Raplamaa

Mõtteid fotokuusse ja
Lüüli Suuki näituse avamine Märjamaal

Fotokunstnik+Lüüli+Suuk+II — Fotokunstnik Lüüli Suuk

Substants on lihtsalt aine või ollus, levinuma arusaama kohaselt füüsiline ese. Piltidel olevad kohad paiknevad laiali Eestimaal: Suurupi, Tapa, Kurgja, Vääna, Rummu karjäär, Tuhala… Kohad ei ole määrava tähtsusega. Meile tuttavad igapäevased asjad on asetatud erinevatesse keskkondadesse. Piltidel kujutatu paremaks mõistmiseks peame mõtisklema asjade tähenduse üle. Võib-olla, millest meil puudub jääb, on vaatlusoskus, fantaasia. Seda kõike püütakse vaatlejas arendada.

Lüüli Suuk on näituse kohta öelnud: „Emulsioon koos põhimikuga moodustab filmi. Üks aine jäädvustab teist. Millise vormi ja tähenduse mateeria omandab, sõltub reaalsusest.”

Mida võis fotodel näha? Ühel neist oli maalitud südamed valgustatuna lisavalgusallikast, teisel mängukaardid segamini (ega elus ei teagi, millise kaardi võtad pakist), lestad vee alla jäänud vangla ehiste piiril; kingad, lilled bussipeatuse märgi all, tagurpidi kell sauna trepil, kindla tähendusega raamatud aknalaual, ilma objektiivita leitud fotoaparaat puu otsas.

Loodusfotograaf Arne Kiin oli selle fotonäituse soovitajaks Märjamaale. 120 mm filmile pildistatuna fotod on positiivideks suurendatuna sündinud Nõmme Noortemaja Fotoklubi pimikus. Suuk on 2009. aastast Nõmme Noortemaja Fotoklubi liige. Sealt sai alguse ka tema armastus traditsioonilise mustvalge fotoprotsessi vastu ningnäitusel olevad tööd on valminud sealses pimikus. Suuk tutvustas Nõmme fotoringide tööd: ringiliikmete käsutuses on korralik valgustehnika, arvutid valgustöötluse jaoks ja veel palju võimalusi.Raamatukogu juhataja Ede Talistu tänas Lüüli Suuki mälestusmeenega.

Loe edasi: Mõtteid fotokuusse ja
Lüüli Suuki näituse avamine Märjamaal

Kaasaegne kino annab jälle põhjust Märjamaale tulla

Alles olime Märjamaal Vigala rahvaga Vana Baskini teatri juubelietendust „Õnnenumbrid“ vaatamas. Nüüd on jälle põhjust Märjamaale minna, uude kinno. Remondiaja jooksul olid kino seinad ja lagi saanud tumehalli värvi, uue hõbedase katte parema peegelduse tarvis ekraan.

29. mai oli see tähtpäev, mil täissaal vaatas 3D koguperefilmi „Käsna-Kalle Kantpüks“. Filmi vaatajaskond ostis ruumiliseks nägemiseks vastavad prillid, mil kasutuskordi üle 30-e. Projektor on uuenenud tehnikaga 3D ja 4K filmide vaatamiseks, seni esimene nii kaasaegse tehnoloogiaga projektor väikses maa-asulas.

Selles osas, et Märjamaal kino välja ei surnud ja nüüd hoopis tugeva jätku sai, on palju teeneid kinomehaanik Hans Veimannil, kel sel suvel täitub 45 kinoaastat. Hansu visadus ja entusiasm leidis toetust maakonnast kindlasti noorte huviliste seas, keda oli seansile üsna palju kohale tulnud

jalgratastel.

Loe edasi: Kaasaegne kino annab jälle põhjust Märjamaale tulla

Mõtisklus: rahvastikust Raplamaal

Jaan Viska,

Vängla külavanem, Vigala vald

“Maa tuleb täita lastega…” – nii algab Hando Runneli luuletus. Eestlased olid oma taasiseseisvumise algul lootusrikkad, nüüd ollakse maaelu hääbumise pärast tühjenevates külades mures pärast üht inimpõlve kestnud iseseisvust.

Võib küsida, et miks lähevad sõnad ja teod lahku. Miks on usk tulevikku kadunud ja otsitakse mujalt tuge ja raadio ütleb just praegu, et Soomes väärtustatakse töötajat? (29. jaan. kell 10.02) Meenutame veel laulusõnu: maa tuleb täita lastega, maa oma enda lastega, sest lastele jääb tulevik.

Tavaliselt öeldakse, et ega naabritel paremini lähe. Vaatame ja veendume. Kõige algus on Vigala mehelt doktor Jaak Uibult, kes on öelnud: “Olen juba kaks aastakümmet riigivõimu hoiatanud Eesti üha kahaneva rahvaarvu pärast – trendi jätkudes pole rahvas enam jätkusuutlik.” Appi on ta kutsunud ühisele arutelule riigikogu liikmeid, ministreid, loomeliitusid, ülikoole…. Pöördumised on jäänud peamiselt vastuseta või on vastatud mitte midagi ütleva vormitäitena. Uibu viimane teleesinemine jaanuaris pani kaasa mõtlema, sest kohalikke volikogusid huvitab rohkem palganumber kui elanike arv omavalitsustes. Loe edasi: Mõtisklus: rahvastikust Raplamaal

Kärdla, Rapla ja Valga otsivad oma linnakeskuste korda tegemiseks arhitektuurikavandit

Eesti Arhitektide Liit koostöös omavalitsustega kuulutavad jaanuaris välja arhitektuurikonkursid linnakeskuse arhitektuurikavandi leidmiseks Kärdlas ja Raplas ning veebruari alguses Valgas. Konkursid toimuvad projekti “Hea avalik ruum” raames, mille tulemusel loodetakse aastaks 2020 planeerida ja ümber ehitada 14 Eesti tõmbekeskuse avalikud alad, peaväljakud või peatänavad.

