Tartumaa

Tartus tähistati linna vabastamist ja mälestati Vabadussõjas langenuid

Hetk mälestussündmuselt. Foto: Tartu Memento

Tartus peeti 14. jaanuaril Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures mälestusüritus, kus tähistati linna vabastamist Eesti vägede poolt 14. jaanuaril 1919. aastal. Mälestati Vabadussõjas langenuid ning Tartu Krediitkassa keldris enamlaste poolt toimepandud massimõrva ohvreid. Ürituse korraldajas represseerituid ühendav organisatsioon Tartu Memento.

Ürituse avas Tartu Memento juhatuse esimees Enn Tarto, kes ütles, et Tartu vabastamine oli sündmus, mis innustas Eesti vägesid ja sisendas optimismi elanikkonnas. Eesti vägede võit siin Tähtvere väljal lõpetas tapatalgud linnas Krediitkassa keldris, kus bolševike poolt tapeti 33 süütut inimest. Hukatute hulgas olid esimene Eesti Apostliku Õigeusu kiriku piiskop Platon, preestrid Bežanitski ja Bleive ning pastorid Hahn ja Schwartz.

Mälestuspalvuse viis läbi preester Orient Eesti Apostliku Õigeusu kirikust koos kahe kaaslasega. Teenistuse lõpus lauldi Eesti Vabariigi hümni, siis algas pärgade panek. Tartu Linnavalitsuse poolt asetas pärja abilinnapea Vladimir Sokman. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse uue ülema kolonel Martin Heremi juhtimisel oli kõige suurem pärg just neil. Pärgi oli Kaitseliidu Tartu Malevalt ja korporatsioonidelt. MTÜ Tartu Memento poolt asetasid pärja ja süütasid küünla Mart Peik ja Enn Tarto. Vastavalt traditsioonile olid ausamba ühel poolel ühiskondlike organisatsioonide lipud ja teisel pool korporatsioonide lipud.

Allikas: Tartu Memento

Täna jätkuvad Tartus Roy Strideri tee- ja filmiõhtud

Neljapäeval, 16. jaanuaril kell 18.00 toob Roy Strider Tartu loodusmajja tartlastele mütoloogilise Hunza kuningriigi.
Kirjanik Roy Strideri tee-ja filmiõhtute sari Tartu loodusmajas jätkub salapärasest ja isoleeritud Hunza kuningriigist vändatud dokumentaalfilmidega.

Maapealseks paradiisiks, müütiliseks Shangri-La’ks ja Makedoonia Aleksandri armeest põgenenud sõdurite järeltulijate koduks nimetatud maa on olnud looduslikel põhjustel peaaegu kogu oma ajaloo jooksul muust maailmast täielikult või peaaegu täielikult isoleeritud. Hunza elanikud on enamjaolt islami šiitide usuvoolu alla kuuluva ismailiitide usu kandjad, hunzalasi ehk hunzakut’e peetakse tänaseks teaduslikult ümberlükatud teooria kohaselt ka kreeklaste või makedoonlaste sugulasteks.

Ka maailma kõrgeima elueaga (120 aastat) inimeste elupaigaks kutsutud Hunzast saab sel korral näha lausa kahte linateost. Loe edasi: Täna jätkuvad Tartus Roy Strideri tee- ja filmiõhtud

Vanemuine pakub vaegkuuljatele paremaid võimalusi teatrielamuseks

Vanemuise teatri suure maja saalis on kasutusel uuenduslik süsteem, mis võimaldab ka vaegkuuljatel etendusi täisväärtuslikult nautida.

Möödunud aasta maikuus paigaldati Vanemuise suure maja teatrisaali uudse lahendusega helisageduslik induktsioonisüsteem ehk silmusvõimendi, mille abil on kuuldeaparaadiga inimesel võimalik helisid (kõnet, muusikat jne) paremini ja selgemini kuulda. Vanemuine on seni ainus teater Eestis, kes silmusvõimendi teenust pakub. Kuigi paigaldatud süsteem katab kogu teatrisaali, on saalis kindlad tsoonid, kus seade kõige parema tulemuse annab. Vastava märgistusega saaliplaan on leitav Vanemuise kodulehelt http://www.vanemuine.ee/piletiinfo ning ka Vanemuise teatri kassades. Silmussüsteemi kasutamiseks peab kuuldeaparaat olema varustatud vastava programmiga, mis võimaldab induktsioonivälja vastuvõttu. Eesti Vaegkuuljate Liidu juhatuse esinaise Külliki Bode selgitusel saab kuulmiskeskuste spetsialistidel lasta paigaldada kuuldeaparaati vastav silmusprogramm, kui vastav aparaat seda programmi toetab.

