Noortebänd 2015 finalistid on selgunud

Noortebänd 2015 finalist Von Dorpat Tartumaalt. Foto: Maris Savik
Noortebänd 2015 finalist Von Dorpat Tartumaalt. Foto: Maris Savik

Reedel ja laupäeval toimusid Noortebänd 2015 Tartu poolfinaalid, mille tulemusel selgusid Noortebänd 2015 järgmised finalistid – Lights on the Ceiling ja Ol’ Mill Viljandimaalt. Lisaks selgus esmaspäeva südaöösel rahvahääletuse lemmik, mille tulemusena pääseb viimasena finaali Tartumaalt pärit bänd Von Dorpat.

Tartu poolfinaalides langetas otsuse žürii koosseisus Erik Morna (Raadio 2 muusikajuht), Gunnar Viese (promootor, Weekend Festival Baltics), Veiko Soom (Raadio Elmar), Karl Lomp (Rock & Roll programmijuht), Elina Hokkanen (Noortebänd 2014 võitja, Innersound), Silver Lepaste (Clockwork Studio), Indrek Mällo (muusik, Noortebänd 2008 võitja), Argo Vals (muusik), Liana Kolodinskaja (Raadio Elmar, muusik Maria Stuart).

Žürii oli üksmeelel, et laupäevane Tartu poolfinaal oli silmanähtavalt tugev. Kitarristi ja helilooja Argo Valsi sõnul oli aga pisut üllatav, et Noortebändil osalevate bändide valik ei kajastanud seda, mis üldiselt Eesti muusikas praegu toimub.

“Üheks põhjuseks võib olla tihe kokkupuude maailmast pärineva rock- ja metalžanri peavoolumuusikaga,” leiab Vals. “See on intensiivne ning seda tuleb igast suunast.”

Noortebändi konkurssi peab Vals aga noorte muusikute jaoks heaks hüppelauaks: “Tõenäoliselt on see noorele bändile esimeseks mastaapseks kogemuseks, mis on õnnestumise korral äärmiselt innustav.”

Noortebänd 2014 tiitli omaniku, Innersoundi solisti Elina Hokkaneni sõnul kujunevadki bändide žanrid välja muusikastiilidest, mida bändiliikmed ise kuulavad.

“Mõne bändi muusika ei vajagi rikastamist ning kõik toimib nii, nagu see nende poolt valmis tehtud on,” annab Hokkanen noortele muusikutele nõuandeid, kuidas teistest eristuda. “Kui aga leidub mõni noor kollektiiv, kelle eesmärk ja soov on üllatada publikut, siis peaks muusikat kirjutades looma oma instrumendi, hääle või vokaaliga midagi sellist, mida vähemalt sina ise kuulnud pole.”

Lisaks eelnevalt nimetatud bändidele on finaalis juba ka Tallinna poolfinaali edasipääsejad Voice of Voices Pärnumaalt ja Abandoned Elysium Harjumaalt. Noortebänd 2015 tiitli omanik selgub 24. oktoobril 2015 Kultuurikatlas.

Vaata ka: https://www.facebook.com/Noorteband.page?fref=ts

Hõimupäevade Tartu tantsuklubi: mari tantsud

 Tatarstani maride folklooriansambel Kna Vel.

Tatarstani maride folklooriansambel Kna Vel.

14. oktoobril kella 20-24ni
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Hõimukuul leiab Tartu tantsuklubis aset mari rahvatantsude teemaõhtu koostöös Fenno-Ugria Asutusega. Maride rahvatantse tutvustab huvilistele maride folklooriansambel Kna Vel Tatarstanist Kukmori rajoonist. Ansambel loodi 1991. aastal. Sestsaadik on folklooriansambel üles astunud festivalidel ja pälvinud tuntust nii kodu- kui välismaal. Ansambel koondab Tatarstani maride külade tantsu- ja laululembelisi inimesi, kes kord nädalas kogunevad valmistuma esinemisteks ning nautima seltsielu. Mitmed nooremad Kna Veli tantsijad ei ela enam külades, vaid õpivad või töötavad linnades, aga soov tantsida hoiab nende sidet küla traditsioonidega. Kna Veli esituses põimuvad ehedus ja lavalisus, kusjuures ehedusele jäetakse rohkem mänguruumi. Kna Vel esitab mari rahvapillide tümõri ja šuvõri saatel mari rahvalaule ja -tantse ning tutvustab maride kombeid ja tavasid. Lisaks tuttavamale karmoška- ja torupillimängule on mari muusikale iseloomulik rütmikas trummimäng.

Põgus videomeenutus folklooriansambli Kna Vel esinemisest 2014. aastal Tallinnas toimunud traditsioonilise tantsu festivalil “Sabatants”. https://www.youtube.com/watch?v=QV0sZPQWWoA

Vahepeal on Tiigi seltsimaja laval ruumi ka teiste kohalolevate rahvamuusikute jaoks ja on oodata suuremat koosmusitseerimist. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ja võõrsilt. Tartu tantsuklubisse on musitseerima ja tantsima oodatud kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti.

Osalemine on tasuta. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti ühisele teelauale ja tantsimiseks mugavad vahetusjalanõud.

Järgmised Tartu tantsuklubi toimumisajad hooajal 2015/2016 kella 20-24ni Tiigi seltsimajas:
21. oktoobril Tartu tantsuklubi: Ingerimaa tantsud ja laulumängud,
4. novembril Tartu tantsuklubi: Lahemaa Rahwamuusikud,
18. novembril Tartu tantsuklubi: Lõõtsavägilased,
2. detsembril Tartu tantsuklubi: Mooste Rahvamuusikakooli Pilliklubi,
16. detsembril Tartu tantsuklubi: Kandled,
30. detsembril Tartu tantsuklubi: Eesti lõõtspillid,
13. jaanuaril, 27. jaanuaril, 10. veebruaril, 24. veebruaril, 9. märtsil, 23. märtsil, 6. aprillil, 20. aprillil, 4. mail ja 18. mail.

