms kaudu.

Koolitus toimub Vapramäe Loodusmajas. Koolituse viib läbi Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse retkejuht Liina Luure.

clip_image004clip_image006

Registreerimine ja info koolituse kohta telefonil 5575 215 (Liina), e-post liina.luure@gmail.com

Koolituse kestvus 3-4 tundi. Vahendid on saadaval kohapeal. Kui on soovi ise midagi valmistamiseks kaasa võtta, siis küsida julgesti informatsiooni infotelefonilt.

Koolitus on tasuta. Koolitusi toetab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

 clip_image007

Tartlased saavad valida purskkaevu

Ajalooline foto

Tartlased saavad valida uue purskkaevu kunagi Loomemajanduskeskuse maja taga asunud purskkaevu asemele.

Doktor Pfaffi villa juurde kuuluv purskkaev rajati eelmise sajandi alguses. Tegemist oli lihtsa kaheksanurkse betoonist rajatisega, mille keskmes oli kõrgem karikataoline betoonist kuju, mille tipus oli üks purskav veejuga. Basseiniosa kaheksal nurgal ilutsesid väikesed kaheksanurksed lillekastid püsi- või suvelilledega. Tänaseks on säilinud kunagise purskkaevu kaheksanurkne basseiniosa ning osaliselt ka selle servad.

Nii linnavalitsuse kui ka muinsuskaitse seisukoht on, et uues lahenduses tuleb aluseks võtta kaheksanurkne motiiv ning materjali osas tuleks kasutada betooni, nagu kunagise purskkaevu puhul. Muus osas piiranguid ette ei seatud. Purskkaevu taastamiseks on Tartu Loomemajanduskeskuses tegutsevad maastikuarhitektuuribürood Ökodisko ja TajuRuum teinud kaks kavandit, mille hulgast palutakse linlastel valida see, milline võiks uus purskkaev tulla. Purskkaevu rajamisele on lubanud õla alla panna Tartu Hansa Rotary klubi ning raha on kavas lisaks koguda annetuskeskkonna Hooandja kaudu ja korraldades mitmeid heategevusaktsioone purskkaevu rajamiseks vajamineva raha kogumiseks.

Hääleta, kumba kavandit eelistad siin! Hääletada saab 5. aprillini.

Kolmapäeval toimuvad Tartus esimesed kogukondliku tervisedenduse mõttetalgud

Kolmapäeval, 27. märtsil, toimuvad Tartus, Loomemejanduskeskuse konverentsiruumides Eesti esimesed kogukonna tervisedendusele pühendatud mõttetalgud. Mõttetalgute eesmärgiks on arutleda kogukonna suurema võimestamise ja tervisega seotud rohujuuretasandi tegevuste teemadel.

Eelmisel aastal sai tänu Kodanikuühiskonna SIhtkapitalile (KÜSK) alguse projekt Tervisedendusmudel läbi kogukonna – Uus Tervis, mille abil koolitati välja mitukümmend kogukondliku tervisetoetajat, kes korraldavad oma kogukonnas regulaarselt tervisesündmusi,-arutelusid ja kogunemisi. Projekti laiemaks eesmärgiks on luua kogu Eestit kattev kogukondlike tervisetoetajate võrgustik, kel oleks võimalik omavahel mõtteid ja kogemusi jagada ning luua eestkostesüsteem parendamaks tervisedendus ja -ennetustegevust, võimestades inimesi ja kogukondi.

Projekti eestvedajad näevad, et inimesed ei oska sageli võtta oma tervise eest vastutust. Eestlaste tervena elatud eluiga Euroopa Liidu keskmisega võrreldes üks lühemaid ning kroonilistesse, sageli elustiiliga seotud haigustesse, haigestumine on suur. Projekt Uus Tervis on püstitanud hüpoteesi, et parema tervise lahendus peitub tegelikus vastutuse võtmises ja ühises, kogukonnapõhises ning rohujuuretasandi koostöös.

Mõttetalgutel jagatakse kogemusi juba toimuvate kogukondlike tervisekogunemiste osas, arutletakse kogukonna tervisesündmuste korraldamise jätkusuutlikkuse üle, mõtiskletakse erineva tasandi koostöövõimaluste ja sotsiaalse ettevõtluse võimalikkuse üle tervisedenduses.

 Uue Tervise mõttetalgud toimuvad kolmapäeval, 27. märtsil, algusega kell 10 Tartu Loomemajanduskeskuse konverentsiruumis, Kalevi 17, Tartus.

