Ühisgümnaasiumil koos partnerkooliga Lätist, Prantsusmaalt, Sloveeniast ja Türgist saab 31. augustil eduka lõpu 2014. aastal alanud Erasmus+ projekt „The EU : a free cultural exchange area“ (EL: vaba kultuuriruum kogemuste vahetamiseks).
Projekti peamisteks eesmärkideks oli õppemeetodite kohandamine tänapäeva maailma vajadustele vastavaks, enda kultuuri ja teiste kultuuride parem teadvustamine, negatiivsetest stereotüüpidest ja eelarvamustest loobumine Euroopas elavate kultuuride ja rahvuste suhtes; interkultuuriliste pädevuste arendamine õpetajas- ja õpilaskonnas ja noorte osaluse ning sotsiaalse sidususe soodustamine demokraatlikus ühiskonnas.
[pullquote]Eesti puhul toodi välja külma kliimat, blonde juukseid ja sinisilmi, kauneid naisi, Skype’i[/pullquote]Eesmärkide elluviimiseks viidi kolme aasta jooksul läbi erinevaid tegevusi, mis päädisid silmaga nähtavate ja käega katsutavate projektiviljade küpsemisega.
Esimesel projektiaastal keskenduti enesekuvandile ja eneseväärtustamisele.
Õppeaasta alguses pidid õpilased lisaks projekti logo loomisele otsima infot projektis osalevate koolide riikide kohta. Tuginedes kogutud infole ja tekkinud arvamusele tuli õpilastel koostada lühike kirjeldus sellest, millisena nähakse nende riigis teisi projektis osalevaid riike ja nende elanikke. Kirjalikule tekstile lisaks tuli valmistada ka enda arvamust illustreeriv ja kokkuvõttev plakat. Eesti puhul toodi välja külma kliimat, blonde juukseid ja sinisilmi, kauneid naisi, Skype’i, Tallinna vanalinna, hariduse ja majandusarengu kõrget taset ja kahjuks ka eestlaste silmapaistvat alkoholilembust. Kirjeldused ja illustratsioonid koondati kokku raamatuks, millega saab tutvuda siin.
Seejärel tuli igal riigil tutvuda enda kohta käivate setereotüüpide ja arvamustega ning nähtu-loetu põhjal panna kokku lühifilm, mis võis olla ka eneseirooniline või koomiline. Kõigi viie partnerriigi lühifilmid koondati kokku üheks pikemaks filmiks, mida saab näha siin.
[pullquote]valituks osutus Curly Stringsi pala „Kaugel külas“[/pullquote]Esimesel projektiaastal alustati ka projektihümni loomisega. Projektimeloodiaks tuli igal partnerriigil pakkuda välja mõni oma riigis tuntud laul ja valituks osutus Curly Stringsi pala „Kaugel külas“, mis võitis oma lihtsa, kuid köitva meloodiaga kõigi osalejate südamed. Ansambel andis ka ametliku loa oma laulu kasutamiseks antud projektis hariduslikel eesmärkidel.
Projektihümni algatamisest saab lugeda siit.
Esimesel projektiaastal tehti ka rahvusvahelist koostööd õpilasuurimuste raames. Eesti õpilased osalesid Prantsuse kooli õpilaste juhitud uurimuses taskuraha suuruse ja kulutamise kohta eri riikides ning tollane Ühisgümnaasiumi õpilane Renate-Anett Niinemets kirjutas õpetaja Peedu Sula juhendamisel aastatöö teemal „Kultuurikonflikt burkade kandmise keelu näitel Prantsusmaal ja Belgias“, mille raames tehti koostööd ka Prantsusmaa partnerkooli ühiskonna õpetuse õpetaja Sylvain Montano’ga.
Teine projektiaasta keskendus interkultuursusele.
Sellel aastal keskenduti oma kultuuri eripärade esiletõstmisele ja väärtustamisele, nende võrdlemisele partnerriikide kultuuriga ning neis ühisosade leidmisele. Esmalt tuli igal koolil kirja panna enda riigi köögikultuurile omased komponendid, mis kanti vastavasse tabelisse. Seejärel tuli igal koolil välja mõelda autentsed retseptid, kusjuures iga retsept pidi sisaldama vähemalt ühte igale partnerriigile omast traditsioonilist toiduainet. Valminud retseptid koondati „Euroopa retseptide“ nime kandvasse kokaraamatusse, millega saab tutvuda siin:
Raamatu kokkupanekule järgnes ühine retseptide läbitegemine ja roogade degusteerimine Sloveenias toimunud projektilähetuse raames ühe restorani professionaalses köögis elukutselise koka abistavate nõuannete saatel. Degusteerimisele ning pisikesele eesti-läti-sloveeni-prantsuse-türgi kultuuriõhtule olid tol päeval oodatud ka kohalikud inimesed, eeskätt partnerkooli õpetajad, õpilased ja nende vanemad.
