Arstitudengid korraldavad Tallinnas ja Tartus tervisepäeva

23. aprillil korraldab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts (EAÜS) koostöös teiste tervist edendavate organisatsioonidega Tallinna Ülemiste keskuses ja Tartu Lõunakeskuses tervisepäeva. Vahemikus kella 12 -16 on igaühel võimalik lasta spetsiaalses tervisepunktis oma tervisenäitajaid mõõta.
Mõõtma saab tulla vererõhku, veresuhkrut ja kolesterooli taset ning keha rasvaprotsenti. Tervisepäeva raames jagatakse informatsiooni selle kohta, mis nimetatud tervisenäitajate väärtusi mõjutab ning mida saab teha teisiti, juhul kui väärtused ei ole normis.

Klassikaliste tervisenäitajate mõõtmine ei ole aeganõudev, kuid tavainimese jaoks jääb see tihti üsna kättesaamatuks. Tervisepäev annab inimestele võimaluse saada asjakohast infot oma tervise kohta arsti juurde minemata. Mõõtmistele on oodatud igas vanuses inimesed.
Tervisepäev on osa EAÜSi teemakuude programmist, mille raames on aprill kuulutatud Eesti tervise kuuks.
Liis Kibuspuu
Eesti tervise kuu peakorraldaja

Tartus Raadi lennuangaaris avaneb muusikasõbrale Südamepeitjate planeet

Tartu ülikooli kammerkoor ja dirigent Triin Koch tähistavad sellel kevadel koori 45. aastapäeva etendusega „Südamepeitjate planeet“ (tekst Kristiina Ehin, lavastaja Jaanus Tepomees). Koorimuusikat ning erinevaid etenduskunstide vorme siduvat lavastust mängitakse Tartus Raadi lennuangaaris ühtekokku neljal korral. 

Lavastaja Jaanus Tepomehe sõnul on traditsioonilisel eesti muinasjutul põhineval etendusel ühte tervikusse põimitud koorimuusika ja erinevad etenduskunstide vormid.

Tartu ülikooli kammerkoori aastapäevaetendust „Südamepeitjate planeet“ mängitakse 14., 18., 21. ja 22. mail Tartus Raadi lennuangaaris (Roosi tn 83) – suurepärase akustika ning väga paindliku iseloomuga ruumis, mis on esinemispaigana Eesti kultuuriavalikkuse jaoks veel praktiliselt täiesti avastamata. Raadi lennuangaarid asuvad eesti kultuuriloo ühe tähtsaima varamu, peatselt avatava Eesti Rahva Muuseumi uue hoone vahetus naabruses ning Eesti Rahva Muuseumi sõprade seltsi liikmena näeb Tartu ülikooli kammerkoor, et sellest piirkonnast võiks  tulevikus kujuneda Tartule uudne kontserdi-, etendus- ja näitusekohtadega Raadi kultuurilinnak.

Robert Pirk 

Esmaspäeval algavad Supilinna päevad kutsuvad
kohalikku elu mekkima

Esmaspäeval algavad XV Supilinna päevad toovad supilinlased ja nende külalised taaskord kokku, et üheskoos Supilinnas elu keema ajada. XV Supilinna päevad toimuvad 18.-24. aprillil.

Tänavuse festivali keskmes on elu ja selle erinevad vormid ning võimalused Supilinnas.

“Eks tärkav kevad paneb elu kihama nii maal kui linnas. Supilinn on ainulaadne paik, sest siin saavad linn, maa ja loodus omavahel kokku,” ütles festivali peakorraldaja Jaanus Libek. “See on sobiv elukeskkond nii inimestele kui ka paljudele teistele elusolenditele, kelle olemasolu ei pruugi me esmapilgul alati märgatagi. Lisaks põnevale kultuuriprogrammile katsumegi tänavuse festivalinädala jooksul kogu seda mitmekesisust üheskoos avastada ja tundma õppida.”

Festivalinädalal toimub Supilinnas ja selle lähiümbruses palju üritusi ja tegevusi igale maitsele ja vanusele: toimuvad linnaosa tutvustavad retked ja ekskursioonid, talgupäev, rohkesti kõikvõimalikke töötubasid, muusika- ja kirjandusõhtuid ning muidugi ühine supisöömine linnarahvaga.

Supilinna päevad kulmineeruvad 23. aprillil toimuva platsipäevaga, kus supilinlasi ja nende külalisi rõõmustab mitmekülgne festivaliprogramm, mis pakub meelelahutust igale vanuserühmale. Lisaks tegevustele kuival maal saab lodjalt, paatmajadest või jõelaevadelt kogeda täiesti teistsugust vaadet linnale. Pühapäeval kandub festivalimelu Supilinna eriilmelistesse koduhoovidesse ning Kesklinna kooli, kus toimub laste, vanemate ja õpetajate eestvedamisel suurejooneline kogukonnapäev.

Supilinna päevadele on oodatud kõik endised ja praegused supilinlased ning Supilinna sõbrad, kellele on see pisike linnaosa oma erilise jälje jätnud. Kõik festivaliprogrammi raames toimuvad üritused tutvustavad ühel või teisel moel linnaosa eripära või sellega seotud inimesi, mujalt külla tulnud toredad külalised rõõmustavad aga kohalikku kogukonda.

Täpsem info: http://supilinn.ee/supilinna-paevad

Tartu loodusmajas avatakse täna
taaskasutuseteemaline näitus „Uue hooga”

Tartu Emajõe kooli tuulekell. Foto: Tartu loodusmaja
Tartu Emajõe kooli tuulekell. Foto: Tartu loodusmaja

Tartu loodusmajas avatakse täna taaskasutuseteemaline näitus „Uue hooga”, kus esitletakse Tartu erivajadustega õpilaste töid. Näitusetöödega on uus hoog ja elu antud asjadele, mis tavaliselt tee prügikasti või kapinurka leiavad.