Täna kell 17.30-19.00 toimub Arhitektuurikatla I korruse suures seminariruumis (Tallinnas, Põhja pst 27A) Kärdla, Rapla ja Valga keskväljakute ja ümbritseva linnaruumi arhitektuurivõistluste arutelu.

“”Hea avalik ruum” on kahtlemata üks mahukamaid taasiseseisvumise ajal üle Eesti läbi viidud arhitektuuriprojekte, mille eesmärgiks on korrastada ja kujundada väikelinnade keskused neile iseloomulikuks jalakäijate alaks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi ja muude sündmuste läbiviimise kohaks,” selgitas Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Kalle Vellevoog, “Linnakeskuste korda tegemises nähakse seost ka ettevõtluse arendamisega, sest kui täna on kauplused ja ärid koondunud pigem linnade äärealadele, motiveerib elu tagasi tulek keskusesse ehk ka ettevõtjaid oma ärisid sinna tagasi tooma ning investeerima rohkem keskuses asuvatesse hoonetesse. Arhitekti ülesandeks ei ole antud projekti näol seega pelgalt kosmeetilised parandused, vaid tuleb mõtestada avalik ruum ja pakkuda ideid, kuidas siduda keskus ja sellega piirnevad alad ühtseks tervikuks, mis annaksid linnale tagasi tema isikupära ning väldiks linna laialivalgumist.”

Loe edasi: Kärdla, Rapla ja Valga otsivad oma linnakeskuste korda tegemiseks arhitektuurikavandit

Matkajate arvates on Läti sild Vigala kauneim

Vigala on sildade maa ja jõgede maa. Läänemaa sillad olid kevadisel roheliste rattaretkel suurteks huviobjektideks. Üldiselt puudub Raplamaal süsteemne piirkonda tutvustav tegevus. Kriitiline mõtlemine viis selleni, et otsustasime koostada valla kalendri, valla sildadest.

Sillad ja jõed on minu tähelepanu alati köitnud. Jõed olid esimesed looduslikud piirid ja suuremad takistused teelisele, jõe äärde jõudes tuli hoog maha võtta, peatuda. Sillad on osa meie kultuuripärandist, seetõttu tasub neist rääkida. Tänaseks on jõe kui takistuse mõju teelisele kõrvaldatud, samas oleks hea kui silla juurde oleks märgitud jõe nimetus, rääkimata silla nimetustest. Üle jõe sõites ei märgatagi enam sildu. Osa sildu on miljöö-väärtusega ja nende juures tasub peatuda: Konuvere, Kasari, Sipa, Läti. Juhul, kui sild pole muinsuskaitse all, võib tema märgiline tähendus kaduda. Hea näide on Läti silla renoveerimine vanade projektimaterjalide põhjal 2009.aastal.

Suuri sildasid Vigalas ei olnud, liiklemisteed suunati koskede järgi, vastavalt sellele, kust suvel hobuse ja vankriga läbi pääses. Suureks takistuseks liiklemisele oli kevadine jääminek, samuti sügisesed vihmaajad. Jõest üleminekuks kasutati ka palkparvesid. Parvemehe kohustused pandi lähemale talupidajale, näiteks oli parvemees Vati silla juures.

Järgmine samm tuli ujuvsildadega, kohapeal nimetati neid nahksildadeks, talveks tõmmati sillaosad jõest välja. Esimene ja ühtlasi ka suurim paekivist (kohalikust kivist) sild valmis Vigala jõele, just Vigala ja Märjamaa kihelkonna piirile (praegu on sild korralike viitadega märgistatud). Sild valmis Eesti rüütelkonna toel. Ehitusmaterjali vedu toimus Vigala ja Märjamaa talupidajate poolt sundkorras ja tasuta. Lisaks pidi iga talu andma ühe päevatöölise silla ehitusele. Sild valmis aastaga ja läks käiku 1861.a. Märjamaa vald võttis Konuvere silla oma vapimärgiks. Muidugi Vigala sildade nimekirjas peaks olema ka Velise (Tahka) sild. Teatavasti Velise valla maad läksid Märjamaa külge.

Vati sild avati 1884.a, silla raud-detailid toodi Pärnu sadamast hobuveokitega, killavoori aeti kogu Vati valla rahvas. Vati sild oli algusest peale kitsas, ning 1973.a. valmis uus raudbetoonsild. Vati silla raudfermi kasutati asesillana mitmete sildade renoveerimisel Raplamaal. Lõpuks jõudis ferm Põlvamaale maanteemuuseumi.

Alati ei olegi sillad nime saanud. Sageli ületame nimetuid sildasid. Majanduslikult ei olnud Läänemaa jõukas, kuid ehitas uhkeimad ajaloolised sillad. Sildade ehitusel valitseb märkimisväärne töökultuur, nagu ka raudteejaamade ehitusel. Sillad tehti hoolikalt, kindlasti teatud tugevusvaruga. Sillad ehitati peremehetundega. Kõik see kannustas sildasid kalendris jäädvustama.

Vigala valla kalender sündis erainitsiatiivil, poeg Indrek aitas kalendri kujundada trükikõlbulikuks. Esialgu sai 65 kalendrit 1300 elaniku kohta. Algus tehtud, ehk tuleb ka järgmine. Väike kogus tingis hinna. Aga usun, et oma kodupaiga kalender on väärtus ometi.

Olen mõelnud, et ehk saavad kohalikud põhikoolid innustust ja läbivad kevadel jalgratastel kogu sildade vahelise ala. Kodupaika väärtustav kultuur saab alguse meist endist.

Ilusat sildade ületamist!

Jaan Viska, kalendri koostaja

Riigigümnaasiumid Raplamaal ja Viimsi vallas alustavad 2018. aastal

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnutsi võttis riik endale kohustuse avada aastaks 2020 riigigümnaasiumid kõikides maakonnakeskustes. Raplasse ja Viimsisse rajatavate koolidega suureneb maakondlike riigigümnaasiumide arv kolmeteistkümneni. Viimsis ehitatakse riigigümnaasiumi tarbeks Haabneeme alevikku Tammepõllu tee äärde uus hoone. Raplas hakkab riigigümnaasium tegutsema Kooli tänav 8 hetkel tühjalt seisvas koolimajas, millele lisandub juurdeehitus. Mõlema hoone ehitust korraldab Riigi Kinnisvara AS, rahastavad Eesti riik ning Euroopa Regionaalarengu Fond.

