Nüüd juba teist aastat on Sindi suusarada avatud kőikidele suusatamise harrastajatele. Aktiivse puhkuse nautimiseks on Sindi valgustatud suusarada saanud sel aastal täiendusi. Ehitati lisaks 2 uut silda üle kraavide ning sellega on päevane rada pikenenud. Päevane rada on nüüd 2,9 km ja őhtune, ehk valgustatud rada on 2,2 km pikk. Rajad on sisse ajanud ja hooldamistöödega tegelevad ikka Kalmer Jürima ja Siim Talmar firmast OÜ Arter Ski. Suusaraja alguses, Sindi Linnavalitsuse juures, on üleval raja plaan, kus ära märgitud sőiduskeemid ja -suunad. Uue aasta alguseks, jaanuari lőppu, on planeeritud Sindi suusaraja vőistlus, mille seekord korraldab Sindi Sőprade Selts.
Treimani Külaselts korraldab avaliku konkursi Treimani külale logo leidmiseks.
Konkursi eesmärgiks on leida logo, mis iseloomustab Treimani küla, lähtudes küla nimedest – Kolmemeeste, Dreimannsdorf, Treimani.
Logol peab olema kiri Treimani.
Logo peab olema kasutatav värvilise ja mustvalgena, paberil ja kangal trükituna, võimaldama vähendamist ja suurendamist ning olema kasutatav veebikeskkonnas. Loe edasi: Treimani küla otsib oma logo
Eelmisel nädalal, 8.detsembril oli Soomaa rahvuspargis suur pidupäev, kuna täpselt 17 aastat tagasi moodustati ametlikult Soomaa rahvuspark.
Selle aja jooksul on areng olnud märgatav: park toimib hästi, tuntus on kasvanud ning Soomaa on jõudnud kaardile. Uhkust lisab seegi, et kõike seda tööd ja vaeva on väärtustatud ka rahvusvaheliselt.
Oma mitmekesise maastikuga – sood, metsad, luhad – on Soomaa ajast aega järjest rohkem külalisi ja sõpru meelitanud nii Eestist kui välismaaltki. Siiski on Soomaa kõige rohkem ehk tuntud oma erilise viienda aastaaja poolest, kui on harjutud üleujutust uudistama tulema. Soomaa eripära tasub nautima tulla teistelgi aastaaegadel ning sünnipäev annab veelgi rohkem põhjust kogeda elamusi, mida 17aastasel Soomaa rahvuspargil pakkuda on.
Juba kaheksandat korda valiti Pärnumaal aasta küla, aasta sädeinimene ja aasta tegusaim maanoor.
Aasta küla tänavused laureaadid on Suigu- Murru külade piirkond ja Are vald. Suigu-Murru külade piirkond esindab Pärnumaad ka tuleval aastal toimuval Eesti külade konkursil.
Aasta sädeinimene Pärnumaal on Kadri-Aija Viik, Surju vallast. Kadri-Aija tegutseb Lähkma küla eestvedajana.
Tegusa maanoore tiitli pälvis Marko Kaljula, Koonga vallast. Marko on Pärnumaa Kodukandi noortekoja asutaja ja eestvedaja.
Nominentide ja laureaatide tunnustusüritus toimub 14. detsembril Pärnu maavalitsuse saalis.
Eile avati Tõstamaa noortekeskuse uuendatud ruumid, mille ümberehitus ja sisustamine läks maksma ligi kolm ja pool miljonit krooni. Põhiosa vajalikust ehitusrahast ehk 3,2 miljonit saadi Euroopa Regionaalarengu Fondist, oma osa lisas Tõstamaa vald.
Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Elukeskkonna arendamise rakenduskava meetme “Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide infrastruktuuri kaasajastamine” investeeringute kavas on 47 objekti, mida toetatakse struktuurfondide vahenditest ligi 300 miljoni krooniga. Investeeringute kava elluviimist korraldab SA Innove. Kava on osutunud edukaks, sest 47-st investeeringukavasse lülitatud objektist on tänaseks lõpetatud 29.