Mõttetalgutele saab registreeruda: agnes@uustervis.ee või telefonil 53 422 381.

Mõttetalgutele on oodatud kõik huvilised – nii organisatsioonide esindajad kui eraisikud, nii terviseteemadega seotud inimesed kui lihtsalt huvilised. Projekti raames valmib ka uuring, mis analüüsib projektis osalejate hoiakuid ning nende muutusi ning inimeste valmidust oma tervise osas ise vastutust võtta.

Üritust toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Tartu Loomemajanduskeskus, projekt viiakse ellu koostöös külaliikumisega Kodukant.

Kaia-Kaire Hunt

Tartu Kunstikool otsib maalipraktika läbiviimise kohta

Tartu Kunstikool pakub juuni alguses oma esimese ja teise kursuse õpilastele maalipraktika tegemise võimalust mõnes looduskaunis kohas. Oleme teinud koostööd erinevate asutuste ja koolidega, aga sel aastal peame jääma vist Tartu linna. Eriti ei rõõmusta selle üle ei õpetajad ega
õpilased. Siit tekkiski mõte hakata uurima võimalusi elamiseks väljaspool.
Kooli eelarvesse ei mahu majutuse eest tasumine, aga toitlustamise eest saame tasuda. Kas on mõni ettevõte maal (kool, turismitalu vms), kes võtaks 10.-19. juunini tasuta majutada kuni 30 kunstiõpilast. Toitlustamise saaksime küll tellida koha pealt ja selliselt anda tööd kohalikele
inimestele. Õpilased ei ole paljunõudlikud, koht põrandal või madratsil pole probleem.
Madratsid saaksime ka ise kaasa võtta. Pesemisvõimalus peaks siiski olemas olema.
Omalt poolt saame pakkuda maalinäituse tehtud töödest ja maale ka kinkida. Tavapärane ajajaotus on selline, et päevas saavad õpilased kaks maaliülesannet ja õhtuti toimub tehtud tööde analüüs juhendajatega.
Piret Paluteder
piret@art.tartu.ee
Tartu Kunstikool

Korteriühistud kogunevad Tartusse õigusküsimusi ja ühistegevust arutama

Lõuna-Eesti korteriühistud saavad laupäeval, 23.märtsil kokku Tartus, kl 10 Dorpat Konverentsikeskuses algaval Lõuna-Eesti
korteriühistute üheteistkümnendal foorumil, arutamaks korteriühistute jaoks olulisi küsimusi.

“Üheks meie põhiteemaks on ühistegevus – kuidas ühistud ühiselt oma huvide eest seista saavad, nagu näiteks oli see elektri ühisostul ja planeerime uusi ühisoste, räägime ka koostööst kohaliku omavalitsusega, ” tutvustas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Dagmar Mattiisen ürituse kava. “Kindlasti on aga kõne all aktuaalsed õigusprobleemid, millega ühistud oma igapäevatöös kokku puutuvad,” sõnas Mattiisen.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres.Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute
huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Foorumi kavaga saab tutvuga EKÜL kodulehel: http://www.ekyl.ee/

 

Kutse Uue Tervise mõttetalgutele

Green SpirulinaTervis on eelkõige meie endi vastutus, mitte niivõrd riigi, arsti või ravimifirma vastutus. Ometigi on praegu kroonilisi haigusi rohkem kui kunagi varem, Haigekassa vajab üha enam raha ja tervena elatud eluiga on ELi keskmisega võrreldes lühike. Kas ei peitu lahendus seega tegelikus vastutuse võtmises ja ühises, kogukonnapõhises ning rohujuuretasandi koostöös terveks jäämiseks ja saamiseks?

Nendele küsimustele vastamiseks on kõik huvilised oodatud Uue Tervise mõttetalgutele: arutlema seniste kogukondlike tervisedenduslike ürituste korraldamise jätkusuutlikkuse üle, uurima üheskoos koostöövõimalusi, jagama kogemusi ning mõtisklema sotsiaalse ettevõtluse võimalikkusest tervisedenduses.

Uue Tervise mõttetalgud toimuvad kolmapäeval, 27. märtsil kell 10 Tartu Loomemajanduskeskuse konverentsiruumis, Kalevi 17, Tartus.