Lastefond kogub annetusi TÜ/Rock`i korvpallimängudel

374376_10151727780278905_70306949_n_460x687SA TÜ Kliinikumi Lastefond on ka tänavu kohal Alexela Korvpalli Meistriliiga (AKM) kodumängudel Tartu ülikooli spordihoones, et koguda annetusi raskelt haigetele lastele. Esimest korda sel hooajal tehakse seda juba kolmapäeval, 7. oktoobril.

Lastefondi vabatahtlikud on spordihoones kohal koos maskott Mõmmikuga. Annetuste kogumiseks liiguvad vabatahtlikud mööda tribüüne nii enne mängu algust kui ka poolajal. Mängu ajal publikut ei segata.

Lisaks homsele plaanib Lastefond selle aastanumbri sees toimuvatel Rock`i AKM kodumängudel koguda annetusi ka teisipäeval, 20. oktoobril; reedel, 6. novembril; reedel, 27. novembril; laupäeval, 5. detsembril ja laupäeval, 12. detsembril.

Martin Noorkõiv: Meie aja suurim väljakutse on leida ühisosa

Martin Noorkõiv Tartu ülikooli avaaktusel. Foto: TÜ Üliõpilasesindus
Martin Noorkõiv Tartu ülikooli avaaktusel. Foto: TÜ Üliõpilasesindus

Üliõpilaskonna esimees ja Domus Dorpatensise tegevjuht Martin Noorkõiv pidas täna hommikul Tartu ülikooli avaaktusel haarava tervituskõne. Teemaks ei olnud mitte tore tudengiaeg, vaid hoopis Eesti ühiskonna lõhestumine. Autori loal avaldame kõne täismahus.

Head tudengid, ülikooli töötajad ja juhid, külalised!

Mul on hea meel teid üliõpilaskonna nimel juba teist aastat tervitada.

See on muuseas ka viimane kord kui ma avaaktusel kõnet pean. Mitte, et mulle ei meeldiks neid kõnesid pidada, aga ametiaeg saab lihtsalt otsa. See aga tähendab, et võin julgelt kõik südamelt ära rääkida. Südamel on aga viimase poole aasta jooksul olnud palju. Tunnen, et nüüd on õige hetk see endast välja lasta. Rektor ei pea aga muretsema, ma ei kavatse rääkida ülikoolist. Ma arvan, et ülikool peaks rohkem vaatama endast välja ja suhestuma laiema ühiskonnaga.

Viimane poolaasta on Eestis olnud täidetud laias plaanis ühe ja sama teemaga – pagulased. See teema on meid kiskunud jõuga lahku ning Eesti avalikkusest on saanud lahinguväli. Keegi ei hoia laskemoonaga tagasi ning miski ei paista olevat püha.

Ma olen seda sõda jälginud kõrvalt ning iga päevaga on minus järjest rohkem hakanud süvenema üks veendumus. Üks põhimõtteline arusaam – arutelu ja terve ühiskonna vundament. See on veendumus, et hoolimata meie ümber käivast vihasest sõnasõjast, on enamus eestlasi jätkuvalt normaalsed heatahtlikud inimesed.

See on usk sellesse, et suurem enamus meist tahab lõpuks sama asja.

Loe edasi: Martin Noorkõiv: Meie aja suurim väljakutse on leida ühisosa

Vene filmide päeva esimesest õhtust ja järgmisest hommikust jäi lisaks kinole meelde palju muudki

Lõppenud nädala reedest pühapäevani võis Peipsiääre valla Vana-Kasepää küla ambulARTooriumis nautida vene filmi päevadel näidatud dokumentaal-, multi- ja mängufilme.

Kaisa Sammelselg ja Annika Haas Foto Urmas Saard
Kaisa Sammelselg ja Annika Haas. Foto: Urmas Saard

Juba enne ametlikku avamist alustati keskpäeval Nukufilmi Lastestuudio animatsiooni töötoaga, millele järgnes vabatahtlike abiliste ja hooandjate pidulaud. Linastusid filmid „Olga“ ja „Ivanipäev“. Üldse oli kavas kolme päeva peale kokku 16 filmi, aga filmipäevade avamiseks valiti esilinastuseks “Kasepää laterna magica”, mille režissöör on Kaisa Sammelselg. 14 minuti pikkune dokumentaal jutustab vene filmi päevadest. Lühikese avatervituse ütles ambulARTooriumi õuele kogunenud rahvale kogu ettevõtmise peamine eestvedaja Annika Haas.

Esilinastusele järgnes Eesti-Ukraina folkmuusikat mängiva ansambli Svjata Vatra (‘püha tuli’) kontsert. Ruslan Trochynsky alustas trombooni puhumisega, jalutades ja mängides ka kõige tagumistes ridades istuvate kuulajate juures. Teiseks muusikariistaks on Ruslanil vikat ja muidugi ei puudu ka vokaalne hääl, mida saadavad Martin Aulis löökpillidel, Arlet Tiigi basskitarril, Madis Pilt akordionil ja Juhan Suits põispilli, Eesti torupilli, vilepilli, parmupilli või sarvega. Kaks viimast laulavad samuti koos Ruslaniga. Õhtu edenedes muutus ka rahvas järjest tempokamaks: tantsis lava ees hüpeldes ja ussitantsu pikalt vedades. Annika pani korraks kaamera kõrvale ja võttis viiuli. Juhan astus samuti lavalt maha ja nii musitseerisid nad kahekesi võimalikult rahva seas. Ka pärast seda, kui ansambel oli viimase ja kordust palutud loo esitanud, jätkati hoogsalt kontserdiga edasi.