Raplas asutakse ajaloolises koolimajas. Rapla Ühisgümnaasiumi, Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi ja Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumi baasil luuakse riigigümnaasium, mille juures saab haridust omandada ka mittestatsionaarses vormis. Käesoleval õppeaastal on Raplas 305 gümnasisti- ehk 10.–12. klassi õpilast, kellele lisanduvad 147 õpilast mittestatsionaarses õppes. Tulevasse riigigümnaasiumisse on planeeritud 360 õppekohta. Õpilaste arv Raplas väheneb, 2018. aastaks 10. klassi jõudvaid ehk täna veel 6. klassis õppivaid noori on Raplas praegu 109.

Haabneemes töötav Viimsi Gümnaasium jätkab pärast riigigümnaasiumi starti põhikoolina. Rajatavas riigigümnaasiumis on planeeritud õppekohad 540 õpilasele. Käesoleval õppeaastal on Viimsis 196 10-12. klassi õpilast, kuid õpilaste arv Viimsi vallas on viimastel aastatel järjekindlalt kasvanud, näiteks on 2018. aastaks kümnendasse klassi jõudvaid lapsi ehk praeguseid 6. klassi õpilasi täna Viimsis 192 ehk pea sama palju kui praegu kõiki gümnasiste kokku.

Loodavate riigigümnaasiumide eesmärk on pakkuda kvaliteetset gümnaasiumiharidust mitte ainult Viimsi ja Rapla, vaid ka kogu Harju- ja Raplamaa noortele.

Hiiepüha Palukülas. Kümne aasta jooksul pole oht hiiemäele vähenenud

Omausuliste Härjapea koda peab täna, 9. novembril Paluküla hiiemäel iga-aastast hingedeaja hiiepüha. Toimub hingedeaja palvus ning ühine söömaaeg, meenutatakse kümne aasta tagust kogunemist, mis peatas hiiemäele suusakeskust rajama tulnud buldooseri ja kõneldakse ka hiiemäge praegu ähvardavatest kavadest.

2004. aasta 8. novembril suutsid umbes 50 hiie kaitsjat regilaule lauldes peatada Kehtna valla buldooseri, mis oleks asunud tegema hiiemäel mullatöid suusatõstukiga spordikeskuse rajamiseks.

Praegu aga soovib MTÜ Paluküla Klubi taas rajada kaitsealale Paluküla puhke- ja spordikeskust. Kavas on taotleda raha Leaderi programmist mäetõstuki ostmiseks. Praeguseks on Valtu spordimaja pühakohta paigaldanud disc-golfi raja.

Härjapea koja ja Paluküla hiiemäe hoiu seltsingu esindajad on kõnelnud Kehtna vallavolikogu liikmete ja valla ametnikega sel teemal. Vastavalt kokkuleppele edastas maausuliste ja taarausuliste Härjapea koda vallale oma seisukoha, milles on öeldud: „Härjapea koja suurkogu 04.10.2014 otsustas mitte nõustuda tõstuki paigaldamisega Paluküla hiiemäele. Nii maausku inimesed kui ka suur osa külastajatest soovivad hiies kui looduslikus pühapaigas leida rahu ja vaikust selle koha loodusesse ja pärimusse sisseelamiseks.“

Kojale pole vastuvõetav inimkoormuse suurendamisele suunatud tõstuk ja tõstukipiletite müük. Tõstuk kahjustaks looduslikku pühapaika, mis on pühapaigaks ka talvel. Liulaskmise ja suusatamisega selles pühapaigas ollakse nõus, kuid mitte uute
võistlusspordi rajatiste mäele püstitamisega.

Raplamaal alustav ökokogukond Väike Jalajälg rajab Mõisamaale ökoloogilise eluviisi keskuse

Ökokogukonna Väike Jalajälg tuumik Mõisamaa mõisa ees. Foto: Paavo Eensalu

Raplamaal alustab tegevust ökokogukond Väike Jalajälg, kes plaanib rajada Märjamaa valda Mõisamaa mõisakompleksi ökoloogilise eluviisi keskuse. Väikese Jalajälje ökokogukonna liikmed kutsuvad kõiki huvilisi septembri teisel nädalavahetusel Mõisamaa ökoloogilise eluviisi keskuse loomise toetuseks korraldatavatele esimestele talgutele ja avatud uste päevale.

Väikese Jalajälje ökokogukond, mis liidab sarnase maailmavaatega inimesi, on teinud juba kaks aastat eeltööd, et luua Eestisse omanäoline ökoloogilise eluviisi keskus. Sobiv hoonetekompleks koos piisava suuruse maaga leiti Märjamaalt Mõisamaa külast, kus AS Hoolekandeteenused oli pannud enampakkumisele seni hooldekoduna kasutusel olnud Mõisamaa mõisa. Leping kaks aastat tühjana seisnud Mõisamaa mõisa ostmiseks sõlmiti augusti alguses.

Ökokogukonna Väike Jalajälg üks eestvedajaid Riinu Lepa ütles, et Mõisamaa mõis on küll suur ning selle kordategemine ja keskkonnasõbralikuks kujundamine tõeline väljakutse, ent kogu kompleks vastab ökokogukonna visioonile majutada ja pakkuda koolitusi tulevikus kuni sajale inimesele. „Toome Märjamaa valda uut energiat aktiivsete inimeste näol, plaanime panustada paikkonna elu arengusse läbi ettevõtluse, turismi ja keskkonnahariduse edendamise,“ rääkis Lepa. Ta lisas, et Väikese Jalajälje kogukond on avatud koostööle sarnaste eesmärkidega ühingute ja üksikisikutega.

