Meid ühendav ühine tunnus on sinimustvalge lipp

Täna Sindi gümnaasiumis toimunud õpilaskonverentsil „Eesti lipp 135” kõneles diplomaat ja Eesti lipu seltsi juhatuse liige Trivimi Velliste, et sinimustvalge lipp ja kindral Laidoner on pea üheealised, et rasketes sõnalahingutes istus Jaan Poska kõrval Sindi mees Julius Seljamaa, et nende meeste taga seisid 100 000 Eesti Vabariigi mõõka ja tääki.

Trivimi Velliste, Eesti lipu seltsi juhatuse liige, Sindi gümnaasiumi õpilaskonveentsil Eesti lipp 135 Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste, Eesti lipu seltsi juhatuse liige, Sindi gümnaasiumi õpilaskonveentsil “Eesti lipp 135”. Foto: Urmas Saard

Trivimi Velliste ja Ain Keerup Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil. Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste ja Ain Keerup Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ajal, mil see lipp Otepääl pühitseti, häälitses ühe Viljandi lähedase talumaja kätkis üks väike kolmekuune poiss[/pullquote]Head sinimustvalge lipu sünnipäevalised! Hea Sindi gümnaasiumi pere!

135 aastat tagasi, suvel, pühitseti Otepää kiriklas kolmevärviline lipp, millele oli saatusest määratud saada meie ühendjaks. Ühe rahva liikmetel võib olla palju eri arvamusi üksikutes küsimustes, aga vabadel rahvastel on ka midagi, mis selle liikmeid ühendab, mis on nende kõigi ühine tunnus. Meie puhul on selleks kahtlemata sinimustvalge lipp.

See lipp on pidanud algusest peale võitlema oma olemasolu, oma väärikuse eest. Saksakeelsed buršid tallasid sinimustvalged värvid Tartus oma jalge alla kohe, kui need värvid olid ilmavalgust näinud. Sest neile ei mahtunud hinge, et mingid matsid on endale ka uhked värvid valinud ja tahavad äkki saksa moodi välja näha!

Loe edasi: Meid ühendav ühine tunnus on sinimustvalge lipp

Ain Keerup: käesolev aasta on olnud väga viljakas lipuvilje aasta

Tänasel Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil „Eesti lipp 135“ tegi Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup kümnekonnale aastale pilkuheitva ülevaate lipuviljest, millega kool on pälvinud kasvavat tähelepanu ja imetlust nii maakondlikul kui üleriigilisel tasandil. Samas üritab ta tõelise juhi ja peamise eestvedajana jääda enesekriitilise väärikusega üksnes meeskonna tavaliikmeks.

Ain Keerup võtab vastu Eesti lipu seltsi tänukirja, mille annab üle juhatuse liige Trivimi Velliste. Foto Urmas Saard — Ain Keerup võtab vastu Eesti lipu seltsi tänukirja, mille annab üle juhatuse liige Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard

Ain Keerup laulab koos Sindi gümnaasiumi õpilastega Jää vabaks Eesti meri Foto Urmas Saard — Ain Keerup laulab koos Sindi gümnaasiumi õpilastega “Jää vabaks Eesti meri !”. Foto: Urmas Saard

[pullquote]2012 alustasime nüüdseks traditsiooniks saanud piduliku lipuheiskamisega Sindi raekoja torni.[/pullquote]Tänase lühiettekande ettevalmistamine ei olnud üldsegi lihtne. Seda kahel põhjusel. Koolis on toimunud väga palju, ja minu roll on olnud selles suhteliselt tagasihoidlik. Olen olnud vaid osaline asjades, mis on meeskonnatöö tulemusena sündinud. Ja kuna ka iseloom on selline pigem tagasihoidlik, siis nagu polegi millestki rääkida. Aga kuivõrd lubasin seda teha, siis lubadused tuleb täita.

Igal aastal tekib mul hetk, kus ma tunnen ennast pisut ebamugavalt. Vahel on isegi pisut piinlik. Ma tean, et ei peaks, aga ikka on. Eriti augustikuus. Paljud räägivad uhkusega kuidas nad käsikäes ja sinimustvalgete lippudega Balti ketis seisid. Mind seal ei olnud. Olin 25-aastane, aga mind ei olnud seal koos teistega seismas. Seisin siloaugu ääres ja vaatasin, et loomade talvesööt saaks ilusasti kinni tallatud ja õhukindlalt kaetud. Ma pidin olema tööl, ja mul ei ole sellest päevast midagi meenutada. Pisut ehk kergendab olukorda teadmine, et minu abikaasa ja kolmeseks saav vanem poeg olid Balti ketis.

Loe edasi: Ain Keerup: käesolev aasta on olnud väga viljakas lipuvilje aasta

Tiit Tarlapi 65. sünniaastapäeval avati Sindis ulmekirjaniku mälestuseks pink

Tänases sügisvihmas avati Sindi tulevase raamatukogu hoone kõrval mälestuspink Tiit Tarlapile, keda (:)kivisildnik on aastate eest iseloomustanud ulmekirjanikuna, kelle lood pole üksnes põnevad, vaid neil on ka tugev eetiline sõnum.

Tiit Tarlapi mälestuspingi avapäeval Sindis. Foto Urmas Saard — Tiit Tarlapi mälestuspingi avapäeval Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Nagu teate, oli Tiit suhteliselt eraklik, aga ilmas toimuvate asjadega oli ta väga hästi kursis.[/pullquote]Mälestuspingi avamisel viibisid Tarlapi klassivennad ja õpetajad Sindi gümnaasiumist, Tšornobõli saatusekaaslased, sõbrad, samuti Sindi raamatukogu, muuseumi ja Tori valla esindatus ning teised Tarlapit mäletavad kirjandusinimesed.

