Käesoleva nädala laupäeva keskpäeval algab Seto Kuningriigi päev Petserimaal Setomaa vallas asuvas Lüübnitsas, kus tegemist setode ülimalt sisuka kultuuriüritusega, mis kutsub kaasa mõtlema ja petserimaalaste heaks tegutsema.
Osvald Sasko Petserimaa lipuga. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Selts püstitab Lüübnitsas oma telgi ja korraldab taas Petserimaa Suveülikooli[/pullquote]Iga kaasmaalane peaks külastama vähemalt üht kuningriigi päeva, et teada saada, kes on Petserimaa eestlased ehk setod, kelle ajalooline asuala on lõhestatud ajutise kontrolljoonega. Tartu Rahu Põlistamise Selts püstitab Lüübnitsas oma telgi ja korraldab taas Petserimaa Suveülikooli, kuhu kutsume esinejateks Riigikogu liikmeid, Eesti erakondade ja isamaaliste ühenduste esindajaid, samuti arvamusliidreid ja rahvuslikult mõtlevaid asjatundjaid.
Soovime teada teie seisukohta Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse teemal.
Sel pühapäeval, 29. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 18. sünnipäeva. Lisaks muuseumi oluliste teetähiste meenutamisele vaadatakse 110 aasta tagusesse aega, kui tehasest väljusid esimesed Fordid ja algas autode masstootmine.
Maanteemuuseum. Foto: Urmas Saard
Kogu päeva tegevuste märksõnaks on „Ford“, kuna Henry Fordi sünnist möödub 155 ja konveiermeetodi kasutuselevõtust 110 aastat.
„Henry Ford muutis luksusliku, vaid ühiskonna koorekihile kättesaadava auto igamehe tarbeesemeks, suunates nii jäädavalt kogu ühiskonna edasist arengut,“ selgitas maanteemuuseumi teadur-kuraator Annika Kupits. „Vaatamata sellele, et Henry Ford ise konveierliini ei leiutanud, suutsid tema täiustused selle tööle panna.“
Külastajatele on vaid sellel päeval vaatamiseks näitus „Ford ajateljel“, kus avaneb esimese Fordi ja tema järeltulijate lugu. Kohale on tulnud ka kolm erineva ajastu autot – 1930-ndate alguse Ford A, 1980-ndate Ford Sierra ja tuliuus 2018. a Ford Focus RS. Kel sügavam huvi, saab kell 12.15 kuulata muuseumi teadurit, kes räägib Henry Fordi eduloost täpsemalt.
Lisaks sisustavad pidu erinevad mängud, töötoad ja päevapiltniku meeleolukas fotosessioon. Päeva lõpetab ühine tordisöömine.
Sünnipäevapidu algab kell 12. Sissepääs muuseumipiletiga.
Seto talumuuseumis ootas TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli rahvast giid-perenaine Külli Kaur, kes palus kauged külalised esmalt istuma keset avarat õue, mida piirasid kolmest küljest katkematu hoonestuse ja erineva otstarbega ehitised.
Seto talumuuseumi giid-perenaine Külli Kaur. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Küllil oli külalistele palju küsimusi, millele tuli enamasti temal endal vastata.[/pullquote]Talumuuseum ja pisut kaugemale jääv Seto Tsäimaja asuvad Värska alevikus, mida peetakse praeguse Setomaa keskuseks. Talumuuseumi fondi eestvedamisel tehti mäluasutuse rajamisega algust 1994. aasta sügisel aadressil Pikk tänav 56. Enamus originaalseid hooneid on kohale veetud Põhja-Setomaalt. Külastajatel avaneb võimalus tutvuda 19. sajandi lõpu ja möödunud sajandi alguse taluarhitektuuriga, mille terviku moodustavad pool-kinnine hoov, elumaja, riide-, vilja-, söögiait, laut heinaküüniga, töötuba, varjualused, potivabrik, sepikoda ja rehi. Ainult suitsusaun asub u-kujulisest hoonestusest eraldi. Muuseum avati 1998. aasta suvel.
Eesti Maanteemuuseum tutvustab ennast Kagu-Eesti suurima kultuuritankla asukohana, kus tee elab.
Omaaegses Varbuse postijaamas, mis on Eestimaal ainus heas korras säilinud hoonete kompleks, näeb teede ja liikumisviiside muutuste kulgu. Väliväljapanek Teeaeg on ajas ja ruumis lahtirullunud tee, millel liiguvad vanad ja uued sõiduvahendid. Külastajad näevad Ida-Euroopa suurimat tee-ehitusmasinate kogu. Täiesti uus moodsa arhitektuuriga hall on viimistlusjärgus ja peatse avamise ootel. Selle suve 3. juulil tegi õppekäigu maanteemuuseumisse TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli ligemale poolsada elukestva õppe õppurit.