Tänasest saab Toidupanga tegevus ametlikult hoo sisse viies uues linnas. Täna allkirjastatakse Narva, Pärnu, Rakvere, Viljandi ja Jõhvi toidupankade asutamislepped.
Selle aasta märtsikuus Swedbanki ja SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill koostöös ning Avatud Eesti Fondi toel asutatud heategevuslik organisatsioon tegutseb nüüdsest erinevate kohapealsete MTÜ-de juhtimisel juba seitsmes erinevas Eesti linnas. Tööd alustati esmalt Tallinnas ja Tartus.
Asutamislepetele kirjutavad täna erinevates linnades alla Toidupanga tegevust koordineerivate organisatsioonide esindajad. Kohapealsete toidupankade tegevust koordineerivad Narvas Narva Päästearmee, Pärnus Pärnu Diakooniakeskus, Tartus MTÜ Iseseisev Elu, Rakveres Rakvere Diakooniakeskus, Jõhvis Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda, Viljandis Viljandimaa Lasterikaste Perede Ühing ning Tallinnas SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill.
Toidupank on mittetulunduslik organisatsioon, mis loodud selleks, et aidata hädasolijaid kõige elementaarsema ja hädavajalikumaga – toiduga. Toidupank organiseerib igal nädalal kaupluste, tootjate, hulgiladude ja eraisikute poolt annetatud toiduainete kokku kogumise. Vabatahtlike abiga komplekteeritakse toidupakid ning edastatakse need puudust kannatavatele peredele.
Toidupanga mündikampaania on ellu kutsutud Toidupanga laienemise toetuseks Eesti Pangaliidu, kodanikuliikumise Teeme Ära, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, AS G4S Eesti ja Eesti Kaupmeeste Liidu poolt ning kutsub üles eraisikuid ja ettevõtteid annetama kroonimünte Toidupanga kogumiskastidesse üle Eesti kuni järgmise aasta jaanuari lõpuni.
Tori vallal valmis üheksas seinakalender, tuleva aasta kohta koostatud trükis tutvustab paikkonna lugusid, legende ja vanasõnu ning illustratsioonidena on kasutatud Tori muuseumi rajaja ning kogu riigis tuntud koduloouurija August Pulsti maale, edastas Pärnu Postimees.
Tori valla sotsiaalnõuniku Eha Säde sõnutsi teeb 2011. aasta kohaliku kalendri eriliseks see, et lood ja legendid on kirja pandud Tori murrakus.
“Neile, kellel lugedes mõni sõna või väljend selgusetuks jääb, on lisatud sõnaseletusi murraku mõistmiseks,” mainis Säde.
Seinakalendrit saab huviline endale muretseda vallamajast, muuseumist, Tori ja Jõesuu raamatukogust.
Trükise esikaant ilmestab tavakohaselt valla vapp, temaatilisel joonistusel on aga kujutatud põrguvahti koopa väravas, sest Tori põrgu rahvast pajatab rahvasuu igasuguseid lugusid.
Pärnu jõe kaldal silla ja kalmistu vahele jääv poole kilomeetri pikkune ja kümne meetri kõrgune püstloodis liivakivipaljandik on kantud “Eesti ürglooduse raamatusse” ning koobastiku pärast nimetataksegi seda paika põrguks.
Esimene Tori valla seinakalender koostati 2003. aasta kohta, trükistest on saanud paikkonna elu ajalooülevaated.
Etnograafiliste rahvarõivaste staažikas valmistaja Marvi Volmer tõi enda ja oma kursuslaste näputöö taas rahva ette, avades Tartu ülikooli Pärnu kolledžis näituse “Pärnumaa kihelkondade rahvariided”, mis suvel oli välja pandud Koidula muuseumis, kirjutab Pärnu Postimees.
Näitusel eksponeeritakse Pärnumaa üheksa kihelkonna rahvarõivaid, nende kõrval Halliste kihelkonna ja Kihnu ning Ruhnu saare omi.
Volmeri sõnutsi on tegu ta enda ja tema käe all rahvariiete valmistamise kunsti õppinud inimeste 21 aasta tööga, sest lühema ajaga ei õnnestunud kõikide kihelkondade pidurõivaid kokku saada.