Näitusele on töid esitanud ligi 100 õpilast viiest Tartu erivajadustega laste koolist, Tartu loodusmaja huvikoolist ja Tartu perekodu Käopesa Noortepesast. Iga näitusele esitatud töö on erakordne ja omanäoline. Neid ühendavaks jooneks on lisaks taaskasutusele töödest õhkuv püüdlikkus ja südamlikkus.

Näituse pidulikule avamisele tuleb suur osa tööde autoritest ka ise kohale.

„Lastele meeldib väga see, et näitus toimub teises keskkonnas, mitte tavapäraselt koolimajas,“ ütleb Tartu loodusmaja huvikooli õpetaja, eripedagoog ja näituse idee autor Heidi Öövel. „Näitusel osalemine on lastele väga tähtis. Seda mitte ainult tööde valmistamise pärast, vaid ka näitusele kohale minemine, seal osalemine ja sealt tulek – need kõik on omaette väärtusega sündmused, mida igapäevaelus just sageli ette ei tule.” Loe edasi: Tartu loodusmajas avatakse täna
taaskasutuseteemaline näitus „Uue hooga”

Üle 120 inimese tervitas Tartu Raekoja platsil sallivuskevade saabumist

erakoguNoorte kodanikuaktivistide korraldatud meeleavaldus rassismi ja vägivalla vastu tõi laupäeval 9.04 kl 15:30-16:00 Tartu Raekoja platsile kokku üle 120 inimese. Kõnede läbiv sõnum oli, et Tartu jääks ka edaspidi linnaks, mis on avatud kultuurilistele erinevustele, uutele inimestele ja ideedele, kutsuti üles sõbralikule dialoogile Tartu tuleviku üle.

Meeleavalduse avakõne pidas Miiko Kottise ja kõnekoosoleku võttis kokku Luule Lille, teiste hulgas võtsid sõna Ott Maidre, Marko Kakohaleasik, Silver Meikar, Gea Kangilaski. Oma delegatsiooniga olid toetust avaldama tulnud Tartu noortekeskused.

“On kahetsusväärne, et vähemuste hulka kuuluvad või erinevustega silma torkavad inimesed on pidanud viimasel ajal hakkama rohkem üle õla vaatama,” kinnitas Miiko Kottise. “Pole aktsepteeritav, et keerulisi teemasid nagu pagulaskriis kasutatakse eri ühiskonnagruppide vahelise umbusu tekitamiseks ja viha õhutamiseks.”

“Oleks tore, kui selliseid üritusi toimuks Tartus ja Eestis üha rohkem,” leidis Luule Lille lõpetuseks. “Me vajame rahulikku ja konstruktiivset arutelu selle üle, missugune on see ühiskond, kus meil kõigil on hea elada.”

Üritust korraldasid Tartu noored kodanikuaktivistid vabast tahtest ja oma isiklikest vahenditest. Korraldajad tutvusid ja organiseerusid sotsiaalmeedias.

Tartu loodusmajas avatakse sünnipäeval
uus pop-up käsitööpood

Tartu loodusmaja
Tartu loodusmaja

Täna, 8. aprillil tähistab oma 14. sünnipäeva Tartu loodusmajas tegutsev Tartu keskkonnahariduse keskus. 2002. aastal loodud sihtasutus on 200 aastat noorem kui 6. aprillil pidutsenud Eesti vanim muuseum Tartu ülikooli loodusmuuseum.

Sünnipäeval avatakse linnulaulu saatel uus pop-up pood, kust saab osta loodusmaja töötajate käsitööd.

„Müügil olevad tooted on inspireeritud loodusest ja meie igapäevasest tööst loodusmajas, paljud esemed on valminud uuskasutusena,“ kirjeldab uut ettevõtmist sihtasutuse juhataja Janika Ruusmaa.

Loodusmajas tervitab külastajaid ninasarvik Murray, avatud on eksootiline talveaed, kevadine näitus munadest ja pesadest, avastusrada peredele ning püsinäitus „Läbipaistev loodusmaja“. Sünnipäeva puhul on täna kõigile külastajatele Tartu loodusmaja pilet soodushinnaga.

SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus loodi 2002. aastal eesmärgiga hoida jätkusuutlikuna loodusalast huviharidust, edendada keskkonnaharidust ja levitada keskkonnasäästlikku mõtteviisi. Alates 2013. aastast tegutseb keskus uues Tartu loodusmajas, kus toimuvad perede loodushommikud, loodus- ja filmiõhtud, konverentsid, seminarid ja õpitoad täiskasvanutele, loodusretked, sünnipäevad ning tegutseb laste huvikool.

Tartu loodusmaja asub aadressil Lille 10.

Tartumaa rahvatantsijad kasvatavad 29. mail Raadi mõisapargis suureks “Hingepuu”

Hingepuu plakatTartumaa tantsupidu “Hingepuu” toimub 29. mail kell 15 ja 18 Raadi mõisapargis.

Tartumaal on väga palju rahvatantsuhuvilist rahvast. 2012. aasta alguses kogunes grupp rahvatantsijaid, et luua Tartumaa rahvatantsujuhtide liit (TRL). TRLi liikmed olid kurvad, et teistes maakondades toimuvad tantsupeod peaaegu igal aastal, aga Tartumaal oli ühine suur kokkusaamine 2000. aastal. Mõeldud-tehtud, sündis Tartumaa rahvatantsujuhte ühendav liit, kus kõik liikmed on vabatahtlikult nõus panustama kogu maakonna rühmade esinemisvõimaluste loomisse.

Praeguseks on TRL korraldanud Tartumaal juba kaks pidu (2013 ja 2015) ja mitte ühelgi neist pole olnud vähem osalejaid kui 1500. Need peod ei erine mingil moel loomisprotsessis üleriiklikest pidudest, vaid on nagu Tallinnas toimuvate pidude pisikesed koopiad, kuid erilised on nad toimumise paiga valiku poolest. Nii on tantsitud suvel Raadi järve ääres ja talvel A.Le Coqi spordihoones. On omad ideede autorid, kunstilised juhid ja liigijuhid. Kogu loomingulise töö eest vastutab kokku 24 inimest ja nad kõik teevad oma tööd vabatahtlikuna põhitöö kõrvalt.