Maanteemuuseum korraldab traditsiooniliselt igal suvel liiklusteemalist perepäeva, kus koos tuletatakse meelde käitumisreegleid liikluses. Kõige parem on seda teha just perega koos, sest nii õppides ja end täiendades jäävad reeglid paremini meelde.
Laupäeval saab Eesti Maanteemuuseumis katsetada näiteks vigursõitu jalgrattaga. Foto: Urmas Saard
Sel laupäeval, 7. juulil toimub Eesti Maanteemuuseumis liiklusteemaline perepäev, kus pered saavad end proovile panna orienteerumismängus.
„Liikluskasvatus on olnud juba aastaid muuseumi südameasi ja on seda jätkuvalt,“ selgitas maanteemuuseumi külastusvaldkonna juht Triinu Õispuu. „Üldised käitumismustrid ja -viisid võtavad pere pisemad märkamatult omaks varakult, eeskuju paneb käituma. Seega on otsene teadmiste edasiandmine kõige parem viis ennetada õnnetusi ja ohtudesse sattumist.“
Orienteerumismängu ülesanded pole kontimurdvad ning oluline pole mängu läbimise kiirus, vaid see, et saab kinnistada ja uuendada oma liiklusohutusalaseid teadmisi. Katsetada saab näiteks vigursõitu jalgrattaga, tagurpidisest autost ohutut väljumist, turvavöö olulisust ja palju muud. Kõik pered, kes läbivad punktid edukalt, osalevad uhke tõukeratta loosimises.
Päevale paneb punkti teaduskeskus AHHAA hoogne liiklusteater sellest, kuidas on seotud teadus ja liiklusohutus. Etendusel näeb AHHAAle omases ootamatus ja humoorikas võtmes, kuidas töötab turvapadi, mis mõte on kiivril ja miks peab kinnitama turvavöö.
Perepäev kestab kella 12-15ni, sissepääs muuseumipiletiga.
Laupäeval, 19. mail paneb Eesti Maanteemuuseum suverehvid alla ja pidutseb muuseumiÖÖl koos kõikide Eestimaa muuseumidega.
Maanteemuuseumis. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Teadupärast lasti II maailmasõja ajal Eestis õhku üle 360 silla[/pullquote]Ehkki Eesti Maanteemuuseumi välialad on külastajatele juba paar nädalat valla, algab sel laupäeval Eesti Maanteemuuseumi suvehooaeg. Traditsiooniliselt vuntsitakse muuseumiÖÖks üles kogu Ida-Euroopa suurim tee-ehitusmasinate park, tuuakse külastajate ette oma suurimad varad ning avatakse kaks uut näitust.
Mullu sügisel jõudis muuseumisse otse Emajõe põhjast tükike Teises maailmasõjas hävinud Eesti sillapärandist, Rannu-Jõesuu terassilla ferm. Pärast puhastamist ja korrastamist avatakse välialale püstitatud sillatükk kui omalaadne mälestusmärk sõjaeelse Eesti sillapärandile. Teadupärast lasti II maailmasõja ajal Eestis õhku üle 360 silla. Terassildade ajalugu avab ka hooajanäitus “Terasest kantud teed”.
Rahvamuusikud sõidavad Moostesse, kus reedel algab Eesti rahvamuusikatöötluste festival Mooste Elohelü. Ilmataat lubab folgisuve alguseks 22 soojakraadi.
Mooste Elohelü festivali žürii eesotsas on patroon Ingrid Rüütel. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Lisaks žüriile, mis koosneb professionaalsetest muusikutest ning folkloristidest, valib ka publik oma lemmiku[/pullquote]Tänavusel festivalil on uhke võistluskontserdi ja päevaprogrammi täiendusena oodata parajat plaadiesitluste sadu: uudisloomingut tutvustavad Puuluup ja MandoTrio ning Svjata Vatra valis Mooste mõisa paigaks, kus esmakordselt Eestis oma uusi lugusid mängida. “Just öösel maabusime kuumast Pariisist. Meie uus plaat võeti väga hästi vastu ja sama hooga ka Eestis,” lubab Svata Vatra.