Mõttekojas keskendutakse järgmistele teemadele:

  • kogukondlike tervisedenduslike ürituste korraldamine ning jätkusuutlikkus
  • milliste institutsioonidega saab kogukonna tasandil teha koostööd?
  • uute kogukondade liitumine ja mida teised sarnased tegijad juba teevad?
  • kogukondlik tervisedendus – kas võimalus sotsiaalseks ettevõtluseks?
  • lisaks kohapeal välja pakutud teemad.

Loe edasi: Kutse Uue Tervise mõttetalgutele

Tartu Kunstikoolis toimub lahtiste uste päev

Tartu KunstikoolKolmapäeval, 20. märtsil kell 12 toimub Tartu Kunstikoolis Lahtiste uste päev.

Tartu Kunstikool on riiklik kutsekool, kus saab kandideerida neljale erialale täiskoormusega õppesse:
trükimeedia kujundaja-küljendaja (põhihariduse baasil)
dekoraator-stilist (põhihariduse baasil)
illustraator (põhihariduse baasil)
3D-modelleerija-visualiseerija (keskhariduse baasil).

Osakoormusega õppesse saab kandideerida vähemalt keskhariduse baasil:
trükimeedia kujundaja-küljendaja
dekoraator-stilist
illustraator

Kooli koduleht: www.art.tartu.ee

Põllumajandusmuuseum saab kolm uut hoonet

Tartumaal Ülenurmel asuvas Eesti Põllumajandusmuuseumis avati rohelise investeerimisskeemi vahenditest rekonstrueeritud kolm hoonet. Suve hakul avatakse värske ilme saanud linamajas uued lina- ja linnukasvatust ning põllumajandustehnikat tutvustavad ekspositsioonid.

Rekonstrueeritud hoonete kasutuselevõtuga avarduvad oluliselt eksponeerimisvõimalused muuseumis. „Näiteks saame luua avatud fondi, kus näeb ka neid esemeid, mis on seni olnud peidus muuseumi hoidlates,” rääkis Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Rohelise investeerimisskeemi vahenditest lõpetati Ülenurme mõisaansambli peahoone remont ja rekonstrueeriti endine tõllakuur, linamaja ja osaliselt laut. 

Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis asuv põllumajandusmuuseum koondab museaale Eesti põllumajanduse ja maaelu kohta. Muuseumil on 15 hoonet, millest viimase seitsme aastaga on rekonstrueeritud üheksa.

Muuseumi veebileht www.epm.ee.

Põllumajandusmuuseum saab kolm uut hoonet

Tartumaal Ülenurmel asuvas Eesti Põllumajandusmuuseumis avatakse täna kell 14 rohelise investeerimisskeemi vahenditest rekonstrueeritud kolm hoonet. Suve hakul avatakse värske ilme saanud linamajas uued lina- ja linnukasvatust ning põllumajandustehnikat tutvustavad ekspositsioonid.

Rekonstrueeritud hoonete kasutuselevõtuga avarduvad oluliselt eksponeerimisvõimalused muuseumis. “Näiteks saame luua avatud fondi, kus näeb ka neid esemeid, mis on seni olnud peidus muuseumi hoidlates,” rääkis Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild. “Loodame, et uued võimalused ja ekspositsioonid aitavad suurendada ka muuseumi külastatavust.”

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on tegemist suure arenguga põllumajandusmuuseumi töös. “Põllumajandus areneb tohutult kiiresti ja see seab kõrgendatud ootused ka muuseumile, et seda kõike jäädvustada. Nende hoonete rekonstrueerimine on suur arenguhüpe, aga ka väljakutse muuseumi töötajatele,” ütles minister Seeder.

Rohelise investeerimisskeemi vahenditest lõpetati Ülenurme mõisaansambli peahoone remont ja rekonstrueeriti endine tõllakuur, linamaja ja osaliselt laut. Tööd toimusid 2011-2013. aastani ning need läksid kokku maksma 1,6 miljonit eurot.

Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis asuv põllumajandusmuuseum koondab museaale Eesti põllumajanduse ja maaelu kohta. Muuseumil on 15 hoonet, millest viimase seitsme aastaga on rekonstrueeritud üheksa.

2010. aastal sai põllumajandusmuuseum uue interaktiivse püsiekspositsiooni “Põllumajanduse ja maaelu areng Eestis läbi sajandite” eest kõrgeima muuseumidele välja antava autasu Eestis, ” Muuseumirott 2010″.

