Tartumaa

Traditsiooniline Lõuna-Eesti turismikonverents toimub
8. detsembril Jääaja keskuses

Traditsiooniline Lõuna-Eesti turismikonverents toimub 8. detsembril Jääaja keskuses (Saadjärve 20, Äksi, Tartumaa) algusega kell 10.

Jääaja keskus Foto Urmas Saard — Jääaja keskus. Foto: Urmas Saard

Lõuna-Eesti turismikonverents on turismiaastat kokku võttev iga-aastane sündmus, mis sellel aastal keskendub digitaalsele turundusele ning selle olulisusele turismis. Ettekannetes antakse ülevaade tänavuse aasta väga edukast digitaalkampaaniast Epic Estonia. Konverentsil jagatakse mitmeid praktilisi näpunäiteid: kuidas siduda kogu kommunikatsioon tervikuks, kuidas kasutada erinevaid online-kanaleid edukaks turundamiseks, kuidas muuta probleemid ärivõimalusteks Garage48 Tourism näitel, mille raames valmis mitu põnevat rakendust jpm.

Konverents kulmineerub konkursi “EHE Lõuna-Eesti” nominentide ja võitjate väljakuulutamisega. Lõuna-Eesti parimaid tunnustatakse kahes kategoorias: parim turismisündmus 2015 ja parim turismiobjekt 2015. Samuti toimub Tartu vallavalitsuse fotokonkursi “Vooremaa voorused 2015” parimate tunnustamine. EHE Lõuna-Eesti konkursile on võitjatele auhinnad välja pannud Jääaja keskus.

Konverentsi ettekannete sisu ja ajakavaga saab lähemalt tutvuda SA Lõuna-Eesti Turism kodulehel.

Spontaanne rassismivastane meeleavaldus tõi Tartus kokku üle 100 inimese

Sotsiaalvõrgustikust spontaanse reaktsioonina alguse saanud meeleavaldus rassismi vastu tõi laupäeval Tartus kokku üle 100 inimese, peeti kõnesid ja süüdati Emajõe ääres küünlad, et tuua valgust rassismist pimestatud südemetesse.

Meeleavalduse idee sai alguse sotsiaalvõrgustikus toimunud aruteludest “Massiimmigratsiooni vastase meeleavalduse” üle, mille varjamatult rassistlikule sõnumi tasakaalustamiseks otsustati korraldada vastumeeleavaldus.

“Immigratsioonivastaste tõrvikurongkäik ei väljenda Eesti enamuse seisukohti,” kinnitab aktiivne toetaja Triin Sepp. “Mulle ja mu sõpradele on isiklikult vastuvõetamatu, kui minu läheduses ja mu riigis propageeritakse valeväidetele ja desinformatsioonile tuginedes rassistlikke vaateid.”

Esmalt eesti ja seejärel inglise keeles peetud meelevalduse avakõnes tuletas ürituse korraldaja Luule Lille meelde ÜRO ametlikku rassilise diskrimineerimise määratlust, mille kohaselt hõlmab see diskrimineerimist rassi, rahvuse või etnilise päritolu järgi. EKRE, RÜE ja Euroopa Rahvusrinde sihtasutus eksivad nende rahvusvaheliste ja Eestis ametlikult kehtivate põhimõtete vastu.

“Ma heidan teile ette vaenu õhutamist. Ma heidan teile ette valeinformatsiooni levitamist. Ma heidan teile ette rahvale valetamist ja vassimist eesmärgiga propageerida rassistlikke vaateid,” rõhutas oma kõnes Luule Lille. “Paljudest allikatest on näha ja kuulda, et rassism, mis polnud varem Eestis eriti suureks probleemiks, mõjutab aina enam siin viibivate välismaalaste elu negatiivselt.”

Luule Lille kutsus üles loobuma hirmust pagulaste ja võõraste kultuuride ees ning lõpetama hirmu õhutava ja alavääristava sildistamise: “Juttudel sellest, et meie ühiskondlikud väärtused erinevad mingil olulisel määral pagulaste päritolumaade omadest, ei ole faktilist alust. Armastus, austus ja sõprus on väärtused, mis ei tulene religioonist või päritolust ning kui meie neid üles ei näita, siis oleme meie need, kes tsivilisatsioonist kaugenevad.”

28. novembril kl 16:30 pimendatud Tartu Ülejõe pargis Treffneri kuju ees platsil alanud meeleavaldus kulges rahulikult, kohal oli üle 100 tartlase, nii noori kui vanu ning peeti seitse kõnet. Meeleavaldus lõppes kl 18, mille järel saabus pargihooldus ning asendas platsi lampides puuduvad pirnid.

2. detsembril Tartu tantsuklubis
Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi

Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi Põlvamaal Cantervilla lossis toimunud hõimurahvaste õhtul 14. oktoobril 2015. aastal. Foto: Svetlana Roht

Tartu tantsuklubis võõrustab 2. detsembril kella 20-24 Tiigi seltsimajas Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi, kelle osavõtul toimus Tartu tantsuklubi eelmise hooaja lustlik lõpetamine. Tantsuklubis kõlab õhtu jooksul külapidude tantsumuusika 20. sajandi algusest. Tantsulood on pärit nii Eestist kui ka laiast ilmast.