Loe edasi: Vene filmide päeva esimesest õhtust ja järgmisest hommikust jäi lisaks kinole meelde palju muudki

Linnafestival UIT kutsub Tartusse seiklema

11813446_1006097396088617_3410246615851289539_nTartu linnafestivali UIT meeskond avalikustas tänavuse festivali programmi ning kutsub kõiki tartlasi ja ülikoolilinna sõpru 19.-22. augustil Tartut uutel ja ootamatutel viisidel avastama.

“UIT annab võimaluse elustada kohad Tartus, mis ei ole aastakümneid elu näinud või mis pikemat aega seda ei kannataks – näiteks endised mahajäetud hooned ja alad, mis on liighaprad, et argirütmile vastu pidada,” selgitas festivali eestvedaja Marie Kliiman. “Kogu linn võib olla vaatamisväärsus, mitte üksnes kesklinn või tüüpilised turismiatraktsioonid.”

Selle aasta festivali fookuses on installatsioonid, mis on nähtavad kogu festivali vältel. Nii eesti kui ka läti kunstnikud loovad Tartu eri paikadesse installatsioone eesmärgiga tekitada nihet tavapärases linnapildis. Tartu linnatänavaid saab rattal uudistada 21. augusti õhtul Tour d`ÖÖ XXVII suurel ühissõidul. Lisaks leidub suurematele ja väiksematele huvilistele mitmesuguseid tuure, etendusi, pidusid ning muid seikluslikke tegevusi – seda kõike ootamatutes kohtades ja tavapärasest erinevatel viisidel. Programmi leiab festivali Facebooki lehelt www.facebook.com/events/1590264797900128/

UITi meeskond kogub tänavu festivali eel otseteid (ingl. shortcuts) ning kutsub Tartu linna elanikke jagama lõikamisvõimalusi, mida nemad igapäevaselt jalgsi või rattaga liigeldes kasutavad. Aktsiooni lõpuks pannakse kokku ühine otseteede kaart ning toimub otseteede tuur. Otseteed saab kanda Google Maps kaardile https://goo.gl/0ghYgz või saata aadressil linnafestivaluit@gmail.com.

UIT on tänavu kolmandat korda toimuv rahvusvaheline festival, mis avastab etenduste, installatsioonide, tuuride ja kontsertide juhatusel Tartu linnaruumi, pannes inimesi märkama nii uusi kui vanu, tavalisi kui eriskummalisi paiku ning seda, kuidas linn hingab ja kihab. Festivali toetavad Tartu linn, Tartu Kultuurkapital, Tartu Uus Teater, Elektriteater, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjanike Liit, Tartu Mill ja Cramo.

Festivali UIT 2015 kava:

Loe edasi: Linnafestival UIT kutsub Tartusse seiklema

Sääritsal peetakse murde- ja keelelaagrit

IMG_4739-viReedel, 24. juulil avatakse Peipi kaldal Sääritsal kuuendat korda Kodavere murde-ja keelelaager.

Keelelaagri eesmärk on hoida ja väärtustada Kodavere murret, erinevaid põlvkondi, siinseid traditsioone ja kombeid ning veeta koos ühtse perena paar meeleolukat suvepäeva Peipsi ääres. Näha ja kuulda saab erinevaid noorte ja seeniorite etteasteid, regilaulu ja pillilugusid, jutte Kodavere murdes. Pala kooli direktor Malle Weinrauch tutvustab murdeõpet koolis ja õpetaja Helle Värs viib läbi ka ühe tunni.

Kell 15.00 toimub keeleteadlase ja filoloogiadoktor Paul Ariste mõttetuba tema elust ja tööst, mida juhatavad Tartu Ülikooli  emeriitprofessor Ott Kurss ja Piret Norvik. Kõigile huvilistele avatakse õpitoad, kus tegeletakse viltimise, puutöö ja laastumaaliga. Avatakse ka kohaliku käsitöö tegijate näitus – müük. Õhtu lõpetab ühine õhtusöök lõkke ääres, koos ühislaulude ja pillimänguga.

Laupäev algab kell 9.30 Kodavere murrakusõndade ja kirjakeele vastete tutvumisega. Mari Niitra  ja Eevi Treial esitlevad esimest korda „Kodavere murde aabitsat“. Laagri lõpetab vabaõhtuetendus.

Üritus on kõikidele tasuta. Täpsem kava on Kodavere Murde ja keelelaagri FB lehel.

Tartus tähistatakse võidupüha maakaitsepäevaga

Nagu tavaks saanud, korraldab kaitseliidu Tartu malev võidupüha tähistamiseks 23. juunil maakaitsepäeva. Tänavu toimuvad pidustused Tartu linnas.

Maakaitsepäeva üritused algavad kell 13 Tartus Vabaduse puiesteel ning Raekoja platsil, kus kõik huvilised saavad tutvuda kaitseliidu, päästeameti, politsei- ja piirivalveameti ning vanglateenistuse tehnika ja varustusega. Toimuvad mitmed demonstratsioonesinemised. Politsei- ja piirivalveamet näitab, kuidas toimub sõidukis olevate kurjategijate kinnipidamine, vanglateenistus lahendab pantvangiolukorda, päästeamet kustutab rasvapõlengut ning päästab kannatanuid avariisse sattunud sõidukist.

Kell 14.30 pakub Vabaduse puiesteel aga põnevust Põhja-Tartumaa üksikkompanii demoesitlus, mille käigus peetakse liikluskontrollpunktis kinni “ohtlikud kurjategijad”. Loomulikult saab maitsta ka sõdurisuppi ning osaleda naiskodukaitse korraldatud loteriis, millest teenitud tulu läheb sel aastal Tartu naiste varjupaigale.

Maakaitsepäev kulmineerub kell 15.30 Tartu Raekoja platsil algava paraadrivistusega, kus tunnustatakse tublimaid kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid ning antakse konkursi “Kaunimad kodud” võitjatele üle autasud.