Mälestuspingi mõte käidi välja juba 2017. a märtsis peielauda kogunenud seltskonna poolt, aga Tori valla raamatukogude direktor Ene Michelis võttis nüüd asja vedamise enda kätte ja viis koos abilistega ettevõtmise lõpule: „… et aastad mööduvad ime rutu, on üks mõte mind vaevanud vahel. Rohkem peaksime ajama juttu enne pimedat omavahel,” tsiteeris Michelis avasõnas Ellen Niidu värsse. „Seda luuletust lugedes tulen alati sellisele mõttele, et me peaksime rohkem rääkima, mäletama ja mälestustes heietama. Täna oleks Tiit Tarlap saanud 65-aastaseks. Ta oli mees, kes kirjutas, mängis kitarri ja laulis ning oli alati südamega oma tegemiste juures. Ta ei hoolinud tühistest asjadest ja seepärast kuulsin mina temalt tõsist juttu, millel ei olnud ulmekirjandusega mitte mingit seost,” kõneles Michelis.

Loe edasi: Tiit Tarlapi 65. sünniaastapäeval avati Sindis ulmekirjaniku mälestuseks pink

“Babette´i pidusöök” Sindi raamatukogus

Põhjamaade kirjanduse nädala avapäeval kutsus Sindi raamatukogu ühepäevakohvikusse ja videvikutunnile, kus Tori vallaarhitekt Kristjan Kullerkan luges väikeste katketega Isak Dineseni (kodaniku nimega Karen Blixen) raamatu “Babette´i pidusöök” kaanest kaaneni läbi.

Kristjan Kullerkan loeb Sindi raamatukogus Isak Dineseni Babette´i pidusööki. Foto Urmas Saard — Kristjan Kullerkan loeb Sindi raamatukogus Isak Dineseni “Babette´i pidusööki”. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Imeline õhtu veedeti kilpkonnasuppi süües ning Veuve Clicquot’ headust maitstes.[/pullquote]Sindi raamatukogu juhataja Rita Raudsepp ütles, et nädala eesmärk on Põhjala kirjanduse tutvustamine, et innustada inimesi lugema. „November on Põhjamaades kõige pimedam kuu ja siis inimesed süütavadki küünlad ning hakkavad lugema. Meiegi süütame täna küünlad ja liitume enam kui 150 000 inimesega, kes sellel hetkel praegu loevad.” Raamatukogu lugemisruumi laudadel põlesidki küünlad. Võbeleva leegi kõrval olid küpsiste kausid ja vastavalt soovile võis näksimise kõrvale rüübata teed või kohvi, et kuulamine mõnusam oleks.

Loe edasi: “Babette´i pidusöök” Sindi raamatukogus

Lipp sümboliseerib riigi kohalolekut

„Sindi gümnaasiumi loomulikuks osaks on traditsioonide ja eestluse hoidmine. Lippudega rivistumised, rongkäigud ja üldse lipukultuuri edendamine õpilaste isamaalises kasvatuses. Samuti erinevad sündmused, millega meie maad meeles peetakse ja vaimsust kujundatakse,” lausus Tori vallavanem Lauri Luur tänavu veebruaris paar lauset Sindi gümnaasiumi kohta, mis seda kooli kõige rohkem iseloomustab.

Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsile saabuv Jüri Trei, Eesti lipu seltsi juhatuse esimees, diplomaat, välisministeeriumi nõunik. Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsile saabuv Jüri Trei, Eesti lipu seltsi juhatuse esimees, diplomaat, välisministeeriumi nõunik. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Oma kogemust jagab kooli juht Ain Keerup, kelle panus Sindi gümnaasiumi kodaniku kasvatusse ja lipuvilje edendamisse on väärinud kiitust haridusministeeriumi tasandil.[/pullquote]Vanu ajalehti sirvides võib täheldada, et Sindi lipuvilje kujunemise lugu ulatub ennesõjaaegsesse järku ja on jätkunud julgete ning pühendunud isiksuste esilekerkides ka viimastel aastakümnetel.

Olgu selle tõenduse näiteks 1991. aasta augustiputši päev, kui mahajäetud Sindi linnavalitsusesse jäi üksinda valvet pidama Lia Oras, kes otsustas iseseisvalt heisata raekoja tornis asuvasse lipumasti sinimustvalge lipu. Lia kutsus töö juurde oma abikaasa Agu, kes võttis endaga kaasa ka Ülo Luige. Lipumastil puudus nöör, mille külge lippu kinnitada. Julge ja sitke mees ronis lipumasti tippu, vedas nööri läbi ülemise pilu ja lipp saigi heisatud, et võimaliku Vene agressiooni korral anda neile teada Eesti riigi kohalolekust.

Loe edasi: Lipp sümboliseerib riigi kohalolekut

Pühitseti puna-kollast hoburauaga Tori valla lippu

EELK piiskop ja Tartu linna aukodanik Joel Luhamets õnnistas Eesti sõjameeste mälestuskirikus toimunud eilsel Tori valla aastapäeval Tori valla uut lippu.

Piiskop Joel Luhamets õnnistab Tori valla lippu Foto Urmas Saard — Piiskop Joel Luhamets õnnistab Tori valla lippu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pikuti lainelõikeliselt poolitatud kollasel-punasel lipukangal on punane-valge ülalt avatud hobuseraud, mille otstes on vastavalt valge ja punane käpprist[/pullquote]Lipu pühitsemisel jutlustas piiskop austusest, lugupidamisest ja armastusest. „Uskuge, armastus ja austus sunnivad meid elus tegema kõige paremaid otsuseid ja selle läbi saab inimene Jumala poolt austatud ja õnnistatud. Just nii suhtub Jumal meisse ja see sütitab meis soovi elada Jumalale meelepärast elu. Sündigu Tori vallas austus ja lugupidamine,” kõneles vaimulik.

Lipu õnnistamisel lausus Luhamets: „Ma pühitsen Tori valla lipu kolmainu Jumala Isa, Poja ja Pühavaimu nimel. Aamen!” Palvetades ütles ta muuhulgas: „Kingi meile igapäevast lugupidamist ja austust.” Viimaks luges kirikusse kogunenud rahvas koos piiskopiga Meie Isa palvet.

