Väike-Maarja vald

Maikuus algab Maakaitseväe suurõppus Kevadtorm 2012

Eesti kaitsmist saab Kaitsevägi harjutada kõige paremini ikka oma riigis ning selleks, et mõista Eesti erinevate piirkondade eripära, peab seda tegema erinevates kohtades. Tänavu toimub õppus Kirde-Eestis, kus Kevadtormi on peetud ka varasematel aastatel (2003, 2004, 2006, 2008, 2009). Kuigi kevadtormilised tegevused muudavad kohalike inimeste igapäevast rutiini, on näha, et virulased suhtuvad õppusesse hästi. Loodetakse ka sel aastal kõigi toetusele ja mõistvale suhtumisele.

Õppuse käik näeb ette, et 3.-11. maini toimub tegevus Vinni, Väike-Maarja, Tapa ja Laekvere valdades, seejärel laieneb tegevus ka Jõhvi, Illuka, Mäetaguse, Kohtla, Toila, Maidla, Sonda, Sõmeru ja Rägavere valdade territooriumile. Õppus Kevadtorm 2012 lõpeb 19. mail.

Kaitseväe suurimal õppusel näitavad juulis ja oktoobris teenistusse astunud Eestimaa noored ajateenistuses õpitud riigikaitseoskusi, reservväelased tuletavad meelde oma kunagi omandatud teadmisi, kaitseliitlased aga harjutavad koostööd ning oma sõjaliste ülesannete täitmist. Kokku on suurõppusega haaratud 4 000 kaitseväelast, ajateenijat, reservväelast ja kaitseliitlast.

Valdavalt viiakse õppused läbi Riigimetsa Majandamise Keskuse maa-alal, osaliselt aga ka eramaadel. Õppelahingutega võivad kaasneda ka ajutised liikluspiirangud. Kaitsevägi palub sel perioodil elanikel tähelepanelikumalt vaadata liiklusmärke. Liikumispiirangutega teedel juhivad liiklust sõjaväepolitseinikud.

Õppusel osalevatel kaitseväelastel on kaasas ka relvad – alustades teenistusrelvadest ehk automaatidest ja lõpetades suuremakaliibriliste haubitsatega. Kevadtormi ajal kasutatakse imitatsioonivahendeid – pärismoonaga laskmisi ei toimu, neid viiakse läbi muul ajal Kaitseväe Keskpolügoonil. Imitatsioonivahenditest kasutatakse paukmoona, suitsugranaate ning pimedal ajal valgustusrakette.

Kõigi õppusega seotud küsimuste ja pretensioonide tekkimisel võtke ühendust telefonil +372 717 1085 või e-maili teel kevadtorm@mil.ee

Väike-Maarja rahvamajal on uus juhataja

Alates tänasest töötab Väike-Maarja rahvamaja juhatajana Kalev Pärtelpoeg (pildil).

Uuelt rahvamaja juhatajalt oodatakse Väike-Maarja rahvamaja tegevuse juhtimise, kultuuriürituste, isetegevus- ja huvialaringide töö ning elanikkonna vaba aja veetmise korraldamise kõrval ka kaasaaitamist kohaliku seltsielu edendamisele.

Kalev Pärtelpoeg on seni töötanud kultuuri-, huvitegevus- ja noorsootööjuhina mitmel pool Jõgeva- ja Järvamaal ning korraldanud meelelahutusüritusi laiemalt üle Eesti.

Eelmise aasta augustikuus korraldati ümber seni ühise juhtimise all tegutsenud Väike-Maarja valla rahvamaja struktuur. Valla rahvamaja senine direktor Ville-Markus Kell lahkus ametist 1. augustist. Väike-Maarja ja Simuna rahvamaja jätkasid kumbki omaette valla hallatava asutusena ja oma põhimäärusega. Simuna rahvamaja tööd asus juhtima seni kunstilise juhina töötanud Auli Kadastik. Väike-Maarja rahvamajas jätkas kunstilise juhina Heli-Liivia Komp ning vallavalitsus kuulutas sügisel välja konkursi juhataja leidmiseks.

Puuetega laste pered kogunevad Väike-Maarjasse päästealasele õppepäevale

Täna õpivad puuetega laste pered Põhja-Eesti Päästekeskuse spetsialistide käe all päästmist. Tule-, vee- ja liiklusõnnetuse simulatsioonides osalevad puuetega lapsed ja nende pered ise, nii saavad ka päästjad väga vajalikke kogemusi ja näpunäiteid, kuidas erivajadustega abivajajaid paremini aidata. Õppepäeva eesmärk ongi vastastikune õppimine ja õpetamine.

