Pärnumaa

Eneli Arusaar peab tähtsaks koostegemist ja koosolemist

Eeloleval laupäeval on head endised Sindi gümnaasiumi õpilased ja töötajad oodatud kooli 180. sünnipäeva tähistamisele. Täna käis proovide tegemine täies hoos.

Sindi gümnaasium valmistub kooli 180 sünnpäevaks Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasium valmistub kooli 180 sünnpäevaks. Foto: Urmas Saard

Ühiselt tulevad lavale vilistlased ja praegused õpilased. „Kodu ja kool. Kodumaa ja koju tagasitulek. Armastus annab sooja. Üksteist peab hoidma. Õpilane peab õpetajat hoidma ja vastupidi. Õpilane õpilast hoidma.“ Need on märksõnad, mida Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar täna Sindi seltsimajas toimunud suure etenduse proovis rääkis. Etenduses teeb kaasa kaugelt üle saja osaleja. „Etendus toob mälestused hinge tagasi ja annab mõista, et kuigi aastad mööduvad, tuleme ikka koju ja oma kooli tagasi,“ rõhutas Arusaar, kes on etenduva vaatemängu stsenaariumi autor ja peanäitejuht. Ta ütles, et stsenaariumi lõpp olnud juba augustis valmis, aga loo algus tuli hoopis hiljem. See on loometöö köögipool.

Täna lauldi, tantsiti, tehti püramiide ja muud. Homme kogunetakse taas. Siis juba kostüümides. Arusaar tundis väga head meelt sellest, et õnnestus tuua vilistlasi lavale koos praeguste õpilastega. See oli olnud tema unistus.

Loe edasi: Eneli Arusaar peab tähtsaks koostegemist ja koosolemist

Sindi skatepark muudab asukohta

Täna alustati Sindi seltsimaja parkla ja Pärnu maantee vahelisel tühermaal pinnase koorimist.

Sindi skatepargi ja liuvälja uues asukohas käib ehitustöö Foto Marko Šorin — Sindi skatepargi ja liuvälja uues asukohas käib ehitustöö. Foto: Marko Šorin

Kohapeale ehituse käiku vaatama tulnud Sindi linnapea Rein Ariko ütles, et 510 ruutmeetri suuruselt alalt eemaldatav muld veetakse kõrval asuvale Kahurimäele, nagu seda mõned aastad tagasi linna sünnipäeval nimetama hakati. Mäge kõrgemaks ei tõsteta, aga nõlvad muutuvad veidi laugjamaks.

Süvendisse veetakse killustik ja sellele laotatakse üks kiht asfaltbetooni. Ariko teab, et väike külm või vihmasadu ei peaks tööde lõpetamist tänavu takistama, sest ühe kihi asfaltbetooni puhul läheb vesi läbi killustiku sügavamale ega sega seetõttu kvaliteetset asfalteerimist.

Sile plats leiab kasutust skatepargi uue asukohana. Talvel saab sama platsi soodsate ilmaolude korral kasutada liuväljana. Seltsimaja kõrvale enam liuvälja ei valata.

Ehituse maksumus on koos käibemaksuga ümmarguselt 19 000 eurot, millest 15 000 kaetakse nn katuserahast.

Loe edasi: Sindi skatepark muudab asukohta

Laatsareti tänaval kuuldi Taara tammikute kanget häält

Major Hengo Tulnola oli asko, sõjamehena Vabadusristi kavaler ja arhivaar, kelle mälestuseks avati auväärse isiksuse 120. sünniaastapäeval Pärnus Laatsareti tänaval mälestustahvel.

Maavalla Koja esindajad tule ja mõõgaga Hengo Tulnola mälestustahvli avamisel Pärnus Laatsareti tänaval Foto Urmas Saard — Maavalla Koja esindajad tule ja mõõgaga Hengo Tulnola mälestustahvli avamisel Pärnus Laatsareti tänaval. Foto: Urmas Saard

Aadressil Laatsareti 4 asuva Hengo Tulnola (16.10.1897–17.01.1986) omaaegse kodumaja seinal avatud mälestustahvli valmistamist, paigaldamist ja katte eemaldamist korraldasid kaitseväe major Mehis Born ja Tiina Tojak Pärnumaa Muinsuskaitse Seltsist ning Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidust. Kiviraidur Ülo Kirt valmistas tumedast marmorist kuldkirjadega mälestustahvli, millel sõnad: „Taaralaste Tarkade Koja asko major Hengo Tulnola VR 1/3 elas siin majas 1922–1928.“ Kogu ettevõtmist rahastas Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum.

[pullquote]Avitagu seo kirätahvli taa maja saina pääl inemiisil iks meelen pitä sinno ni tõisi Võromaa kõvvu poigi kiä omma Esti ello kõvva avitanu![/pullquote]Eilsel, 16. porikuu päeval ja muistse maarahva ajaarvamise järgi 10230-ndal, eemaldasid sinimustvalge lindiga kinniseotud valge lina mälestusplaadilt auväärse mehe lapselapsed, Lihulas elav Merike Järvekald ja pärnakas Timo Tulnola. Torupilli puhus Kulno Malva, Kaitseliidu Sakala maleva torupilliorkestri mängija. Asko seisusele kohaselt toimetasid kombetalituslikku riitust Maavalla Koja esindajad tule ja mõõgaga.

Loe edasi: Laatsareti tänaval kuuldi Taara tammikute kanget häält

Endine naislinnapea loovutas valimispäeva lilled mehele

Pärast lõunat küsis Sindi Konsumisse sisenenud Jaan Pilliroog, kas valimas käidud? „Jah, käidud,“ sai vanahärra vastuseks ja muheles rõõmsalt, et talle kingiti Sindi valimisjaoskonnas kimbu valgeid krüsanteeme.