Mooste rahvamuusikakoolis tegutseb mitu täiskasvanute pilliklubi. Kui koolis õpib praegu ühtekokku ligi 90 õpilast, siis kolmandik nendest osaleb pilliklubide tegemistes. Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi eestvedajaks on südikas ja sihikindel Krista Sildoja. Pilliklubi on rahvamuusika koosmänguvorm, mille töö toimub juhendaja käe all igal nädalal ühekorraga mitme tunni jooksul. Palu õpitakse kuuldeliselt ning eesmärk on tantsumuusika kokkumängu harjutamine ning iga liikme individuaalne pillimänguareng omal instrumendil. Pilliklubid annavad üsna sagedasti kontserte ning osalevad tantsuõhtutel ansamblina. Kõik pilliklubi liikmed armastavad väga pillimängu ning tantsimist.

Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi 2015. aasta tegemisi tutvustav klipp meeleolu loomiseks: https://www.youtube.com/watch?v=ZKU4CputrNM&feature=youtu.be. Mooste Rahvamuusikakooli kodulehekülg: http://moosterahvamuusikakool.blogspot.com/

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti ühisele teelauale ja tantsimiseks mugavad vahetusjalanõud.

Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com

Generaadio saatesari “Provintsi punk” avaldab 2016. aasta aktikalendri

Tartu kogukondade meediaplatvormil Generaadio on rõõm teatada, et saatesarja “Provintsi punk” tegijad kogusid kokku head ideed, heitsid seljast riided ning üllatavad varsti ilmuva 2016. aasta aktikalendriga. 13 fotost koosnev kalender kannab endas “Provintsi pungi” vaimu ning lisaks visuaalse ilu pakkumisele suunavad kalendri autorid tähelepanu Eesti elu kitsaskohtadele.

Raik Sõster, üks kolmest saatejuhist, seletab, et “Provintsi punk” sai alguse protestist, eriti protestist Eesti pungi vastu.

“Tundub nagu tahetakse igal võimalusel kõigest punki välja imeda,” sõnas Sõster. “Punk ei ole midagi sellist, millele saad ordeni ja hinnasildi külge pista ja öelda: “Tubli poiss” – seda nähes paned sa käe enda laste silmade ette. Kalendergi sai alguse samast protestivaimust: teha midagi, mis on korraga nii vastuvõetamatu, kuid samas omab kunstilist väärtust ja peidab endas ka sügavamat sõnumit.”

Esimesese vastuoluna tava-arusaamadele pole selles aktikalendriks modellideks fototöödeldud naised, vaid kolm meessaatejuhti. Näiteks protestiks seksismi vastu on kalendris kaetud kõik nibud.

“Millepärast peavad naistel olema nibud kaetud aga samas võid sa suvel tänaval näha higist nõretavaid pakse mehi enda nibusid eksponeerimas?” küsib Sõster.

Kalendris on esindatud ka muud teemad, mis provintsipunkareid ühiskonnas häirivad: homofoobia, võltsmoraal, sotsiaalne ebavõrdsus ja tehnoloogiasõltuvus.

Aktikalendri piltide ideed muutis reaalsuseks fotograaf Alan Proosa ning kalender maksab 30. novembrini kestvas eelmüügis 10 eurot. Kõigi ettetellijate vahel loositakse välja plakatid fotodega, mis kalendrisse ei jõudnud. Rohkem infot leiab Generaadio kodulehelt www.generaadio.ee ja facebookist www.facebook.com/generaadio.

Merle Jääger tutvustab Sadamateatris oma uut raamatut

Reedel, 27. novembril tutvustab Vanemuise näitleja Merle Jääger Sadamateatris oma uut raamatut “Jututulbad”.

Esitlus toimub peale etendust “Kaks vana naist”. Nii etendusest kui esitlusest on osa saama oodatud kõik huvilised, autor jagab autogramme ning vastab küsimusele.

Merle Jääger on Vanemuise näitleja, kirjanik ja Eesti esimene naispunkar, ta on avaldanud luulekogusid ja raamatu “Mees”.Merca autorinime all ilmunud värskes raamatus “Jututulbad” on lugusid absurdikast etnohuumorist kuni fantaasia ja teadusliku fantastikani.

“Kaks vana naist” on Velma Wallise rännakulugu ühes osas, mille on dramatiseerinud ja lavastanud Merle Jääger, samuti teeb ta lavastuses kaasa näitlejana.

“Kaks vana naist” etendub 27. novembril Sadamateatris kell 19.00.

Maanteemuuseumi teedeajaloo päeval tutvustatakse hobuajastut ja muuseumi tulevikuplaane

25. novembril toimub kaheksandat korda Eesti Maanteemuuseumi teedeajaloo päev, mille ettekanded avavad hobuajastu temaatikat ning annavad ülevaate suvel 15. sünnipäeva tähistanud muuseumi minevikust ja tulevikust.

Teedeajaloo päev on maanteemuuseumi traditsiooniline teadusüritus, mille eesmärk on populariseerida teede lugu, tuua kokku seda uurivad ja sellest huvituvad inimesed. “Tänavu toimub üritus Tartu Linnamuuseumis, kuna maanteemuuseumis käivad uue püsinäituse “Head teed!” ehitus- ja arendustööd ning muuseumi peamaja on külalistele kuni 1. maini suletud,” selgitas maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Avatava püsiekspositsiooni “Head teed!” peateemaks on inimesed, kes mööda teid on aastatuhandeid käinud. Seetõttu on ka teedeajaloo päeva fookuses laiemas mõttes teelised hobuajastul. Sõna saavad maanteemuuseumi kauaaegsed koostööpartnerid, kes on panustanud konsultantide ja kaasautoritena muuseumi ekspositsiooniarendustesse.

Tallinna Linnaarhiivi teaduri teadur Juhan Kreem annab ülevaate keskaegse Liivimaa liikumisviiside sesoonsest eripärast. Eestit Euroopaga ühendanud postiteedel liikunud info kiirusest 18. sajandil räägib Hannes Vinnal. Eesti väikelinnade voorimeeste lugu 19.-20. sajandil avab Riho Paramomov ning vaadete üle Eesti teedevõrgule riigikaitse seisukohalt 1930. aastatel mõtiskleb maanteemuuseumi teadur Andres Seene.