Metsandusliku ühistegevuse konverents

Reedel 15.märtsil toimub Eesti Maaülikooli õppehoone (Fr. Kreutzwaldi 64) aulas kell 10.00 metsandusliku ühistegevuse IV konverents “Teeme metsandusliku ühistegevuse korda!”

Ettekannete ja tervitavate sõnavõttudega osalevad konverentsil põllumajandusminister Helir-Valdor Seedor, riigikogu liige ja keskkonnakomisjoni esimees Erki Nool, Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, Eesti kultuurpärandi aasta koordinaator Riin Alatalu, Toronto Eesti Ühispanga endine nõukogu esimees Peeter Einola jt. Üritust modereerib maasotsioloog Aare Kasemets.

Konverentsi päevakava http://www.kemo.ee/yritused/173-metsandusliku-uehistegevuse-konverents-1...

Osavõtuks palutakse registreerida, info@kemo.ee või tel. 5 121 947

Korraldajad: Akadeemiline Ühistegevuse Selts, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Metsaühistu, Ambla Metsaühistu, Kesk-Eesti Metsaomanikud MTÜ, PärnuTartu Metsaomanike Selts, Metsaekspert OÜ.

Tartu saab suveks Emajõe kaldale rosaariumi

Kohe pärast lume sulamist alustatakse Tartusse Emajõe kaldapealsele 110 ruutmeetri suuruse rosaariumi rajamist, kuhu istutatakse 134 roosiistikut. 

Atlantise ning Võidu silla vahelisele alale tulevad jalgteede vahele kaarekujulised roosipeenrad, mille äärde rajatakse puitlaudisega kaetud istumiskohad.

Kuna tegemist on Eesti-Läti-Vene piiriülesest koostöö programmist rahastatava partnerlinnade rosaariumi projektiga, siis kasutatakse istutusmaterjalina ilmastikukindlaid Eestis, Lätis ja Venemaal levinud pargirooside sorte. Rosaariumi juurde paigaldatakse ka infostend, kus on kirjas kasvavate rooside sordid ning nende asukoht rosaariumiplaanil.

Rosaariumi rajab Aiad Korda OÜ, kes võitis väljakuulutatud riigihanke pakkumusega 20 292 eurot. Rosaarium valmib juuni lõpuks.

Töid finantseeritakse 90% ulatuses programmi “Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007-2013” vahenditest. Programmi raames algatatud projekti GreenMan eesmärgiks on rohealade tõhusa majandamise põhimõtete ühisarendamine Tartus, Rezeknes ja Pihkvas. Projekti kogueelarve on 1 948 195 eurot, millest Tartu Linnavalitsuse eelarve ulatub 305 810 euroni. Omafinantseeringu määraks on 10 protsenti.

Peipsi ääres korraldatakse suvel Vene Filmi Päevad

26.-28. juulil toimuvad Peipsi ääres kunstimajas ambulARToorium Vene Filmi Päevad. Et see sündmus kindlasti aset leiaks, otsivad korraldajad toetajaid Hooandja kaudu. Kõigil huvilistel on võimalik õlg alla panna.

Pakume Sulle ühe väga erilise nädalalõputuusiku kunstimajja ambulARToorium, mis asub keset vene vanausuliste külakesi, kus elu on lill ehk kohalikku koloriiti arvestades lausa kunstlill. Oleme pannud kokku põneva filmiprogrammi ja näitame kolme päeva jooksul uut ja huvitavat vene kino – dokumentalistikat venelastest Eestis, uuemaid vene mängufilme, natuke vene-teemalist janti ja sügavat Venemaa-ainelist draamat, kindlasti puudutame filmide kaudu ka vene vanausuliste teemat Eestis. Külla tulevad filmitegijad, kes räägivad oma linateoste saamisloost. Teiste seas näiteks Aasta Eesti filmiks 2012 valitud dokumentaali “Varesesaarte venelased” autor Sulev Keedus, samuti tuntud filmimees Arvo Iho Venemaal vändatud mängufilmiga “Karusmari”, milles on oluline koht Võssotski lauludel.
Loe edasi: Peipsi ääres korraldatakse suvel Vene Filmi Päevad

Tiigi seltsimajas saab lustida torupillimuusika saatel

13. märtsil 2013 kell 20.00-24.00 toimub Tiigi seltsimajas Tartu tantsuklubi. Seekordses Tartu tantsuklubis on lava torupillimängijate päralt, kes on oma elu sidunud pärimusmuusika- ja muusikaõpingutega. Mitmed nendest torupillimängijatest on praegu ise juba head õpetajad, kes innustavad huvilisi tegelema torupillimänguga. Torupillidel musitseerivad Kaie Mikheim, Kaisa Kuslapuu, Kalle Sõber, Karolin Übner, Kulno Malva, Lauri Kadalipp, Maarja-liis Soo, Säde Tatar ja Ulvi Võsa. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ja võõrsilt.