Marko Šorin tuleb valima kogu perega Foto Urmas Saard — Marko Šorin tuleb valima kogu perega. Foto: Urmas Saard

Pilliroog jutustas, kuidas ta koos Liina Maastega olnud esimesena valimisjaoskonna uste avamise ajal kohal. Maaste töötas Sindi TSN Täitevkomitee esimehena juba seitsmekümnendail ja hiljem Sindi linnapeana 1990-st 1997. aastani. Esimest valijat ootas kimp sügislilli. Härrasmehelikult pakkunud Pilliroog lillede saamise au Maastele, aga tema tõrjunud pakkumise tagasi ja eelistanud meest, kellega käivat õnn kaasas.

Keskpäeva paiku rääkis Sindi valimiskomisjoni liige Mihhail Šorin, et võrreldes eelmiste kordadega on valimisinnukus märgatavalt suurem. Põhjuseks pidas ta eelkõige väga ilusat ilma, mis meelitab inimesi välja jalutama.

Umbes samal ajal saabus valima ka Marko Šorin. Tema tuli koos abikaasa ja kahe pojaga. Külli tuli kollase vahtralehega, mida hoidis näpus ka valimisjaoskonnas oma kodaniku kohust täites.

Loe edasi: Endine naislinnapea loovutas valimispäeva lilled mehele

Tulevase Tori valla (omavalitsuslik) ajalugu

Nüüd kui haldus(piiride)reform on juba täna realiseerumas võib korraks ka minevikku vaadata. Piiride muutmine ei ole mitte midagi nii uut, kui vahel võib tunduda ning nagu ajalugu näitab ei jää ükski muudatus väga pikalt kestma.

Sindi raekoda Foto Marko Šorin — Sindi raekoda. Foto: Marko Šorin

20. sajandiks oli kihelkondade, kui haldusüksuste, tähtsus oluliselt vähenenud. Eestlaste asuala jagunes mitme kubermangu vahel (peamiselt Eestimaa ja Liivimaa kubermang, kuid Narva linn kuulus Peterburi ja Petserimaa kuulus Pihkva kubermangu). Maakondade ja kihelkondade piirid olid püsinud aga juba pikemat aega, uusi linnu polnud aga saja aasta vältel samuti tekkinud, vallapiiride osas oli tegemist väikevaldade liitmise lõppjärguga. Näiteks kadus 19. sajandi lõpus kaardilt Sindi vald (praegu oleks see suuresti tänane Paikuse vald, Sindi linn ning osa Tori ja Sauga vallast). Oluline sündmus toimus 1917. aastal, kui eestlaste asualal moodustati üks kubermang – Eestimaa kubermang. Vahepeal oli rahulikum aeg, kuni 1938. a vallapiiride reformini, millega valdade arvu vähendati kolmandiku võrra.

Loe edasi: Tulevase Tori valla (omavalitsuslik) ajalugu

Lauatennise võistlus Sindi Gümnaasiumis

Eile, 13.oktoobril toimus Sindi gümnaasiumi aulas lauatennise võistlus, mis leidis aset 7.a klassi õpilaste majanduse tunni raames.

Marko Šimanis, Remii Metsmaa, Carl Mängel Foto Kaur Kasemaa — Marko Šimanis, Remii Metsmaa, Carl Mängel. Foto: Kaur Kasemaa

Projekti teemaks valiti tervislik ja kasulik eluviis. Alates esmaspäevast oli kõigil võimalik vahetundide ajal lauatennist mängida. Pakutud meeldiv võimalus tekitas kõigi õpilaste jaoks suurt mängus osalemise soovi. Eelnevalt ei teatud arvatagi, et lauatennis nii kütkestavat sportlikku elamust võiks tekitada. Seepärast kavatseme jätta lauatennise laua kuni koolivaheajani vana maja teisele korrusele. Kuna kohtade arv oli piiratud, ei saanud kõik soovijad võistlustel osaleda. Võistlused viidi läbi õppenädala lõpus alates reede keskpäevast.

Võistles üheksa mängijat ja iga võistleja sai mängida kaheksa mängu. Ühtekokku peeti 74 mängu.

Lõpp läks tihedaks rebimiseks. Lisamängudega selgitati välja lõplik esikolmiku järjestus. Esimese koha võitis Remii Metsmaa, teiseks jäi Marko Šimanis ja kolmandaks Carl Mängel. Auhinnaks jagati vastavalt kohale värvieristusega reketikujulised medalid, lisaks kingiti Sindi gümnaasiumi kirjadega pastaka ja diplomi.

Loe edasi: Lauatennise võistlus Sindi Gümnaasiumis

Jüri Trei selge sõnum levib ka Eesti riigi sünnilinnas

Eesti Keele Instituudi poolt välja kuulutatud tänavuse selge sõnumi võistluse Tarbepildi kategoorias märgiti ära diplomaat Jüri Trei EV 100 juubeliks koostatud kaart „Eesti autonoomia sündis Peterburis/Petrogradis“.

Jüri Trei poolt EV 100 juubeliks koostatud kaart Eesti autonoomia sündis PeterburisPetrogradis — Jüri Trei poolt EV 100 juubeliks koostatud kaart “Eesti autonoomia sündis Peterburis / Petrogradis”

Loe edasi: Jüri Trei selge sõnum levib ka Eesti riigi sünnilinnas

Ohutusalane teeõhtu Sindi muuseumis

Täna õhtul külastasid Sindi ajalooklubi seltskonda Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna liikmed Jana Ots, Maret Kommer, Mai Saar, Maie Pitsal, Tiina Aasma ja Karmen Vesselov, kellelt kuuldi metsas käimise ohutusalaseid nõuandeid.