Folgipeost on haaratud kogu Mooste: tipptasemel heli- ja valgustehnikaga Folgikoda, Veskiteatri kaks lava, Mooste Rahvamuusikakool, Viinavabrik ja Leelo-torniks saanud omaaegne silotorn. Festival avatakse tantsusammude ja pilliviiside saatel 11. mail kell 18.
„Pärnumaa Tori valla ja Põlvamaa Kanepi valla gümnasistid soovisid kokku viia oma piirkondade tegusad noored, et kõnelda endaealistega olulistel teemadel ning õppida nägema maailma värvilisemana,“ selgitas Sindi Noortevolikogu algatusgrupi juhatuse esimees Georgina Ristoja, kes on Sindi gümnaasiumi viimase klassi õpilane.
Kristiina Anufrieva, Mirjam Järv, Georgina Ristoja. Foto: Urmas Saard
Eile õhtupoolikul ootasid algatusgrupi liikmed endale külla gümnaasiumites õppivaid Kanepi valla noori. Rõõmsate kätlemiste, kallistuste ja esimeste muljete vahetamisega võeti külalised vastu otse Sindi gümnaasiumi uksel.
[pullquote]Probleemiks on noored, kes nimetavad endid küll sõpradeks[/pullquote]Kahele päevale kavandatud kohtumine algas tutvumismänguga. Hämaras kooli aulas, mida valgustasid värviliste tuledega prožektorid, istuti hobuserauakujulisesse ringi. Kõik nimetasid enda nime ja tutvustasid ennast mõne omadussõnaga, mille esimene täht oli vastavuses nime esimese tähega. Veel mängiti medaljoni mängu, vaiba ümber keeramist, pimedate juhtimist rongis, ellujääjaid ja segadust pimedas.
Setomaa Ettevõtlike Inimeste Klubi (SEIK) korraldab koos Setomaa vallavalitsusega 24. novembril Värska kultuurikeskuses ettevõtlusfoorumi „Ettevõtja ootused ja KOV-i võimalused“.
Aarne Leima. Foto: Urmas Saard
„Vahest ongi praegu, kui äsja on valitud uue valla volikogu, aga ka Seto Kongressi Vanemate Kogo, kõige sobivam aeg ettevõtjate ja omavalitsuse dialoogiks. Seda enam, et tänu Setomaa valla tekkimisele, on kogukonna ootused piirkonna positiivsete arengute jätkumisele eriti suured,“ ütleb Setomaa ettevõtlusnõustaja Aarne Leima.
Foorumil antakse ülevaade Setomaa ettevõtluse hetkeseisust. Omavalitsuste rollist ettevõtlusele räägivad oma kogemuste põhjal mitmed tuntud ettevõtjad Setomaalt ja mujalt. Millised on KOV-i
võimalused ettevõtlust toetada, seda selgitavad vallajuhtimiskogemustega Raul Kudre ja Rein Järvelill.
Lisaks neile esinevad foorumil majandusteadlane Andres Kuusik ja ettevõtjate nõustaja Kuldar Leis.
SEIKi praegune vedaja, Värska ettevõtja Margus Karro loodab, et toimuv ettevõtlusfoorum on sissejuhatuseks millelegi suuremale ettevõtlusalasele üritusele Setomaal.
Täna, täpselt nädal tagasi küalastas Sindi Naisliit Põlvamaal tegutsevat Valgjärve valla eakate seltsingut Sügiskuld, kes tähistas Maaritsa kultuurimajas oma 15. aastapäeva.
Kaido Kõiv kigib sintlastele (Juta Velleste kätte) raamatu “Valgjärve – võrratute vaadete vald”. Foto: Urmas Saard
Seltsingu juhataja Linda Varul ütles, et Valgjärve valla elanikkonnast moodustavad üle kolmandiku pensionärid. 2002. aasta septembris loodi aktiivsete eakate organiseerimisel seltsing Sügiskuld, kuhu praegu kuulub tegevliikmeid poolesaja ümber. Seltsingus on esindatud kõik valla külad, osaletakse nii tantsuringis kui lauluansamblis, aga peale selle tegutsetakse veel palju muu mitmekesise tegevusega.
Lahkunute mälestuseks süüdati küünal ja seisti vaikuse minuti. Õnnitleti sünnipäevalisi ja tänati tegusaid inimesi. Varul võttis vastu Sügiskullale toodud lillesülemeid ja kingitusi.
[pullquote]Nemad alustasid natuke enne minu tulekut[/pullquote]Seltsingu tähtpäeval õnnitles vilkalt askeldavaid eakaid Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv, kes on ühte järge selles ametis olnud pea sama kaua, kui tublilt toimekas Sügiskuld. „Nemad alustasid natuke enne minu tulekut.“ Kogu peoõhtu elavalt eakate seltsis viibinud vallavanem ütles, et koos pensionäridega tähistatakse ühtlasi ka rahvusvahelist eakate päeva.