Neil vaegkuuljatel, kellel pole kuuldeaparaati või on selline, millel puudub silmusvõimendi kasutamise võimalus, on võimalik kasutada kõrvaklappe, neid saab vajadusel küsida saaliteenindajalt.

Krista Leipsig

Mälestusüritus Tartus

14. jaanuaril 2014. aastal algusega kell 12 toimub Tartus, Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures mälestusüritus.

Tähistame Tartu vabastamist Eesti vägede poolt 14. jaanuaril 1919. aastal. Mälestame Vabadusõjas langenuid ja Tartu Krediitkassa keldris toimunud massimõrva ohvreid.

Avaliku ürituse korraldajaks on MTÜ Tartu Memento.

Tartu tantsuklubis teeb muusikat ansambel Tuustar

Fotol on ansambel Tuustar musitseerimas 5. oktoobril 2013 Riias tantsufestivalil “Baltijas danču naktis”. Foto: Kristjan Pallav.

Tartu tantsuklubi: Tuustar
15. jaanuaril 2014 kell 20.00-24.00
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Järgmises Tartu tantsuklubis on taaskord Tiigi seltsimaja (Tiigi 11) lava noorte rahvamuusikute päralt. Tuustar on ansambel, kuhu kuuluvad noored rahvamuusikahuvilised, kes on pärit Jõgevalt ja Jõgevamaalt. Tegutsetakse Jõgeva Muusikakoolis ning koos musitseeritakse juba kuuendat aastat. Rõõmsameelsetele tuustaritele meeldib, kui kohalolijad kuulavad nende pillimängu tantsides, kuna repertuaargi on valdavalt tantsuline ja kaasakiskuv. Mängitakse nii Eesti rahvatantse, aga ka naaberrahvaste tantsupärle. Ansambel on käinud erinevatel festivalidel, esinenud paljudel kontsertidel ja korduvalt tantsuks mänginud Tartu tantsuklubis.
Tuustarid (ansamblis musitseerivad): Artur Aunap (kontrabass), Eha Niglas (ansambli juhendaja, akordion), Hanna Grete Allev (klarnet), Kerlyn Roosipõld (flööt), Ketlin Kallo (klarnet), Laura Mikk (viiul) ja Stina Heinola (ukulele).

Tuustari esinemine kontserdil, mis toimus Riias 5. oktoobril 2013 tantsufestivalil “Baltijas danču naktis”, videoklipis 15:03-23:23.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Eesti lõõtspillid 1. jaanuaril kella 20-24 Tiigi seltsimajas

Lõõtspillimängijaid võib sageli kapellides kohata. Fotol vasakult Jalmar Vabarna (jauram), Ülo Saaremõts (eesti lõõtspill) ja Kadri Giannakaina Laube (eesti lõõtspill) musitseerimas Tartu tantsuklubis 19. detsembril 2012. aastal. Foto: Ruti Kirikmäe.

Uue aasta päris esimese päeva lõpetuseks peetakse Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) järjekordset Tartu tantsuklubi. Tantsuklubisse on taaskord kokku kutsutud nooremapoolsed lõbusad lõõtspillimängijad, kellele koosmusitseerimine sobib ja tantsuks mängimine ning tantsimine on meeltmööda. Eesti lõõtspillidel musitseerivad Henrik Hinrikus, Kadri Giannakaina Laube, Kristi Kool, Margus Priks, Raul Roosiväli, Toomas Oks ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 20. sajandi alguse küla- ja linnapidude tantsumuusikat Eestist ning palju kaugemaltki.
Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Soovitame kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Triinu Nutt

Loodus ilmus raamatukokku

Et oleks ikka kõik täpselt nii, kui peab, sättis loodusfotograaf Indrek Ilomets esmaspäeva õhtul Tartu linnaraamatukogus oma pildid ise näitusele.

Ilma abiliseta ei tulnud ta siiski toime. Selleks kutsus ta Mart Orava, oma pinginaabri Tartu 1. keskkoolist ehk Treffneri gümnaasiumist. Kahe mehe koostöös olid eile raamatukogu teise ja kolmanda korruse fuajee ning eestikeelse ilukirjanduse saal loodust täis.

Lugemishuvilise näitusekülastaja ees on Alam-Pedja linnulennult, uhke tiivasirutusega merikotkas, kurbade silmadega hülgepoeg, põlvitav põder ja palju teisi huvitavaid pilte. Loe edasi: Loodus ilmus raamatukokku

Vanemuine kutsub kontsertetendusele

Sellel laupäeval algusega kell 18.00 annab Vanemuise Sümfooniaorkester Tartu Jaani kirikus traditsioonilise advendikontserdi.

Nimetatud kontserti on tänavu õigem nimetada kontsertetenduseks, sest ettekandele tuleb jõululugu “Neljas kuningas”, milles on palju ka sõnalist teksti.