Teise projektiaasta lõpuks valmis veel üks video, mis kujutas väljamõeldud eesti-läti-prantsuse-sloveeni-türgi õpilaste ühiskorterit, kus iga rahvuse esindajal on oma tuba, mis väljendab tema kultuurilisi eripärasid, kuid korteri köök on ühine – see on koht, kus saame kõik oma eripärasid teistega jagada ja erinevusi nautida! Filmi saab näha siin.
Kolmas projektiaasta keskendus ühisesse kultuuri kogukonda ja ühte suurde Euroopa ühiskonda kuuluvuse ideele.
Õpilased vahetasid ideid „Euroopa kodanikuks olemise“ väärtuste ja põhimõtete üle, lõid oma harta, illustreerisid selle plakatitega, mis väljendasid nende mõtteid ühtsest ja rahulikust Euroopast ning käisid delegatsioonina Strasbourg’is Euroopa Nõukogus ja Euroopa Parlamendis oma projekti tulemusi tutvustamas. Eesti-läti-prantsuse-sloveeni-türgi õpetajaid ja õpilasi võttis Euroopa Parlamendis vastu Prantsusmaa parlamendisaadik Robert Rochefort, kes oli hämmeldunud õpilaste panusest ning projektitulemuste sisukusest. Saadik kajastas kohtumist ka oma isiklikul veebilehel.
[pullquote]Euroopa Parlamendis tuli esmaettekandele ka Curly Stringsi laulu „Kauges külas“[/pullquote]Euroopa Parlamendis tuli esmaettekandele ka Curly Stringsi laulu „Kauges külas“ meloodiale loodud projektihümn, mis räägib sellest, et me võime küll kõik olla erinevad ja kohati üksteise suhtes olla umbusklikud erinevate stereotüüpide pärast, kuid meil tuleks hoopis isiklikult kohtuda, sest siis näeme, et tegelikult oleme me kõik sarnasemad, kui me oleksime osanud arvata, ja meist võivad saada head sõbrad, kes seisavad ühiselt meile kõigile oluliste väärtuste eest Euroopas – sallivus, vabadus ja rahu on meie kõigi prioriteediks!
Projektihümni saab vaadata-kuulata siit:
Projekti veebileht on nähtav siit.
Projektis osalenud õpetajad ja õpilased peavad projektikogemust rikastavaks ja väärtuslikuks kogemuseks.
Ühisgümnaasiumi filosoofia- ja ühiskonna õpetuse õpetaja Peedu Sula tõi välja, et projektilähetuste käigus veendus ta, et eestlasi võib õigustatult kutsuda kultuurrahvaks. „Kinnitust leidis asjaolu, et oleme mitmete teiste Euroopa Liidu kodanikega sarnase ellusuhtumisega, ent teatud küsimustes siiski piisavalt erinevad, et üksteiselt õppida.“, sõnas Sula.
Muusikaõpetaja Kadri Keskküla arvab: „Väga valgustav on näha kolleege teistest riikidest ja rahvustest. See aitab meie oma haridussüsteemi ja meie oma kooli näha täiesti uutest perspektiividest.“ Keskküla tõi positiivse küljena välja ka keelepraktika võimaluse lähetustel. Ta lisab veel, et turismireisil ei oleks mitte kuidagi võimalik näha Euroopa kolleegide elu nii lähedalt kõrvalt!