Riinu Lepa sõnul moodustab ökokogukonna tuumiku hetkel kümnekonnast leibkonnast koosnev grupp inimesi, kelle eesmärgiks on rajada keskus, kus pühendutakse jätkusuutliku elu loomisele, väärtustades seejuures hoolimist nii meie koduplaneedist kui inimestest. „Väikese Jalajälje kogukonna tegevus on ajendatud soovist panustada sihipäraselt lahendustesse, mis aitavad parandada globaalset keskkonnaolukorda, vähendavad taastumatute loodusvarade liigtarbimist, toovad inimesi lähemale ühiskonnaelule, toetavad harmoonilisi inimsuhteid, soodustavad laste turvalist ja igakülgset arengut ning väärtustavad inimese tervist,“ selgitas Lepa.
Loe edasi: Raplamaal alustav ökokogukond Väike Jalajälg rajab Mõisamaale ökoloogilise eluviisi keskuse

Velise kirikus tuleb kontsert “Tervitus Neitsi Maarjale”

24. juulil kell 19 on Velise ap. õigeusu kirikus Rapla kirikumuusikafestivali kontsert “Tervitus Neitsi Maarjale”.

Kavas Tüür, Tobias, Pärt, Tavener, Sisask jt.

Dirigent on Endrik Üksvärav.

http://www.collegiummusicale.ee/

Reisikiri kodumaalt:
Külas naabermaakonnas – Pärnus ja Sindis

Pärnu täiskasvanute varjupaiga õuel. Fotod: erakogu

Jaan Viska, Vängla küla külavanem, Vigala vald, Raplamaa

Vigala vallavolikogu sotsiaalkomisjoni külaskäik jätkus pärast idaviru reisi Maie Üürikese eestvõttel Pärnumaa kohaliku MTÜ aktiviseerimiskeskuse Tulevik tööga tutvumisel. See on täielikult uus valdkond, mis omavalitsustes kohalike probleemide lahendamiseks loodud.

Oma juhitavat MTÜd Tulevik tutvustas Mirjam Vabrit, kelle initsiatiivil on keskus käivitatud. Eesmärgid on laiaulatuslikud, hädavajalikud: tekitada või taastada tööharjumus inimestes, aidata kohalikel ettevõtetel luua töökohti; anda toimetulekualast õpetust – ikka neile, kes eluga ise toime ei tule. Seega on teenuste hulk lai alates puidutööst mööbliremondil, jalgrataste pisiremondist, pakutavast transporditeenusest, abitööde teostamisest, territooriumide korrashoiust jne.

Taasiseseisvunud vabariik oma üle 20 tegutsemisaasta jooksul osadele taganud edu, teisalt jätnud osa elanikkonnast niiöelda unarusse. Hea, kui piirkondades tekivad kohalikud MTÜd, esialgu projektipõhisel rahastamisel, paljuski vabatahtlikkusel. Võib küsida, kas kutsekoolid oma õppekavadesse uute erialade loomisega saavad ühiskonna jätkusuutlikkuseks omapoolset abi osutada. Igal juhul mõtlemise koht, enne kui öelda: hiljaks jäime. Vabandades, kuidas me ei märganud täiskasvanuid abistamast. Süvenev õpilaste vähesus sunnib ka ametikoole ühiskonda tervikuna vaaatlema.

Loe edasi: Reisikiri kodumaalt:
Külas naabermaakonnas – Pärnus ja Sindis

Reisikiri kodumaalt: Ida-Virumaa – lähedane või kauge?

Reisiseltskonna ühispilt Rannapungerja kiriku ees. Fotod: erakogu

Jaan Viska, Vängla küla külavanem, Vigala vald, Raplamaa

Eelmisel aastal väljaöeldud ekskursiooni sihtkoht Toila leidis küllalt palju toetajaid. Grupi moodustasime peamiselt nelja küla baasil: Päärdu, Kurevere, Läti ja Vängla. Jällegi üle 40 huvilise üle valla otsustas Kirde-Eesti vaatamisväärsuste kasuks. Reisil saatis meid järjekordne kuumalaine, külastavate kohtade pikk nimekiri lisas pinget, võib-olla ka eneseületamist. Üldiselt püüdsime olla rahulikus tempos uudistajateks. Teiseks on Vigala vald oma eelarve piires andnud raha külaelu elavdamiseks, kui jätkuks eestvedajaid. Enne kui minna tähelepanekute juurde, tahan öelda teile suur aitäh, kallid reisikaaslased, eneseületamise eest pika reisipäeva jooksul. Reipust teie suvistesse tegemistesse!

Enne Avinurmele jõudmist tuli arvestada teeremondiga. Millal siis kui suvel tuleb teid parandada. Nägime ka tee äärde rajatavaid ja olemasolevaid kergliiklusteid. Paljude sõitjate suust kuuldus: teeb lihtsalt kadedaks. Teisalt, maanteeamet koos valdadega panustab jalakäijatele ja jalgratturitele ohutumatute liikumisvõimaluste loomisse ehk teisisõnu näitab kergliiklusteede rajamine hoolivust inimestesse.

Simunas tegime esimese peatuse, et sirutada jalga ja vaadata kaardilt, kus paikneme. Simuna lähedal on üks kolmest Struve geodeetilise kaare punktidest, mille abil määrati maa kuju ja suurus. Laekvere poole sõites maantee pidevalt tõusis ning eemalt nägime Pandivere kõrgustiku Kellavere mäe 156 m tippu, kuhu on rajatud õhuvägede radarikeskus – ikka kõrgemale, kus parem nähtavus. Loe edasi: Reisikiri kodumaalt: Ida-Virumaa – lähedane või kauge?

Tuleval nädalal algab II Kriisade nimeline orelifestival

11. – 26. juulil toimub II Kriisade nimeline orelifestival. Kontserdid toimuvad ainult orelimeistrite Kriisade ehitatud pillidel.