Tartumaa peo kunstiline juht Karel Vähi on väga noor tantsujuht ja seepärast on ta enda kõrvale meeskonda võtnud juba kahe peo eest vastutanud Uve Saare, keda kutsutakse selle peo südametunnistuseks. Kogenum kolleeg toetab ja aitab ning kui vaja ka õpetab. Sama põhimõtet on rakendatud ka liigijuhtidega. Praeguseks on kõik 100 rahvatantsurühma oma etteasted kunstilisele toimkonnale ette tantsinud ja võib kindlat väita, et selleaastane pidu tuleb osavõtjaterohkem kui eales varem. Tantsuplatsile tuleb 1700 tantsijat.

Juba teist korda teeb TRL koostööd Eesti rahva muuseumiga, tekitades Tartusse Raadi mõisaparki täiesti teistsuguse ja väga erilise tantsuväljaku. Seekordse peo pealkirjaks on “Hingepuu” ja selle idee räägib inimeseks olemise rõõmudest ja muredest, unistustest ning täiuslikkuse poole püüdlemisest. Seepärast taotlevad tegijad oma lavastuses looduslähedust ja soovivad pealtvaatajale luua täiusliku elamuse nii muusikas, tantsus kui ka visuaalias.

Kunstilise juhi Karel Vähi sõnutsi püüab ta peoga panna inimesi ümbritsevale rohkem tähelepanu pöörama.

“Igapäevaelus kipume unustama, mis väärtus on loodusel – kui palju on sellega seotud elusid, uskumusi, kultuuri, paljud tantsuloojadki on oma loomingus lähtunud looduse mitmekesisusest,” ütles Vähi. “Iga astutud samm ja tehtud tegu kajastub ju looduses. Tahaksin, et  meie õige käitumise ja oma kultuuri hoidmise kaudu ükskord ka minu lapselapsed saaksid osa meie esivanemate pärandist.”

www.tartumaatantsupidu.ee

Selgus Elva kesklinna arhitektuurivõistluse võitja


Elva kesklinna peatänava ja seda ümbritseva kontaktvööndi arhitektuurivõistlusel pälvis esikoha võistlustöö märgusõnaga “Sõstrapõõsaste vahel”, mille autoriteks on arhitektid Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Anne Saarniit, Roomet Helbre ning Taavi Kuningas arhitektuuribüroodest AT HOME, NU, ubin pluss ja TEMPT.

Elva kesklinna arhitektuurivõistluse võidutöö "Sõstrapõõsaste vahel".
Elva kesklinna arhitektuurivõistluse võidutöö “Sõstrapõõsaste vahel”.

Elva võistlustöödega saab tutvuda siin: https://www.dropbox.com/sh/ecw269lrdvvgnrn/AABfM76AHXsUUK-pVtik5x0ba?dl=0

“Võidutöö puhul on tegemist reaalselt ja etapiviisiliselt teostatava projektiga,” ütles Elva linnapea Eva Kams. “Töö autor on hästi tabanud Elva kui aedlinna olemust ja pakkunud välja värskeid ideid linna kitsaskohtade lahendamiseks. Konkursi juhtmõte linnakeskuste korrastamine elukeskkonna ligitõmbavaks muutmisega on täitnud oma eesmärgi. Rõõmu teevad keskväljaku tekkimine kultuurikeskuse juurde, Arbi järve atraktiivsuse tõstmine, puitarhitektuuri kasutamine nüüdisaegses võtmes ja paljud teised põnevad lahendused, mida on võimalik Elvale omasemaks edasi arendada.”

Žürii hinnangul toob ideekavand Elva keskossa kõigile arusaadava ruumilise muudatuse, luues selgema ruumihierarhia.

“Elva linna tekib keskne väljak, kuhu elanikud saavad kokku tulla,” selgitas žürii liige ja EV100 “Hea avalik ruum” programmijuht Kalle Vellevoog. “See on koht, kus ka külaline peatab auto ja teeb foto. Ehk teisisõnu Elva saab ruumiliselt selgelt defineeritud linnasüdame, mis liidab linna kesktänava Arbi järve puhkealaga ja tõstab ruumiliselt esile nii linnavalitsuse kui kultuurimaja hooned.” Loe edasi: Selgus Elva kesklinna arhitektuurivõistluse võitja


20. aprillil tuleb põllumajandusmuuseumis kanepikonverents

kanep_hemp20. aprillil Eesti põllumajandusmuuseumis toimuval kanepikonverentsil mõtestatakse erinevatest vaatenurkadest teavet kanepist ja antakse ülevaade kõigist kanepi kasutusvõimalustest. Avalik foorum peaks ärgitama mõtlema praeguses kultuuriruumis seni lahendamata küsimusele: kas kanep laastab või päästab maailma?

“Kanepikonverentsil mõtestatakse erinevatest vaatenurkadest teavet kanepist: kanep kui botaaniline objekt, popkultuuritermin ja tööstustoore”, sõnas Eesti põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild. “Kui ajalooliselt on kanep tuntud peamiselt kiutaimena, siis tänapäeval on selle kasutusala tunduvalt laiem. Kanep on saanud endale teenimatult halva maine ja konverentsi peamine ülesanne on tutvustada kanepit ja selle erinevaid kasutusviise.”

1934. aastal ilmunud Eesti entsüklopeedia käsitleb kanepit kui kiutaime. Kasutusaladest on nimetatud veel, et seemnete presskooke tarvitatakse väetisena ja kalade toiduks ning kanepiõli pruugitakse ravimina, toitainena paastuajal, rohelise seebi valmistamisel ja tehnikas. Eraldi märksõna alt leiab kanepijahust valmistatava toidu kanepitembi ehk jursi kirjelduse. Vaid india kanepit iseloomustades kasutatakse sõna “mürgine”. Nüüd, 80 aastat hiljem seostatakse kanepit peamiselt narkomaania ja kuritegevusega.