Tegu on helilooja Mart Siimeri möödunud aastal valminud südamliku muusikalise looga, millele on teksti kirjutanud Signe Aus ja Meelis Holsting.

Jõululugu põhineb legendil sellest, et lisaks kolmele kuningale, kes viisid Jeesuslapsele kulda, viirukit ja mürri, asus teele ka neljas kuningas, Mazel, koos kallihinnalise kingitusega. Kuna neljandale kuningale sattusid teele abivajajad, ei jõudnudki ta õigeks ajaks Petlemma.

Vanemuise Sümfooniaorkestri ja ooperikoori, Tartu Noortekoori ning Tartu Miina Härma Gümnaasiumi neidudekoori ees dirigeerib Lauri Sirp, solistidena esinevad Simo Breede, Rasmus Kull ja Liisa Tämm.

Kontsertetenduse on lavastanud Jaan Willem Sibul.

Pileti hinna määrab iga külastaja ise, tehes annetuse Vanemuise Fondi. Vanemuise Fond loodi 30. detsembril 2006. aastal Tartu Kultuurkapitali juurde erakapitali ja Tartu linna toel. Fondi eesmärk on Vanemuise teatri töötajate erialase arengu ja koolituste toetamine.

Tartu naistekliinik saab digitaalsed vererõhuaparaadid

Novembri kahel viimasel nädalal aset leidnud SA TÜK Lastefondi ja raadiojaama Ring FM heategevuskampaaniat saatis edu: tänu headele inimestele saab SA TÜ Kliinikumi naistekliinikule soetada vöhemalt neli digitaalset vererõhuaparaati.

Oma panuse naistekliinikusse aparaatide soetamiseks ning seeläbi tulevastele emadele südamerahu kinkmiseks said kõik soovijad anda helistades ajavahemikul 18.-30. novembrini annetusnumbritele. Kokku koguti kahenädalase annetuskampaania käigus 475 eurot.

Ring FMi kvaliteedi-projektijuhi Brit Mesipuu sõnul on raadiojaam varasemaltki erinevaid heategevusprojekte korraldanud, kuid sedalaadi ühiskampaania Lastefondiga oli esmakordne. „Soovisime Lastefondiga koostööd teha, sest projekte, mida fondi kaudu toetada saab, on palju ning nii on meil võimalus ka väikse panusega oma abikäsi ulatada. Loodame, et toimunud kampaania oli algus meie pikale partnerlusele,“ ütles ta.

Naistekliiniku ämmaemand Aira Aleksejeva selgitab, et vererõhu mõõtmine on rasedusaegsete ämmaemanda/arsti vastuvõttude käigus väga oluline, sest vererõhu tõus võib põhjustada enneaegset sünnitust ning eeskätt just normist kõrgema vererõhuga rasedad peavad olema teravdatud tähelepanu all. „Annetuste toel soetatavad digitaalsed vererõhuaparaadid hõlbustavad vererõhu jälgimist ja on patsiendile mugavamad. Lisaks vererõhule mõõdab aparaat ka patsiendil pulssi,“ toob ta välja. „Nii on TÜK naistekliiniku meditsiinipersonalil võimalik veelgi täpsemalt ning tõhusamalt lapseootel naiste vererõhku jälgida.“
Loe edasi: Tartu naistekliinik saab digitaalsed vererõhuaparaadid

Reedel esitletakse Tartus uut Linnumängu

Reedel, 20. detsembril kell 16 esitleb Eesti Ornitoloogiaühing Tartu loodusmajas (Lille 10) uut Linnumängu. Räägitakse lindudest ja nende tundmaõppimisest ning tutvustatakse Linnumängu ja selle võimalusi.

Loodud kaardimäng pakub võimalust mängulise tegevuse käigus tundma õppida 20 Eesti linnuliiki. Mängida saab vähemalt 10 erinevat mängu alates lihtsamast memoriinist kuni teatevõistluseni. See on hea õppevahend lasteaedadele ja kooli esimesele vanuseastmele, kuid sobib mõnusaks seltskondlikuks olenguks ka vanematele.

Mängu on loonud Elo Hermann ja kujundanud kunstnik Marge Nelk firmast ÕÄ. Mäng on alates laupäevast müügil nii raamatukauplustes kui Eesti Ornitoloogiaühingus. Esitlusel on mängu võimalik osta soodushinnaga.
Riho Kinks

Vanemuise draamatrupiga liitub uuel hooajal seitse noort näitlejat

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli tuleval kevadel lõpetavast XXVI lennust on otsustanud Vanemuise teatrisse tööle tulla neli nais- ja kolm meesnäitlejat.

Kärt Tammjärv, Marian Heinat, Jaanika Arum, Linda Kolde, Markus Dvinjaninov, Reimo Sagor ja Veiko Porkanen omandavad akadeemilise näitlejahariduse kursuse juhendaja Tiit Ojasoo käe all.

