Sindi naispensionärid viibisid Seto Kuningriigi päeva tähistamisel

Tänavu oli Verskah see paik, kus toimus juba 23. korda Seto Kuningriigi vällähõikminõ, vägümehe välläseletaminõ, Ülembsootska valiminõ, sõjaväe paraat, kuningalaud, pidoõtak üteh ansambliga Otava Yo ja kõik muu nimetamisväärselt huvipakkuv, mis olulisema loetelu vahele samuti aoplaani mahtus.

Sindi pensionärid Värskas enne koduteele asumist Foto Urmas Saard
Sindi pensionärid Värskas enne koduteele asumist. Foto: Urmas Saard

Ei kirjutanud asjatult loo päisesesse muist sõnu kursiivis, et seto murret riigikeele üldtunnustatud keelendist selgemalt eristada. Täiendavaks selgituseks, et kirjakeelne setu on murdes seto, kuid selle sõna laiema leviku tõttu jään loo kirjutamisel austusest setode vastu murdesõna kasutamise juurde.
Setod tunnevad oma väärtust ja kellel soov selle rahvakilluga lähemalt tutvuda, peavad suutma mõista ka nende keelt.

Värska on Setumaad lõhestavast demargatsioonijoonest siinpoolsel alal suurim asula. Neljakümneviiendani oli Setumaal 11 valda ja Petseri linn. Nüüd on Setomaa jagatud kolmeks: muist jääb Põlva maakonda, teine tükike Võrumaale ja ülejäänu Vene föderatsiooni poolt hõivatud alale sealses Petseri rajoonis.

Värska lahe äärde jõudmiseks pidi Sindist teed alustades läbima ümmarguselt 260 kilomeetrit. Kuna kõige otsem tee ei kulge üldsegi sirgjooneliselt mööda siledat asfaltkatet, vaid läbib kohati päris käänulisi tõusude-langustega kruusateidki, siis on ilma peatusteta bussisõidu ajaline teekond ca kolm ja veerand tundi. Algse plaani kohaselt taheti jõuda keskpäevaks kohale.

Loe edasi: Sindi naispensionärid viibisid Seto Kuningriigi päeva tähistamisel

Prantsuse vabatahtlikke vaimustavad metsad, puitmajad ja jäätuv meri

Zoé Favre d’Anne ja Julien Tort on tänavu 1. veebruaril Pärnusse saabunud Prantsuse vabatahtlikud, kes lahkuvad tagasi kodumaale lõikuskuu viimasel päeval.

Zoé Favre d’Anne ja Julien Tort Pärnus Nooruse majas Foto Urmas Saard
Zoé Favre d’Anne ja Julien Tort Pärnus Nooruse majas. Foto: Urmas Saard

Vabatahtlike siinviibimise projekti toetavad Euroopa Komisjon ja Noorteagentuur SA Archimedes. Kolm nädalat ja paar päeva enne koduteele asumist avasid Zoé ja Julien Pärnu Nooruse majas 21 pildiga fotonäituse, mis on valik Eestimaa erinevates paikades tehtud paarituhandest ülesvõttest. See on kahe inimese ühistöö ja seepärast puudub pildi allkirjade kõrval fotode autori nimi. Silma hakkab, et enamik fotosid on mustvalged, mõnedel aga lisatud ka värve. Sellisena nähtud Eestimaa on fototöötlusena üsna huvitav kunstiline teostus. Fotograafiat pole neist kumbki sihipäraselt õppinud ja pildistavad sarnaselt kõigi teistega, kellel aparaat taskus. Näitus jääb avatuks ussimaarjapäevani.

Zoé on pärit 9000 elanikuga väikelinnast Aurillac’ist. Ta õpib ajakirjandust magistriõppes, millega lõpetab järgmisel aastal. Praegu on Zoé 23-aastane. „Koostöös Pärnu Vabakooliga kavandasime kaks eraldi projekti: Zoe läks Vabakooli ja Julien tuli meie juurde. Aga kuna koolis ei ole suvel palju tööd pakkuda, leppisime kokku, et suvel ollakse kahekesi ühiselt meie majas,“ selgitas Pärnu Nooruse maja direktor Uudo Laane.

Loe edasi: Prantsuse vabatahtlikke vaimustavad metsad, puitmajad ja jäätuv meri

Andres Roots ja Anneli Kadakas mängisid Pärnus Steineri aias

Pärnu Gildipäevade eilse Steineri aia esinejate seas musitseerisid ka bluuskitarrist Andres Roots ja Vennaskonna trummar Anneli Kadakas, kes kahepeale kokku käinud oma instrumentidega publikut vaimustamas pea kõigis maailma nurkades.

Andres Roots Pärnus Steineri aias Foto Urmas Saard
Andres Roots Pärnus Steineri aias. Foto: Urmas Saard

Väljakuulutatud kontserdi algusaeg nihkus 25 minutit edasi, sest tehnika vajas häälestamist. Aga kohtadele istunud kuulajad olid kannatlikud vaatamata korduvatele vihmasabinatele. Pärnu Gildipäevade kultuuriprogrammi kokkupanija Ülle Jantson ütles, et enamik duo austajaid olid samal ajal Weekend festivalil. Vastasel korral võinuks korduda see, mis juhtus maikuus Endla teatrisaalis toimunud džässifestivali Fiesta 30 aasta juubelikontserdil. Pärast Rootsi ja Kadaka esinemist puhkenud tõeline aplausitorm ei tahtnud enam vaibuda ja publik vaheajale minna.

Endine Bullfrog Browni kitarrist Roots on lava jaganud Mississippi bluusilegendi Honeyboy Edwardsi, Soome rockiguru Tuomari Nurmioga, tuuritanud ja salvestanud suupilli-tippude Steve Lury ja Ismo Haavistoga.

Pärnu juurtega Anneli Kadakas on tuntuks saanud ka bändides Rasta Orchestra, Dave Benton Latin Band ja Rock Hotel. Samuti on Kadakas mänginud lahkunud legendaarse Slavka Kobrini ja Kanada suupillivirtuoosi David Rotundoga.