Viimasel ajal on hakatud rääkima ka kanepi kasulikkusest ning isegi vajalikkusest, eriti seoses 1980. aastate lõpul avastatud endokannabinoidsüsteemiga (EKS), mis modelleerib keha kõiki süsteeme ja elundkondi ja aitab kehal kohaneda muutuvate tingimustega. Debatt kanepi ümber kogub tuure: keelupoliitika pooldajate argumendid kõlavad üha nõrgemalt, järjest enam nõutakse kanepikaristuste kaotamist ja turu riiklikku reguleerimist.

Lisainfo kanepikonverentsi kohta: http://www.epm.ee/event/kanepikonverents-kas-paastab-voi-laastab/

Kanepikonverentsile saab registreeruda kuni 17. aprillini aadressil katrin.vask@epm.ee või tel 5348 2682 (Katrin Vask).

www.epm.ee

Tartu tantsuklubi 6. aprillil: Hiiu kandled

Hiiu_kandled_talvetrallil_Viljandis_30012016Tartu tantsuklubi: Hiiu kandled
6. aprillil kell 20.00-24.00
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)
Seekord saavad Tartu tantsuklubis kokku rahvamuusikud mitmelt poolt Eestist, kellele meeldib musitseerida ja tantsuks mängida hiiu kanneldel. Nende muusikute repertuaaris on palju Vormsi labajalgu ning teistest Eesti piirkondadest pärit tuntud ja vähelevinud rahvatantse. Tartu tantsuklubis on hiiu kanneldel kohapeal huvilisi tantsitamas teiste hulgas Cathy Sommer, Eva Väljaots, Johannes Ahun, Kaire Kartau, Leanne Barbo, Maali Käbin, Marko Veisson, Sille Ilves ja Sänni Noormets. Enamik nimetatud muusikutest on võtnud osa hiiu kandle laagritest Vormsil ja ühismängimistest Viljandis. 29.-31. jaanuaril 2016. aastal oli neil viimati suur koosmusitseerimine Viljandis hiiu kandle talvepäevade ajal. Selle kokkusaamise raames toimunud kontserdi “Hiiu kandle talvetrall” kahest viimasest ühisloost on tutvumiseks videosalvestis: https://www.youtube.com/watch?v=_zfkfxAEiVM
Täiendavat lugemist hiiu kandle kohta Krista Sildoja artiklist, mis ilmus ajakirjas “Muusika” nr 5/2003: http://www.rahvamuusika.ee/?s=137
Õhtu jooksul saavad teisedki kohal olevad muusikud tantsijaid rõõmustada oma pillimänguga. Mõistlik on enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, vahetusjalanõud ja miks mitte ka külakosti ühisele teelauale. Tartu tantsuklubisse on oodatud kõik rahvamuusikasõbrad, kel on tahtmist üheskoos lustida.  Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Järgmised Tartu tantsuklubi toimumisajad on kella 20-24 Tiigi seltsimajas:
20. aprillil Tartu tantsuklubi: Eesti lõõtspillid;
4. mail Tartu tantsuklubi: Ingerimaa kadrillid ja paaristantsud;
18. mail Tartu tantsuklubi: Eesti lõõtspillid.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.

Tartu ülikooli kliinikumi uued kohvi- ja müügiautomaadid aitavad annetusi koguda

TÜ Kliinikumi hoonetesse värskelt sisse seatud uute kohvi- ja müügiautomaatide omanik OÜ 7 Kohvipoissi annetab igalt müüdud tootelt 10 senti TÜ Kliinikumi Lastefondile.

Pilt automaadi kasutamisest on illustratiivne Foto Urmas Saard
Pilt automaadi kasutamisest on illustratiivne. Foto: Urmas Saard

Uued aparaadid on üles seatud kõikidesse kliinikumi hoonetesse: polikliinikusse (Puusepa 1a), psühhiaatria- ja nahakliiniku hoonesse (Raja 31), ühendlabori-geneetikakeskuse majja (Puusepa 2), kõrvakliinikusse (Kuperjanovi 1), kopsukliinikusse (Riia 167), lastekliinikusse (Lunini 6) ning kliinikumi peahoonesse (Puusepa 8). Kokku paikneb seitsmes majas 16 uut kohvi- ja müügiautomaati, mille toodete hinnast osa heategevuseks läheb. Kõik need on varustatud ka spetsiaalsete kleepsudega.

7 Kohvipoissi OÜ juhatuse liige Vallo Tonsiver toob heategevusliku koostöö ajendina esile võimaluse ühiskonda tagasi panustada. “Iga mõistlik ettevõtja peab mingit sotsiaalset vastutust kandma. 7 Kohvipoisile on see meeldiv võimalus kliinikumi ruumides oma tooteid pakkudes osa tulust suunata abivajatele lastele ning samas teha koostööd Lastefondiga, kelle panus abivajavate laste hüvanguks on lihtsalt imetlusväärne,” sõnab ta.

Loe edasi: Tartu ülikooli kliinikumi uued kohvi- ja müügiautomaadid aitavad annetusi koguda

Tartu kunstikool kutsub 23. märtsil avatud uste päevale

Avatud uste päev toimub Tartu kunstikoolis kolmapäeval, 23. märtsil kell 12 ja kell 15.

Tartu kunstikool on riiklik kutsekool, kus saab õppida nii põhi- kui ka keskhariduse baasil. Õpe on tasuta. Ühiselamuvõimalus. Põhikooli baasil õppijatele tasuta lõunasöök.

3D-kujundaja oskusi otsitakse lausa tikutulega taga. Dekoraator-stilisti kujundusoskusi läheb vaja ka õpetajal, kondiitril, hambatehnikul, (auto)maalril, tätoveerijal. Kujundusgraafiku oskuste abil kujundatakse meie trükised, viidad ja veebid.

www.tartukunstikool.ee

“Inglite ajas” osalenud perekonnad toetasid 7000 euroga Lastefondi

Kolm möödunud jõulude ajal TV3 heategevussaates “Inglite aeg” osalenud keerulise saatusega perekonda annetas kokku 7000 eurot edasi SA TÜ Kliinikumi Lastefondile.