“Ma pole kursuslastele öelnud, millise komplekti nad valmistama peavad, kõik on selle ise valinud oma päritolu järgi,” selgitas Volmer.
Nii kuluski näituseni, kus kõik rahvarõivad on esitletud peakatteid ja ehteid sisaldava komplektina, üle kahe aastakümne. Väärib märkimist, et Volmeri kursustel on aastate jooksul naiste kõrval osalenud näputööd hindavaid mehi.
Pärnumaa rahvarõivaid saab Pärnu kolledžis imetleda 17. detsembrini.
Aastaring hakkab täis saama ja Kurgjal asuva Carl Robert Jakobsoni talummuseumi talukultuurikooli selle aasta viimane õppepäevgi on pidupäevane.
Tänapäeval on poodides küll kõike, mida süda jõululauale ihkab, aga seda päris oma saab ikka ainult ise tehes. Vanemad inimesed oskavad veel teha sülti, pasteeti ja tanguvorsti, aga nende valmistamisega saavad hakkama kõik, kel veidi pealehakkamist. Et need oskused meie köökidest ei kaoks, oodatakse kõiki huvilisi 5. detsembril kell 12 muuseumi rehetuppa talutoite valmistama. Peale liharoogade küpsetatakse ka üks korralik jõulusai. Ja loomulikult hakatakse vaikselt kõhtusid jõuluroogadega harjutama. Kõik soovijad saavad kaasa Kurgja perenaiste kokaraamatu III osa.
Meie esivanemad uskusid, et nendes peredes, kus jõuluroogi ei valmistata, ei ole tuleval aastal küll midagi head oodata.
Kuni 22. detsembrini ootab muuseum uudistama, kuidas vanasti taludes jõule peeti.
Programmi eesmärk on viia osalejad vanemasse jõuluaega, kui Eestis veel ei tuntud päkapikke ega jõuluvanasid. Veskis küpsetatakse ja maitstakse pühadeleiba. Rehetoas ootavad talutoidud ja vanaaegsed mängud, laudas söötmist ja paitamist loomad – meie taluabilised. Ka metsaloomi ei unustata – neile saab söödasõime kaasavõetud kapsast või porgandit jätta. Püstkojas saab lõkke peal “linnupetet” küpsetada – vorstid muusemi poolt. Kestab 3 tundi, sobib igale eale.
Teeme kuuse ilusaks
Suurematele lastele alates 5. klassist ja täiskasvanutele pakub muuseum jõuluprogrammi väikese muudatusega. Lõkke ja metsaskäigu asemel õpetatakse, kuidas oma käega teha midagi vahvat koduse kuusepuu otsa. Et aga kõik ennast hästi tunneksid, on siin grupi maksimumsuurus 20 inimest.
Programmides osalemiseks palutakse kindlasti registreerida telefonil 445 8171 või info@kurgja.ee
Talv on selleks aastaks kohale jõudnud ning sellist talvist ilma ennustatakse pikemaks ajaks. Soomaa jõed hakkavad vaikselt jääkaanega kattuma ning kohev lumevaip, mis maad katmas, pakub nii mõndagi huvipakkuvat. Jälgi lumel on mitmeid ning igaühel neist on oma lugu rääkida, tuleb vaid osata seda jäljeraamatut lugeda.
Homme, 4. detsembril korraldatakse koos Algis Martsooga räätsamatk, et uurida, millised Soomaa tavaelanikud looduses liikvel on ning milliseid radu pidi nad liiguvad. Matka kestus on kaks kuni viis tundi. Marsruut valitakse vastavalt matkajate soovidele ja ilmastikuoludele.
Kohtumispaigaks on Soomaa rahvuspargi külastuskeskus kell 11.
NB! Vaja on vaid panna end soojalt riidesse ja jalga sobivad saapad.
Tahad samuti loomajälgi uurida? Helista 533 45704 (Elleriin); 506 1896 (Aivar) või kirjuta info@soomaa.com.