Vahepeal on Tiigi seltsimaja lava teiste kohalolevate rahvamuusikute päralt. Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 13. märtsil, 27. märtsil, 10. aprillil, 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Lisateave: +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Vanemuise bussiga teatrisse

Vanemuise teater kutsub Lõuna-Eesti teatrisõpru mugavalt ja soodsalt Tartusse teatrisse!
Vanemuise uus kahekorruseline teatribuss toob huvilised järgmisi etendusi vaatama vaid teatripileti hinnaga:
15.03 operett „ LÕBUS LESK“ (viimane etendus!).
Teatribuss sõidab marsruudil: Otepää-Rõngu-Elva-Nõo-Tartu. Teatripaketi hind 11€.
22.03 suurejooneline kontsert-lavastus „ÕHTU STRAUSSIGA“.
Teatribuss sõidab marsruudil: Räpina-Mooste-Ahja-Võnnu-Tartu. Teatripaketi hind 15 €
28.03 draamalavastus „MUSTA PORI NÄKKU“.
Teatribuss sõidab marsruudil: Võru-Kanepi-Saverna-Kambja-Tartu. Teatripaketi hind 15 €.
Teatripaketi hinnas sisaldub teatripilet ja edasi-tagasi bussisõit.
Infot teatripaketi tellimise ning bussi väljumiskellaaegade ja peatuste kohta
saab Vanemuise teatrikassast: kassa@vanemuine.ee või telefonil 744 0165.

Tartus algas kahemastilise lodja ehitus

Lodi Jõmmu ehitamine. Foto: ELS
Lodi Jõmmu ehitamine. Foto: ELS


Tartus Lodjakojas alustati eile, neljapäeval kell kolm päeval pidulikult uue ja suurema, kahemastilise Looduslodja ehitust. Laev on plaanis vette lasta 2015. aasta kevadel ja seda hakatakse kasutama esmajoones loodusõpperetkede korraldamiseks Emajõel ja Peipsil. Lodjaseltsi esimene laev, 2006. aastal vette lastud lodi Jõmmu on tänaseks sõidutanud üle 55 000 reisija ning seilanud ka koduvetest kaugemale – St. Peterburgi, Novgorodi ja Stockholmi.

Ehitatav lodi on 18 meetrit pikk ja 8,5 meetrit lai ning seega suurim ajalooline purjelaev, mis pärast esimest iseseisvusperioodi Eestis ehitatud. Kahemastilise lodja süvis on 90 sentimeetrit, laeval on kaks masti ja purjepinda kokku 240 ruutmeetrit. Ajalooline puulaev varustatakse kaasaegse tehnika ja õppevahenditega. Laev on keskkonnasõbralik, järve- ja merekindel ning sobib hästi ka pikemateks reisideks.

Ehitamine on huvilistele avatud. Soovijad saavad laevaehitust Lodjakojas oma silmaga vaadata või jälgida tööde edenemist veebikaamera kaudu. Laevaehituse kõrval viiakse läbi ka õpitubasid, kus saab harjutada lihtsamat puutööd, sepistamist, köiekeerutamist ja tõrva põletamist. Suuremad asjahuvilised on oodatud vabatahtlikena appi ehitusele ja talgutele.

Loe edasi: Tartus algas kahemastilise lodja ehitus

Tartus räägitakse täna naistest eesti ajakirjanduspiltidel

Täna, 27. veebruaril peab Tartu ülikooli ajakirjandusõppejõud Roosmarii  Kurvits Tartus Õpetatud Eesti seltsis ettekande “Naised eesti ajakirjanduspiltidel 1848-1940″.

Ettekandja räägib sellest, kuidas muutus naiste kujutamine ajalehepiltidel alates esimesest naisepildist eesti ajakirjanduses (1848) kuni 1940. aastani, nõukogude võimu kehtestamiseni. Samuti analüüsitakse ettekandes, kes olid need naised, keda ajakirjanduses näidati, ja kuidas naisi näidati. R. Kurvits toob välja kümme naisetüüpi, keda piltidel kõige sagedamini näha võis.