Teedeajaloo päev toimub Tartu Linnamuuseumis (Narva mnt 23) 25. novembril kell 11.00-14.00.

Registreerimine ja päevakava siin.

Vanemuises esietendub “Pildilt kukkujad”

Laupäeval, 21. novembril esietendub Tartus Sadamateatris Tiina Laanemi poolt kirjutatud ja Andres Noormetsa lavastatud draama “Pildilt kukkujad”.

Andres Noormets on ka selle lavastuse kunstnik, muusikaline kujundaja ning kahasse Jaanus Mooriga valguskujunduse looja. Kostüümikunstnik on Maarja Noormets. Osades on Merle Jääger, Aivar Tommingas, Maria Soomets ja Helgur Rosenthal.

Andres Noormetsa sõnul on Tiina Laanemi näidendid, mis keskenduvad peamiselt inimestele ja nende lugudele, heas mõttes “uus traditsiooniline dramaturgia”.

Tiina Laanemi enda sõnul on teda alati huvitanud just inimene kõigi oma veidruste, kirgede ja pahedega.

“Paistame pealtnäha enamasti ikka hakkamasaajad ja kohanejad, kasvatame endale ajaga aina paksemat nahka, jäädes seestpoolt ometi nii õrnaks ja haavatavaks. Püüame läbi elu ikka “pildil püsida”, ootustele vastata, edasi rühkida, kaugemale jõuda, läbi saada, terveks jääda. Samas kuuleme ka seda, et kõik peavad olema valmis selleks, et ühel hetkel neid enam ei vajata. Kuidas end vähemasti iseenda jaoks jälle “pildilt” üles leida?” küsib Laanem lavastuse kavalehel.

“Pildilt kukkujad” on lugu, mis toimus või toimub siinsamas Eestis, ükskõik kelle sõprade, naabrite või iseenda peres.

Lõuna-Eesti meestelaulu päeval tähistatakse armastatud koorijuhi Uno Uiga 90. sünnipäeva

XXI Lõuna-Eesti meestelaulu päev toimub laupäeval, 21. novembril kell 17 Tartu ülikooli aulas ja on pühendatud Tartu linna aukodaniku, teeneka koorijuhi ja muusikapedagoogi Uno Uiga 90. sünnipäevale.

Laulupäevaga tähistatakse ka helilooja ning koorijuhi Juhan Simmi 130. sünniaastapäeva.

Ühendkooris kohtuvad laval ligi 300 lauljat – laulupäeval osaleb 13 meeskoori, kaastegev on Uno Uiga asutatud Tartu poistekoor.

Kavas on Juhan Simmi, Alo Ritsingu, Miina Härma, Urmas Sisaski, Gustav Ernesaksa, Valter Ojakääru, Pärt Uusbergi, Jaan Tätte ja teiste heliloojate looming. Laulupäeva kunstiline juht on Alo Ritsing, solist Atlan Karp.

Avatud on näitus “Elage ja häälitsege täie rinnaga – Uno Uiga 90”.

Aasta põllumehe tiitli pälvis Tartumaa teraviljakasvataja Romet Rässa

Aasta põllumehele Romet Rässale annab parima põllumehe tiitli üle president Toomas Hendrik Ilves.

Aasta põllumeheks 2015 kuulutati Tartumaa teraviljakasvataja Romet Rässa, Võnnu valla Habemiku talu peremees, kellele tiitli andis üle president Toomas Hendrik Ilves.

Tänu väärikatele põllumeestele kestab elu Eesti külades ja väiksemates kohtades edasi, ütles riigipea. Tema sõnul aitab meie põllumees eelistada tarbijal eestimaist toitu, mis on väärt ja tervislik.

Riigipea tõdes, et praeguses kriisis on kõige keerulisemas olukorras meie piimakarjakasvatus ja seakasvatus ning põllumeeste tulek 101 traktoriga Toompeale oli tõsisest murest kantud abi nõutamine. Ta kordas septembris Riigikogu avaistungil öeldut: parlament ja valitsus peavad vaatama meie põllumajandust Euroopa Liidu üldises kontekstis ning sellest lähtuvalt leidma ka võimalused Eesti põllumeeste toetamiseks.

Aasta põllumees 2015, teraviljakasvataja Romet Rässa on arendanud Võnnu valla Habemiku talu eeskujulikuks põllumajandusettevõtteks, harides üle tuhande hektari, kus kasvatab talinisu ja -rapsi. Ta on tootmise rajanud pere ajaloolisele talukohale, ehitatud on uued tööstushooned ja ümbrus korrastatud. Romet Rässa teeb lähikonna maadel kaeve- ja maaparandustöid. Põldudel tegutseb ta koos poja Siimu firmaga. Põllu- ja maaparandustehnika on kaasaegne, ehitatud on kaks kuivatikompleksi.

Tänavusele aasta põllumehe konkursile, mida korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Maaleht juba 15. korda, esitasid maamajanduslikud organisatsioonid 13 kandidaati üheksast maakonnast.

Tartu ülikool tähistab Gustav Adolfi päeva aulakontserdiga

Teisipäeval, 10. novembril tähistatakse Tartu ülikoolis Rootsi kuninga, Tartu ülikooli asutaja Gustav Adolfi päeva ning Academia Gustaviana 383. asutamispäeva loengute, fotonäituse ja aulakontserdiga.