Foto Urmas Saard
Foto: Urmas Saard

Sellest summast 2000 eurot annetas Lastefondile pere, kus kasvab haruldase geenihaigusega 4-aastane Elly, keda Lastefond on ise alates 2014. aasta novembrist igakuiselt toetanud aidates tasuda tüdruku massaaži ja osteopaatia eest. Heategevussaates kogus perekond raha Ellyle koduse kõnnistimulaatori soetamiseks.

Samuti 2000 euroga toetas Lastefondi Tartumaalt pärit Alar, kes kasvatab üksinda 12 last ning palus saate vahendusel tuge kodumaja remondiks.

3000 eurot aga otsustas Lastefondile edasi annetada väga harvaesineva haigusega 4-aastase Sanderi pere. Pisipoisil puuduvad sisekõrva ja aju kuulmiskeskust ühendavad närvid, mistõttu ta ei kuule. Ainus võimalus laps kuuljaks teha, on teostada keerukas ajutüve operatsioon Itaalias. Saatega kogus perekond raha, et katta operatsiooniga seotud reisikulusid, sest haigekassa tasub küll operatsiooni ja ravi eest, kuid mitme aasta vältel igakuiselt aset leidvate ravireiside muud kulud tuleb perel endal tasuda.

Loe edasi: “Inglite ajas” osalenud perekonnad toetasid 7000 euroga Lastefondi

Udmurdi tantsud ja mängud Tartu tantsuklubis

24. veebruari õhtul alates kella kaheksast kuni keskööni on kõigil huvilistel võimalus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) toimuvas Tartu tantsuklubis õppida peamiselt Lõuna-Udmurtiast pärit rahvatantse, laulumänge ja mänge.

Folklooriansambel Jumšan gur Lätis Turaidas 27 septembril 2015 aastal Foto Nikolai Kuznetsov
Folklooriansambel Jumšan gur Lätis Turaidas 27. septembril 2015. aastal. Foto: Nikolai Kuznetsov

Tantsude õppimine läheb tantsuklubilistel ladusamalt, kui tantsijatel on tähelepanelikkust ja visadust, mis viib sageli sihile. Udmurtide mängud on väga kaasahaaravad ning need peaks tekitama hasartset mängulusti igas vanuses osalejates.

Tartus õppivad ja elavad udmurdid on loonud oma folklooriansambli Jumšan gur ehk Peoviis, mis tegutseb siinmail ansamblina 2006. aastast, kuid juba ’96-st käivad Tartus elavad udmurdid üheskoos laulmas ja tantsimas. Udmurdid tutvustavad meelsasti huvilistele oma kodukandi rahvakultuuri ehedal kujul. Ansambli koosseis muutub pidevalt, kuna koosneb peamiselt tudengitest. Samas kuulub ansamblisse ka staažikamaid osalejaid, kes on Tartus tegelenud udmurdi rahvakultuuriga ligi 20 aastat.

Mõned videoklipid ansambli esinemistest:
1) Riias soome-ugri rahvakultuuri festivalil 26. septembril 2015. aastal
2) Hõimupäevade suurkontserdil Tartu ülikooli aulas 17. oktoobril 2013. aastal

Loe edasi: Udmurdi tantsud ja mängud Tartu tantsuklubis

Põllumajandusmuuseumis alustatakse kokakooliga

Reedel, 19. veebruaril kell 14 alustab Eesti Põllumajandusmuuseumis muuseumi kokakool, mis on seekord pühendatud riigi sünnipäevale. Seekordses kokakoolis õpitakse valmistama peolauale sobivaid toite, milles on kasutatud Eesti rahvusvilja – rukist.

Puhas rukkileib Foto Urmas Saard
Puhas rukkileib. Foto: Urmas Saard

“Eesti Põllumajandusmuuseum on juba pikki aastaid tegelenud traditsiooniliste Eesti toitude unustuse hõlmast päästmisega. Oleme küpsetanud ehedat rukkileiba nii siin, kui sealpool piiri. Sel aastal alustame uue sarjaga, mille eesmärgiks on just koolilastes kokandushuvi tekitamine. Ja seda loomulikult Eestimaisest toorainest ja lähtudes traditsioonidest,” rääkis muuseumi direktor Merli Sild.

Muuseumi kokakool hakkab toimuma enne erinevaid rahvakalendri ja teisi tähtpäevi. Kokakoolis õpetatakse valmistama neid toite, mis järgnevatel pühadel peolauale sobivad. Esimene kokakool on pühendatud Vabariigi aastapäevale ja seal õpetatakse, mida põnevat saab rukkist valmistada ja peolauale panna. Muuseumi kokakool on mõeldud eelkõige kooliõpilastele, et tekitada neis huvi Eesti toidukultuuri ja toidu valmistamise vastu. Loomulikult on oodatud ka kõik teised huvilised! Kõik kokakoolis osalejad saavad kaasa uued põnevad oskused ning retseptid.

Loe edasi: Põllumajandusmuuseumis alustatakse kokakooliga

Puudega noormees saab Lastefondi toel vajalikku füsioteraapiat

SA TÜ Kliinikumi Lastefond asus toetama sügava puudega 18-aastast Tanelit, kes vajab regulaarset füsioteraapiat. Lastefond toetab poissi selles poole aasta jooksul igakuiselt 240 euroga.

Tanel Foto erakogust
Tanel. Foto erakogust

Tanel ei kõnni, räägi ega istu iseseisvalt ning vajab iga toimingu juures kõrvalabi. Kuigi poisile on tehtud kõikvõimalikud uuringud, ei ole talle tänaseni suudetud meditsiinilist diagnoosi panna. Geneetlised uuringud näitavad geenimutatsiooni, mida on varasemalt haigustpõhjustavana kirjeldatud maailmas vaid ühel korral ning sellega kaasnes raske arengus mahajäämus ja käitumishäired, millest järeldatakse, et tegu võib olla haigust põhjustava geenimuutusega.