[pullquote]Meid ühendab nii sloveenide, lätlaste kui türklastega see, et meile meeldib külla minnes viia külakosti[/pullquote]Eesti keele ja kirjanduse ning hispaania keele õpetaja Kersti Jürgenson tõi samuti positiivse kasutegurina välja keelepraktika võimaluse. Jürgenson lisas: „Mulle meeldis antud projektis osaleda, sest sain selle käigus arendada eri kultuuridest pärit inimestega koos töötamise oskust, õppida eri kultuuride kohta, tutvuda teiste maade haridussüsteemiga – see kõik aitab vähendada kultuurilisi eelarvamusi, mis kinnitab mu tõdemust, et oleme siiski sarnasemad, kui arvata oskame. Oma riigi kohta õppisin, et meil on sarnased väljakutsed kui näiteks Sloveenial, sh ka sarnane ajalugu, sarnased väärtused, huumorimeel. Türgi kohta olen õppinud, et see pole homogeenne riik: sõltuvalt soost, piirkonnast, kus inimene on pärit, tema positsioonist ühiskonnas ja võõrkeeleoskusest on suhtlemine väga erinev. Erinev on ka suhtumine teisest rahvusest inimesse: esmalt soovitakse teada selle inimese sotsiaalset positsiooni, sest sellest lähtudes kujundatakse oma esimene hoiak. Meid ühendab nii sloveenide, lätlaste kui türklastega see, et meile meeldib külla minnes viia külakosti. Prantslastelt õppisin just eri rahvusest seltskonna juhtimist, kõikide osapoolte ärakuulamist, öeldu tagasipeegeldust, probleemilahendust. Projektides osalemine on andnud võimaluse mõtestada oma tööd, kultuurieripära, õppida oma ja võõrast kultuuri paremini tundma, huvitav on olnud teiste maade õpilastega koostööd teha, näha, et didaktika ja metoodika ulatuvad üle rahvuspiiride, on olnud võimalus näidata teiste maade õpetajatele, kuidas toimib meie haridussüsteem, teha neile inglisekeelseid õppekäike.“
[pullquote]et eestlased on tõesti üks vägev rahvus oma unikaalsete traditsioonide ja kommetega ning me peaksime uhked olema selle üle[/pullquote]Projektis osalenud õpilased pidasid kõige olulisemaks projektikogemuseks keelepraktikat, meeskonnatöö praktiseerimist ja silmaringi laiendamise võimalust. G1 õpilasena projektigrupiga liitunud Brita Tõnisson ütles, et projektis osalemine tõstis ta enesekindlust, ning lisas: „Samuti tõstis projekt õpimotivatsiooni. Tahe toimetada ja koolis aktiivne olla oli peale projektis osalemist veel suurem!“ Tänase vilistlase Jana Liivrandi sõnutsi andis projekt talle juurde julgust suhelda võõraste inimestega ja toimetada võõras keskkonnas. Samuti õpetasid projektilähetused, kuidas tulevases elus hakkama saada hilinevate ja ärajäävate lendude ning kadunud pagasiga. Romet Põhako, praegune vilistlane, tõi välja projektilähetuste ja turismireiside suure erinevuse – turistina ei näe ega koge kohalikku eluolu ja eluviisi eales nii vahetult kui projektilähetustel, sest tihti elatakse ju kohapeal peredes, saab osaleda partnerkooli tundides ja tutvuda tööga sellistes organisatsioonides (näiteks nagu Euroopa Nõukogu), mida turistid tavaliselt ei külasta. Abiturient Harold Kiisler täiendas: „Projektilähetused on alati hästi läbimõeldud ja korraldatud kohalike poolt, mistõttu külastatakse riigi või linna kõige huvitavamaid kohti, kuhu võib-olla lihtsa turistina ei oska minnagi.“ Värske vilistlane Karoliine Aus võttis projektikogemuse kokku tõdemusega, et projekt näitas talle, kui väga ja mil määral on oluline, et tänased noored Euroopa tulevikku panustaksid. Teda ja teisigi õpilasi häirisid rohkem kui pooltühjad read Euroopa Parlamendi istungil. Aus leidis, et aktiivne osalus võiks olla iga parlamendisaadiku peamine ülesanne. Abiturient Eerik Hannus ütles, et projekt tõestas talle, et eestlased on tõesti üks vägev rahvus oma unikaalsete traditsioonide ja kommetega ning me peaksime uhked olema selle üle, kes me oleme! Pille-Riina Makilla, värske vilistlane, tõi välja veel ühe positiivse aspekti: „Projektilähetuste suureks plussiks oli ka see, et kuna me veetsime väga palju aega koos oma õpetajatega, siis nendega vesteldes sai selgeks, et tegu on väga huvitavate ja lahedate inimestega. Koolitunnis seda just alati ei märka…“. Sama mõtet kordas vilistlane Hanna Sults, kes lisas: „Rahvusvahelistes projektides osalemine lähendab väga palju õpilasi õpetajatega. Lähetuse ajal näeb inimest väljaspool töökeskkonda, mis võib välja tuua teises inimeses uusi positiivseid külgi, mida igapäevaelus ei pane tähelegi.
Projektijuht Liis Raal-Virks peab projekti väga õnnestunuks, eelkõige väärtustab ta projekti positiivset mõju kooli sisekliimale ning õppekava formaalse ja mitteformaalse õppe lõimimisele. Loodetavasti õnnestub lõppevast projektist ja selle tulemustest edasi arendada uus projekt, mille raames saaks jätkata juba alustatud koostööd mõnede partnerkoolidega Euroopa kodanikuks olemise teemal.
Liis Raal-Virks
Pärnu Ühisgümnaasiumi projektijuht