Nädalavahetusel Pärnus peetud esimesel maakondlikul rahvamajade messil leiti, et rahvamajad saaksid kodukandile kasulikud olla turistide ligimeelitamisel, vahendab ERR.
Kokku on Pärnumaal üle 40 rahvamaja, neist enamik saatis Pärnusse Nooruse majja esimesele maakondlikule rahvamajade messile ka oma kollektiivid või esindajad. Tutvustati oma võimalusi ja näidati oskusi.
Rahvakultuurikeskuse Pärnumaa spetsialisti Kati Põldotsa sõnul toimus messi raames ka rohke osavõtuga ümarlaud „Kuidas kultuur turismile kosja läheb?”, kus jagati tarkusi, kuidas rahvamajad saaks kodukandi turismi edendamisel senisest kasulikumad olla.
Pärnumaal on siin omad eelised. Pärnu on ju territooriumilt Eesti suurim maakond ja ainukene maakond, kes saab tõepoolest välja öelda 11 000 aastat ajalugu.
Korraldajate kinnitusel ei jää esimene Pärnumaa rahvamajade mess kindlasti viimaseks.
Teisipäeval, 30. novembril toimub metsanduse erialade võrgustikuseminar “Metsandusõpe 85: partnerid ning võrgustikud Eestis ja välisilmas”.
Oodatud on kõik metsanduse valdkonna ettevõtjad, metsanduse ja põllumajanduse valdkonna koolid ja koolitajad, huvilised ja partnerid. Osalemine on tasuta. Seminar toimub Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas Pärnumaal.
Homme, 27.novembril pakutakse Soomaal kõigile võimalust tulla selle aasta viimasele kanuumatkale, sellega lõpeb ametlikult kanuumatka hooaeg.
Eriliseks teeb selle matka Soomaa viies aastaaeg, mis on taaskord Soomaale jõudnud ning millest matkal minnaksegi osa saama. Jõed on kaldaist väljas ning veetase tunduvalt kõrgem kui muidu. Õrn lumevaip katmas maad ning nädala lõpuks lubatavad miinuskraadid ja selge ilm teevad sellest kanuumatkast väga erilise kogemuse.
Kanuumatkale saab laupäeval liituda endale sobival ajal kuni kell 12ni Kuusekäära talu juurest.
Tahad samuti matkale tulla? Helista 533 45704 (Elleriin); 506 1896 (Aivar) või kirjuta info@soomaa.com.
27. novembril kell 14 kogunevad kõigi Pärnumaa rahvamajade esindajad Pärnusse Nooruse majja messile. Idee ja vajadus selline „mäss” korraldada tekkis Pärnumaal pärast kevadist üleriigilist rahvamajade messi.
Päeva alustatakse ümarlauaga teemal „Kuidas kultuur turismile kosja läheb?!”. Ümarlauda juhib Eesti turismiajaloo uurija ja konsultant Tiit Kask. Elavasse diskussiooni on oodatud rahvamajade ja avaliku sektori esindajad ning kõik messikülalised.
Eesmärk on panna turismi ja kultuuriga tegelevate inimeste mõtted liikuma ühes suunas, leida ühiselt uusi võimalusi, kuidas kahte valdkonda omavahel paremini siduda.
Päeva jooksul tutvustavad rahvamajad oma tegevusi ning pakuvad meelelahutusprogrammi.
Pärast tõsist tööpäeva kell 18 algab tantsuõhtu, kus tantsulusti pakuvad kaks-kolm Pärnumaa tantsubändi. Kõikidele külalistele on sissepääs messile prii.
Rohkem infot: Kati Põldots, tel 447 9768, 5804 0443; kati.poldots rahvakultuur.ee, kati.poldots rahvakultuur.ee>
www.rahvakultuur.ee
Reedel, 26. novembril kell 19 kutsub RMK Varbla looduskeskus kõiki loodusfilmihuvilisi Tõstamaa rahvamajja vaatama Madis Veskimägi filmi „Haigrupäevad“, mida näidati Matsalu loodusfilmide festivalil.