Lipu pühitsemise järel asetati Tori valla lipp kolmikalusele kiriku ja Eesti lippude vahele.

Loe edasi: Pühitseti puna-kollast hoburauaga Tori valla lippu

Kaur Kasemaa on Tori valla aasta noor ja aktiivne kokandusringi õpilane

Täna õhtul Eesti sõjameeste mälestuskirikus toimunud Tori valla teise aastapäeva tähistamisel tunnustati teiste auväärsete kodanike hulgas Sindi gümnaasiumi õpilast Kaur Kasemaad Tori valla aasta noore nimetuse omistamisega. Kuna Kaur on mitme aasta kestel teinud kaastööd Külauudiste infoveskiga, siis ühineb toimetuski kõigi õnnitlejatega.

Kaur Kasemaa on Tori valla aasta noor. Foto Urmas Saard — Kaur Kasemaa on Tori valla aasta noor. Foto: Urmas Saard

Kaur Kasemaa on Tori valla aasta noor ja aktiivne kokandusringi õpilane. Foto Urmas Saard — Kaur Kasemaa on Tori valla aasta noor ja aktiivne kokandusringi õpilane. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kaurilt on ilmunud raamatuidki. Esimese katsetuse tegi ta neljandas klassis[/pullquote]Kaur jätkab käesoleval õppeaastal edukat õppimist Sindi gümnaasiumi 9. klassis. Aga ta ei ole mitte ainult neljadel-viitel õppiv edukas koolinoor. Juba aastaid paistab ta silma omaalgatuslike ettevõtmistega, kaasates sageli oma tegemistesse teisigi eakaaslaseid. Kaur asutas 2017. a Sindi Avatud Noortekeskuse juures raadioringi, mis hakkas edastama Youtube vahendusel Sindi Raadio saateid. Ainuüksi viimase tosina kuu jooksul on olnud regulaarseid saateid 30 ümber.

Sindi gümnaasiumi raadioringis alustas Kaur 6. klassi õpilasena ja tänaseks on temast saanud kooli IT juhi kõrval asendamatu „helimees“ kõigil kooli üritustel. Viimase aasta jooksul on jõudnud tema kaasalöömisel kooliraadio kuulajateni paarkümmend saadet. 2018. a liitus Kaur ka kooli televisiooni ringi tööga. Kooli televisiooni õpperingi töös toimetatava SG Reporteri uudiste ankur on ta olnud üheksas saates. Pole mitte harvad juhud, kui kooli või Sindi linna tähtsündmuste toimumise ajal lendab kaameraga varustatud droon inimeste peade kohal. Neil kordadel on alati Kaur pulti enda käes hoidnud, et saada häid video ülesvõtteid ja fotosid. Samuti liigub ta oluliste sündmuste kajastamisel ringi ka teise kaameraga. Otseülekanded kooli üritustest Youtube või Facebooki vahendusel said alguse eelmisel aastal. Vaatamata tema noorusele võime me juba praegu rääkida Kaurist, kui noorest raadio- ja teleajakirjanikust; aga samahästi ka kui noorest kirjutavast ajakirjanikust ja fotograafist. Ta on teinud kaastööd Külauudiste infoveskiga. Seda eeskätt omaalgatuslikult. Samuti on ta toimetanud Sindi noortekeskuse kodulehte ja seda sisustanud värskete uudistega.

Loe edasi: Kaur Kasemaa on Tori valla aasta noor ja aktiivne kokandusringi õpilane

Pärnumaa vene keele päeval valmistati pelmeene

Täna toimus Sindi gümnaasiumis vene keele maakondlik tegevuspäev 9., 10. ja 11. klassi õpilastele, kes valmistasid meistriklassis pelmeene ja osalesid “Vene köögi” teemalises mälumängus.

Pärnumaa vene keele päeval valmistati Sindi gümnaasiumis pelmeene. Pildil Milena Kostjukova. Foto Urmas Saard — Pärnumaa vene keele päeval valmistati Sindi gümnaasiumis pelmeene. Pildil Milena Kostjukova. Foto: Urmas Saard

[pullquote]vene köögi erisused tulenevad geograafilisest paiknemisest, usust ja kommetest[/pullquote]Sama sisuga päeva korraldas Sindi gümnaasium vene keele õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerupi eestvedamisel ka mullu sügisel. Osalejadki olid eelmisel aastal pea samad: Häädemeeste keskkool, Kilingi-Nõmme gümnaasium, Vändra gümnaasium ja Sindi gümnaasium. Tänavu liitus nendega Lihula gümnaasium. Vene keele õpetaja Inna Esko ütles, et Pärnumaa vene keele päeval on Lihula gümnaasium varemgi osalenud. Siis küll külalisena Läänemaalt, aga nüüd pärast maakondliku halduspiiri muutust tuldi Sinti Pärnumaalt, Lääneranna vallast.

Loe edasi: Pärnumaa vene keele päeval valmistati pelmeene

Maakondlik Briti päev Sindi gümnaasiumis

31. oktoobril toimus Sindi gümnaasiumis Pärnu maakonna ja Pärnu linnaga ühine Briti päev 6.-8. klassidele, pühendatud kuninganna Victoria ning prints Alberti 200. sünniaastapäevale.

Inglismaa sümbolitega tort. Foto Silva Sikk — Inglismaa sümbolitega tort. Foto: Silva Sikk

[pullquote]Valima pidi usu, heade kommete, moetrendide järgimise ja poliitikas osalemise vahel[/pullquote]Kolme tunni pikkuses kavas osales kuraditosin üldhariduskooli: kuus Pärnu linnast ja seitse maakonnast. Igat kooli esindas kolm õpilast ja neid saatev õpetaja. Ainult Sindi gümnaasium oli korraldava koolina suurema hulga õpilastega esindatud. „Kokku osales õpilasi kusagil 50 ringis,” ütles Sindi gümnaasiumi inglise keele õpetaja Silva Sikk, kes kandis peakorraldaja vastutavat kohustust. „Igapäevane tundide andmine on üks asi. Maakondliku ainepäeva kava kokku panemine ja organiseerimine on õpetaja töö teine külg, mis aitab samuti võõrkeelt lastele lähemale tuua,” selgitas Sikk, kelle arvates ei tuleks võetud ülesannet käsitleda erilise kohustusena. „Pigem suht loomuliku osana õpetaja töös. Suurt abi osutas Häädemeeste kooli inglise keele õpetaja Rene Kurm, maakondliku inglise keele ainesektsiooni juhataja, toetasid kõigi teistegi koolide õpetajad.”