Seekord keskendutakse puuetega laste peredele, et selgitada välja just nende vajadused päästesituatsioonides. Kõik huvilised saavad oma käega proovida pulberkustutiga tule kustutamist, päästjad näitavad, kuidas päästa uppumisohtu või liiklusõnnetusse sattunud inimest.

Puuetega inimestele suunatud praktilisi koolituspäevi korraldatakse neljandat aastat. Puuetega inimesed ja nende lähedased on hakanud mõtlema sellele, et ka nendega võib juhtuda õnnetus. Päästjad omakorda tunnevad ühe suuremat vajadust erivajadustega inimesi puudutava info järele. Õppepäev annab võimaluse teadmised praktikas läbi proovida.

Õppepäeva korraldavad Põhja-Eesti Päästekeskuse ennetustöö büroo ja Harjumaa Puuetega Inimeste Nõukoda, toetab Eesti Tervisedenduse Ühing.

Lääne-Virumaa loodushuvilised viiakse metsa

27. augustil korraldab SA Erametsakeskus Lääne-Virumaa loodushuvilistele inimestele metsatulekahjuteemalise ekskursiooni.

Lääne-Virumaal põleb tihti ja palju metsa. Seekord keskendutaksegi küsimustele, miks ja kuidas. Ekskursioon algab Rakverest ning kulgeb läbi Lääne-Virumaa paikadesse nagu Väike-Maarja ja Emumägi.

27. augustil saab vastused küsimustele:

• Kas ja kuidas muutub metsa ökosüsteem pärast tulekahju?

• Kes on tulekahjude tekitajaks ja mis on tulekahju hind?

• Milline näeb välja põlenud mets/raba hiljem?

• Millised taimed jäävad ellu pärast tulekahju. Aga seened?

Kohtumispaigad: Rakveres kell 11 (AQVA hotelli ja spaa parklas); Väike-Maarja depoo juures kell 11.30. Metsa minnakse üheskoos bussiga. Lõuna organiseerivad päeva korraldajad. Üritus on tasuta.

Vajalik eelregistreerimine meiliaadressil pille.aasamets@eramets.ee või telefonil 683 6051. Rohkem infot: www.eramets.ee/life.

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!

Kärulased on oodatud jaanipäeval Käru seltsimaja juurde

Väike-Maarja valla, Käru kooli ja küla endised õpetajad, õpilased ja elanikud on oodatud 24. juunil kell 16 Käru seltsimaja juurde, et tähistada hariduselu 225. aastapäeva. Kaasa palutakse võtta vanu fotosid ja muud, mis on seotud Käru kooli või külaga.

Õhtul jaanituli küla kiigeplatsil.

Info tel 5382 2369.

Riina Rajaste

Laupäeval kantakse Väike-Maarjas naisi varasemast lustlikumalt

Laupäeval, 4. juunil kell 12 peetakse Väike-Maarjas Pandivere päevade raames 14. korda Eesti esivõistlusi naisekandmises.

“Tänavu võisteldakse neljal alal: naisekandmise põhivõistluses, sprindis ja maratonis ning võistkondlikus naisekandmises. Loodame, et suurem alade valik pakub osalejatele rikkalikumaid võimalusi võistlemiseks,” rääkis Väike-Maarja vallavalitsuse spordi- ja kultuurisakonna juhataja Ilve Tobreluts.

Edasi loe Virumaa Teatajast.

Simuna ootab taas kihelkonnapäevadele

Reedel-laupäeval, 27. ja 28. mail peetakse Lääne-Virumaal Simunas juba seitsmendat korda kihelkonnapäevi.

Päevad avatakse reedel kell 17 Simuna vabadusausamba juures. Tervitussõnadega astuvad üles Väike-Maarja, Laekvere ja Rakke vallavanemad.

Kell 17.30 saab Simuna kirikus kuulata tasuta kontserti “Hingemuusika”. Esinevad Pille Lill ja Läti rahvusooperi muusikutest koosnev puhkpillikvintett Ensemble Livonia. Kavas on Bach, Händel jt.

Kell 19 teevad Simuna päästekomando eest Järva-Jaani priitahtlikud pritsimehed etteaste “Ennetus eelkõige. Samuti saab näha välinäitus-etendust “Tuli lahti!” Etenduses demonstreeritakse endisaegset tulekustutamist nahkämbri, kustusluua, putkpritsi, hüdropuldi, käsipritsi, mootorpritsi ja autopritsiga. Soovijad saavad vahu sees hullata. Kohal on ennetustöö tuletõrjeauto Ennetuse Eedi.