Filmi eel räägib autor filmi saamisloost ning Tiiu Annuk Varbla looduskeskuse tegemistest. Üritus on tasuta.
Sel nädalal peetakse üle Eesti mõttetalgud, kus iga maakonna helgemad pead arutavad Eesti visiooni aastaks 2018.
Eesti kasvuvisioon 2018 koondab mitut üksteisega seotud teemat – majanduspoliitika, haridus, avatus talentidele ja sisseränne, sotsiaalsüsteem, ühiskond ja väärtused, välispoliitika, riigivalitsemine jne. Visioonis kujundatakse ühisosa, mis annab vajaliku tõuke erinevate valdkondade arenguks.
Visiooni mõttetalgute läbiviimisel on koostööpartneriteks Arengufond, Teeme Ära – Minu Eesti meeskond, kohapealsed eestvedajad, organisatsioonid ja omavalitsusüksused. Erinevalt 2009. aasta mõttetalgutest on osalejate arv mõttetalgutest piiratud, kuid vabalt omas ringis kaasa mõtlema on oodatud kõik. Selleks võta ühendust korraldusmeeskonnaga aadressil kasvuvisioon@minueesti.ee, et saada täpsemad juhised ja kokkuvõtte vorm. Loe edasi: Alanud nädalal toimuvad üle Eesti mõttetalgud
Pärnumaa Kodukandis hakati külaseltsides tegutsevatele noortele suuremat tähelepanu pöörama ülemöödunud aastal, et nende elu tegevustega mitmekesistada.
“Nüüd on meil oma noortekoda, kus praegu on üle 20 liikme,” ütles Kodukant Pärnumaa juhatuse esimees Eve Sikka, kelle sõnul aitavad noored erinevaid üritusi korraldada.
Noored on käinud koolitustel ja oskavad projekte kirjutada, korraldavad ise üritusi, julgevad igas asjas sõna sekka öelda, oskavad oma juttu argumenteerida ning tehtu eest vastutada. Ürituste korraldamisel on igal noorel oma lõik, mida ta peab tegema ja selle eest vastutama: ühed peavad kokkuleppeid sõlmima, teised turvalisuse tagama jne.
“Neid on huvitav jälgida. Noored on oma vaadetega andnud meie Koduakandile uue hingamise,” märkis Sikka.
Praegu on noortekojal üle 20, vahepeal oli üle 30 liikme. Kaugemale õppima läinud vahetavad Kodukandiga informatsiooni. Noortekoja liikmed on 15-19 aastased.
“Noortekojal on plaanis kaasata liikumisse 10-14 aastasi, et nende kaudu viia Koduakandi liikumine peredesse,” teadis Sikka.
Noortekojas on poiste ülekaal, sest poisid vajavad rohkem tegevust ja seda, et neid märgataks. 24-st noortelaagris viibinust oli poisse 18.
Kodukant Pärnumaal on 56 füüsilisest isikust, 10 juriidilisest isikust ja 23 noort liiget.
Eesti külaliikumise Kodukant poolt algatatud projekti “Kodanik Noor, võta sõnast” raames annavad organisatsiooni noortevaldkonna aktiivsemad liikmed erinevates Eesti koolides ühiskonnaõpetuse tunde ja viivad läbi volikogu istungite simulatsioone. Esimene tund toimub täna Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis. Tunde viivad läbi aktiivsed noored, kes on eelnevalt omandanud vajalikud teadmised. Koolitundide läbiviimise eesmärk on anda edasi teadmisi ja kogemusi tehes seda otse noortelt noortele. Tundide alateemaks on hea kodaniku mõiste ja tegevused, mille läbi heaks kodanikuks saadakse, sealhulgas Kodukandi noortevaldkonna pakutavad võimalused.
Esimene volikogu simulatsioon toimus 16.novembril Palupera vallas, järgnevad neli toimuvad nagu ka ühiskonnaõpetuse tunnid novembri lõpupoole ja detsembri alguses. Vallavolikogu simulatsioonidega tahetakse noortele näidata, millega omavalitsuste juhid tegelevad, milliseid otsuseid vastu peavad võtma ning mis kõige tähtsam – kuidas noored ise saaksid tähtsates otsustes kaasa rääkida.