Loe edasi: Maakondlik Briti päev Sindi gümnaasiumis

Made Balbat maalib digipliiatsiga digilauale

Täna Sindi raamatukogus avatud Made Balbati näituse paarikümne digipildi hulgas keskendus pilk kolmest pildist koosnevale libahundi sarjale. Mullu kevadel nägi neid koguni Londoni raamatumessil.

Made Balbat Sindi raamatukogus oma isikunäitust avamas. Foto Urmas Saard — Made Balbat Sindi raamatukogus oma isikunäitust avamas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]digilauale joonistamine nõuab pühendumist väga täpsele nokitsemisele ja küllaltki palju aega[/pullquote]Kunstniku sõnul panevad piltides kujutatavad maagilised muinasjutud teda tundma, nagu jookseks ta ise koos huntidega. Balbat selgitab, et parasjagu mõnd pilti tehes läheb ta päris selle sisse ja elabki viivukese aega libahundi maailmas. Justnagu enda jutu kinnituseks ulatas graafik, illustraator ja kujundaja oma nimekaardi, mille ühel küljel kolmiksarja üks piltidest.

Lõuendil pildid ei ole õlimaalid. 1988. aastal raamatuillustratsiooni harus graafika erialal ERKI lõpetanud Balbat võttis kätte digilaua ja digipliiatsi, mida kasutades valmivad pildid. Joonistama hakkas ta lapsepõlves enne lugema õppimist. Digipliiatsiga digilauale joonistamine nõuab pühendumist väga täpsele nokitsemisele ja küllaltki palju aega. „Pildid panen kiht-kihilt kokku spetsiaalses arvutiprogrammis Photoshop. Digitaalne tehnika võlub mind mängulisusega.” Lisaks joonistusele kasutab ta ka fotokollaaži elemente. Digigraafikat saab trükkida erinevates mõõtmetes lõuendile ja paberile. Näituste tarvis eelistab ta lõuendit. Need on kaalult oluliselt kergemad. Spetsiaalsete tuhmumiskindlate värvidega happevabale paberile tehtud kõrge kvaliteediga giclée-printe tagab suurepärase kvaliteedi, aga raamitud ja klaasialused pildid on tunduvalt raskemad ja näitustel seetõttu ebamugavamad kasutada.

Loe edasi: Made Balbat maalib digipliiatsiga digilauale

Sindi naised korrastasid viljelooliselt mälestusväärseid kalmusid

Sindi Naisliidu viis naist võtsid nõuks tulla tänasel hingedepäeval Sindi Vanale kalmistule, et silmapaistvate avalikuelu tegelaste kalmudelt sügistuultes langenud puulehti kokku riisuda.

Helju Lekk, Ilme Kask, Maria Vesselov, Urve Saks Kukk, Juta Velleste (vasalt kolmas), Leiu Tünder (vasakult viies). Foto Urmas Saard — Helju Lekk, Ilme Kask, Maria Vesselov, Urve Saks Kukk, Juta Velleste (vasalt kolmas), Leiu Tünder (vasakult viies). Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tähena valgustan öösel su rada…[/pullquote]Tööd tegid Helju Lekk, Ilme Kask, Maria Vesselov, Urve Saks Kukk, Juta Velleste. Ositud hauakääbaste juurde juhatas Sindi kalmistute vaht Leiu Tünder, kes tegi koos naistega kõige raskemat tööd: tõstis rakseid kotte kärule ja kärutas vettinud lehed kalmistu väravast väljapool asuvasse suurde lehekuhja.

Loe edasi: Sindi naised korrastasid viljelooliselt mälestusväärseid kalmusid

Sindi kirjanikule Tiit Tarlapile avatakse mälestuspink

Tori Valla Teataja oktoobrikuises lehes teatatakse, et Tori vallavalitsus ja Pärnumaa Tšernobõli ühendus Gamma otsustasid Tiit Tarlapi mälestuseks paigaldada Sindi raamatukogu uue maja juurde mälestuspingi.

Tiit Tarlap siseneb Sindi seltsimajja oma lugejate ja kodulinlastega kohtuma (24.10.2010). Foto Urmas Saard — Tiit Tarlap siseneb Sindi seltsimajja oma lugejate ja kodulinlastega kohtuma (24.10.2010). Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ta jääb alatiseks meiega oma lugudes ja parim viis teda mäletada on võtta mõni ta (veel lugemata) raamat ja läbi lugeda[/pullquote]Tori valla raamatukogu direktor Ene Michelis meenutab, et üle kahe aasta on möödas päevast, mil suri Tiit Tarlap (13. november 1954 – 24. veebruar 2017), ulmekirjanik, kelle kodulinnaks oli Sindi. Õpingud Sindi keskkoolis, lõpetamata õpingud Tartu ülikoolis, sõjavägi, erinevad töökogemused ning sundkäik Tšernobõli tuumajaama avarii tagajärgi likvideerima andsid talle inspiratsiooni raamatute ja juttude kirjutamiseks. Kaks raamatut on pälvinud Eesti Ulmeühingu aastaauhinna Stalker. Tiidu esimene jutt „Tänav akna taga“ ilmus 1988. aastal ajakirjas Noorus. Viimane, 2016. aastal ilmunud romaan kannab pealkirja “Rajake tähetolmus”. Tiidu kirjutuslauale jäi ka üks lõpetamata käsikiri.