Kõrvuti Walckeri ja Saueri firmade orelitega, on eesti meistrite pillid tuntud oma ilusa kõla poolest. Kriisade meistrite orelid on näited saksa romantismi perioodi oreliehituse tradistsioonist.

Festivali kava:

11. juuli kell 19 Rakvere Kolmainu kirik
Instrument-orkester
Kogu orkestri kõlavärvidepalett ühel instrumendil
12. juuli kell 12 Rakvere Kolmainu kirik
Orelimuusika kontsert
Veronika Kostyleva (orel, Venemaa)

13. juuli kell 19 Rakvere Kolmainu kirik

Oreliduo

14. juuli kell 19 Võru Katariina kirik
Avakontsert – XIX ja XX saj. heliloojate oreliteosed

15. juuli kell 19 Urvaste Püha Urbanuse kirik
Võimatu missioon – virtuoossed ja säravad oreliteosed, mis nõuavad hiilgavat tehnikat ja meisterlikust

Loe edasi: Tuleval nädalal algab II Kriisade nimeline orelifestival

Rapla Kirikumuusika Festival esitleb muusikatalente Rootsist Austraaliani

15.-25. juuli valgetel suveõhtutel kõlab üheksal kontserdil Eestimaa suuremates ja väiksemates kirikutes kaunis muusika, mida esitavad väljapaistvad solistid ja ansamblid erinevatest maailma riikidest. Festivali eestvedajaks on viiendat aastat PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) ja peaesinejaks üks maailma tipp-keelpilliorkestritest CAMERATA NORDICA Rootsist, kes maandub Tallinna Lennuväljale 14. juulil kell 20.45.

“Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ja maakonna väiksemates Velise, Käru, Järvakandi ja Vahastu kirikutes astuvad üles väga eriilmelised ja armastatud muusikud ning kollektiivid,” rääkis festivali kunstiline juht Pille Lill. “Üle mitme aasta väljub festival Raplamaa piiridest ning publik saab nautida suurepäraseid kontserte ka Haapsalus ja Tallinnas.”

PLMF-i algatusel toimub festivali raames rahvusvaheline koostööprojekt “Euroopa Liidu tõusvad klassikatalendid”, mida toetab Euroopa Liidu Kultuuriprogramm. Projekti eesmärgiks on esitleda professionaalseid muusikuid neljast partnerriigist (Rootsist, Eestist, Suurbritanniast, Itaaliast) ning mitmete vähetuntud heliloojat teoseid laiemale publikule. Kuna 2014. aasta on kuulutatud Euroopa Aju Aastaks (European Year of the Brain), siis on koostööprojekti partnerid otsustanud avalikkust laiemalt teavitada muusika ainulaadsest mõjust inimaju arengule. Teadlased on tõestanud, et muusikainstrumendi õppimine kaasab aktiivselt tegevusse aju erinevaid osi ning on seega üks efektiivsemaid vahendeid nii aju arendamiseks kui ka vigastatud aju ümberõpetamiseks.

“Me loodame, et kolm erinevate kavadega EL projekti kontserti Raplas (18.07), Haapsalus (19.07) ja Tallinnas (20.07) annavad edasi erilist loomingulist atmosfääri, mis tekib vaid siis, kui tuua kokku mitmed erineva taustaga suurepärased muusikud,” ütles EL projektijuht ja PLMF tegevjuht Leelo Lehtla.” Samuti oleme õnnelikud, et EL-i projekti kaudu saame anda oma panuse teavitamaks inimesi muusika võimsusest inimaju arendamisel – seda toetavad uuringud on tähelepanuväärsed.”

Loe edasi: Rapla Kirikumuusika Festival esitleb muusikatalente Rootsist Austraaliani

Nabala kaitseala piirangud ei arvesta kohalike inimestega

Kohila Metsaseltsi ja Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu piirkonna (Kohila, Saku, Kiili ja Kose vald) elanikud (maaomanikud) ei ole rahul Nabala kaitsealale planeeritavate piirangutega.

„Rajatavale kaitsealale planeeritud piirangud ei ole asjakohased,“ rääkis Kohila vallavanem Heiki Hepner. „Me kõik toetasime siin ideed kehtestada piiranguvöönd ja keelata kaevanduste rajamine. Algul oligi ju sellest juttu, et kaitsma asutakse karstiala ja põhjavett. Nüüd aga on eesmärk muutunud ja plaanide järgi keelatakse kaitsealal peaaegu kõik tegevused. Eriti häiritud on kohalikud metsaomanikud, sest kaitsealal enam metsa normaalselt majandada ei saa,“ rääkis Hepner.

Kohalik metsaomanik ja Kohila Metsaseltsi liige Jüri Sepper lisas, et piirkonna elanikud ei saa kaitseala loomise uutest põhimõtetest aru. „Siiamaani saime oma metsi majandada ja elurikkust see ei vähendanud. Nüüd aga tulevad väga karmid piirangud, kõike hakatakse kaitsma, aga keegi ei selgita, kelle eest ja mida siis kaitstakse?“
Loe edasi: Nabala kaitseala piirangud ei arvesta kohalike inimestega

Rapla korvpallikool kutsub üles toetama serbia korvpallurit

Pilt, mille Dušan tegi oma kodu rõdult enne evakueerimist.

Dušan Sisic oli 2013/2014 aasta hooajal üks kahest TYCO Rapla korvpallimeeskonna võõrleegionäridest. Serblasest pallur oli meeskonnas hinnatud kui kompromissitu võitleja. Nüüd, kus hooaeg on läbi ja Dušan kodumaale siirdunud, on mees sunnitud taas võitlema, seekord enda ning oma pereliikmete elu nimel.

Teatavasti on Balkanimaid tabanud ootamatu looduskatastroof. Üleujutustes on hukkunud veel teadmata hulk inimesi, üle miljoni on kaotanud kogu oma maise vara ning kodudest evakueeritud. Ühes teiste piirkondadega on katastroof tabanud ka Dušan Sisic-i kodulinna Obrenovacit. Dušani ja tema pereliikmete elud on päästetud, kuid olukord ei ole tema jaoks teps mitte lihtne.