Detsembris ilmub projekti tegevusi ja tulemusi kokku võttev ajaleht “Meie meel(est)”. See on väljaanne, mis sisaldab põnevaid ja mõtlemapanevaid artikleid kodanikuühiskonna ja demokraatia, kohaliku algatuse ning ideede elluviimise teemal. Nagu ka ajalehe pealkiri ütleb, on tegemist noorte arvamusavaldustega, mis tähendab, et ajalehe koostavad ning toimetavad noored ise.
Projektijuhiks on külaliikumise Kodukandi juhatuse liige ja organisatsiooni noortevaldkonna aktivist Deivi Sarapson.
Homme, 19. novembril toimub Kurgjal C. R. Jakobsoni abikaasa Julie Emilie Jakobsoni 160. sünniaastapäevale pühendatud konverents “Naised ja naisharidus 19. sajandil”.
Ettekanded:
“Kooliteemad Lilli Suburgi esimese eestikeelse naisteajakirja “Linda” veergudel.” Anu Raudsepp (PhD, Tartu Ülikool)
“Lydia Jannseni suur ülikoolieksam ja naisharidus Vene impeeriumis.” Malle Salupere (kultuuriloolane)
“Amalie Sophie von Husen- Kreutzwald – Lauluisa pärandi hoidja.”. Aimi Hollo (Dr. F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi juhataja)
“Kurgja talu perenaised Julie, Linda, Elsa ja Ida Jakobsonid.” Monika Jõemaa (C. R. Jakobsoni Talumuuseumi direktor)
Näitus Julie Jakobsoni ja tema tütarde käsitöödest.
Konverents algab kell 11 C. R. Jakobsoni perekonna kalmistul Kurgjal ja lõpeb ühise sünnipäevatordi söömisega muuseumi rehetoas.
Ootame kõiki huvilisi aga palume endast teada anda muuseumi telefonidel 445 8171, 524 5054 või meilil info@kurgja.ee
Käimas on koolimuusikasarja “Kammermuusika mõisakoolides” hooaeg.
Teisipäeval, 16. novembril kell 13.00 jõuab kammermuusika Voltveti koolituskeskuse saali. Esineb Tartu Keelpillikvartett koosseisus Kristel Eeroja-Põldoja (viiul), Kadri Sepalaan (viiul), Kadri Rehema (vioola), Reet Mets (tšello)
Kavas Eino Tambergi, Borodini, Beethoveni, Mendelssohni teosed.
Nelja keelpilli kooslus keelpillikvartett on üks armastatumaid kammermuusika koosseise. Viiulite särinat mahendavad vioola sume kõla ning tšello toekas bass; keelpillid võimaldavad leida ka huvitavaid kõlaefekte. Sellele koosseisule on kirjutatud lugematu hulk teoseid varasest klassitsismist tänapäevani.
Käesoleva kavaga avaldatakse austust eesti muusika vanameistrile Eino Tambergile, kel täitus kevadel 80 eluaastat. Tamberg on alati nii inimese kui muusikuna kiiranud erilist positiivsust, rõõmsameelsust ja heatujulist energiat. Nii kätkeb ka tema Keelpillikvartett särtsakaid rütme ja eredaid kujundeid. Lisaks tulevad esitamisele teosed kvartetimuusika klassikast.
Tartu Keelpillikvartett on loodud 2006. aastal ning koosneb Vanemuise Sümfooniaorkestri rühmakontsertmeistritest ning H.Elleri nim. Tartu muusikakooli pedagoogidest. Kõik on aktiivsed ja nõutud tegevmuusikud.
Kontserdisari on mõeldud eelkõige koolilastele igas vanuses, samuti on oodatud kontserdile kõik teised huvilised.
Tänu Kilingi-Nõmme Muusikakoolile ning Voltveti koolituskeskusele on kontserdist võimalik osa saada tasuta.