Naiskodukaitse ohutusalane teeõhtu Sindi ajalooklubis Foto Urmas Saard — Naiskodukaitse ohutusalane teeõhtu Sindi ajalooklubis. Foto: Urmas Saard

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna Pärnu jaoskonna esinaine Karmen Vesselov meenutas, et mai algul avasid nad Sindi muuseumis rändnäituse, mis oli pühendatud Naiskodukaitse 90 tegevusaastale Pärnumaal. Siis kutsus muuseum neid peatselt tagasi. Nüüd tuldi juba märksa suurema hulgaga ja Karmen tõi kaasa enda retsepti järgi valmistatud rullbiskviiti, mis maitses tee kõrvale sedavõrd hästi, et kodukondiiter teenis kõigi lauas istujate poolse heakskiidu valju plaksutamisega. Ei mäleta, et klubis oleks kedagi varem mõne hõrgutise eest sellise auavaldusega tänatud.

Kuidas minna metsa, mida sinna kaasa võtta ja kuidas lõpuks metsast rõõmsasti välja saada? Neile küsimustele oskas lihtsas arusaadavas keeles vastata Jana Ots, kelle ettekanne toimus vestluslaadses ringis, milles kõigil oli võimalus ka oma teadmisi ja kogemusi teistega jagada. Jana tõi kaasa seljakoti, mille sisu võis käega kaaludes hinnata umbes kolmele kilogrammile. Kaitseliidu õppustel on naiste kandam keskeltläbi paarkümmend kilogrammi. Lisaks koti sisule oli Janal kaasas mõni tarvilik raamat, mida soovitas lugeda.

Loe edasi: Ohutusalane teeõhtu Sindi muuseumis

Sügiskuld tähistas oma viieteistkümnendat koos sintlastega

Täiendatud videoklipiga

Täna, täpselt nädal tagasi küalastas Sindi Naisliit Põlvamaal tegutsevat Valgjärve valla eakate seltsingut Sügiskuld, kes tähistas Maaritsa kultuurimajas oma 15. aastapäeva.

Kaido Kõiv kigib sintlastele (Juta Velleste kätte) raamatu Valgjärve – võrratute vaadete vald Foto Urmas Saard — Kaido Kõiv kigib sintlastele (Juta Velleste kätte) raamatu “Valgjärve – võrratute vaadete vald”. Foto: Urmas Saard

Seltsingu juhataja Linda Varul ütles, et Valgjärve valla elanikkonnast moodustavad üle kolmandiku pensionärid. 2002. aasta septembris loodi aktiivsete eakate organiseerimisel seltsing Sügiskuld, kuhu praegu kuulub tegevliikmeid poolesaja ümber. Seltsingus on esindatud kõik valla külad, osaletakse nii tantsuringis kui lauluansamblis, aga peale selle tegutsetakse veel palju muu mitmekesise tegevusega.

Lahkunute mälestuseks süüdati küünal ja seisti vaikuse minuti. Õnnitleti sünnipäevalisi ja tänati tegusaid inimesi. Varul võttis vastu Sügiskullale toodud lillesülemeid ja kingitusi.

[pullquote]Nemad alustasid natuke enne minu tulekut[/pullquote]Seltsingu tähtpäeval õnnitles vilkalt askeldavaid eakaid Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv, kes on ühte järge selles ametis olnud pea sama kaua, kui tublilt toimekas Sügiskuld. „Nemad alustasid natuke enne minu tulekut.“ Kogu peoõhtu elavalt eakate seltsis viibinud vallavanem ütles, et koos pensionäridega tähistatakse ühtlasi ka rahvusvahelist eakate päeva.

Loe edasi: Sügiskuld tähistas oma viieteistkümnendat koos sintlastega

“Keskkonna ja kliimamuutuste kirjaoskus” viis auhinnareisile

Täna hommikul sõitsid Sindi gümnaasiumi 8.a ja 9.a klassidest paarkümmend õpilast Peipsimaale kahepäevasele auhinnareisile, millega premeeritakse üleriigilisel konkursil “Minu klass tegutseb jätkusuutlikult” osalenud võitjat.

Õpetaja Signe Lensment läheb Sindi gümnaasiumi õpilastega auhinnareisile Foto Urmas Saard — Õpetaja Signe Lensment läheb Sindi gümnaasiumi õpilastega auhinnareisile. Foto: Urmas Saard

Tänavu 22. juunil selgusid kevadel alanud ja Same World maailmaharidusliku projekti toel korraldatud keskkonnaalase jätkusuutlikkuse õpetamise heade tavade üleeuroopalise võistluse Eesti parimad tööd.

Töid hindasid lisaks Peipsi Koostöö Keskuse esindajale Keskkonnaministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi eksperdid. Esimese koha vääriliseks tunnistati Sindi gümnaasiumi õppetegevus „Keskkonnaränne ja pagulased“. Õppetegevust juhendas õpetaja Signe Lensment.