Kolmapäeval, 11. oktoobril toimub Eesti Maanteemuuseumis II laste liikluskonverents. Sündmusel osalevad 3. klasside õpilased ja nende õpetajad viiest maakonnast.
Kanepis asuv Eesti Maanteemuuseum. Foto: Urmas Saard
Konverentsi põhieesmärk on arutada koos õpilastega, kuidas tänaval ohutult liigelda. Tähelepanu alla võetakse igapäevased (ohu)olukorrad liikluses.
“Lapsed on täiskasvanutega samaväärsed liiklejad,” sõnas konverentsi korraldaja, muuseumi külastusjuht Triinu Õispuu. “Üsna tihti on just nemad need, kes oma vanematele kõige tavalisemaid reegleid liikluses meelde tuletavad,” lisas ta.
Samuti soovivad korraldajad tutvustada mõistet “konverents”, et lapsed paremini mõistaksid, kuhu nende vanemad aeg-ajalt lähevad. Mida seal ikkagi tehakse või näha saab?
Konverentsil tuleb juttu bussiga reisimisest ja turvavöö kinnitamisest, liiklusviisakusest, noore liikleja rollist jalakäijana, ratturina, raudteed ületades . Esinejaid on oodata Maanteeameti ennetustööosakonnast ja Lõuna Politseiprefektuurist.
Et õpilased omandaksid ka ise esinemisoskust, saavad nad õpipesades arutleda liiklemise ABC teemadel ja esitleda arutelu tulemusi teistele konverentsis osalejatele.
Konverentsile on registreerunud koolid Põlva-, Võru-, Viljandi-, Tartu- ja Jõgeva maakonnast. Konverents algab kell 10.
Triinu Õispuu
Eesti Maanteemuuseumi külastusvaldkonna juht
Ülo Kannisto, kes enda sõnul küll laulumees pole, sai sellele vaatamata juba kuuendat korda maha sügavalt rahva hinge tunginud taasiseseisvumisepäevale pühendatud laulupeoga.
Vaba Rahva Laulul esinejad valmistuvad Intsikurmu õhtuseks etteasteks. Foto: Urmas Saard
Tagasihoidliku loomuga mees kogus oma kodukandis Saaremaal enamat tuntust eeskätt Vaba Rahva Laulu kontserdi mõtte algataja ja teostajana. Kuid mitte üksnes tuntust, ka kiitust! Koguni sedavõrd, et kohe esimeste õnnestunud kontserdite korraldamise järel otsustas Saare maavalitsus ja sihtasutus Saaremaa Arenduskeskus teda tunnustada Kena Teo tegija aunimetusega.
Saarlase algatus meeldib ka mandri eestlastele. Kena Teo tegija on juba käinud Tartus ja Keilaski laulupidu korraldamas. Aga läinud laupäevaks kutsus ta kungla rahva kokku Intsikurmu looduskaitse alusesse parkmetsa, kus asub mitmel põhjusel kuulsaks saanud Põlva lauluväljak. Ennekõike on siiski tegemist kultuurilooliselt olulise asukohaga. Kannisto teab, et esimesed eestlaste kooride ühised laulmised peeti tolle võluva metsapargi põlispuudest ümbritsetud „kontserthalli“ laval juba aastatel 1855 ja 1857. Seega siis veel varem kui Sindi laulukoor valmistus minema Tartusse Eesti esimesele üldlaulupeole.
Taasiseseisvumispäeva eelõhtul tunneb rahvas Põlvas Intsikurmu lauluväljakul taas ühislaulmise väge, millest minnakse osa saama kõigist Eestimaa paigust. Külauudiste portaal läheb oma meeskonnaga sellest peost ülevaadet tegema.
Ülo Kannisto laulupeol. Foto: Marika Kannisto
Vaba Rahva Laulu mõtte algataja ja kujuteldamatult suure korraldusvaeva nägija on Saaremaa kange mees Ülo Kannisto, kellel jätkub eestvedaja sitkust juba kuuendat aastat jutti.
Urmas Saard: Olete elukutselt ettevõtja. Millega igapäevast leiba teenite?
Ülo Kannisto: Mul on väike saeveski ja mõni veoauto, mis on leiva lauale toonud. Viimased aastad on põhitegevus olnud laulupidude ette valmistamine ja korraldamine.
