Taasiseseisvumispäeva eelõhtul tunneb rahvas Põlvas Intsikurmu lauluväljakul taas ühislaulmise väge, millest minnakse osa saama kõigist Eestimaa paigust. Külauudiste portaal läheb oma meeskonnaga sellest peost ülevaadet tegema.
Vaba Rahva Laulu mõtte algataja ja kujuteldamatult suure korraldusvaeva nägija on Saaremaa kange mees Ülo Kannisto, kellel jätkub eestvedaja sitkust juba kuuendat aastat jutti.
Urmas Saard: Olete elukutselt ettevõtja. Millega igapäevast leiba teenite?
Ülo Kannisto: Mul on väike saeveski ja mõni veoauto, mis on leiva lauale toonud. Viimased aastad on põhitegevus olnud laulupidude ette valmistamine ja korraldamine.
Urmas Saard: Mis ärgitas ärimeest nii südikalt tegelema asjaga, mis ilmselt sentigi kasumit ei tooda?
Ülo Kannisto: Ajendas 20. augustil 2011. aastal Tallinna Lauluväljakul toimunud kurikuulus Vabaduse Laul. Kui ma seda lugu mõni päev hiljem (vist 23.08.11) internetis lugesin ja sellele oli kommentaarides antud hävitav hinnang, otsustasin hetkega, et hakkan ise tegema. Ivo Linna toetas seda ideed.
Urmas Saard: Mullu aprillis avaldati Saarte Hääle juhtkirjas mõtet, et ehk oleks Vaba Rahva Laul võinud jäädagi vaid Kuressaare ürituseks. Ometi toimus see möödunud aastal lisaks Kuressaare lossihoovile ka Keilas. Tänavu lauldakse juba enam kui 350 kilomeetri kaugusel Kuressaarest. Kus veel?
Ülo Kannisto: Kindlasti oleks võinud Kuressaarde jääda see traditsioon. Paraku on see seotud suurte kulutustega ja Saaremaal oli toetus väga väike ja nii ei saanud jätkata. Kuigi publikut oleks palju olnud. Keila laulupidu näitas, et saab edukalt mandril seda teha. Esmakordselt kogesin Põlvas (ka Keilas oli tunda head suhtumist), et selle laulupeo vastu on kutuuritöötajate poolt huvi suur ja ollakse igati toeks. Nii on hea tunne korraldada sellist suurt üritust!
On juba kindel järgmise aasta laulupeo koht. Siis ongi Eesti 100 ja toimub Eesti keskel – ajaloolisel Paide Vallimäel. Minu rõõmuks on sealgi suur huvi sellise sündmuse vastu. Publikule on seal palju ruumi, laval lauljatele suhteliselt vähe. Aga tehakse juurde kokkupandav lava ja just nii suur kui vaja.
Urmas Saard: Paljud eelmise aasta esinejate nimed korduvad ka seekordse laulupeo kavas: Palun rääkige lähemalt Intsikurmus aset leidvast kontserdist.
Ülo Kannisto: Mitmed eelmise aasta artistid on tõepoolest ka seekord esinemas: Ott Lepland, Mart Müürisepp, Boris Lehtlaan, Oliver Leppik, Männiste Pereansambel. Siiski erinevad laulud suuresti eelmisest korrast ja ka publik on teine. Seegi kord saadab lauljaid Urmas Lattikase bänd, mis koosneb Eesti tippmuusikutest (Henn Rebane, Tõnu Raadik, Raul Vaigla, Ain Varts, Tanel Ruuben) ja kooridega toimetab Lauri Breede. Alati kõlavad laulupeol tuntud laulud. Teiste hulgas Tõnis Mägi, Urmas Alenderi, Jaak Joala, Ivo Linna, Georg Otsa, Ruja jt. repertuaarist. Alati on ka paar-kolm Alo Mattiiseni loodud isamaalist laulu ja ka palju lihtsalt ilusaid laule võrratus eesti keeles.
Saame kokku laupäeval, 19. augusti õhtul Intsikurmu lauluväljakul! Tunneme taas kord ühislaulmise väge ja saame seeläbi natuke paremateks inimesteks. Naudime isamaalisi ja muidu ilusaid laule kaunis emakeeles.
Kavas on kokku 37 laulu tuhandelise ühendkoori ja tuntud solistide esituses.
Sissepääs alates 18:15
Kontserdi algus 19:30
Urmas Saard: Kõigi esinejate nimed avaldavad muljet. Kui keerukas ülesanne on esinejatega kaubale saada?
Ülo Kannisto: Nende tuntud artistidega kaubale saamine pole väga keeruline, Nad on kõik väga sõbralikud ja asjalikud inimesed. Tähtis on aegsasti oma plaanidest rääkida, et nad oleksid vajalikul kuupäeval veel vabad. Arutame ka repertuaari läbi ja nii leiame ikka ühise keele.
Urmas Saard: Iga ettevõtmine nõuab kulutusi, mis pole säärase suurusega sündmuse puhul kindlasti mitte väikesed. Kui nimetaksite suuremaid toetajaid? Kas toetajate hulgas on ka riiklikke institutsioone, riigimehi, poliitikuid?
Ülo Kannisto: Sellise laulupeo eelarve on väga suur. Paraku suuremaid toetajaid on vaid üks. Kulka jt. projektidest sellisele isamaalisele laulupeole raha ei jätku. Aga seekord toetavad vastavalt võimalusele mitmed Põlvamaa omavalitsused ja mõni ka väljast poolt maakonda, kes peab tähtsaks Eesti taasiseseisvumispäeva ja selle tähistamist! Näteks Põlva, Antsla, Ahja ja Kõlleste vald. Olen neile väga tänulik. Väga suure osa olen ise panustanud, et hoida pileti hinda madalamal. Võib arvata, et see on küllaltki ränk ühele inimesele. Aga lohutan ennast sellega, et see kõik kahvatub nende noorte eestlaste ees, kes elu hinnaga võitlesid kunagi Eesti vabaks.
Olen pöördunud paljude tuntud poliitikute poole, aga tulutult. Väga osavalt põigeldakse teemast kõrvale. Välja arvatud üks erakond, kellele Eestimaa ja eestlaste saatus läheb väga korda!
Urmas Saard: Kes kuuluvad teid abistavasse toimkonda?
Ülo Kannisto: Olen ise selle traditsiooni välja mõelnud ja asja käima lükanud. Ka nime panin ise – Vaba Rahva Laul. Viimased aastad olen ühes paadis fantastiliste muusikutega ja inimestega – Lauri Breede ja Urmas Lattikas. Minu oma lapsed ja abikaasa (raamatupidaja) on ka abis.
Urmas Saard: Mida tahate öelda Vaba Rahva Laulu peolistele? Mida kaasa võtta, mida koju jätta jne?
Ülo Kannisto: Laulupeolistele soovin ilusat pidu ja kaasa võtta sinimustvalged lipud. Kuna ilm võib veidi jahedam olla ja ka vihma võib natuke sadada, pange soojemalt riidesse! Eesti saatus on eestlaste kätes ja väga tahan, et rahvale antaks õigus referendumite korraldamise näol lubada otsustada rahva ees seisvad väga kaalukad otsused, siis jääksid paljud vildakad seadused vastu võtmata.
Urmas Saard: Tänan!