Loe edasi: Andres Roots ja Anneli Kadakas mängisid Pärnus Steineri aias

Uhla-Rotiküla elamusjooks on kingitus riigi sajandaks juubeliks

Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse eestvedamisel toimub tänavu esmakordselt taasiseseisvumispäevale kavandatud elamusjooks 10,4 kilomeetri pikkusel teekonnal Tahkuranna vallas asuvalt Uulu staadionilt Pärnusse Raeküla staadionile. Täna läbisid korraldustoimkonna inimesed raja jalgratastel ja määrasid looduses viibides teeninduspunktide asukohti.

Peakohtunik Priit Neeme ja spordiajakirjanik Enn Hallik Foto Urmas Saard
Peakohtunik Priit Neeme ja spordiajakirjanik Enn Hallik. Foto: Urmas Saard

Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg on mõtte algatuse üks peamisi käivitajaid, kelle kaugele ulatuvat ideed toetab toimekas spordilembeliste inimeste seltskond. „Uue rajavalikuga rahvajooksu mõte sündis pärast lõplikku teatavaks saamist, et tänavu enam Raekülast Rannastaadionile suunduvat jooksu ei korraldata,“ selgitas Piia Karro-Selg. Toreda traditsiooniga kahe staadioni jooksu ära jäämisega ei soovinud Raeküla rahvas leppida ja leiti võimalus teisel suunal kahe staadioni vahelise tava algatamiseks.

Mitmepalgelise looduskauni maastiku sportlikule läbimisele soovitakse lisada ka tükike ajaloolist mälu. „Pärnu Raeküla linnaosa ja Tahkuranna valda ühendab mõlemapoolne ühine mälestus perekond Pätside eluloos. Pätsid on omal ajal avaldanud oluliselt head mõju mõlema kogukonna piirkondlikule käekäigule,“ osundas Piia Karro-Selg, kelle sõnul just neil asjaoludel ärgitus korraldajatel tahe kinkida Eesti Vabariigi sajandaks tähtpäevaks sportlikult tervislik ja Pätside radadel kulgev traditsioon. Ajaloolist mälu püütakse rõhutada ka jooksu nimetusega: tänane Uulu kandis kunagi Uhla nime ja üht piirkonda Raekülast hüüti Rotikülaks.

Loe edasi: Uhla-Rotiküla elamusjooks on kingitus riigi sajandaks juubeliks

Kirmas sõidab Indoneesiasse

Rahvuskultuuriseltsi Kirmas segarahvatantsurühm osaleb Eestist ainsana Indoneesias peetaval rahvusvahelisel rahvatantsu ja rahvamuusika festivalil, mis toimub ajavahemikul 20.-28. augustini.

Kirmas 2014 a XXVI laulu- ja XIX tantsupeol Tallinnas Foto Urmas Saard
Kirmas 2014. a XXVI laulu- ja XIX tantsupeol Tallinnas. Foto: Urmas Saard

Kahe nädala pärast asub Kirmas Kagu-Aasias asuva maailma suurima saareriigi poole teele. Kirmase juhendaja ja kontsertide lavastaja Raivo Erm oli lahkesti valmis rääkima eelseisvatest päevadest.

Kuuldavasti olevat teinegi rühm kandideerinud sellele festivalile, aga ei saanud kutset. Millest langes eelistus teile?

Raivo Erm: Jah, meie teada kandideerisid veel ka Leigarid, kes nüüd esindavad Eestit Folkolriadel Mehhikos. Meie kasuks mängis ilmselt reageerimiskiirus ja organisaatoritele meeldis ka meie lisatud info (videod, fotod…). Rahvusvahelisel festivalil osalemiseks oli vaja saada CIOFFi (st. Eesti Folkloorinõukogu) heakskiit ja selle me saime.

Kus täpsemalt festival aset leiab?

Raivo Erm: Indoneesia suurimal saarel Kalimantanil.

Mitu tantsupaari Indoneesiasse sõidab? Kas võtate ka oma muusikud kaasa või kasutate saatemuusikaks helikandjat?

Loe edasi: Kirmas sõidab Indoneesiasse

Poseidoni staadioni rajamine edeneb paljude abiliste osavõtul silmnähtavalt jõudsalt

Lõppeva nädalavahetuse kahel päeval korraldas Pärnu JK Poseidon taas Sinti rajataval jalgpallistaadionil suured talgud, kus praegu on kujunenud üheks peamisemaks ülesandeks välja kividest puhastamine.

Germo Karro läheb teo käigul liikuvat traktorit peatama, et kivide noppijad järele jõuaks Foto Urmas Saard
Germo Karro läheb teo käigul liikuvat traktorit peatama, et kivide noppijad järele jõuaks. Foto: Urmas Saard

Eile alustati talgutega poole viiest ja rabati tööd teha neli tundi, täna nopiti kive alates keskpäevast kuni kuueni. Laupäeval vedas traktor enne talguliste tulekut viimased suured kivid ja asfalditükid minema ning käis kogu ala randaaliga üle. Talgulistele jäi väiksemate kivide korjamine, millest saigi käesoleva nädalavahetuse põhiline töö. Eile oli kivikorjajaid 15 inimese ümber, täna kuni paarkümmend. Traktor liikus teo kiirusel ilma juhita. Mitte seepärast, et 1959. aasta väljalaskega traktor poleks suutnud ka nobedamalt veereda, vaid seepärast, et jätkuks aega kivisid järelhaagise platvormile loopida või päris peent kildu ämbrist kummutada. Kõige töömahukam ongi väikeste kivikeste kogumine. Martin Kuldmägi ütles tööpäeva lõppedes, et praeguseks on puhastatud umbes kümnendik kogu alast. „Seega on tööd veel meeletult. Korjajateks olid Poseidoni mängijad ja toetajad, kohalikud lapsevanemad, linnapea.“

Kuldmägi rääkis edaspidisest plaanistki ja pidas mõistlikuks teha vahepeal veidi pikem vahe sisse, et siis uuesti suurte jõududega jätkata. „Kuna järgmisel nädalal elab Pärnu ja selle lähiümbrus tõenäoliselt Weekendi festivali rütmis, siis on ilmselt raske abilisi sel ajal leida,“ arutles Kuldmägi.