Hilisõhtul on kavas retrokino.

Laupäeval jätkuvad kihelkonnapäevad Laekvere staadionil Kossuässa tänavakorvpallivõistlusega. Simuna rahvamajas saab vaadata nelja etendust: Simuna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi näitering esitab kaks Oskar Lutsu lavatükki – “Kalevi kojutulek” ja “Valimised”. Rakke noortekeskus tuleb lavale noortekomöödiaga “Mis valemiga?” ja Venevere näitering Kaido Liiva lavatükiga “Onu Alberto miljonid”.

Õhtu lõpeb kontserdiga Avanduse mõisas, kus kell 20 algab rahvamuusika- ja tantsusimman. Kell 20.45 suundutakse ühises rongkäigus mõisast Simuna rahvamajja tantsuõhtule ansambliga Energia.

Lääne-Virumaa kodanikuühendused panevad pead kokku

Neljapäeval, 25. novembril toimub Väike-Maarja rahvamajas esimene Lääne-Virumaa kodanikeühenduste konverents pealkirjaga „Väärtustades üksteist”.

Konverentsi peateemaks on koostöö ning alateemaks vabaühenduste teenuste osutamine. Ettekandjad loovad osalejatele pildi praegusest olukorrast omavalitsuste ja vabaühenduste koostöös. Hea praktika näiteid tuuakse nii Lääne-Viru maakonnast kui ka mujalt Eestist. Konverentsi modereerib Hannes Hermaküla.

Osalema oodatakse eelkõige teenuseid osutavate vabaühenduste esindajaid, kohalike omavalitsuste juhte ja arendusspetsialiste, teenuste delegeerimisega vahetult kokku puutuvaid ametnikke, ärisektori esindajaid ning huvilisi, keda teema puudutab.

Konverentsi korraldab SA Lääne-Viru Arenduskeskus koostöös maakonna vabaühendustega.

Rohkem infot:www.arenduskeskus.ee

Kiltsi mõisas toimub laupäeval ajalookonverents

Meresõitja ja maadeuurija Adam Johann von Krusensterni 240. sünniaastapäeva tähistatakse laupäeval Lääne-Virumaal Kiltsi lossis toimuva rahvusvahelise ajalookonverentsiga „Kiltsi mõis ja selle omanikud”, kuhu teiste külaliste seas on oodata ka Krusensternide perekonnaliikmeid Saksamaalt, Venemaalt, Ukrainast.

Adam Johann von Krusenstern (1770-1846) ostis Kiltsi mõisa 1816. aastal. Kiltsi mõisas valmis tal ka oma ümbermaailmareisi materjalide põhjal koostatud „Lõunamere atlas”, mida peeti oma aja parimaks.

Väike-Maarja kirikule on annetatud üle 240 000 krooni

Väike-Maarja kiriku tornikiivri taastamiseks on laekunud annetusi kokku 240 857 krooni ulatuses. Kiriku kogudus on siiralt liigutatud senise toetuse eest.

Ligi veerand miljoni krooni suurune toetus jaguneb erinevate annetajate vahel. Üksikisikutelt-annetajatelt on laekunud 158 040 krooni, kogudustelt 25 462 krooni, ettevõtetelt 3492 krooni ja omavalitsustelt 10 000 krooni. Korjanduskasti kaudu on annetusi laekunud 9822 krooni ning heategevuskontserdist laekus 34 041 krooni.

Kogudus annab teada, et Eda Ines Etti ja tema sõprade organiseeritud heategevusekontserdile on tulemas lisa. Kogudus ootab kõiki taas kiriku taastamise heaks peetavale kontserdile “Valgus Puhastus”, mis toimub 7. oktoobril Väike-Maarja kirikus ja kus esinevad soomlased Kirsi Ranta ja Hessu Laaksonen.

Kiriku taastamine endisel kujul läheb maksma üle kahe miljoni krooni. Hetkel pole veel teada riigi toetus kiriku taastamiseks. EELK Väike-Maarja kogudus on avanud annetusarve nr 221050284862 Swedpangas, kuhu saab jätkuvalt teha annetusi kiriku taastamiseks.

Allikas: Väike-Maarja vallavalitsus

Kiltsis langetati augustitormis viga saanud püha tamm

Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Kiltsi lossipargis saadeti teisipäeval, 14. septembril tinglikult viimsele teekonnale üle 200aastane püha tamm, mille üks haru murdus augustitormis.