Dušani pere elas Obrenovaci linnas majas, mille oli tema isa oma kätega ehitanud. Hoone, kus elas Dušani vanaema, on täielikult üle ujutatud. Majas, kus Dušan oli sünnist saati elanud, on üle ujutatud terve esimene korrus. Üleujutus jõudis Obrenovaci linna reedel, 16.mail. Dušan ja tema pere veetsid 24 tundi maja teisel korrusel ilma toidu, vee ja elektrita. Seejärel evakueeriti nad Belgradi. Loe edasi: Rapla korvpallikool kutsub üles toetama serbia korvpallurit

EMT Rullituur kutsub rulluisutama

Juba sellel pühapäeval, 25. mail kell 12.00 saab Raplas alguse juba kuuendat aastat toimuv rulluisusari EMT Rullituur. Üritusele on oodatud nii professionaalsed rulluisutajad, kui ka seni niisama kergliiklusradadel kulgenud harrastajad, kelle jaoks võistlused on siiani tundunud vaid keskmisest uljamate rulliuisutajate pärusmaa.

Algajatele ning harrastajatele avaneb sel hooajal võimalus proovile panna end Rahvarullil, kus esimest korda osalejatel sõidu eest registreerimistasu maksta ei tule. Samamoodi ei pea ka etapipaiga kohaliku omavalitsuse elanik Rahvarullil osalemise eest midagi maksa. Seega, tuleb ainult sõbrad kampa võtta ja üheskoos rajale tulla.

“Oluline on, et sõitja naudiks rulluisutamist, suurepärast seltskonda ning mõnusat sportlikku pingutust superlahedal spordipeol!” ütleb EMT Rullituuri korraldaja Jaanus Ritson. “Usun, et kui paar korda Rahvarullil rullitud, tundub poolmaratonist osavõtt juba parajalt väljakutsuv ja põnevust tekitav!”

Rahvarull on ca 12 km distants, mis on mõeldud eelkõige neile, kellele 20 km poolmaraton ja 40 km maraton tunduvad esialgu liiga kõrged sihid ning soovivad alustada rahulikumalt.

Rahvarulli eesmärk ei ole välja selgitada võitjaid, vaid pigem lihtsalt nautida grupisõidu mõnusid ning nii loositakse Rahvarulli auhinnad välja kõigi osalejate vahel. Muidugi saab iga lõpetaja endale kaela osalejamedali ning toidukoti korraldajatelt.

Lisaks Rahvarullile leiab endale sobiva distantsi ka juba kogenum rulluisutaja, sest kavas on ka traditsioonilised maratoni ja poolmaratoni distantsid. Lisaks on rajale oodatud ka lapsed, sest ka neile on mõeldud omavahelised mõõduvõtmised. Loe edasi: EMT Rullituur kutsub rulluisutama

Kristjan Port peab loengu ühiskonnast ja inimeste ootustest

Pühapäeval, 9. märtsil kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas Kapa stuudiumi järjekordne akadeemiline loeng. Loenguga “Töö ja võime ja tsiviilühiskond” esineb Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor, dotsent Kristjan Port. Loeng on tasuta, järgneb väike kohvilaud, kus huvilised lektoriga privaatsemalt vestelda saavad.

Oma loengus küsib teadlane, miks tulevik ei ole enam sama mis eile? Mida teevad positiivsena käsitletava innovatsiooniprotsessi aeglased ja raskemini tajutavad ning avalikus diskussioonis tähelepanuta jäävad efektid? “Kuna kipume aeglastele protsessidele reageerima hilja, ebapiisavalt ja paaniliselt, suurendades ebastabiilsust endisest, on loengu eesmärk küsida – mida me õieti soovime?” kommenteeris eelseisvat loengut Kristjan Port.

Kristjan Port on Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor, tema uurimisvaldkonnad on seotud spordibioloogiaga (-füsioloogia, -biokeemia). Teadustöö tähtsaim tulemus on krooniliste haigete koduse kaugmonitoorimise süsteemi väljaarendamine. Aastast 1991 on Kristjan Port ajakirja International Journal of Sports Medicine referent. Ta on Eesti Olümpiakomitee kutsekomisjoni juht ja Eesti Olümpiakadadeemia liige ning SA Eesti Antidopingu (EAD) nõukogu liige.

Loe edasi: Kristjan Port peab loengu ühiskonnast ja inimeste ootustest

“Maale elama” algatus korraldab neljas maakonnas infopäeva

26. aprillil Tartus toimuv “Maale elama” mess hõlmab sel aastal kogu Eestit. Registreerumine messile on hoogsalt käima läinud – tänaseks on osalemisest märku andnud kogukonnad 29 omavalitsusest ja 11 maakonnast. Järgmisel nädalal toimuvatelt infopäevadelt oodatakse osalejateringi laienemist 50 kogukonnani.

Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on tõsta teadlikkust maal elamise suhtes, muuta ühiskonna hoiakuid positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi. Kõik kogukonnad ja vallad on oodatud infopäevadele, kus saab vastuse küsimusele, kuidas leida hakkajaid inimesi oma kodukanti elama. Kuulda saab nii uuselanike kui ka neid maale kutsunud omavalitsuste kogemusi.