Loe edasi: Poseidoni staadioni rajamine edeneb paljude abiliste osavõtul silmnähtavalt jõudsalt

Tootsi Turvas toetab Poseidoni esinudsstaadioni ehitamist turbaga

Käesoleval nädalal vastas AS Tootsi Turvas Pärnu JK Poseidoni sõbrahinna küsimisele, et firma otsustas jalgpallurite ettevõtmist toetada 60 kantmeetri turbamullaga, mille eest tasu ei nõutagi.

Sinti rajatava Poseidoni jalgpallistaadioni alalt tuleb veel kive koristada Foto Urmas Saard
Sinti rajatava Poseidoni jalgpallistaadioni alalt tuleb veel kive koristada. Foto: Urmas Saard

Turvas on vajalik liivase pinnase niiskustpidavamaks muutmisel, selgitas OÜ Kodu Kuubis juhatuse liige Mikko Selg, kes tegeleb Sinti rajatava Poseidoni jalgpallistaadioni murukatte eeltingimuste loomisega. Täpselt nädal tagasi palus Selg teha sõbraliku hinnapakkumise 60 m3 turba ostmiseks ja lisas juurde, et kindlasti on sajad jalgpallimuru kasutajad hiljem väga tänulikud.

Käesoleva nädala esimesel tööpäeval vastas AS Tootsi Turvas müügijuht Krista Toomiste, et nende firma otsustas Poseidoni etevõtmist sponsoreerida turbaga. Peale selle sai Toomiste sponsoreerimise osas nõusse ka autotranspordifirma KEA OÜ, kes nõustus suure rekkaga turba ehitatavale staadionile kohale viima tingimusel, et pinnas oleks piisavalt tugev ja jätkuks manööverdamise maad.

Teisipäeval käis autotranspordi omanik vaatamas staadioni asukohta ja tõdes, et sinna ei sa nii suure haagisega auto sõita. Järgmisel nädalal lubas ka Toomiste minna kohapeale võimalusi hindama, et aidata mõelda parema lahenduse leidmist juhul kui vahepeal midagi täiendavalt ei selgu.

Loe edasi: Tootsi Turvas toetab Poseidoni esinudsstaadioni ehitamist turbaga

Sindi väliujulas toimuvad lastele esmaste ujumisvõtete õppetunnid

Käesoleva nädala esmaspäeval ja kolmapäeval toimusid Sindi väliujulas selle suve suplushooaja esimesed ujuma õpetamise tunnid pisematele lastele.

Katrin Tammik õpetab Sindi väliujulas lastele ujumist Foto Urmas Saard
Katrin Tammik õpetab Sindi lastele ujumist. Foto: Urmas Saard

Ujuma õpetamist korraldatakse üksnes rohelise lipu heiskamisel ja nõutav veetemperatuur peab sel juhul olema vähemalt +20 kraadi.

Ujumistreener on Katrin Tammik Pärnu ujumisklubist Uca. Mõlemal päeval osales algõppes kümmekond koolieelset või algklasside ealist last. Õpetamine toimus kaldaäärses madalamas basseinis.

Kogenud treenerina näitas Tammik peamisi liigutusi ja keha veepeal püsimise võtteid ette, suunates neid sundimatult ja mänguliselt kõiki harjutusi järele tegema. Selili ujumisel toetas laste pea õiget asendit oma kätega. Aga enamikke asendeid ja ujumisliigutusi näitas ta enda peal põlvist saadik vees seistes nõnda hästi, et lastel polnud raske treenerit mõista. Kogemuse puudumise tõttu hoidsid lapsed ennast teatud liigutuste puhul kramplikult, aga siis julgustas Tammik neid vabamalt liikuma.

Loe edasi: Sindi väliujulas toimuvad lastele esmaste ujumisvõtete õppetunnid

Kauaoodatud Sindi seltsimaja välisilme uuendamine on alanud

Käesoleva kuu alguses tunnistas Sindi linnavalitsus Sindi seltsimaja fassaadi soojustamise hankele tehtud Pärnu REV Ehitus OÜ ja AS Pärnu REV ühispakkumuse edukaks ning täna hommikul alustati juba esimeste töödega.

Sindi seltsimaja välisseinte soojustamiseks alustati esmalt seinaäärte lahti kaevamisega Foto Urmas Saard
Sindi seltsimaja välisseinte soojustamiseks alustati esmalt seinaäärte lahti kaevamisega. Foto: Urmas Saard

Osapoolte vahel sõlmitud leping näeb ette hoone välisseinte soojustamist, vihmaveerennide ja räästakastide korrastamist, katusele lumetõkendite paigaldamist, ühe varikatuse ja panduse ehitamist.

Esimese tööna alustas väike ekskavaator seinaäärte lahti kaevamisega. Ajapikku on hoonet ümbritsev maa mitukümmend sentimeetrit tõusnud, millest annavad tunnistust mullakamara alt välja kaevatud betoonplaadid.

Hanketingimuste kohaselt ehitise üleandmise tähtpäevaks määratud käesoleva aasta 30. september on projektijuhi Enn Pirsko sõnul täiesti mõõdukas tegevuse aeg, kuigi möönis, et käsiloleva hoone seinapind on tavatult suur. Seda akende vähesuse ja tõttu.

Ühispakkumuse kogumaksumuseks on 99 900 eurot koos käibemaksuga.

Loe edasi: Kauaoodatud Sindi seltsimaja välisilme uuendamine on alanud

Lähipäevadel valmib Sindis Tihase tänaval uus väikeste laste mänguväljak

Täna alustas laste mänguväljaku vahendite tootja MoTeh OÜ Sindis Tihase tänava mänguväljakule atraktsioonide paigaldamist.