15. augustil mällanud tormis murdus tamme üks haru. Kuna puu on seest mädanenud, kujutas allesjäänud osa ohtu koolilastele ja juhuslikele pargiküljastajatele ning seepärast otsustati küll armsaks saanud, kuid siiski ohtlikuks muutunud puu pidulikult maha saagida, vahendas Reporter.e.

Pidulikule langetamisele mõisapargis kogunesid Kiltsi põhikooli õpilased ja õpetajad ning vallavalitsuse esindajad. Kiltsi põhikooli loodusõpetuse õpetaja Mall Võhandu rääkis tammepuuga seotud legende. „Selle tamme juurte all asuvat rahapada. Legend ütleb, et ristineljapäeva öösel saab seda varandust pärast kella 12 siit kätte,” rääkis ta.

Järelehüüde tamme lahkumise puhul esitasid Väike-Maarja vallavanem Urmas Tamm ja Kiltsi kooli direktor Alar Krull.

Foto: Väike-Maarja vald

Lahtiste uste päevad Ida-Eesti päästekeskuses

Homme, 7. septembril ja ülehomme, 8. septembril saavad kõik huvilised tutvuda Ida- ja Lääne-Virumaa päästekomandode tööga.

Seoses tuletõrje aastapäevaga oodatakse kõiki päästekomandodesse külla, et tutvuda komando igapäevatöö ja päästetehnikaga. Peale selle saab ülevaate tulega seotud ohtudest ning õpetatakse õiget käitumist tulekahjude korral.

Ekskursioonid päästekomandodesse toimuvad mõlemal päeval kell 10, 11, 13 ja 14.
Suurematel gruppidel palutakse eelnevalt (vähemalt üks päev varem) komandosse oma tulekust teatada.

Ida-Eesti päästekeskuse komandode nimekiri

Väike-Maarja kiriku kellatorn sai ajutise katte

Augustitormis räsitud Väike-Maarja kiriku kellatorn sai ajutise katte, mis peab vihma ja lund ning on seni peal, kuni saadakse uus tornikiiver.

Alla kukkunud tornikiiver on tänaseks lammutatud ja palgid ladustatud, ka leinamajast on kukkunud tornikiivri vajalikud osad eemaldatud. Torni kaitseb tulevaste äikeste eest uuesti ka piksevarras. Selle aitas muretseda Väike-Maarja vallavalitsus.

Kiriku taastamine endisel kujul läheb maksma üle kahe miljoni krooni. Kogudus ja Väike-Maarja kohalik kogukond teeb kõik endast oleneva, et kirik endisel kujul taastataks. Kiriku taastamisel on kogudust lubanud aidata ka riik. Väike-Maarja valda on toetanud juba mitmed omavalitsused üle Eesti.

Kiriku taastamise heaks on annetanud kokku 265 annetajat kogusummas 212 205 krooni. EELK Väike-Maarja kogudus avas annetusarve nr 221050284862 Swedpangas, kuhu saab jätkuvalt teha annetusi kiriku taastamiseks.

Allikas: Väike-Maarja vald

Avanduse mõis läheb müüki

Väike-Maarja vallavalitsus on otsustanud alghinnaga 3 miljonit krooni panna müüki Simuna alevikus asuva Avanduse mõisa.

Ajalooürikutes on Avanduse mõisat esmakordselt mainitud 1494. aastal. Mõis kuulus algselt von Taubede perekonnale. Mõis on olnud ka von Fockide, von Lütkede ja von Bremenite valduses. Viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Konstantin von Bremen. 1849.aastast oli mõis koduks Peterburi Teaduste Akadeemia presidendile ja Venemaa Geograafia Seltsi esimehele admiral Friedrich Benjamin Lütkele.

Mõisa ülipikk ja liigendatud historitsistlik peahoone on ehitatud mitmes järgus ja see sai oma praeguse kuju läinud sajandi alguses, kui hoone ehitati arhitekt Rudolf von Engelhardti kavandite järgi ümber ja selle tulemusel sündis omanäoline neorenessansi sugemetega osalt ühe-, osalt kahekorruseline hoone. Vanim hoone osa on parempoolne ots – 1760. aasta paiku ehitatud kahekorruseline barokne kiviehitis.

Viimati asus hoones Avanduse vallavalitsus. 2005. aastal liitusid Avanduse ja Väike-Maarja vald ja Avanduse vald kadus.