“Vanemuine on läbi aegade olnud ansambliteater, mis koondab erinevaid koolkondi ja põlvkondi,” ütles Vanemuise draamajuht Tiit Palu. “Viimase 10 aastaga on draamatrupp vähenenud 10 näitleja võrra. Teatrikoolist Vanemuisesse tulev grupp andekaid noori näitlejaid võimaldab planeerida julgemat repertuaari ja laiendada teatritegemise võimalusi. Seitsmele kursusekaaslasele annab kokkujäämine kindluse, et nende ideed ja energia ei lähe kaotsi. Vanemuise sõnateatri kuvand on viie aasta pärast suuresti nende noorte näitlejate nägu ja tegu.”

Esimese lavastuse vastselt teatrikooli lõpetanud näitlejatega teeb Gruusia lavastaja Avtandil Varsimashvili, kes on Tbilisi Gribojedovi nimelise teatri kunstiline juht ning Gruusia teatri- ja filmiülikooli professor ja režiikateedri juhataja. Boris Vahtini jutustuse põhjal kirjutatud näidendi “Ma armastan sind” tegevus toimub Gruusia mägikülas järjekordse Gruusia-Venemaa sõja ajal ja järel. Vanemuise 145. teatrihooaja esimene uuslavastus “Ma armastan sind” esietendub 2014. aasta augusti lõpus Sadamateatris.

Krista Leipsig

Lastefond kogub annetusi tuleõnnetuses kannatada saanud pisipoisi toetuseks

SA TÜ Kliinikumi Lastefond pakub kõikidele soovijatele võimalust toetada fondi vahendusel omapoolse annetusega detsembri alguses Tartus toimunud korteripõlengus kannatada saanud 3-aastast poissi, kes viibib hetkel raskes seisundis TÜ Kliinikumis.

Lapsel on põletushaavad mitmes kehapiirkonnas, mistõttu tema ravi saab olema pikaajaline ja kompleksne ning vajalikud on korduvad nahasiirdamise operatsioonid, ütles lasteanestesioloog ja intensiivraviarst dr Tuuli Metsvaht.

TÜ Kliinikumi lastekliiniku sotsiaaltöötaja Helve Maripuu sõnul saadi tõuge annetuskampaania korraldamiseks headelt inimestelt, kes omaalgatuslikult kliinikumi poole pöördusid, et lapsele erinevat laadi abi pakkuda. “Pärast juhtumi meediakajastust on abipakkuvaid e-maile saanud nii kliinikumi sekretärid, avalikkussuhete juht ja sotsiaaltöötaja kui ka Tartu Linnavalitsuse spetsialistid. Et luua soovijatele konkreetne võimalus aidata, pöördusime Lastefondi poole. Mänguasju on poisile juba kogunenud, tema täpsemad vajadused selguvad aga mõne aja pärast,” ütles ta.

Nüüd ongi kõigil soovijatel võimalik pisipoissi toetada, tehes ülekanne SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi annetuskontodele, lisades selgituseks “3-aastane poiss”:

Tartus peetakse jõululaata ja tantsupidu

Laupäeval toimub Tartu raekoja platsil ja Küüni tänaval suur jõululaat, kell 13 algab laadaplatsil talvine tantsupidu. Jaani kirikus kõlavad nädalavahetuse õhtutel jõululaulud ja pühapäeval kell 16 süüdatakse kolmas advendiküünal.

Tartu kesklinna tuleb laupäeval kohale ligi 200 kauplejat, kes pakuvad ka jõulukingitusteks sobivat käsitöö- ja talukaupa. Tavakohaselt peetakse Tartus jõululaada ajal ka talvist tantsupidu, kus tänavu teeb kaasa 23 tantsurühma ühtekokku 340 tantsijaga. Raeplatsil tantsitakse eesti tuntud rahvatantse ja mängitakse vanu laulumänge. Tantsupidu lõpeb tantsijate ja pealtvaatajate ühises tantsuringis. Laupäeval kell 17.00 toimub Jaani kirikus Eesti Segakooride Liidu advendikontsert .

Pühapäeval kell 16.00 süüdatakse raekoja platsil kolmas advendiküünal. Jõulumeeleolu hoiavad üleval üliõpilaskoorid ja kell 17.00 saavad kõik huvilised minna Jaani kirikusse, et üheskoos laulda kaunimaid jõululaule.

Lapsi oodatakse nädalavahetusel osalema „Tubase advendikalendri“ tegemistesse – reede õhtul on võimalus kiigata mänguasjamuuseumisse, laupäeval osa saada pillimängu rõõmust Genialistide klubis ja pühapäeval tegutseda koos kollaste kassidega Vanemuise teatris.