Esimese atraktsioonina paigaldatud vedrukiik Foto Urmas Saard
Esimese atraktsioonina paigaldatud vedrukiik. Foto: Urmas Saard

Tihase tänavale soovisid tulla ka Tiptiptap OÜ ja Tommi Play OÜ, aga parima vähempakkumise tegi MoTeh O, kes küsis tööde teostamise eest koos käibemaksuga 9656,18 eurot. Firma kodulehel tutvustab MoTeh OÜ ennast Eesti kapitalil loodud ettevõttena, kelle peamiseks tegevusalaks on mänguväljaku vahendite arendamine ja tootmine. Mänguväljakute vahendid vastavad standarditele kehtestatud nõuetele, mistõttu ei pea lastevanemad muretsema rajatiste ohutuse pärast ja võivad oma võsukesi julgelt avatavale platsile mängima lubada. „Oleme arvamusel, et laste mänguväljak peab olema ohutu, atraktiivne ja vastupidav meie kliimale ning kasutatavusele. Meeskond lähtubki mõttest toota mänguväljakuid ja -vahendeid, mis kutsuvad lapsi õue arendavalt ja turvaliselt aega veetma,“ kinnitatakse firma poolt.

Linnavalitsuse poolt väljakuulutatud lihthanke eesmärgiks oli paigaldada Tihase tn 9 krundile mängulinnak, karusell, vedrukiik, pesakiik, jalgrattahoidik, 2 prügikasti ja 2 istepinki.

Loe edasi: Lähipäevadel valmib Sindis Tihase tänaval uus väikeste laste mänguväljak

Põllumeeste bussiga avatud talude päeval Pärnumaal

Eile sõidutas Pärnust väljunud põllumeeste buss maaelu vastu huvi tundvad inimesed Pärnumaa nelja talusse, kus tutvuti väga erinevate talupidamise töödega.

Avatud talude päev Pärnumaal Sepa mahetalus Foto Urmas Saard
Avatud talude päev Pärnumaal Sepa mahetalus. Foto: Urmas Saard

Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit koostasid 24. juulil toimunud üleriigiliseks avatud talude päevaks eriprogrammid, mis võimaldasid Tallinnast, Tartust, Jõhvist, Rakverest ja Pärnust viia tasuta bussisõiduga üle veerandtuhande inimese avatud talude päevale.

Pärnust väljunud bussis oli 45 inimest, keda saatis Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Leho Verk. Hästi ettevalmistatud reisikava andis mitmekülgse ülevaate riigi põllumajanduse eripäradest. Külastades erineva tegevusvaldkonna ja -mahuga talunikke saadi päris mitmeti teadlikumaks. Kohapeal võis maitsta ehedat talutoitu ja teha oste.

Kõikjale jõudmiseks aitasid eksimatult teed leida hästi nähtavad viidad ja avatud talupäeva kirjadega punased õhupallid. Tamme talu ürdiaeda jõudmiseks pööras buss Lihula maantee 12. kilomeetril Lavassaare poole. 3 kilomeetrit veel sõitmist ja meid võttis vastu talu perenaine Heli Viedehof, kes alustas maitsetaimede kasvatamise ja töötlemisega 2004. aastal.

Loe edasi: Põllumeeste bussiga avatud talude päeval Pärnumaal

Pärnu JK Poseidon korraldas Sinti rajataval jalgpallistaadionil talgud

Eile ja täna võeti tulevase staadioni alal võsa maha, randaaliti, künti ja korjati kokku kiviprahti.

Martin Kuldmägi sikutab traktoriga suuri kivisid tulevaselt Sindi jalgpallistaadionilt minema Foto Marko Šorin
Martin Kuldmägi sikutab traktoriga suuri kivisid tulevaselt Sindi jalgpallistaadionilt minema. Foto: Marko Šorin

Esindusmeeskonna peatreener Martin Kuldmägi ütles täna õhtul, et mõni aeg tagasi alustatud keemilise umbrohutõrje järel jätkati eile uute töödega. Ühe Poseidoni jalgpalluri lapsevanem Andres Kaskla tuli Häädemeestelt oma isikliku traktoriga pinnast randaalima. Traktori ja muu inventari aitas oma treileriga kohale tuua teine Häädemeeste lapsevanem, Ants Muhu. Täna kündis Kaskla maa üles. Uuele randaalimise ringile täna veel ei jõudnud, sest maapind on väiksemaid ja suuremaid kive täis. Arvatavasti on need sinna veetud koos pinnasega, mis eemaldatud Sindi linna vee- ja kanalisatsiooni trasside rajamise ajal.

Kuldmägi ütles, et tuli täna talgutele kümne paiku, aga esimesed olevat saabunud üheksast. Kuldmägi ise lahkus viimasena enne seitset. Tema sõnul osales päeva tipptundidel kuni 30 talgulist. Neist enamiku moodustasid Poseidoni inimesed. Kaugemalt tulid talgutele kaks poissi Tartumaalt: Kaur ja Kaspar Toom. Sintlasi oli umbes kümmekond. Noorim olevat olnud nelja- või kolmeaastane põngerjas, kes tuli tööle koos perekond Ojaga. Kahjuks jäänud nimi küsimata. Paar-kolm tundi tegi tööd ka linnapea Marko Šorin ühes oma noorema poja Marttiga.

Loe edasi: Pärnu JK Poseidon korraldas Sinti rajataval jalgpallistaadionil talgud

Külapillimeeste kokkutulekul võis nautida muusikat ja meeldivat seltskonda

Eile toimus Pärnus Nooruse maja suveaias üleriigilise külapillimeeste kokkutuleku galakontsert “Laulame-mängime koos”.

Mary-Helena Veerits ja Henno Sepp, üks noorimaid ja kõige vanem Külapillimeeste kokkutulekul osaleijaid Foto Urmas Saard
Mary-Helena Veerits ja Henno Sepp, üks noorimaid ja kõige vanem Külapillimeeste kokkutulekul osaleijaid. Foto: Urmas Saard

Nädalavahetuse kahele päevale kavandatud üheteistkümnes külapillimeeste kokkutulek algas eile keskpäeval Nooruse maja suveaias proovidega. Kolm tundi hiljem anti pea kella seitsmeni kestnud kontserti, mida kuulas üle paarisaja inimese. Õhtu jätkus simmaniga, tantsuks mängisid Rotiküla vanamehed.