Infopäevad toimuvad:

Pärnu linnavalitsuses (Suur-Sepa 16, Pärnu) – 11. märtsil kell 13-16
Lääne-Viru maavalitsuses (FR.R Kreutzwaldi 5, Rakvere) – 11. märtsil kell 13-16
Lihula Kultuurikeskuses (Tallinna mnt 1, Lihula) – 13. märtsil kell 11-14
Rapla Haldushoones (Tallinna mnt 14, Rapla) – 14. märtsil kell 10-13

Lisainfo: www.maale-elama.ee

Külade liit rääkis elu võimalikkusest maal

Raplamaa Külade Liit sai alguse 1993. aasta juulis. Liidu asutajad olid kümme küla: Pirgu, Põllika, Põrsaku, Kumma, Kalbu, Pae, Paeküla, Kodila külade ühendus, Väljataguse ja Jalase.
Tänaseks on sellest kujunenud tugev organisatsioon. 20 tegevusaasta tähistamiseks peeti Rapla kultuurikeskuses 6. detsembril päevapikkune konverents tähendusrikka pealkirjaga „Elu võimalikkusest maal“. Konverentsi esimene osa vaatas minevikku, teine keskendus tänasele päevale ja kolmas kiikas põgusalt maaelu tulevikku.
Mikk Sarv, üks toonastest külaliikumise algatajatest, juhatas päeva sisse 1921. aastal Rapla Uuskülast üles kirjutatud lauluga, mille sisu kinnitas, et külasid on vara maha kanda. Loe edasi: Külade liit rääkis elu võimalikkusest maal

Loodusõhtu “Linnalinnud – muhedad naabrid või tüütu nuhtlus?“

Neljapäeval, 28. novembril kell 17.30 toimub Rapla Maavalitsuse saalis (Tallinna mnt 14) loodusõhtu „Linnalinnud – muhedad naabrid või tüütu nuhtlus?“ Külas on ornitoloog Aarne Tuule.

Linnalindudele pühendatud õhtul tuleb jutuks, miks mõned linnuliigid linna elama tulevad, kuidas nad linnaeluga kohanevad ja miks nad inimestega pahuksisse lähevad. Loodusõhtul saab teada, milliseid probleeme linnud linnas põhjustavad ja kuidas on linnumuresid lahendatud Eesti lennujaamades ja suuremates linnades. Sügisele omaselt räägitakse ka lindude talvisest toitmisest.

Osalemine on tasuta. Loodusõhtut toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Info ja registreerumine: Imbi Kõiv, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, e-post Imbi.koiv@keskkonnaamet.ee , tel 5328 5846.

Heategevuslik noorteprojekt otsib toetajaid

MTÜ Raplamaa Noored on käivitanud projekti „Mäng on väikese inimese töö“ mille idee on luua samanimeline kauamängiv helikandja.

Antud plaadil saavad võimaluse laulda viiest Raplamaa vallast pärit 6 – 11 aastased laululapsed. Nii teevad selle põneva retke kaasa muusikaõpetajad ja nende laululapsed Rapla ja Juuru vallast (Thea Paluoja), Märjamaa vallast (Marju Plamus), Kohila vallast (Astrid Õigemeel, Maarja Paju) ja Kehtna vallast (Ea Hark).

Projekti õnnestumisele aitavad kaasa ka mitmed tuntud Eesti artistid. Lastega koos hakkavad laulma Teele Viira, Mart Sander, Marek Jürgenson, Birgit Õigemeel, Mikk Tammepõld, Lea Liitmaa, Rebecca Kontus, Luisa Värk, Taavi Peterson, Venno Loosaar, Kaire Vilgats Lõhmus ning veel mõni üllatusartist.

Projekti (plaadimüügi ja suure esitluskontserdi) tuluga toetatakse Tõnu Susi nimelise muusikastuudio rajamist Raplasse, et noortel muusikutel ja heliloojatel oleks koht enda loomingu salvestamiseks. Lisaks heategevuslikule suunale on võetud eesmärgiks luua vanadest armsatest viisidest kaasaegseid, tänapäevasevamalt kõlavaid lastelaule.

Projekt on järg MTÜ Raplamaa Noorte poolt elluviidud „Kuukiigutuse“ nimelisele heategevuslikule noortealgatusprojektile ja sellele saab hoogu anda siit.

Pühapäeval saab Kapa stuudiumis kuulata terviseloengut

Pühapäeval, 13. oktoobril kell 15 on Kohilas Tohisoo mõisas Kapa stuudiumis auditooriumi ees Peeter Liiv loenguga “Tervise viis tasandit”, milles terviseliikumise valdkonnas tuntud lektor käsitleb füüsilise, energeetilise, mentaalne, spirituaalne ja sotsiaalse tervise aspekte meie igapäevases olemises.

Peeter Liivi sõnul toob praegune, n-ö transformatsiooni ajastu kaasa paljude, kui mitte igaühe inimpotentsiaali avanemise. “Avastades oma andeid ja võimeid, saame luua täiesti uusi väärtusi, misläbi näiteks kogu senine jätkusuutmatu majandus ilmselt hääbub tasapisi. Näen tõusmas kahte põhitrendi, esiteks – kogu maailm liigub tervise suunas, teiseks – muutub viis, kuidas inimesed oma igapäevast leiba teenivad.”

Peeter Liiv on osalenud terviseliikumises (klubis “Tervis”), Eesti Rohelises Liikumises, New Age liikumises (sh 1990-1995 ilmunud ajalehe “Päekesetuul” ja 2001-2004 ilmunud religiooniajakirja “Päikesetuul” toimetaja). Kirjutanud teatri- ja kinokriitikat, filosoofilist ja sotsiaalset esseistikat ajalehtedes/ajakirjades. Õppinud teoloogiat, tegelenud jooga, transtsendentaalse meditatsiooni, Silva meelekontrolli meetodi, vaba hingamise jt Uue Ajastu praktikatega. Pidanud ühingu “Teadus” lektorina tervise- ja ökoloogialoenguid; õpetanud maailmavaateõpetust Tallinna Kultuuriülikoolis. Praegu kirjastuse “Silmapiir” direktor. (allikad: ERR ja Maaleht). Hetkel rajamas koos mõttekaaslastega sotsiaal-poliitilist kodanikuliikumist TEEME KOOS – et tagada Eestis ka tõelist sotsiaalset tervist! Peeter Liiv osaleb ka Sakala Kärajatest alguse saava üle-eestilise kodanikuaktivistide võrgustiku rajamisel. Loe edasi: Pühapäeval saab Kapa stuudiumis kuulata terviseloengut

Naiskodukaitse kutsub kõiki rappa!