Kristall-helikausid hakkavad kõlama: kontsert “Helid on valgus”

3. advendil, 15. detsembril kell 15.00 toimub Tartu Katoliku Kirikus (Veski 1) Meditatiivne advendikontsert kristall-helikaussidel ja rahvapillidel, kus kostuvad improvisatsioonid ja pühad laulud kaugemalt ja lähemalt.

Kontserdil kuuleb advendiaega sobivaid palu regilaulust kuni gregoriuse koraalini. Üheks kontserdiks tulevad seekord kokku ja võtavad oma lood ning pillid kaasa: Mikk Sarv (laul, trumm …) Raho Langsepp (keskaja flöödid, otu) Tarmo Tabas (laul, raamtrumm) Ahto Täpsi (laul, väikekannel) Aivar Täpsi (Päikesegong, kristall-helikausid).

Sissepääs on annetusena, kontserditulu eraldatakse Mäe-Kodu Lastekodule Tartus (www.vahtraleheke.ee)

Värskas toimub Vanemuise suvelavastuse “Peko” DVD esitlus

Esmaspäeval, 16. detsembril kell 17 toimub Värska kultuurikeskuses Vanemuise suvelavastuse “Peko” DVD esitlus. “Peko” salvestis on müügil nii Vanemuise teatrimajades kui ka kauplustes.

“Peko” esietendus toimus juulis 2011. aastal. Värska laululaval käis kolmel järjestikusel suvel (kokku mängiti etendust 24 korda) Pekot vaatamas ühtekokku 19 tuhat inimest. Lavastus valmis koostöös Värska vallaga.

ETV võttis lavastuse üles viimasel etendusel tänavu 14. juulil. Salvestuse režissöör on Elo Selirand. Setokeelse lavastuse paremaks mõistmiseks on DVD varustatud eestikeelsete subtiitritega.

“Peko” on seto ajaloo ja seto pärimuse teemaline muistne muinasrokk, mis jutustab läbi ühe seto mehe loo pisikesest rahvakillust ja tema ellujäämispüüdlustest.

“Peko” teksti autor on Kauksi Ülle ning kaasautorid Ain Mäeots, Siret Paju ja Olavi Ruitlane. Lavastas Ain Mäeots ning nimiosa mängis Andres Mähar. Lavastuses osalesid ka ansambel Zetod, Pärimusteater “Taarka” noortestuudio ja laulukoorid. Kokku tegi lavastuses kaasa ligi 70 inimest.

“Peko” DVD esitlusüritusele järgneb pidulik Anne Vabarna nimelise omakultuuri preemia üleandmine. Värska vald annab välja Anne Vabarna nimelised omakultuuri preemiad aasta jooksul seto kultuuri arengusse panustanud inimestele või kollektiividele. Pidulikul sündmusel laulavad Anne Vabarna laule Värska leelokoorid. Samuti esineb ansambel setu pärimusikat esitav ansambel “Klapp”. Õhtu jätkub meeleoluka tantsuklubiga.
Krista Leipsig

Elleri Muusikakool kutsub Jõulumuusika festivalile

3. detsembril algab Elleri Muusikakooli Jõulumuusika festival, mis kestab ligi kolm nädalat.

Festivali jooksul näitavad nii nooremad kui vanemad muusikakooli õpilased mitmel pool Tartus toimuvatel avalikel kontsertidel, mida nad on sügissemestril õppinud oma teekonnal meisterlikkuse poole.

Esinejate hulgas on mitmed Elleri Muusikakooli juures tegutsevad kollektiivid, teiste hulgas orkester Eller Sümfoniett ja Elleri Kontsertkoor. Festivali kaks tippsündmust ongi Eller Sümfonieti esinemine Tartu Jaani kirikus ja traditsiooniline Aastapäevakontsert Tartu Ülikooli aulas, millega sel aastal tähistame kooli 94. sünnipäeva.

Festivali 17 kontserdi hulgas on ka erinevaid intiimsemaid pillikooslusi ja muusikalisi värve, kõiki kontserte iseloomustab tõsine pühendumine muusikale kõrgtasemel õpetajate juhendamisel.

Iga kontsert loob ainuomasel moel jõulumeeleolu. Kontserdid on tasuta, festivali kavaga saab tutvuda siin.