Poisi isa sõnul on Taneli suureks mureks sundasendi tõttu kõverdunud selg ja jalad, mistõttu vajab ta füsioteraapiat palju tihedamalt, kui rehabilitatsiooniplaani järgi riiklikult hüvitatakse. “Rehabilitatsiooniplaan näeb ette füsioteraapiat kuus korda aastas, kuid see ei ole kindlasti piisav. Tema seisundit arvestades oleks kasulik teha seda kaks-kolm korda nädalas,” räägib ta. Seega vajaks poiss lisaks rehabilitatsiooniplaanis ettenähtule veel kahte füsioteraapiaseanssi nädalas.

Loe edasi: Puudega noormees saab Lastefondi toel vajalikku füsioteraapiat

Hinnatud noorsootöötaja Joel Juht: positiivsus algab õigetest põhiväärtustest

Joel Juht pälvis Tartu tunnustuse eduka noorsootöö eest.
Joel Juht pälvis Tartu tunnustuse eduka noorsootöö eest.

Joel Juht on tuntud kui tänavatantsu arendaja Eestis, JJ-Street tantsukooli looja ning hinnatud noorsootöötaja, kes oma kogemustele toetudes on aidanud paljudel noortel leida tee positiivsesse ellu. 

Joel on alati heatujuline, lõbus ja positiivne, tema tegudes on kirge ja kuigi ta on ise õpetaja, jätkab ta pidevalt uute asjade juurdeõppimist. Pühade ajal leidis Joel veidi aega, et rääkida sellest, mis aitab tal olla positiivne ja edasiliikuv.

Olete  töökas ja motiveeritud isiksus, kuidas leiate endas igapäevaselt motivatsiooni, et kõigi ettevõetud asjadega kirega tegeleda?

Proovin lihtsalt alati teha nii kaua, kui veel jaksan. Tore on tegutseda, siis on alati millest rääkida ja saab juurde uusi kogemusi. Õppimine on siinkohal minu jaoks väga oluline, sest iga uue asja algatamine annab võimaluse kogeda midagi uut.

Millist nõu annaksite inimestele enese paremaks motiveerimiseks?

Inimesed on erinevad ja igal inimesel on tõenäoliselt oma isiklikud tegemised ning asjad, mis teda motiveerivad, kuid arvan, et õiged väärtused südames ning positiivse ellusuhtumisega inimesed meie ümber hoiavad alati ka meid ennast motiveerituna.

Kuidas leiate endas jõudu olla positiivne ja elurõõmus? 

Mõtlen tihti nende tublide ja edukate inimeste peale, kes on ühiskonnas heaks eeskujuks. Just sellised inimesed panevad silmad särama ja veel rohkem vaeva nägema enda isikliku arenguga. Kui ümbritseme ennast inimestega, kes on meile eeskujuks ja teeme ise kõik, et olla teistele eeskujuks, oleme juba teinud suure sammu rõõmsama ja positiivsema elu suunas.

Kuidas arendada endas positiivset ellusuhtumist?

Soovitan pidevalt tuletada endale meelde häid ning sügavaid põhiväärtusi, sest kui väärtused sinu sees on paigas, on nendele alati hea toetuda. Positiivsus algabki õigetest põhiväärtustest.

Monika Kuzmina 

Tartu autoehituse hiilgus ja allakäik

12295188_10201086047829203_1733540078_oNovembri lõpus ilmus trükist raamat Tartu autoehituse hiilgus ja allakäik. 300leheküljelises raamatus tutvustatakse põhjalikult nõukogude perioodil Tartus ehitatud busse ja furgoonautosid, uuritakse autokerede ehituse algaastaid enne II maailmasõda ja seoseid nõukogude ajal alanud bussiehitusega. Raamatus antakse ülevaade ka Tartus ehitatud Scania linnaliinibussidest ja Tartu autoremonditehasest välja kasvanud uutest ettevõtetest. Raamat on rikkalikult illustreeritud fotode ning ajastukohaste 12295545_10201086047789202_2119823326_oesemete kujutistega, see pakub nostalgiat ja äratundmisrõõmu inimestele, kes sündinud Nõukogude Eestis. Nooremale põlvkonnale sobib raamat teadvustamaks ja avastamaks Nõukogude perioodil toimud plaanimajandusliku süsteemi toimimist. Tartu autoehituse hiilgus ja allakäik on põhjalik käsitlus Eesti autoehituse ühest nurgakivist Tartu autoehitusest. Raamat pakub huvi nii tehnikahuvilisele kui nostalgikule.

Raamat on kokkuvõte üle 10aastasest uurimistööst Tartus toimunud bussiehituse ajaloost ja sellest välja kasvanud eriotstarbeliste furgoonautode tootmisest Tartu Autode Remondi Katsetehases. Raamatus otsitakse seoseid ja ühendavaid otsi Tartu    sõjaeelse bussiehituse ja nõukogude perioodil käivitatud busside seeriatootmise vahel. See on lugu Tartu bussi- ja furgooniehituse minevikust, olevikust ja tulevikust.
Tarvo Puusepp

Tartus tuleb talvine tantsupidu

Laupäeval, 12. detsembril kell 13 peetakse Tartu raekoja platsil Tartu talvist tantsupidu.

Tantsupeol osaleb 21 rahvatantsurühma 380 tantsijaga. Esinevad nii lasterühmad kui ka täiskasvanuterühmad.

Kavas on tantsud, mis pärit Kihnu, Saaremaa, Ruhnu ja Pakri saartelt.
Tantsupidu lõpetatakse tantsijate ja pealtvaatajate ühises tantsuringis.
Liidia Konsa

Tartu ülikooli loodusmuuseum avab uue püsiekspositsiooni

Savanni dioraam TÜ loodusmuuseumis. Aavo Kaine foto
Savanni dioraam TÜ loodusmuuseumis. Aavo Kaine foto

Eesti vanim muuseum, 1802. aastal asutatud Tartu ülikooli loodusmuuseum avab 16. jaanuaril 2016 külastajatele uue ekspositsiooni. Neli aastat kestnud renoveerimistööde käigus valmis uus püsinäitus „Maa. Elu. Lugu“ ning kaks õppeklassi.