Kell 16.15 paiku saabub Raekoja platsile võidutuli, kus see jagatakse edasi Tartumaa omavalitsustele. Tartu maakaitsepäeva korraldavad kaitseliidu Tartu malev ja naiskodukaitse Tartu ringkond koostöös Tartumaa omavalitsuste liidu, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ja vanglateenistusega.

Vanemuise teatris toimub kuues Kollase Kassi suvekool

Foto: et.wikipedia.org

Vanemuise teatri Kollase Kassi suvekool toimub tänavu 4.-14. juunil. Vanemuise ooperisolistide Rasmus Kulli ja Reigo Tamme juhendamisel valmib suvekooli raames “Nooremuine” – muusikalavastus ooperi lavaletoomisest.

Lavastusprotsessis osalevad noored teatrihuvilised vanuses 12-18 aastat. Suvekooli kümnepäevane programm on tihe ja põnev ning selle käigus tutvutakse lavataguste ametitega, toimuvad treeningtunnid nii häälele kui ka kehalisele liikumisele ja eneseväljendusele.

Vanemuine korraldab Kollase Kassi Suvekooli alates 2010. aastast. Varem on suvekooli raames valminud draamalavastused ja muusikalid, ooperižanris pannakse end proovile esmakordselt.

“Nooremuise” originaallibreto koosneb erinevatest ooperisüžeedest ning žanriliselt on lavastajad Tamm ja Kull selle määratlenud post-post-postmodernistlikuks laulumänguks ühes vaatuses. Lavastajate kinnitusel pakutakse ainulaadset võimalust näha lähedalt teatriime sündi ning kohtuda erakordsete tegelastega Eesti rahvusmütoloogiast. Kollase Kassi Suvekooli lõpuetendus toimub 14. juunil kell 16 Vanemuise väikeses majas.

Lätlaste hümn kõlas Uus-Jaani kalmistul võimsamalt

Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekt „Ühist ajalugu taaselustades“ tõi pühapäeval Tartusse Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade platsile talgutöödele ning mälestustalitusele ühtekokku 70 eestlast ja lätlast.

Ave Aaslaid Sindi gümnaasiumi õpilastega Uus-Jaani kalmistul Foto Urmas Saard
Ave Aaslaid Sindi gümnaasiumi õpilastega Uus-Jaani kalmistul. Foto: Urmas Saard

Keskpäevaks koguneti Uus-Jaani kalmistule üle riigi mitmest paigast: Tartust, Tallinnast, Pärnust, Saardest, Sindist. Sindi gümnaasiumi 8a klassi klassijuhataja Mariko Passel tuli kohale oma 15 õpilasega, ühes oli ka lapsevanem Ave Aaslaid, kes alustas samade õpilaste õpetamist esimeses klassis. Teekonnale asudes võeti kaasa rehad, labidad, harjad ja muu tarvilik. Eesti Lipu Seltsi noored abilised võtsid kaasa ka 6 suurt sinimustvalget kandelippu ja ühe veelgi suurema Läti lipu. Presto bussijuht Hans Rihvk vaatas, et riikide sümbolid oleks hästi pakendatud ja pikal reisil eeskujulikult hoitud. Viimasel minutil saabusid veel äsja Krulli kohviku ahjust võetud lihapirukad, et keset töö tegemist ei peaks mitte keegi oma kõhukorinat kuulma.

Eestlasi kogunes kalmistule arvatavalt üle kolmekümne. Teiste hulgas muidugi Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak, kes oli terve ettevõtmise peakorraldaja. Ruuben Kaalep, EKRE volikogu ja noortekogu liige, eelistas oma väikese salgakesega samuti ühineda lõunanaabritega, kuigi paljud teised tema erakonna kaaslased võtsid pühapäeval nõuks avaldada meelt pealinnas, Lossi platsil. Kaalep selgitas, et poliitikute suured teod algavad väikeste asjade ära tegemisest ja tunnustas Läti poliitikute osalemist mineviku mälestamisel mitte ainult sõnades, vaid ka tööle käsi külge lüües.

Loe edasi: Lätlaste hümn kõlas Uus-Jaani kalmistul võimsamalt

Supilinna päevad üllatavad tänavafestivaliga

Juba esmaspäevast alates on Tartus käimas Supilinna päevad, mis pakuvad huvilistele tegevusi alates linnaosa tuleviku üle arutamisest ja ajalooga tutvumisest kuni eri võimalusteni ühiseks spordiharrastuseks.

Laupäeval avatakse aga Supilinnas esmakordselt suur tänavafestival, mis pakub supilinlastele ja teistele huvilistele mitmekesist meelelahutust ning tegevusi terveks päevaks. Pühapäeval on avatud Supilinna eriilmelised hoovid ning Kesklinna koolis toimub laste, vanemate ja õpetajate eestvedamisel suurejooneline kogukonnapäev.

Laupäeval, 25. aprillil toimuva tänavafestivali jaoks on kogu Emajõe äärne antud täielikult jalakäijate kasutusse, paigaldatud on kaks lava, festivaliplatsil ja Emajõe tänaval kutsub oma maailmast osa saama kirju seltskond kunstnikest ja spordiaktivistidest kuni taaskasutajate ja melomaanideni, kohvikupidajatest ja õllemeistritest rääkimata.

Lisaks tegevustele kuival maal saab lodjalt, kanuult või liikuvast jõesaunast kogeda täiesti teistsugust vaadet linnale.