Lensment ütles enne bussile astumist, et teda on alati paelunud keskkonnaprobleemide ja maailmahariduse teemade käsitlemine õppetöös. „Olen teinud varemgi keskkonnaalaseid koolisiseseid projekte. Igal õppeaastal oleme rääkinud aprillis Maa päeva õppetundides vastava aasta põhiteemast. 2017 aastal oli selleks keskkonnateema. Mina sõnastasin koolisiseseks arutlusteemaks “Keskkonna ja kliimamuutuste kirjaoskus”. Projekt “Keskkonnaränne ja kliimapagulased” oli järg koolisisestele projektidele,“ rääkis Lensment.

Loe edasi: “Keskkonna ja kliimamuutuste kirjaoskus” viis auhinnareisile

Joonas Mengel: vaid üks kaotus hooaja peale on väga hea tulemus

Külauudiste palvel räägivad Pärnu JK Poseidoni tegevjuht Joonas Mengel, noortetöö juht ja esindusmeeskonna mängija Joonas Einfeldt ning esindusmeeskonna peatreener Martin Kuldmägi klubi hooaja lõppedes kolmel teemal: Sindi staadioni esimese ehitusjärgu valmimine ja avamäng; praegune hooaeg ja liigavõit; järgmise hooaja ootused ja tõusmine II liigasse.

Poseidon ja Tori Põrgulised Kodu Kuubis areenal Foto Marko Šorin — Poseidon ja Tori Põrgulised Kodu Kuubis areenal. Foto: Marko Šorin

Joonas Mengel püüdis valitud küsimustele vastata suhtelise põhjalikkusega. Martin Kuldmägi ja Joonas Einfeldt kommenteerisid oma perspektiivist vaadatuna ning vastavalt isiklikule rollile klubis.

1) Sindi staadioni avamäng

Joonas Mengel: Ilm oli nagu ta oli, oleks võinud parem olla, kuid oleks saanud kindlasti ka halvem olla, vähemalt ei müristanud ja ei sadanud mängu ajal rahet nagu hiljem samal päeval. Kuna nädala keskel sadas mitu päeva päris rasket vihma, siis neljapäeval oli ka õhus, et avamäng tuleb edasi lükata, kuna sel hetkel oli väljakul rohkem vett kui murul näha. Õnneks reedene päev lubas väljakul piisavalt kuivada, et laupäeval oli võimalik murule jooned peale teha.

Loe edasi: Joonas Mengel: vaid üks kaotus hooaja peale on väga hea tulemus

Esimese mängu Kodu Kuubis areenal võitis Poseidon

Kodu Kuubis areenal ehk Pärnu JK Poseidoni kodustaadioni esimese etapi valmimist tähistaval avapäeval kohtusid vesisel vutimurul Tori Põrgulised ja Poseidoni jalgpallurid, kes võitsid naabervalla esindust tulemusega 6:3.

Poseidon versus Tori Põrgulised Kodu Kuubis areenal Foto Urmas Saard — Poseidon versus Tori Põrgulised Kodu Kuubis areenal. Foto: Urmas Saard

Eile hakkas Kodu Kuubis areenal vilgas sagimine peale viis tundi enne sõpruskohtumise avavilet. Seni on OÜ Kodu Kuubis tuntust kogunud põhuplaatidega nii Eestis kui kogu Skandinaavias, nüüd ka kodukandi jalgpalli toetajana, kelle olulise abiga Sindis Kesktänava äärne pika ajalooga staadion uuesti ellu ärkab. See seletabki põhjust, miks juba varahommikul tribüüni katuse servale suured kirjatähed arusaadavas järjestuses ritta paigaldati.

Valdo Viikmaa joonis jalgpalli murul jooni maha. Märjale ei jäänud küll tugevalt nähtavat jälge, aga päris märkamatuks ka ei jäänud.

Kell kümme sumpasid läbi veelompide kolm meest, kes kandsid õlgadel 10 meetri pikkust valget masti. Kõige ees sammus Poseidoni mängija isa Anton Anufriev, tema järel Kodu Kuubis juhatuse liige Germo Karro ja ankrumehena Poseidoni noortetöö juht Joonas Einfeldt. Seejärel asus toimetama Sindi kõrval asuvas Pulli külas lipumastide paigaldamisega tegeleva firma Hõbesõlg OÜ juhataja Marek Eistre, kellel juba kolme aastane kogemus neis asjus. Kõrgeid lipumaste on Hõbesõlg Sindis püsti ajanud kümmekond, Pärnumaal üldse saja ringis.

Loe edasi: Esimese mängu Kodu Kuubis areenal võitis Poseidon

Ka teine hoovimüügi päev sai Sindis teoks

Tänavu teist korda Sindi linnas toimunud hoovimüügi päeva kodukohvikute reas oli sedakorda ka peagi avatav uus Sindi kohvik Julius.

Hoovimüük Sindis Kesktänav maja 22 ees Foto Urmas Saard — Hoovimüük Sindis Kesktänav maja 22 ees. Foto: Urmas Saard

Sarnaselt juulikuise hoovimüügiga ei erinenud tänane kauplemine oluliselt esimesest katsest. Kuna Külauudiste tähelepanu keskendus täna suuresti Kodu Kuubis areenal toimuvale, siis jäi vähem võimalust enamike hoovimüügi kohtadega tutvumiseks. Kesktänava äärsele jalgpallistaadionile asus kõige lähemal sama tänava maja numbriga 19, mille tagaaias oli üheks päevaks avatud kena kohvik. Lehtla katuse all teenindasid külalislahkelt ja oskuslikult päris noored Emma Brit, Mirten Mai ja Uku Troi. Maitsvate vaarikatega kaunistatud kook maitses suurepäraselt. Lapsed tutvustasid maja perenaise Leena valmistatud keraamikat, mis on tõelise meistri käega tehtud.