Urmas Saard: Mis ärgitas ärimeest nii südikalt tegelema asjaga, mis ilmselt sentigi kasumit ei tooda?
Ülo Kannisto: Ajendas 20. augustil 2011. aastal Tallinna Lauluväljakul toimunud kurikuulus Vabaduse Laul. Kui ma seda lugu mõni päev hiljem (vist 23.08.11) internetis lugesin ja sellele oli kommentaarides antud hävitav hinnang, otsustasin hetkega, et hakkan ise tegema. Ivo Linna toetas seda ideed.
Urmas Saard: Mullu aprillis avaldati Saarte Hääle juhtkirjas mõtet, et ehk oleks Vaba Rahva Laul võinud jäädagi vaid Kuressaare ürituseks. Ometi toimus see möödunud aastal lisaks Kuressaare lossihoovile ka Keilas. Tänavu lauldakse juba enam kui 350 kilomeetri kaugusel Kuressaarest. Kus veel?
Ülo Kannisto: Kindlasti oleks võinud Kuressaarde jääda see traditsioon. Paraku on see seotud suurte kulutustega ja Saaremaal oli toetus väga väike ja nii ei saanud jätkata. Kuigi publikut oleks palju olnud. Keila laulupidu näitas, et saab edukalt mandril seda teha. Esmakordselt kogesin Põlvas (ka Keilas oli tunda head suhtumist), et selle laulupeo vastu on kutuuritöötajate poolt huvi suur ja ollakse igati toeks. Nii on hea tunne korraldada sellist suurt üritust!
On juba kindel järgmise aasta laulupeo koht. Siis ongi Eesti 100 ja toimub Eesti keskel – ajaloolisel Paide Vallimäel. Minu rõõmuks on sealgi suur huvi sellise sündmuse vastu. Publikule on seal palju ruumi, laval lauljatele suhteliselt vähe. Aga tehakse juurde kokkupandav lava ja just nii suur kui vaja.
Oma sünnipäeva tähistab Euroopa Eestlaste Koor peadirigendi juures Varbuse Muusikamõisas. Laupäeval, 5. augustil kogunetakse laululaagrisse ning 6. augustil kell 16 esineb koor erikülalisena Lenna ning ansambli Estonian Voices kontserdil “Ootab armastus”.
Kalev Lindal, Euroopa Eestlaste Koori peadirigent
Kümne aasta jooksul on kooris laulnud üle 200 inimese. Hetkel on aktiivseid liikmeid 130 ringis – need on Austrias, Belgias, Hispaanias, Hollandis, Kasahstanis, Luksemburgis, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal, Soomes, Suurbritannias, Šveitsis ja Tšehhis elavad eestlased, sekka muust rahvusest elukaaslasi ning estofiile. Kokku saadakse vähemalt kaks korda aastas laululaagrites, lisaks kontsertreisidel ja väiksematel üritustel.
Euroopa Eestlaste Koor on osalenud kahel viimasel üldlaulupeol (2014 valikkoorina), võrukeelsetel Uma Pido laulupidudel, Eesti kultuuri üritustel paljudes Euroopa riikides, samuti Kanadas ja USAs. Mullu sügisel sai koor hõbediplomi Interkulturi koorifestivalil “Canta al mar” Callelas, Hispaanias.
Alates esmaspäevast õpivad üle maailma kokku tulnud 12 puutööhuvilist viis päeva Moostes Eesti traditsioonilist käsitööriistadega palkehitust.
Huvi Eesti palkehituse vastu tuntakse Kanadast Austraaliani. Osalejate tööalane taust on erinev, kuid neid ühendab huvi puutöö vastu.
See on neljas aasta, kui MTÜ Vanaajamaja rahvusvahelist palkehituse kursust korraldab. Juhendajateks on tänavu Margus Palolill ja Mikk Mustmaa. Lisaks Kanadale ja Austraaliale on osalejaid Ameerikast, Prantsusmaalt, Poolast, Rootsist, Soomest ja Lätist.
Praktiline õpe toimub Moostes, Vanaajamaja koolituskeskuses, kuid külalised saavad võimaluse tutvuda ka Põlvamaa talurahvaarhitektuuriga Karilatsis ja tänapäevase käsitsi palkhoonete toomisega Räpinas, käia Võrumaal suitsusaunas, külastada Mooste mõisa erinevaid kodasid ja Rõuge Sepa sepikoda.
1. mail annab maaeluminister Tarmo Tamm Alatskivi lossis Peipsimaale üle rändkahvli, millega kuulutatakse avatuks Peipsimaa maitsete aasta. Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatati Maaeluministeeriumi eestvedamisel alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondi.