„Kuningas Gustav II Adolfi otsus asutada ülikool just Tartusse on mõjutanud kogu Tartu linna iseloomulike joonte väljakujunemist ning omab olulist rolli ka Eesti riigi kujunemisloos,” tõdes TÜ skandinavistika professor Daniel Sävborg.

Professor Sävborgi sõnul on Gustav II Adolfi surma-aastapäeva, 6. november 1632, tähistamine nii Rootsis kui Soomes väga pikaajalise traditsiooniga: „Tartu ülikoolis ulatub päeva tähistamine aastasse 2010, mil said alguse iga-aastased mälestuspäeva sündmused. Neil päevil oleme kombineerinud loenguid Gustav II Adolfist ja tema valitsemisajast ajastupõhiste kultuuriliste etteastetega.“ Loe edasi: Tartu ülikool tähistab Gustav Adolfi päeva aulakontserdiga

Eesti spordiajaloo suurim ühisrahastusprojekt:
veerand uuest Tartu Sepa jalgpallistaadionist leidis omanikud kolme päevaga

Kampaania eestvedajad Sepa jalgpallikeskuse eestvedajad Kaarel Kiidron, Kristjan Tiirik ja Kalle Paas (FOTO: Imre Pühvel / JK Tammeka)

Esmaspäeval käima lükatud Eesti spordiajaloo suurim ühisrahastusprojekt Tartu Sepa staadioni renoveerimiseks on esimese kolme päevaga osutunud tõeliselt populaarseks – loodavast väljakust on müüdud juba 25 protsenti.

Virtuaalse ruutmeetri ostuga on oma toetust treeningkeskuse rajamiseks näidanud üle 600 inimese ja ettevõtte. Toetuskampaaniaga on ühinenud ka pea kõik Premium-liiga klubid ning ruutmeetrite ostjate seast leiab ka näiteks FC Flora fännirühmituse ja madalamate liigade klubisid.

“Tänu praegustele ja tulevastele annetajatele saame parandada enam kui tuhande Tartu lapse sportimistingimusi,” ütles Sepa jalgpallikeskuse kampaaniajuht Kalle Paas. “Selline vastukaja on võimas. Meile üllatuseks on näiteks 80 inimest annetanud spordikeskuse rajamiseks enam kui 100 eurot. See on toetussumma, mille kingituseks on nimeline istekoht tribüünil.”

MTÜ Jalgpallikool Tammeka alustas 2. novembril Eesti spordiajaloo suurima ühisrahastuskampaaniaga, millega kogutakse 150 000 eurot Tartu staadionipõua leevendamiseks ning Sepa staadioni renoveerimiseks. Ühisrahastusega saab igaüks osta endale sümboolse ruutmeetri valmivast väljakust. Kampaania päädib tuleval suvel jalgpalli EM-finaali ühisvaatamisega vastvalminud Sepa jalgpallikeskuses.

Rohkem infot on saadaval veebisaidil www.jalgpallikeskus.ee

Isadepäev digipöörde koolis ühendab nutikad lahendused koostegemise rõõmuga

Tartu Veeriku kool tähistab sel aastal isadepäeva digipöörde koolina, ühendades nutikad lahendused ühistegevusega nii, et põnev oleks nii õpilastel kui ka isadel.

Veeriku kool on üks kaheteistkümnest Samsungi digipöörde projekti kuuluvast koolist. Uus õpikäsitlus ja nutiseadmete kasutamine õppetunnis on muutunud igapäevaseks. Kuna koolil pole kõikide õpilaste tarvis tahvelarvuteid, siis kasutatakse ka VOSK- (võta oma seade kaasa) võimalust.

Veeriku kooli direktori Ruth Ahvena sõnul on õpetajad väga palju õppinud, kuidas kasutada erinevaid interneti võimalusi õppetöö mitmekesistamiseks ja tunni huvitavamaks muutmiseks. Õpilased on uuendustest vaimustuses, õppides õhinaga uusi teadmisi otsima ja neid ka teistega jagama ning nad on teadvustanud, et nende käsutuses olevad nutitelefonid pole ainult mängimiseks. Seetõttu soovitakse isadepäeval anda õpilastele võimalus koos isadega õppida uusi nippe ja trikke, kasutades selleks isiklikke nutitelefone.

“Meie kool tähistab juba ligi 15 aastat isadepäeva, et isad leiaksid tee kooli ja tunneksid koostegemisest rõõmu erinevates õpitubades, spordivõistlustel, meisterdamises ja koos koogi valmistamises,” sõnas Ahven.

Direktori sõnul läheb sel neljapäeval Veeriku koolis suureks QR-koodidega digifoto jahiks. Lapsed ja isad peavad lahendama digimõistatusi, mis ühendab QR-koode, kooliruumide tundmist, stseenide väljamõtlemist ja nende loomingulist jäädvustamist.

„Mobiiltelefoniga pildistamine on ju igapäevane tegevus, aga koodide avamine ning sealt saadud info kohaselt tegutsemine ning uue tulemuseni jõudmine pole veel igaühele iseenesest mõistetavaks saanud,” selgitas Ahven.

Veeriku kooli isadepäeva tähistamine toimub sel neljapäeval, 5. novembril kella 18-20.

Toimumas on festival Jutupühad

1.-8. novembrini peetakse Tallinnas, Tartus, Haapsalus ja Märjamaal lugude jutustamise festivali Jutupühad. Jutupühad jätkavad ammustest aegadest pärit traditisooni ‒ tuua sügistalvisesse pimedasse aega lugude jutustamisega õdusaid koosolemise hetki. Festivali raames toimuvad kogukondlikud jutuõhtud, loengud, jutuvestmise töötoad ning koolitused täiskasvanutele.