Henno Sepp juhatas muusika ja inimeste juurde

Eestimaal on loendamatu hulk iseõppinud pillimehi, keda peetakse kõhklematult kohaliku rahvakultuuri kandjateks. Pärnus toimuv suvine kokkutulek võimaldab kuulata teisi ja õppida üksteiselt. Kontserdile saabudes oli esimesena vastas Henno Sepp, kes olnud aastate eest külapillimeeste kokku kutsumise mõtte algataja. „Siin on üle riigi peaaegu kõigist maakondadest pillimehi. Ainult Ida-Virumaalt pole kedagi näha,“ rääkis Sepp ja tundis erilist head meelt päris noorte esinemistest. Näiteks Ääsmäelt, Harju maakonnast, 9- ja 11-aastased poiss ja tüdruk. Lihulast tulid vanaemaga 10- ja 13-aastased õde-venda. Põhiliselt on kõik Eestist, aga üksikud ka Saksamaalt, Soomest ja Rootsist.“ Repertuaar oli läbinisti valdavalt vanadest lugudest. Sepp nimetas ühe põhjusena raha vähesust, mis ei võimaldavat uuemate lugude eest nõutavat autoritasu maksta.

Loe edasi: Külapillimeeste kokkutulekul võis nautida muusikat ja meeldivat seltskonda

Sindi väliujulas pakutakse ujumisõpet

Sindi linnavalitsus on alates 2012-st aastast sõlminud treeneritega lepinguid, mis võimaldaks suvehooajal väliujulas läbi viia ujumisõpet. Nii ka sellel aastal.

Sindi ujulas Foto Urmas Saard
Sindi ujulas. Foto: Urmas Saard

Täna oli Sindi linnapea Marko Šorin nõutu, sest ei teagi kas suve tuleb või ei tulegi. Vesi on kas +17 või +16 kraadi ja ainult korraks paaril-kolmel päeval olnud ka +20 kraadi peal. Aga õpet viiakse läbi üksnes siis, kui Sindi väliujulas on võimalik heisata roheline lipp. See tähendab häid ilmastikuolusid, ohutut suplemist ja veetemperatuuri üle +20 kraadi. „Ujumistreeneriga sai juba üks nädal edasi lükatud. Nüüd on kokkulepe vastavalt nendele kuupäevadele, mis ujulas, Sindi kodulehel ja facebookis üleval,“ selgitas Šorin.

Praeguse kava järgi peaks Pärnu ujumisklubi UCA treener Katrin Tammik ootama ujumist õppima 25. ja 27. juulil, augustis 1., 3., 8., ja 10. kuupäeval. Kõigil nimetatud päevadel toimuks õpe kell 18.00 kuni 19.00.

Ujumisklubi UCA alustas tegevust 1990. a 27. septembril. Nime sai klubi rõõmsa ja tubli signaalkrabi ladinakeelse nimetuse uca järgi.

Urmas Saard

Karin Tislar: väike ruum on hästi hea, siin me oleme külg külje kõrval

Tekstiilikunstnik Karin Tislar tähistas 19. juulil oma 70. sünnipäeva isiknäituse avamisega Sindi muuseumis, kuhu kogunes väga arvukalt tema kunsti austavaid inimesi. Näituse pealkiri on “Tarbekunst teeb elu ilusaks”

Karin Tislar oma 70 sünnipäeval Sindi muuseumis isiknäitust avamas  Foto Urmas Saard
Karin Tislar oma 70. sünnipäeval Sindi muuseumis isiknäitust avamas. Foto: Urmas Saard

Tislari loomingut on imetletud ligemale poolesajal näitusel. Ta on osalenud paljudel ühisnäitustel, aga esitlenud korduvalt üksnes oma töid ka isiknäitustel. Sindi muuseumis nägi viimati kunstniku gobelääne ja akvarelle 2007. aastal. Aja- ja töömahukas gobelääntehnika võimaldab kududa hämmastavalt keerulise mustri või maalingutega vaipu. Sedakorda on näitusel ainult vaibad. Pintsliga valminud maalinguid näeb kaustades, mille kaante vahel kõigi vaipade kavandid. Nii on talle jäänud märk maha ka nendest vaipadest, mis ära müüdud või kingitud. Rohkem meeldib Tislarile siiski kinkimine.

Näituse avapäev pakkus külalistele erinevaid meelelisi elamusi rohkem kui järgnevatel päevadel väljapanekute vaatamine. Aga kui läksin järgmistel päevadel uuesti paaril korral tagasi, siis sain üksnes vaipadele keskendudes segamatu vaikuse rüpes veel omakorda täiesti teistsuguse elamuse osaliseks.

Avapäev üllatas rahvarohkusega.

Loe edasi: Karin Tislar: väike ruum on hästi hea, siin me oleme külg külje kõrval

Siis, kui reisirongid liikusid Tallinnast Riiga läbi Pärnu

Täna, 35 aastat tagasi, avati pidulikult läbi Pärnu kulgenud Tallinna ja Riia vaheline reisirongiliiklus, mis lõpetati 1992. aasta veebruaris.

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos mõnesaja meetrise raudteejupiga Foto Urmas Saard
Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos mõnesaja meetrise raudteejupiga. Foto: Urmas Saard

Pärast kitsarööpmelise raudtee asemele laiarööpmelise raudtee ehitamist saabusid 1981. aasta 17. juulil üheaegselt Mõisaküla raudteejaama ehitud reisirongid D1-6016 Tallinnast ja DRIA-189 Riiast. Vikipeedia andmeil sõitis 1987. aasta seisuga Tallinn–Pärnu–Riia liini mõlemal suunal üks reisirong päevas ning sõit kestis keskmiselt viis ja veerand tundi. Pärnu ja Mõisaküla kaudu Tallinnast Riiga kulgenud raudtee oli üle 160 km lühem, kui praegune Valgat läbiv tee. Viimane reisirong sõitis Tallinnast Riiga läbi Pärnu 20. veebruaril 1992.

Tallinna–Pärnu–Riia liini sulgemise järel kasutati Pärnu–Mõisaküla vahelist raudteed edasi.

1995. aastaks olevat Tallinna-Mõisaküla raudteeliinist kujunenud üks kõige kahjumlikumaid liine. Sõitjate vähesusele aitas kaasa ka suhteliselt ebamugav sõiduplaan, mille järgi oli näiteks 1995. aastal Mõisaküla–Tallinna liini mõlemal suunal käigus ainult üks reisirong, kusjuures hommikuse rongi väljumise kellaaeg Mõisakülast oli 04:48. Pistelised kontrollid tõestasid, et valdav osa sõitjaid ei ostnud piletit. Põhjuseks haruharv kontrolöride külastus rongides. Reisirong saabus Mõisakülla viimast korda 31. jaanuaril 1996. Kaubarongid sõitsid Pärnu-Mõisaküla vahet veel kuni 2001. aastani.