Supilinna päevad on mõeldud kogu perele ja palju tähelepanu pööratakse ka kõige noorematele, kes saavad proovida kätt mitmesuguses kunstilises tegevuses, nt meisterdada mängupille ning tegeleda joonistamise ja paberivoltimisega, korraldatakse ka võistluslik aardejaht Supilinnas ja palju muud põnevat. Loe edasi: Supilinna päevad üllatavad tänavafestivaliga

Tartus algas loomelaager Nordic Baltic Songwriters Summit

Eile algas Tartus rahvusvaheline loomelaager Nordic Baltic Songwriters Summit. 25. aprillini kestev laager on suunatud laululoojatele Põhja- ja Baltimaadest. Laagrit viivad läbi laululoojad, kultuurikorraldajad ja rändavad muusikud Brett Perkins (USA/Taani) ja Annika Fehling (Rootsi). Brett on ka Copenhagen Songwriters Festival’i ning Annika Gotlandil toimuva autorilaulufestivali Visbyfestivalen juht.

Loomelaagri peamisteks töömeetoditeks on voogkirjutamine (flow-writing) ja kooskirjutamine (co-writing). Annika Fehlingu sõnul on need tõhusad vahendid loomingulisest isolatsioonist väljumiseks. “Paljud autorid ja rändavad muusikud töötavad valdavalt omaette. Loomelaager annab võimaluse ammutada teineteiselt inspiratsiooni, annet ja kogemusi. See on loominguline, uudne ja väga lõbus!” sõnas Fehling.

“Aegade jooksul on laagritest alguse saanud hulgaliselt uusi algatusi: salvestatud ja avaldatud loomingut, ühiseid kontsert-tuure ning jätkuvaid pikaajalisi koostööprojekte ja sõprussuhteid,” nendib Listening Room Songwriters Retreat’ide algataja Brett Perkins. Laagri toimise alusena toob Perkins esile erinevate muusikažanride ning erineva tausta ja tasemega loovisiksuste vahelise ühtsustunde tekitamise. Sellele viitab ka deviis “Community Through Co-Writing”. 14 aasta jooksul on laagrites osalenud üle 1000 laulukirjutaja. Eestis toimub laager esmakordselt.

Nordic Baltic Songwriters Summit’i lõppkontsert toimub 25. aprillil kell 20 Tartu Songwriters Club’is (Supilinna Kikerkohvik, Emajõe 1A).

Nordic Baltic Songwriters Summit on autorilaulufestivali Mailaul aastaprogrammi osa. Laagri toimumist toetavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tartu linn.

Jalgpallikool Tammeka naiskond aitab Lastefondil head teha

JK Tammeka naiskond. Lastefond

Aprilli alguses alustas JK Tammeka naiskond oma tänavust kodumängude hooaega, mille raames tehakse annetuste kogumise eesmärgil koostööd ka SA TÜK Lastefondiga.

Naiskond toetab Lastefondi reklaamiga oma võistlussärkidel ning võimalusega koguda annetusi nende kodumängudel Tartu Tamme staadionil. Koostöö eesmärgiks on rahastada Lastefondi tänavuaastast põhikampaaniat “Katkised hinged”, mis keskendub asenduskodu lastele terapeutilise toe võimaldamisele.

“Asenduskodude teraapiaprojekt on meile südamelähedane, sest nii Tammeka mees- kui naiskond on külastanud asenduskodusid, et koos palli mängida ja üle anda sportlikke kingitusi. Tammeka on ühtlasi Tartu suurimaid noorteklubisid, mistõttu on noorte heaolu meile keskne teema,” põhjendab toetatava projekti valikut JK Tammeka tegevjuht Kalle Paas.

Paasi sõnul ongi naiskond heategevusega tegelenud eri viisidel juba varem, Lastefondini jõuti aga tänu talvel läbi viidud Stardipaik.ee ühisrahastusplatvormi kampaaniale, millega koguti annetusi uute võistlusvormide ostmiseks, kuna naiste vanad särgid ja püksid olid kulunud ja katki.

Loe edasi: Jalgpallikool Tammeka naiskond aitab Lastefondil head teha

Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud Tartu tantsuklubisse

Villu Talsi mandoliiniga.
Villu Talsi mandoliiniga.

Mandoliinid kõlavad Tartu Tiigi seltsimajas 22. aprillil kella 20-24.

Seekord on Tiigi seltsimaja lava mandoliinimängijate päralt. Nemad on varemgi Tartu tantsuklubis oma pillimänguga tantsijaid rõõmustanud. Õhtu jooksul kõlab külapidude tantsumuusika 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi algusest. Mandoliinimängijatele armsaks saanud tantsulood on pärit nii Eestist kui ka mujalt ilmast.
Tantsuks mängivad: Andres Sapar – mandoliin; Arvo Laud – oktavmandoliin; Hans Mihkel Vares – mandoliin; Hillar Surva – kontrabass, mandoliin; Villu Talsi – mandoliin.

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega lustima. Mõistlik on enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, vahetusjalanõud ja miks mitte ka külakosti ühisele teelauale. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Läti ja Eesti koolinoored elustavad ühist ajalugu

26. aprillil külastavad koolinoored Tartus Uus-Jaani kalmistul asuvat Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade platsi, kus tehakse korrastustööd ja viibitakse mälestushetkes.

Uus-Jaani kalmistul asuva Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade mälestusmärgi puhastamine augustis 2014 Foto Urmas Saard
Uus-Jaani kalmistul asuva Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade mälestusmärgi puhastamine augustis 2014. Foto: Urmas Saard

Väljasõit toimub Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekti „Ühist ajalugu taaselustades“ raames. Kahe riigi vahelise koostöö sisuks on Läti ja Eesti I maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestamine ning nende matmispaikade korrastustalgutel osalemine, samuti ühise ajaloo tundmaõppimine. Sellega alustati möödunud aastal.

Mullu juunis korraldati Valga lähedal Strenčis kapten Anton Irvele püstitatud ausamba ümbruse korrastamise talgud ja mälestuspäev mõlema riigi vabadusvõitluses langenud Eesti Soomusrongide divisjoni ülema auks.