Koosolek toimub Tartus Lossi 3-425 kell 16.15.

Kõik huvilised on lahkesti oodatud!

Tartus koolitatakse matusekõnelejaid

Rahvakultuuri Keskus korraldab sel aastal järjekordse koolituse matusekorraldajatele ja leinakõnelejatele. Seekord on eesmärk leida uusi inimesi, eriti Tartu ja Lõuna-Eesti piirkonnas, kuid oodatud on ka töötavad inimesed, kes soovivad ennast täiendada. Esimene koolituspäev toimub 11.märtsil Riia t 15, Tartu Maavalitsuse ruumides.

Matusekorraldaja töö eetilistest põhimõtetest ja suhtlemisest leinajatega räägib hingehoidja Naatan Haamer, matuse korraldamise tavadest Tallinna Matusebüroo direktor Toomas Daum.

Aastakümneid tagasi, mil matusekorraldusega tegelesid kohalikud tavandinõukogud, olid nende juurde koondunud ka leinatalituse läbiviijad. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist pole selle ala töötajatele korraldatud süsteemset väljaõpet ega täienduskoolitusi. Kolm aastat tagasi alustas Rahvakultuuri Keskus koolitustega matusekorraldajatele ja leinakõnelejatele, koolituspäevi on olnud kolm ja neist on osa võtnud selles valdkonnas töötavad inimesed.

Info ja registreerumine telefonil 6009291 ja www.rahvakultuur.ee / kursused ja registreerumine kuni 1. märtsini.

Elva linna aukodanikuks valiti Eesti kirjakeele uurija Jaak Peebo

Elva linnapea Toomas Järveoja ja linnavolikogu esimees Leelo Suidt tunnustavad 24. veebruaril, Eesti Vabariigi 95. aastapäeva aktusel Elva linna aukodaniku tiitliga Lõuna-Eesti kirjakeele uurijat Jaak Peebot.

Elva linna teenetemärgiga tunnustatakse Elva Noorkotkaste organisatsiooni asutajat ja Kaitseliidu auliiget Ernst Raistet. Kultuuripreemia “Elva Täht” antakse Elva Gümnaasiumi muusikaõpetaja ja koorijuhile Ehtel Kuldvere-Ventile. Elva noortepreemia pälvib tubli ja aktiivne Elva noor Mihkel Kuuskvere.

Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud kontsertaktus toimub 24. veebruaril kell 15, Elva Gümnaasiumi aulas, Tartu mnt 3, millele järgneb Elva linnavolikogu esimehe ja linnapea vastuvõtt (kutsetega).

Kutse ohtlike jäätmete teemalisele seminarile

4_lampLugupeetud õpetajad, keskkonnahariduskeskuste töötajad ja teised huvilised, kes puutuvad igapäevatöös kokku ohtlike jäätmetega!

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub kõiki huvilisi seminarile „Kuidas toimida ohtlike jäätmetega? Veebipõhine õppematerjalide kogu“. Seminaril kõneldakse ohtlike jäätmete teemal ning tutvustatakse projekti „Ohtlike jäätmete õppemoodul“ raames koostatud õppematerjale.

Seminar toimub neljapäeval 28. veebruaril 2013 Tartus hotell Dorpati konverentsikeskuses (Turu 2) Petersoni saalis. Seminar kestab kell 12.30 – 15.30 ja on osalejatele tasuta.

Seminarile saab registreeruda kuni esmaspäevani 25. veebruarini!

Projekti „Ohtlike jäätmete õppemoodul“ käigus koostati veebipõhine õppematerjalide kogu ohtlike jäätmete teemal. Õppemoodul sisaldab informatiivset materjali, videoklippe, tööpakette õpetajatele ning mitmesuguseid muid materjale e-õppeks ning klassitundides kasutamiseks. Lisainfot projekti kohta leiab siit ja SIIT!