Siim Veskimees, eesti ulmekirjanik, tõlkija ja toimetaja kirjutas aastal 2017 ajalehes Sirp ilmunud järelehüüdes: “Ja nüüd on ta läinud. Enam ei tule neid põnevaid, mehiseid ja karme raamatuid. Ei tule ka laule – jah, ta oli ka kitarri- ja laulumees. Ta jääb alatiseks meiega oma lugudes ja parim viis teda mäletada on võtta mõni ta (veel lugemata) raamat ja läbi lugeda.”

Et sellist meest mäletaksid ka tulevased põlvkonnad ning vallaelanikud ja külalised ka kaugemalt, otsustasid Tori vallavalitsus ja Pärnumaa Tšernobõli ühendus Gamma paigaldada Sindi raamatukogu uue maja juurde mälestuspingi. 13. novembril oleks Tiit Tarlap saanud 65-aastaseks. Sel päeval seisatame hetkeks ning mõtleme üheskoos tema isiku ja loomingu peale. Koguneme pingi pidulikuks avamiseks kolmapäeval, 13. novembril kell 15 Sindi raamatukogu uue maja ees (Pärnu mnt 55a).

Urmas Saard

Samal teemal:

Tiit Tarlap on astunud tähetolmusele rajale

Pärnumaa matemaatikute õppelaager Sindis

Eile ja täna toimunud maakondlikku õppelaagrisse kutsuti õpilasi tänavu kevadel läbiviidud piirkondliku matemaatika olümpiaadi tulemuste põhjal.

[pullquote]Väga põhjalikult valmistus kooli tutvustavaks ringkäiguks gümnaasiumi lõpuklassis õppiv Kristiina Anufrieva[/pullquote]Laagris osalejate nimekirjas oli 31 seitsme kuni üheksanda klassi õpilast üheksast Pärnumaa koolist: Kilingi-Nõmme gümnaasiumist, Paikuse põhikoolist, Tori põhikoolist, Sindi gümnaasiumist, Uulu põhikoolist, Tootsi lasteaed-põhikoolist, Pärnu-Jaagupi põhikoolist, Lõpe koolist, Vändra gümnaasiumist. Matemaatikute laagrit juhtisid Sindi gümnaasiumi matemaatika õpetajad Kerdi Mihhailova ja Tatjana Viks. Ühtekokku oli kuus laagri korraldajat ja viis juhendajat.

„Seni on laagreid korraldatud igal aastal maakonna erinevates koolides, Sindis esimest korda,” ütles Pärnu-Jaagupi põhikooli õpetaja ja Pärnumaa matemaatika aineühenduse juhataja Hille Uustamm reedel Sindi gümnaasiumi aulas kuuendat laagrit avades ning andis seejärel sõnajärje üle külalisi võõrustava kooli direktorile Ain Keerupile.

Loe edasi: Pärnumaa matemaatikute õppelaager Sindis

Tori valla esimesed aukodanikud

Pärnumaa Tori vallavolikogu tänase istungi otsusega said Tori valla aukodaniku aunimetused Silva Mürel, Hans Soll ja Ants Tugedam.

Hans Soll oma kodus. Foto Urmas Saard — Hans Soll oma kodus. Foto: Urmas Saard

Hans Solli juhitud kodanikualgatuslik rühm on aidanud kaasa sellele, et 2015. aasta aprillis omandas riik Sindi paisu ning alustas projekteerimist betoonpaisu lammutamiseks ja loodusilmelise kärestiku rajamiseks. Paisu avamisega paraneb kalavarude seis kogu Pärnu jõestikus ning kalade vaba liikumine parandab ökoloogilist tasakaalu. Kalade kudealade avamisega suurenevad kalavarud Pärnu lahes ja laiemalt Läänemeres.

Loe edasi: Tori valla esimesed aukodanikud

Kaheksanda tütarlapsed valmistavad kooli tarbeks mööblit

Sindi gümnaasiumi kaheksanda A klassi tütarlapsed võtsid nõuks meisterdada põrandanurgas istuvatele õpilastele ümmarguse laua koos pinkidega.

Puidust osad valmistasid Sindi gümnaasiumi kaheksanda A klassi tütarlapsed Laura, Vanessa, Kertu, Ketrin, Kristiine, Marleen. Foto Urmas Saard — Puidust osad valmistasid Sindi gümnaasiumi kaheksanda A klassi tütarlapsed Laura, Vanessa, Kertu, Ketrin, Kristiine, Marleen. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Miks lasime neil ise teha? Eks ikka seepärast, et siis hoitakse enda tehtud asja palju paremini[/pullquote].„Korra käidi juba kevadel tegemas, sügisel jätkati ja nüüd mõned päevad tagasi saadigi valmis. Kõik saagimised tegid nad ise. Siis lihvisid, peitsisid ja lakkisid. Kõik tööd on tüdrukute endi tehtud. Nad pidid suuri saage ja lihvimise masinaid kasutama,” kirjeldas kuue tüdruku tegemisi Mart Nõmm, direktori asetäitja majanduse alal, kellele meeldib pidevalt õpilaste käeliste tegevuste arendamisega tegeleda. Nõmm ütles, et tema osa moodustab kõigest võibolla kümnendiku kogu töökäigust ja ta ei tee muud, kui annab õpilaste algatatud mõtete teokstegemisele üksnes kõige vajalikemaid teadmisi või juhiseid. Nõmm kallutas metallkonstruktsioonis pinkidega ühendatud lauda parajalt niipalju, et võis lugeda ka õpilaste signeeringuid: Laura, Vanessa, Kertu, Ketrin, Kristiine, Marleen.

Loe edasi: Kaheksanda tütarlapsed valmistavad kooli tarbeks mööblit

ATKO Pärnu neljakümnenda liini bussides kestavad jätkuvalt probleemid peatuste teavitamisega

Pärnu Postimehest võis lugeda, et 10. oktoobri seisuga on kõik uued ATKO bussid jõudnud liinile, aga ei selgitatud põhjust, miks busside teavitusealane varustus ei vasta Pärnu maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu sätetele.