Uus püsinäitus juhatab külastaja Maa ja elustiku arenguloo kaudu tänasesse päeva. Külastaja kohtub Devoni ajastu koopas rüükalaga, saab jälgida liblikate öist lennujaama ning vaadata tõtt esimese Eesti šaakaliga. Avastamisrõõmu pakuvad Tartu meridiaanil asuvaid kooslusi kujutavad dioraamid. Elavnurgas kohtuvad lapsed vanade tuttavate saare-roninastiku ja punapõlv-tarantliga, aga ka uue asuka roheleeguaniga.

Algaval aastal jätkatakse traditsiooniliste huvipäevade ja vestlusõhtute korraldamisega uuel seminarialal. Kooliõpilased saavad loodust tundma õppida ja uurida muuseumi geoloogia- ja zooloogiaklassides toimuvates muuseumitundides.

Loodusmuuseumi külastamise kohta saab infot Tartu ülikooli loodusmuuseumi kodulehelt.

Virge Tamme

Tuntud Eesti mehed räägivad meeste (tervise)probleemidest

Hoolimata pere väärtustamisest, varjutab Eesti mehe elu ülekaal, riskantne käitumine ja tervisemured, selgus Tartu ülikooli teadlaste ja rakendusuuringute keskuse Eesti meeste uuringust. Kuidas kommenteerivad uuringu tulemusi tuntud Eesti mehed, selgub täna, 10. detsembril Athena keskuse pööningusaalis (Küütri 1, Tartu).

Eesti meeste uuringu tulemused näitasid, et meestele meeldib olla suhtes. Eesti mees leiab püsipartneri 34. eluaastaks ja eelistab paljulapselist perekonda. Eesti meeste suurimaks terviseprobleemiks on ülekaalulisus. 21% Eesti meestest on depressiooniga seotud sümptomeid. Uuring näitas, et vähemalt iga neljas mees tarvitab alkoholi kaks või enam korda nädalas ja kolmandik meestest on igapäevased suitsetajad. Meeste terviseriske suurendab ka riskantne seksuaalkäitumine.

Nende ja paljude teiste tulemuste valguses kohtuvad oma nägemuste ja kogemuste jagamiseks vestlusringis „Mida teab Eesti mees iseenda kohta?“ näitleja Jan Uuspõld, kirikutegelane Juhani Jaeger, jalgpallur Kristjan Tiirik, suhtekorraldaja Janek Mäggi ning matemaatik Mart Abel. Vestlusringi juhib telesaadete produtsendi ja vabakutselise ajakirjanikuna tuntud Ylle Rajasaar.

Enne seda teeb TÜ RAKE analüütik Marek Sammul sissevaate uuringu „Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: tervis, haridus, tööhõive, ränne ja pereloome“ tulemustesse. 2015. aastal esitletud uuringus osales üle 2000 Eestis elava 16–54-aastase mehe.

Osalemiseks palume ennast eelnevalt registreerida.

Virge Tamme

Traditsiooniline Lõuna-Eesti turismikonverents toimub
8. detsembril Jääaja keskuses

Traditsiooniline Lõuna-Eesti turismikonverents toimub 8. detsembril Jääaja keskuses (Saadjärve 20, Äksi, Tartumaa) algusega kell 10.

Jääaja keskus Foto Urmas Saard
Jääaja keskus. Foto: Urmas Saard

Lõuna-Eesti turismikonverents on turismiaastat kokku võttev iga-aastane sündmus, mis sellel aastal keskendub digitaalsele turundusele ning selle olulisusele turismis. Ettekannetes antakse ülevaade tänavuse aasta väga edukast digitaalkampaaniast Epic Estonia. Konverentsil jagatakse mitmeid praktilisi näpunäiteid: kuidas siduda kogu kommunikatsioon tervikuks, kuidas kasutada erinevaid online-kanaleid edukaks turundamiseks, kuidas muuta probleemid ärivõimalusteks Garage48 Tourism näitel, mille raames valmis mitu põnevat rakendust jpm.

Konverents kulmineerub konkursi “EHE Lõuna-Eesti” nominentide ja võitjate väljakuulutamisega. Lõuna-Eesti parimaid tunnustatakse kahes kategoorias: parim turismisündmus 2015 ja parim turismiobjekt 2015. Samuti toimub  Tartu vallavalitsuse fotokonkursi “Vooremaa voorused 2015” parimate tunnustamine. EHE Lõuna-Eesti konkursile on võitjatele auhinnad välja pannud Jääaja keskus.

Konverentsi ettekannete sisu ja ajakavaga saab lähemalt tutvuda SA Lõuna-Eesti Turism kodulehel.

Spontaanne rassismivastane meeleavaldus tõi Tartus kokku üle 100 inimese

Sotsiaalvõrgustikust spontaanse reaktsioonina alguse saanud meeleavaldus rassismi vastu tõi laupäeval Tartus kokku üle 100 inimese, peeti kõnesid ja süüdati Emajõe ääres küünlad, et tuua valgust rassismist pimestatud südemetesse.

Meeleavalduse idee sai alguse sotsiaalvõrgustikus toimunud aruteludest “Massiimmigratsiooni vastase meeleavalduse” üle, mille varjamatult rassistlikule sõnumi tasakaalustamiseks otsustati korraldada vastumeeleavaldus.

“Immigratsioonivastaste tõrvikurongkäik ei väljenda Eesti enamuse seisukohti,” kinnitab aktiivne toetaja Triin Sepp. “Mulle ja mu sõpradele on isiklikult vastuvõetamatu, kui minu läheduses ja mu riigis propageeritakse valeväidetele ja desinformatsioonile tuginedes rassistlikke vaateid.”

Esmalt eesti ja seejärel inglise keeles peetud meelevalduse avakõnes tuletas ürituse korraldaja Luule Lille meelde ÜRO ametlikku rassilise diskrimineerimise määratlust, mille kohaselt hõlmab see diskrimineerimist rassi, rahvuse või etnilise päritolu järgi. EKRE, RÜE ja Euroopa Rahvusrinde sihtasutus eksivad nende rahvusvaheliste ja Eestis ametlikult kehtivate põhimõtete vastu.