Jutupühad on liikuv püha – juhtub siia maile mõni hea jutuvestja laiast maailmast, on kohe aeg jutupühadeks. Sel sügisel tuleb mitme maa ja mere tagant, Kanadast, meile lugusid vestma Dan Yashinsky. Dan on professionaalne jutuvestja, kirjanik ja kogukonna aktivist. Armastatud jutuvestjana on ta esinenud ja õpetanud festivalidel maailma eri paigus. Ka oma kodumaal on ta teinud uskumatult palju tänapäevase jutuvestmistraditsiooni edendamiseks. Dan olnud Kanada suurima jutuvestmisorganisatsiooni, lugude jutustamise festivali ja jutuvestmiskooli asutajate hulgas.

Lisaks kaugele Kanada külalisele on huvilistel võimalus kuulata ka Ildikó Sándori, ungari rahvakultuuri spetsialisti ja jutuvestja, ülesastumist. Kogukonna jutuõhtul Märjamaal, saavad sealsed jutuhuvilised kokku omavahel, et kuulata ja jutustada üksteile oma lemmiklugusid.

Loe edasi: Toimumas on festival Jutupühad

Lastefond korraldab juubeli puhul haigete laste toetuseks heategevuskontserdi

14. novembril algusega kell 20 toimub Tartu Jazzklubis heategevuskontsert “Lastefondiga laste heaks”, kus esinevad Margus Vaher, “Eesti otsib superstaari” 6. hooaja finalist Annabel Guitar ning DJ Liisi Voolaid. 10-eurose pileti hinnast läheb 7 eurot annetusena laste ravitingimuste parandamiseks.

Samal päeval tähistab Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond enda 15. sünnipäeva. Oma tegevusaastate jooksul on fond annetajate toel aidanud sadu raskelt haigeid lapsi ning teinud palju heategusid. Just seetõttu otsustaski Margus Vaher fondile appi tulla ning heategevuskontserdil esineda. Tema sõnul on Lastefond oma sümpaatsete tegemistega talle ammu silma jäänud ning ta on rõõmus, et saab musitseerimisega fondi töösse oma panuse anda.

Loe edasi: Lastefond korraldab juubeli puhul haigete laste toetuseks heategevuskontserdi

Kutse simmanile: Lahemaa Rahwamuusikud 40

Lahemaa Rahwamuusikud esinemas Palmse kõrtsis, esiplaanil on eesti torupillidel musitseerimas Viivi Voorand ja Lehar Lepler. Foto: Avo Seidelberg

Juubelituuril lustime:

Tartus kolmapäeval, 4. novembril kell 20 Tiigi Seltsimajas koos Tartu tantsuklubiga;

Viljandis laupäeval, 14. novembril kell 16 Viljandi Pärimusmuusika Aidas;

Palmsesse ootame ansambli endiseid liikmeid laupäeval, 28. novembril kell 16.

Oma osavõtust anna kindlasti teada Ingridile (ingrid.nurmsalu@gmail.com).
Mõnesse Virumaa kooli jõuame ka.

[pullquote]

Pill hüüab pinu taga,

toru hüüb toa taga…

[/pullquote]

Loe edasi: Kutse simmanile: Lahemaa Rahwamuusikud 40

Kruuse: põllumehe turujõudu suurendab ühistegevus

“Eesti piimandussektori väljapääs tänasest kriisiolukorrast sõltub eelkõige piimatootjate valmisolekust koostööd teha ja sellega oma turujõudu suurendada,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse täna Tartus toimunud Piimafoorumil, “Piimasektori tänast kriisi ei saa pikemas perspektiivis lahendada rahasüstidega. Keskne küsimus seisneb selles, kuidas esmatootja suudab turuahelast õiglasema osa saada. Ühistegevus on hädavajalik, et põllumees, olgu ta piimatootja või teraviljakasvataja, saaks turult õiglasema hinna. Praeguses piimasektori kriisis on selgelt paremas olukorras need riigid, kus tootjad tegutsevad ühistutena.”

Ühistegevuse edendamiseks on riik loonud Eesti maaelu arengukavasse 2014-2020 mitmeid meetmeid. “Eesti piimasektori tulevik on meie endi kätes. Kas sektor suudab võtta initsiatiivi ja ühiselt tegutsedes oma tulevikku kujundada?”

Minister rääkis, et põllumajandusega seotud riskid tuleb üle vaadata ja valmistuda ka võimalikeks tulevasteks kriisideks. “Rusikareegel on, et kriiside üleelamiseks on vaja koguda tagavarasid. Uues maaelu arengukavas on olemas võimalused rakendada riskijuhtimisinstrumente nagu kindlustamine ja kriisifondid. See eeldab, et lisaks riigile on valmis panustama ka põllumajandussektor.”

Ebasoodsate ilmastikutingimuste, looma- ja taimehaiguste, kahjurite leviku ja keskkonnajuhtumitega seotud kriisifond võimaldaks aidata põllumajandustootjaid, kui nende sissetulek väheneb üle 30%, kompenseerides kuni 70% saamata jäänud tulust. Ühisfond eeldaks ka tootjate poolseid sissemakseid.

Tänavu aasta lõpuks makstakse piimatootjatele ja seakasvatajatele välja Euroopa Liidu erakorraline abi ja täiendav siseriiklik toetus Eesti riigieelarvest, kokku 10,56 miljonit eurot.

Tartu tantsuklubis on seekord Lahemaa Rahwamuusikud

Viivi Voorand, Kadri Voorand ja Lahemaa Rahwamuusikud tantsuks mängimas. Foto: ansambli arhiiv.