Kekstänav 24 maja esisel olid naised väga veenvalt oma kaupa pakkumas. Helerin Kase, Liisi Mäeväli ja Lydia Kase olid rõõmsalt üllatunud, kui said teada, et nende kauba vastu tunneb huvi uudisteportaal Külauudised, millest polnudki varem midagi kuulnud. Kohe võeti nutitelefonid pihku ja uuriti, mida sealt Sindi kohta teada saab. Noorhärra Dominik Lee toimetas abivalmilt kauba reklaamimist ja tõstis suure karbi ühest nurgast kõrgele üles.

Loe edasi: Ka teine hoovimüügi päev sai Sindis teoks

Sindi austas õpetajate päeva puhul oma linna õpetajaid

Sindi linna õpetajate töönädal lõppes reede õhtul seltsimajas, kus lõigati torti, kuulati Nele-Liis Vaiksoo ja Olav Ehala suurepärast kontserti ning toimus aasta õpetajate tunnustamine tänukirjadega.

Nele-Liis Vaiksoo juhatab Sindi linna õpetajate laulmist Foto Urmas Saard — Nele-Liis Vaiksoo juhatab Sindi linna õpetajate laulmist. Foto: Urmas Saard

Kui seltsimaja suures saalis olid kõik kutsutud sobiva koha istumiseks üles leidnud ja kellaosutid andsid alustamiseks märku, astus Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe tasasel sammul üle pika põranda, kummardades ja tervitades erilise aupaklikkusega nii vasakut kui paremat kätt istuvaid õpetajaid. „Tere, õpetajad!“ Ja astus mõne pingirea edasi, ja kordas öeldut uuesti, nõnda jätkates kuni esimeste ridadeni välja. Siis astus ta trepile ja jalutas lava kaunistuste vahel. Tiina Tõnismäe kujundatud dekoratsioonid sümboliseerisid õpetajaid valgete lilledena, kellest möödudes pidi isegi Mardi kasvu mees ennast tundma poisikesena, et pead kuklasse painutades õienuppudele aukartlikult otsa vaadata. Mardile järgnes Pärnu Kunstide Maja akordionist Andrus, samuti õpetaja.

Mardi tervituse järel paluti lavale Sindi linnapea Rein Ariko, kes enda sõnul ei tundnud esimest korda elus ebamugavust paberi pealt kõnet maha lugedes. „Minul on tunne, et hoian käes aabitsat, aga aabitsast ju loetaksegi.“

Loe edasi: Sindi austas õpetajate päeva puhul oma linna õpetajaid

Sindi kutsub hoovimüügi päevale

Homme, 7. oktoobril, peetakse Sindi linnas teist korda hoovimüügi päeva.

Sindi linna kodulehel oleval kaardil on näidatud kauplemise kohtadena 11 tänavat, kus liikudes peaks leidma mõne müügipunkti või kohviku: Raba, Vee, Jõe, Pärnu mnt, Veski, Väike-Põllu, Leevikese, Raudtee, Kesktänav, Pikk, Tõela. Ainult laupäeval avatud kohvikuid leiab viiest kohast: Vee 14, Leevikese 19, Raudtee 20, Kesktänav 19, Pikk 22. Lisaks Jõe 16, kus pakutakse kirjade järgi lisaks suurele hulgale kaubale ainult vahvleid. Jõe tänavalt antakse teada, et kõigi ostjate vahel loositakse välja terve ports vahvleid. Mitmekesist kaupa pakutakse lisaks nimetatud kohvikute aadressidele veel vähemalt kümnes asukohas, mille kohta leiab samuti täpsemaid teateid linnakaardilt.

Sügisesed ilmad on kiiresti muutuvad ja võib juhtuda, et kõik oma müügiletti võimalikus lausvihmas ei ava või sulgevad selle enne lubatud aega. Palju kindlam on seepärast leida kauplemiseks mingi varjualune kuuri nurgas või telgi katuse varjus, soovitab Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe.

Uus hoovimüügipäev 7. oktoobril. Foto: Sindi linna kodulehelt →

Urmas Saard

Loe edasi: Sindi kutsub hoovimüügi päevale

Pärnu kuuendas koolis sündinud ansambli lugu

Peeter Popp tänab ansamblit Syrius enda koostatud väikese raamatuga, mis neil päevil trükist ilmus.

50 aastat Syriust Foto Urmas Saard — 50 aastat Syriust. Foto: Urmas Saard

Eessõnas meenutab Popp „kuldseid kuuekümnendaid“, kui biitlitest alguse saanud biitmuusika-vaimustus levis kulutulena üle maailma. Samal kümnendil sündis Eestiski sadakond kitarriansamblit. Ta ütleb, et ilmselt esimesena Eestis ja ühena vähestest kogu maailmas on suutnud 50 aastat koos püsida ja tegutseda ansambel Syrius, kes tänavu pühitseb oma juubelit. Seda silmas pidades pani ta kokku rohkete piltidega illustreeritud raamatukese, millest saab lugeda liikmete mälestusi ja autori kogutud muid märkmeid.

Juba sellel laupäeval, 7. oktoobril algusega kell 19.00 toimub Pärnus Nooruse Maja uue hooaja avapidu, kus tantsuks mängib ansambel Syrius. Nende viimane suure publiku ees esinemine toimus tänavusel Sindi Rockil ja raamatu lõpust leiab ka sellest sündmusest paar fotot. Kellel huvi ja võimalust, tasub tingimata läbitud 50 aastaga tutvuda.