Raudteelõik võeti üles 2008. aastal.

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos perroonide ja mõnesaja meetrise raudteejupiga kunagises jaamas.

Urmas Saard

Rõõmsate laste festival innustab Pärnus lapsi liikuma

23. juulil Pärnu Rannapargis toimuval rõõmsate laste festivalil on hea võimalus tutvuda erinevate spordialadega. Festivalile tulevad professionaalid, kellelt näpunäiteid küsida.

Maadlejad võtavad festivalile kaasa maadlusmati, millel demontsreeritakse erinevaid võtteid ja jagatakse nippe Foto Urmas Saard
Maadlejad võtavad festivalile kaasa maadlusmati, millel demontsreeritakse erinevaid võtteid ja jagatakse nippe. Foto: Urmas Saard

Festivali peakorraldaja Kati Ruubel rõhutas, et festivali üheks eesmärgiks on avardada laste silmaringi läbi mängulise päeva ja innustada neid aktiivselt liikuma: “Festivali jooksul on võimalik tutvuda erinevate spordialadega, kõike ise proovida, uurida ja kogeda. On oluline, et lapsed leiaksid endale meelepäraseima aktiivse liikumise viisi. Loodan, et lapsed innustuvad uutest hobidest, tegevustest ja eeskujudest!”

Üheks oluliseks tegevuseks on laste jooga, mis pakub toredat vaheldust pingelistele võistleva iseloomuga hobidele ja spordialadele. Jooga treenerid Kristel Tammin ja Triin Mändmets kutsuvad 5-12 aastaseid lapsi kell 11.30, 13.30 ja 15.30 tutvuma joogaga.

Tammin sõnas, et lisaks füüsilisele vormile arendab laste jooga ka vaimseid väärtusi nagu meelerahu, julgust ja hoolivust. “Täiskasvanute joogast tuntud asenditele ja mediteerimisele lähenetakse laste joogas mänguliselt, loovalt ja vabalt,” kirjeldas Tammin ja lisas, et just vabadus on laste joogas oluline märksõna. Jooga tunnis võib iga laps tunda end vabalt, kartmata teiste hinnanguid või arvustusi.

Loe edasi: Rõõmsate laste festival innustab Pärnus lapsi liikuma

Endla Teatrikohvikus kõlasid hingestatud viisid

Maret Palusalu esines eile hilisõhtul koos Indrek Oseleiniga Pärnus Endla Jazzklubis, mis lõpetab käesoleval kuul oma kümnendat hooaega.

Maret Palusalu Endla Jazzklubis Foto Urmas Saard
Maret Palusalu Endla Jazzklubis. Foto: Urmas Saard

Jazzklubi alustas Endla Teatrikohvikus 2006. aasta septembris ja on populaarsed tänaseni. Seda nii pärnakate kui linna külaliste hulgas. Teatrikohvik on armastatud esinemispaik muusikutele. „Korraldajatele tagasisidet andnud muusikute sõnul on tegemist koduse ja õdusa kontserdipaigaga, kus alati muusikasõbralik publik, hea korraldus ja soe vastuvõtt,“ rääkis eile õhtul kõik need aastad Endla Jazzklubi vedanud Viljandi Kultuuriakadeemiast kodulinna Pärnusse naasnud Ülle Jantson, kes esmalt maandus tööle Endla teatrisse ning jazziliidu toonaste eestvedajate Ain Agana, Jaak Sooääre ja Tanel Ruubeni toel ülenädalased tasuta kontsertõhtud käima tõmbaski. Läbi aastate on jazzklubi tegevust toetanud Pärnu linn ja Eesti Kultuurkapital.

Jazziõhtute publik on eatu, kõikudes muusikakooli rütmimuusika eriala õppuritest eakate fännideni, suvituslinnale omaselt rahvusest sõltumata. Klubiõhtud toimuvad kahel korral kuus reedeti, septembri keskpaigast juuli lõpuni. „Sõltuvalt esinejatest on klubi külastatavus pea alati poolesajast ülespoole,“ ütles Jantson. Sama kordus ka eile.

Loe edasi: Endla Teatrikohvikus kõlasid hingestatud viisid

Pärnu JK Poseidon rajab jalgpalli esindusstaadioni Sinti

„Iga tõsiseltvõetav jalgpallitiim omab noortemeeskondasid ja esindusmeeskonda, treenereid ja toetajad, hingestatud fänne ja vihkajad, aga ka eeskujulikku jalgpallistaadionit. Just viimasest oleme kaua unistanud, kuid nüüd läheme läbimõeldud kavatsuste juurest nähtavate tegude juurde,“ rääkis täna keskpäeval Martin Kuldmägi, Pärnu JK Poseidon esindusmeeskonna peatreener ja juhatuse liige, tulevasel Sindi jalgpallistaadionil.

Joonas Einfeldt ja Martin Kuldmägi, Pärnu JK Poseidoni juhatuse liikmed, tulevasel Sindi jalgpallistaadionil Foto Urmas Saard
Joonas Einfeldt ja Martin Kuldmägi, Pärnu JK Poseidoni juhatuse liikmed, tulevasel Sindi jalgpallistaadionil. Foto: Urmas Saard

Väikesel töönõupidamisel osalesid veel Joonas Einfeldt, Poseidoni noorte suuna juht ja Poseidoni toetaja Germo Karro, Kodu Kuubis OÜ juhataja.

Kuna Pärnus ei jätku vajalikul määral jalgpalliväljakuid, siis otsustati mullu kevadel, et Poseidon võiks hakata Sindi gümnaasiumi staadionil oma noortetiimidega Eesti meistrivõistluste kodumänge pidama. Einfeldt ütles, et praegu treenib gümnaasiumi jalgpallimurul umbes poolsada Sindi last: lasteaiaealiste grupp ja kaks meeskonda kooliõpilastest. Paraku jäävad gümnaasiumi staadioni mõõtmed napiks.