“Peipsimaad on nimetatud ka Eestimaa sahvriks, kust on aegade jooksul käidud varumas kvaliteetset toitu, seega väärib Peipsimaa igati aasta toidupiirkonna tiitlit,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.
“Kohalikud toitumistavad ning kohalik toidukultuur on ka Eesti erinevates piirkondades mõnevõrra erinevad ning Peipsimaa maitsete aasta pakub hea võimaluse 2017. aastal just Peipsi toidukultuuriga paremini tuttavaks saada,” ütles MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök projektijuht Triinu Akkermann. “Välja on töötatud kvaliteedimärgis Peipsi Toit, mille väärtusi ja edasikandjaid püüame selle aasta jooksul laialdaselt tutvustada.”
Peipsimaa maitsete aasta tiitli ning tiitliga kaasneva rändkahvli annab Alatskivi lossis Peipsi järvega piirnevate omavalitsuste ning Peipsimaa Kogukonnaköök MTÜ esindajatele üle maaeluminister Tarmo Tamm. Rändkahvel liigub koos aasta toidupiirkonna tiitliga mööda Eesti toidupiirkondi.
Mullu toimus Vaba Rahva Laul Keila lauluväljakul. Foto: erakogu
Sel aastal 19. augusti õhtul toimub ilusal Põlva Intsikurmu lauluväljakul juba kuues iga-aastane laulupidu Vaba Rahva Laul, millega seekord tähistatakse Eesti 26. iseseisvuse taastamise päeva.
Osalevad koorid üle Eesti ja palju tuntud lauljaid. Mõned nimed: Ott Lepland, Gerli Padar, Boris Lehtlaan, Siiri Sisask, Vanemuise bariton Simo Breede, Estonia tenor Urmas Põldma, Mart Müürisepp, Grete Paia, Oliver Leppik, Männiste Perebänd, debüüdi teeb noor Carmen Joala, Kalle Sepp jt. Lauljaid saadab Urmas Lattikase bänd.
Kooridega seonduv on suuresti Lauri Breede töö. Repertuaaris on üle 30 isamaalise ja muidu ilusa eesti laulu. Kõik laulud on ilusas eesti keeles. Lootus on, et oma tantsudega kaunistab laulupidu Põlvamaa vahva segarahvatantsurühm Põlva Päntajalad. Eestlased on ju laulu- ja tantsurahvas!
Ühislaulmisega saame jälle natuke paremateks inimesteks. Laulmiseni! Elagu Eesti!
Ülo Kannisto Vaba Rahva Laulu traditsiooni algataja ja korraldaja
MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja projektitaotluste vastuvõtu 2017. a I taotlusvooru: voor on avatud 27. veebruar-15. märts.
Toetust saavad taotleda Meremäe, Misso, Mikitamäe, Orava, Räpina ja Värska vallas tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud ja kohalikud omavalitsused.
Infopäevad taotlejatele toimuvad 15. veebruaril kell 16 Värska kultuurikeskuses ja 17. veebruaril kell 16 Meremäe vallamajas.
Toetust saab taotleda meetmetest:
Meede 1 – Elukeskkonna arendamine
Meede 2 – Ettevõtluse arendamine
Meede 3 – Ühistegevuse ja koostöö arendamine
Projektitaotluste hindamise tähtaeg (tegevusgrupis) on 15. mai 2017.
26.-29. jaanuaril korraldab Võru maavalitsus rahvaküsitluse Meremäe valla ja Misso valla Luhamaa nulga külade elanike arvamuse väljaselgitamiseks Setomaa valla moodustamise kohta Värska, Meremäe ja Mikitamäe valla ühendamisel koos Misso valla Luhamaa nulga külade üleandmisega. Samal ajal teeb samalaadse küsitluse Põlva maavalitsus Värska ja Mikitamäe valla elanike hulgas.
Mikitamäe, Värska ja Meremäe vallavolikogud ei esitanud 1. jaanuariks 2017 haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlust. Haldusreformi piirkondlik komisjon soovitas valitsusele teha ettepaneku Setomaa valla moodustamiseks juhul, kui see on kohaliku elanikkonna tahe. Vabariigi Valitsuse soov on saada teada elanike meelsus võimaliku seto valla moodustamise kohta.
Küsitluslehele on kantud küsimus: “Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?” Lisatud on vastusevariandid jah ja ei.