Strenčis osalesid Eesti poolelt mitmete organisatsioonide liikmed, tuntumad neist Jüri Trei, Meelis Pääbo, Trivimi Velliste, aga ka Sindi õpilased ühes oma õpetajatega.

Loe edasi: Läti ja Eesti koolinoored elustavad ühist ajalugu

Algas registreerumine Kollase Kassi Suvekooli

Vanemuise teater ootab 13-16 aastaseid noori taas Kollase Kassi Suvekooli. Tänavune suvekool toimub 4.-14. juunil ning sel korral valmib Vanemuise ooperisolistide Rasmus Kulli ja Reigo Tamme juhendamisel kümne päeva jooksul ooperilavastus.

Sobiv õpilane on musikaalne ja lauluhimuline. Kuna ooper ei koosne üksnes muusikast ja laulmisest, on vajalik ka näitlejameisterlikkus ja liikumisoskus. Samuti peab olema huvi selle vastu, kuidas sünnib ooperilavastus.

Suvekooli juhendaja Reigo Tamme kinnitusel soovivad nad noortele näidata, et ooper ei ole “kaduv kunst” ega “tolmune teater”. “Ooperit saab luua ka värskelt, uudselt ning tõeliselt noortepäraselt,” lisas Reigo. Koos Rasmusega loovad nad Suvekooli lavastuse jaoks erinevatest ooperisüžeedest ja aariatest koosneva originaallibreto.

Suvekooli õpilased valitakse eelvoorus, mis toimub 8. mail kell 15 Vanemuise suures majas. Eelvooruks tuleb ette valmistada lühike laul ja luuletus või proosapala maksimaalse pikkusega 3 minutit. Suvekooli eelvooru registreerimistähtaeg on 30. aprill. Kandideerimiseks tuleb anda korraldajatele teada on nimi, vanus, kool, elukoht, meiliaadress, telefoninumber ning lapsevanema kontaktid. Eelregistreeruda saab aadressil kollanekass@vanemuine.ee

Suvekool lõpeb noorte isetehtud lavastuse etendusega 14. juunil kl 18.00. Vanemuine korraldab Kollase Kassi Suvekooli alates 2010. aastast. Varem on suvekooli raames valminud draamalavastused ja muusikalid, ooperižanris pannakse end proovile esmakordselt.

Lastefond toetab soolehaigust põdeva 10-aastase Arturi ravi

10aastane Artur.
10aastane Artur.

SA TÜ Kliinikumi Lastefond aitab soetada soolehaiguse ja kroonilise neerupuudulikkusega 10-aastasele Ida-Virumaa poisile inhalatsiooniaparaadi ning tasuda igakuiselt tema ravimite ja raviasutusse transpordi eest.

Arturil on diagnoositud soolehaigus nimega Hirschsprungi tõbi, mistõttu on pärast korduvaid operatsioone tema jämesool kogu ulatuses eemaldatud. Lisaks põeb poiss kroonilist neerupuudulikkust, mille tagajärjel on talle siirdatud uus neer ning ta peab saama dialüüsravi. Haiguste tõttu vajab Artur kord kuus haiglaravi ning kuna tema koduhaiglas kõiki vajalikke analüüse ei tehta, tuleb tal sageli sõita selleks Tartusse. Perel aga puudub oma transport, mistõttu tuleb haiglasse sõiduks tellida auto vallast. Seda aga ei saa teha igas olukorras, eriti erakorralistel juhtudel.

“Valla poolt pakutud transporditeenus ei lahenda meie olukorda, sest kui Arturi seisund halveneb järsult ning kohapeal tehtud analüüsid on väga korrast ära, siis on tarvis kohe ja kiiresti Tartusse haiglasse jõuda. Vald pakub transpordiks autot aga vaid ettetellimisega ning teatud kindlatel päevadel,” räägib lapse ema. Kahjuks ei sobi lapse sõidutamiseks ka ühistransport, sest immuunsuse allasurutuse tõttu on poiss väga vastuvõtlik infektsioonidele.

Artur peab neerupuudulikkuse tõttu tarvitama igapäevaselt ka kallihinnalisi ravimeid, mida haigekassa 100%-liselt ei kompenseeri. Mitmeid ravimeid tuleb tal manustada inhalatsiooniaparaadiga.

Lastefond toetab Arturit alates 2014. aasta septembrist ning otsustas seda jätkata kuni 2015. aasta augustini kompenseerides poisi ravimi- ning raviasutusse sõitmise kulud kokku 200 euro ulatuses ühes kuus. Lisaks aitab fond soetada lapsele 76 eurot maksva inhalatsiooniaparaadi.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku kahe miljoni euroga.

Merili Kärner

Linnunädal jagab teadmisi viudest värvulisteni

Kas oled juba märganud saabuvaid rändlinde? Kas koduaia kuldnokad vajavad uut eluaset? Kas tead, kes on valitud selle aasta linnuks? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiate vastused alanud nädalal Tartus toimuvatel lindude teemalistel üritustel.

Linnunädala avaüritus toimub juba kolmapäeval, 8. aprillil algusega kell 18.00 Tartu loodusmajas (Lille 10), kui aasta linde viusid tutvustab ornitoloog Ülo Väli. Räägitakse sellest, kuidas viusid looduses ära tunda, milline on nende elukorraldus ning olukord Eestis. Juttu tuleb ka sellest, mida viuaasta endaga kaasa toob ning kuidas meil kõigil on võimalik aasta linnu projektis osaleda.

Laupäeval, 11. aprillil kell 11.30-15.00 on kõik linnuhuvilised oodatud TÜ Botaanikaaeda Linnalinnulaupäevakule. Traditsioonilisel igakevadisel pereüritusel jätkub tegevusi nii suurtele kui väikestele. Linnalinnulaupäevakul saab iga osaleja meisterdada oma koduaia kuldnokkadele või tihastele pesakasti. Avatud on tehispesade näitus
ning jagatakse soovitusi erinevatele lindudele sobivate tehispesade valmistamiseks ja paigaldamiseks. Lastele pakutakse osavusmänge, linnuhuvilistel on võimalus osaleda linnuvaatlusretkedel botaanikaaias.