4. novembril kella 20-24 toimub järjekordne tantsuklubi üritus Tartus Tiigi seltsimajas. Suur au ja rõõm on Tartu tantsuklubis võõrustada ja tutvustada tänavu oma 40. tegutsemisaastat tähistavat Lahemaal tegutsevat rahvamuusikaansamblit Lahemaa Rahwamuusikud, kes toovad endaga kaasa palju põnevaid laule, tantse ja laulumänge Põhja-Eestist.

Lahemaa rahvamuusikaansambel Lahemaa Rahwamuusikud on asutatud 1975. aastal helilooja Veljo Tormise initsiatiivil. Ansambel loodi eesmärgiga taaselustada regilaulu laulmise traditsioone Lahemaal. Peatselt liitusid ansambliga mõned kohalikud külapillimehed viiuli ja kandlega. Ansambli 40. tegutsemisaastal musitseeritakse eesti torupillidega, kanneldega, viiuli ja eesti lõõtspillidega. Lisaks on kasutusel hulk väikeseid vilesid, parmupille, jauram ja muid pisikesi pillikesi. Ansambli repertuaaris leidub nii vanu regilaule kui ka lustilisi

Lahemaa Rahwamuusikud 2012. aastal Koreas festivalil Anseong Folkloriada. Foto: ansambli arhiiv.

tantsulugusid, lisaks melanhoolseid laululugusid armastusest ja vangipõlvest, merelaule ja mitmesuguseid laulumänge Lahemaalt. Hetkel on aktiivseid liikmeid kolmekümne ringis – Rakverest, Palmsest, Võsult, Länsalt, Haljalast, Vihasoost ja Loksalt. Noorimad ansambliliikmed nühivad alles koolipinke ja vanimad hakkavad juba tasapisi pensionipõlve nautima.

Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud Tartu tantsuklubisse lustima – nii tantsima, laulma kui ka musitseerima. Vahepeal saavad teisedki kohalolevad muusikud tantsijaid rõõmustada oma pillimänguga. Õhtu jooksul tantsitakse lisaks palju tuttavlikke rahvatantse Eestist ja võõrsilt.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti ühisele teelauale ja tantsimiseks mugavad vahetusjalanõud.
Triinu Nutt

Kodavere pärimuskultuuri konverents tõestas huvi paikkonna omapära vastu

Eevi Treial töötoas Kodavere murrakus kõnelemist õpetamas. Foto: Johannes Haav

15-16. oktoobril Pala kultuurimajas toimunud Kodavere pärimuskultuuri konverentsil räägiti kihelkonnale omase murraku, laulude ja tantsude ning töötraditsioonide uurimisest, hoidmisest ja tutvustamisest möödanikus ning tänapäeval.

Juhan Liivi muuseumi direktor Mari Niitra märkis konverentsil peetud ettekandes, et kuigi Soome-Eesti teadlane ja õppejõud Lauri Kettunen (1885-1963) arvas eelmisel sajandi esimesel poolel, et Kodavere murraku oskus tulevikus kaob, on see keelekild tänaseni püsima jäänud. „Nüüdseks on Pala koolile üle antud esimesed Kodavere murdes aabitsad, mida koostasime koos kohaliku kultuuripärandi uurija ja propageerija Eevi Treialiga. Praegu on oluline, et õpetajad ise aabitsat põhjalikult tundma õpiksid ja siis selle õpilastele lähedaseks teeksid,” arvas ta.

Loe edasi: Kodavere pärimuskultuuri konverents tõestas huvi paikkonna omapära vastu

Maitseelamuste Kojas on kolmapäeval hõimutoitude töötuba

Hõimunädala kolmapäeval, 14. oktoobril kell 18 toimub Tartus Maitseelamuse Kojas udmurdi ja soome rahvustoitude meistriklass.

Udmurdi roogasid teeb Ljudmila Ruukel ja soome sööke Jouni Himanen.

Meistriklassi võib kaasa võtta ka lapsed. Osavõtutasu täiskasvanutele 10 eurot, lastele tasuta. Maitseelamuste Koda asub Tartus Lutsu tn 3.

Töötoa korraldamist toetab kultuuriministeerium.

Savvusanna rändnäütüs om Tarton

6. rehekuust 6. märdikuuni saa Tarto ülikooli raamadukogo (W. Struve 1) II kõrra puhkõruumin (inneskidse kohvigu galõriin) kaia rändnäütüst “Savvusann – mi uma sann”, miä kõnõlõs Võromaa savvusannast ni sannakombist.

Näütüse pandsõva kokko MTÜ Hinokad ja Võro Selts VKKF. Vana-Võromaa savvusannakombõ omma 2014. aastaga märdikuust UNESCO üleilma tähtsä kultuuripärandüse nimekirän.

Rändnäütüse vahetallitajas om TÜ Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus, eksponiirmist tukõs Vana Võromaa kultuuriprogramm (Rahvakultuuri keskus).

*****

6. oktoobrist 6. novembrini on Tartu ülikooli raamatukogu (W. Struve 1) II korruse puhkeruumis (endise kohviku galeriis) MTÜ Hinokad ja Võro Seltsi VKKF rändnäitus “Savvusann – mi uma sann”, mis tutvustab Võrumaa suitsusaunu ja saunakombestikku. Vana Võromaa suitsusaunakombestik kanti 2014. aasta novembris UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.

Rändnäitust vahendab TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, näituse eksponeerimist Tartus toetab Vana Võrumaa kultuuriprogramm (Rahvakultuuri keskus).