Seminari päevakava:

12.30-13.00 registreerumine, tervituskohv
13.00- 13.15 sissejuhatus ja projektitutvustus (Mirjam Burget, Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Jari Heiskanen, SYKLI keskkonnakool)
13.15-13.25 projektitulemuste avalikustamine Lätis (Ilona Roja, Ideja)
13.25-13.40 jäätmekäitluse teemaline koolitus (Taru Uotila, SYKLI keskkonnakool)
13.40-14.00 patareide taastöötlemine (Jarmo Pudas, AkkuSer)
14.00-14.30 patareide tagasivõtusüsteem Eestis (Margus Vetsa, EES-Ringlus)
14.30-15.00 ohtlike jäätmete käitlemine (Moonika Lipping, Epler & Lorenz)
15.00-15.30 lõuna (seminari lõpp)

Seminar on eesti ja inglise keeles.
Seminari toetavad Nordplus ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kohtumiseni seminaril!

Lisainfo: Mirjam Burget, tel 5343 2408, mirjam.burget@teec.ee

Kolmapäeval on Toomased Tiigi seltsimajas

Toomas Valk musitseerimas libliklõõtsal koos poja Mõtusega Obinitsa Seto seltsimajas 9. oktoobril 2012 Setomaa sünni- ja lipupäeval. Foto: Meel Valk.

Tartu tantsuklubi: Toomased
Kolmapäev, 27. veebruar 2013 kell 20-24
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Seekord on Tartu tantsuklubis lava Lõuna-Eestist pärit noorte meeste päralt, keda ühendab peale sama eesnime veel sügav huvi lõõtspilli- ja karmoškamängu vastu. Kõik Tartu tantsuklubisse kutsutud Toomased on tuntud lõõtspilli- ja karmoškamängijad, kes on aastaid tantsuklubides musitseerinud ja omandanud vilumuse tantsuks mängimisel ning mitmekülgse repertuaari. Lisaks publiku poolehoiule on need Toomased korduvalt pälvinud tunnustuse ja võitnud preemiaid mitmesugustelt rahvamuusikute võistumängimistelt. Tantsuks mängivad Toomas Ojasaar (eesti lõõtspill, karmoška), Toomas Oks (eesti lõõtspill, karmoška) ja Toomas Valk (libliklõõts, karmoška). Tantsuklubis mängitakse peamiselt rahvatantse Lõuna-Eestist ja Toomaste lemmiktantse võõrsilt.
Vahepeal on lava teiste kohalolevate rahvamuusikute päralt.

Tantsuklubisse on osalema oodatud rahvamuusikasõbrad, kes peavad lugu heast pillimängust ja soovivad rahvatantse tantsida.
Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 27. veebruaril, 13. märtsil, 27. märtsil, 10. aprillil, 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Kaarel Saha preemia saavad Evald Kampus ja Paavo Nõgene

Kaarel Saha preemia tänavused laureaadid on teatriloolane Evald Kampus ning endine Vanemuise teatri direktor Paavo Nõgene. Preemiad antakse üle reedel, 22. veebruaril Vanemuise väikeses majas draamalavastuse “Paplid tuules” esietendusel, üleandjaiks Kaarel Sahk juunior ja Vanemuise teatrijuht Toomas Peterson.

Saha-nimeline eraalgatuslik preemia on mõeldud teatri etendusi teenindavale ja lavastusi ettevalmistavale töötajaskonnale­. Traditsiooniliselt antakse igal aastal välja kaks preemiat: üks on Vanemuise teenekale töötajale, teine läheb väljapoole Vanemuist. Loe edasi: Kaarel Saha preemia saavad Evald Kampus ja Paavo Nõgene

Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Estonia talveaias korraldati esmakordselt maakondlike tervisedendajate tunnustamisüritus, kuhu oli kutsutud tunnustust saavad inimesed, maavanemad ja maavalitsuse tervisedendajad, haigekassa ja tervise arengu instituudi esindajad.

Tänavu tunnustati neid paikkonnas tegutsevaid tervisedendajaid, kes on tegelenud teadlikkuse tõstmisega toitumise ja liikumise valdkonnas. Iga aasta alguses edastab sotsiaalministeerium maavalitsustele aasta prioriteetse teema, mis on aluseks maakonnas tunnustust vääriva inimese väljavalimisel. Tunnustamise süsteem ei ole piiratud ainult maavalitsuste või kohalike omavalitsuste juures töötavate spetsialistidega, vaid esitada võib kõiki inimesi, kes panustavad rahvastiku tervise edendamisse oma igapäevatöö käigus, projektipõhiselt või vabatahtlikult. Loe edasi: Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Elva on metsapealinn

Selle aasta metsapealinn on Elva. Nime sai ta juba pühapäeval Tartu maratoni finišis.  Metsapealinna lipu andis Rakvere linnapea, Toomas Varek,
Elva abilinnapea, Heiki Hansenile.