Nõuandeid ja infomaterjale pesakastide ehitamise kohta jagab meelsasti nii sel nädalal kui edaspidi Tartu loodusmajas tegutsev keskkonnainfopunkt ning Eesti Ornitoloogiaühing.

Loodusõhtu ja Linnalinnulaupäevak on osalejatele tasuta, sündmusi toetavad Tartu linn ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tartus avatakse heategevuskampaania “Anname au!”

Neljapäeval, 9. aprillil kell 18.30 toimub Tartu Raekoja platsil heategevuskampaania “Anname au!” avaüritus. Esineb Kaitseliidu Majakoor, naiskodukaitsjad tutvustavad ja müüvad sinilille rinnamärke.

Sinilillemärk tähistab tänu ja tunnustust Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele ning nende lähedastele. Igal kevadel viib Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing läbi heategevuskampaaniat “Anname au!”, mis kutsub üles kandma sinilille rinnamärki veteranide ning nende lähedaste toetuseks.

Allikas: Naiskodukaitse Tartu ringkond

Tartus tähistatakse rahvusvahelist autismipäeva teabepäevaga

Neljapäeval, 2. aprillil korraldavad TÜ Kliinikumi Lastefond, Tartu Herbert Masingu kool, Eesti Autismiühing ja TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskus Tartus teabepäeva “Räägime autismist”, kus häire kohta jagavad infot sellega lähedalt kokku puutujad.

Eesti Autismiühingu juhatuse esinaine Marianne Kuzemtšenko sõnul soovitakse Masingu koolis toimuvateabepäevaga juhtida ühiskonna tähelepanu sellele, et autism ei ole sünonüüm “kasvatamatusele” ega ka häbimärk, vaid keeruline häire, mille väljendusvormid ja raskusaste on inimeseti väga erinev. “Autism on muutunud nii-öelda käibesõnaks, mida kasutatakse tihti selliste situatsioonide ja inimeste puhul, mida ei mõisteta. Tartu Herbert Masingu Kool on omal alal juhtiv kool Eestis, kus tegeldakse väga erinevate autistlike lastega. Seda väärtuslikku kogemust jagades ja tutvustades aitame nii lapsevanemaid kui ka spetsialiste nende igapäevatöös,” räägib ta.

Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv ütleb, et autismipäeva korraldamises osaletakse hea meelega, sest see võimaldab täita üht fondi eesmärki – tõsta elanikkonna teadlikkust niivõrd olulisel teemal. “Koostöös valdkonna tippudega on olnud rõõm organiseerida üritus, kus osalejad saavad erinevate lühiettekannete, praktiliste töötubade või vestlusgruppide vahendusel ammutada uut informatsiooni ning vahetada kogemusi teiste igapäevaselt autismiga kokkupuutuvate inimestega. Loe edasi: Tartus tähistatakse rahvusvahelist autismipäeva teabepäevaga

Läheneb noorte konkursi “Arukas arvustaja” tähtaeg

Vanemuise teater ootab huviga vanema astme kooliõpilaste arutlusi teatris nähtu teemadel. Tööde pikkus, vorm või valitud lavastus ei ole määratud, oluline on analüüs. Kirjatööde autorid kutsume tänutäheks teatrisse ning parimad tööd avaldame uue hooaja Rambis.

Tööde esitamise tähtaeg on 1. aprill 2015, saatke need palun aadressil Vanemuise 6, Tartu, 51003 või teatritund@vanemuine.ee. Lisage tööle autori nimi, kool, kontakttelefon ja meiliaadress. Kui tööl on juhendaja, siis ka tema nimi ja kontaktid.
Teie mõtted lähevad meile korda!

Allikas: Vanemuine

Tartu Kunstikoolis tulekul avatud uste päev

Illustratsioon: Tartu Kunstikool
Illustratsioon: Tartu Kunstikool
Tartu Kunstikoolis toimub kolmapäeval, 18. märtsil kell 12 ja kell 14 avatud uste päev teemal “Õpi kujundama erinevates keskkondades!”

Õpi amet, mille oskajaid otsitakse lausa tikutulega taga – 3D kunstnik-kujundaja.

Õpi amet, mille oskusi läheb vaja paljudes muudes ametites – dekoraator-stilist. Kujundusoskusi läheb vaja ka õpetajal, kondiitril, hambatehnikul, (auto)maalril, tätoveerijal.

Õpi amet, mille oskuste abil kujundatakse meie trükised, viidad ja veebid – kujundusgraafik.

Avatud uste päeva infotunnid Tartu Kunstikoolis kolmapäeval, 18. märtsil kell 12 ja 14.

Tartu Kunstikool on riiklik kutsekool, kus saab õppida nii põhi- kui ka keskhariduse baasil.
Olete oodatud.

Allikas: Tartu Kunstikool

Sibulatee avab homme Peipsi ääres hooaja

Kevadised sibulad, milleni on veel aega. Foto: Ahto Sooaru
Kevadised sibulad, milleni on veel aega. Foto: Ahto Sooaru

Laupäeval, 7. märtsil, avab Peipsi ääres looklev Sibulatee oma hooaja. Päev on täis toimetamisi Nina külas Peipsi serval ning õhtu lõpeb Alatskivil. Hooaega avava sündmuse teemaks on sibulateelise argipäev.

Sibulatee eestvedaja Liis Pärtelpoeg: “Eesti turismimaastikul on kaks hooaega: suvi ja talv. Talvine hooaeg on sel aastal napiks jäänud, suvi veel aga mägede taga. Siiski on üle Eestimaa erinevaid sihtkohti, mida tasub avastada ka madalhooajal. Oma hooaja avamisega märtsis soovime tähelepanu pöörata võimalusele ringi rännata Eestis ka kevadel.”