Jõuluaeg on rõõmu ja ilu hetk, mil lisaks heale-paremale toidulaual on juba vanadel aegadel eluruume kaunimaks tehtud. Eestis muutus tavaks jõulupuu tuppa tuua ning ehtida alles 19. sajandi viimasel veerandil.
Pühapäeval, 21. novembril, tehakse Kurgjal naturaalseid ja omanäolisi jõulupärgi ning küünaldega lauaseadeid. Lisaks on osalejatel võimalus kell 12 algaval ettevõtmisel tutvuda jõuluaegsete ruumide ehtimistavadega – mil moel ruume tervikuna muudeti pidulikuks, kuidas on küünlaid kuusele kinnitatud ning millised olid vanasti kuuseehted. Huvilistel on võimalik lisatasu eest osta vajalikke materjale kohapealt.
Ettevõmtine toimub eelmise aasta sügisel alustanud Talukultuurikooli ühe osana ja kel soovi minna Kurgjale ilu looma, palutakse sellest eelnevalt teada anda muuseumi telefonil 445 8171 või info@kurgja.ee. Päeva osalemistasu on 50 krooni, selle sees ka lõunasöök (tangupuder soolasilguga).
Selle aasta viimane Talukultuurikooli õppepäev toimub 5. detsembril ja siis õpitakse jõulutoitude valmistamist.
Lisateave
Inna Raud
C. R. Jakobsoni Talumuuseumi peavarahoidja
445 8171 info@kurgja.ee
Anatoli Nekrassov. Foto: pegasus.eeEnesetäiendajate Klubi annab teada, et täna õhtupoolikul toimub Pärnus seminar “Mees ja naine”, kus esineb Moskva tuntud psühholoog ja kirjanik Anatoli Nekrassov. Seminar “Mees ja naine” käsitleb paarisuhet, armastust ja armastuse kolmnurka või koguni hulknurka.
Anatoli Nekrassov on Eestis tuntuks saanud eelkõige oma raamatute “Emaarmastus”, “Elavad mõtted”, “Lätted”, “Suguvõsa. Perekond. Inimene”, “Egregorid”, “Mees ja naine” jpt kaudu.
Psühholoog ja kirjanik Anatoli Nekrassov juhendab mitmetes riikides armastuse- ja pereteemalisi seminare. Tema peamine töömeetod on anda inimesele impulss, leidmaks vastuseid enda seest.
Seminar “Mees ja naine” käsitleb paarisuhet, armastust ja armastuse kolmnurka või koguni hulknurka. Kolmnurgad võivad olla erinevad: mees-naine-töö, mees-naine-lapsed, mees-naine-vanemad, mees-naine-sõbrad jne. Kõige suuremat valu tekitavad klassikalised armukolmnurgad, kus paarisuhte paneb proovile teine naine või teine mees.
Seminar toimub pühapäeval kell 17.30–19.30 Pärnus hotellis “Strand” (Tammsaare pst 35).
Mõtteid Anatoli Nekrassovilt:
* Elu kõige suurem väärtus on suhted, esmajoones suhted mehe ja naise vahel.
* Kus on see hetk armastuses , mil mehe ja naise suhtesse tekib mõra? Kõik saab alguse lapsepõlvest! Naise , mehe ega tegeliku elu mõtet ei selgitata lastele perekonnas ega ühiskonnas. Seda ei tee keegi – ei perekond, kool, isegi ülikool mitte. Täiskasvanuellu astudes ei tea inimesed, miks ühinetakse paaridesse ja luuakse perekond – nad lihtsalt käituvad nii nagu teisedki. Ja siis ootab igaüks kaaslaselt, et just tema looks selle armastuse ja heaolu atmosfääri, mida loodetakse.
Täna, hingedekuu 11. päeval kell 13 oodatakse Kihnu muuseumi kõiki, kes tahavad esivanemate ja teiste kallite lahkunud sõprade peale mõelda.
Külla tuleb Eesti kalmistute, matusekommete ja uskumuste uurija Maire Sala.
Külalisele omakorda tutvustatakse Kihnu matusekombeid. Aega võiks varuda kolm tundi.