Sümboolne metsapealinna avapalk saeti finišikoridoris läbivahetult enne maratonivõitja saabumist.Eesti Metsaseltsi projektijuht Mart Kelk märkis, et „Maratoni finiš on metsapealinna tiitli üleandmise paigaks esmakordne ning täiesti ainulaadne. Samas on see väga sobiv koht, sest Elva on maratoni finišipaik ning mets, tervis ja sport on seal väga tihedalt seotud.”

Metsapealinn 2013 tähtsustab tervist, puhkust metsas ja väärtuslikku elukeskkonda.  Metsapealinna projekti eestvedajaks on Eesti Metsaselts.

42. Tartu maratoni võidu võttis põnevas grupifinišis Simen Østensen

42. Tartu maratoni võidu nimel võitlesid pingelises lõpuheitluses 17 paremat meest, kellest esimesena ületas finišijoone Simen Østensen (NOR) ajaga 2:45:01. Napilt jäi teiseks eelmise aasta võitja Jörgen Brink (SWE) ajaga 2:45:02.1, kolmanda koha võttis kahekordne Tartu maratoni võitja Anders Aukland (NOR) ajaga 2:45:02.3.

Parima eestlasena finišeeris grupifinišis 11 kohal Algo Kärp ajaga 2:45:07.

Parima naisena oli esimesena finišis Sandra Hansson ajaga 2:58:53, mis andis talle üldarvestuses 43. koha ning kokku neljanda Tartu maratoni naistearvestuse võidu.

Østenseni jaoks oli see esimene Tartu maratoni võit ning oma tulemusega oli mees igati rahul: “Mul on hea meel, et ma suutsin nii kiire finiši teha! Ma tundsin ennast täna tugevana,” sõnas Østensen. “Minul ja Andersil (Aukland) oli plaan täna head tempot teha, kuid viimasel 15 kilomeetril sain aru, et tuleb grupifiniš ja et viimase 500 meetri jooksul tuleb endast parim anda.”

“Simen oli täna minust kiirem, aga ma olen väga rõõmus, et sain taas poodiumil olla,” oli Brink oma teise kohaga rahul ning lisas: “Tartu maratoni rada on pikamaasuusatamise karikasarjas üks parimaid radu. Täna oli vorm hea, aga lahtine lumi rajal muutis vahede kasvatamise raskeks ja nii see grupifiniš tuli.”

Anders Aukland, tänane kolmas mees, oli samuti oma tulemusega rahul: “Ma olen väga rõõmus, et jõudsin täna poodiumile. Vahede kasvatamine oli keeruline, kuid tänane strateegia oli anda endast parim,” rääkis Aukland. “Mulle meeldib see rada – siin on ka tõuse ja laskumisi, mis teevad raja huvitavaks,” lisas Aukland.

Algo Kärp tänasest: “Viimastel kilomeetritel panid maratonimehed paaristõuked mängu ja kuni viimase km-ni oli see okei, kuid siis läks raskemaks ja kaotasin neile. Minu jaoks oli raske, et nii suur punt korraga finišisse tuli. Kahju on, aga vähemalt sain selle maitse kätte, et Tartu Maratoni võit ei ole võimatu,” lõpetas Kärp optimistlikult.

Naiste esikoht Sandra Hansson oli samuti rõõmus: “Ma tunnen ennast väga hästi. Mulle väga meeldib see rada ja see võistlus, see on isegi minu lemmik rada,” rääkis Hansson. Tänane strateegia oli Hanssoni sõnul kõvasti võidelda ja endast parim anda.

42. Tartu maratoni võistluste direktor Indrek Kelk: “Õnneks olid nädalavahetusel külmakraadid ning saime raja hästi ette valmistada, et ka hilisemad finišeerijad saaksid heas jäljes sõita,” rääkis Kelk. “Mul on hea meel, et uus nimi lisandus võitjate nimekirja ja tegelikult on mul hea meel ka selle üle, et ainuke kolmekordne Tartu Maratoni üldvõitja tiitel jäi eestlase Raul Olle kätte,” lõpetas Kelk jutu meeleolukalt.

42. Tartu maraton jätkub täie hooga! Jooksvad mitteametlikud tulemused: http://tartumaraton.ee/42-tartu-maraton-2013-tulemused

Fotod: www.argoa.com/press (SCANPIX, Karli Saul)