Järgmine Tartu tantsuklubi keskendub Hiiu kandlele

Esmakordselt on Tartu tantsuklubis lava hiiu kanneldel musitseerivate rahvamuusikute päralt, kirjutab Triinu Nutt . Hiiu kanneldel

Eva Väljaots puu all hiiu kannelt harjutamas Vormsi hiiu kandle laagris 2012. aastal. Foto: Karoliina Kreintaal.

mängivad tantsuks Anni Vitsberg, Eva Väljaots, Janne Suits, Liisa Koemets, Maali Käbin, Marko Veisson ja Sänni Noormets. Nende repertuaaris on palju Vormsi labajalgu ja teistelt Eesti aladelt pärit rahvatantse.
Hiiu kannel peab ikka üks hea pill olema, kuna selle instrumendi kohta on käibel väga palju erinevaid nimetusi nagu hiiu kannel, hiiurootsi kannel, rootsikannel, vibukannel, kintsuviiul, poogenlüüra, talharpa… Eestis levinuim nimetus “hiiu kannel” eksitab suisa topelt, kuna jätab mulje pilli seotusest Hiiumaaga ja tagatipuks pole siiski tegemist kandlega tänapäevases tähenduses. Tegelikult oli talharpatraditsioon ikkagi peamiselt Vormsil, mida hüüti Hiiurootsi saareks, sest asus poolel teel Hiiumaale. Arvatakse, et sel ajal, mil see instrument Eestisse jõudis, võis sõna “kannel” olla kasutusel hoopiski laiemalt keelpille tähistava sõnana. Igal juhul hiiu kandled on olemas ja nendel musitseeritakse praegugi siinmail.
Vahepeal on tantsuklubis lava teiste kohalolevate rahvamuusikute päralt ja kõlavad harjumuspärased tantsulood nii Eestist kui võõrsilt.

Järgmine Tartu tantsuklubi toimub:

4. detsembril 2013 kell 20.00–24.00
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Pühapäeval on Vapramäe Loodusmajas jõulueelne perepäev

Pühapäeval, 1. detsembril kell 12-16 toimub meisterdamise perepäev Vapramäe Loodusmajas. Meisterdatakse kaunistusi jõuludeks, loodusmajas toimub ka loodusviktoriin. Perepäeva juhendab sihtasutuse retkejuht Anneli Lehtla. Osalemine on tasuta.

Lisainfo: www.vapramaja.ee

Üritust toetab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Tartus tunnustatakse homme Hiie Väge

Homme, 23. novembril kell 13 toimub Tartus Riia 12 kaitseväe ühendatud õppeasutuste aulas Hiie Väe tunnustamise sündmus. Kuuendat korda kogunev Hiie Vägi on looduslike pühapaikade sõprade aasta tähtsündmus, mida korraldab Maavalla koda.

Sündmusel tutvustatakse hiljuti lõppenud hiite kuvavõistlust ja autasustatakse selle võitjaid. Antakse ülevaade aasta jooksul toimunud pühapaikadega seotud sündmustest ja arengutest. Tunnustatakse hiiesõbralikke ettevõtmisi ning kuulutatakse välja aasta hiie sõber.

Tervituseks võtavad sõna Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma esindaja Juku-Kalle Raid, Eesti rahva muuseumi direktor Tõnis Lukas ning Soome omausuühenduse Taivannaula, Eesti rahvaluule arhiivi, Võro instituudi jt asutuste esindajad. Kõlab rahvamuusika. Müügil on järgmise aasta sirvikalender ning pühapaikade toetuseks annetatud paelad. Sündmust juhib kirjanik ja ajakirjanik Sulev Oll.

Tänavu jagatakse tunnustust neljale hiiesõbralikule ettevõtmisele:

1) Rein Maranit tunnustatakse tänavu kevadel esilinastunud dokumentaalfilmide “Hiite lummus” ja “Looduslikud pühapaigad Eestis” valmistamise eest. Eesti esimeste, üksnes pühapaikadele pühendatud filmide loomisega on Rein Maran aidanud oluliselt kaasa pühapaikadega seotud väärtuste ja murede tundmisele ja mõistmisele ühiskonnas.

2) Nabala keskkonnakaitse ühingu esindajat, EELK Jüri koguduse vaimulikku ning Saku vallavolikogu esimeest Tanel Otsa tunnustatakse Saku valla Tõdva küla Animäe kui oletatava pühapaiga tutvustamise ja kaitsmise eest. 2011. aastal saavutas kohalikke elanikke esindav Tanel Ots Animäge valdava metsafirmaga AS A&P Mets kokkuleppe, mille kohaselt omanik loobus seal
puid raiumast ning lubas kinkida pühapaiga kohalikule kogukonnale.
Loe edasi: Tartus tunnustatakse homme Hiie Väge

Ülenurmel on huviorbiidis Eesti soost mõisnikud

Eesti põllumajandusmuuseum korraldab täna, 21. novembril kell 11 Ülenurmel mõisakonverentsi “Eesti soost mõisnikud”.

Konverentsi peakorraldaja Ell Vahtramäe sõnul käsitletakse konverentsil kolme teemaderühma: mõisate omandisuhted sealhulgas eesti mõisnikkonna teke pärast rüütlimõisate omamise vabaksandmist kõigile seisustele 19. saj keskel ja mõisate riigistamine 1919. Samuti antakse ülevaated eestlastest mõisnike majandustegevusest ning ajalooliste mõisate tänapäevasest seisust ja majandamisvõimalustest.