Noortebänd 2015 finalistid on selgunud

Noortebänd 2015 finalist Von Dorpat Tartumaalt. Foto: Maris Savik

Reedel ja laupäeval toimusid Noortebänd 2015 Tartu poolfinaalid, mille tulemusel selgusid Noortebänd 2015 järgmised finalistid – Lights on the Ceiling ja Ol’ Mill Viljandimaalt. Lisaks selgus esmaspäeva südaöösel rahvahääletuse lemmik, mille tulemusena pääseb viimasena finaali Tartumaalt pärit bänd Von Dorpat.

Tartu poolfinaalides langetas otsuse žürii koosseisus Erik Morna (Raadio 2 muusikajuht), Gunnar Viese (promootor, Weekend Festival Baltics), Veiko Soom (Raadio Elmar), Karl Lomp (Rock & Roll programmijuht), Elina Hokkanen (Noortebänd 2014 võitja, Innersound), Silver Lepaste (Clockwork Studio), Indrek Mällo (muusik, Noortebänd 2008 võitja), Argo Vals (muusik), Liana Kolodinskaja (Raadio Elmar, muusik Maria Stuart).

Žürii oli üksmeelel, et laupäevane Tartu poolfinaal oli silmanähtavalt tugev. Kitarristi ja helilooja Argo Valsi sõnul oli aga pisut üllatav, et Noortebändil osalevate bändide valik ei kajastanud seda, mis üldiselt Eesti muusikas praegu toimub.

“Üheks põhjuseks võib olla tihe kokkupuude maailmast pärineva rock- ja metalžanri peavoolumuusikaga,” leiab Vals. “See on intensiivne ning seda tuleb igast suunast.”

Noortebändi konkurssi peab Vals aga noorte muusikute jaoks heaks hüppelauaks: “Tõenäoliselt on see noorele bändile esimeseks mastaapseks kogemuseks, mis on õnnestumise korral äärmiselt innustav.”

Noortebänd 2014 tiitli omaniku, Innersoundi solisti Elina Hokkaneni sõnul kujunevadki bändide žanrid välja muusikastiilidest, mida bändiliikmed ise kuulavad.

“Mõne bändi muusika ei vajagi rikastamist ning kõik toimib nii, nagu see nende poolt valmis tehtud on,” annab Hokkanen noortele muusikutele nõuandeid, kuidas teistest eristuda. “Kui aga leidub mõni noor kollektiiv, kelle eesmärk ja soov on üllatada publikut, siis peaks muusikat kirjutades looma oma instrumendi, hääle või vokaaliga midagi sellist, mida vähemalt sina ise kuulnud pole.”

Lisaks eelnevalt nimetatud bändidele on finaalis juba ka Tallinna poolfinaali edasipääsejad Voice of Voices Pärnumaalt ja Abandoned Elysium Harjumaalt. Noortebänd 2015 tiitli omanik selgub 24. oktoobril 2015 Kultuurikatlas.

Vaata ka: https://www.facebook.com/Noorteband.page?fref=ts

Hõimupäevade Tartu tantsuklubi: mari tantsud

Tatarstani maride folklooriansambel Kna Vel.

14. oktoobril kella 20-24ni
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Hõimukuul leiab Tartu tantsuklubis aset mari rahvatantsude teemaõhtu koostöös Fenno-Ugria Asutusega. Maride rahvatantse tutvustab huvilistele maride folklooriansambel Kna Vel Tatarstanist Kukmori rajoonist. Ansambel loodi 1991. aastal. Sestsaadik on folklooriansambel üles astunud festivalidel ja pälvinud tuntust nii kodu- kui välismaal. Ansambel koondab Tatarstani maride külade tantsu- ja laululembelisi inimesi, kes kord nädalas kogunevad valmistuma esinemisteks ning nautima seltsielu. Mitmed nooremad Kna Veli tantsijad ei ela enam külades, vaid õpivad või töötavad linnades, aga soov tantsida hoiab nende sidet küla traditsioonidega. Kna Veli esituses põimuvad ehedus ja lavalisus, kusjuures ehedusele jäetakse rohkem mänguruumi. Kna Vel esitab mari rahvapillide tümõri ja šuvõri saatel mari rahvalaule ja -tantse ning tutvustab maride kombeid ja tavasid. Lisaks tuttavamale karmoška- ja torupillimängule on mari muusikale iseloomulik rütmikas trummimäng.

Põgus videomeenutus folklooriansambli Kna Vel esinemisest 2014. aastal Tallinnas toimunud traditsioonilise tantsu festivalil “Sabatants”. https://www.youtube.com/watch?v=QV0sZPQWWoA

Vahepeal on Tiigi seltsimaja laval ruumi ka teiste kohalolevate rahvamuusikute jaoks ja on oodata suuremat koosmusitseerimist. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ja võõrsilt. Tartu tantsuklubisse on musitseerima ja tantsima oodatud kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti.

Osalemine on tasuta. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti ühisele teelauale ja tantsimiseks mugavad vahetusjalanõud.

Järgmised Tartu tantsuklubi toimumisajad hooajal 2015/2016 kella 20-24ni Tiigi seltsimajas:
21. oktoobril Tartu tantsuklubi: Ingerimaa tantsud ja laulumängud,
4. novembril Tartu tantsuklubi: Lahemaa Rahwamuusikud,
18. novembril Tartu tantsuklubi: Lõõtsavägilased,
2. detsembril Tartu tantsuklubi: Mooste Rahvamuusikakooli Pilliklubi,
16. detsembril Tartu tantsuklubi: Kandled,
30. detsembril Tartu tantsuklubi: Eesti lõõtspillid,
13. jaanuaril, 27. jaanuaril, 10. veebruaril, 24. veebruaril, 9. märtsil, 23. märtsil, 6. aprillil, 20. aprillil, 4. mail ja 18. mail.