Uus Scania buss Sindi-Pärnu-Sauga neljakümnendal liinil. Foto Urmas Saard — Uus Scania buss Sindi-Pärnu-Sauga neljakümnendal liinil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Nüüdseks on saadud süsteem tööle kõigis Scania 12-meetristes bussides. Bussiettevõtte väitel saab lähipäevil teavituse korda ka Mercedese liigendbussides[/pullquote]Lepingus kirjutatakse, et bussidel peab olema peatuste teadustamise audio-visuaalne süsteem, mis töötab kas automaatselt või on bussijuhi poolt lülitatav. Peatuste teadustamise süsteemi audioteavituseks kasutatakse eelnevalt salvestatud helifaile, mille tellija annab vedajale tasuta üle hiljemalt 45 päeva enne lepingu täitmise algust. Lepingulise teenuse osutamise eelduslikuks alguseks on märgitud 01.10.2019.

Peatuste teadustamise süsteemi visuaalseks teavituseks peavad bussidel olema sisetablood, mis töötavad paralleelselt audioteavitusega ja millel kuvatakse visuaalne teade peatusesse jõudmisel ning kahe järgmise peatuse kohta.

Loe edasi: ATKO Pärnu neljakümnenda liini bussides kestavad jätkuvalt probleemid peatuste teavitamisega

Eesti saab poliitikakujundamise Oscari

Homme, 16. oktoobril antakse Belgradis üle Eestile tunnustus Future Policy Award 2019 noori võimestava poliitika kujundamise eest. Auhinna võtavad vastu Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets ja noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi.

Sindi gümnaasiumi noori on kasvatatud paljude aastate kestel poliitiliselt patriootlikus vaimus, mis on pälvinud haridusministeeriumi poolset tunnustavat hinnangut. Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi noori on kasvatatud paljude aastate kestel poliitiliselt patriootlikus vaimus, mis on pälvinud haridusministeeriumi poolset tunnustavat hinnangut. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eestit tunnustatakse noorte ühiskondliku kaasamise ja osalusvõimaluste loomise eest[/pullquote]„See auhind, poliitikakujundamise Oscar, on kõigile Eesti noortele, noorsootöötajatele ja noorte heaks tegutsejatele,“ sõnas kantsler Mart Laidmets. „See on tunnustus Eesti riigile selle eest, et meie noortepoliitika on olnud teadmistepõhine, kaasav, süsteemne ja sealjuures ka tulemuslik – noorte elu on Eestis paremaks muutunud. Eesti noortepoliitika on teistele riikidele eeskujuks ja inspiratsiooniks – seda nii täna kehtiva kui tulevase noortevaldkonna arengukava näol,“ lisas Laidmets.

Loe edasi: Eesti saab poliitikakujundamise Oscari

Valdur Prenge Sindi muusika ajaloos

Äsja jõudis vaatajate-kuulajateni perekond Prengede loomingut tutvustav videoalbum „Kummardus”, mis peaks oluliselt täiendama sellel laupäeval tähistatavat Sindi Rocki juubelit. Palusin Ilme Prengel nende kahe olulise sündmuse puhul jutustada Valdurist, keda tema kaasaegsed veel hästi mäletavad, aga nooremad ei tea suurt midagi.

Ilme Prenge omaaegse nimetusega Sindi klubi juures - asutus, mis ta Valduriga kokku viis. Foto Urmas Saard — Ilme Prenge omaaegse nimetusega Sindi klubi juures – asutus, mis ta Valduriga kokku viis. Foto: Urmas Saard

Ilme, 2017. aasta viljakuul meenutas siinsamas seltsimajas sinu abiga seltskond muusikahuvilisi Sindi Rocki ajalugu. Nüüd palun sind meenutada esimest või esimesi kohtumisi Valduriga.

Ilme: Meid viis kokku Sindi klubi. Juhtus nii, et käisime Tartu ansambliga Sindi klubis esinemas. Mina laulsin solistina ainult ühe laulu. Seitsmekümnendal tulin ma juba Sinti elama, aga Vibro otsis sellel ajal endale naissolisti. Ühele ansambli liikmele, kes osales sellel kontserdil, jäi minu hääl ja nägu meelde. Kohtusime uuesti Sindi kohvikus, kus sain kutse Vibroga liitumiseks. Kutsuja oli Ants Redissaar, Sindi poiss ja trummar. Teine solist oli Valdur, kellega olime ühevanused. Nii meie ühine muusikaline tee algaski. 1972. aastal me juba abiellusime. Valdur töötas sel ajal Pärnu Vikeros. Ta oli Pärnu kutsekoolis lõpetanud puusepa eriala. Vibro läks millegipärast laiali ja vahepeal läksid ka meie teed Valduriga lahku, aga kuna mees oli väga kindla iseloomu ja suure tahtejõuga inimene, siis sai ta oma pahelisest kalduvusest jagu. Alates 1976. aastast kuni elu lõpuni kõigi 26 aasta kestel ta enam alkoholi üldsegi ei pruukinud.

Loe edasi: Valdur Prenge Sindi muusika ajaloos

In memoriam Juhannes Kask

aeg täitus
ta panus
maisesse mustrisse
sai valmis
sügise paratamatuses
koltunud lehtede sahinas

3. oktoobril lakkas tuksumast spordimees Juhannes Kase süda.

Nooruses on Juhannes tulnud Pärnumaa noorte meistriks poksis, maadluses, tõstmises ja jõudnud Eesti koolinoorte spartakiaadil suusatamises esikümnesse. Pärast armeeteenistust pühendas enamiku ajast tõstmisele, tulles sellel alal üheksal korral Pärnu linna meistriks.

Sidudes oma edaspidise elu tõstespordiga sai Juhannesest tuntud, tunnustatud ja nõutud tõstespordi kohtunik. Nõnda on teda mitmel korral tunnistatud Eesti Vabariigi parimaks tõstespordi kohtunikuks, olles olnud üleriigilise kategooria kohtunik alates aastast 1983.