Talupojast mõisnikuks saamise võimalustest, eesti mõisnikkonna tekkest ja arengust räägivad Tiit Rosenberg ja Märt Uustalu. Mõisa(südame)te saatust pärast 1919. aasta maareformi käsitleb Kaarel Vissel ning tänapäevasest seisust Valdo Praust. Üksikutest, kuid tüüpilisematest eestlastest mõisaomanike tegevusest, majandamismudelitest ja sotsiaalsest staatusest annavad ülevaate Kersti Lust, Elvi Nassar ja Kersti Taal. Eesti põllumajandusmuuseumi kogudes leiduvat teemakohast materjali tutvustab Lembit Karu.

Eesti põllumajandusmuuseum paikneb ajaloolises Ülenurme mõisas, mille kaks viimast omanikku olid eestlased Georg Riik ja Peeter Muna. Pärast mõisa riigistamist 1920. aastal läks territoorium jagamisele Peeter Muna ja tema väimehe polkovnik Viktor Puskari vahel. Konverents toimub kultuuripärandi aasta raames ning on pühendatud Eesti põllumajandusmuuseumi 45. aastapäevale.

Tervislikul neljapäeval kõneldakse gripist

21. novembril kell 17.20 on kõik oodatud Eesti Õdede Liidu ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tervisetubade sarja Tervislik neljapäev novembrikuisesse tervisetuppa, kus seekord räägitakse gripist.

Kohapeal saab mängida teadusmängu „Vaktsineerida või mitte, selles on küsimus!“. Mängus osalejatel on võimalik avaldada arvamust ja arutada vaktsineerimisega seotud ohtude ja kasulikkuse üle. Samuti saab osaleda kahes vestlusringis: „Minu laps – jälle haige!“ ja „Kas gripp tuleb ka sel aastal?“.

Lisaks terviseteemalistele vestlusringidele toimub ka tervisenäitajate mõõtmine ja individuaalne tervisenõustamine: mõõdetakse vererõhku, pulsisagedust, vere suhkru-, hemoglobiini- ja kolesteroolisisaldust, keha rasvasisaldust ja kehamassi indeksit, vingugaasi hulka väljahingatavas õhus, määratakse veregruppi ja hinnatakse nikotiinisõltuvuse tugevust. Kohapeal tegutseb lastehoiutuba koos erinevate tegevustega. Vestlusringides osalemine ja tervisenäitajate testimine on kõikidele tasuta.

Kohapeal on võimalik laste ka ennast vaktsineerida ning tutvuda erinevate tervisetoodetega ja neid ka endale soetada.

27. septembril, Teadlaste Ööl avastardi saanud sari Tervislik Neljapäev toimub igakuiselt: kord kuus neljapäeviti kõneldakse Nooruse 5 õppehoones terviseteemadel ja testitakse tervisenäitajaid. Oktoobrikuine tervistuba keskendus vaimsele tervisele.

Vanemuise teater teeb mängukavas muudatusi

Vanemuise teater vähendab uuslavastuste arvu ja loobub muusikali “Cats” lavale toomisest.

Vanemuise teatri repertuaaris on hetkel kuus muusikali – “Cabaret”, “Grease”, “Helisev muusika”, “Mary Poppins”, “Detektiiv Lotte” ja “Evita” ning neid mängitakse jätkuva publikumenuga. Juba praegu käivad teatris ka tuleval sügisel esietenduva muusikalide absoluutse tipu – “Ooperifantoomi” – ettevalmistustööd.

Sellest lähtuvalt langetas Vanemuine otsuse loobuda “Catsi” lavaletoomisest 3. mail 2014. aastal.

Teatrijuht Toomas Petersoni sõnul on tegemist väga ratsionaalse käiguga, mis annab võimaluse keskenduda Vanemuise teatri seni kõige mastaapsema lavastuse ettevalmistamisele – teadaoleva põhjal tõotab Vanemuise “Ooperifantoom” tulla oma tehniliste lahenduste poolest enneolematu. Lisaks pakub “Catsist” loobumise otsus publikule võimaluse kiirustamata osa saada senise repertuaari etendustest nii Tartus kui Tallinnas.

“Catsi” esietendus pidanuks toimuma tuleva aasta 3. mail ning etenduma 15 korda nii Tartus kui Tallinnas. Teater ostab “Catsi” piletid tagasi või vahetab need mõnele teisele meelepärasele Vanemuise etendusele.

Vanemuises etendub lastelavastus „Totu kuul“

Vanemuise väikeses majas esietendub sel laupäeval, 16. novembril uuslavastus lastele – „Totu kuul“, mis viib noorema teatripubliku lavategelaste seltsis lustakale reisile Kuu peale.