Urmas Saard

Sindi jalgpallimurul on vähemalt aastast 1927 sporti harrastatud

Viisteist kuud tööd Sindi uuel jalgpallistaadionil kulmineerub homme esimese võistluskohtumisega, kus murule jooksevad Pärnu JK Poseidon ja Tori Põrgulised.

Vana ja uus foto enamvähem samast asukohast Alumise foto autor on Marko Šorin ja ülemine kuulub samuti tema kogusse — Vana ja uus foto enamvähem samast asukohast. Alumise foto autor on Marko Šorin ja ülemine kuulub samuti tema kogusse

Marko Šorin tutvustas läinud pühapäeval pärast seda, kui staadioni tribüün oli külaliste peale laskmiseks valmis ehitatud, kahte pilti võrdluseks. Neist üks foto pärineb aastast 1928 ja teine sama tööpäeva lõpust, kui Marko klõpsas mobiiliga enne koduteele asumist. Ajalooliselt huvitaval vanal fotol näeb jalgpallimeeskonna seljataga Sindi tekstiilivabriku korstnaid ja raudteejaama kemmergut Möödunud pühapäeval tehtud fotol näeb vaatajate tribüüni taustal elumaju ja puid.

Loe edasi: Sindi jalgpallimurul on vähemalt aastast 1927 sporti harrastatud

Ideekonkursil osalesid kõige edumeelsemalt mõtlevad noored

Käesoleva sügise ettevõtlusnädala tulevikutegijate ideekonkurss „Uued võimalused Pärnumaa ettevõtluse arenguks“ tõi Port Artur 2 kaubanduskeskusesse oma mõtteid esitlema nelja üldhariduskooli 102 õpilast.

Edukad Sindi gümnaasiumi õpilased lahkuvad tulevikutegijate ideekonkursilt ühes oma õpetaja Eneli Arusaare ja mitme väärtusliku auhinnaga Foto Urmas Saard — Edukad Sindi gümnaasiumi õpilased lahkuvad tulevikutegijate ideekonkursilt ühes oma õpetaja Eneli Arusaare ja mitme väärtusliku auhinnaga. Foto: Urmas Saard

Tänasel ideekonkursil oli Pärnumaalt esindatud Pärnjõe kool, Vändra gümnaasium, Sindi gümnaasium ja Pärnu Ühisgümnaasium. Ühtekokku kolmekümnest meeskonnast oli üheksa võistkonda algklassidest, seitse põhikooli astmest ja neliteist gümnasistide hulgast.

[pullquote]Uudise kirjutajale avaldasid kõige suuremat muljet „PJK“ kolm noorhärrat, kes selgitasid ja põhjendasid väga veenvalt oma soovi avada kunagise koolimaja asemele kauplus-kohvik[/pullquote]Hindamiskomisjoni liikmete arvamuse järgi reastati võistkondade paremus neilt saadud punktide arvestuse alusel. Kõige suurema punktide hulga kogus algklasside arvestuses Sindi gümnaasiumi „Sinti Jõebuss“, kes võitis 38 punktiga esikoha. 4.a, 5.a ja 5.b klasside õpilased, kellele Eneli Arusaar õpetab majandust, on otsustanud panna Pärnu jõele reisijaid teenindama jõebussi, millega saaks veeteel liikudes imetleda kodukandi kaunist loodust ja veeta vaba aega. Nutikate õpilaste nimed on Evelin Saulite, Meribel Aksen, Kaari Kasemaa ja Pirjo-Liis Parts.

Loe edasi: Ideekonkursil osalesid kõige edumeelsemalt mõtlevad noored

Õpetajate päeval on tore tänada

Sindi Gümnaasiumi õpetajad on sel sügisel otsustanud tunnustada kahe tubli kolleegi tööd. Need on algklasside õpetaja Merike Lilleleht ja matemaatikaõpetaja Kerdi Mihhailova. Otsustasime neid lähemalt tutvustada ja tegime nendega lühikesed intervjuud. Pakume lugeda!

Intervjuu õpetaja Merikesega

Merike Lilleleht ja tema õpilaste tööd Foto Urmas Saard — Merike Lilleleht ja tema õpilaste tööd. Foto: Urmas Saard

Mis tunded Teid valdasid, kui saite teada, et Teid tunnustati sellel aastal algklasside parima õpetajana?

Eks me kõik üritame anda endast parima. Suurepärane tunne on, kui seda hinnatakse ja märgatakse.

Kas mäletate esimest tundi selles koolis? Kirjeldage, kuidas see läks.

Väike pabin oli ikka sees küll. Ei tunne õpilast, ei tea, kuidas tund kulgema hakkab. Õnneks oli minu esimene õpilane siin koolis Joosep Ailiste, kes on väga tore poiss, äärmiselt teadmishimuline. Otsisin kodus kõik oma targad raamatud ja aastatega kogutud materjalid välja ja valmistusin tundideks väga põhjalikult.

Millised on olnud siiani kõige meeldejäävamad / naljakamad hetked õpilastega?

Loe edasi: Õpetajate päeval on tore tänada

Pärnu Ühisgümnaasium panustab rahvusvahelisse projekti videote ja digiteadmistega

25.–29. septembrini Erasmus+ projektiga „Les Crayons de Couleurs Européens. Dessine-moi „Une“ Europe“ Küprosel Limassoli lütseumis toimunud projekti vahekohtumisel selgus, et eestlaste tugevus on endiselt digitaalne kirjaoskus, teistelt osalistelt on õppida kogukonna kaasamist.