Kui Sindi spordiklubi Kalju kutsus ellu 2000. aastal olümpiaatleet Aleksander Kase nimelised mälestusvõistlused, siis oli ta lisaks jõukatsumiste innuka toetajana olnud oma isa nimelisel võistlusel peakohtunik.

Juhannes oli aatemees, kellele sport pole kunagi olnud elatise teenimise vahend. Seda kõike tegi ta palgatöö ja pereelu kõrvalt.

Sõnaahta mehena polnud lihtne temaga rääkida, kuid spordist kõneldes elavnes Juhannes silmnähtavalt. Täiesti avatuks muutus Juhannes siis, kui ta sai kõnelda oma noortest tõstjatest, keda treenis ja heade tulemustega lõppenud võistlustel kiita võis.

Juhannes Kask sai auväärse Sindi aastainimese 2009 nimetuse eelkõige eriliste teenete eest Sindi tõstespordi pikaajaliste traditsioonide jätkamisel. Ta töötas märkamatus tasaduses, aga noorsportlaste stabiilselt edukad esinemised üleriigilistel võistlustel hoidsid Sindi linna ja spordiklubi Kalju pidevalt heast küljest nähtaval.

Pärnumaa spordiveteranid

Sindi Rocki juubelifestivali eelne kummardus

Vaata videoalbumit “Kummardus”

Sindi muuseumi töötaja Kiki Pärnpuu avaldab mõtet, et Sindi omab isepärast kuma: mitmeid asju on Sindis tehtud esmakordselt Eestis. Ja tööstuslinnana on temas arenenud omapärane mõtteviis, mida ei pruugi leida põllumajandusasulatest.

Ilme Prenge ja Valdur Prenge oma kodustuudios. Foto Prengede fotoalbumist — Ilme Prenge ja Valdur Prenge oma kodustuudios. Foto: Prengede perekonna fotoalbumist

Siiri Metsamägi, taustal lühiromaani Betoonhingede aegu (ilmunud autorinimega S. M. Rattiste) autori maalitud maal, mis leidis kasutust kaanepildi kujundamisel. Foto Urmas Saard — Siiri Metsamägi, taustal lühiromaani “Betoonhingede aegu” (ilmunud autorinimega S. M. Rattiste) kaanemaal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mind paelus, et inimesed tegelesid kirglikult oma hobiga ja tundsid sellest siirast rõõmu.[/pullquote]Raamatute toimetamisega ja kirjutamisega tuntust kogunud Siiri Metsamägi valmistas Sindi Rocki viiekümnendaks juubeliks ligemale tunnipikkuse videoalbumi, mis meenutab varalahkunud andeka põlise sintlase Valdur Prenge loomingut.

„Minu esmane kokkupuude Valdur Prenge abikaasa Ilme esitatud lauludega oli üheksa aastat tagasi. Ilme laulis koos minuga Pärnu naiskooris Leelo. Ükskord kutsusime teda koorilaagri jätkupeole tantsuks laulma ja pilli mängima Raeküla keskusesse. Meid külastas sõprusmeeskoor Tartumaalt Haaslavalt. Tookord valdas selline tunne, nagu oleksin neid laule varem kuulnud: mõnusad ja lihtsad, tantsuks sobivad ja sisukate sõnadega,” rääkis Pärnus elav ja töötav Metsamägi, endine muusikaõpetaja.

Loe edasi: Sindi Rocki juubelifestivali eelne kummardus

Õpetaja on inimene, kes hoolsa aednikuna paneb iga päev tükikese oma mõistusest ja südamest noortele kaasa

Toomas Hendrik Ilves

Suur pildigalerii ja video!

Eestis tähistatakse õpetajate päeva alates möödunud sajandi kuuekümnendatest saadik ja alati on see andnud õpilastele võimaluse omaloominguliseks tegutsemiseks. Sindi gümnaasiumis tähistati tänast õpetajate päeva reedel peaasjalikult kahe õpilase eestvedamisel, kelle taha haakusid paljud gümnasistid ja kaasatud olid ka vilistlased.

Ain Keerup, Kristiina Anufrieva, Randel Käärmann ja Chätlyn Parts viimastel sekunditel enne päeva peakangelaste saabumist. Foto Urmas Saard — Ain Keerup, Kristiina Anufrieva, Randel Käärmann ja Chätlyn Parts viimastel sekunditel enne päeva peakangelaste saabumist. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ja jälle mööda pikki koridore tagasi gümnaasiumi aulasse, kus uued üllatajad üllatamas.[/pullquote]Kaheteistkümnenda klassi õpilased Kristiina Anufrieva ja Randel Käärmann selgitasid, et neile oli selle tähtpäeva korralduslik läbiviimine projektipõhine õppeülesanne uue kogemuse omandamiseks. Kristiinale polnud tänavune õpetajate päeva korraldamine esmakordne käeharjutus. Möödunud aastal abistas ta gümnaasiumit lõpetavat sõbrannat Chätlyn Partsi, kes nüüd tuli omakorda nooremale kooliõele toeks. Mõõdukalt kauguselt hoidis ettevalmistuste ajal silma peal kooli direktor Ain Keerup, kelle isiklik eeskuju mõjutab ka õpilaste hoiakuid. Nii seisis Kristiina õppepäeva alguses juba aegsasti samas kohas peaukse lähedal, kus Keerup tervitab harjumuspäraselt kõigil koolipäevadel saabuvaid õpilasi. Reedel tervitas varajasel tunnil kooli sisenevaid õpilasi direktori kohustusi täitev Kristiina.

Loe edasi: Õpetaja on inimene, kes hoolsa aednikuna paneb iga päev tükikese oma mõistusest ja südamest noortele kaasa

Aleksey Vasiljev: võin esitada üle viiekümne erineva laulu

Tänase rahvusvahelise muusikapäeva puhul külastas Peterburi ajakirjanik ja muusik Aleksey Vasiljev eile Pärnu Y-klubi ja Sindi ajalooklubi kutsel Sindi muuseumit, kus andis mõnekümnele inimesele kontserdi, vestles ja vastas küsimustele.