Küsitlusest on õigus osa võtta vähemalt 16-aastastel inimestel, kes Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel elavad püsivalt Meremäe vallas või Misso valla Luhamaa nulgas. Luhamaa nulga külad on Hindsa, Koorla, Kriiva, Kossa, Leimani, Lütä, Mokra, Määsi, Napi, Pruntova, Põrstõ, Saagri, Saagrimäe, Savimäe, Tiastõ, Tiilige, Tserebi, Toodsi, Väiko-Tiilige.
Teise Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali ideekorje võtab tuure üles. Oma arutelu teemat saab festivalile pakkuda jaanuari jooksul. Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival sünnib koostöös paljude organisatsioonide ja inimestega ning toimub teist korda 14. juulil Eesti Maanteemuuseumis Varbusel.
Arvamusfestivalil osalejad. Foto: Urmas Saard
Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival on üks kolmest tänavusest arvamusfestivalist, mis lisaks Kagu-Eestile toimuvad veel ka 10. juunil Hiiumaal ja 11.–12. augustil Paides. Kõigi kolme festivali algatajad on otsustanud teha tänavuse ideekorje keskselt, mistõttu arutelude ideekorjesse esitamise tähtaeg on 31. jaanuar ja juba 1. märtsil avalikustatakse ideekorje tulemused. Oma ideid saab esitada aadressil www.arvamusfestival.ee/ideekorje.
“Kui me räägime eripalgelisest Kagu-Eesti kultuuriregioonist, siis on näiteks siinsete inimeste käest hiljuti küsitud arvamust seoses haldusreformiga,” ütles Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali eestvedaja Ott Rätsep. “Mõne kuu pärast selgub, kas ja mil määral nende arvamustega ka arvestati. Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali vabatahtlike meeskond loodab, et arvamuste kuulamine saab pigem reegliks, mistõttu soovime kõikide kohalike inimestega kujundada Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivalist hea traditsiooni. Ootame teilt tänavu jälle kõiki kogukondi puudutavaid teemasid,” lisas Rätsep.
Timahava saava latsõ ja noorõ valli viie teema hulgast. A olõs hää, ku kirätüül olõs uma mõtõld päälkiri (tuu tähändäs, et teema ei olõ üteliisi jutu päälkiri). Kimmäle või kirota ka umal süämelähküdsel, vabal teemal. Hinnatas vannusõrühmi perrä (I-III, IV-VI, VII-IX ja X-XII klass).
„Mino Võromaa 2017” teema omma:
Mino Võromaa / Milles mullõ Võromaa
Mis om moodun / Kiä om moodun
Eesti pidopäävä (Eesti Vabariigi tsõõrigu hällüpäävä pääle mõtõldõn)
Üts osavõtja või saata võistlusõlõ kooni kolm tüüd. Ku tüüd kuigi meili pääle saata ei saa, või käsikirä tuvva-saata Võro Instituuti (Tartu 48, 65609 Võro).
Kõgõ parõmba tüü trükütäs är sarja „Mino Võromaa” 30. latsiraamatun. Parõmbilõ kirotajilõ avvuhinna!
Lähembält saa võistlusõ kotsilõ küssü 525 3215 (Kaile Kabun).
Ahjal Illimari Konsumi hoones täiesti uue interjööri ja menüüvalikuga toidukoha avanud OÜ AH-JA on kogukonnas tuntud väikeettevõte, mis on pikemat aega tegutsenud kohapeal tuntud toitlustusteenuse pakkujana.
Eestvedajate eesmärk on luua uuest toidukohast ka kohalike inimeste sotsiaalse suhtlemise koht, kus korraldatakse erinevaid klubiõhtuid, kirjandus- ja luuleõhtuid ning elava muusika õhtuid. Samas saab korraldada Ahjal toimunud mälumängu- ja lauamänguturniire.
Veel on kavas siduda oma tegevusi Fr. Tuglase loomingu ja Väikese Illimari tegemistega. Näiteks plaanitakse hakata müüma kohalike tootjate toodetega Väikese Illimari piknikukorvi.
Ahjal toidukoha taasavamisele aitas kaasa Põlvamaa Partnerluskogu Leader-meetme toetus, mis 60% toetusmääraga katab ettevõtja investeeringuid toidukoha siseviimistluse, inventari ja köögitehnika ostmisel. Kogu investeeringu toetuseks on kinnitatud 19 851 eurot. Toidukoha taasavamine aitab kaasa Ahjal töökohtade loomisele.
Rahastu Prototron sügisene ideekonkurss hakkab jõudma lõpule – äsja selgusid kümme paremat meeskonda, kelle seast valitakse detsembri alguses võitjad.