Kesktänava ääres, vastakuti Tiigi pargiga, asub keset Sindi linna kasutult seisev maatükk, mille mõõtmed on umbes 100 X 150 meetrit. Sindi abilinnapea Rein Ariko ütles telefonivestluses, et ala on Sindi linna generaalplaanis juba ammu staadioni asukohana märgistatud ja varem käisid väravakütid seal ka jalgpalli triblamas. Nüüd on Sindi linnavalitsus andnud selle Poseidoni kasutusse tähtajatu ja tasuta rendilepinguga.

Loe edasi: Pärnu JK Poseidon rajab jalgpalli esindusstaadioni Sinti

Kaua oodatud Pärnu Rannastaadion on lõpuks avatud

Eile õhtupoolikul avati pidulikult uuendatud Pärnu Rannastaadion koos tribüünihoonega, mille 1501 istekohta hõivasid pealtvaatajad, paljud seisid ka tribüüni ülemisel põrandal. Uuel staadionil sai esimese tammepärja kaela miilijooksu parim jooksja Franko Reinhold.

Pärnu Rannastaadioni avamine Foto Urmas Saard
Pärnu Rannastaadioni avamine. Foto: Urmas Saard

Pidulikul lindilõikamisel osalesid riigikogu liige ja endine Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, ametis olev Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, EOK asepresident Tõnu Tõniste, kultuuriminister Indrek Saar, Rannastaadioni direktor Tair Anton ja Eventus Ehitus OÜ esindaja.

Põhjaliku renoveerimisprotsessi läbinud Rannastaadion pälvis märgi „EOK tunnustatud spordirajatis“, mida üleandnud Tõniste lootis, et see leiab koha kusagil esinduslikus kohas tribüünihoone seinal. Tõniste sõnul kinnitab märk, et staadion on kaasaegsetele nõuetele vastav, kvaliteetse infrastruktuuri ja teenustega spordirajatis, mille tingimused võimaldavad korraldada tipptasemel sportlaste treeninguid ja rahvusvahelisi võistlusi ning pakub veelgi paremaid võimalusi edendamaks piirkonnas noorte- ja harrastusporti. „Rannastaadioni uuendamine on Pärnu linna ja kogu Eesti spordi arengu seisukohalt suur ja oluline samm edasi. Edastan Eesti Olümpiakomitee õnnitlused Pärnu linnale ja kohalikule kogukonnale Rannastaadioni taasavamise puhul,“ lausus Tõniste.

Loe edasi: Kaua oodatud Pärnu Rannastaadion on lõpuks avatud

Päev tulevases korvpalli pealinnas

Heinakuu käesoleva nädala kõigil päevadel on Elron ühiselt kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjatega kutsunud sõitma rongiga Raplasse. Üleskutsest huvitus ka Külauudiste veebileht. Koostöös Elroniga valmistas Rapla vallavalitsus 7. juuliks peaasjalikult Külauudiste huvidest lähtuva hästi läbimõeldud päevakava, mis andis sisuka ülevaate linna ja lähema ümbruse mitmete külade eeskujulikust elukorraldusest. Päeva lõppedes toimus kohtumine Raplamaa Sõnumid peatoimetajaga.

FLIRT andis meeldiva kogemuse

Rongiga Raplasse Foto Kärt Saard
Rongiga Raplasse. Foto: Kärt Saard

Külauudiste Pärnumaa reporter ja fotograaf astusid Pärnus Papiniidu perroonilt rongile 07:31. Siin on Stadler FLIRT (Fast Light Innovative Regional Train ehk maakeelselt ‘kiire kerge uuenduslik regionaalrong’) peatunud reisijate viimiseks ja toomiseks juba alates 2014. aasta esimesest päevast. Kummalisel kombel tegime meie oma esimese reisi selle rongiga alles rohkem kui poolteist aastat pärast porgandvärvi diiselrongide liikuma hakkamist – kuigi põnevust tekitav huvi oli päris ammu küpsenud. Võrreldes vanade raudruunadega jääb sõna ‘uuenduslik’ selle reisirongi kirjeldamisel väga kahvatuks. Tuleb tunnistada, et FLIRT parandas kogu päevaks (tegelikult kauemakski) olulisel määral enesetunnet teadmisega, et kõigil riigisisestel raudteedel liiguvad üksnes säärased moodsad reisirongid.

Täpselt tund ja 20 minutit pärast sõidu algust astusime esmakordselt Rapla perroonile. Üllatusime, et peatus asub nõnda kaugel kesklinnast, aga päev andis sellelegi küsimusele ammendava vastuse.

Loe edasi: Päev tulevases korvpalli pealinnas

Laupäeval avatakse Pärnus Rannastaadion

Eelseisval laupäeval avatav Pärnu Rannastaadion valmib vastavuses jalgpalliväljaku UEFA 2. kategooria nõuetele ja on kasutatav IAAFI 2. sertifikaadi tasemel kergejõustikuareenina. Tribüün peab mahutama vähemalt poolteisttuhat pealtvaatajat, tegelikult on üks istekoht rohkemgi. Staadioni valgustus on tõstetud 30 m kõrguste mastide otsa.

Pärnu Rannastaadion kolm päeva enne avamist Foto Urmas Saard
Pärnu Rannastaadion kolm päeva enne avamist. Foto: Urmas Saard

Tair Anton on Rannastaadioni direktor alates käesoleva aasta algusest. Temaga õnnestus rääkida minimaalselt, sest ajakava on tihedalt planeeritud tegevustega täidetud. Aga ta on kõiges püüdlikult vastutulelik ja sõbralik. Kohe leidis endale abilise, kes kuulekalt nõustus tutvustama uut spordirajatist, mida tänase päeva seisuga oodatud juba enam kui 16 aastat – olenevalt sellest, mida ootuse alguseks nimetada.