Erasmus+ projektiga Küprosel Foto Kersti Jürgenson — Erasmus+ projektiga Küprosel. Foto: Kersti Jürgenson

Seekordse kohtumise peaeesmärk oli teha kolmeaastase projekti vahekokkuvõtted, analüüsida seni tehtut, panna detailselt paika järgmised ülesanded ja vaheetapid. Analüüsiti viimase aasta tegevusi, videoid ja nende reaktsioone, 2017. a mais Bayonne’is toimunud kollokviumi tulemusi ning tehti ettevalmistusi 2018. a märtsi Itaalia Mirandola kollokviumiks.

Euroopa keeltepäeva puhul Limassoli lütseumi õpilaste esitatud laulu- ja tantsuprogramm tutvustas meile traditsioonilist küprose muusikat ning reedene Küprose iseseisvumispäevale pühendatud kontsert Küprose ajalugu. Küproslased on oma maa ja rahva üle uhked, uskudes, et lastele mineviku tutvustamine on tugeva riigi üks alustalasid.

Et selle projekti üks eesmärke on õppida tundma eri kultuuride ja ajaloo mõjutusi asukohamaale, külastati ka pealinna Nikosiat, kus lütseumi ajalooõpetaja Aniki Yanakou tutvustas linna ning selgitas kahe galerii näituste abil Küprose ajalugu ja kultuuri. Kuigi küproslased on oma saarel elanud aastatuhandeid, said nad oma iseseisva riigi 1960. aastal, 1974. aastal lõikas Türgi invasioon selle kaheks.

Loe edasi: Pärnu Ühisgümnaasium panustab rahvusvahelisse projekti videote ja digiteadmistega

Väärikad hindasid linnapeakandidaatide väärikat esinemist

Täna kogunesid Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajad erandlikult kontserdimajja, mis mahutab Tervise konverentsisaalist kordades rohkem inimesi. Tavapärast loengut ei peetud, aga selle asemel astusid väärikate ette seitse Pärnu linnapeakandidaati:

Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajad erandlikult Pärnu kontserdimaja suures saalis Foto Urmas Saard — Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajad erandlikult Pärnu kontserdimaja suures saalis. Foto: Urmas Saard

Andres Metsoja, Kadri Simson, Kalev Kaljuste, Krista Nõmm, Mart Helme, Romek Kosenkranius ja Toomas Kivimägi.

Kuus kandidaati ootasid aegsasti poodiumi ees lavale kutsumist. Puudu oli veel üks. Poole minuti hilinemise järel, kui juba esimesi kutsuti vastavalt eesnime tähestikulisele järjestusele laudade taha, jõudis viimasena kohale ka Toomas. Juba varem sosistas Aime, et mees korraldab kontserdimaja ees parkimist. Hilisemas vestluses ütles Toomas, et aitas üht hädasse sattunud naisterahvast auto parkimisel. „Tegelikult otsin pidevalt võimalust, et igal päeval vähemalt ühe heateo teha,“ kuulsin temalt.

Linnapeakandidaatide väitlust juhtis Pärnu Postimehe arvamustoimetuse ajakirjanik Kalev Vilgats, kes kõiki osalejaid tundis sedavõrd hästi, et võis neid eesnime pidi kõnetada. Küsimused olid juba varem väärikate poolt sõnastatud, aga väike võimalus jäeti ka saalist küsimisele.

Loe edasi: Väärikad hindasid linnapeakandidaatide väärikat esinemist

Plahvatused on ägedad ainult äksen filmides

„Kas plahvatused on ägedad?“ küsis Lääne Eesti pommigrupi juhataja Janek Sõnum Sindi gümnaasiumi 6. klassi õpilastelt. „Jaa,“ vastati üsna üksmeelselt. „Kas ka siis, kui selle tagajärjel tuleb terve elu leppida sellega, et keegi teine toidab lusikaga ja ei saa iseseisvalt isegi oma tagumikku pühkida,“ jätkas Sõnum küsimuse sisule lähenemist.

Eimar Täht, juhtiv demineerija, juhtiv demineerijaFoto Urmas Saard — Eimar Täht, juhtiv demineerija, juhtiv demineerija. Foto: Urmas Saard

Äksen filmides oleme harjunud põnevate kaadritega, milles üliinimlike võimetega kangelased lendavad plahvatuste mõjul ja võimsate tulekerade saatel kusagile eemale ohutumasse paika. Halvemal juhul saab kangelane mõned kriimustused ja verepiisad näole, kätele, jalgadele. Aga ta tõuseb hoolimatult jalule, pühib riietelt tolmu, sätib lipsu otseks, paneb pintsaku nööbid kinni, libistab käega soengu korda ja astub kindlal sammul kõhklematult järgmiste vägitegude sooritamise juurde. Sõnum selgitas, et tegelikkusega pole nendel kassatükkidel midagi ühist. Kui kuul jätab kehasse kõigest pisikese augu, siis isegi üks gramm lõhkeainet võib sisikonna jäägitult segamini pöörata.

Ülerõhk, lööklaine, fragmentatsioon ja kuumus olid mõned märksõnad, mille eest pommigrupi töötajad ja Sindi politseinikud tänasel kohtumisel Sindi gümnaasiumi kolme klassi õpilasi tõsiselt hoiatasid. Sõnum rääkis ülerõhu mõjust inimese organismile. Ta kirjeldas, kuidas purunevad siseelundite väikesed veresooned ehk kapillaarid.

Loe edasi: Plahvatused on ägedad ainult äksen filmides

Wales´i folkgrupi Band Arall esinemised Pärnus

Tänasel rahvusvahelise muusikapäeva kontserdil kuulis Pärnu Raeküla vanakooli keskuse saali kogunenud arvukas publik ansambli Curly Strings tuntud loo kõmrikeelse versiooni esmaesitlust.