Avionica arendab standarditele vastavat transponderit, mis võimaldab droonide lennutajatel edastada lennuametile drooni asukoha, et seeläbi lihtsustada lennuloa saamist ja tõhustada lennuruumi ohutust. Pilt illustratiivne. Foto: Urmas Saard
Konkurents TOP10-sse pääsemiseks oli väga tugev. Sel korral ideekonkursi fookuses olnud Lõuna- ja Kagu-Eesti meeskondadel on läinud hästi, sest lausa pooled viimasesse hindamisetappi jõudnutest on pärit sellest piirkonnast.
Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova ütles, et esikümnesse jõudnud ideede põhjal võib ideekonkursi tulemustega igati rahule jääda. “Tänavu soovisime esmakordselt kaasata ideekonkursil osalema aktiivseid inimesi väljastpoolt Tallinna ja tulemus on käes – pooled TOP10 meeskondadest on tulnud regioonidest,” väljendas Pavlenkova heameelt. “Prototroni pakutavad võimalused on jõudnud Tallinna piiridest välja ja pealinna tiimidel on nüüd senisest tugevam konkurents. Kavatseme Prototroni haaret veelgi laiendada.”
Prototroni ideekonkursi TOP10 hulka jõudsid viis ideed Tartust ja Tartumaalt (Degritter, HackMotion, Hairvel, VitaBug) ning üks idee Põlvamaalt (Sofable). Kogu esikümme on järgnev:
Avionica – arendab standarditele vastavat transponderit, mis võimaldab droonide lennutajatel edastada lennuametile drooni asukoha, et seeläbi lihtsustada lennuloa saamist ja tõhustada lennuruumi ohutust.
Rahastu Prototroni ideekonkursile esitas Lõuna-Eestist oma idee kokku 36 meeskonda, neist 17 olid Kagu-Eestist. 15. oktoobril lõppenud Prototroni sügisesse taotlusvooru esitati kokku 192 taotlust, mille seast selguvad detsembri alguseks parimad.
Jõukuul selgub, kelle idee on väärt 10 000 euro suurust rahastust
Järgneva pooleteise kuu jooksul peavad meeskonnad suutma tõestada, et just nende idee on väärt 10 000 euro suurust rahastust, Tehnopoli inkubatsiooni ja Hedman Partersi õigusnõustamist.
Prototroni tegevjuhi Jana Pavlenkova sõnul täitus ideekonkursi korraldajate soov innustada rohkem kaasa lööma ka aktiivseid inimesi ja ettevõtteid väljastpoolt Tallinna. “Sel korral võtsime fookusesse mõned Eesti piirkonnad ning kolmandik taotlusi on laekunud sihtpiirkondadest – 35 esitati Ida-Virumaalt ning 36 meeskonda oli Tartust ja Kagu-Eestist. See näitab, et uudsete lahenduste ja ettevõtlikkuse potentsiaali on küllalt ka väljaspool Tallinna,” lausus ta.
Põlva maakonnas on kujunenud olukord, kus mitut omavalitsust võib oodata sundliitmine, mis kahjustab tugevasti nende valdade elanike huve. Maavanema Igor Taro hinnangul on musta stsenaariumi ärahoidmine lähinädalatel veel volikogude kätes.
Igor Taro, Põlva maavanem. Foto: Põlva maavalitsus
“See oleks äärmiselt ebaõiglane oma inimeste suhtes, kui omavalitsused ei kasutaks praegu ära riigi poolt pakutavaid hüvesid vabatahtliku ühinemisega maksimaalselt,” leiab Taro. Põlvamaal võib sundliitmine ähvardada Kanepi, Valgjärve ja Kõlleste valdasid, kellel pole kolme peale ühe omavalitsuse moodustamiseks koos 5000 elanikku. Samuti Mikitamäe, Värska ja Laheda valdasid, mille volikogud ei ole edastanud 1. oktoobriks maavanemale otsust valitud vabatahtliku ühinemisläbirääkimiste partneri valikust. Ning seni pole seadusekriteeriumile vastava otsuseni jõudnud ka Orava vald, kes peab läbirääkimisi Vastseliinaga.
Rahalises plaanis tähendaks see maakonna elanikele kahju ligi 2 miljoni euro ulatuses, mida saanuks suunata inimeste heaks. “Tegelikult pole rahanumber kõige olulisem ja negatiivne mõju oleks laiem, kuna jääksid tegemata kokkulepped tähtsate teenuste ja objektide arendamise osas,” kinnitab maavanem.