Lastefond kogub annetusi TÜ/Rock`i korvpallimängudel

SA TÜ Kliinikumi Lastefond on ka tänavu kohal Alexela Korvpalli Meistriliiga (AKM) kodumängudel Tartu ülikooli spordihoones, et koguda annetusi raskelt haigetele lastele. Esimest korda sel hooajal tehakse seda juba kolmapäeval, 7. oktoobril.

Lastefondi vabatahtlikud on spordihoones kohal koos maskott Mõmmikuga. Annetuste kogumiseks liiguvad vabatahtlikud mööda tribüüne nii enne mängu algust kui ka poolajal. Mängu ajal publikut ei segata.

Lisaks homsele plaanib Lastefond selle aastanumbri sees toimuvatel Rock`i AKM kodumängudel koguda annetusi ka teisipäeval, 20. oktoobril; reedel, 6. novembril; reedel, 27. novembril; laupäeval, 5. detsembril ja laupäeval, 12. detsembril.

Martin Noorkõiv: Meie aja suurim väljakutse on leida ühisosa

Martin Noorkõiv Tartu ülikooli avaaktusel. Foto: TÜ Üliõpilasesindus

Üliõpilaskonna esimees ja Domus Dorpatensise tegevjuht Martin Noorkõiv pidas täna hommikul Tartu ülikooli avaaktusel haarava tervituskõne. Teemaks ei olnud mitte tore tudengiaeg, vaid hoopis Eesti ühiskonna lõhestumine. Autori loal avaldame kõne täismahus.

Head tudengid, ülikooli töötajad ja juhid, külalised!

Mul on hea meel teid üliõpilaskonna nimel juba teist aastat tervitada.

See on muuseas ka viimane kord kui ma avaaktusel kõnet pean. Mitte, et mulle ei meeldiks neid kõnesid pidada, aga ametiaeg saab lihtsalt otsa. See aga tähendab, et võin julgelt kõik südamelt ära rääkida. Südamel on aga viimase poole aasta jooksul olnud palju. Tunnen, et nüüd on õige hetk see endast välja lasta. Rektor ei pea aga muretsema, ma ei kavatse rääkida ülikoolist. Ma arvan, et ülikool peaks rohkem vaatama endast välja ja suhestuma laiema ühiskonnaga.

Viimane poolaasta on Eestis olnud täidetud laias plaanis ühe ja sama teemaga – pagulased. See teema on meid kiskunud jõuga lahku ning Eesti avalikkusest on saanud lahinguväli. Keegi ei hoia laskemoonaga tagasi ning miski ei paista olevat püha.

Ma olen seda sõda jälginud kõrvalt ning iga päevaga on minus järjest rohkem hakanud süvenema üks veendumus. Üks põhimõtteline arusaam – arutelu ja terve ühiskonna vundament. See on veendumus, et hoolimata meie ümber käivast vihasest sõnasõjast, on enamus eestlasi jätkuvalt normaalsed heatahtlikud inimesed.

See on usk sellesse, et suurem enamus meist tahab lõpuks sama asja.

Loe edasi: Martin Noorkõiv: Meie aja suurim väljakutse on leida ühisosa

Vene filmide päeva esimesest õhtust ja järgmisest hommikust jäi lisaks kinole meelde palju muudki

Lõppenud nädala reedest pühapäevani võis Peipsiääre valla Vana-Kasepää küla ambulARTooriumis nautida vene filmi päevadel näidatud dokumentaal-, multi- ja mängufilme.

Kaisa Sammelselg ja Annika Haas Foto Urmas Saard — Kaisa Sammelselg ja Annika Haas. Foto: Urmas Saard

Juba enne ametlikku avamist alustati keskpäeval Nukufilmi Lastestuudio animatsiooni töötoaga, millele järgnes vabatahtlike abiliste ja hooandjate pidulaud. Linastusid filmid „Olga“ ja „Ivanipäev“. Üldse oli kavas kolme päeva peale kokku 16 filmi, aga filmipäevade avamiseks valiti esilinastuseks “Kasepää laterna magica”, mille režissöör on Kaisa Sammelselg. 14 minuti pikkune dokumentaal jutustab vene filmi päevadest. Lühikese avatervituse ütles ambulARTooriumi õuele kogunenud rahvale kogu ettevõtmise peamine eestvedaja Annika Haas.

Esilinastusele järgnes Eesti-Ukraina folkmuusikat mängiva ansambli Svjata Vatra (‘püha tuli’) kontsert. Ruslan Trochynsky alustas trombooni puhumisega, jalutades ja mängides ka kõige tagumistes ridades istuvate kuulajate juures. Teiseks muusikariistaks on Ruslanil vikat ja muidugi ei puudu ka vokaalne hääl, mida saadavad Martin Aulis löökpillidel, Arlet Tiigi basskitarril, Madis Pilt akordionil ja Juhan Suits põispilli, Eesti torupilli, vilepilli, parmupilli või sarvega. Kaks viimast laulavad samuti koos Ruslaniga. Õhtu edenedes muutus ka rahvas järjest tempokamaks: tantsis lava ees hüpeldes ja ussitantsu pikalt vedades. Annika pani korraks kaamera kõrvale ja võttis viiuli. Juhan astus samuti lavalt maha ja nii musitseerisid nad kahekesi võimalikult rahva seas. Ka pärast seda, kui ansambel oli viimase ja kordust palutud loo esitanud, jätkati hoogsalt kontserdiga edasi.

Loe edasi: Vene filmide päeva esimesest õhtust ja järgmisest hommikust jäi lisaks kinole meelde palju muudki