Kolm päeva enne pidulikku avamist näib kõik peaaegu päris valmis olevat. Siiski on esimese korruse pikal koridoril hoiatav punavalge lint, mis ei luba peegelsiledale põrandale astuda. 60 m pikkuse sisejooksu raja ääres on kokku korjamist ootavaid asju. Eile pesid kaks meest survepesuriga Ranna puiestee äärset kõnniteed. Täna joonisid Kuldvillak-Sport OÜ suurte kogemustega mehed staadioni jooksuringile valgeid jooni. Radasid mahub sellele 8. Rohelist muru ümbritsev ring on samade meeste poolt siniseks värvitud. Sinised on ka 1501 istet. Sinine on Pärnu lipu värv.

Loe edasi: Laupäeval avatakse Pärnus Rannastaadion

Ragnar Kekkonen: Pärnus valminud seikluspark avatakse kohe pärast kasutusloa saamist

Papli ja Kanali tänavate ühinemise kohal, Mai elamurajooni suunduva kergliiklustee alguses püüab möödujate pilku 14 m kõrgune rajatis, mis peatselt pakub elamusspordi harrastajatele mitmesuguseid võimalusi vabalangemise hüpeteks, trossidel laskumisteks, ronimiselementide, ronimisseina ja õhusõidutorniga.

Vaade 14 m kõrgusele seikluspargile hotell Tervise Paradiis kõige ülemiselt korruselt Foto Urmas Saard

Pärnu linn on seikluspargi jaoks maatüki eraldanud viieks aastaks. Mai kuus oli projekt ja ehitamiseks tarvilik luba linnalt olemas. Ehitamise algus olenes tellitud mastide tarneajast.

Täna hommikul ütles Õhusõidud OÜ juhataja Ragnar Kekkonen, et eile andis ta Pärnu linnavalitsusele kasutusloa taotluse sisse ja ootab nüüd sellele positiivset vastust. Linnavalitsusest selgitati, et kehtiva korra järgi võib menetlus kesta kuni üks kuu. Siiski loodetakse toiminguga märkimisväärselt kiiremini hakkama saada.

Küsimusele, kui palju huvilisi korraga turnima mahub, vastas Kekkonen: „Umbes sadakond. Mastidel on 45 platvormi. Neist igale ühele mahub 3 inimest.“ Vajalikud töötajad on juba leitud ja vastav väljaõpegi tehtud, kinnitas Kekkonen.

Vaade 14 m kõrgusele seikluspargile hotell Tervise Paradiis ülemiselt korruselt. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Viiendast Eestimaa võimlemispeost jäi järele meeldiv meenutus ka Sindi noortele

Tänavune Eestimaa võimlemispidu „Hingelind“ toimus 2. juulil Tallinna Kalevi staadionil, kus osales live muusika saatel ümmarguselt 5000 harrastajat. Nende hulgas Sindi Avatud Noortekeskuse võimlemisrühm Stella.

Sindi võimlemisrühm Stella hingelinnukleitides Foto Sigrid Absalon
Sindi võimlemisrühm Stella hingelinnukleitides. Foto: Sigrid Absalon

„Laseme kõik koos lendu Hingelinnu, kes nüüd üle Eestimaa tuisates jagab aktiivselt peosõnumit maakonnast maakonda, vallast valda, külast külasse,“ kuulutati enne pidu. „Laskem nüüd samal linnul jätkuvalt lennata ja jutustada kõigest, mis nähtud ja kuuldud,“ ütles täna Sindi noortekeskuse juhataja Helle Vent.

Sügaval, sügaval kehas elab hing.
Keegi pole teda veel näinud, aga kõik teavad,
et ta on olemas.
Hinge sees, tema keskel, seisab ühel jalal lind…

„Oleme võimlemispeolt tervetena tagasi, aga Hingelind hoiab meid endistviisi selle võimsa tunde all, mida 5000 esineja ja 25 000 pealtvaatajaga suursündmus pakkus. Meie rühm Stella esines Hingepuhtuse laekas koos 250 gümnasisti ja tudengiga. Kava autor ja lavastaja oli Marju Asarov, kellelt saime ka facebookis eraldi tänu tubliduse eest,“ rääkis Vent.

Loe edasi: Viiendast Eestimaa võimlemispeost jäi järele meeldiv meenutus ka Sindi noortele

Rae ja Mäetaguse on Eesti sportlikumad vallad

Nädalavahetusel Vändras enam kui tuhande sportlase osavõtul toimunud 24. Eesti valdade suvemängud võitsid suurtest valdadest Rae ja väikestest Mäetaguse. Asetleidnud spordisündmust vahendab Helen Mast, Eestimaa Spordiliit Jõud peaspetsialist.

Eesti valdade suvemängud Pärnumaal Vändras Foto pressisõnumiga
Eesti valdade suvemängud Pärnumaal Vändras. Foto: pressisõnumiga

250st võimalikust punktist koguni 245 kogunud Rae sai alavõidu kergejõustikus, jalgrattakrossis, orienteerumises ja naiste võrkpallis. Pikki aastaid valdade mänge valitsenud Tartu kaotas esikoha 26 punktiga. Kolmanda koha viis Viljandimaale 215 punkti kogunud Suure-Jaani.

Üle 200 punkti kogusid kümme valda, esikolmikule järgnesid: 4. Vinni 210, 5. Ülenurme 207 (alavõit mälumängus), 6. Kiili 206, 7. Väike-Maarja 205, 8. Viljandi 202 (võit petangis), 9. Kernu 201, 11. Saarde 201 (võit meeste võrkpallis) punkti.

Parima väikse vallana (kuni 2000 elanikku) sai 193 punktiga üldjärjestuses 12. koha Mäetaguse, teise koha karika sai väikestest Iisaku (185) ja kolmanda Imavere (170).

Alavõidud saavutasid Juuru köieveos ja Avinurme jahilaskmises. Juhtide võistluse parimad olid Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla ja Imavere volikogu esimees Eve Okas.

Kokku võistles 15aastase vaheaja järel mänge võõrustanud Vändras erinevatel aladel 1100 sportlast poolesajast Eestimaa vallast.

Samal ajal valdade mängudega toimusid Türil 41. Eesti linnade mängud, kus võidud said Jõhvi (üle 10 000 elanikuga) ja Türi (alla 10 000 elanikuga linnade arvestuses).
24. Eesti valdade suvemängud korraldas Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös Vändra Alevivalitsuse ja Pärnumaa Spordiliiduga.

Tulemused