Nikolai Nossovi samanimelise raamatu põhjal valminud „Totu kuul“ on fantaasiarikas, lustakas, seikluslik ja samas ka mõtlemapanev ulmemuinasjutt, mis saab alguse sellest, et marakann Totu ja teised Lillelinna marakannid on otsustanud Kuule sõita, ehitanud vägeva kosmoselaeva ja pannud kokku parima lennumeeskonna eesotsas Taibuga. Kuid nagu muinasjuttudes ikka, ei lähe kõik nii nagu plaanitud. Ulmelist rännakut Kuule saadavad nii lustakad kui ka üsnagi ohtlikud seiklused, mis tekivad enamasti Lillelinna marakannide ja Kuu elanike erineva elukorralduse tõttu.

Lavastaja Kaili Viidas: „”Totu Kuul” kuulub minu lapsepõlve lemmikute hulka. Lugesin korduvalt juba isa poolt kapsaks loetud raamatut. Mind võlusid Totu lugude illustratsioonid ja seikluslikkus. Paljude jaoks võrdub “Totu Kuul” raamat kapitalistliku ja sotsialistliku maailmasüsteemide kriitilise kõrvutamisena. Mina ei pööranud sellele tähelepanu ei lapsepõlves ega tee seda ka praegu. Keskmes on igihaljad ja inimlikud teemad nagu sõprus, teineteise mõistmine, andestamine, empaatilisus. Oluline on lastele ja miks mitte ka täiskasvanutele meelde tuletada, et iga inimene on võimeline suurteks tegudeks. Maailma vastu tuleb tunda huvi, tuleb olla uudishimulik ja just see on asi, mida peaksime õppima “Totu Kuul” marakannidelt.“ Loe edasi: Vanemuises etendub lastelavastus „Totu kuul“

Õpilaste euroviktoriini peaauhind on Brüsseli-reis

Europe Directi Valgamaa teabekeskus korraldab koostöös Tartu Maavalitsusega õpilastele taas veebiviktoriini “Tunne Euroopa Liitu!”.

Veebis toimuv euroviktoriin on hea võimalus panna proovile oma Euroopa Liidu alased teadmised. Osaleda võivad kõik Valga ja Tartu maakonna üldhariduskoolide V-XII klassi õpilased.

Viktoriin on vastamiseks avatud 11. – 15. novembril 2013 aadressidel valga.maavalitsus.ee ja tartumaa.ee.

Vastata tuleb 21 küsimusele. Viimane, vabas vormis vastatav küsimus aitab võrdsete punktide korral välja selgitada parima lahendaja.

Hindamine toimub mõlemas maakonnas eraldi kahes vanuserühmas: V-VIII klass ja IX-XII klass. Mõlemas vanuserühmas saavad maakondade parimad auhinnaks raamatuid ning meeneid, mille on välja pannud Europe Directi teabekeskus. Euroopa Komisjoni esindus Eestis paneb mõlema maakonna vanema vanusegrupi parimale välja auhinna, milleks on reis Brüsselisse 2014. a. kevadisel koolivaheajal.

Tulemused avaldatakse internetis aadressidel valga.maavalitsus.ee ja tartumaa.ee. Võitjatega võetakse isiklikult ühendust.

AHHAA kutsub isadepäeva meisterdamismöllule

Pühapäeval, 10. novembril kutsub Teaduskeskus AHHAA kõiki lapsi koos oma isade ja vanaisadega Tartusse AHHAA keskusesse suurele AHHAA meisterdamismöllule, kus saab ehitada asju hambaharjarobotist elektrimootorini.

„Me tahame oma isadepäeva erisündmusega saada isad kätte töölt ja lapsed virtuaalmaailmast ning panna nad koos midagi vahvat meisterdama. Kutsun kõiki isasid ja vanaisasid AHHAAsse – tulge ja nautige koos tegemise rõõmu,“ ütles AHHAA juhatuse liige Andres Juur.

Kunagi varem pole AHHAAs ühe päeva jooksul nii palju meisterdada saanud. Selleks tuleb AHHAAle appi Teadusbussi meeskond, kelle eestvedamisel on üle maja korraga üles seatud kümmekond meisterdamispunkti.

Koos isade ja vanaisadega saab muuta mündid kuldseks ning ehitada laavalampe, õhupallikitarri ja linnumaju. Lisaks kasvatame kemikaalidega vesikasvusid ning paneme vikerkaare piima sisse. Etendusi annab AHHAA teadusteater ning usinamaid peresid premeeritakse isevalmistatud limonaadiga.

Päeva juhivad ning peredele korraldavad võistlusi Rakett 69 kohtunikud Aigar Vaigu ja Juhan Koppel.