“Ma heidan teile ette vaenu õhutamist. Ma heidan teile ette valeinformatsiooni levitamist. Ma heidan teile ette rahvale valetamist ja vassimist eesmärgiga propageerida rassistlikke vaateid,” rõhutas oma kõnes Luule Lille. “Paljudest allikatest on näha ja kuulda, et rassism, mis polnud varem Eestis eriti suureks probleemiks, mõjutab aina enam siin viibivate välismaalaste elu negatiivselt.”

Luule Lille kutsus üles loobuma hirmust pagulaste ja võõraste kultuuride ees ning lõpetama hirmu õhutava ja alavääristava sildistamise: “Juttudel sellest, et meie ühiskondlikud väärtused erinevad mingil olulisel määral pagulaste päritolumaade omadest, ei ole faktilist alust. Armastus, austus ja sõprus on väärtused, mis ei tulene religioonist või päritolust ning kui meie neid üles ei näita, siis oleme meie need, kes tsivilisatsioonist kaugenevad.”

28. novembril kl 16:30 pimendatud Tartu Ülejõe pargis Treffneri kuju ees platsil alanud meeleavaldus kulges rahulikult, kohal oli üle 100 tartlase, nii noori kui vanu ning peeti seitse kõnet. Meeleavaldus lõppes kl 18, mille järel saabus pargihooldus ning asendas platsi lampides puuduvad pirnid.

2. detsembril Tartu tantsuklubis
Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi

Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi Põlvamaal Cantervilla lossis toimunud hõimurahvaste õhtul 14. oktoobril 2015. aastal. Foto: Svetlana Roht
Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi Põlvamaal Cantervilla lossis toimunud hõimurahvaste õhtul 14. oktoobril 2015. aastal. Foto: Svetlana Roht

Tartu tantsuklubis võõrustab 2. detsembril kella 20-24 Tiigi seltsimajas Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi, kelle osavõtul toimus Tartu tantsuklubi eelmise hooaja lustlik lõpetamine. Tantsuklubis kõlab õhtu jooksul külapidude tantsumuusika 20. sajandi algusest. Tantsulood on pärit nii Eestist kui ka laiast ilmast.

Mooste rahvamuusikakoolis tegutseb mitu täiskasvanute pilliklubi. Kui koolis õpib praegu ühtekokku ligi 90 õpilast, siis kolmandik nendest osaleb pilliklubide tegemistes. Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi eestvedajaks on südikas ja sihikindel Krista Sildoja. Pilliklubi on rahvamuusika koosmänguvorm, mille töö toimub juhendaja käe all igal nädalal ühekorraga mitme tunni jooksul. Palu õpitakse kuuldeliselt ning eesmärk on tantsumuusika kokkumängu harjutamine ning iga liikme individuaalne pillimänguareng omal instrumendil. Pilliklubid annavad üsna sagedasti kontserte ning osalevad tantsuõhtutel ansamblina. Kõik pilliklubi liikmed armastavad väga pillimängu ning tantsimist.

Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi 2015. aasta tegemisi tutvustav klipp meeleolu loomiseks: https://www.youtube.com/watch?v=ZKU4CputrNM&feature=youtu.be. Mooste Rahvamuusikakooli kodulehekülg: http://moosterahvamuusikakool.blogspot.com/

Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud Tartu tantsuklubisse lustima – nii tantsima, laulma kui ka musitseerima. Vahepeal saavad teisedki kohalolevad muusikud tantsijaid rõõmustada oma pillimänguga. Õhtu jooksul tantsitakse palju rahvatantse Eestist ja võõrsilt.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti ühisele teelauale ja tantsimiseks mugavad vahetusjalanõud.

Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com

Generaadio saatesari “Provintsi punk” avaldab 2016. aasta aktikalendri

generaadio_aktikalenderTartu kogukondade meediaplatvormil Generaadio on rõõm teatada, et saatesarja “Provintsi punk” tegijad kogusid kokku head ideed, heitsid seljast riided ning üllatavad varsti ilmuva 2016. aasta aktikalendriga. 13 fotost koosnev kalender kannab endas “Provintsi pungi” vaimu ning lisaks visuaalse ilu pakkumisele suunavad kalendri autorid tähelepanu Eesti elu kitsaskohtadele.

Raik Sõster, üks kolmest saatejuhist, seletab, et “Provintsi punk” sai alguse protestist, eriti protestist Eesti pungi vastu.

“Tundub nagu tahetakse igal võimalusel kõigest punki välja imeda,” sõnas Sõster. “Punk ei ole midagi sellist, millele saad ordeni ja hinnasildi külge pista ja öelda: “Tubli poiss” – seda nähes paned sa käe enda laste silmade ette. Kalendergi sai alguse samast protestivaimust: teha midagi, mis on korraga nii vastuvõetamatu, kuid samas omab kunstilist väärtust ja peidab endas ka sügavamat sõnumit.”

Esimesese vastuoluna tava-arusaamadele pole selles aktikalendriks modellideks fototöödeldud naised, vaid kolm meessaatejuhti. Näiteks protestiks seksismi vastu on kalendris kaetud kõik nibud.

“Millepärast peavad naistel olema nibud kaetud aga samas võid sa suvel tänaval näha higist nõretavaid pakse mehi enda nibusid eksponeerimas?” küsib Sõster.

Kalendris on esindatud ka muud teemad, mis provintsipunkareid ühiskonnas häirivad: homofoobia, võltsmoraal, sotsiaalne ebavõrdsus ja tehnoloogiasõltuvus.

Aktikalendri piltide ideed muutis reaalsuseks fotograaf Alan Proosa ning kalender maksab 30. novembrini kestvas eelmüügis 10 eurot. Kõigi ettetellijate vahel loositakse välja plakatid fotodega, mis kalendrisse ei jõudnud. Rohkem infot leiab Generaadio kodulehelt www.generaadio.ee ja facebookist www.facebook.com/generaadio.