Folkgrupi Band Arall juht Gerallt Rhun (seisja) Foto Urmas Saard — Folkgrupi Band Arall juht Gerallt Rhun (seisja). Foto: Urmas Saard

[pullquote]Et wales’lased tervitavad sõnaga shwmai, sai selgeks esimese kaasakiskuvalt rütmika tervituslauluga.[/pullquote]Kohe kui Band Arall kuus rahvamuusikut kuulajate ees kohad sisse võtsid ja ansambli juht Gerallt Rhun asus püüdlikult eesti keeles publikuga suhtlema, oligi juba esinejate ja kontserdi külastajate vahel kõrgendatud emotsionaalne side loodud. Tundeelamust lisasid ka esinejate selja taha asetatud sinimustvalge ja külalisesinejate maa lipp. Wales’i lipukanga kahe võrdse horisontaalse välja ülemine osa on valge, alumine roheline. Kanga keskel kaunistavat punast lohet on Wales’i lahingulippudel kujutatud alates seitsmendast sajandist. 1959. a võeti lipp ametlikult kasutusele.

Et wales’lased tervitavad sõnaga shwmai, sai selgeks esimese kaasakiskuvalt rütmika tervituslauluga. Kõmri keelt kõneldakse peamiselt Wales’is, kus seda räägib umbes pool miljonit inimest. Wales’is kasutatakse kõmri keelt inglise keele kõrval nii ameti- kui koolikeelena. Kuid pärnakatele püüdis Gerallt iga järgneva laulu sisu tutvustada eesti keeles. Kuuldes, et kauged külalised on vanakooli sõbrad, sai nende eriline südamlikkus veelgi paremini mõistetavaks.

Loe edasi: Wales´i folkgrupi Band Arall esinemised Pärnus

Sindi automudelismi juhtrajal otsiti talente

Täna said Sindi automudelismi juhtrajal käe valgeks Sindi gümnaasiumi 1.b klassi tehnikaspordi huvilised õpilased.

Sebastjan Roosaar koos ema ja isaga Foto Urmas Saar — Sebastjan Roosaar koos ema ja isaga. Foto: Urmas Saar

MTÜ Sindi Mudelisport ja Sindi ANK tehnikaringi juhendaja Johannes Mets ütles, et sarnaseid sõidu proovimise võimalusi pakub ta lastele igal aastal eesmärgiga leida uusi tehnikaspordi huvilisi. Sindi rada avati viis aastat tagasi ja on praegu Eestis üks viiest aktiivses kasutuses olevatest automudelismi juhtradadest, mille ääres saavad noored huvitavalt oma vaba aega sisustada.

Tänased külalised tulid Pärnu maantee ääres asuva maja teisele korrusele ühes oma vanematega ja muidugi oli laste tegevust jälgimas ka nende klassiõpetaja Merike Meidra, kes seisis abivalmilt ühes teistega raja ääres, et rajalt väljunud autosid oma kohale tagasi asetada. Et lastes kohe suuremat huvi äratada, omas ka esimene harjutamine väikest võistlusmomenti. Sõideti ette antud ajas võimalikult rohkem ringe, aga sõideti ka kiiruse peale.

Loe edasi: Sindi automudelismi juhtrajal otsiti talente

Sindi gümnaasiumi „vanad“ tegid rebaseid

Sindi gümnaasiumis kestis eilsega lõppenud rebaseks löömise riitus terve pika koolinädala, mille tulemusena arvati kümnendasse astunud õpilased gümnasistide kogukonna täisväärtuslikeks liikmeteks.

Sindi gümnaasiumi vanad, Mirette Juurikas ja Georgina Ristoja, nuputavad rebastele põnevaid ülesandeid Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi “vanad”, Mirette Juurikas ja Georgina Ristoja, nuputavad rebastele põnevaid ülesandeid. Foto: Urmas Saard

Rebaseks vastuvõtmise ehk repsimise peakorraldaja oli kujunenud tava kohaselt oma kooli abituurium. Rebastele antud ülesanded ja tegevuskava mõtlesid välja kaheteistkümnenda õpilased Georgina Ristoja ja Mirette Juurikas. Hommikuti enne tundide algust toimus rebaste kiibistamine. Kõigi riietus või nende juurde kuuluvad aksessuaarid andsid tunnistust kümnendate fantaasialennust. Neid ühendas kohustus kanda terve nädala õppevahendeid banaanikastidega. Kellele pappkasti ei jätkunud võis ka plastmassämbrisse vihikud, raamatud, pliiatsid, pintslid ja muud tarvilikud asjad panna. Must ärr-täht põsel oli aga kindel tunnus ka siis, kui muidu olnuks raske rebaseid teistest eristada.

Iga nädalapäev pealkirjastati vastavalt teemavalikule, millega vahetunnid sisustati. Näiteks neljapäev nimetati „Hullumajaks“. Ühe tegevuse sooritamiseks koguneti koolimaja õuele. Rebased moodustasid ringi. Ringipeale jagati kolm muna. Neist mõned keedetud, teised toored. Muusika mängimise ajal läksid munad käest kätte liikuma. Muusika lõppedes pidid muna käes hoidvad rebased selle purustama löögiga vastu enda otsaesist. Ühtedele nalja nabani, teistele parasjagu tuska, kui käed tilkusid valge-kollast löga ja kaunis soeng vajas põhjalikku juuksepesu.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi „vanad“ tegid rebaseid