Aleksey Vasiljev kontserdi kuulajate õnnitlusi vastu võtmas. Foto Mikko Selg — Aleksey Vasiljev kontserdi kuulajate õnnitlusi vastu võtmas. Foto: Mikko Selg

[pullquote]Kunagi nooruspõlves soovisin meeldida ühele tüdrukule, siis õppisin kitarri mängima ja laulma.[/pullquote]Kogu eilne päev oli Aleksey Vasiljevi enda sõnul suurepärane. Esmalt Paikusel raamatukogu, noorekeskuse ja päevakeskuse külastamine ning seejärel tutvumine Sindi linna ja inimestega.

Sindi muuseumi töötaja Kiki Pärnpuu tegi külalisele jalutuskäigu linnas ja tutvustas kõiki olulisi objekte. Sindi raekoda oli enne teist maailmasõda uusehitusena üks moodsamaid omavalitsuse administratiivhooneid terves Eesti Vabariigis. Sinimustvalge lipp lehvib raekoja tornimastis ööpäevaringselt alates 2008. aasta maist. Esimene lipp muretseti linnakodanike seas korraldatud rahakorjanduse teel. Ka Presidendi kella paigaldamise kulud kaeti täies ulatuses üldrahvaliku korjanduse teel. Sindi gümnaasiumi juures rääkis Pärnpuu, et Tartu rahulepingule allkirja andnud Julius Friedrich Seljamaa on Sindis sündinud ja õppinud diplomaat.

Loe edasi: Aleksey Vasiljev: võin esitada üle viiekümne erineva laulu

Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent tänas ametit maha pannes oma suurepäraseid abilisi

Mihklikuu viimase päeva õhtupoolikul kutsus Sindi noortekeskuse asutaja Helle Vent oma kaastöötajad, huviringide juhid ja teised lähemad abilised pidulikule lahkumisõhtule, et öelda kõigile kiitvaid tänusõnu ja meenutada ühiselt möödunud aja tegemisi.

Helle Vent. Foto Urmas Saard — Helle Vent viimasel tööpäeval Sindi Avatud Noortekeskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kõige suuremad tänud ja kallid kuulusid Vendilt noorsootöötajatele, Maili Isandale ja Liidia Pihhusele.[/pullquote]Ansambli Agulipoisid muusikud on kolmekesi ühiselt musitseerinud pool aastat, aga noortekeskusega seob neid palju pikem aeg. Artur Kvell kitarriga ja lõõtsapoisid John-Silver Mitt ning Märt J. Tammann andsid lühikese kontserdi. Esmalt kõlas hoogne popurii lugudest „Serjoša” ja „Julitschka Jablotška”, lõpetati Ukuaru valsiga. Noortekeskuse juures automudelismi edendav Johannes Mets mängis akordionil Raimond Valgre „Viljandi serenaadi” ja „Pärnu ballaadi”. Kontserdi jätkuks esitas Vendi kunagine õpilane Katti Aumeister oma värsiread, mis kirjutatud kauni kujundusega kaardi siseküljele.

Loe edasi: Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent tänas ametit maha pannes oma suurepäraseid abilisi

Tori Siidritalu edukas osalemine rahvusvahelisel siidrikonkursil Asturias

Mainekal siidrikonkursil siidri sünnimaal Asturias võitis Tori Siidritalu oma klassis kuldmedali, konkureerides maailma suurimate siidrimaadega.

Tori Siidritalu šampanjameetodil valminud poolkuiv siider saavutas siidrikonkursil Asturias omas klassis Kuldmedali.

[pullquote]Auhinnatud said veel Tori Siidritalu toodetest Jääsiider pronksmedaliga ja Rose´ hõbemadaliga.[/pullquote]Asturia on piirkond Hispaania põhjaosas, mida teatakse eelkõige siidrivalmistamise sünnimaana. Arvatakse et siidrivalmistamise tavad ja oskused on pärit sealtkandist juba enne Kristust. Eestisse jõudis naturaalse siidrivalmistamise traditsioon alles viimase viie-kuue aasta jooksul.

Tori Siidritalu, kes on väike pereettevõte Pärnumaalt, osales 26-29. septembril siidrifestivalil “IX Salón internacional de les Sidres de Gala“, mille raames toimus ka siidritootjate konkurss, kus osalejaid oli üle maailma. Täpsemalt 85 toodet tosinast riigist.

Loe edasi: Tori Siidritalu edukas osalemine rahvusvahelisel siidrikonkursil Asturias

Maal elamise päev Tori vallas

Sindi raekoja ette jõudes lõpetasid Tori vallavanem Lauri Luur ja volikogu esimees Enn Kuslap parajasti esimese suure pannitäie pannkookide küpsetamist.

Abivallavanem Signe Rõngas astub Sindi raekoja uksest välja maasikamoosiga, millega kostitab Tori valla elanikke. Foto Urmas Saard — Abivallavanem Signe Rõngas astub Sindi raekoja uksest välja maasikamoosiga, millega kostitab Tori valla elanikke. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kasvamas Tammiste ja Eametsa külad[/pullquote]Abivallavanem Signe Rõngas oli toonud maal elamise päeva puhul oma isiklikust hoidiste valikust kõige paremad moosid kookidele määrimiseks. Aga nagu olnuks sellest veel vähe. Ilma purkide sisu lähemalt uurimata ja maitsmata küsisin esimese hooga magusat maasikamoosi. Ja näe imet. Hetk hiljem ilmus Signe neljanda purgiga raekoja paraaduksele ja palus, et abivallavanem Priit Ruut keeraks tugeva mehekäega kaane lahti. Kuid pannkoogi ennelõunal olid abiks veel abivallavanem Jana Malõh ja avalike suhete korraldaja Katariina Vaabel. Kõik nad olid ootevalmilt vallakodanikke kostitamas ja teenindamas. Katariina pakkus palavat kohvi. Kui seda ei soovitud, valas kuuma teevett ja tõi koos pakikesega lauda.

Loe edasi: Maal elamise päev Tori vallas