Allee tn 1 paiknev kinnistu pindala on 60 798 m², sihtotstarbeks ühiskondlike ehitiste maa. Kinnistu võõrandatakse eelläbirääkimistega pakkumisel. Osalemiseks tuleb esitada kirjalik avadus Väike-Maarja vallavalitsusele aadressil Pikk 7, Väike-Maarja 46202 või meiliaadressil vv@v-maarja.ee hiljemalt 20.septembriks. Eelläbirääkimistega pakkumisel osalemiseks tuleb tasuda Väike-Maarja Vallavalitsuse arvele nr 10502009482007 SEB pangas osavõtutasu 1000 krooni ja tagatisraha 99 000 krooni. Info tel 50 53 558.

Väike-Maarja vald on müüki pannud ka Vao külas asuva kinnistu (reg nr 4850831, pipindala 3113 m², ärimaa) ja Avanduse külas asuva Sireli kinnistu (reg nr 5038831, pindala 8080 m², elamumaa).

Allikad: Väike-Maarja vallavalitsus, Eesti mõisaportaal

Kiltsi mõisapargis tormimurru koristamise talgud

Kiltsi mõisapargis toimuvad laupäeval, 4. septembril algusega kell 10.00 tormimurru koristamise talgud. Kiltsi lossi park sai kannatada 15. augustil möllanud tormis. Ka ajalooline tammepuu murdus tormiga pooleks.

Talgutele on oodatud kõik huvilised. Kaasa palutakse võtta rehad, töökindad, oodatud on ka masinad järelkärudega. Talgute korraldajad pakuvad talgusuppi. Pärast talgutööd toimub kooli tuleviku teemaline ümarlaud.

Ebavere terviserajad on taas läbitavad

Ebavere tervisespordikeskuse meeskond tänab kõiki, kes aitasid kaasa radade korrastamisele. Väike-Maarja valla kultuuri- ja spordiosakonna juhataja Ilve Toberlutsu sõnul kogunes 20. augustil Ebavere tervisespordikeskusse ligi 40 radade korrastajat. Tuldi ka saagide ning ATVde ja kärudega, millega sai oksi radadelt ära vedada. Pärast tööd pakuti suppi ja oli võimalik saunas käia.

Ebavere rajad said nii 8. kui ka 15. augusti tormituultes tublisti kannatada. Torm oli radadele ohtrasti puid ja oksi pillutanud ning kohati olid need täiesti läbitamatud. Ühiste jõududega saadi nüüd rajad taas kasutuskorda.

Eda-Ines Etti heategevuskontsert Ebaveres

Eda-Ines Etti andis eile õhtul koos sõpradega Ebavere laululaval heategevuskontserdi Väike-Maarja kirikutorni taastamiseks.

Publikut oli kontserdil ligi 2700 inimest, teiste seas ka president Toomas Hendrik Ilves. Eelnevalt tegi rta ingkäigu Lääne-Virumaal, et saada ülevaade 8. augusti tormi põhjustatud kahjudest.

Virumaa Teataja andmetel koguti tormis kahjustada saanud jumalakoja taastamise toetuseks ligi 40 000 krooni.

Fotod: Elina Kononenko

Heategevuskontsert Väike-Maarja kiriku taastamiseks

Hiljuti äiksetormis tugevasti kannatada saanud Väike-Maarja kiriku taastamise toetuseks toimub täna, 18. augustil algusega kell 20 Ebavere laululaval heategevuskontsert, kus esineb Väike-Maarjast pärit lauljanna Eda-Ines Etti koos oma ansambli ja üllatuskülalistega.

Kontserdipilet maksab 25 krooni, kohapeal saab teha annetusi.

Pühapäeva, 8. augusti õhtul Väike-Maarjat räsinud äikesetormis said tugevasti kannatada Väike-Maarja kiriku tornikiiver, katus ja leinamaja.

Kiriku tornikiivri ja katuse taastamistöödeks kulub ekspterthinnangu järgi 2,37 miljonit krooni.

Nädala alguseks oli annetusi kiriku taastamiseks laekunud ligi 82 000 krooni.

„Väike-Maarja kiriku näol on tegemist Väike-Maarja jaoks väga olulise kultuurisümboliga ja kiriku taastamine on meie kogukonna jaoks väga oluline,” ütles EELK Väike-Maarja kiriku koguduse juhatuse esimees Heli-Liivia Komp.

„Me mõistame, et tormis kannatasid kahju paljude inimeste kodud ja oluline vara. Seda enam oleme tänulikud kõigile toetajatele. Annetajate heategu näitab, et ka rasketel aegadel suudame oma kultuuriväärtustest hoolida. Kogudus teeb omalt poolt kõik, et Väike-Maarja kiriku torn endises ilus üle puude latvade kõrguks,” lausus ta.

Väike-Maarja kirik. Foto: Elina Kononenko