Kabala kutsub külla

Kabala rahvamaja ja Kabala kool-lasteaed korraldavad 8. septembril kell 11 vanavanemate päeva puhul perehommiku „Tule külla Kabalasse!“

Hommikut saab alustada jalutuskäiguga, tutvudes küla erinevate asutustega. Oma uksed avavad Kabala kool-lastead, Kabala rahvamaja, raamatukogu, A ja O kauplus, perearst Sirje Ots ja Bauindustrie tehas OÜ.

Päev on ülesehitatud seiklusmängu põhimõttel. Osalevad perekonnad/võistkonnad saavad Kabala rahvamaja juurest registreerumislehe koos Kabala kaardiga. Kaardile on märgitud punktid, millest tuleks läbi jalutada 3 tunni jooksul. Igas etteantud punktis tuleb täita sellele punktile iseloomulik ülesanne, mida hinnatakse 10 palli süsteemis. Ülesanne on lihtne ja sooritatav 3 minuti jooksul. Punktid on üles seatud toimivate organisatsioonide ja asutuste poolt.

Lisaks eelnimetatud asutustele on oma tegevuspunkti ülesseadnud ka Kabala rahvamajas toimivad Noorkotkad, Kodutütred, rahvatantsurühmad „KABALAlabajalad“ ja „Segadik“. Mida rohkem punkte läbida, seda suurem on ka võidu võimalus. Mäng ei käi aja peale, ainus aja mõõdik on see, et punktid avatakse kell 11.00 ja suletakse kell 13.15. Peale mida tehakse kokkuvõtted ja kell 14.00 (enne mõisa ekskursiooni) toimub autasustamine Kabala mõisas.

Lisaks on sellel päeval mõisa territooriumil Sulle-mulle laat, kuhu oodatakse nii kauplejaid kui ka ostlejaid. Kaubandustegevust korraldab Kabala kool-lasteaed. Müügiplatsi broneerimiseks tuleks eelnevalt registreeruda e-maili aadressil kabala.kool-lasteaed@tyri.ee või helistada telefonil 38 77 868.

Mõisas on avatud kohvik ja peale auhinnatseremooniat on võimalik minna mõisaekskursioonile.

Rapla naiskodukaitsjad tähistasid juubelit

Rapla naiskodukaitse sai 10aastaseks ja on kindel, et nina ulatub juba üle laua ääre.
2003. aasta augustis tulid Rapla ringkonna naised kokku, et arutada jaoskonna loomise üle ning siis pandigi alus Rapla jaoskonnale. Täpne kuupäev pole enam teada. Hea, et on neid, kes seda arutelu mäletavad ja kellel on albumis kirjas, et see mälestusväärne sündmus leidis aset augustikuus. Igatahes tundus 19. august 2013. aastal olevat suurepärane päev, et tähistada Rapla jaoskonna 10. sünnipäeva.

Sünnipäevalised kogunesid Märjamaale minu kui jaoskonna esinaise koju. Kõik olid kaasa toonud midagi suhu pistmiseks ja sünnipäevalaud oli enam kui lookas hea ja parema all. Kuna vanemad olijad olid kaasa võtnud fotoalbumeid, siis tekkisid koheselt albumite juurde nö ajaloonurgakesed, kus üksteisele meenutati ja uuematele liikmetele selgitati, mis ühel või teisel fotol toimub. Täiesti olemas oli ka foto ajaloolisest päevast, kui otsustati luua Rapla jaoskond. Külli meenutuste kohaselt juhtus see siis niimoodi, et hoopis varem loodi Rapla ringkonda Kaiu jaoskond, kuhu hakkasid kuuluma ka mitmed aktiivsed Rapla naised. Kui siis ühel hetkel ringkonna juhatusele tundus, et ka Raplast ja selle ümbrusest on liikmeks piisavalt naisi, et saaks moodustuda Rapla jaoskond, hakati teisest jaoskonnast nö liikmeid tagasi värbama. Aga teoks see Rapla jaoskonna loomine sai.
Jaoskonna esimene esinaine oli praegune Lääne ringkonna liige Kairi Baumer ja aseesinaine juba 10 aastat Rapla jaoskonna liige olnud Külli Vain. Mäletatavasti jaoskonna algusaegadel jaoskonna omaüritusi eriti ei olnud, vaid osaleti ringkonna tegemistes. 2011. aastaks oli jaoskond nii suureks kasvanud, et selle baasil loodi Kaerepere jaoskond. Tuli uuesti hakata otsima järelejäänud Rapla jaoskonna identiteeti ja looma meietunnet. Tänaseks on selles 10. aastases jaoskonnas tekkinud õlg-õla tunne ja tahtmine koos tegutseda. Plaan on panna kirja oma jaoskonna arengueesmärgid.

Kui ma eile Alu mõisas käies Rapla maleva korrapidajale mainisin, et õhtul ootab ees jaoskonna 10. sünnipäev, siis ütles tema: „Aa, nina ulatub juba üle laua ääre.“ Täpselt nii ongi. Ühest küljest on tegu üsna noore jaoskonnaga ja teisalt midagi juba teatakse ja midagi juba tahetakse – nina on tõesti üle laua ääre. Sünnipäevapeol said jaoskonna tänukirjaga meeles peetud kauaagsed tublid liikmed. Jaoskonna tänu positiivse suhtumise ja alatise abi eest kuulus ka ringkonna instruktorile ja Rapla maleva pealikule. Jaoskond kinkis oma esinaisele ploomipuu, mille vilju loodetavasti juba jaoskonna 15. sünnipäeval maitsta saab. Tordi kõrvale arutasime, millistele järgmistele üritustele minna ja kuidas jaoskonna elu veel enam käima lükata. Oli armas õhtu heade kaaslaste seltsis. Käesoleva kirjutisega on see sündmus ka tuleviku tarbeks talletatud, et enam ei tekiks küsimust, millal sai jaoskond 10. aastaseks ja kuidas seda tähistati.

Nele Pernits

Foto: Meelis Pernits