Laupäeval näitavad Nina küla ettevõtjad Vaino talu ja Nina Põhumajad, milline näeb välja tavaline sibulateelise argipäev varakevadel, kus töid ja tegemist jagub nii oma perele kui ka külalistele. Tööle käed külge löönutele pakutakse kohalikku toitu ning Vaino talu kütab soojaks sauna. Nina põhumajade peremees Mikk Suursild avab ühes oma majadest fotonäituse, kus on kajastatud tema ekspeditsioon Gröönimaale.

Õhtul ootab külalisi Alatskivi loss. Kell 18 avatakse lossis Sven Začeki fotonäitus Lõuna-Eesti loodusest, mis valmis projekti “Elu kahe maailma piiril” raames. Õhtu lõpetab Riho Sibula ja Vladislav Koržetsi kontsert, mis toimub samuti lossi saalis.

2015. aasta hooaeg toob Sibulateele peale traditsiooniliste sündmuste ka uusi põnevaid ettevõtmisi. Nii on Voronja galerii avamas uut suvenäitust, mille kuraatoriks on Mari Kartau, ning Alatskivi loss korraldab maikuus esimest korda paruness Josephine Caroline auks kevadise lillepeo. Sibulatee tegemistega kursis olemiseks vaata www.sibulatee.ee või Sibulatee Facebooki lehte.

Sibulatee avab oma hooaja sel laupäeval Peipsi ääres

Märtsine vaade Peipsile. Aga mitte sel aastal. Foto: Ahto Sooaru.
Märtsine vaade Peipsile. Aga mitte sel aastal. Foto: Ahto Sooaru.

Laupäeval, 7.märtsil, avab Peipsi ääres looklev Sibulatee oma hooaja. Päev on täis toimetamisi Nina külas Peipsi serval ning õhtu lõppeb Alatskivil. Hooaega avava sündmuse teemaks on “sibulateelise argipäev”. 

Varasemalt on Sibulatee avanud oma hooaega nii nagu paljud teisedki sihtkohad, maikuus. Sibulatee eestvedaja Liis Pärtelpoeg: “Eesti turismimaastikul on kaks hooaega: suvi ja talv. Talvine hooaeg on sel aastal napiks jäänud, suvi veel aga mägede taga. Siiski on üle Eestimaa erinevaid sihtkohti, mida tasub avastada ka madalhooajal. Oma hooaja avamisega märtsis soovime tähelepanu pöörata võimalusele ringi rännata Eestis ka kevadel.”

Laupäeval näitavad Nina küla ettevõtjad Vaino talu ja Nina põhumajad, milline näeb välja tavaline sibulateelise argipäev varakevadel, kus töid ja tegemist jagub nii oma perele kui külalistele. Tööle käed külge löönutele pakutakse kohalikku toitu ning Vaino talu kütab soojaks sauna. Nina põhumajade peremees Mikk Suursild avab ühes oma majadest fotonäituse, kus on kajastatud tema ekspeditsioon Gröönimaale.

Õhtul ootab külalisi Alatskivi loss. Kell 18.00 avatakse lossis Sven Začeki fotonäitus Lõuna-Eesti loodusest, mis valmis projekti “Elu kahe maailma piiril” raames. Õhtu lõpetab Riho Sibula ja Vladislav Koržetsi kontsert, mis toimub samuti lossi saalis.

2015. aasta hooaeg toob Sibulateele lisaks traditsioonilistele sündmustele ka uusi põnevaid ettevõtmisi. Nii on Voronja galerii avamas uut suvenäitust, mille kuraatoriks on Mari Kartau ning Alatskivi loss korraldab maikuus esimest korda paruness Josephine Caroline auks kevadist lillepidu. Sibulatee tegemistega kursis olemiseks www.sibulatee.ee või Sibulatee Facebooki leht.

Vanemuises on avatud Leonhard Merzini maalide näitus

Vanemuise väikese maja publikugaleriis on avatud Leonhard Merzini maalide näitus, mis kannab pealkirja ” Õpetaja Lauri maalid”. Näitus on koostatud 2014. aasta algul näitleja 80-sünniaastapäevaks. Eksponeeritud on tema maastiku- ja lillemaalid, mis pärinevad Tõnis Kipperi erakogust. Sama valikut on varem näidatud Kuressaare linnateatris, Tallinna linnateatris ja Kihelkonna rahvamajas.

Teatri ja filminäitleja Leonhard Merzin sündis 1934. aastal Tartumaal. Teatritegevust alustas Merzin rahvateatrite ja näiteringide näitejuhi ja dekoraatorina. Alates 1957. aastast tegi kaasa Vanemuise teatri koorilauljana. Kokku paarkümmend hooaega näitlejatööd viis teda Ugala, Rakvere ja Vanemuise teatrisse. Merzini viljakas filminäitlejatöö algas 1965. aastal telefilmiga “Külmale maale”, kus ta mängis peaosa . Sellele järgnesid tööpakkumised nii Tallinnfilmilt kui eelkõige Nõukogude Liidu suurtelt stuudiotelt – Lenfilmilt, Mosfilmilt, Valgevene, Moldova ning Odessa stuudiotelt. Eestlaste südameisse on jäädavalt kirjutatud Merzini õpetaja Laur Arvo Kruusemendi filmis “Kevade” (1969). Viimastel eluaastatel maalis Merzin lille- ja loodusepilte. Üdini andeka inimesena oli ta ka osav sõnasepp, kirjutades lühijutte, näidendeid ja luuletusi. Leonhard Merzin suri 2. jaanuaril 1990.

Näitus “Õpetaja Lauri maalid” jääb avatuks Vanemuise väikeses majas avatuks kuni 20. maini.